Psühholoogia teoreetilised suunad Nimi: Enelin Paas Klass: 11c Teoreetiline Tuntuimad Põhilised Inimkäitumise põhjus? suund esindajad uurimisteemad Psühho- Alateaduslikud Inimesed ei saa ennast välja elada dünaamiline Sigmund Freud protsessid, unenäod, moraalinõuete tõttu. See tekitab psühholoogia isiksuseteooriad alateaduslike tunge ja vastuolusid, mis mõjutavad meie mõtteid ja käitumist. Kasvukeskkond
· Prantsusmaa: strukturaalantropoloogia mõju (Claude Lévi- Strauss: pere- ja sugulusstruktuurid, mõtteviisid jne). · Inglismaa: sotsiaalantropoloogia mõju (Edward Evans-Pritchard: ühiskonnakorraldus, sotsiaalsed praktikad jne). · Ameerika: kultuuriantropoloogia mõju (Clifford Geertz: rituaalne käitumine, sümboolsed toimingud jne). · Saksamaa: filosoofilise antropoloogia mõju (inimisiksus; inimkeha jne). Antropoloogia panused ajaloouurimisse · Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". · Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). · Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide
Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde? Eero Ringmäe LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlej...
Demograafia uurimis- ja õppetöös uurimisteemad: välisränne, siseränne, linnasisene geograafia ehk segregatsioon, eluasememuutused (tähtsamad uurimisprojektid: rahvastiku ruumiline mobiilsus ja linnaregioonide areng, rände ja lõimumise väljakutsed Eesti ühiskonnale) Demograafia koht geograafias- inimgeo alusaine, kuna pole inimühiskonda ilma inimesteta. Põhifookus on planeerimine: kuidas luua paremat (linna)keskkonda, kuidas arengu väljakutsetele vastu astuda. Demograafia sisu Rahvastikuteadusele pani aluse inglise kaupmees John Graunt(1620-1674), temalt on päris rahvastiku seaduspärasused, millest kirjutas oma esimeses raamatus, uuris kiriku surnute nimekirju ja tegi omad avastused. Demograafia ehk rahvastikuteadus on teaduslik analüüs, mis hõlmab rahvastiku suurust, struktuuri/koosseisu ja arengut/muutusi, keskendub ajadimensioonile ning küsimustele palju on? Kes on? Kuidas ajas muutuvad? Allharud- geograafia, majandus, sotsioloogia,...
aastate alguses, kui esimesed astronoomid kolisid uude alles ehitatavasse observatooriumisse Tõraveres. 14. septembril 1964 avati observatoorium ametlikult ja anti talle F.G.W Struve(Friedrich Georg Wilhelm von Struve) nimi. 1973. aastast oli Tõraveres Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut ning Tartusse jäi Füüsika Instituut. Alates 21. septembrist 1995 kannab Tõravere teaduskeskus Tartu Observatooriumi nime. Praegu jagunevad Tartu Observatooriumi teadurid ja uurimisteemad kolme osakonna vahel: astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika. 9 Alates 1974. aastast on Tõravere täheuurijate tähtsaimaks töövahendiks olnud Eesti ja Põhja-Euroopa suurim 1,5meetrise läbimõõduga peegelteleskoop. Seda kasutatakse peamiselt koos spektrograafiaga ASP-32. tähespektrite registreerimiseks kasutatakse USA päritolu CCD-kaamerat HPC-1, mis on võimaldanud lühendada ekspositsiooniaegu fotoplaadiga võrreldes 10-20 korda
a lõpul elama Lõuna-Rootsi ülikoolilinna Lundi. 1950-1967 oli J. Mägiste Lundi ülikooli soome-ugri keelte dotsent. Tema algatusel loodi ülikooli juurde soome-ugri keelte instituut koos erialase raamatukoguga. 1967. a siirdus J. Mägiste vanaduspuhkusele (Eva Saar 2015). 2. Balti etümoloogiad Julius Mägiste teadusliku pärandi suur osa on läbi aegade olnud etümoloogia ehk sõnade päritolu, algupära uurimine. Teadlase poolt käsitletud uurimisteemad ulatuvad murde (nt Rosona) üksikkäsitlustest tuletusõpetuse, lastekeele, isikunimede ja õigekeelsusküsimusteni. Mägiste Etümoloogia alastes uurimustes on algusest peale olnud eriline koht just balti etümoloogiatel. Huvi selle valdkonna vastu avaldub kahes suunas. Ühelt poolt on Julius kriitiliselt hinnanud asjaomases kirjanduses käibivaid balti etümoloogiaid ja pakkunud alternatiivseid lahendusi, kuid teiselt poolt esitanud ka uusi balti etümoloogiaid (Lembit Vaba 2001).
ÜHISKOND 1.1 sotsioloogia Ühiskond-kollektiivsel identiteedil põhinev suhtumine Kollektiivne identiteet-ühtekuuluvustunne, mis jagab ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtushinnangutega inimesed Sotsioloogia-teadus, mis uurib inimese ja ühiskonna seoseid Sotsioloogia peamised uurimisteemad: Kuidas toimub inimeste omavaheline suhtlemine? Mismoodi on inimesed omavahel seotud? Kas inimeste omavahelised suhted moodustavad sotsiaalseid institutsioone? Milline on inimeste kollektiivne identiteet? Kuidas muudab sotsiaalne suhtlemine ühiskonda? Kuidas mõjutab ühiskond inimese tegevust? Mittemajanduslik ühishüve-efektiivselt toimuv tervishoiu ja haridussüsteem, kodanike julgeoleku tagavad politsei, kaitsevägi
uurimus? · 2 strateegiat: · Teooria enne uurimust · Uurimus enne teooriat Uurimismeetodid · On reeglid ja protseduurid ning neid võib vaadelda kui vahendeid ja menetlusviise probleemide lahendamisel · Probleem Lahendus Meetod Teadustöö tegemise 1.etapp: · Esimene etapp on teema valik. Teema peab olema aktuaalne ning tulenema tegeliku elu nõuetest. Kunstlikud, otsitud ning eluvõõrad uurimisteemad ei õigusta end teaduse seisukohalt. Teadustöö tegemise 1.etapp teema valik : · Uudne ja vajalik ühiskonnale · Piisavalt kirjandust · Piisavalt kättesaadavaid andmeid · Uurimus on ajaliselt teostatav · Olemas kompetentne juhendaja · Uurimus on teostajale huvipakkuv ja võimetekohane Teadustöö 2. etapp · Teine etapp on kirjanduse valik ja analüüs. Osa uurimusi tehaksegi ainult kirjalikele allikatele
Parapsühholoogia on ebatavaliste ning näiliselt seletamatute psüühiliste nätustega tegelev psühholoogia osa. Uuritavad nähtused sisaldavad: erilist tunnetusvõimet meeltevälist taju, esemete liigutamist psüühilise energiaga (psühhokinees) ja teadvuse püsimajäämist peale surma. Parapsühholoogid kutsuvad neid nähtusi psi see on neutraalne termin, mis ei vihja sellele, mis neid nähtusi või läbielamisi põhjustab. Parapsühholoogia on üks kõrval-teadus, sest see sisaldab uuringuid, mis ei sobi kokku stantartsete teoreetiliste mudelitega, millised on massi-teaduste poolt tunnustatud. Teadlased on kriitilised nii parapsühholoogide poolt kasutatud metodoloogiate kui ka saadud tulemuste suhtes. Skeptilised uurijad soovitavad, et pigem annavad metodoloogilised vead parima selgituse näilisele eksperimentaalsele edule kui paljude parapsühholoogide poolt pakutud anomalistlikud selgitused. Kriitilised analüütikud väidavad, et parapsühholoogia o...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevu...
I Sotsiaalne side 1. Mis on sotsioloogia? Millised on selle teaduse uurimisteemad? 2. Oska nimetada ja iseloomustada ühiskonnaelu tasandeid riikliku võimukorralduse tingimustes. 3. Mille poolest erinevad majanduslikud ühishüved mittemajanduslikest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 4. Mille poolest erinevad ühiskonnaliikmete bioloogilised erinevused sotsiaalsetest erinevustest? Oska tuua mõlema kohta näiteid. 5. Oska leida vajalikke andmeid rahvastikupüramiidilt. 6. Mis on sotsiaalne kihistumine? Mille poolest erineb horisontaalne sotsiaalne liikuvus vertikaalsest
Haridus Mõned haridussotsioloogilised uurimisteemad - hariduslik ebavõrdsus, inimeste vahelised erinevused hariduslikes saavutustes - hariduse mõju ebavõrdsusele, hariduslike erinevuste mõju erinevustele teiste tunnuste osas - koolis toimuvad sotsiaalsed protsessid, õpilaste omavahelised suhted ja suhted õpetajatega, koolivägivald Hariduslik ebavõrdsus Haridusliku ebavõrdsuse mõõtmine Haridustase milline on inimese hariduslik kvalifikatsioon
interpreteerimisele. (7) 1 Foto 17. Teoreetiliste astrofüüsikute rühm tänapäeval. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://www.aai.ee/muuseum/Kasikirjad/HTML/index.html?teadustartuobservatooriumis.htm Kosmoloogia osakond jaguneb Kosmoloogia töörühmaks, galaktikate töörühmaks ja andmeside töörühmaks. Kosmoloogia töörühma uurimisteemad on rikaste galaktikaparvede andmebaasi kogumine, superparvede kataloogi koostamine ja superparvede omaduste ja ruumijaotuse uurimine, galaktikagruppide ja galaktikaparvede ning tumeda aine halode omaduste uurimine erinevas ümbruses, galaktikaparvede ja superparvede ruumjaotuse korrapära uurimine, röntgen- ja optiliste parvede jaotuse uurimine superparvede tühikute võrgustikus,
• Bioloogilise antropoloogia suund (toitumise, elamisviiside, keha, haiguste jne ajalugu) • Majandusantropoloogia suund (majanduse, kaubanduse, erinevate vahetussüsteemide jne ajalugu) • Sotsiaalantropoloogia suund (sugulusstruktuuride, pere, ühiskondliku elu jne ajalugu) • Kultuuriantropoloogia suund (uskumuste, kujutluste, mõttesüsteemide, rituaalide jne ajalugu) Antropoloogia panused ajaloouurimisse • Uued uurimisteemad: uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada “ajaloolaste küsimustikku”. • Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). • Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide
pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980. teisel poolel olid idabloki noorsoouuringud institutsionaliseerunud ja hästi rahastatud. Kommunistlikud valitsejad edendasid rahvusvahelist koostööd eesmärgiga reklaamida riikliku noorsoopoliitika edukust. • Ida-Lääne koostöö õilmitses vaatamata erinevatele takistustele – erinev poliitiline ja kultuuriline kontekst, erinevad uurimisteemad ja teooriad, erinevad metodoloogiad: Idas suured kvantitatiivsed uuringud, Läänes väiksed kvalitatiivsed. 1980-l süvenes riigi kontroll noorsoouuringute üle. Kui uurijad pöörasid tähelepanu taolistele ametliku käsitlusega edukast noorsoopoliitikast ja lojaalsest noorsoost vastuolus olevatele teemadele nagu hälbekäitumine või noorte mässumeelsusele, siis võeti neilt raha ära. • Üksikuid uurijaid või terveid instituute karistati ning ei lastud osaleda rahvusvahelistes
Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Paradigma füüsikas: Klassikaline füüsika (Newton) 20.sajandi alguses domineeris Newtoni paradigma. Relativistlik füüsika (Einstein) uus paradigma Paradigmad sotsioloogias: Funktsionalism Konflikti-paradigma Interaktsionism 9 Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst Funktsionalism Ühiskond on Kuidas Kunst seob isereguleeruv institutsioonid ühiskonna tervikuks; süsteem, mis püüdleb (haridus, politsei, juhib tähelepanu tasakaalu poole kunst) on probleemidele ühiskonnale
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvug...
.meedia ja ühiskondliku mõju üle oma sisus suurt muutnud Usk massimeedia võimu tugines algselt meedia suure leviulatuse ja ilmselge mõju tunnetamisele .seoses massajalehtede väljakujunemisega. USAs jõudis haripunkti 1910.a, mujal hiljem Mõjusa meediavõimu eeltingimusteks peetakse üldiselt elanikkonna enamuseni jõudva üleriigilise meediatööstuse olemasolu, teatud konsensuse aset levitatava teate sisus ning teatava usutavuse ja .usalduse määra auditooriumi hulgas Sotsioloogia uurimisteemad peegeldavad kollektiivset teadlikkust sellest, et inimtegevuse mastaap on .muutumas Võimalik oli süüdistada ajalehti, filmi ja teisi populaarkultuuri vorme kaasaitamises .põhimõttelagedusele, samuti juuretusele, impersonaalsusele ja kogukonnast võõrandumisele Tulevikku vaatava ja modernse ajastu vaim oli aluseks ka kolmandale massikommunikatsiooni puudutavale ideedekogumile et meedia on potentsiaalne vahend avalikkuse valgustamiseks,
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
sotsialismiperioodi uurijad, ei leidnud enam sisulist teaduslikku väljendust. Sisulised muutused ka TÜ ajaloo-osakonnas, kui 1989. likvideeriti NSVLi kateeder ja taastati Eesti ajaloo, etnoloogia ja arheoloogia kateedrite tegevus. Taastati ajaloo uurimise struktuur, mis oli EV lõpuperioodil. Tegutsema hakkas ka lähiajaloo kateeder, hiljem muudeti kateedrid õppetoolideks, veelgi hiljem kujunesid neist osakonnad. Loodi juurde arhiivinduse õppetool. Teisenesid ka uurijate uurimisteemad – suurem tähelepanu lähiajaloole, fookus siiski veel Eesti vabariigi ajalool (repressioonid, julgeoleku organite tegevus jms). Lähiajaloo uurimisega hakkavad tegelema ka need ajaloolased, kes varem tegelesid vanema perioodiga (üldajaloo kateedri juhataja prof Herbert Ligi, varasemalt uurinud rahvastikuajalugu, talurahva koormisi jms; üleminekuperioodi puhul hakkab ühena esimestest uurima nõukogudeaegseid küüditamisi).
teada, näiteks: väärad ettekujutused juhuslikest protsessidest ja statistikast- nt. ilma kujunemine. · Sotsioloogiline lähenemine majandusprotsessid on mähkunud teistesse sotsiaalsetesse protsessidesse, sotsiaalsetesse võrgustikesse. VI Religioon · Religioon - on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid. Tänapäeval religiooni tähtsus langenud, seega on ka sotsioloogilised uurimisteemad sellel valdkonnas vähenenud · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle (ning eeldab üldiselt religiooni tõe vastavust.) Sarnane õigusteadusele, mis uurib ka õigusnormide sisu. · Religioonisotsioloogia ei tegele, religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Peamine erinevus teoloogiaga on see, et teoloogia analüüsib religioossete uskumuste sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust.
Teaduslik paradigma grupi teadlaste arusaam sellest, milline on maailm ja milliseid probleeme tasub uurida. Teadus koosneb tavaliselt mitmest võistlevast paradigmast, millest üks parajasti domineerib. Teaduslik revolutsioon domineeriva paradigma vahetumine teisega. Sotsioloogia puhul tuuakse välja 3 paradigmat · Funktsionalism · Konflikti-paradigma · Interaktsionism Paradigma Ühiskonna olemus Uurimisteemad Näide: kunst Funktsionalism Ühiskond on Kuidas institutsioonid Kunst seob ühiskonna isereeguleeruv (haridus, politsei, tervikuks; juhib süsteem, mis püüdleb kust) on ühiskonnale tähelepanu tasakaalu poole vajalikud. Miks üks probleemidele. või teine asi on
analüüs; ajalugu:teadlikud uurimused mõiste “ajalooline antropoloogia” sünd: ☼ põliselanike kogemus minevikus (etnoajalugu) ajalooline antropoloogia: ☼ levinud ajalooliste seas:ajaloolased laenavad termineid minevikule antropologia töödest (uskumused, rituaalid) ☼ antropoloogia:tähelepanu pööramine kirjalikule allikatele, kui võimalus paremini mõista primitiivseid kultuure Antropoloogia panused ajaloouurimisse: ☼ pakkus uusi uurimisteemad, pikendab ajalugu traditsioonilisi küsimusi ☼ empiiriline võrdlus:luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). ☼ inimelu organiseerimisvormid, kingivahetus ☼ andis ajaloolastele mõista, et isegi tavaline ja primitiivne asi on tähtis Frank Ankersmit ☼ väikesed asjad on ka tähtsad, võib uurida ebaolulisi sündmusi, kuid kui neid analüüsida, siis võib teha olulisi kokkuvõteid minevikust
käitumisteadus (mille hulka psühholoogia kuulub), kuid mitte nii väga humanitaarteadus. Lähimaks määratluseks Harro eriala(de)le oleks psühhobioloogia ja psühhofarmakoloogia. Tema teadusetegemise laadile on kõige lähemal eeltutvustatutest Panksepp. Tema teadustöö põhimeetodeiks on psühhofarmakoloogilised, käitumuslikud ja psühhoanatoomilised meetodid on kasutanud loomkatseid (pm rottidel) ning uurinud ka inimeste psühhobioloogiat. Peamised uurimisteemad on tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad neurokeemilised protsessid ajus, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse, meeleolu ja isiksuseomaduste seosed. Harrot on huvitanud neuropeptiidide roll emotsionaalsete seisundite geneesis ja uurimiskäitumises, vastavate vastutavate ajupiirkondade väljaselgitamine, depressiivsete seisundite neurokeemiline modulleerimine loomkatsete abil, sotsiaalse käitumise psühhobioloogia, serotoniini mehhanismide osa
) o Kommunikatsiooniuuringud - Saksakeelne folkloristika o Ajaloolis-tekstikeskne lähenemine o Oma-kultuuri uurimine o Tekstide struktuuride ja teemade leviku uuringud Ajalooliselt kujunenud mõjuväljad: - 18.-19. sajand saksakeelne teadusruum - 19. saj. lõpp 20. saj. soomekeelne teadusruum (soome meetodi väljakujunemise taustal) - 1940.-1980. aastad Nõukogude Vene teadusruum (riiklikult kinnitatud uurimisteemad, nt. usundid ei sobinud uurimiseks) - 1990. aastad USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia Folkloristika kesksemad suunad 20. saj. lõpul 3.oktoober Eesti rahvaluuletraditsioon - liigitus - regioonid - seos elustiiliga Rahvalaulu mõiste: 18.-19. sajandil lihtrahva laul (vastandus kõrgkultuuri muusikale ja profesionaalsele loomingule) 20. sajand:
kvaliteedis järeleandmisi tegemata. Üks võimalus on hoida uurimistööde teemad võimalikult väikesemahulised, et õpilane tuleks toime ning õpetajal oleks aega juhendada. Teemat tuleb piirata nii ajas kui ka ruumis. See tähendab soovitust uurida pigem oma valda/linna ja maakonda kui kogu Eestit, valida välja kas jooksev hetk või kindel periood, selmet jätta ajapiirid lahtiseks. Teine ja ilmselt tõhusam võimalus töömahtu kontrolli all hoida on valida uurimisteemad ühest valdkonnast. Ärge laske õpilastel teemasid täiesti vabalt valida, sest see tähendab, et õpetaja peab end kurssi viima kõigi nende teemadega, oskama aidata allikaid leida ja andmeid koguda. Väga suur vastutulek õpilastele teemade valimisel osutab lõppkokkuvõttes karuteene neile endile, sest nad jäävad juhendamisest ilma. Pigem valige üks suurem valdkond, millest sel aastal kõik uurimistööd kirjutatakse.
väärtpaberite/muu varaga, viies ellu suuremahulisi portfellinvesteeringuid ● Agentuuriteooria- uurib majandusagentide suhteid ning nendest tulenevaid probleeme, mis võivad kahjustada majandusüksuse tulemuslikkust ● Otsustusteooria- seondub selgitusega parima otsuste langetamise kohta ebakindluse juures ● Rahandus-rahaliste ressursside genereerimine, paigutamine, vahetamine, juhtimine. Peamised uurimisteemad: eraisiku rahandus (säästmine, investeeringud, laenamine), ettevõtte rahandus (ettevõtte kapitali suurendamine väärpaberite emissiooni kaudu, ressurside efektiivne paigutus) ja riigirahandus (valitsuse tulude suurendamine läbi maksustamise, laenamine, kodanike teenindamise kulutused). Damodaran’i käsitlus finantsotsuste struktureerimisel= finantsotsused on jaotunud kolme kategooriasse: investeermisotsused (ettevõtte varade portfelli
19.saj leksikoloogia on suuremalt jaolt sõnade (väljendite) kogumine ja publitseerimine, sajandi lõpupoole hakatakse (teaduslikumalt) tegema uusi eesti sõnu, st tegeldakse laenamise, aga ka sõnamoodustusega. Sajandi lõpupoole hakati looma uusi eesti sõnu (Grenzstein, Hermann), tegeldi teadlikult laenamise ja sõnamoodustusega. 12. Keda peetakse eesti sõnavarauurimise esimesteks uurijateks (nende uurimisteemad, väljaanded, sõnad). J. H. Rosenplänter – ajakirjas „Beiträge“ kutsus rahvast üles rahvakeelest sõnu juurde tooma. Baltisaksa pastorid, eesti haritlased, soomlased – võtsid „Beiträge“ üleskutsest vedu ja arendasid rahvakeelt. Lisandusid pikad sõnad, kõnekäänud, nimede nimestikud, sõnade tähendusi ja päritolu selgitati ja sünonüümide erinevusi ka. Kokku saadi 7000 sõna. M
Ajalugu vs antropoloogia Diakroonia (ajaline) vs sünkroonia (ruumis) Claude Levi-Strauss Sündmus vs struktuur Marshall Sahlins Kirjalik vs suuline (Jack Goody) Põhisuunad sotsiaalantropoloogia (sugulusstruktuurid, pere jne ajalugu) kultuuriantropoloogia (uskumused, rituaalid, mõtted jne) majandusantropoloogia (majandus, kaubandus jne) bioloogiline antropoloogia (toitumise, elamisviisid, keha, haiguste jne) Mida on antropoloogia panustanud ajaloouurimisse? 1) Uued uurimisteemad, uued küsimused, uute uurimisobjektide konstrueerimine; antropoloogia võimaldas oluliselt pikendada "ajaloolaste küsimustikku". 2) Empiiriline võrdlusmaterjal: antropoloogia võimaldas ajaloolastele luua võrdlusi nn. ajalooliste ühiskondade ja nn. traditsiooniliste ühiskondade vahel (majandus, sugulus, rituaalid jne). 3) Uued meetodid: uued mõisted, uued lähenemisnurgad; ajaloolased leidsid antropoloogide töödest mitmeid ideid ja mõisteid, mida kasutada
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
on kultuuripiirkond. Temast kasvas välja Berkley koolkond- keskendusid materiaalsete nähtutse ja paraktikate leviku väljaselgitamisele ruumis. Välitööde tähtsus oluline. Nt talude kaaridtamine, taimede ja loomade kodustamine jne. Saadi hulgaliselt uurimistulemusi, millega ei osatud midagi peale hakata. Tehti järeldus, et piirkonnad erinevad teineteisest tänu kultuurile. Kokkuvõte: 20 saj esimese poole kultuurigeograafia uurimisteemad tuginesid empiirikalistel teemadel: inimese ja keskkonna suhe maastiku kaudu, põllumajandusliku ja muu tehnika päritolu ja levik, materiaalse kultuuri piirkondalikud varieerumised. Saueri koolkonna mõju oli nii suur, et kultuurigeograafia silti kasutati ameerika ülikoolides tähistamaks kogu inimgeograafiat. Langus: 1950. aastatel geograafiasse joudnud kvantitatiivne poore norgendas kultuurigeograafia tahtsust kuna
Võeti sageli konkreetseid meetmeid kaebuste alusel. Historiograafia põhijooned: olulisemad teemad, autorid ja käsitlused: Üldkäsitlused: 1952- Üheköiteline Eesti NSV ajalugu. 1955-1971- Kolmeköiteline Eesti NSV ajalugu. 1959- Üldhariduskooli õpik Eesti NSV ajalugu. 1961-1972- Kolmeköiteline Ülevaade Eestimaa kommunistliku Partei ajaloost. 1985- Venekeelne ülevaade töölisklassi ajaloost. 2005- Eesti ajalugu VI. Põhilised uurimisteemad ja valdkonnad: Massirepressioonid- H. Ligi, A. Rahi- Tamm, L. Õispuu. Julgeolekuorganite tegevus- V. Ohmann, M. Saueauk. Vastupanuliikumine- M. Laar, E. Laasi, V. Niitsoo, T. Noormets Poliitilised olud- O. Kuuli, K. Tammistu. Võimustruktuur- O. Kuuli, O. Liivik. Majandus- O. Mertelsmann, K. Kukk Väliseestlus- R. Raag, E. Nõu, M. Orav, I. Jürjo. Taasiseseisvumine- M. Laar, M. Lauristin, T. Vahet, R. Ruutsoo, T. Made. II. Nõukogude Eesti:
lugemismaterjal. Paralleelselt hakati jõuliselt kokku panema 3 köitelist Eesti NSV ajalugu (1955-1971). Oluliseks on "Eesti NSV ajalugu. Õpik", mis ilmub alles 1959. aastal, partei ajaloo seisukohalt oluline "Ülevaade Eestimaa Kommunistliku Partei ajaloost" (1961-1972). Nendega see esindusväljeannete rida ka piirdub. Kui vaadata Eesti NSV ajalookirjutamist, siis tegu oli väga vaevalise ja pikaajalise protsessiga. Põhilised uurimisteemad: massirepressioonid (A.Rahl-Tamm, H.Ligi, E.Laasi, L.Õispuu), julgeolekuorganite tegevus (V.Ohmann, I.Jürjo), vastupanuliikumine (M.Laar, E.Laasi, V. Niitsoo), poliitilised olud (R.Ruutsoo, K. Tammistu, L.Raid), Nõukogude võimusüsteem (O. Kuuli, E. Tarvel), Eesti NSV majandus, Väliseestlus, muud teemad, Taasiseseisvus (1987-1991). Uurimise perspektiivid - praeguse seisuga üsna head, sest ka rahvusvahelises kontekstis pakub Baltikumi
3 Think-aloud protocols (TAP). 4 Eye-tracking. 162 Tõlkimine Uurimuste aluseks olevaid teooriaid ja meetodeid luuakse ka tõlketeaduses endas. Üks selline meetod on näiteks Choice Network Analysis (Campbell 2001), mille puhul konstrueeritakse tõlkija mõt- lemisprotsessi mudeleid mitme tõlkija poolt tehtud sama lähteteksti tõlgete alusel. Kuna tõlketeadus on arenenud kiiresti ja uurimisteemad on sageli täiesti uudsed ning mõnikord ka materjal väga värske, siis tuleb uurimismeetod uurijal sageli ise välja töötada. Paremal juhul püüab keegi uurimust korrata ning nii saab meetodit täiendada ning teooriat edasi arendada. Metodoloogiliste probleemide üle arutletakse nii üldisemas plaanis kui ka konkreetsete meetodite raames. Nt Şebnem Susam-Sarajeva käsitleb tudengite hulgas väga populaarse uuringudisaini – juhtumi-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
