· Vaid Sirp ja Vasar ning Harju Elu refereerisid ettekanded ja avaldasid deklaratsiooni teksti, sest tollasel meedial puudus julgus vastu astuda EKP keskkomitee käskudele. Pärast Rahvarinde edukat tegutsemist hakkas Loomeliitude Kultuurinõukogu tegevus hääbuma. Suur osa tähtsatest persoonidest liitus Rahvarindega. ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine (IL Interliikumine, Interrinne) Organiseerusid 1988. aastal, asutati 19. juuli 1988. Interliikumise liidriks sai Jevgeni Kogan. 5. märtsil 1989 peeti Tallinnas Interliikumise I kongress. Kongressi 742 delegaadist oli eestlasi 11. Impeeriumimeelsed jõud, kes pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Nende jõudude status quo: kõik jäägu impeeriumis muutumatuks. Pooldasid liidulepingu sõlmist, mis tähendanuks Eestile konföderatiivset staatust, mis oleks andnud
ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988. a september, massiüritus, osa võttis 300 000 inimest, üleskutse omariikluse taastamiseks Interliikumine: 1988. a Interrinne, impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele Suveräänsusdeklaratsioon: 16. nov 1988. a, ENSV nõukogu võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni , millega sätestati Eesti NSVseaduste ülemlikkus üleliiduliste määruste ja seaduste vastu Balti kett: 23. aug 1989. a, oli 660 km pikk, 2 milj inimest, Tallinnast Vilniusesse, inimkett, taheti teadustada Baltikumi probleeme rahvuvaheliselt
Sept. Rahvarinde korraldatud „Eestimaa laul“ – enneolematu ulatusega rahvuslik massimeeleavaldus. 3. a) rahvusradikaalid (MRP AEG, EMS), ERSP – luua uus NSVLiidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik. Lagle Parek. b) möödukad rahvuslased – omariiklus liidulepingu alusel. Nt. EKP, RR. Võimalusena nähti NLi muutumist liiduriigist riikide liiduks. Alalhoidlik. Ka V. Väljas (EKP) toetas neid. Rahvarinnet toetasid ka paljud mitte-eestlased. c) Impeeriumimeelsed, Interrinne - pidasid Eestit NL impeeriumi lahutamatuks osaks. Kritiseeriti koostatavaid keele-ja kodakondsusseadusi ning Rahvarinde tegevust. Toetasid palju eestlastest suurriikliku poliitika toetajad, mitte ainult mitte-eestlased. „Kõik jäägu impeeriumis muutumatuks“ EKP liidulepingu vastased olid nii rahvuslikud kui impeeriumimeelsed jõud. 4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja
sisse. 2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik-riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt.
2) Miks pöörati loominguliste liitude ühispleenumil rahvuskultuurile suurt tähelepanu? Sest rahvuskultuur on midagi, mis ühendab kõiki inimesi terves riigis. Kui rahvalt võtta ära kultuur, siis sisuliselt ei ole ,,rahvas“ enam olemas, sest neid vaevu ühendab miski. Kui võideldi omariikluse eest, siis võideldi kogu rahvuskultuuri eest. 3) Millised olid poliitiliste grupeeringute erimeelsused 1988. aastal? Vastukaaluks Rahvarindele sündis interrinne, mille eesmärk oli ühendada kogu Eestimaa venekeelne kogukond. Kui eestlased st Rahvarinne pööras erilist tähelepanu just rahvuslik- riiklikele ja kultuurilistele väärtustele, siis interrinne hakkas vastukaaluks propageerima üleliidulisi, internatsionaalseid, nõukogulikke ja sotsialistlikke väärtusi. Nende eesmärk oli blokeerida rahvarinnete tegevust ja vabadusliikumist, ka taheti neid mõjutada. Rahvarinne oli Eesti iseseisvumise poolt ning interrinne NSVL poolt.
24. aug. kuulutas end iseseisvaks Ukraina, 27. aug. Valgevene ja Moldaavia. 11. märts 1990 Leedu Seim kuulutas Leedu iseseisvuse taastatuks. 6. Kuidas taasiseseisvusid Balti riigid, eriti Eesti? 7. Sündmused Eestis 1987- nõudsid Balti riigid M-R pakti salaprotokollide avalikustamist ja tühistamist. fosforiidikampaania 1988- loominguliste liitude pleenud, kus kritiseeriti olukorda eestis. Laulev revolutsioon, rahvarinne 1989-balti kett 1990-interrinne proovis eesti ülemnõukogusid laiali ajada, eesti kongressi valimised. 1991-augustiputs-riigipöördekatse, iseseisvuse taastamine 1992- raharehvorm-kroon 8. Isikud: M.Gorbatsov-sai NSVL juhiks, alustas ümberkorraldustega. R. Reagan-USA president, kes võitles NSVL liidu ja kommunismi vastu. Lech Walesa-Oli elektrik,poola president, kes juhtis streiki mille tulemusel loodi solidaarsus. Karol Józef Wojtyla-paavts Johannes Paulus II, külastas poolat B
Lõi õigusliku aluse nõukogude liidust lahku löömiseks. 1987 löödi muinsuskaitse selts. Esimene omaalgatuslik liikumine 1988 Eesti rahvusliku sõltumatuse partei. (ERSP) Loodi rahvarinne Perestroika toetuseks. 88 Laulva rev. Aast.a. Aitas kaasa terve eesti mobiliseerimisele. Juhtkonna vahetus. Vaino Väljas 1988- suveräänsusdeklaratsioon. Edaspidi eesti seadused ja otsused tähtsamad kui moskva omad. Erinevad leerid. Muinsuskaitse Rahvarinne Interrinne ERSP Töökollektiivide ühendnõukogud jne Kodanikukomiteed Iseseisvus. Muutused, isemajandus Vana korra säilitamine 1989 - keeleseadus. Eesti keel riigikeeleks.Sinimustvalge riigilipuks Balti kett 1990-ülemnõukogu valimised.- üleminekuperiood Kroon-siim kallas Rahvarinne-savisaar
H. Valk-,,Ükskord me võidame nii kui nii". Ülemnõukogu kinnitas eesti k. riigikeeleks ning asendas ENSV punalipu sini-must-valgega. Balti kett moodust. 50 MRP aastapäeval, 600 km pikk-leedu,läti,eesti. Käivitati kampaani, et saada Eesti kodanikuks, mõne kuu jooksul registreerus 860 000 in Eesti kodanikeks. Eesti Kongress tuli kokku esimest korda 1990.a märtsis. Venemaa polnud nende sündmustega rahul. Nüüd said olukorrast selge pildi ka sajad tuh. Eesti venelased. Interrinne alustas vaenulikke protestiaktsioone. Vihane Gorbatsov noomis avalikult Eestit NSVLi seaduste rikkumise eest. Interrinne marssis Toompeale, Eesti Kapitooliumi. Nad esitasid valjuhäälseid nõudmisi, nõudes ENSV lipu staatuse taastamist ja Ülemnõukogu tagasiastumist. Meeleolu oli vaenulik, olukord nägi välja nagu riigipöördekatse, hakati raputama lossiväravaid, nad karjusid, ronisid akendest sisse, rebisid vardas Eesti lipu. Lõpuks
Ühiskonnas ja majanduses (majanduslik stagnatsioon) tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist. Dessident- on inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. Sõna algne tähendus on 'teisitimõtleja usuküsimustes', st lahkusuline. Poliitiline- peale Stalini surma, kui rahvas muutus julgemaks Vaikiv ajastu- K.Pätsi ainuisikuline valitsemine Interrinne- Eesti vastane liikumine uuel Ärkamisajal 1934-1939 Pietism- Usuvool luteri kirikus Kadakasakslased- inimesed, kes läksid malt linna ja võtsid üle sakslaste kombed Vereandam- kohustuslik sõjaväkke võtmine Reformatsioon- usupuhastus 7. Rühmita märksõnad õigetesse järjekordadesse. Ei jaotu ühtlaselt. 1. Laulev revulutsioon- 2. Aktiivne metsavendade periood 3. Karl Vaino saab EKP juhiks
1991 dets Oli nõukogude liit kadunud ka paberil. Perestroika - Projekt muuta Nõukogude majandust. Mis võimalusi andis? Iseseisvumisele Tulemused/mõju Kuidas eestlased seda ära kasutasid? Kihutuskõned, Mis olid, mis rolli mängisid Eesti taasiseseisvumise protsessis? IME Isemajandava Eesti programm. ERSP - Eesti rahvusliku sõltumatuse partei EMS Eesti muinsuskaitse selts Poliitilised jõud Eestis Eesti kommunistlik Rahvarinne ERSP Interrinne partei -Et Eesti jääks -Liidulepingu sõlmimine -Täielik sõltumatus -Venelased Eestis Nõukogude Liitu ja -Nägi autonoomsust -Soovisid NL võimu kommunistlikuks. suuremana, kui EKP jätkamist -Liidulepingu sõlmimine -Hetkeseisu jäämine -Status Quo
Kas New York Timesi esilehel oli intervjuu ERSP loojaga. ERSP algatas liikumise, mis tipnes Eesti kongressi(EV õigusjärgsete kodanike esinduskogu) valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990
• 11. september 1988 • Kokku tuli 300 000 inimest • Üleskutse taastada omariiklus • Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988 • Üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu • Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõukogude Liidu meelne • Eesti iseseisvuse vastane liikumine • Liider Jevgeni Kogan • 15. mail 1990 Toompea Lossi ründamine • Edgar Savisaar kutsus Eesti elanikke Toompea Lossi kaitsma Augustiputš ja iseseisvuse taastamine • 19-21 august 1991 toimunud riigipöördekatse • Rahulolematus Gorbatšovi perestroikaga • Eesmärk oli ära hoida NSVL lagunemine • Kukkus läbi ning viis NSVL lagunemiseni
ettevõtmist, millest võtnuks osa nii palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest. Sel ajal kui eestlased ja teised rahvad NSV Liidu võimu alt pääsemiseks kindlaid samme astusid, püüti impeeriumit ikkagi kiivalt lagunemast hoida. Üleliidulisel tasandil ähvardati Eestit majandusblokiga ja Interrinne korraldas miitinguid, püüti sundida Eestit liidulepingut vastu võtma, ka sõjalise jõuga. Ent Nõukogude Liit oli kriisis, mis kulmineerus 1991.aastal riigipöördekatsega, eesmärgiks ikka liidu püsimajäämine. Eesti aga eiras seda ning kuulutas 20.augustil 1991 välja iseseisvuse. Eestlaste targalt ja läbimõeldult käitumine sai võitu NSV Liidu üle. Sündmused arenesid loogiliselt. Eestlased tegid õigetel hetkedel NSV Liidu
Eesti NSV Ülemnõukogu võttis 20. augustil 1991 aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Peagi tunnistasid Eesti iseseisvust teised riigid (esimesena Island). Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui iseseisev ja suveräänne riik. Intervjuu: Livia Raja Kui vana te olite? Taasiseseisvumise ajal 67 Millega sellel ajal tegelesite? Töötasin tööstusparaadis, hiljem pensionil. Mälestusi. Loodi Rahvarinne, Eesti komitee, modustati erakonnad, Interrinne. Mihhail Gorbatsov Baltikett Allikad: Internet, Livia Raja
kuid ka rahvuslased. Kogu kriitika suunatud Karl Vaino vastu, kardeti plahvatusliku olukorra tekkimist. Sõideti Moskvasse, et veenda neid EKP juhtkonda väljavahetama. Korraldati EKP pleenum, kus K. Vaino eemaldati ja Vaino Väljas sai uueks Keskkomitee I sekretäriks. 1988 ka 'laulev revolutsioon' 17. juuni Lauluväljaku miiting (NLKP konverentsi delegaatide ärasaatimiseks) 11.september 'Eestimaa laul', kus tekkis I korda ka omariikluse idee. Tekkis ka INTERRINNE vastukaaluks Rahvarindele. Koosseisult väga erinev, osalt vanameelsed, osad venelased, kes tundsid muret oma tuleviku pärast. Mure ja viha NLi lagundamise pärast. Ei jää passiivseks, omapoolsed miitingud ja kõned, korraldatakse streike. ENSV Ülemnõukogu - moodustati: Partei nimetas kandidaadid ja siis kas poolt või vastu. 90% valimistest osavõtmine - agitaatorid kontrollisid, kes valimas käib. 16.novembril võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon, tähelepanu see, et tegu oli
1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. · Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. · Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasid Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. · 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks
õigustühiseks. 1990 24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised 18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse märts-Eesti Kongressi I istung kongressi tegevorganiks 78- liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks Tunne Kelam märts- EKP 20 kongress 30. märts- võeti vastu otsus ,,Eesti riiklikust staatusest",sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega aprill- majandusblokaad formeerus interrinne- olid Eesti iseseisvuse vastu 08.05- Eesi NSV nimetuse asemel võetakse kasutusele Eesti Vabariik 15.05-Impeeriumimeelsete jõudude meeleavaldus Toompeal 1991 jaanuarikriis Balti riikides tegutsesid streigikomiteed 1991 esimesed päevad- Nõukogude Liidu vägivallaaktid Balti riikides: kontrolli alla võeti Leedumaa Kommunistliku Partei hoone Vilniuses ja Läti Kommunistlikut Partei Keskkomitee kirjanduse hoone Riias 12
augustil 1989 Nõukogude võimu mõjutamiseks ja vabadustahte demonstreerimiseks algatatud massiüritus, mis kujutas endast läbi kolme Balti riigi kulgevat katkematut inimketti. Demonstreeriti oma hoiakut Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise suhtes * Sametrevolutsioon Tsehhoslovakkias toimunud meeleavaldused ja hoiatusstreigid, mille tulemusega oli valitsus kohustatud alustama läbirääkimisi opositsioonijõududega ning selle tulemusena moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon* Interrinne - Impeeriumimeelsete jõudude organisatsiooni vastuhakk iseseisvusliikumisele* RESK Erakorralise Seisukorra Komitee* Augustiputs - 18.22. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse* SRÜ - Sõltumatute Riikide Ühendus. Riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene,Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. Need riigid deklareerisid, et Nõukogude Liit on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadetakse laiali)*
novembril 1988 Eesti NSV Ülemnõukogu otsusega vastu võetud dokument, millega Eesti NSV Ülemnõukogu deklareeris oma seaduste ülimuslikkust Eesti NSV territooriumil. Ühtlasi võttis Ülemnõukogu vastu sellekohase põhiseaduse muudatuse Eesti NSV õigusaktide ülimuslikkusest NSV Liidu seaduste suhtes. Mõisted: 1. IME majandusprogramm, mille eesmärgiks oli eraldada Eesti majandus NSV liidu majandusest ja võtta suund turumajandusele. 2. Kolm poliitilist suunda Eestis Interrinne, kelle eesmärgiks oli võidelda Eesti iseseisvumise vastu. Rahvuslik suund + rahvarinne mõõdukas suund, kes ei nõudnud alguses Eesti eraldumist NSV liidust vaid suuremaid vabadusi, hiljem aga hakkasid iseseisvust taotlema. Äge suund tahtsid iseseisvuda kohe ja pidadaläbirääkimisi teiste rahvuslike jõududega. 3. Üleminekuperiood iseseisvusele - pidi lõppema omariikluse taastamisega. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve
analüüsib kommunistliku süsteemi lagunemise põhjusi;majanduses täielik seisak, kaupade puudus, madal elatustase; poliitikas sõda Afganistanis mõjus NSVL väga kurnavalt, samuti andis see Läänele mõista, et NSVL on nõrk ja muutis Lääne enesekindlamaks. M. Gorbatsovi tulek võimule. Dissidentide aktiivne tegevus; religioon (Paavst Johannes Paulus II andis inimestele usku ja jõudu end vabaks võidelda); Solidaarsuse loomine Poola ametiühingukoondis, kes nõudis endale kõiksugu õigusi ja vabadusi, sisendas inimestesse lootust ja võitlusvaimuteab ja näitab muutusi maailma poliitilisel kaardil pärast külma sõja lõppuItaalia, Prantsusmaa ja Suurbritannia jäid oma kolooniatest ilma, NSVLi liiduvabariikidest (baltimaad, valgevene, ukraina jne) saavad iseseisvad riigid,analüüsib jõudude vahekorra muutusi rahvusvahelistes suhetes ning uute pingekollete kujunemist Üliriigiks tõusis USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas vähenes, Uued pin...
MRP-AEG - mille eesmärk oli Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide avalikustamine ning tagajärgede likvideerimine. Rahvarinne- esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME( Ise Majandav Eesti) ja selle rakendamine. Kodanike komiteed-mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel. Interrinne- Eesmärgiks NSVL säilitamine, Üritasid rünnata Toompea lossi ja rahvas tuli kaitsma 4. Mis välis- ja mis sisepoliitilised asjaolud aitasid kaasa kommunistlike reziimide kokkuvarisemisele Ida-Euroopas? Sisepoliitilised- poliitikud muutusid leebemaks ja majanduse raske olukord Välispoliitilised- NSVL ei sekkunud enam 5. Nimeta üks muutus idabloki riikide majanduses ja poliitilises elus pärast kommunistlike reziimide kokkuvarisemist. Majandus- olukord paranes
palju inimesi, ei olnud enne nähtud. See ühine kätest kinni seismine aitas maailmale teadvustada, et siinsed rahvad ei ole huvitatud NSV Liidu koosseisus olemisest ning selle teabe alusel tunnustasid lääneriigid hiljem omariikluse saavutanud riikide iseseisvust. Sel ajal kui eestlased ja teised rahvad NSV Liidu võimu alt pääsemiseks kindlaid samme astusid, püüti impeeriumit ikkagi kiivalt lagunemast hoida. Üleliidulisel tasandil ähvardati Eestit majandusblokiga ja Interrinne korraldas miitinguid, püüti sundida Eestit liidulepingut vastu võtma, ka sõjalise jõuga. Ent Nõukogude Liit oli kriisis, mis kulmineerus 1991.aastal riigipöördekatsega, eesmärgiks ikka liidu püsimajäämine. Eesti aga eiras seda ning kuulutas 20.augustil 1991 välja iseseisvuse. Eestlaste targalt ja läbimõeldult käitumine sai võitu NSV Liidu, mis alustas vaikselt lagunemist juba 1980ndatel, püsimajäämise katsetest. Sündmused arenesid loogiliselt
EDGAR SAVISAAR KES ALLKIRJASTAS EESTI TAASISESEISVUMISE KÄIGUS VASTUVÕETUD RIIKLIKUD DOKUMENDID ? ARNOLD RÜÜTEL LEIA KÕRVALOLEVATEST TULPADEST SOBIV VARIANT . 1.LAULEV REVOLUTSIOON STALINISM - 2, 7 2.AKTIIVNE METSAVENDLUS SULAAEG - 4 3.KARL VAINO SAAB EKP JUHIKS STAGNATSIOON 3, 5 4.KULDSED 60NDAD UUS ÄRKAMISAEG JA TAASISESEISVUMINE 1, 6 5.UUS VENESTUMINE 6.INTERRINNE 7.SUND KOLLEKTIVISEERUMINE PANE ANTUD SÜNDMUSED TOIMUMISE JÄRJEKORDA , ALUSTA VARASEMAST 1991 E ESTI TAASISESEISVUMINE 6 1934 1939 V AIKIV AJASTU 4 1917 VEEBRUARI REVOLUTSIOON 1 1918 I M AAILMASÕJA LÕPP 2 28.NOV. 1918 VABADUSSÕDA ALGUS 3 1941 1944 II S AKSA OKUPATSIOON 5 JÄRJEKORD, ALUSTA VARASEMAST 1.VABADUSSÕDA ALGUS 1918 2 2.LAULEV REVOLUTSIOON 1988 5 3
IME- isemajandav eesti majanduslik eraldumine NSV Liidust. Kaubandus kohalikule juhtimisele, oma raha kehtestamine. Käsumajandussüsteemi lammutamine. 3 suunda iseseisvumisel : · kodanike komitee ja Eesti kongress: liider Tunne Kelam- Eesti iseseisvumine · rahvarinne perestroika kaitseks- Eesti autonoomia uuenenud NSV Liidus ( Savisaar, Lauristin) · interrinne eestis elavad venelased- NSVL jäämise poolt - 20. augustil võeti vastu otsus ''Eesti riiklikust iseseisvumisest, de jure ja de facto. Otsustati moodustada Põhiseaduslik Assamblee. 8. MÕISTED : · Sundindustraliseerimine põlevkivitööstus, masina- ja metallitööstus, rasketööstus, kergetööstus, ehitustegevus majanduslikult tulu toovad.
· poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p. 1) laulev revolutsioon 2) aktiivne metsavendlus 3) K.Vaino saab EKP juhiks 4) ,,Kuldsed 60-ndad" 5) Uus venestuslaine-kakskeelsus 6) Interrinne 7) EK(b)P VIII pleenum 8) ,,40-kiri" 9) Rahvamajansusnõukogud 10) Sundkollektiviseerimine Stalinism Sulaaeg Stagnatsioon Uus ärkamisaeg. Taasiseseisvumine 2,7,10 4,9 3,5,8 1,6 Võrdle Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise protsesse. Too välja 3 sarnasust ja 3 erinevust.
Eestisse (kus niigi põliselanikest eestlaste osakaal pidevalt vähenes). Balti kett-23. augustil1989 toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. Eesti Kongress-oli Eesti Vabariigi kodanike rahvaalgatuse korras valitud esinduskogu, mis valiti 24. veebruaril 1990. interrinne-Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine oli Eestis aastatel 19881991 tegutsenud nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvuse vastane liikumine. rahvarinne-Rahvarinne Perestroika Toetuseks (ERR) oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, suurim massiliikumine Eestis. Kodaniku kommiteede liikumine-24. veebruar 1989 Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit avaldasid üleskutse korraldada
kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid NSVL põhjustatud valu eestalstele leevendas ja andis uut lootust laulmine :
Küllaltki populaarsed olid rahvatants,koorilaul, rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes- folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome-ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused. Eesti kultuurielu rikastus erinevate isesisvus organisatsioonide ja üritustega.Tekkisid Eesti Muinsuskaitse Liit, Rahvarinne, Interrinne, MRP-AEG jne.Samuti toimusid laulupeod Eestimma eri paigus:öölaulupeod,kus põhiliselt olid osalisteks noored , kuid kus leidus ka vanemaid. 1978.aastal hakati Eestis välja andma põranda alust kroonikat"Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis ", kuhu koguti kõik tähtsamad avaldused, memoraudumid, poliitikute kohtuprotsesside ülevaated jms.teated. Avaldati artikleid Eesti ajaloost ja poliitilisi ülevaateid naabermaade eriti Läti, Leedu ja Poola kohta.
f) 6.september tunnustas NSVL EV-i. g) 17.september võeti Balti riigid ÜRO-sse. h) 1992 uus põhiseadus. i) 1992 rahareform. j) 20.september presidendi ja Riigikogu valimised. k) 31.august 1994 lahkusid Eestist võõrväed. 2) Poliitilised suunad. a) ERSP, EMS omariikluse taastamine. b) RR ja rahvuskommunistid uus liiduleping, suurem suveräänsus NL-s. c) Interrinne status quo!(kõik jääb samaks!) 8. Tunne pildilt Gorbatsov, Jeltsin, Laar, Savisaar.
1. Laulev revolutsioon STALINISM 12 2. Aktiivne metsavendlus 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. “Kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG 5. Uus venestuslaine – kakskeelsus 6. Interrinne 7. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON 8. “40 kiri” 9. Rahvamajandusnõukogud UUS ÄRKAMISAEG, 10. Sundkollektiviseerimine TAASISESEIVUMINE 4 RIIGIEKSAM
juhtkonna tegevuse üle. Pleenumi nõudmisi toetas lai avalikkus. Rahvarinde loomine 1988. a aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks (Rahvarinne- RR). Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Laulev revolutsioon Ühiskonna politiseerumine ( ERSP, RR, Interrinne ) 1988.aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). 1988.aasta suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise (Interliikumine) ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide toetajaskond pidas Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla võeti koostatavad keele-ja kodakondsusseadused. Suveräänsusdeklaratsioon
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 7
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Miks õnnestus taasiseseisvumine Sellepärast, et Eesti rahvas tunnetas ühtekuuluvust
12. 15.mai 1990 - Interrinde meeleavaldus Toompeal 13. 3.okt 1990 - Saksamaa taasühinemine 14. märts 1991 - referendum Eesti iseseisvuse taastamiseks 15. 19.-21.aug 1991 - augustiputs 16. 20.aug 1991 - Eesti iseseisvuse taastamine Mõisted Uutmine-perestroika - NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine, ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine Glasnost - avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse suurendamine Interrinne - nõukogudemeelne ja Eesti iseseisvumise vastu olev organisatsioon Rahvarinne, Rahvarinne Perestroika Toetuseks - poliitiline liikumine, eesmärgiks Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. Eesti Kongress - rahvaalgatuse korras 24. veebruaril 1990 valitud Eesti õigusjärgsete kodanike esinduskogu Suveräänsusdeklaratsioon - sellega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 märtsis toimusid esimesed demokraatlikud valimised ENSV Ülemkogusse ja selle esimeheks valiti Arnold Rüütel. 30. märtsil 1990 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest ja sellega kuulutati välja üleminekuperiood, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Taastati Eesti Vabariigi nimetus ja lõpetati ENSV sümbolite kasutamine. Samal ajal tugevnes impeeriumimeelsete jõudude surve ja kohalik Interrinne organiseeris miitinguid ja streike. Keskvalitsus püüdis Balti riikidele liidulepingut peale suruda ja omariiklusepüüete mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Impeeriumi kooshoidmiseks taheti korraldada referendum, kuid 1991 aasta märtsis korraldasid Balti riigid ennetava referendumi, mille tulemuste kohaselt soovis suurem osa elanikkonnast iseseisvust. Eesti majandus reformiti üleliiduliste ümberkorralduste raames, kuid Eesti eripäraks
registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · 18.jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. Kultuur Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944. aastal lõhestasid senise tervikliku
Sama aasta suvel toimusid ka öölaulupeod, Uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Kommunistid organiseerisid Eestis Interliikumise (Interrinne), mis asus Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimise vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. 1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti
võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti 1960. aastatest 1980.
registreerima omaaegse Eesti Vabariigi kodanikke ja nende järeltulijaid, kes omakorda 1990.a. kevadel valisid Eesti Kongressi. B) Mõõdukad/Alalhoidlikud: neid esindasid RR, EKP nn. rahvuskommunistlik tiib jne. Moskvaga teravasse vastuollu astuda ei tahtnud; pooldasid mõõdukaid reforme; esialgu taasiseseisvumist ei tahtnud, vaid olid nõus sõlmima liidulepingu NSVL keskvõimudega, kui Eesti saab laialdase autonoomia. C) Impeeriumimeelsed jõud: neid esindasid Interrinne; Töökollektiivide Ühendnõukogu; EKP vanameelne tiib jne. Olid vastu nii Eesti autonoomiale, kui ka iseseisvumisele; tahtsid olemasoleva olukorra/riigikorra säilimist; pidasud Eestit Nõukogude impeeriumi lahutamatuks osaks. Peamiselt koondasid enese ridadesse 1 venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus:
mis võeti vastu 16. novembril 1988. 1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatsovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu. Alates sellest hakkas ka Eesti NSV juhtkond liikuma Eesti täieliku iseseisvuse toetamise suunas. Nõukogude võimu perioodil muutus oluliselt ka Eesti elanikkonna rahvuslik koostis. Eriti 1960. aastatest 1980
Titma artiklis välja pakutud majandusprogrammi idee Eesti NSV Juuni/1988 lõppeb Vaino valitsemisaeg, Rahvarinde iseseisvaks majandamiseks ja majanduslikuks iseseisvuseks massimiiting Lauluväljakul Nõukogude Liidu koosseisus. Juuli/1988 luuakse Interrinne 1987 augusti keskel loodi Molotov-Ribbentropi Pakti 11/11/1988 ,,Eestimaa Laul" Avalikustamise Eesti Grupp, miile eestvedamisel korraldati 23. 16/11/1988 Suveräänsusdeklaratsioon Augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus.
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Ka rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid ka vaidlused, kas taastada või luua "uus" iseseisvus. 1991. aasta märtsis korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi. Eesti Vabariik Gorbatsov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil augustiputs
2p Näide Eesmärk 5. Rühmitage Eesti NSV-d puudutavad märksõnad. Kirjutage sobivasse lahtrisse vastav number. Märksõnad ei jaotu antud perioodide vahel ühtlaselt. (3 p) Kõik õiged: 3 p, 8–9 õiget: 2 p, 6–7 õiget: 1 p. A. Laulev revolutsioon STALINISM B. Metsavendlus C. Karl Vaino D. “kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG E. kakskeelsus eestlaste jaoks F. Interrinne G. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON H. “40 kiri” I. Rahvamajandusnõukogud J. Sundkollektiviseerimine UUS ÄRKAMISAEG 20 EESTI ISESEISVUMINE JA TAASISESEISVUMINE I ÜLESANDED 1. Millised olid Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise eeldused lähtudes Eesti ja rahvusvahelise elu tasandilt? (4p) 1.1. Eesti iseseisvumine (2p)
revolutsioon(protestiliikumine fosforiidikaevanduste rajamise osas), mis tipnes 11.sept üritusega “Eestimaa laul”. Rahvaüritustel hakati kasutama sini-must-valget lippu. Avalikult loodi Eesti Muinsuskaitse Selts- EMS. 16. nov. 1988.a võttis ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. (Iseseisvusdeklaratsioon). Hakati looma Eesti komiteesid ning ette valmistama Eesti kongressi, mis pidi olema Eesti rahva tõeline pralament(ja taastame Eesti kontinuiteedi alusel). 1988. a tekkis ka Interrinne. 1989.a Eesti komitee kuulutas välja Eesti kongressi. Kongressi tööd juhtis Tunne Kelam. 23. aug toimus Balti kett, millega tähistati MRP 50ndat aastapäeva. 1990. märtsis kuulutas end Iseseisvaks Leedu. Eesti võtab vastu rida seadusi, mis koondatud kõik pealkirja alla “Ettevalmistused Eesti iseseisvumiseks”. 1991. a 13. jaanuaril toimub relvastatud konflikt Vilniuses. 21. jaanuaril samasugune relvastatud konflikt Riias.(Arvati, et tuleb ka Eestis) 19. aug- Moskva augusti putš 20
uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu massimeeleavaldusega lauluväljakul. Nädal hiljem anti sinimustvalgele lipule rahvuslipu staatus. Septembris korraldati jaärjekordne massiüritus Eestimaa Laul kus kõlas laia avalikkuse eesüleskutse omariikluse taastamiseks. Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis kulgevate sündmustega sammu pidada, kuid olukord väljus nende kontrolli alt. Toimus impeeriumimeelsete kogunemine, moodustati Interrinne ja Töökollektiivide Ühendnõukogu . Nende toetajad pidasid Eestit N-Liidu lahutamatuks osaks. Rahvarinne ja EKP rahvuskommunistlik osa pooldasid liidulepingut, millega loodeti saavutada Eestile suuremat iseotsstamisõigust ja konföderaadi staatust NSVL koosseisus. Moskva ei tahtnud sellest aga midagi kuulda, sest tahtis impeeriumi säilitada. 16.novembril 1988 võttis EENSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste
Valitsus kuulutas välja üleminekuperioodi, mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi samuti hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid vaidlused, kas taastada sõjaeelne või luua "uus" iseseisvus. 3. märtsil 1991 korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi, nõudes Gorbatsovilt nõustumist nende lahkumisele NSV Liidust. b) riigipöördekatse NSV Liidus 1991. a augustis; 18
14. aprillil toodi Tartus toimunud EMS päevadel välja sinimustvalge lipp. Seda aega on nimetatud laulvaks revolutsiooniks. Lauldi rahvuslikke laule. Varasematel sündmustel oli valitsus kõrvale jäänud, kuid juunis 1988 toimus pööre. Asendati Karl Vaino Vaino Väljasega. Tema oli eestimeelne kommunist. 1988 suvel organiseerusid ka need, kes olid vastu muutustele, nt sinimustvalge lipp oli avalikult kasutatav. Nende puhul saab rääkida liikumisest nagu Interliikumine või Interrinne. Ühendas Eestis elavaid muulasi. Baasiks olid Tallinnas ja Ida-Virumaal asuvad suured ettevõtted, kus valdav keel oligi vene keel. ENSV seadused on ülimuslikud NSVL ees. Eesti peaks saama NSVL koosseisus tunduvalt suurema otsustamisõiguse ja selleks tuleb sõlmida liiduleping. Seda suunda järgis EKP uuendusmeelne osa ja Rahvarinne. Kolmas suund, mis oli arenenud, oli rahvuslik suund ja selle suuna idee oli omariikluse taastamine ning selle eestvedaja oli ERSP
mis plaaniti tõenäoliselt lõpetada Eesti iseseisvuse täieliku taastamisega. Ka rahvusradikaalid valisid samal aastal Eesti Kongressi, mis pidi hakkama ette valmistama Eesti iseseisvuse taastamist. Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel puhkesid ka vaidlused, kas taastada või luua "uus" iseseisvus. 1991. aasta märtsis korraldati Eesti iseseisvuse küsimuses referendum, mis näitas Eesti elanike selget toetust iseseisvuse ideele. Interrinne ja teised impeeriumimeelsed jõud püüdsid veel iga hinna eest vana korda säilitada, ehkki ka Gorbatsov oli sunnitud järele andma ja nõustus juba liidulepingu ideega. Balti riikidele, Gruusiale ja mitmele teisele liiduvabariigile tuli viimase järeleandmine aga juba liiga hilja ning nad lükkasid selle tagasi. Gorbatsov lootis siiski liidulepingu sõlmimise saavutada, kuid enne seda toimus 19. augustil augustiputs
muuta soovivatele jõududele · Utopistlik liikumine - loodab saavutada ideaalset elukorraldust "kõrgemate jõudude" abil. Vähem oluline, ei ole vaja erilist tähelepanu pöörata. Tal oli tabel nende liikumiste võrdlemiseks: Teema REFORM. REVOLUT. KONSERV. eesti iseseisvumine rahvarinne ersp interrinne noorte liikumised kesknoored anarhistid korporandid loomade heaolu est loomakaitse selt loomade nimel taimede nimel samasooliste kooselu sots.dem est gei noored est kirikute nõukogu Kollektiivse tegevuse loogika · Mancur Olson
annaabi.ee 
