Uurali keelkond Koostaja: Kerli Rüütel Tartu Raatuse Gümnaasium 10.klass Mis on? Kust pärineb? Indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneldakse Euroopas. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust lääne poole. Andmed: Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Soome-ugri rahvaste keelelise suguluse avastas 18. sajandi lõpus
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel
KEELED Indoeuroopa keelkond *Germaani keeled: Põhjagermaani keeled: islandi, fääri, norra, taani, rootsi Läänegermaani: inglise, jidisi, afrikaani, saksa, hollandi, flaami Idagermaani: gooti (surnud keel) *Keldi keeled: bretooni, kõmri, iiri, gaeli, mänksi *kreeka keel *illüüria keel (surnud keel) *albaania keel *Balti keeled: leedu, läti, preisi (surnud keel) *Slaavi keeled: Lääneslaavi keeled:poola, tsehhi, slovaki Idaslaavi keeled: vene, ukraina, valgevene
Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes mast keelkonnast, mida kutsutakse uurali keelkonnaks. 23 keelt (täpset arvu on raske öelda soomlased 5 miljonit ungarlased Uurali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond, millesse kuulub
Soome-ugri keelkond Juba üle saja aasta on Eesti koolilapsed oma emakeele õpikust leidnud soome-ugri keelepuu Soome-ugri keelte hargnemise aja ja koha üle on keeleteadlased väidelnud viimase ajani Soome-ugri keeli kõnelevaid rahvad on soomeugrilased Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste maailmakongresse. I.Sõktõvkar (Venemaa) 1992 II....
on kokku 21 miljonit ning ülejäänud 19 keele kõnelejaid on kokku 2 miljonit. • Soome-ugri keelte kõnelejaid on teiste keelte keskmisest kõnelejate arvust rohkem. Soome-ugri keelte kõnelejate arv 9% ungarlased 4% 4% soomlased mordvalased eestlased 22% 61% muud • Soome-ugri keelkond ei ole iseseisev keelkond, vaid üks haru suuremast keelkonnast, mida kutsutakse Uurali keelkonnaks. • Uraali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond. • Samojeedi keelte kõnelejaid on kokku umbes 26 000. • Arvatakse, et Uurali algkeelt kõneldi rohkem kui 6000 aastat tagasi ja see jagunes kaheks algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. URAALI KEELTE LEVIKUALA JA JAGUNEMINE UURALI ALGKODU • Et täpsemalt määrata Uurali rahvaste algkodu on alates 19
Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadum...
Inglise Taani Vene Poola Saksa Norra Serbia-horvaadi Ukraina Tsehhi Hollandi Rootsi Bulgaaria 6. Soome-ugri keeled Romaani keeled Uurali keelkond Portugali Üldandmed: Hispaania - keelkonnas on umbes 23 keelt Prantsuse - umbes 23 milj kõnelejat (ungari, soome, eesti, modva) Itaalia Rumeeni Uurali algkodu: - Uurali piirkonnas.
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch (te), d (de), e (e), f (efe), g (hhe), h (ate), i (i), j (hota), k (ka), l (ele), ll (elje), m (eme), n (ene), ñ (enje), o (o), p (pe), q (ku), r (ere), ...
1. Ndebele keel 2. Keel kuulub nigeri-kongo keelkonda, benue-kongo harusse, bantoidi perekonda 3. Ndebele keelt kõneldakse Zimbabwes, Botswanas ja Sambias. 4. Kõikide riikide arvestuses on kõnelejate arv ligikaudu 1572800 kõnelejat. 5. Ma numbreid kahjuks ei suutnud leida. 6. Ndebele loomanimed: I ama duha kõrbeilves I ama hlosi gepard I ama khanka saakal I ama qaqa tuhkur I ama gundwane rott In izin dwangu paavian In izin nyati pühvel In izin dlovu elevant In izin tundla kaelkirjak In izin vubu jõehobu Um im ziki antiloop Um im vundla jänes U o malulwane nahkhiir U o bhejane ninasarvik U o tswebe karihiir Minu/sinu/tema isa/ema U-baba minu isa U-yihlo sinu isa U-yise tema isa U-mama minu ema U-nyoko sinu ema U-nina tema ema 7. Ndebele keeles on kasutusel ladina kirjasüsteem. 8. · Kõik...
Rahvastiku paiknemine iseloomustab inimeste paikumist maakeral Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab keskmiselt ühel pinnaühikul Linnastumine suur osa rahvast elab linnades (%) Linnastu linnade kogumik Absoluutne loomulik iive sündinud inimeste arvust surnute arvu lahutamine näiteb, kui palju sündis inimesi juurde Suhteline loomulik iive mitme inimese võrra on rahvaarv muutunud iga 1000 elaniku kohta Demograafiline plahvatus rahvaarvu järsk kasv suremuse vähenemise tõttu Ränne ehk migratsioon kui palju inimesi rändab riiki sisse (immigratsioon) või kui palju inimesi rändab riigist välja (emigratsioon) Välisränne liigutakse riigist liiki või mandrilt mandrile Siseränne ei rännata oma riigist välja, vaid siirdutakse nt. maalt linna Nomaadid rahvad, kes ongi rändava eluviisiga, liikudes oma loomakarjadega ühest kohast teise, sõltuvalt loomade toidust Rassid kehaehituse pärilike tunnuste poolest jaotuvad ...
originaali märk, mees/naine. 3. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. 4. Suurimad keeled (5) – 1)mandariini 2)hispaania 3)inglise 4)araabia 5)hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Keeli liigitatakse : 1)Tüpoloogiline liigitamine – sarnasuse alusel liigitamine. Grammatika. 2)Geneoloogiline liigitamine – keelte päritolu järgi. 7. Algkeel, keelkond Algkeel – keel, millest teine keel on alguse saanud. Keelkond – keelerühm. Keelkondadesse kuuluvad sugulaskeeled. 8. Uurali algkeel, jagunemine – Arvatakse, et Uurali algkeel on enam kui 6000a vana. See jagunes soome-ugri ning samojeedi algkeeleks ca 4000a e.m.a. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma – eest keel kuulub Soome-Ugri keelkonda ning Läänemeresoome keelte rühma. 10. Eesti keele sugulaskeeled – liivi, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa. 11. Suurim keelkond (mitu keelt
Põhja-Ameerika üheks suurimaks keeleliseks liiduks on algonkini(Algonquian, Algonkian) keelkond. See hõlmab peaaegu et tervet Ida- ka Kesk-Kanadat, The Great Lakes regiooni, mis võtab enda alla nii Ameerika Ühendriike kui ka Kanadat, ning USA Atlandi ranniku põhja-osa. Algonkini keelkonna kõnelejaid on maailmas üle 190 tuhande, kusjuures Ameerika Ühendriikides see arv langeb, Kanadas aga järjekindlalt tõuseb. Algonkini keelkonda kuulub 43 keelt ning keelkond jaguneb omakorda 10 haruks, millest üks on arapaho keele haru, mille hulka kuulub selline keel nagu arapaho. (Wikipedia. Algonquian languages 2016). On olemas kaks arapaho n-ö gruppi Põhja-Arapaho (Wyoming) ning Lõuna-Arapaho (Oklahoma). Põhiline arapaho indiaanlaste reservatsioon on Wind-Riveri kaitseala Wyomingi osariigis. Keele kõnelejaid on 250 ja 1000 inimese vahel, rääkijateks pigem vanemad inimesed, kuid arapaholased üritavad ka noorte seas keelt levitada
Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi.
● On teada, et umbes koolmandikul keeltest on olemas kirjakeel ● Maailma keeled jagunevad planeedil üsna ebaühtlaselt ● On arvutatud et viimase 40 000 aasta jooksul on igaveseks Keelkonnad ● Keeled moodustavad keelkondi ● Enamik Euroopa keeli kuulub indoeuropa keelkonda ● Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub eesti keel vähemusrahvuste keeled: Lihtsamast keerulisemaks: ➔ 1. inglise keel – lihtne: 7-aastaselt Keele emakeelena selge ➔ 2. hispaania omandamine ➔ 3. itaalia ➔ 4. prantsuse ➔ 5. saksa ➔ 6. hiina – keskmine: käändeid pole, grammatika lihtne, suhelda hea, kiri keeruline ➔ 7
signaalist. Ikoon Indeks Sümbol 3. Maailma keelte arv Maailmas on kokku umbes 700 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Suurimad on: Mandariini Hispaania Araabia Hindi Portugali Vene Jaapani Saksa Pärsia 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast , mis omakorda pärineb Uurali keelest. Eesti keele sugulaskeeled on Liivi Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) Indoeuroopa on suurim keelkond
Otseseid andmeid on vähe. Võrdlev ajalooline meetod. Muutetunnused ja lausestruktuur. Mida kauem aega on möödunud algkeele hargnemisest, seda rohkem muutusi on keeles toimunud. Keelkonnad Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja allrühmadeks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Maailma_keelkonnad) Suurimad keelkonnad on: · Indoeuroopa keelkond · Hiina-Tiibeti keelkond · Uurali keelkond Täname tähelepanu eest !
Maailmas on kokku umbes 6000-8000 keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. 4. Suurimad keeled (5) Keelkonnad: Uurali keeled, Indoeuroopa keeled,Altai keeled, Afroaasia keeled, Kaukaasia keeled, Hiina-Tiibeti keeled. Suurimad on: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled- Keeled millel pole sugulasi 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast (algkeel) ,mis omakorda pärineb Uurali keelest(keelkond). Eesti keele sugulaskeeled on Liivi, Vadja, Isuri, Soome, Karjala, Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust lääne poole. Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest, ei ole nad vastastikku arusaadavad. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui ka kultuuritüübilt. Uurali keeltest kõneldakse kõige enam ungari
Indiaanirahvad: Wiyotid Referaat Jaanika Üprus XII B Wiyotid on indiaanirahvas, kes elavad California osariigis Humboldti lahe lähedal. Wiyoti hõimus elab teadaolevalt umbes 450 inimest. Nad on jagatud erinevatesse hõimudesse nagu näiteks Wiyoti hõim, Bear River Band of the Rohnerville Rancheria, Blue Lake Rancheria, ja the Cher-Ae Heights Indian Community of the Trinidad Rancheria. Nende põhikeelteks on inglise ning Algic (algonkini-ritva keelkond). Kultuuriliselt on see hõim kõige sarnasem Yuroki hõimuga, sest nad kasutavad sama keelt hõimude maad asetsevad lähestikku. Viimane põline Wiyoti keele kõneleja suri aga aastal 1962, nende valitsus tegeleb hetkel keele päästmisega. Lastele õpetatakse Algicut juba tavaliselt enne kooli, kõige tõhusamaks õppevahendiks peetakse laulmist ja trummimängu. Nende kultuuri teine huvitav aspekt on rituaalid. Neist kõige olulisem on Maailma Uuendamise tseremoonia, mis toimub...
1. keele nimi singali keel 2. keelkond Indoeuroopa keelkond 3. täpsem piirkond, kus seda keelt kõneldakse Sri Lanka 4. kõnelejate arv - 15,568,750 5. numbrid 1-10: 1 - eka - 2 - deka - - 3 - tuna 4 - hatara - 5 - paha - 6 - haya - 7 - hata - 8 - ata - 9 - navaya - 10 - dahaya - 6. Muu keele näide: Mis su nimi on? - Oyaaghe nama mokka'da? Appi! - Aaneh!/aayoh!/amboh! Puuvili - Palaturu 7. Kirjaviis singali kirjaviis 8. Veel huvitavat keele kohta:
Uurali keeled Veel enne suurt rahvasterändamist kõneldi Ida- ja Kesk-Euroopas peamiselt uurali keeli. Kõige laiemalt on levinud seisukoht, et Uurali algkeel paikneb kuskil Volga lisajõgede vahelisel alal Uurali mäestikust läänepoole. Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30 keelest. Uurali keeli kõnelevad rahvad on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Ainult kolmel uuralikeelsel rahval on tänapäeval olemas oma iseseisev riik, kus vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks: Ungari, Soome ja Eesti. Uurali keel on indoeuroopa keelkonna kõrval teine keelkond, mille keeli kõneledakse Euroopas
Sümbol – rehvi häälikujärjend 3. Võrdlev ajalooline meetod. Polügeneesi teooria – toetud arheoloogilistele leidudele, mis näitavad tehnoliigia ja kunsti hüppelist arengut kuni 50000 aastat tagasi. Monogeneesi teooria – selle järgi pidi keel tekkima ennem, kui inimesed hakkasid ülejäänud Aafrikat ja teisi maailmajagusid asustama. 4. Mille alusel saab keeli liigitada? Tüpoloogiline liigitamine Genealoogiline liigitamine 5. Algkeel. Keelkond. Keelekontaktid. Algkeel – nim võrdlev-ajaloolise keeleteaduse vähemalt kahe reaalselt teada oleva omavahel suguluses oleva keele rekonstrueeritud hüpoteetilist esivanemat. Keelkond – keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk. Keelekontaktid – keeled on kontaktis siis kui nende kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt. Kontaktis olevad keeled mõjutavad üksteist, laenates sõnu, häälikuid ja grammatilisi struktuure
Anindiljakva keel Austraalia ürgne keel 1. Nimi eesti keeles anindiljakva keel, inglise keeles palju erinevaid nimetusi (kõige tuntumad on Anindilyakwa language ja Enindhilyagwa language). 2. Keelkond gunvingu keelkond 3. Piirkond Austraalia põhjarannikul Arafura meres asuvas Carpentaria lahes. Täpsemalt lahe lääneservas paiknevas Groote Eylandt saarel (pildil märgitud). 4. Kõnelejate arv Kõnelejaid on 1240. UNESCO andmetel on tegemist kergelt ohustatud keelega. 5. Numbrid 1. awilyaba / awiaba/ 2. ambiyuma /ambima ~ ambima/ 3. abiyakarbiya /abijakabija/ 4. abiyarbuwa / abijabuwa ~ abijabuwa/ 5. amangbala /amabaa/ 6. amangbala awilyaba / amabaa awiaba/ 7
UGRI KEELED Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. UURALI KEELKOND...........................................................................................................4 2. UGRI KEELED...................................................................................................................... 5 2.1 Ungari................................................................................................................................5 2.2 Handid.....................................................................................................
h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult
h) lingvistilise paleontoloogia meetod- seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimi ja loomi tähistavaid sõnu ja seda paika kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkoduks. 3. Nimeta keele funktsioone. Keel on kommunikatsioonivahend, suhete hoidja, mõtlemisvahend, identiteedi kandja, emotsioonide väljendaja ja keelel on ka maagiline funktsioon 4. Millal tekkis inimkeel? Rohkem kui 100 000 aastat tagasi. 5. Millisteks keelerühmadeks jaguneb indoeuroopa keelkond? Indoeuroopa keelkonna keelerühmad: Anatoolia, keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, india, iraani, kreeka. 6. Miks on keeruline määrata maailmas kõneldavate keelte täpset arvu? Sest keelt ja murret on väga raske eristada, kuna mõni murre on justkui iseseisev keel. Samuti on raske eristada elus keeli ja hääbunud keeli. Kolmandaks probleemiks on avastamata ja väheuuritud keeled. 7. Kas eesti keel on väike või suur keel?
tunnustust.Arvatakse et keel tekkis niimoodi et kui inimahvist sai inimene kes käis kahel jalal siis muutus tema hingamisteede asend ning siis oli võimalik hääldada igasuguseid häälikuid. Selleks,et rääkida on vaja keelemeelt,mis eristab meid loomadest. On olemas kolm suuremat keelkonnda:Indoeuroopa keelkonnd(läti,rootsi,norra,saksa),hiina-tiibeti keelkond(hiina,tiibeti),uurali keelkond(eesti,soome,ungari).Uurali keelkond jaguneb kaheks:soome- ugri keelkond(ugri,volga,saami) ja samojeedi keelkond(samojeedi keel). Keele funktsiooni:info edastamine,kuuluvuse väljendamine,tunnete väljendamine,mõttlemine,suhtlemine. 2.Keelemärk ja leksikaalsed suhted Keelemärgid on sümbolid, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks. Sümbol-märk, millega tähistatakse mingit mõistet Tähistaja- sõna"lill" tähistatav-lill Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis.
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia keelterohkeim keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt, sealhulgas eesti keel. Aga ainult kolmel Uurali keeli kõneleval rahval ongi õnnestunud luua oma riik. Uurali keeli kõneleb kokku aga umbes 25 miljonit inimest. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad omakorda keelerühmadeks. Põhiharud on selgepiirilised ning nähtavasti lahknesid teineteisest vähemalt 6000 aastat tagasi.
ralli Kaubad tooted kohanimi suure India pannkook, Karjala pirukas, tähega Kreeka pähklid, Hollandi juust, Nähtused, murded, objektid, Inglise miil, Rooma õigus, Mulgi araabia number, araabia kiri, mõisted kohanimi suure tähega murre, Rootsi laud, mulgipudru, aleksandrikook Keelerühmitused kohanime Palmiiri keeled, Altai keelkond, soomerootsi keel, soome-ugri keel algkuju suure algustähega Uurali keelkond autod Volswagen Lupo, Mini Cooper Classic, Aston Martin Perioodikaväljaanded läbiva nädalaleht Eesti Ekspress, ajakiri suurtähega Pere ja Kodu, almanahh Oma Sulega Nimeta väljaanded väljaandja Eesti Emakeele Seltsi aastaraamat,
Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) kaheks: ersa ja moksa 11
Genuiinne sõnavara ehk algupärane sõnavara *Ürgkeele mudel cv (konsonant+pikk vokaal) nt. maa, pää või vcv (konsonant vokaal) nt. ema *Maailma kõige vanemad sõnad: maa, puu, kuu Vanimad sõnad: jõgi, puu, kala, kulm, silm, luu, pää (pea) 14. Ugri sõnavara (VAATA KA ÕPIK LK 44) Eesti keel kuulub soome – ugri keelkonda. Kolm soome – ugri keelt on : a) Ungari keel b) Soome keel c) Eesti keel Uurali keelkond soome - samojeedi ugri keelkond keelkond permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi b)udmurdi c) ungari Sõnad mis on tulnud Ugri keelest: Loodus sõnad : jää, kask, öö, rebane Somaatilised sõnad: säär, ihu, ige Sugulus sõnad: veri, vesi, käsi 15. Permi sõnavara Komi keel ja udmurdi keel *Toiduhankimissõnavara *Linnud- kotkas, teder
See arv on hinnanguline, sest (õpikulaused ei lähe arvesse) 1. Kuna väga raske on määrata keele ja murde piiri. 2. Kõiki keeli pole üle loetud võib olla avastamata keeli. 3. Osad keeled on väljasurnud. 5. Kirjuta keelte nimed tabeli õigesse lahtrisse. (5p) Prantsuse, heebrea, armeenia, aserbaidžaani, araabia, läti, iiri, kreeka, eesti, korea, ungari, udmurdi, mari, komi, hiina, jaapani, türgi, inglise, vene, gruusia Keelkond Keeled Keelkond Keeled Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, Hiina-Tiibeti hiina, jaapani iiri, kreeka, vene, inglise Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, Nigeri-Kongo mari, komi Afroaasia heebrea, araabia Austroneesia Altai aserbaidžaani, türgi Isolaatkeeled baski, korea, jaapani 6. Analüüsi Uurali keelepuud (lk 54) ja vasta järgmistele küsimustele. (3p)
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal
Intress ehk intressimäär- Panka hoiustatud või välja laenatud rahalt teenitav tuli, mille suurust väljendatakse protsentides. Investeering- Pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Kapital- tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu. Kartograafiline uurimismeetod- Uurimismeetod, mis põhineb geograafilise kaardi kasutamisele. Kartogramm- Mingi nähtuste leviku või ulatuse näitlik iseloomustamine geograafilisel kaardil (viirutus, punktid, värvitoonid) Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled. Keemiatööstus- Tööstusharu, mis toodab mitmesuguseid keemilisi tehnoloogiad rakenduses maavaradest ( nt naftast, põlevkivist, sooladest) või muudest ainetest uusi aineid. Keldid- Keelelt ja kultuurilt lähedased hõimud, asustasid I aast...
Võru keel (Võro kiil') Keeleline kuuluvus: Soome-ugri keelkond, läänemeresoome keelerühm. Regioon: Eesti kaguosa: enamus tänapäevasest Võru ja Põlva maakonnast ning osa Valga ja Tartu maakonnast. Väljaspool keeleala on võru keele kõnelejaid rohkem veel Eesti suurtes keskustes nagu Tartu ja Tallinn. Kõnelejate arv: Ca 70 000. 1998. aastal läbi viidud arvamusuuringu järgi räägib 90% võru keeleala elanikest võru keelt. Neist 45% teeb seda igapäevaselt. Tartu Ülikoolis on võimalik võru keelt õppida kursuse "Lõunaeesti keel" raames kahe
Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio Arvutitarkvara: programmid, mängud Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavatest keeltest kuulub Indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa keelkonna suuremad keelerühmad: Germaani allrühm: Inglise keel (328mil) Saksa keel (90mil) Hollandi keel (22mil) Romaani allrühm: Hispaania keel (328mil) Portugali keel (178mil) Prantsuse keel (68mil) Slaavi allrühm: Vene keel (144mil)
põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3. Afroaasia keeled keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas. Afroaasia keeli on umbes 250 ja neid kõneleb üle 320 miljoni inimese. Semiidi keeli kõnelevad umbes, Lähis-Idas ja Euroopas 240 miljoni inimest. Semi keelte tähestikele (välja arvatud Etioopia semi keeled, manda keel ja malta keel) on ühine see, et seal on eraldi tähed ainult kaashäälikute jaoks. Täishäälikuid märgitakse üksnes kaudselt
Suuremad saared on Sjaelland (Själland), Lolland (Luulländ) Taanile kuuluvad ka osa Põhja-Friisi saari Põhjameres Rahvastik u. 130 in/km2 40% rahvastikust elab Sjaellandi saarel, sellest 30% Koppenhagenis ja selle eeslinnades Linnarahvastiku % on 85. Palju on väikeseid linnu. Rahvastikust ~90% on taanlased. Põhirahvused on veel fäärid ja gröönid. 10% immigrandid Riigikeel on taani keel – indoeuroopa keelkond, germaani rühm Iive on nullilähedane (Põhjamaades kõige madalam) Töötuid ~5% Majandus Taani on kõrgarenenud riik, tema majandusele on iseloomulik: Kõrgtehnoloogiline põllumajandus; Ajakohaselt sisustatud tööstusettevõtted; Tõhus sotsiaalhoolekanne; Kõrge elatustase; Väliskaubanduse suur osatähtsus. Põllumajandus 65% Taani kogupindalast leiab kasutamist põllumajanduslikul otstarbel.
Uurali keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige suurem keelkond, mis koosneb vähemalt 30'st keelest. Neid räägitakse laial alal, mille läänepoolne piir jääb Norrasse ja Ungarisse ja idapoolne piir Taimõri poolsaarele ning Jenissei ja Obi jõe äärde Lääne-Siberis.Uurali keeled erinevad teineteisest märkimisväärselt, olles tüpoloogiliselt mitmekesised nii fonoloogia, morfoloogia kui ka süntaksi poolest.Uurali keelkonda kuulub kaks keelterühma, millest üks soome-ugri rühm. Uurali keelte ürgkodu asukoht on teadmata, kuid
Bali keel Bali saar • väike paradiisisaar Indoneesia saarestikus • vulkaaniline ja mägine • kultuuriliselt lähedane Indoneesias, Filipiinidel ja Okeaanias elavate rahvustega • mõjutused Hiinast ja Indiast • 3,5 miljonit elanikku • populaarne turismisihtkoht Bali keel • Balide, Indoneesia, Bali ja kõrvalasuvate saarestike keel • Austroneesia keelkond • Arenes välja u 500 p.Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri • Bali kirjal ja keelel erinev tähestik • Kirjakeel – kasutatakse Bali saarel • Muudetus ladinakeelse tähestiku järgi • Tähestik pärineb kaavi kirjast -47 sümbolit – 14 täishäälikut ja 33 kaashäälikut Keele omapära • Kõik tähed ladinakeelsed
1. Keele nimi Takuu keel (Eesti Keele Instituut, 2013) 2. Keelkond Takuu keel on Polüneesia keel, mis kuulub Austroneesia keelkonda. (Ethnologue, 2014) 3. Täpsem piirkond (nt riik, osariik, seotud oluline loodusobjekt vmt), kus seda keelt kõneldakse Täpsemalt kõneldakse Takuu keelt Bougainville'i saare lähedal, Takuus. (Ethnologue, 2014) 4. Kõnelejate arv (kui keel on hääbunud, siis mainige siin) Takuu keelt kõnelevaid inimesi on ligikaudu 1800 (2003. aasta rahvaloenduse seisuga). (Eesti Keele Instituut, 2013) 5
(slaid) Selles artiklis on esitatud uurimisprotseduurid, mis sisaldavad uusi ideid, säilitades ka vanemaid põhimõtteid. Uurimisprotseduur toetub tugevalt Belli (1978) uurimustööle, kuid siin on eesmärgiks vähendada geneetilisi kallutatusi. Meetod on loodud selleks, et tuua välja keelte sügavam struktuur. Seetõttu on meetodis kasutusel võimalikult suur valim, milles kajastuv varieeruvus kajastab kõiki säilinud ja väljasurnud keeli. Iga eraldiseisev keelkond peab olema esindatud. Geneetiline kallutatus (slaid) Keelte uurimise valimi loomisel on viis erinevat tüüpi kallutatust, mida tuleks vältida: geneetiline, geograafiline, tüpoloogiline, kultuuriline ja bibliograafiline kallutatus. Valimit rikub enim see, kui keeled on geneetiliselt liiga lähedalt seotud ehk nende ühiseks esivanemaks olevat keelt räägiti alles lähiminevikus. Vältida tuleks geneetilist kallutatust
2.Osalev jälgimine, nii et uurija ise räägib informandi ehk keelejuhiga. 3.Loomulik jälgimine. Lingvist märkab igapäevaelus hivipakkuvaid linvistilisi nähtusi, mida ta kuulma või lugema satub, ja märgib neid üles. 4.Introspektsiooni ehk sisevaatlus. Moodustab lingvist ise vajalikke näiteid, see on võimalik, kui ta oskab uuritavat keelt. 5.Test. Uurija küsib vastuseid küsimustele. Nostraatiline hüpotees Mille järgi on algselt sugulased olnud altai, indoeuroopa, semi-hami, uurali keelkond, draviidi keeled, eskimo- aleuudi keeled ja ehk mõned muudki keelerühmad. Monogeneesiteoria Oletatakse, et keeled on arenenud ühiselt alg- e aluskeelest. Suuremat osa Euroopa keeltest arvatakse pärinevat indoeuroopa algkeelest. Polügeneesiteooria, mille järgi keeled on tekkinud paljudest kohtsdest eraldi, üksteisest sõltumatult.
Anuta keel 1. Anuta keel 2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond, Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6
HEEBREA KEEL uurimustöö Tallinn KEELKOND Heebrea keel kuulub afroaasia keelkonda, semiidi keele kaanani rühma. SUGULUS TEISTE KEELTEGA Semiidi keelte hulka kuuluvad veel ugariti, moabi ja foiniikia keeled. Erinevalt heebrea keelest on need keeled välja surnud. Sugulus aramea keelega. HEEBREA KEEL RIIGIKEELENA Heebrea keel (irviit) on rahvus- ja ametikeel Iisraelis aastast 1948. Seal kõneleb seda keelt umbes 3 miljonit inimest. KEELE LEVIALA Heebrea keelt kõneleti muistses Palestiinas ja Vahemere idarannikul umbes 3 eKr. Praegu kõnelevad seda keelt paljud juudid üle maailma (aastal 1990 rohkem kui 17 miljonit inimest). KEELE AJALUGU Eristatakse kolme arenemisjärku: 1. Muinasheebrea keel selles keeles on kirjutatud suur osa Vanast Testamendist. 2. Talmudi-heebrea keel selles keeles on kirjutatud talmud ja rohkesti muud juutide teoloogilist ja õpetlikku kirjandust. 3. Uusheebrea keel hakati kasutama keskajal. Sajandite...
Mõtle positiivselt. Kurvaks muutub inimene, kes ei armasta mingil põhjusel iseennast. - Et inimene jõuaks armastada, on tarvis ta esmalt kindlustada toidu ja veega, toasoojaga, turvatundega. - Mida vanemaks saa naine, seda vähem on temaealisi kavalere hakkamas. - Hea inimene ei saa olla väga vaene ega kurb. - Ära kaota pinda jalge alt. - Räägi inimestega! - Keelkonnad juku Keelkonnad. Eesti keel kuulub uurali keelkonda. Uurali keelkond jaguneb kaheks: 1. soome-ugri-permi-komi,udmurdi,volga(mari, mordva)-läänemeresoome-soome, eesti, karjala, vepsa, vadja, liivi, isuri, mordva ugri-handi, mansi, ungari. 2. samojeedi Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond. Olulisemad alarühmad on germaani keeled(saksa, inglise, rootsi, taani, norra, islandi), romaani keeled(itaalia, prantsuse, kreeka, portugal), slaavi keeled(vene, poola, slovakki, tsehhi, valgevene, ukraina). Ül.12
KORDAMINE ARVESTUSTÖÖKS TEOORIA 1. mõisted - foneetika: keele häälikuline ehitus (haalikute moodustamine, tajumine) fonoloogia: häälikute käitumine ? palatalisatsioon: peenendamine võõrhäälikud: häälikud, mis esinevad võõrsõnades - f;s;... võõrtähed: esinevad võõrsõnades ( f,s, c,q,z,n,y,x, z) fonotaktika: häälikute kombineerumise reeglistik ( ühes silbis max. 2 täishäälikut; silbi algul tavaliselt 1 kaashäälik; ei esine häälikujärjendit JI ; rõhutus silbis a,e,i,o,u. sünonüüm:samatähenduslik sõna ( kass- kiisu) polüseemia: mitmetähenduslikkus ( ühel sõnal mitu teineteisega tihedalt seotud tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti...
UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik teised uurali keeled on kasutusel Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Vene Föderatsiooni läänepoolses osas. Uurali keeled moodustavad saarekesed keset indoeuroopa keeli
kehtestatud. 4. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. Maailmas on kokku umbes c keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades. 5. KEELED KEELKOND KEELED Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, iiri, kreeka Hiina-Tiibeti birma, hiina Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, mari, komi Nigeri-Kongo suahiili Afroaasia heebrea, araabia, berberi Austroneesia indoneesia, jaava Altai aserbaidžaani, türgi, usbeki Isolaatkeeled baski, korea, jaapani