12 Ü Valimiskäitumine ja valimistulemus. Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel: · korrastab valijate registri · registreerib kandidaadid kodakondsus, kandideerimisiga, et poleks samal ajal mitmes nimekirjas, mõnikord nõutavad toetusallkirjad (president) või kautsjon. · Valmistab ette hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni bülletäänid, protokollid, nimekirjad. · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse mitteametlikud tulemused selguvad juba 3-4 tunniga, ametlikud kui on läbi vaadatud apellatsioonid. · Sunnib erakondi kontrollima valimiskampaania kulusid annavad aru. Valijate käitumist mõjutavad: · klassikuuluvus sotsiaal-majanduslik positsioon. 1980. aastateni oli see otsustav. Tänapäeval on sotsiaalne struktuur paindlikum ja elatustase ja elustiil ühtlustumas. · Massimeedia raske tõestada, et tulemuseni viis massimeediaefekt. · Valimiskampaania mõjutused reklaam, debatid, kandidaadi meeldivus, ...
Tavaliselt jagatakse niisugusel juhul pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Ka igal valijal on kaks häält: ühe annab tamajoritaarsuse põhimõttel ühele neist kandidaatidest, kes on üles seatud tema regioonis, teise aga proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Selle peamiseks eeliseks teiste valimissüsteemide ees peetakse asjaolu, et erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja
Suletud nimekiri kandidaatide lõplik järjestus on enne valimisi kindlaks määratud. Prop süst puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju. Plussiks võrdsed sanssid saada parlamendis esindatud. Eestis proportsionaalne valimissüsteem, avatud nimekiri, kandidaat peab koguma hääli üle kvoodi. valimiskümnis (5%). isiku-, ringkonna-, kompensatsioonimandaat. Hübriidsed valimised segakompott, valijal 2 häält. 3.4 valimiskäitumine ja valimistulemus Riik kehtestab filtri nendele, kes lülituvad kampaaniasse vaid huvi pärast. Presidendikandidaat registreeritakse alles peale teatud hulga toetajate saamist, nõutakse kautsjonit, (pärast vb makstakse tagasi). Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemida ja andmebaaside töövalmiduse, rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid 3.5 erakonnad tänapäeva poliitikas
3. Teema. Kodanikud, huvid ja demokraatia II osa Erakonnad tänapäeva poliitikas. Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Sidususe mehhanismid. Ühiskonnaõpetuse õpik, lk 74-94 Helle Pondre 2010 Valimiskäitumine ja valimistulemus 1. Valimiste ettevalmistamine algab õigusliku aluse loomisest (seadus, rahastamine, valijate register, valimiskomisjon, hääletamiseks vajalik dokumentatsioon jt) 2. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid (kontroll, kautsjon) 3. Tulemused (tehnoloogia areng võimaldab anda mitteametlikke) 4. Ametlikud tulemused kinnitatakse alles siis kui on laekunud apellatsioonid või on möödunud teatud tähtaeg) 5. Kulukad valimised (reklaam) põhjustavad erakondade kuludele
mõtteid. Tavaliselt jagatakse niisugusel juhul pooled parlamendikohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Ka valijal on kaks halt: ühe annab majoritaarsuse põhimõttel ühele neist kandidaatidest, kes on üles seatud tema regioonis, teise aga proportsionaalsuse põhimõttel üheerakonnaüleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Hübriidne valimissüsteem on käibel Venemaal, Itaalias, Saksamaal, Leedus ja Ungaris. 3. VALIMISKÄITUMINE JA VALIMISTULEMUS Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registrit. Valimiskomisjon registreerid kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse näiteks, kas kandidaadil on kodakondsus, kas ta on kandideerimisealine,
· postikuludeks 2,5 miljonit krooni Kandidaadid kulutasid lisaks ligi kaks miljonit krooni. Erakonna liikmemaksudest, annetustest ja riigieelarve eraldistest laekus erakonnale 2007. aasta esimeses kvartalis 29,9 miljonit krooni. Suurimad annetajad olid Urmas Sõõrumaa (2 miljonit krooni) ja Arti Arakas (1,6 miljonit krooni). Erakond jäi võlgu 2,5 miljonit krooni. Valimistulemused Reformierakond sai 153 044 häält ning 31 kohta Riigikogus. See oli erakonna ajaloo parim valimistulemus. Andrus Ansip sai võimaluse moodustada uue valitsuse.
Sisukord 1. Valimiste funktsioonid 2. Vabade valimiste põhimõtted 2.1 Valimisõigus on üldine 2.2 Valimistel on vaba konkurents 2.3 Valimised on ühetaolised ehk võrdsed 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem 3.2 Proportsionaalne valimissüsteem 3.3 Eesti valimissüsteem 3.4 Hübriidsed valimissüsteemid 4. Valimiskäitumine ja valimistulemus 4.1 Riigi ülesanded valimiste läbviimisel 4.2 Mis mõjutab valijate käitumist 4.3 Otsuse tegemise hetk 4.4 Hääletamine ja valimistulemused Kasutatud kirjandus 1. Valimiste funktsioonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetamine. Valimised toimuvad teatud ajavahemiku möödumisel, sp nimetatakse neid korralisteks valimisteks
Tänapäeval see enam nii pole. Ka rikkurid hääletavad vasakparteide poolt. · Massimeedia · Perekondlikud traditsioonid ja isiklik kogemus Hääletamine ja valimistulemused · Tänapäeval kasutatakse laialdaselt eelhääletamist (valida saab ka nädal enne valimispäeva nii posti kui ka valimisjaoskondades) saavutatakse maksimaalselt paljude kodanike osavõtt ja avalikustatakse valimispäeva lõppedes. · Valimistulemus on iga kord ainuomane, kuid määrab valitava võimuorgani koosseisu ja järgmise presidendi iskiu. · Eestis on valimisaktiivsus väiksem kui mujal Euroopas. Meiega 60% sarnaneb Ungariga, leeduga, Venemaaga, Kanadaga jne. · Valimisaktiivsus on populaarne Rootsis, Austrias, Saksamaal, Itaalias. (80% valijatest) Erakonnad tänapäeva poliitikas · Iseloomustab ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents, kodanikuorganisatsioonide kaasamine poliitikasse.
Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Sellisel juhul jagatakse pooled parlamendikohad ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält: ühe annab majoritaarsel põhimõttel kandidaadile, kes on tema regioonis, teise proportsionaalsuse põhimõttel ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel. Valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Registreerimise käigus kontrollitakse, kas kandidaadil on kodakondus, kas ta on kandideerimisealine, ega ta ei kandideeri samaaegselt mitmes ringkonnas või valimisnimekirjas. Presidendikandidaat registreeritakse, kui ta on kogunud teatud hulga toetusallkirju, parlamendivalimistel nõutakse kandidaatidelt kindla rahasumma ehk kautsjoni maksmist
Europarlamendi ja kohalike volikogude valimistel ainult avatud nimistu printsiip. 3. Hübriidsed valimissüsteemid Hübriidne valimissüsteem ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtted. Tavaliselt jagatakse pooled parlamendi kohad ühe ja pooled teise süsteemi alusel. Samuti on ka igal valijal 2 häält. Ühe annab majoritaarses süsteemis teise aga proportsionaalses süsteemis erakonnale. VALIMISKÄITUMINE JA VALIMISTULEMUS Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid. Keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslike kodanike arvu ja korrastab valijate registri. Valmiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni .
on kehtestatud- häälte miinimumnormi nimetatakse kvoodiks.Hääled, mida kogutakse üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele. Hübriidne valimissüsteem (Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Leedu, Ungari) Ühendab majoritaarse ja proportsinaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alusel. Igal valijal on kaks häält. Erakondlikud ja regionaalsed huvid on paremini tasakaalus. Valimiskäitumine ja valimistulemus Valimiste ettevalmistus algab õigusliku baasi loomisest. Parlament võib täiendada või muuta valimisseadust ning kampaania rahastamise reegleid, keskvalimiskomisjon täpsustab valimisõiguslie kodanike aastab arvu ja korrastab registrit, valimiskomisjon registreerib kandidaadid, kelle dokumendid vastavad nõuetele. Riik valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni, tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse ning rahastab vajalikke toiminguid
sel oleks seaduse jõud. Keegi meist ei tahaks, et arhitekt otsustab meie eest ise me küsime talt küll nõu ja erinevaid variante, kuid otsuse langetame meie ise. Samas võime me mõnikord ka arsti soovitusest loobuda (nt vaktsiinid vms). 5. Millised küsimused kerkivad seoses hääletamisega? Segamotivatsiooniga hääletamine: ühed hääletavad selle alusel, mis vastab nende eelistusele; teised aga selle alusel, mida nad peavad ühiseks hüveks. Seega ütleb valimistulemus vaid seda, et enamus hääletas ühe kindla valikuvariandi poolt (ei sa eristada, et milline on selle ühtne motiiv). 6. Mis on demokraatia väärtused? Demokraatlikes protsessides enestes on midagi väärtuslikku. Demokraatia väljendab kaht väärtust: vabadus ja võrdsus. Vabadus kui inimeste võimalus poliitilises otsustamises oma sõna sekka öelda ja võrdsus kui sellise vabaduse kõigile andmine. 7. Mis eristab Rousseau' järgi üldist tahet kõigi tahtest?
..................................... 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus...................................................................11 4.1Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel...........................................................11 4.2Mis mõjutab valijate käitumist?....................................................................12 4.3Hääletamine ja valimistulemused................................................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas........................................................................
mittehääletamisega. Samas on kodanike aktiivsus riigile vajalik. Demokraatia hakkab närbuma, kui rahva esindajaid ja kõrgeid riigiametnikke valib üha ahenev valijate ring. Valimissüsteeme on mitmeid, kuid laias laastus võib need jagada kahte suurde gruppi: enamusvalimised ja võrdelised valimised (mõlemal on oma eelised ja ideaalset varianti pole olemas). Raske on väita, et mõni valimissüsteem on teistest oluliselt parem või halvem, kuid samas on selge, et valimistulemus oleneb mõnikord üsna palju just valimisreeglitest. Valimissüsteem on sageli seotud kohalike poliitiliste olude ja traditsioonidega. Kõigis riikides püütakse üldiselt säilitada kord juba kehtestatud valimissüsteemi. Hääletamiseks kinnitatakse valijad mingi kindla valimisringkonna juurde, kus hääletanud registreeritakse vastavalt valijate nimeldrjale (topelthääletamise vältimiseks) ja kus antud hääled hiljem ka üle loetakse. Ringkond
märtsi esimesel pühapäeval. Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. On 12 mitmemandaadilist ringkonda, igas 5-14 mandaati. Mandaadid jaotatakse hääleõiguslike kodanike arvu alusel. Kandideerida saab partei nimekirjas või üksikkandidaadina. Mandaatide üldarv on 101. Valimissüsteem on proportsionaalne, nimekirja baasil. Valimiskünnis on 5%. On kaks nimekirja: ringkonna- ja üleriigiline nimekiri. Valimistulemus selgub 3 voorus. KOV volikogu valimised: korralised valimised iga 4 aasta tagant, oktoobri kolmandal pühapäeval. Sätestatud proportsionaalsuse põhimõte. Valimisringkonnad on reeglina KOV piirides, Tallinnas linnaosa piirides, KOV volikogu võib moodustada mitu valimisringkonda KOVVS paragrahv 8 tingimustel. Osalevad erakondade ja valimisliitude nimekirjad ja üksikkandidaadid. Valimissüsteem on PR. 1
2.Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas- valijal tuleb eelistada pigem erakondlikku programmi kui üksikisikut Valimisnimekirjad jagunevad suletuteks ja avatuteks. Suletud nimekirjad olid nt 2009 Europarlamendi valimistel- Siiri Oviir (KESK) ,Vilja Savisaar (KESK), K.Ojuland (REFORM), T.Kelam (IRL), Ivari Padar (SDE), Indrek Tarand (üksikkandidaat) Hübriidne valimissüsteem kehtib nt Venemaal,Itaalias,Saksamaal,Ungaris ja Leedus 3.4 Valimiskäitumine ja valimistulemus 3.5 Erakonnad poliitikas 3.6 Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad 3.7 Sidususe mehhanismid-poliitiline kultuur ja kodakondsus *************************** KT *************************************** Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine 4.1 Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim (diktatuur – PIIRAMATU)
häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju tulemusteke Soome, Rootsi, Eesti, Holland, Taani, Itaalia hübriidne Parlamendikohad jagatakse pooleks kahe süsteemi alusel Saksamaa Venemaa Ungari Leedu Vasak Tsent. Parem vene partei. Sots dem. Vabariiklik partei. Põllumeeste kogu rahvaliit kesk rohelised kristlikud demokraadid Libertas IRL Reform Eesti iseseisvuspartei Valimiskäitumine ja valimistulemus 1.Kas teie arvates on valimas käimine kodanikukohustus või pigem vabadus? EESTI RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM Moodustatakse valimisringkonnad Kohtade jaotus: 1. esitatakse ringkonnakvoot ja need kes on selle ületanud saavad mandaadi.(15- 17kohta) 2. Osalevad erakonnad, kelle valijaskond ületab 5%. Liidetakse kandidaadi hääled, summad jagatakse rk-kvoodiga. Jagatis näitab mandaatide arvu.(umbes30 kohta) 3
Locke ütles ka, et kehva valitseja puhul on rahval õigus valitseja tagandada. Toimus ka Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. Tekib uus riik Suurbritannia (1707). Seaduslikeks troonipärijateks saavad James II tütred Saksamaal Hannoveri dünastia. Dünastia ei sekku enam parlamendi tegevustesse, kuna ei vallata inglise keelt. Kuningas kinnitab kõik parlamendi otsused. Parlamentarism tähendab seda, et valitsusel on parlamendi enamuse toetus. Valimistulemus peegeldab ka valitsuse ja parlamendi koosseisus. Seega valib valitsuse parlament mitte valitseja. 17. sajand barokkajastu 17. sajand on prantsuse kultuuri kõrgaeg. Sajand on ka kuninga tippvõimu ajastu. Vastureformatsioon tõi toretseva elustiili ning esinduslikkuse. Erandiks on hollandi olustikumaal. Saab alguse prantsuse pargistiil. Kirjanduses domineerib draama (Corneille, Moliere, Racine). Muusikas domineerib protestantlik kirikumuusika (Bach, Händel).
erakondade vahel ja erakonna nimekirja sees Nimekirjade sees reastuvad kandidaadid ümber vastavalt enda poolt kogutud häältele. Üleriigilises nimekirjas kandidaatide häälte arvu alusel ümberjärjestamist ei toimu, seega on otsustav erakonna otsus. k. Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe a. Kehtetute valimissedelite mahaarvamist. b. Hääletamistulemus = mitu % hääleõiguslikest hääletas ja valimistulemus siis kes osutus valituks. 43. Valimiskulud Summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri). 44. Valimiskaebused Isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest). 45
Mõiste kaks külge · Avalikkuses esitatud arvamused enamike inimeste arvamus · Jürgen Habermas: avalikkuse kujunemine George Gallup: public opinion research · Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit tavaline inimene, rohujuure tasand · Meedia analüüs ankeetküsitlus, valimistulemus · häälekas vähemus vaikiv enamus Imelik näide. kuigi reformierakonna kohta juba levis negatiivseid artikleid nende populaarsus siiski kasvas. Arvamuste küsitlus 2013(meie kodutöö) · valim: 212 tudengit · arvamus on selline lihtsustav: inimesed on rohkem erinevad kui inimesed arvavad et nad on. Organiseeritud ja liikumised Sotsaalsed liikumised · enamasti poliitiline liikumine/eesmärk
otsustusreeglite rakendamine võib viia ebastabiilsete otsusteni selles mõttes, et tulemus sõltub otsustuste hääletusele panemise järjekorrast. *Demokraatia majanduslikku teooria lähtepunktiks võib pidada Downs-i seisukohta: poliitikud järgivad valijagruppide eelistusi mitte sellepärast, et nad peavad valijate soove ühiskondlikus mõttes õigeks, vaid soovist riigivõimu juurde jõuda. Selle teooriaga määratakse “mediaanvalija”, valimistulemus ja seega ka valitsuse poolt teostatava rahanduspoliitika iseloom. Nordhaus ja Frey leidsid aga, et konjunktuuritsükleid arvestades on valitsejatele kasulik, kui majanduse olukord kujuneks soodsaks just valimiste ajaks. Hibbs leiab, et konjunktuuritsükleid põhjustavad parteide huvid. Alesina ja Rosenthal usuvad aga, et majandustsüklite põhjustajaks on jäigad palgakokkulepped koos määramatu valimistulemusega.
Paavsti prerogatiiv paavsti eesõigus pühakuks kuulutamisel. Perifrentsiaaridkuulutasid välja patulunastuse (absolutsiooni) sakramendivastase teo sooritajale (mõrv, abielurikkumine, nunnade distsipliinitus). Absolutsioon pattude andeksandmine. Kardinal kõrgemad vaimulikud ametnikud. Paavsti õukonnas (kuuria) tähtis osa kantseleil. Paavstiks valiti, valijaks on kohalik (Rooma) ülikkond. Kui keisrid nimetasid vatsupaavsti, tekkis vajadus valimisreegleid korrastada. Valimistulemus võis juhuslik olla, millise esindajad parasjagu Roomas olid jne. Valimised võisid kesta aastaid, nii on ajapikku kehtestatud reeglid ja nõuded. 1059 valimistest võisid osavõtta ainult kardinalid. 1179 valituks saamisel2/vaja 3 kohalolijate häältest. 1274 konklaav suletud ruum, kuhu kardinalid suletakse valimise ajaks, et poleks välissurvet ja kiirendada valimist, siis sel ajal ei saada palka, ajapikku vähendati toiduportsjoneid
Jürgen Habermas: avalikkuse kujunemine George Gallup: public opinion research. Võttis avaliku arvamuse mõiste selles tähenduses kasutusele. Arvamusliidrid, ajakirjanikud, vaimueliit Tavaline inimene, rohujuure tasand 42 Meedia analüüs (kontent-, diskursuse analüüs) Ankeetküsitlus, valimistulemus Häälekas vähemus Vaikiv evamus Avalik meedia mõjutab enamuse arvamust. Enamuse arvamuse tajumine: Väärkonsensus (false consensus) inimesed ülehindavad üksteise arvamuste sarnasust. Pluralistlik ignorantsus (pluralistic ignorance) inimesed peavad ennast teistest rohkem erinevaks, kui nad tegelikult on. XVI loeng 16.12 (ptk 19, 20, 21) SOTSIAALSED MUUTUSED Mis on sotsiaalne muutus?
Need süsteemid toovad parlamenti ka vähemuse esindajaid ja kindlustavad selle, et parlamendi parteiline koosseis vastab valija tahtele. Süsteemi puuduseks on see, et konkureerivate parteide arv parlamendis võib osutuda liiga suureks ja stabiilse valitsuse moodustamine seetõttu raskeks. Proportsionaalset süsteemi saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Mida suurem on ringkond, seda representatiivsem on valimistulemus. Kõige representatiivsemaks peetakse valimistulemust, kui riik koosneb ühestainsast valimisringk-st, seda kasut. aga ainult Iisraelis. Harilikult on riigis mitu suurt ringkonda ja igaühest valitakse sõltuvalt parlamendi suurusest üle 10 kandidaadi. 35 Proportsionaalses süst-s kasutatakse mandaatide jagamisel kas kvootide süsteemi või jagajate süsteemi.
annaabi.ee 
