taga on organisatsioon: "Internatsionaalse ühtsuse ja kõikide rahvaste vendluse kaitse keskus". Mõni nädal varem oli see Keskus saatnud oma deklaratsiooni laiali paljudele ajalehtedele, sh ka väljaspool Eestit. Üleskutse sai kõikjal negatiivset vastukaja, kuid oli ka venekeelseid asutusi, kes neid ideid oma tegevusjuhendiks võtsid. (T. Made raamat lk. 163) Internatsionaalne Rinne ehk Interrinne (rahvas ja eestikeelne press võttis kohe kasutusele mõiste "internatsid" - uus liikumine, mis kutsus 12. juunil 1988 Tallinna Poliitharidusmaja (nüüd Sakala Keskus) juurde EKP keskkomitee hoone (nüüd Välisministeerium) lähedusse kokku töötajate miitingu (ürituse eestvedajaks oli üleliidulise alluvusega Dvigateli sõjatehas). Väidetavalt oli kohal umbes 3000-4000 inimest, kes kuulasid kõnesid vendlusest ja aplodeerisid tormiliselt, kui selleks märku anti.
massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni , millega sätestati Eesti NSVseaduste ülemlikkus üleliiduliste määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt
Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja
Sealt alates sai vabadusliikumine hoo sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt.
2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik- riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt.
Sotsialismisüsteemi ja Nõukogude Liidu lagunemine. Õpik lk 116-143 1. Nõukogude Liidu nõrgenemise ja lagunemise põhjused Sisepoliitilised: tegeliku võimu koondus armee ja julgeolekuaparaadi kätte, rahvas ei olnud rahul toiduainete puudusega, dissidendid hakkasid aktiivselt tegutsema, kujunesid välja ametikohad, millel oldi kogu elu, NSV Liidus võimul Leonid Breznev. Välispoliitilised: sõda Afganistaanis mõjutas NSVL tugevalt.boikoteeriti moskva olümpiamänge. 2. Sotsialismisüsteemi lagunemise põhjused: sisemised ja välised põhjused. Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise ja loobus avalikult Breznevi doktriinist, teades, et annab igale rahvale võimaluse ise oma tee valida. NSVLi nõrgenemine. Baltimaade laulev revolutsioon. Poolakad ei leppinud kommunistliku süsteemi reformimisega, vaid soovisid selle täielikult lammutada....
Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. Muutused, isemajandus Vana korra säilitamine 1989 - keeleseadus. Eesti keel riigikeeleks.Sinimustvalge riigilipuks Balti kett 1990-ülemnõukogu valimised.- üleminekuperiood Kroon-siim kallas Rahvarinne-savisaar
H. Valk-,,Ükskord me võidame nii kui nii". Ülemnõukogu kinnitas eesti k. riigikeeleks ning asendas ENSV punalipu sini-must-valgega. Balti kett moodust. 50 MRP aastapäeval, 600 km pikk-leedu,läti,eesti. Käivitati kampaani, et saada Eesti kodanikuks, mõne kuu jooksul registreerus 860 000 in Eesti kodanikeks. Eesti Kongress tuli kokku esimest korda 1990.a märtsis. Venemaa polnud nende sündmustega rahul. Nüüd said olukorrast selge pildi ka sajad tuh. Eesti venelased. Interrinne alustas vaenulikke protestiaktsioone. Vihane Gorbatsov noomis avalikult Eestit NSVLi seaduste rikkumise eest. Interrinne marssis Toompeale, Eesti Kapitooliumi. Nad esitasid valjuhäälseid nõudmisi, nõudes ENSV lipu staatuse taastamist ja Ülemnõukogu tagasiastumist. Meeleolu oli vaenulik, olukord nägi välja nagu riigipöördekatse, hakati raputama lossiväravaid, nad karjusid, ronisid akendest sisse, rebisid vardas Eesti lipu. Lõpuks
Kadakasakslased- inimesed, kes läksid malt linna ja võtsid üle sakslaste kombed Vereandam- kohustuslik sõjaväkke võtmine Reformatsioon- usupuhastus 7. Rühmita märksõnad õigetesse järjekordadesse. Ei jaotu ühtlaselt. 1. Laulev revulutsioon- 2. Aktiivne metsavendade periood 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. Kuldsed 60ndad 5. Uus venestamine Eestis (2 keelsus) 6. Interrinne 7. Sund kollektiviseerimine a. Stalinism= 2 ja 7 b. Sulaaeg= 4 c. Stagnatsioon= 3 ja 5 d. Uus ärkamisaeg ja Taasiseseisvumine= 1 ja 6 8. Täida lüngad(Laulupidu, kes, kus, millal, mis sündmusele pühendatud) 9. Lünk, Tartu ülikool. Tartu Ülikooli pidulik avamine toimus 15.okt.1632.Ülikooli asutamiseüriku kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf .Esimeseks lektoriks oli Johan Skytte
1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei EMS Eesti muinsuskaitse selts Poliitilised jõud Eestis Eesti kommunistlik Rahvarinne ERSP Interrinne partei -Et Eesti jääks -Liidulepingu sõlmimine -Täielik sõltumatus -Venelased Eestis Nõukogude Liitu ja -Nägi autonoomsust -Soovisid NL võimu kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist -Liidulepingu sõlmimine -Hetkeseisu jäämine -Status Quo
Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Auli Vaino ja Greete Karl Taasiseseisvumise eeldused • NSVL kriis • Perestroika • NSV Liidus toimunud riigipöördekatse • Fosforiidikampaania 1987./88. aasta sündmused/olulisemad inimesed • Fosforiidikampaania • MRP Avalikustamine • Eesti Muinsuskaitse Selts • Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei • Loominguliste liitude ühispleenium • Eestimaa Laul • Vaino Väljas Eestimaa Laul • 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988 • Üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu • Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõukogude Liidu meelne...
ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest. Sel ajal kui eestlased ja teised rahvad NSV Liidu võimu alt pääsemiseks kindlaid samme astusid, püüti impeeriumit ikkagi kiivalt lagunemast hoida. Üleliidulisel tasandil ähvardati Eestit majandusblokiga ja Interrinne korraldas miitinguid, püüti sundida Eestit liidulepingut vastu võtma, ka sõjalise jõuga. Ent Nõukogude Liit oli kriisis, mis kulmineerus 1991.aastal riigipöördekatsega, eesmärgiks ikka liidu püsimajäämine. Eesti aga eiras seda ning kuulutas 20.augustil 1991 välja iseseisvuse. Eestlaste targalt ja läbimõeldult käitumine sai võitu NSV Liidu üle. Sündmused arenesid loogiliselt. Eestlased tegid õigetel hetkedel NSV Liidu
Eesti NSV Ülemnõukogu võttis 20. augustil 1991 aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid (esimesena Island). Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Intervjuu: Livia Raja Kui vana te olite? Taasiseseisvumise ajal 67 Millega sellel ajal tegelesite? Töötasin tööstusparaadis, hiljem pensionil. Mälestusi. Loodi Rahvarinne, Eesti komitee, modustati erakonnad, Interrinne. Mihhail Gorbatsov Baltikett Allikad: Internet, Livia Raja
kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks Keskkomitee I sekretäriks. 1988 ka 'laulev revolutsioon' 17. juuni Lauluväljaku miiting (NLKP konverentsi delegaatide ärasaatimiseks) 11.september 'Eestimaa laul', kus tekkis I korda ka omariikluse idee. Tekkis ka INTERRINNE vastukaaluks Rahvarindele. Koosseisult väga erinev, osalt vanameelsed, osad venelased, kes tundsid muret oma tuleviku pärast. Mure ja viha NLi lagundamise pärast. Ei jää passiivseks, omapoolsed miitingud ja kõned, korraldatakse streike. ENSV Ülemnõukogu - moodustati: Partei nimetas kandidaadid ja siis kas poolt või vastu. 90% valimistest osavõtmine - agitaatorid kontrollisid, kes valimas käib. 16.novembril võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, tähelepanu see, et tegu oli
Laulev revolutsioon 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Velliste 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. · 1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi: · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal · nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele · arutati rahvuskultuuri olukorda · ava...
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keelesead...
Aastatuhandevahetus NSV Liidu nõrgenemise põhjused: · Stagnatsioon majanduses, vaimuelus, poliitikas · Majanduslik seisak, püsis vaid tänu naftale. Majandusliku efektiivsuse poolest oli võrreldav arenguriigiga · Üha suurenev mahajäävus · Deftsiit muutus püsivaks · Tugevnes dissidentide liikumine Lääneriikide uus strateegia külmas sõjas: · Lääneriikide eksiarvamus · Kommunismivastase võitluse toetamine Kesk- ja Ida-Euroopas · Majanduslik surve · Rõhumine kõrgtehnoloogiale Mõisted: Stagnatsioon - Ühiskonnas ja majanduses edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist* Defitsiit Kaupade puudus* Dissident Teisitimõtleja* Solidaarsus Ametiühingukoondis Poolas* Perestroika - Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus* Glasnost - 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika* Rahvasaadikute Kongress - Nõukogude Li...
novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Mõisted: 1. IME majandusprogramm, mille eesmärgiks oli eraldada Eesti majandus NSV liidu majandusest ja võtta suund turumajandusele. 2. Kolm poliitilist suunda Eestis Interrinne, kelle eesmärgiks oli võidelda Eesti iseseisvumise vastu. Rahvuslik suund + rahvarinne mõõdukas suund, kes ei nõudnud alguses Eesti eraldumist NSV liidust vaid suuremaid vabadusi, hiljem aga hakkasid iseseisvust taotlema. Äge suund tahtsid iseseisvuda kohe ja pidadaläbirääkimisi teiste rahvuslike jõududega. 3. Üleminekuperiood iseseisvusele - pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pin...
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest ning selle teabe alusel tunnustasid lääneriigid hiljem omariikluse saavutanud riikide iseseisvust. Sel ajal kui eestlased ja teised rahvad NSV Liidu võimu alt pääsemiseks kindlaid samme astusid, püüti impeeriumit ikkagi kiivalt lagunemast hoida. Üleliidulisel tasandil ähvardati Eestit majandusblokiga ja Interrinne korraldas miitinguid, püüti sundida Eestit liidulepingut vastu võtma, ka sõjalise jõuga. Ent Nõukogude Liit oli kriisis, mis kulmineerus 1991.aastal riigipöördekatsega, eesmärgiks ikka liidu püsimajäämine. Eesti aga eiras seda ning kuulutas 20.augustil 1991 välja iseseisvuse. Eestlaste targalt ja läbimõeldult käitumine sai võitu NSV Liidu, mis alustas vaikselt lagunemist juba 1980ndatel, püsimajäämise katsetest. Sündmused arenesid loogiliselt
EESTI VABADUSSÕDA ALGAS 28 NOVEMBER 1918 MAHTRA SÕDA TOIMUS 1858 TARTU RAHULEPING SÕLMITI 2 VEEBRUAR 1920 JA SELLEGA LÕPPES VABADUSSÕDA . EESTLASTE ESIMENE LAULUPIDU TOIMUS TARTUS, 1869. SEE PÜHENDATI JÄRGMISELE SÜNDMUSELE : PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL. LAULUPEO ÜLDJUHTIDEKS OLID ALEKSANDER KUNILEID JA JANSENN. K.PÄTS VALITI EESTI PRESIDENTIKS 24.APRILL 1938 1949 25 MÄRTS UUS MASSIKÜÜDITAMINE , MILLE OHVRIKS LANGES UMB. 20 000 INIMEST . 1700 1721 PÕHJASÕDA 1343 JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1217 MADISEPÄEVA LAHING 1210 ÜMERALAHING 1525 ESIMENE EESTIKEELNE TEADAOLEV RAAMAT 1816 PÄRISORJUSE KAOTAMINE EESTIMAAL 1819 PÄRISORJUSE KAOTAMINE LIIVIMAAL JAAN POSKA KIRJUTAS ALLA TARTU RAHULEPINGULE JÜRI VILMS ISESEISEV MANIFESTI AUTOR 1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAAVAMINE GEORG LURICH MAADLEJA JAAN TÕNISSON AJAKIRJANIK , JURIST JOHAN KÖLER EESTI MAALIKUNSTI RAJAJA EESTI TAASISESEISVUMINE OLI 20 AUGUST 1991 REDUKTSIOON MÕISAMAADE...
IME- isemajandav eesti majanduslik eraldumine NSV Liidust. Kaubandus kohalikule juhtimisele, oma raha kehtestamine. Käsumajandussüsteemi lammutamine. 3 suunda iseseisvumisel : · kodanike komitee ja Eesti kongress: liider Tunne Kelam- Eesti iseseisvumine · rahvarinne perestroika kaitseks- Eesti autonoomia uuenenud NSV Liidus ( Savisaar, Lauristin) · interrinne eestis elavad venelased- NSVL jäämise poolt - 20. augustil võeti vastu otsus ''Eesti riiklikust iseseisvumisest, de jure ja de facto. Otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee. 8. MÕISTED : · Sundindustraliseerimine põlevkivitööstus, masina- ja metallitööstus, rasketööstus, kergetööstus, ehitustegevus majanduslikult tulu toovad.
· poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p. 1) laulev revolutsioon 2) aktiivne metsavendlus 3) K.Vaino saab EKP juhiks 4) ,,Kuldsed 60-ndad" 5) Uus venestuslaine-kakskeelsus 6) Interrinne 7) EK(b)P VIII pleenum 8) ,,40-kiri" 9) Rahvamajansusnõukogud 10) Sundkollektiviseerimine Stalinism Sulaaeg Stagnatsioon Uus ärkamisaeg. Taasiseseisvumine 2,7,10 4,9 3,5,8 1,6 Võrdle Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise protsesse. Too välja 3 sarnasust ja 3 erinevust.
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
Laulev revolutsioon üldiselt ja lühidalt: 1988.a. kevad-september toimus Eestis laulev revolutsioon. See on poeetiline nimetus, millega võetakse kokku mitmed sellel ajal Tallinna lauluväljakul toimunud suursündmused. Nendel (RR-i poolt organiseeritud) üritustel kasutati juba massiliselt kevadel EMS-i poolt esmakordselt avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees T.Velliste; RR-i juhtkond sellest ettepanekust esialgu ennast distantseeris). 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. 1988. aastal laulva revolutsiooniga seotuid poliitilisi sündmusi: ·2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste...
Küllaltki populaarsed olid rahvatants,koorilaul, rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes- folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome-ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused. Eesti kultuurielu rikastus erinevate isesisvus organisatsioonide ja üritustega.Tekkisid Eesti Muinsuskaitse Liit, Rahvarinne, Interrinne, MRP-AEG jne.Samuti toimusid laulupeod Eestimma eri paigus:öölaulupeod,kus põhiliselt olid osalisteks noored , kuid kus leidus ka vanemaid. 1978.aastal hakati Eestis välja andma põranda alust kroonikat"Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis ", kuhu koguti kõik tähtsamad avaldused, memoraudumid, poliitikute kohtuprotsesside ülevaated jms.teated. Avaldati artikleid Eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naabermaade eriti Läti, Leedu ja Poola kohta.
f) 6.september tunnustas NSVL EV-i. g) 17.september võeti Balti riigid ÜRO-sse. h) 1992 uus põhiseadus. i) 1992 rahareform. j) 20.september presidendi ja Riigikogu valimised. k) 31.august 1994 lahkusid Eestist võõrväed. 2) Poliitilised suunad. a) ERSP, EMS omariikluse taastamine. b) RR ja rahvuskommunistid uus liiduleping, suurem suveräänsus NL-s. c) Interrinne status quo!(kõik jääb samaks!) 8. Tunne pildilt Gorbatsov, Jeltsin, Laar, Savisaar.
1. Laulev revolutsioon STALINISM 12 2. Aktiivne metsavendlus 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. “Kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG 5. Uus venestuslaine – kakskeelsus 6. Interrinne 7. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON 8. “40 kiri” 9. Rahvamajandusnõukogud UUS ÄRKAMISAEG, 10. Sundkollektiviseerimine TAASISESEIVUMINE 4 RIIGIEKSAM
juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Suveräänsusdeklaratsioon
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 7
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Miks õnnestus taasiseseisvumine Sellepärast, et Eesti rahvas tunnetas ühtekuuluvust
AJALOO KONTROLLTÖÖ KORDAMINE - Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti taasiseseivumine 1.Kes ei kuulunud IME programmi loojate hulka? Tiit Madisson 2. Registreeritud Eesti kodanikud valisid 1990. aastal Eesti Kongressi. 3.Miks ei takistanud võimuorganid massimeeleavalduste toimumist? *Ei tahetud rikkuda häid suhteid Läänega *Taheti näidata, et NL on muutunud 4. Mida kehtestati nn 1989.a jaanuariseadustega? *24.veebruar määrati iseseisvuspäevaks *Eesti keel kehtestati riigikeeleks Eestis 5.Mis oli esimene suurem kodanikualgatuslik aktsioon Eestis? Fosforiidisõda. 6.Miks korraldasid Balti riigid 1990. aastal nn ennetava referendumi? *Saada rahva toetus Eesti iseseisvuspüüdlustele *Muuta NL referendumi tulemus Eesti jaoks ebaoluliseks 7.Kes viis läbi augustiputsi? RESK 8.Miks algas augustiputs just antud kuupäeval? (19.08.1991) *Et takistada liidulepingu allkirjastamist *M.Gorbatsov viibis puhkusel 9. Mis oli suveräänsusdeklarat...
esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemkogusse ja selle esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30. märtsil 1990 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ja sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Taastati Eesti Vabariigi nimetus ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve ja kohalik Interrinne organiseeris miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis Balti riikidele liidulepingut peale suruda ja omariiklusepüüete mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Impeeriumi kooshoidmiseks taheti korraldada referendum, kuid 1991 aasta märtsis korraldasid Balti riigid ennetava referendumi, mille tulemuste kohaselt soovis suurem osa elanikkonnast iseseisvust. Eesti majandus reformiti üleliiduliste ümberkorralduste raames, kuid Eesti eripäraks
Eestis olid 1988.a kujunenud välja ka selgepiirilised poliitilised suunad: A) Radikaalid/ Rahvuslased: neid esindasid ERSP; EMS jne. Pooldasid omariikluse kiiret taastamist. NSVL keskvõimudega koostööd teha ei soovinud. 1989.a. panid need jõud aluse kodanike komiteede liikumisele, mille eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine õigusliku järjepidevuse alusel. Kodanike komiteede liikumine hakkas registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP v...
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Kultuur Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku
EESTI NSV (ENSV) Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. ÕIGUSLIK OLEMUS_________________________________________________________ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. See andis tuge EV õigusliku järjekestvuse printsiibile, mis toetus arusaamale, et Eesti Vabariik eksisteeris tegelikult edasi de jure vaatamata EV de facto annekteeritusele. Selle doktriini alusel suhtus arv...
Eesti NSV Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli okupeeritud Eestis asuv haldusüksus. Annekteeritud Eesti staatuseks määrati liiduvabariik Nõukogude Liidu koosseisus. Eesti NSV pealinn oli vastavalt Eesti NSV Konstitutsioonile Tallinn. Eesti NSV kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Eesti NSV õiguslik olemus Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik oli formaalselt suveräänne riik, kuid tegelikult tal iseseisvus puudus[2]. Faktiliselt haldas Eesti NSV-d NSV Liit, mis oli Eesti NSV 1940. aastal enda koosseisu võtnud. Seda akti käsitavad Eesti ja paljud teised riigid õigusvastase annekteerimisena. Valdav osa tollastest maailma riikidest ei tunnustanud Eesti Vabariigi ega teiste Balti riikide liidendamist Nõukogude Liidu külge. ...
Värska Gümnaasium Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Kaidi Kattai 2008 Värska Sisukord 1. Eesti taasiseseisvumise eeldused.............................................................................. 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IM...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV Juuni/1988 lõppeb Vaino valitsemisaeg, Rahvarinde iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks massimiiting Lauluväljakul Nõukogude Liidu koosseisus. Juuli/1988 luuakse Interrinne 1987 augusti keskel loodi Molotov-Ribbentropi Pakti 11/11/1988 ,,Eestimaa Laul" Avalikustamise Eesti Grupp, miile eestvedamisel korraldati 23. 16/11/1988 Suveräänsusdeklaratsioon Augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus.
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Ka rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid ka vaidlused, kas taastada või luua "uus" iseseisvus. 1991. aasta märtsis korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi. Eesti Vabariik Gorbatsov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil augustiputs
2p Näide Eesmärk 5. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number. Märksõnad ei jaotu antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. A. Laulev revolutsioon STALINISM B. Metsavendlus C. Karl Vaino D. “kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG E. kakskeelsus eestlaste jaoks F. Interrinne G. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON H. “40 kiri” I. Rahvamajandusnõukogud J. Sundkollektiviseerimine UUS ÄRKAMISAEG 20 EESTI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE I ÜLESANDED 1. Millised olid Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise eeldused lähtudes Eesti ja rahvusvahelise elu tasandilt? (4p) 1.1. Eesti iseseisvumine (2p)
revolutsioon(protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise osas), mis tipnes 11.sept üritusega “Eestimaa laul”. Rahvaüritustel hakati kasutama sini-must-valget lippu. Avalikult loodi Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS. 16. nov. 1988.a võttis ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. (Iseseisvusdeklaratsioon). Hakati looma Eesti komiteesid ning ette valmistama Eesti kongressi, mis pidi olema Eesti rahva tõeline pralament(ja taastame Eesti kontinuiteedi alusel). 1988. a tekkis ka Interrinne. 1989.a Eesti komitee kuulutas välja Eesti kongressi. Kongressi tööd juhtis Tunne Kelam. 23. aug toimus Balti kett, millega tähistati MRP 50ndat aastapäeva. 1990. märtsis kuulutas end Iseseisvaks Leedu. Eesti võtab vastu rida seadusi, mis koondatud kõik pealkirja alla “Ettevalmistused Eesti iseseisvumiseks”. 1991. a 13. jaanuaril toimub relvastatud konflikt Vilniuses. 21. jaanuaril samasugune relvastatud konflikt Riias.(Arvati, et tuleb ka Eestis) 19. aug- Moskva augusti putš 20
uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu massimeeleavaldusega lauluväljakul. Nädal hiljem anti sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatus. Septembris korraldati jaärjekordne massiüritus Eestimaa Laul kus kõlas laia avalikkuse eesüleskutse omariikluse taastamiseks. Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis kulgevate sündmustega sammu pidada, kuid olukord väljus nende kontrolli alt. Toimus impeeriumimeelsete kogunemine, moodustati Interrinne ja Töökollektiivide Ühendnõukogu . Nende toetajad pidasid Eestit N-Liidu lahutamatuks osaks. Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsstamisõigust ja konföderaadi staatust NSVL koosseisus. Moskva ei tahtnud sellest aga midagi kuulda, sest tahtis impeeriumi säilitada. 16.novembril 1988 võttis EENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. b) riigipöördekatse NSV Liidus 1991. a augustis; 18
14. aprillil toodi Tartus toimunud EMS päevadel välja sinimustvalge lipp. Seda aega on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Lauldi rahvuslikke laule. Varasematel sündmustel oli valitsus kõrvale jäänud, kuid juunis 1988 toimus pööre. Asendati Karl Vaino Vaino Väljasega. Tema oli eestimeelne kommunist. 1988 suvel organiseerusid ka need, kes olid vastu muutustele, nt sinimustvalge lipp oli avalikult kasutatav. Nende puhul saab rääkida liikumisest nagu Interliikumine või Interrinne. Ühendas Eestis elavaid muulasi. Baasiks olid Tallinnas ja Ida-Virumaal asuvad suured ettevõtted, kus valdav keel oligi vene keel. ENSV seadused on ülimuslikud NSVL ees. Eesti peaks saama NSVL koosseisus tunduvalt suurema otsustamisõiguse ja selleks tuleb sõlmida liiduleping. Seda suunda järgis EKP uuendusmeelne osa ja Rahvarinne. Kolmas suund, mis oli arenenud, oli rahvuslik suund ja selle suuna idee oli omariikluse taastamine ning selle eestvedaja oli ERSP. Järgijaks võib ka pidada EMS
mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Ka rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid ka vaidlused, kas taastada või luua "uus" iseseisvus. 1991. aasta märtsis korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi. Gorbatsov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil augustiputs
muuta soovivatele jõududele · Utopistlik liikumine - loodab saavutada ideaalset elukorraldust "kõrgemate jõudude" abil. Vähem oluline, ei ole vaja erilist tähelepanu pöörata. Tal oli tabel nende liikumiste võrdlemiseks: Teema REFORM. REVOLUT. KONSERV. eesti iseseisvumine rahvarinne ersp interrinne noorte liikumised kesknoored anarhistid korporandid loomade heaolu est loomakaitse selt loomade nimel taimede nimel samasooliste kooselu sots.dem est gei noored est kirikute nõukogu Kollektiivse tegevuse loogika · Mancur Olson
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
