Peale põlisjumalate olid Vana-Rooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. Katkendid vanadest rituaalidest näiteks kündmise või külvamise juures näitavad, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, kusjuures jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Neid jumalusi võib pidada abijumalusteks, kelle poole pöörduti tähtsamate jumaluste kõrval. Varane rooma kultus ei olnud niivõrd mitmesse jumalasse uskumine kui polüdemonism: olenditest, kelle poole pöörduti, teati vaevalt midagi peale nime ja funktsiooni ning olendi 'vägi' avaldus väga spetsialiseeritud moel. Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni.
KALAD! Kalad on ldnimetus vees elavatele kigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tnapeval sstemaatilist thendust, vaid on kasutusel kokkuvtliku mistena sarnase vlimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise hikuna kibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususmbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kalade vlimust iseloomu...
KREEKA JUMALAD Olümpose jumalad (nimetatud ka: kaksteist jumalat, nn Olümpose jumaluste ring) on kreeka mütoloogia tähtsamad jumalad, kes moodustasid taevase, Olümpose mäel elutseva perekonna. See, missuguseid jumalaid Olümpose 12 jumala sekka arvatakse, on muutlik. Edith Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi olid need jumalad järgmised: 1. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, (tormi-), vihma- ja äikesejumal 2. Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna 3. Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal 4. Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal 5. Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna 6. Ares (rooma mütoloogias Mars) – Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal 7. Athena (rooma mütoloogias Minerva) – Zeusi tütar, tarkusejumalanna 8. Apollon (rooma mütoloogias Apollo) – Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal 9. Aphrodite (r...
Ateism Referaat Ateism · Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte-eksisteerimisse või teismi eitamine. · Vahel samastatakse igasugust religiooni ja üleloomulike olendite eitamist ekslikult ateismiga, aga siin võib tegu olla näiteks materialismiga. E. Salumaa arusaam · "Ateism tähendab otseses mõttes Jumala (või ka jumaluste) olemasolu eitamist, jumalatust, kaudsemas mõttes religiooni kui niisuguse eitamist ja hülgamist. · Rangelt kristliku mõõdupuuga võttes hõlmab ateismi mõiste käik säärase, mis kristlikus sõnumis ennast ilmutavat ning kuulutatavat Jumalat eitab, salgab või seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka religioonikriitikaks avardudes välja kujunema alates renessansist ning ehtne ateism tekib valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitam...
Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste olendite rass, keda üldjuhul kirjeldatakse looduselähedastena. Jumalad- usundisüsteemi austusobjektid. Ohverdamine- rituaalne tegevus, kus pakutakse üleloomulikele olenditele kingitusi,
aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine Y Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja. Y Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu Y Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki Y Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste
Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad.
kõrge stiil kuulajate innustamiseks o Maecenas ( > metseen) kultuurisoosija o Vergiliuse "Aeneis" Rooma rahvuseepos o Ajalookirjutus: Caesar, Titus Livius 6. Rooma jumalad o Kreeklaste ja etruskide suur mõju o Algselt loodusjõudude austamine, hinged o Kreekasarnased jumalad o Preestrid (pontifex, pontifex maximus) o Ennustuskunst (linnulend, sibülliraamatud) o Idamaiste jumaluste mõju, Isis o Müsteeriumid 7. Rooma olulisimad jumalad o Zeus > Jupiter peajumal, piksejumal o Hera > Juno perekonna kaitsja o Athena > Minerva sõja- ja tarkusejum. o Ares > Mars sõjajumal o Kronos > Saturnus viljakaitsja, Jupiteri isa o Vesta kodukolde jumalanna, Vesta neitsid o Janus kahepealine alguse ja lõpu jumal 8. Ristiusu tekkimine
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse
ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust
Maja valdaja saakalipeaga ja eluristiga paremas käes. Tema püha on 22. jaanuar ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Bastet Bastet ehk Bast on egiptuse mütoloogias kassjumalanna, Ra tütar. Bastet emalõvina Seth Seth on vanaegiptuse mütoloogias kurjuse kehastus, Osirise tapja. Teda kujutati eesli peaga. Atum Atum (mittepaistev) on Vana-Egiptuse ürgjumalus. Atum tekkis ürgveest. Pärast jumalust ühendamist tõusis ta peajumaluseks, jumaluste isaks. Atum kannab kujutistel topeltkrooni ja eluristi. Tema sümbolid on sitasitikas ja madu. Horos Horos ehk Horus on vanaegiptuse mütoloogias Isise ja Osirise poeg, keda kujutatakse pistrikuna või pistrikupäisena. Kõige iidsem taeva ja päikese jumal, valguse- ja maailmajumal, kurjuse vastu võitleja, laste kaitsja , toidu ja viljakuse andja Isis Isis oli jumala ema. Osirise naine ja õde Maat Maat oli Vana- Egiptuse õiguse, tõe ja maailma harmoonia jumal
panteism ja isegi ateism. Selline uskumuste vastandlikkus leiab lahenduse sel teel, et igaüks võib valida meelepärase koolkonna või vastuvõetava jumaluse. Ka tähtsamad pühad raamatud sisaldavad vastuolulisi arusaamu, nii et iga koolkond ja suund leiab neist endale midagi sobivat. Hinduismis kajastuvad peaaegu kõik usulise kogemuse ja tegevuse vormid. Hinduismis on miljoneid jumalusi. Brahmanismi ajast alates on enim austatud jumaluste kolmikut Brahmat, Visnut ja Sivat. Jumal Brahma toel on sündinud praegune maailm, mille lõppedes loob ta uue maailma.Hinduistlik maailmakäsitust väljendab kõige paremini ringjoon, millel maailmaajastud järgnevad lõputult üksteisele. Kultusepaigad on templid, seal toimib rohke preesterkond; tähtis on ka usulise kirjavara tundjate tegevus. Austatakse pühapaiku (nt. Gangest), pühi olendeid (nt. Lehma) ja pühakuid.
tähelepanu pöörama kirikule ja kiriku kultuuri arengule. Lääne-Euroopas kujunesid esimesed ristiusukirikud ning hakati rahvaid ristiusustama. Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Usuti Valhallasse- langenud võitlejate riiki. Kõige rohkem austati taevajumal Thori. Arengule aitas see kaasa, kuna see usk oli nendest vabast tahtest, mitte ei olnud peale surutud. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek Frangi riigis, eesmärgiks oli saavutada Antiik-Rooma tase. Taheti saavutada tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Loodi
1. Sissejuhatus Käesolevas referaadis on üks sissejuhatav peatükk, neli põhipeatükki ja üks kokkuvõttev peatükk. Nendes peatükkides ma edastan informatsiooni erinevate jumalate kohta. Jumalaid on maailmas tohutult, seega on selge see, et siin toon ma välja tervikuga võrreldes väikese osa jumalatest. Teises peatükis räägitakse jumalatest üldiselt. Kes valitsesid vanade kreeklaste arvates maailma? Mida hõlmasid jumalatega seotud pidustused jne... Samuti räägin ma lühidalt jumaluste tasanditest mida saab eristada, näiteks ürgjumalateks ja titaanideks. Ning lisaks saab minu referaadist aimu, millised jumalad eksisteerisid ennem seda, kui maailma üldse veel ei eksisteerinud. Lisaks võtan ma „luubi“ alla ühe tuntuima ja tähtsaima jumala, nagu on Zeus. Tema on üks vastuoluliseimaid jumalaid mütoloogias ning see on ka üks põhjus, miks tema referaadis jutuks tuleb. Antud referaadis saab aimu Zeusi iseloomust, natukene tema ajaloost, tema sümbolitest ja
ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Lõhe Välimus Kalade välimust iseloomustab piklik keha ning lõpuste ja paaris- ning paarituteuimede olemas olu. Keha jaguneb peaks (ninamikust tagumise lõpusepiluni),kereks (viimasest lõpusepilust pärakuni) ja sabaks (pärakust keha lõpuni). Kaladena käsitletakse tavaliselt klasse süstikkalad, sõõrsuud, kõhrkalad,luukalad,
alatähtsustatud? Religioon on inimkonnaga kaasas käinud sõltumata ajast või rahvusest. Usk maagiasse ja rituaalidesse oli juurdunud juba varajastes kultuurides. Arheoloogiliste leidude, koopamaalingute ja tänapäeva viimaste algeliste hõimude põhjal saame kindlalt väita, et usulised toimingud olid vajalikud saagiõnne ja ellujäämise tagamiseks. Kõike seletamatut oli lihtne tõlgendada kui üleloomulikke nähtusi. Mida aeg edasi, seda keerulisemaks religioonid muutusid. Jumaluste auks püstitati võimsaid ehitisi ning ükski eluvaldkond ei jäänud usust puutumata. Arvatavasti oli just usk see, mis kiirendas ühiskonna arengut. Kahjuks oli (ja on) religioon ka üheks peamiseks sõdade põhjustajaks, mis on mitmel korral viinud rahvaste kultuuri madalseisu. Kuna iga usundi esindajad on kindlad, et just neil on õigus, on lahkhelid kerged tulema. Iga järgmine põlvkond on eelmisest teadmiste poolest rikkam. Me oleme hakanud aru saama loodusseadustest ja maailma olemusest
Ateism Ateism, kui konkreetne seisukoht võib olla kas usk jumala(te) mitte- eksisteerimisse või teismi eitamine. Üldjoontes defineerituna on ateism usu puudumine jumalasse või jumalatesse nö. mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat sekulaarseid väärtushinnanguid, nagu näiteks humanism ja naturalism, puudub ateismil ühene filosoofiline tõekspidamine. Lisaks eelmainitule puudub mõnedes religioonides, nagu budism ja jainism, usk jumalasse kui reaalsesse isikusse, mistõttu võib ka neid liigitada ateismi alla. Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühi...
selgelt vahet kahel jumalate klassil: 1) di indigetes 'põlisjumalad' 2) di novensides ehk novensiles 'uusjumalad'. Di indigetes olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende nimesid ja loomust näitasid kõige varasemate preestrite tiitlid ja kalendripühad. 30 põlisjumalal olid oma pühad. Uusjumalad olid hilisemad jumalused, kelle kultus toodi Rooma ajaloolisel ajal. Tavaliselt on kultuse alguse aeg teada ning see oli seotud mingi konkreetse hädaga. Peale põlisjumalate olid vanarooma jumaluste hulgas nn spetsiaaljumalad, kelle poole pöörduti seoses mõne kindla tegevusega, näiteks seoses viljalõikusega. 4 Põlisjumalad Põlisjumalate ja nendele pühendatud pühade iseloom näitab, et muinasroomlased ei olnud üksnes põlluharijad, vaid ka sõdalased. Jumalad esindasid igapäevaelu praktilisi vajadusi. Ettenähtud riitustest ja ohverdustest peeti rangelt kinni. Roomlased vajasid kasulikke jumalaid, mitte lüürilist Apollonit
piirkondlike laene ka naaberrahvastelt. Tähtsal kohal idaslaavlaste usundis oli surnute austamine ja esivanemate kultus. Näiteks mälestati lahkunuid kalmetel ühissöömingute ja joomingutega nii peiete ajal kui hiljemgi. Esivanemate kultusega seostus ka majavaim(domovoi) keda arvati elavat kolde või ahju all ja kellele ohverdati. Loodusvaime peeti pahatahtlikeks, sellepärast oli keskpäeval põllul töötamine keelatud. Idaslaavlaste jumaluste seas seisid tähtsal kohal päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, piksejumal ja hiljem sõjajumalaks kuulutatud Perun, tuulejumal Stribog, viljakusejumalanna Mokosa. 980. aasta paiku üritas suurvürst Vladimir läbi viia muinasusu reformi, rajades Kiievisse üleriigilise panteoni. Reform ei leidnud kuigivõrd kõlapinda: oma demokraatlike põhimõtete tõttu polnud muinasusund vastuvõetav kogu kõrgkihile. Valik langes Bütsantsi õigeusule
St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik) Madame Tussault Vahamuuseum (pluss London, Pariis, Planetaarium, väga tuntud inimeste kujud) Santa ...
tarkust ning usutakse, et kui hõõruda tema kõhtu, siis tõmbab see ligi külluses õnne ja raha. Väikeseid naerva Buddha kujukesi leiab kõikjalt Kaug-Ida maadelt ja praegusel ajal on nad populaarsed ka Euroopas. Väga levinud on nefriidist Buddha, kuna nefriit on tuntud kui puhtuse ja rahu kivi. Nefriidile omistatakse ka võimet tuua rikkust ja pakkuda kaitset kurja eest. Seega peaks nefriidist naerva Buddha kuju suurendama tema võimeid talismanina. Buddhade ning teiste valgusolendite ja jumaluste kujud sobivad hästi energiseerima kodualtarit, kuna need kujud kiirgavad välja üksnes kõrgemat vibratsiooni ja erilisi ülendavaid, rahustavaid ja tervendavaid valgusemustreid. Tegu on asendamatute abivahenditega kõrgematele ja puhtamatele teadvusetasanditele häälestumisel, kuna neile keskendumine avab ukse vastava meistri või valgusolendi valgustunud teadvuse juurde. Buddha sündis praeguse Nepaali territooriumil väidetavalt feodaalriigi kuninga perekonnas umbes 6. sajandil e.m.a
Miks räägitakse antiikkunstist ülivõrdes Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arhitektuuris, Itaalias leidus palju antiikaja ehitisi, mis enamikus pärinesid Rooma impeeriumi päevilt. Vana-kreeka linna kõrgendikul asetsev kindus on akropol. Kuulsaim on Ateena akropol, mille varemed on säilinud nüüdisajani. Nad on läbielanud mitmeid sõdu ja pommitamisi. Nii nagu see akropol tänapäevani säilinud on , on ka mesopotaamia ehitusstiil. Leiutati erinevaid konstruktsioone. Tekkisid ka kaared ja võlvid. Neid on peamiselt väravatel näha. Muidugi ehitati neid ka suurte ehitiste kaunistamiseks. Neid kaare ja võlvi kasutati erinevates stiilides, mis läbi aegade välja kujunesid. On Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Dooria stiil on vanim klassikaline arhitektuuri stiil, mis tekkis umbes 7. Sajandi lõpus enne meie aja. See esinen Kreeka mandri templiehituses. Joonia stiil on ka vana-kreeka klassikaline stiil, see tekkis aga hilj...
Kristlased andsid ka teatud motiividele kindla tähenduse, millest kujunesid välja kindlad sümbolid. Sümboleid mõistsid ainult kristlased ja need võimaldasid rääkida pikki lugusid ristiusu ajaloost, Kristuse kannatustest jm. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees "Head karjast" (Kristus). Kala sümboliseeris kristlust, ankur - lootust, paabulind - surematust, tuvi - Püha Vaimu. Täiesti kõrvale jäeti erootiliste stseenide kujutamine ja kõik mida võidi seostada paganlike jumaluste kummardamisega. SKULPTUUR Vabalt seisvaid figuure ei tehtud alguses üldse. Nii loodeti vältida paganatega ühtse kunsti viljelemist. Rohkem harrastati reljeefikunsti, millega ehiti sarkofaage. Temaatika võeti eranditult alati Piiblist. ARHITEKTUUR Peale seda, kui ristiusk sai riigiusuks, tekkis kohe vajadus jumalateenistuseks sobivate ruumide järele. Antiiktempli kasutamine ei tulnud kõne allagi, seda juba usulistel põhjustel, kuid ka praktiliselt polnud see sobiv
Nemes - vaaraode sini- kollase triibuline riidest peakate Insiignia võimutunnus, regaal (ese) Skepter kepp (karjasekepp, sõnakuulmine ) on vaaraol käes. Kui on käes ka koot, siis tähendab see toitu.Pistrik - jahikull. Raisakotkas (kraega) - Ülem-Egiptuse sümbol- Nekhbet (i k) Alam-Egiptuse-kaitsejumalanna-Wedjet Kartuss - raam Egiptuses on ovaalne; neisse kirjutati valitsejate nimed Aasrist e anh- (anch või ankh); elu sümbol; tohib olla ainult jumaluste käes. Klaft - rituaalne habe; sinisest klaasist;tegelikult võis olla ainult vaaraodel,ent jumalaid kujutati ka klaftiga (Ptah) härja või lõvi saba - võimutunnus puusapõll e. niudevöö - triibuline (plisseeritud st töödeldud kitsasteks voltideks) Pektoraal - kaelaehe; kaitseb õlgu päikese eest Leopardi nahk - preestrite tunnus papüürus (lõikhein)- A-Eg lootos-Ü- Eg
Thales ( u 624 eKr 547 eKr ). , (u 630/635 - 543) Thalest peetakse traditsiooniliselt Euroopa esimeseks filosoofiks ning ühtlasi Ioonia koolkonna varaseimaks esindajaks. Thales oli pärit Väike-Aasia rannikul asunud linnriigist Mileetosest, kust on pärit ka kaks teist varast kreeka mõtlejat-- Anaximandros ja Anaximenes. Linna järgi on tema ja ta õpilased saanud nimeks Mileetose koolkond. Mileetos oli õitsev kaubalinn kus suure osa populatsioonist moodustasid orjad ning pidevalt toimus kibe võitlus rikaste ja vaeste vahel. Sarnane olukord valitses Thalese ajal enamikes Väike-Aasia linnades. Mileetoses toimusid 6. ja 7. sajandil suured majanduslikud ja poliitilised muutused, mille käigus võim kandus üha enam sugukondlikult aristokraatialt kaupmeestest koosnevale aristokraatiale. Thales olevat ennustanud 585.a. aset leidnud päikesevarjutuse. Siiski pole tõendeid tema erilistest geniaalsetest võimetest päikesevarjutuse ennustamisel-- ...
Piibli, olles selle teiseks osaks. Rooma õigus 5. Valige järgmiste Rooma objektide seast viis ning kirjeldage neid! (asukoht, kirjeldus, otstarve, millises seisus on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1 Panteon -tähendab usundi või mütoloogia jumaluste süsteemi, nagu näiteks Vana-Kreeka jumalate panteon, mille tipus oli peajumal Zeus. Panteon tähendas antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit. Antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika.Roomas asub ja seda ei ole enam alles. 2) Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. uli põles templites
Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks võrdseks osaks, kus eriaegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks rehielamu - hoone, kus eluruumid ja vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla
Vahetuskaubandus (Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid, relvi, peenemat riiet jms; vastu anti karusnahka ja vaha) 1030. a Kiievi suur vürst Jaroslav Targa vallutusretk Tartu alla, Tarbatu vallutati; asemele ehitati kivilinnus Jurjev alepõllundus - algeline põllundusviis, Maa väetati kohalike puude ja võsa tuhaga hiiepuu- pühaks peetud põlispuu, mille juures taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut kolmeväljasüsteem - maaviljelussüsteem, kus maa on jaotatud enam-vähem kolmeks võrdseks osaks, kus eriaegadel viljeletakse suvivilja, talivilja ja üks osa on jäetud kesaks rehielamu - hoone, kus eluruumid ja vilja peksmise ja kuivatamise koht on koondatud ühe katuse alla
tegelikult oma isa Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud kalduvus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni. Emile Durkheim Religioon- pühade nähtustega seotud uskumused ja käitumised Religioon on ühiskonna enesepeegeldus Jumaluste kaudu austavad inimesed tegelikult ühiskonda Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda. Nt hierarhilistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes Religioon aitab kaasa inimeste vahelisele solidaarsusele (kokkuliitmisele) Rituaalide käigus kinnistavad inimesed omavahelisi suhteid 2 Karl marx konfliktiparadigma Marx ei esitanud süstemaatilist religiooni käsitlust
Olümpose jumalad Katrin Karu Rutt Poolakese 1.KU Viljandi Gümnaasium 2013 Olümpose jumalad Kutsuti mitmetel viisidel, millest tuntumad on: - Olümpose jumaluste ring - Kaksteist jumalat Jumalate sünd Kreeka mütoloogias puudus ainuisikuline jumalik looja. Maa ja Taevas "tekkisid" tühjusest ning tõid koos ilmale maised eluvormid. Alguses oli Kaos, kuju ja valguseta korrapäratus. Kaosest tekkis Gaia (Maa-Ema), tulevane elupaik jumalatele ja inimestele; sügaval tema all keerlesid Tartarose udud Seejärel ilmus Eros, ilma tema jõuta poleks sündinud jumalaid, gigante, loomi ega inimesi.
usk kodu- või majahaldjaisse. Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Setudel oli aga viljasalves koduhaldjas Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu, metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eepose, koolilugemike ja laulude kaudu jõudis Taara kuju ja nimi rahva sekka. 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus.
aegadel erineval viisil. Hinduismis on miljoneid jumalusi, olulisemad Brahma, Visnu, Siva. Brahma on jumal- looja. Visnuism. Maailma alalhoidja ja armastuse jumals Visnu austamine, kes on armastanud maailma, saates sinna mitmeid inkarnatsioone ehk kehastumisi - Rama ja Krisna näiteks. Saivism. Austatakse Sivat, kes nii hävitav kui ka loov jumalus. Tema poeg on elevandipäine Ganesa. Saktism. Austatakse jumalikku loovat jõudu, saktit, mis avaldub tavaliselt jumaluste erinimelistes abikaasades. Mantrate kasutamine. ¤ mantra - lühike maagiline või rituaalne lause või silp. Pühim on OM-silp. Brahman ehk mailmavaim on kõige algus ja ots. Brahman on kõiges. ¤ Atman - inimese tõeline olemus, mille ajutine asupaik on inimkeha. Atman ja brahman on üks. ¤ Sansaara ehk hingede rändamine - inimese hing, nagu kogu maailmgi peab pidevalt sündima uuesti, kuni jõuab ühtsuseni brahmaniga.
Naised võisid pealt vaadata mitmeid ühiskondlike mänge, osaleda pidusöömingutel, neil oli rohkem sõnaõigust. Etruskid tundsid ka mitmeid ravimeetodeid. Nad leiutasid ravimeid ja olid antiikajal päris tuntud ravijad. Etruskid olid teadlikud ravimtaimede mõjust ja arendasid enda teadmisi anatoomia vallas. Nad oskasid valmistada tugevaid hambaproteese, eelkõige enda metallitöötlusoskusele. RELIGIOON: Etruskid uskusid, et inimese elu otsustavad erinevate jumaluste tujud. Spetsiaalsed preestrid, haruspeksid, üritasid lugeda nende tahet looduslikest nähtustest, näiteks lindude lennuteest ja välgust. Ka ennustati loomade sisikonna põhjal, eriti maksa järgi. Maksamudelid olid jaotatud eri piirkondadeks, neid piirkondi oli 16 vastavalt jumalusele. Etruskide kultuses säilis ürgaegsete kommete jooni kuni inimohvrite toomiseni samuti oli oluline esivanemate kultus. Mitmed jumalad on etruskid kreeklastelt üle võtnud. Etruskide jumalad on:
Hiljem rajatigi paljud kirikud inkade ehitiste vundamentidele ning nad on säilinud suurepäraselt tänapäevani. Arhitektuurivallas väärivad mainimist inkade sillad, kanalid, akveduktid jms. Muidugi arhitektuuri imeks peeti hispaanlaste poolt ka Cuzco linna, mis ületas tolleaegse Madridi mõõtmed peaaegu kümnekordselt. Cuzco oli ehitatud ühtse plaani järgi, tema peatänavad olid laiad ja hästi sillutatud ning eriti võimsa ehituskompleksi moodustasid seal Inti, Mama Quilla ja teiste jumaluste templid ning elava ja surnud Sapa Inca'de paleed. [1.] Machu Picchu Machu Picchu, mis tähendab tõlkes 'vana mägi', 'vana tipp' ning on tuntud ka inkade kadunud linnana, on hästi säilinud kindlustatud asula Peruus. Seal on säilinud enam kui 200 hoonet ning see on inkadetin kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. Machu Picchu on 2430 meetri kõrgusel troopilise mägimetsade keskel Urubamba oru kohal. Lähedal voolab ka Urubamba jõgi. Machu Picchu ehitus algas umbes 1450 aastal
Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid. Kaladel on ka reaktsiooniline ja asteeniline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides. Kuldkala: Kuldkala on Hiinast pärit akvaariumkala, mida on hakatud kasvatama juba 4500 aastat tagasi. Hiinast Euroopasse jõudsid kuldkalad aga alates 17.sajandil. Selleks ajaks oli algsest hõbekogrest aretatud väga palju erinevaid ja kauneid liike. Kuldkala on koduloomana peetud kauem kui ühtki teist kala. Elupaik: Nad elavad ainult akvaariumides ilukaladena. Kuldkala on lihtne ja odav pidada ning ta sobib
Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna. Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Artemise auks oli Ephesosesse ehitatud tempel, mida peetakse üheks vanaaja seitsmest maailmaimeks. Hades-(Vana-Rooma mütoloogias kasutatakse nime Pluto) Kronose ja Rhea poeg, Zeusi vend. Maailma jaotamisel langes tema osaks surnute riik, seal valitses ta karmilt ja armutult surnute üle. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest surnuil polnud mingit lootust tema riigist naasta.
Tsitsterlaste ordu – mõjutasid majandust Dominiiklaste kerjusmungaordu – mõjutasid usuelu Augustiinlaste ordu – segaklooster, mõjutasid rohkem majandust Frantsisklaste ordu – hallid vennad, mõjutasid usuelu Naiskloostrid ravisid epideemiate ja ka tavaliste haiguste puhul inimesi. 17.Kas maarahvas võttis katoliku usu omaks? Koos kristlaste Jumalaga austasid edasi oma viksemaid jumalaid ja haldjaid. Nende kõrvale tõusid kristlikud pühakud, kellele anti maausundi jumaluste omadusi, sest ka neilt oodati abi. Seega, usundid segunesid. 18.Millal ja miks puhkes reformatsioon? Sai alguse 1517.a. Saksamaal Wittenbergis Põhjused Oli sunnitud kirku varanduse vastu Reformaatoritele ei meeldinud indulgentside müük Leiti, et tõelise usu allikas on Piibel, mitte peestrite tõlgendused, kiriku organisatsioon pole õndsaks saamisel oluline 19. Mille poolest erines reformitud kirik katoliku kirikust?
Sellesse ei suhtutud eriti tõsiselt. Mõisted Venekirves – oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla - on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (8500–9000 eKr) Pulli asula. Rehi – talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna-Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied – looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tacitus - oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. tšuudid - on nimetus, mida on 9.–10. sajandil algselt kõigi Kirde-Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. veneedid - olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes elas Vislaääres ja sellest ida pool. Igaunija - Jaroslav Tark - Vana-Vene valitseja adramaa - oli algselt (12.–13
teises käes mahalöödud pea. Kahe käe käelabad on punaseks värvitud, seelik on valmistatud maharaiutud kätest. Kõrgema teadvuse sümbolina on ka temal kolmas silm. Durgat kujutatakse maailma emana, demonstratiivsete rindade ja paljastatud kõhuga. Atribuutidest tema neljast käest ühes on mõõk, millega ta tapab deemon Mahisa, teises käes on maharaiutud pea, kolmandas kilp ja neljandas kolmhark. Ta ratsutab lõvil. 22. Kuidas nimetatakse hinduistlikku jumaluste kolmikut? Kolm jumalust Brahma, Visnu ja Siva moodustavad jumaluste kolmiku trimurti. 23. Kes oli antropozoomorfne Ganesa? 24. Teda kujutatakse tüseda inimese keha ja elevandi peaga olevusena, kellel üks võha on murdunud. Ganesa on äritegevuse patroon, teda kutsutakse appi uute ettevõtmiste alustamisel. Mütoloogiline elevantjumalus. 25. Kuidas kutsuti mütoloogilist ahvjumalust? Hanuman 26. Iseloomustage nooremat hinduismi:
Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Tema kultuses peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Artemis (Diana) oli kreeka jumalanna, Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemises on ühendatud paljude, sealhulgas kreekaeelsete jumaluste jooned. Ta on neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Kultus sarnanes paljus puukultusega. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjaiks oli nümfid. Kuna vend oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja samastati tihti Selenega. Artemist austati nii vooruse- kui ka taimekasvu- ja viljakusejumalannana. Peeti ka abielusõlmimis- ja sünnitusjumalannaks. Kujutati enamasti lühikeses rüüs, noolt ja oda käes hoidvana, saatjaiks hirv ja nümfid.
Ehitati ruudukujulisel platvormil asetsevaid kuppelmausoleume. Neist on kõige omapärasem Taj Mahal haudehitis Põhja-Indias, mille India suurmogul Dzahan lasi ehitada oma abikaasa mälestuseks, kes suri neljateistkümnenda lapse sünnitamisel. Tadz Mahal Skulptuur India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus, painduvad kehad. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud. Väidetavalt viib jumaluste kujutamine taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. Ei peeta kinni maistest proportsioonidest ega ka anatoomiast. Esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjalina kasutati põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. Kujutisi ei peetud kunstiteosteks vaid pigem hingekosutuse vahendiks. Leitud kujukesed on tehtud nii alabastrist, marmorist kui
Isegi Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Sealsesse pehmesse vulkaanilisse kivimisse oli käikude uuristamine suhteliselt hõlpus. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt lae- ja seinamaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi raama seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil sai alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Näiteks tähistas lambatalle õlul kandev mees Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust ankur, surematust paabulind, Püha Vaimu tuvi jne
levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. 22. Tacitus - ; Tsuudid - ; Veneedid - ; Igaunija - ; Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Tsuudid on nimetus, mida on 9.10. sajandil algselt kõigi Kirde- Euroopa mitteslaavlaste ja hiljem Loode-Vene läänemeresoomlaste, alates 11. sajandist aga enamasti eestlaste kohta tarvitatud vana-vene kroonikates. Veneedid olid germaanlaste lääneslaavlastest naaberrahvas, kes
leiba, soola, rasva ning putru ja peale seda sai midagi soovida. Jaanilauludes mainitav "jaanikahi" tähendabki ohvrisööki või -jooki. Vanarooma mütoloogia rituaalides näiteks kündmise või külvamise juures sisaldasid seda, et iga toimingu juures hüüti appi eraldi jumalust, iga jumaluse nimi oli tuletatud vastavat toimingut tähistavast tegusõnast. Need jumalused olid abijumalused, kelle poole pöörduti, kui oli abi vaja. Samuti pöörduti ka tähtsamate jumaluste poole. Inimese sündi ja surma ning olulisi staatuse muutusi nagu täiskasvanuks tunnistamist, abiellu astumist tähistavad traditsioonilistes kultuurides siirderiitused. Inimese elu koosneb paljudest erinevatest üleminekutest, kus tema sotsiaalne seisund muutub, näiteks leeriõnnistamisel tunnistatakse laps täiskasvanuks. Väga oluliseks peetakse sündi, puberteeti, kihlust, abielu, rasedust, isadust ja surma
Vahemere saared ja rannamaad ning Egiptus (Sudaan ja Etioopia) hellenid – oli hõim Põhja-Kreekas, kuid alates 5.saj. eKr. hakati helleniteks nim. kõiki kreeklasi barbar – kreeka keelt mittekõnelev rahvas hegemoon – Kreeka juhtiv jõud spartalik kasvatus – karm kasvatus, poisid võeti perekondadest ära ja treeniti sõduriteks Euroopa - panteon – usundi või mütoloogia jumaluste süsteem, mis antiikajal tähendas ka kõigile jumalatele pühendatud templit dionüüsia - viljakuse ja veinijumala Dionysose jaoks peetav usupüha pankraation – ühendas maadluse ja rusikavõitluse retoorika – kõnekunst filosoofia – Vana-Kreekas sündinud viis mõtestada, selgitada ja süstematiseerida maailma(ruumi) ning õpetus looduse, ühiskonna ja mõtlemise kõige üldisematest seadustest
Hypermestra aga heideti tõotuse murdmise pärast vanglasse. Ülejäänud nelikümmend üheksa danaiidi pidid allmaailmas ühtejärge jõe kaldal täitma veega auklikke astjaid, millest vesi välja voolas, nii et nõusid tuli kogu aeg ikka ja jälle täita. Allumatus, salakavalus, kurnava karistuse kandmine Erinnüsed (fuuriad) Erinnüsed ehk fuuriad on iidsed kättemaksujumalannad. Kuuluvad vanakreeka vanimate (allilma) jumaluste hulka. Siginesid Uranose (Taeva) genitaalsest verest, mis langes maapinnale, kui poeg Kronos (Aeg) ta kastreeris. Algselt jälitasid eelkõige neid, kel lasus veresüü (pärit aegadest, mil kehtis veretasu), kehastasid needust või mõrvatu neimahimulist vaimu. Neid on kujutatud koerapäiste vanaeitedena, nahkhiire tiibadega, juuste asemel võivad olla maod, punetavate (verest nõretavate) silmadega.
riigi lojaalsed kodanikud. Paganlikud harjumused, mis osaliselt või näiliselt olid kaotanud oma ebajumalateenistusliku tähenduse, sõnastati ümber kristlikeks tavadeks. Kommetele, millest uued kristlased loobuda ei tahtnud, otsiti kristlik sisu. Paganlikus traditsioonis oli jõulupuu igavese elu sümbol, mille juured ja oksad arvati hoidvat koos universumit. Vanal ajal oli see püha puu jumalate ees, mida selleks ka ehiti. Kristluse-eelsel ajal olid puud elu sümboliks ja jumaluste elukohaks. On arvatud, et kristliku jõulupuu tava on välja arenenud paradiisipuust, sest jõulupuu kaunistamine õunade, pähklite, kõiksuguste küpsetistega kuulub selle traditsiooniga kokku. Küünaldega kaunistamise komme võib pärineda ida kultuurist. Jõululaulude tava algust seostatakse 13. sajandi Itaalia ja Assisi Franciscusega, kes lõi laule Jeesuslapsest. Tema kasutas ka esimest korda sünnistseeni Jeesuslapsest sõimes
Kreeka kontseptsioonide ülevõtmine ja mõju Roomas ei muutnud religiooni rahvuslikku iseloomu, Kreeka jumalad säilitasid esteetilise tähtsuse, Rooma traditsioon püsis puutumatuna. Rooma religioon on seotud kultusvormelitega. Liviuse historiograafia tunnistab Roomlaste iseärasust, et erinevalt juudi pragmaatikast seisab neil iga institutsionaalse uuenduse puhul keskpunktis selle sakraal- ja riigiõigusliku korrektsuse tõlgendamine. Jumalakujutlused seovad end paralleelselt jumaluste külge. Huvi ei paku ei jumalad ega deemonid sest nad on tingitud rahva majanduskorrast ja ajaloolisest saatusest. Mängus võis olla majanduslikult tähtsad loodusobjektid või orgaanilised sündmused. Teatud korduvate sündmuste majandusliku kaotuse tõttu saavutas mõni jumal Pantenonil keskse koha ,näiteks taevajumal. Pilvedel või mäetippudel asuvate jumalate eelistamine maajumalustele on tingitud rüütlikultuuri arengust
Usuti, et inimese kaitsevaim elab nii kaua, kui tema portreekujutis. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just portreeskulptuur täitma hinge jaoks keha aset. Seepärast püüdsid kõik, kel vähegi võimalust, endast skulptuuri maha jätta. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate, siledate kivimassidega. Egiptuse skulptuuris võib eristada kahte suunda, millest üheks oli vaaraode ja jumaluste ning teiseks lihtrahva kujutamine. Esimesi neist kujutati tavaliselt rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult, samas kui lihtinimesi kujutati elavamalt ja loomulikumalt. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest oli üks käsi rinnal. Pilk oli tihti suunatud üle vaatajate peade. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Tavaliselt oli tähtsaim inimene suuremalt kujutatud.
4 Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse töönduslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka reaktsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad näiteks akvaariumites. Kalu on austatud ja kasutatud ka paljudes kultuurides nii jumaluste kui ka ususümbolitena, samuti on kalu kajastatud arvukates raamatutes ja filmides.i Veetaimed ja nende liigitamine Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, kes on kohastunud eluks vees ja veepinnal Kuna elamine vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumisi siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimede seas on nii alamaid-taimi(näiteks verikaid) kui ka kõrgemaid taimi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
