preemia madal ja omavastutus kõrge, teisel jälle vastupidi. Esimene tõmbab ligi suhteliselt väheriskantseid kliente, teine jälle ,,ekstreemsportlasi". Stiimul - Situatsioonist tulenevad ja tegevust suunavad kasuootused. Stiimulid on põhjused, mis on indiviididel nii- või teistsuguseks käitumiseks: Indiviidid järgivad situatsiooni stiimuleid. Professori, tudengi või autokaupmehe käitumine oli selgelt määratud situatiivsete stiimulitega (stiimulstruktuuridega). Tegevusteooria põhiidee - Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Dominantne strateegia reetmine, omakasu Konfliktimängud (nullsummamängud) - Neid iseloomustab olukord, kus kõik see, mis üks mängija mingi mängu tulemuse korral võidab, moodustab teise mängija kaotuse. Sageli modelleeritakse just jaotusprobleeme selliste mängudena, mis muidugi poliitikatlihtsamaks ei tee. Kaotajad asuvad barrikaadidele ja lahendusi ei tule.
konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. 5. Organisatsiooni roll Ilma organisatsioonisisese efektiivse juhtimiskorralduseta satuks ohtu see panus, mida me vahendajalt koostöö ja tehingukasu tagamisel eelnevalt võimalikuks pidasime · Põhilised teoreetilised valikud 1. Ökonoomika eesmärgipüstitus 2. Ökonoomiline tegevusteooria 3. Ökonoomiline koostegevusteooria 4. Ökonoomika kaheastmelisus · Mõisted o Aktsiooni- ehk tegevusteooria · Dilemmastruktuurid · Institutsiooniteooria · Interaktsiooni ehk koostegevusteooria · Kaheastmelisus · Koostegevusprobleemid · Maksimeerimis- ja koordineerimisparadigmad · Organisatsioon · Riik · Stiimulid-Stiimuli all mõeldakse ökonoomikas käitumist suunavat kasuootust.
Sissejuhatus sotsioloogiasse Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist 1970ndateni. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on: - tegevus omab eesmärki - toimub mingis situatsioonis. Situatsiooni võib jagada: vahendid (tegutseja poolt kontrollitav situatsiooni osa) ja keskkond (tegutseja poolt kontrollimatu) - ja on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt.
· Mõlematel turupooltel on üks ühine huvi koostöö vahetuse kaudu ja vastandlikud huvid koostöökasude jaotamine hinna abil. Tulemuskonkurentsiga turg on vaadeldav koostöö instrumendina. · Turukonkurentsi mehhanism (institutsioon) ajendab kõiki turuosalisi oma koostegevuspartneritele pakkuma midagi sellist, mis teeb nad eelistatumaks oma konkurentidega võrreldes. Ja see teenib ilmselgelt koostööd ja ühiskonna üldist heaolu. Tegevusteooria · Ökonoomika üheks juhtmõtteks on: üksikud tegutsejad maksimeerivad oma kasu arvestades kõrvaltingimusi. · Vastav teooriakompleks kannab kirjanduses erinevaid nimetusi lisaks tegevusteooriale ka aktsiooni- või otsustusteooria. · Tegutsejate all peetakse eelkõige silmas füüsilisi isikuid. Ülekantud tähenduses ka kollektiivseid tegutsejaid (pered, ettevõtted ja isegi riigid).
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Mirkoökonoomiline majanduskäsitlus Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)):
Sotsiaalne funktsionalism institutsioonide ülesanne on ühiskonna vajaduste täitmine. Ühiskonna peamine vajadus on stabiilsuse tagamine ja institutsioonid aitavadki seda teha. Funktsionalistliku analüüsi eesmärgiks on välja selgitada institutsioonide roll ühiskonna kui terviku funktsioneerimises. 13. Talcott Parsons Ameerika funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria kõiki sotsiaalteadusi ühendav teooria. Tegevusteooria (uurib inimtegevusega seotud probleeme) suure teooria alustala. Inimtegevuse tunnused: eesmärk, toimub mingis situatsioonis (vahend ja keskkond), reguleeritud sotsiaalsete normide pool. Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas valitseb kord, sest tegutsejate teod on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria tegevuse analüüsist loobus ja ühiskonnateooria keskmeks sai süsteemiteooria (uurib erinevate süsteemide
Eetikaterminite sõnastik Absolutism, eetiline absolutism arusaam, et igale moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest heakskiidust. Algoritm reegel, mida tuleb järgida otsuste tegemise protsessis. Altruism tegutsemispõhimõte, mida iseloomustab ebaisekas suhtumine teistesse. Omakasupüüdmatu arvestamine teise inimesega; erapooletu, teisi arvestav käitumine. Altruismi vastand on egoism. Aruandekohuslus kohustus anda oma tegudest aru kellelegi teisele, kes on sinust kõrgemal positsioonil. Austus inimeste vastu fundamentaalne moraaliprintsiip, mis sisaldab nõuet, et me peame näitama kohast austust kõigi inimeste õiguste ja väärikuse ...
Siis haaraad võimu isalõvid, kehtestavad kõva käe poliitika ning majandus hakkab alla käima. Jällegi läheb vaja emarebaseid eliidis. Tänapäeva sotsioloogia USA tähtsus kasvab Funktsionalism lähtub Emile Durkheimist Briti sotsiaalantropoloogia inimeste bioloogiliste vajaduste (seeläbi ühiskonna stabiilsuse tagamine) rahuldamiseks on institutsioonid Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Tegevusteooria inimtegevuse tunnused on: tegevus omab eesmärki, toimub mingis situatsioonis, on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt Sotsiaalse korra probleem ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid Süsteemiteooria sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline süsteem e isiksus Keskastme teooriad peab keskenduma kindale valdkonnale Funktsionaalne analüüs kuidas süsteemi e ühiskonna elemendid aitavad
(x-le meeldib, kui teda hamstriks kutsutakse, kuid y-le mitte). Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse.
). Võtame teise näite — keeleüksuse verifitseerimise (selle õigsuse määramise). Keeleteadus püüab välja selgitada, missugused keeleüksused vastavad keele normile, psühholingvistika aga seda, kas isik eristab normatiivseid ja moonutatud keeleüksusi. Näiteks: kas on õige Malle sööb suppi kahvliga (sõnavalik), Malle söös suppi (morfeemivariant), Malle sööb supp (sõnavorm)? Lisaks loe “Psühholingivistika ja emakeeleõpetus” Karlep. LK 16-26 2. Tegevusteooria - L. Võgotski + abilised Tegevusteooria järgi on psühholoogia teadus, mis uurib psüühika (psüühilise peegelduse, psüühiliste protsesside) kujunemist, funktsioneerimist ja struktuuri indiviidi tegevusprotsessis. Tegevus on spetsiifiline, ainult inimesele omane käitumise vorm, seda reguleerivad algusest peale inimkonna kogemused ja ühiskonna nõuded, see on inimese sisemine (psüühiline) ja väline (füüsiline) aktiivsus tunnetatud eesmärgi saavutamiseks.
peamiseks funktsionaalse analüüsi vormiks. Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia Oli USA-s domineerivaks 1940ndaist – 1970ndateni. Mõnikord kasutatakse ka nimetust struktuur- funktsionalism. Talcott Parsons (1902-1979) USA funktsionalismi juhtfiguur. Suur teooria (grand theory) – Parsonsi arvates oleks sotsiaalteadustele vaja ühte üldist teooriat (suurt teooriat), mis ühendaks kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. Tegevusteooria – alguses pidas Parsons suure teooria kõige olulisemaks elemendiks inimtegevust; tegevusteooria (teooria mis uurib inimtegevusega seotud probleeme) pidi seega olema suure teooria alustalaks. Inimtegevuse tunnused on: - tegevus omab eesmärki - toimub mingis situatsioonis. Situatsiooni võib jagada: vahendid (tegutseja poolt kontrollitav situatsiooni osa) ja keskkond (tegutseja poolt kontrollimatu) - ja on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt.
Sümbolid tähendust omavad sõnad Reeglid sümbolite kombineerimiseks ja kasutamiseks (grammatika) Foneemid helikujundid, omandatakse 1.-3. eluaasta vältel Morfeemid väikseimad tähendusega ühikud, nt. eesti keeles käändelõpud Süntaks grammatilised reeglid lausete ja väljendite moodustamiseks Sapiri-Whorfi lingvistilise relatiivsuse hüpotees iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Tegevusteooria rõhutab praktilise tegevuse mõju lisaks kultuurile. Keelekasutamise ökonoomia printsiip Inimtegevuse valdkonnad kalduvad seostuma sellele valdkonnale iseloomuliku sõnavaraga. Erikeel omane subkultuurile (argoo) võib jääda mõistmatuks teistele rühmadele mõistmatuks. Ka slängis kasutatakse sõnu, mille tähendus ei pruugi olla mõistetav. Lisaks on kasutatava terminoloogia järgi võimalik määrata inimeste kuuluvust sotsiaalsetesse v vanuselistesse rühmadesse.
jõutakse ja kui kaua see aega võtab). Mikroökonoomiline majanduskäsitus Põhitunnused: • üldised seaduspärasused tulenevad üksiku eesmärgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; • ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; • eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; • otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed;
Vaaja lähtuda lausemallidest. Situatsiooniseisukohalt on selleks ütlus, aga... 5) Verbaliseeritavate mõtete ja genereerivate lausete arv on n+1. Ehk neid lõputult on ja pole võimalik nt pähe õppida kõiki. 6) Tithi ei tehta vahet, keele kirjeldust ja keele kasutamise kirjeldust. KAS formaalset grammatikat või kasutamisõpetust on lapsel rohkem vaja? Need on eri asjad! Moskva koolkonna uurimisprintsiibid 1) Kõnetegevust uuritakse tegevusteooria mõistetest lähtudes. Et on tegevus, toimingud, operatsioonid. See üldine põhimõte kehtib ka siin. 2) Analüüsi objektiks on kõnealalüüsi üksussed, mitte elemndid! Kuidas seda mõista? Et nt kui tahame uurida vett, siis uurime nt piisku, sest keemia/jne uurib vee keemilist koostist. 3) Kõnetegevus sõltub sotsiaalsetest tingimustest, Mida kellelegig räägime mingis olukorras. 4) Kõne on kogu psüühikat läbiv ja integreeriv protsess
POLIITIKAFILOSOOFIA Loengukonspekt 2012 Filosoofia määratlemine. Poliitikafilosoofia, selle seosed teiste filosoofia harudega ja poliitikateadusega. Esmasel kokkupuutel ja tutvumisel filosoofiaga on just kõige raskem mõista seda, mis see filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult s...
Ühiste väärtuste andmine Ideoloogia, religioon Normidest kinnipidamise tagamine Seadused, politsei Ameerika funktsionalism (struktuur-funktsionalism) Talcott Parsons (1902-1979) · Usa sotsioloogia 20. Sajandi keskel · Suur teooria (grand theory) ühendab kõik erinevad sotsiaalteadused enda alla. Süsteemi loomine kõikidest teooriatest, et kokku saada suurt teooriat. · Tegevusteooria (theory of action) suure teooria nurgakiviks, suure teooria alus, teooria inimeste tegevusest Robert King Merton (1910-2003) · Kritiseeris suure teooria ideed ei ole vaja suurt teooriat luuga · Keskastme teooriad tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga Keskastme teooriad näiteks (? natukene on segane, mida Merton keskastme teooria all mõtles): · Õigussotsioloogia · Religioonisotsioloogia · Linnasotsioloogia · Perekonnasotsioloogia
Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia 20ndate aastate alguses. Ehk Struktuur- funktsionalism. Kaks esindajat Talcott Parsons (1902-1979) ja Robert King Merton (1910- 2003) Talcott Parsons. Olu Usa sotsioloogia juhtfiguur 20.saj keskel. Püüdis luua SUURT TEOORIAT (grand theoty), mis pidi hõlmama kõiki sotsiaalteadusi, olleks nurgakiviks. Tal ei õnnestunud seda luua. Oluline mõiste tegevusteooria suure teooria alus. See on väga abstraktne ja keeruline. Robert King Merton. Kritiseeris suure teooria ideed. Ütles et sotsioloogias ei ole aeg küps selliste suurte teooriate jaoks. Tuleks keskenduda keskastme teooriale tegelevad mingi spetsiifilise valdkonnaga. Mertoni järgi keskastme teooriad on nt: õigussotsioloogia, religioonisotsioloogia, linnasotsioloogia, perekonnasotsioloogia, majandussotsioloogia, kultuurisotsioloogia.
tagasi? Tahtevabaduse küsimus – kui füüsikalised ajuprotsessid on determineeritud teiste füüsiliste protsesside poolt, kuidas saab inimese teod ja tahtmised olla vabad. Ratsionaalsus – kui ratsionaalne on inimene? Mõnest vaimukäsitusest järgneb aprioorselt, et oleme ratsionaalsed. Samas on argumente inimese ratsionaalsuse vastu. Tehisintellekt – kas on võimalik konstrueerida mõtlevat arvutit? Loomade ja laste vaimu puudutavad küsimused. Kas loomad mõtlevad? Tegevusteooria ning praktiline otsustamine – on seotud vaimufilosoofiaga, kuivõrd küsimus sellest, mida kujutab endast tegevus, on osalt vaimufilosoofiline küsimus kavatsuste loomusest. Emotsioonide teooria – kas emotsioon erineb uskumusest ning soovist ning kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
