108.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? V: seadusandluse varal ja ühiskondlik arvamus. 109.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? V: vabadus valikuvõimalusi, tahtevabadus võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 110.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? V: vabadust, võrdsust ja õiglust. 111.Millal saab demokraatiat õigustada? V: igaüks peab olema võrdselt pädev valitsema, rahvas peab olema suuteline ennast valitsema. 112.Mida ütleb eliiditeooria? V: mistahes valitsemisvormi puhul valitseb eliit ehk paremik. 113.milleks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? V: oligarhiliseks. 114.Mida tähendab karismaatiline? V: jumaliku andega ehk geniaalne 115.mida väidab eetline absolutsim? V: väidab, et on olemas sellised absoluutselt kõlbelised tõed, mis kehtiksid ka siis kui neid ei järgiks. 116.Mida väidab utilitarism? V: kõige mõistlikum on käitumine, mille puhul naudingu kogu hulk on maksimaalne ja neg
Suremuse langus, sündimuse langus. Oswald Spengler kasutas ,,habituse" mõistet nagu Pierre Bourdieu. Kas v.ö, et Spengler ,,näppas" selle mõiste Bourdieu'lt? Kindlasti mitte. Internet leiutati USA-s: tänapäeval on see levinud kõikjale üle maailma. Milliste muutuste teooriat need sündmused kinnitavad? Diffusionism. Mida väidab Max Weber teoses ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim"? Protestantlik religioon soodustab kapitalismi teket. Milline võiks olla pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes? Eliiditeooria alandab eliidisiseseid konflikte. Millises ühiskonnas peaks olema rohkem vallalisi mehi kui vallalisi naisi (eeldusel, et mehi ja naisi sünnib võrdselt)?. Polügüünsus mitme naisega samaaegselt abielus olema. Kumb väide peaks vastama tõele funktsionalistliku hariduse teooria järgi? Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju on ta tegelikult koolis õppinud, mitte sellest kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei ole.
50.Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle? Ühiskonna avalik arvamus ja seadused. 51.Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus on võimalus teostada oma tahtmisi. Tahtevabadus on tahtmiste autonoomsus. 52.Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Võrdsust, vabadust ja õigsust. 53.Millal saab demokraatiat õigustada? Kui ta toimiks, kui rahvas oleks võimeline ennast valitsema ja inimesed oleks kompetentsed. 54.Mida ütleb eliiditeooria? Eliiditeooria kohaselt peab riiki valitsema eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 55.Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? (eliidiks, rahvamassiks) diktatuuriks. 56.Mida tähendab karismaatiline? Jumala poolt antud andega. (Lenin ; Savisaar) 57.Mida väidab eetiline absolutism? Eetiline absolutism- on olemas teatud alus. Kõlbelised tõed, mis kehtisid ka siis kui keegi neid ei järgiks
jõupingutustest. Võrdsuse põhimõte rakendub näiteks siis, kui inimestel on ühesugune õigus eluasemele, sotsiaaltoetustele, kodanikuõiguste teostamisel. Siiski inimestena ei ole me aga kõik sugugi ühesugused. See, et me oleme faktiliselt ebavõrdsed, tuleb välja kõikjalt. Inimesed ei saa kunagi võrdseks võimete ja muude eluks oluliste omaduste poolest. Faktilist ebavõrdsust tõlgendavad ühed võrdsete võimaluste puudumisega, teised aga inimeste sünnipärase ebavõrdsusega. Eliiditeooria kohaselt jaguneb ühiskond tegelikult alati eliidiks ja lihtrahvaks. See, mida ühiskonnalt nõutakse, ei ole mitte võimete võrdsus, vaid võimaluste võrdsus. Kes siis peab neid võrdseid võimalusi tagama? Eesti Vabariigi Põhiseaduses on olemas võrdse kohtlemise säte. Inimeste õiguste ja vabaduste tagamine on Põhiseaduse kohaselt seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus .
konservatism ehk riigi piiride puutumatuse printsiip; 3) sõjalis-poliitiline valmisolek ühenduses regulaarse poliitilise dialoogiga; 4) globaalne demograafiline kontroll, selleks et kaitsta riikide rahvuslikku identiteeti; 5) globaalne energeetiline sõltuvus,mis sunnib riike oma huvide kaitseks looma sõjalisi blokke, taotlema baase, toetama sõbralikke ja õõnestama vaenulikke reziime; 6) ülemaailmsed garantiid toiduprobleemide lahenduseks. 20.sajandi algul kujunes eliiditeooria, mis väidab, et igasuguse sotsiaalse struktuuri lahutamatuks koostisosadeks on kõrgem priviligeeritud kiht eliit ja tavakodanikud. Eliit on ühiskonnas vähemus, kelle võimu aluseks on organisatsioonilised oskused, võime artikuleerida ja esindada mõjukate ühiskondlike gruppide huve ning realiseerida nende eesmärke, ühiskondlik lugupidamine jms. Eliidi funktsiooniks on ühiskonna juhtimine ja kultuuri arendamine. Eliiditeooria vaatleb ühiskondlikke suhteid peamiselt poliitiliste
eksisteerib see siiski. R.Michels selgitab ühiskonna ebavõrdust aga sellega, et organisatsiooniliste, massipsühholoogiliste ning individuaalpsühholoogiliste põhjuste tõttu tulevad võimule mugandujad, pugejad ja demagoogid, kes mõtlevad vaid enda huvidele. Seetõttu ei saa ka ühiskonnas valitseda võrdsus. Olgu põhjuseks siis mõtte- või tegevusvabaduse piiramine, inimeste võimete ebavõrdsus demokraatlikus ühiskonnas või eliiditeooria eksisteerimine, aga tundub, et vabadus ja võrdsus ühiskonnas on hetkel vaid illusioon, mida nii paljud meist uskuda püüavad. Praegu eksisteeriva ühiskonnamudeli järgi ei tundu, et ka lähitulevikus midagi muutuma hakkaks ja illusioon reaalsuseks muutuda võiks.
määratletav. Kogukonnas on tugevam eneseteadvus, erinevalt kategooriast. Vähemalt 3 kultuuri komponenti: esemelised (nt.rõivad), normatiivsed (nt.tavad), tunnetuslikud (nt.müüdid), väärtuselised, sümbolid (nt.rahvuslill), keel. Difusioon teistest kultuuridest üle võetud innovatsiooni või kultuurinäidiste jm uurimine. Feminism ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Elitarism ehk eliiditeooria, V.Pareto, ühiskond jaguneb eliidiks ja massiks, eliit on vähemuses võrreldes massiga, kogu ajaloo vältel on võim kuulunud eliidile. Eliit täidab neid funktsioone, millega mass hakkama ei saa. Valgekraeline kuritegevus kuriteod on seotud riikide poliitilise ladvikuga, kõrgete riigiametnike ja äriringkondadega. Homofoobia kartus või vaenulikkus homoseksuaalide ja homoseksuaalsuse suhtes.
Võimustruktuuri uuringud Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades? Pluralism võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte. See kehtib USA kohta tervikuna ja ka teiste lääneriikide kohta. Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit, ühiskonda juhib eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit Itaalia eliiditeooria 20. sajandi algul Vilfredo Pareto, Robert Michels, Gaetano Mosca USA eliiditeooria George Wright Mills, Floyd Hunter, William Domhoff George Wright Mills USA ühiskonna võib jagada kolme eseloni I eselon ülirikkad, täidesaatva võimu esindajad, sõjaväelised juhid II eselon seadusandlik võim, avaliku arvamuse kujundajad
kasulikkuse üle · kaitstes poliitilise pluralismi väärtusi, olles samas teadlik sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi. Pluralistide põhimeetodid on: · positivism ja biheiviorism · metodoloogiline individualism · funktsionalism (mõnedel juhtudel) Teiste teoreetikutega võrreldes osutavad pluralistid palju enam tähelepanu valimistele, parteide konkurentsile ja huvigruppidele Eliiditeooria 'Eliit' tähendas algselt parimat, väljapaistvat ehk creme de la creme; nii mõistetakse seda tänaseni. Mõiste tõid sotsiaalteadustesse 1900aastate esimesel kümnendil Itaalia õpetlased Gaetano Mosca (1856 1941) ja Vilfredo Pareto (1848 1923). Pareto sotsiaalse kihistumise mudel vaata joonis 4. Nii eliit kui ka mitteeliit muutuvad: eliit kaldub manduma ning mitteeliit aga sünnitama potensiaalset eliiti toimub eliidi ringlus, vaata jooni 5.
50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle (2)? Seadusandlus ja ühiskondlik arvamus. Need ei ühti alati! 51. Mida kujutavad endast vabadus ja tahtevabadus? Vabadus kujutab endast valikuvõimalusi. Tahtevabadus on võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Mida hindab demokraatia teoreetiliselt? Vabadus, võrdsus, õiglus. (Kuid ei suuda neid tagada!) 53. Millal saab demokraatiat õigustada? Kui rahvas on võimeline valitsema iseenda üle! 54. Mida ütleb eliiditeooria? Eliit (paremik) valitseb iga ühiskonna korra ajal. 55. Milliseks muutuvad lõpuks kõik demokraatlikud süsteemid? Oligarhiliseks- võim kuulub tegelikult vähestele. 56. Mida tähendab karismaatiline? Jumaliku andega ehk geniaalne. 57. Mida väidab eetiline absolutism? Kõlbelised tõed on olemas, kui neid isegi keegi ei järgi. Kõlbelised hinnangud on suhtelised. (Nt: kristlik eetika ja islami eetika.) 58. Mida väidab utilitarism?
arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Ühiskondlik arvamus saab indiviidi mõjutada moraalse hukkamõistu, põlguse, pilkamise, mõnitamise, suhete katkestamise teel. 47. Vabadus võimalus teostada oma tahtmisi Tahtevabadus võimalus valida oma tahtmisi 48. Demokraatiat, s.o rahvavõimu, võib õigustada ainult eeldades, et rahvas on võimeline valitsema iseenda üle. 49. Eliiditeooria - riiki valitsema peab eliit ning naeruväärne on veendumus, et tavalised inimesed suudavad aru saada ja kaitsta oma huve, rääkimata ühiskonna huvidest. 50. Karismaatiline isik - mõjujõuline, suure sisendus- ja tõmbejõuga isiksus, keda usutakse ja usaldatakse. 51. Eetiline absolutism veendumus, et õige moral (kõlblus) saab olla ainult 1 kõikide aegade ja kõikide rahvaste jaoks (nt. Katoliiklus). // On olemas teatud alus.kõlbelised
Indeterminism- tahtevabadus on võimalik. 49. Nõrk determinism- determinism ei välista vabadust. Vabadus tähendab aga sunduse pudumist. 50. Kuidas avaldub ühiskonna võim indiviidi üle: seadusandluses ja ühiskondlikus arvamuses. 51. Vabadus- valikuvõimalus. Tahtevabadus- võimalus valitseda oma tahtmisi ja soove. 52. Demokraatia hindab vabadust, võrdsust ja õiglust. 53. Demokraatiat saab õigustada, kui igaüks on võrdselt pädev valitsema ja kui rahvas suudab end ise valitseda. 54. Eliiditeooria- mistahes ühiskondliku korra ajal valitseb tegelikult eliit e paremik. 55. Kõik demokraatlikud süsteemid muutuvad oligarhilisteks e väheste võimuks. 56. Karismaatiline- jumaliku andega. 57. Eetiline absolutism- leiab, et on olemas teatud absoluutsed kõlbelised tõed, mis kehtivad ka siis kui neid keegi ei järgiks. 58. Utilitarism- mõistlik on käitumisviis, mille puhul naudingute kogusumma on maksimaalne ja negatiivsed kõrvalmõjud minimaalsed. 59
teisest inimesest võõrandumise tagajärjel 0,30 toimuv suitsiid) d) individualistlik 1 7. Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud 12. Milline võiks ola pluralistlik kriitika lootuse, et olukord paraneb. Kas sellises eliiditeooria suhtes? olukorras võib James Davies´i teooria järgi a) Eliiditeooria ülehindab erinevate gruppide tekkida revolutsioon? võimet samaaegselt poliitilisi otsuseid a) Jah mõjutada b) ei (Davies: revolutsiooni põhjustab enamasti b) Eliiditeooria alahindab eliidi siseseid konflikte ootuste ja tegelikkuse erinevus.) c) Nii a kui b
Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu · Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%) Helded: Rootsi, Taani, Soome Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti, Eesti, Leedu, Malta, Kreeka SP analüüsimeetodid · Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende tegevusmotiivide analüüsimine · Grupiteooria - poliitiliste protsesside ja gruppidevahelise interaktsiooni analüüsimine · Eliiditeooria - põhineb pigem väikese hästi informeeritud eliidi nõudmistel (Eesti) Üldsust peetakse passiivseks ja väheinformeerituks · Süsteemiteooria - avalik poliitika on poliitilise süsteemi vastus ümbritseva keskkonna mõjudele · Ratsionalism "seos soovitud väärtuste ja saavutatud väärtuste vahel" on positiivne ja tugev (ideaalmudel) Policy failure: põhjused · Poliitika kujuneb poliitilise süsteemi , mitte üksikute poliitikute tegevuse tulemusel
- liberalism vabadus - kommunism ja sotsialism võrdsus - natsionalism - rahvus - fasism rass + rahvus + juht - feminism naiste vabadus - rohelised loodus - anarhism täielik vabads, riigi kaotamine Võimustruktuuri uuringud - pluralism dem ühiskondades on võim küllaltki ühtlaselt jaotunud kõigi gruppide vahel Dahl otsused ja võim pole koondunud ühe grupi kätte vaid on algatatud huvigruppide poolt - Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit Mills USAd valitseb võimueliit (rikkad ärimehed, täidesaatva võimu esindajad ja sõjalised juid) kes kontrollivad egelikult riiki Domhoff USAs on teistest eraldunud eliit: kinnised koolid ja puhkekohad, vanad traditsioonid - Vandenõuteooria eliidieooria radikaalseim versioon Töö ja majandus Majandussektorid 1. Primaarne põllumajandus 2. Sekundaarne primaarse toodetu töötlemine 3
Enamasti uuritakse tänapäeval demokraatlikke ühiskondi või väiksemaid kogukondi. Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud. Uuritakse: Kes tõstatab riigis probleeme? Kes võtab vastu otsuseid? Kes saavad otsusest kasu? Nendest lähutvalt võib välja tuua kaks teooriat: a) Pluralism enamik inimesi saavad riigi valitsemist mõjurada; riik (valitsus) on nagu tuulelipp, mis kajastab ühiskonnas domineerivat trendi. b) Eliiditeooria keskmine inimene ei saa tegelikult riigi valitsemist mõjutada, reaalselt valitseb eliit. Eliiditeooria. Igas ühiskonna sfääris kujuneb välja eliit: poliitiline, majanduslik ja vaimueliit (ehk kultuuriline eliit). Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti kriitiku rollis. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted: kaks äärmust: Oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud; rikkad ostavad endale poliitikuid.
Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak). 10. Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited? Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust. Ükski grupp ega indiviid ei kontrolli võimu täielikult ning ükski grupp ega indiviid ei ole võimust täiesti eemale jäetud. Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid. Eliiditeooria- rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda. Marksism- rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx- kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks
8) korrakohane õigusmõistmine; 9) põhiseadusega piiratud riigivõim; 10) võimude lahususe printsiibi järgmine; 11) sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; 12) sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täiulatuslikku poliitikas osalemise moraalset väärtust ning ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindavad valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimrühm eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamendi valib rahvas, presidendil mingit erilist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega
pidevalt, kui tähtis on olla ,,konkurentsivõimeline" · Kes valitseb? - kes tõstatab probleeme, kes otsuseid vastu võtab ja kes kasu saab? Selle vastamiseks tuleb uurida poliitilisi teooriaid · Võimustruktuuri uuringud kuidas on võim jaotunud ühiskonnas? Enamasti uuritakse tänapäeva demokraatlikke ühiskondi, Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud? Kaks võistlevad teooriat: o Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit poliitiline, majanduslik, vaimueliit. Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti nende kahe jõu vastandab jõud, tegelevad tihti võimu kritiseerimisega. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted, kaks äärmust: oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud: rikkad otsustavad endale poliitkuid
sellega kaasnev vägivald; üldine, normidele suunatud integratsioon ja innovatsioon. 13. Konformism, selle kolm tasandit Aschi järgi - valitsevate arvamuste/standardite/traditsioonide mittekriitiline omaksvõtt ja järgimine.Tajumine, hinnangu muutumine, tegevus. 14. Ühiskonna põhiinstitutsioonide tunnused: riik-poliitika, haridus, majandus - põhifunktsioon, sümbolid, käitumishoiakud, ideoloogia, põhirollid. II pool 1. Pareto eliiditeooria: eliit ja mass, kihid ja klassid, joonis 23 - eliit on valitsev vähemus, vana vahetab välja uus. Lõvid ja rebased vahelduvad juhtpositsioonidel. Alam-ja ülemkiht (mitteeliit ja eliit). Klassides suur-ja väikekodanlus, töölisklass. 2. Kaasaegsed eliidikäsitlused: hea ja halb eliit, tõeline ja pseudoeliit, kolm asjaolu - Sorokin-indük eliit on amoraalne kõrgkiht. Nietzsche-eliit ainult vaimne, võimul olev on pseudoeliit
maailma mandriline tuumik avaldab strateegilist mõju maailmas toimuvatele protsessidele; maailm on muutunud suletud süsteemiks. Looduses ei ole sellist asja nagu rahvaste võrdsed võimalused. Kaasaegne geopoliitiline teooria: rahvuslike huvide primaat sotsiaalsete gruppide huvide ees; riigi piiride puutumatuse printsiip; sõjalis-poliitiline valmisolek, globaalne demograafiline kontroll; globaalne energeetiline sõltuvus; ülemaailmsed garantiid toiduprobleemide lahenduseks. Eliiditeooria Poliitika kui spetsiifiline ühiskonnasuhete valkond. Riigi ja tisviilühiskonna eristamine. Tähelepanu pöördumine õiguselt ja riiklikult organisatsioonilt võimule ühiskondlike klasside ja sotsiaalsete gruppide vahelistes suhetes. Igasuguse sotsiaalse struktuuri lahutamatuks koostisosadeks on kõrgem priviligeeritud kiht- eliit- ja tavakodanikud. Eliit on ühiskonnas vähemus, kelle võimu aluseks on organisatsioonilised oskused, võim esindada mõjukate
- Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev; poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste eest tasu. Ei saa korraga olemas olla majanduslik ja kultuuriline eliit, sest majandus ja kultuur on üksteisest nii erinevad. Silmas peetakse ikka kõrgkultuuri. Näiteks kui Arvo Pärt ostaks ära Microsofti, siis oleks tema nii majanduslik kui kultuuriline eliit. Majanduslik ja kultuur on omavahel kõige rohkem konfliktis. Eliiditeooria Charles Wright Mills (1956) The Power Elite · USA ühiskonda valitseb võimueliit · Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim · Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu William Domhoff valiteva eliidi uuringud USA-s · Moodustab umbes 0,5% USA elanikest, omab 25-30% USA rikkusest · Rikkad äri-inimesed ja nende lapsed · Poliitika mõjutamine - Poliitikute äraostmine - Poliitikute kasvatamine
Demokraatia teooriad: - Identiteedi- ehk homogeensusteooria (Rousseau: valitsejate ja valivate identiteet; peamine vahend on pleibitsiit või kui on olemas võim, mis väljendab rahva tahet, siis ,,diktaator" olemas homogeenne rahva tahe ehk valitsejate ja valivate tahe on identne; nt Hugo Chavez väljendab rahva tahet) - Konkurentsi- ehk eliiditeooria (Montesquieu, Kant, Madisson; olemas konkureerivad huvid ning seetõttu pole olemas absoluutselt õigeid lahendusi, otsused langetatakse enamusprintsiibi põhimõttel, arvestades demokraatia reegleid ning inimõigusi; üks väljendusi representatsioon; valitsejad pole mandaadiga seotud, kuid ametiaja lõppedes annab rahvas tema tööle hinnangu; ,,valitsus rahva nõusolekul")
Poliitilise tahte kujundamise peamiseks viisiks peaks olema rahvahääletus. Üks rahva tahe, mis järgib homogeenset rahva huvi. Russau oli erakondade vastu. Saab õigustada puhast demokraatiat, aga ka diktatuuri. Seda rahva tahet teab kõige paremini partei peasekretär ja rahva käest polegi vaja küsida, ta teab seda niigi, loeb seda rahva silmist. See on selle teooria sügavam probleem. b. Konkurentsiteooria, eliiditeooria esidajateks Kant, Lock, Montesque. Ühiskonnas huvid konkureerivad, seetõttu pole olemas absoluutselt õigeid lahendusi. Enamus otsustab, seda vaja on valida huvide vahel. See ongi demokraatia. Oluline arvestada inimõigusi, kõik peavad saama otsustada vabalt. Nt valimisvõltsimised. Kui mängureeglid pole ausad, on valimised mõttetud. Üks väljendus on representatsioon.
seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole
Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamenterismi klassika-liseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamntarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole
Võrdsus seaduste ees; Korrakohane õigusemõistmine; Põhiseadusega piiratud riigivõim; Võimulahususe printsiibi järgimine; Sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; Sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valituse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nendel on kontroll valitsuse üle. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias. Nii peetakse Inglise parlamentarismi klassikaliseks ja sellest võtavad eeskuju tänapäeva parlamentaarsed riigid. Parlamentarismi iseloomustab: Parlamendi valib rahvas, kusjuures presidendil mingit erilist võimu ei ole
vabad ja ausad valimised; võrdsus seaduste ees; korrakohane õigusemõistmine; põhiseadusega piiratud riigivõim; sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism; sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Osalus- ja elitaardemokraatia. Osalusdemokraatia teooria rõhutab kõigi kodanike täieulatusliku poliitikas osalemise moraalset väärtust, ründab elitaardemokraatia kalduvust näha mõndagi head poliitilises apaatias. Eliiditeooria järgi otsustab esindava valitsuse korral tähtsamad poliitilised küsimused väike inimeste grupp eliit, kuigi valijatele tundub, et nemad omavad kontrolli valitsuse üle. Elitaardemokraatia asendab klassikalise demokraatia teooria (rõhuasetus enamusvalitsusele ja masside osavõtule) poliitiliste eliitide otsustava tähtsusega. Presidentalism, parlamentarism ja poolpresidentalism. Parlamentarism kujunes Suurbritannias ja nii peetakse Inglise parlamentarismi
annaabi.ee 
