Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt (0)

Sotsioloogia - Sissejuhatus sotsioloogiasse
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel?
  • Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus?
  • Mitu tuhat erinevat keelt 21 Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus?
  • Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida?
  • Milline järgmistest väidetest võiks olla 36 Milline olukord kujutab rollikonflikti?
  • Mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks näiteks maailma indikaator?
  • Kes ei oska enam eesti keelt?
  • Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses?
  • Milise hüpoteesi võib püstitada Abraham mudeliga?
  • Millist kapitali liiki uurib võrgustikuanalüüs?
  • Milline väide on materialistlik?
  • Millisel juhul võib öelda et haridussüsteemi avatum?
  • Milline on teadlase roll?
  • Millisel tasandil ühiskonda uurida?
  • Milline on inimloomus?
  • Kuidas tuleb inimest uurida?
  • Mis hoiab ühiskonda koos?
  • Kuidas ühiskond areneb?
  • Mis määrab inimese arengu?
  • Mille alusel inimesi klassidesse jaotada?
  • Millised klassid on olemas?
  • Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas?
  • Miks inimene rikub norme?
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, EKSAMI KÜSIMUSED
  • Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema sissetulekut. Mis on selle uurimuse sõltumatu(d) muutuja (d)?
  • Sissetulek
  • Haridus ja sissetulek
  • Haridus ja sotsiaalne päritolu
  • Sotsioloogid uurisid perekondi, kus kasvasid väikesed lapsed, et näha kuidas vanemad lapsi kasvatavad. 10 aastat hiljem uurisid nad neid lapsi, et näha milline on nende edasijõudmine koolis. Millised andmed sellisest uurimusest saadakse?
    läbilõikeline tähendab, et iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra. Longitudinaalne tähendab, et iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel.
  • Longitudinaalsed
  • läbilõikelised
  • Milline uurimustulemus on paremini kooskõlas konfliktiteoreetilise stratifikatsiooni (kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate lapsed, kihistumine ) teooriaga?
  • Intelligentsuse korrelatsioon inimese sissetulekuga on 0,30, isa sissetuleku korrelatsiooni inimese enda sissetulekuga on 0,45
  • Intelligentsuse korrelatsioon inimese sissetulekuga on 0,45, isa sissetuleku korrelatsioon inimese enda sissetulekuga on 0,30
  • Milline olukord on näide sotsiaalsete normide internaliseerimisest?
    (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult ning nende vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid emotsioone).
  • Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on tema jaoks ebameeldiv
  • Inimene ei taha valetada, kuna see on tema jaoks ebameeldiv
  • Inimene ei taha valetada, kuna kardab, et tema lähedased saavad sellest teada
  • Milline neist väidetest ei sobi kokku ratsionaalse valiku teooriaga?
    (Inimene üritab igas olukorras oma kasu maksimeerida)
  • Inimesed pole alati ratsionaalsed , aga mitteratsionaalset käitumist võib lihtsuse huvides ignoreerida
  • Iga inimene on unikaalne ; erinevate inimeste käitumist ei saa seletada samade printsiipide alusel
  • Kui me vaatleme abielupaare, siis peaks ilmnema positiivne korrelatsioon abikaasade ilu vahel
  • Mees ei suuda enam üksindust taluda ja teeb enesetapu. Millise enesetapu vormiga on tegu Durkheimi teooria järgi?
  • Anoomiline
  • Antisotsiaalne
  • Egoistlik – (Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid )
  • individualistlik
  • Inimeste elu on väga halb ja nad on kaotanud lootuse , et olukord paraneb . Kas sellises olukorras võib James Davies ´i teooria järgi tekkida revolutsioon ?
  • Jah
  • ei – (Davies: revolutsiooni põhjustab enamasti ootuste ja tegelikkuse erinevus.)
  • Millised on demograafia ülemineku ajal toimuvad peamised muudatused?
  • Suremuse langus, sündimuse langus
  • Suremuse langus, sündimuse tõus
  • Suremuse tõus, sündimuse langus
  • Oswald Spengler kasutas “habituse” mõistet nagu Pierre Bourdieu . Kas võib olla, et Spengler “näppas” mõiste Bourdieu´lt?
  • Jah
  • Kindlasti mitte – (Spengler elas enne Bourdieu’d)
  • Ma ei tea täpselt, aga põhimõtteliselt on see võimalik
  • Internet leiutati USA-s; tänapäeval on see levinud juba kõikjale üle maailma. Millist muutuste teooriat need sündmused kinnitavad?
  • Evolutsionism
  • Diffusionism
  • Tsükliteooria
  • Mida väidab Max Weber teoses “ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim”?
  • Protestantlik religioon soodustas kapitalismi teket
  • Protestantide sissetulek on kõrgem katoliiklaste omast
  • Kapitalism soodustas protestantliku religioni teket
  • Milline võiks ola pluralistlik kriitika eliiditeooria suhtes?
  • Eliiditeooria ülehindab erinevate gruppide võimet samaaegselt poliitilisi otsuseid mõjutada
  • Eliiditeooria alahindab eliidi siseseid konflikte
  • Nii a kui b
  • Millises ühiskonnas peaks olema rohkem vallalisi mehi rohkem kui vallalisi naisi ( eeldusel , et mehi ja naisi sünnib võrselt)?
  • Polügüünses- mitmenaisepidamine
  • Polüandrilises- mitmemehepidamine
  • Monogaamses
  • Kumb väide peaks vastama tõele funktsionalistliku hariduse teooria järgi?
  • Inimese tööalane edu sõltub sellest, kui palju ta on tegelikult koolis õppinud, mitte sellest kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta või ei ole
  • Inimese tööalane edu sõltub sellest, kas tal on diplom kooli lõpetamise kohta ja mitte sellest kui palju ta tegelikult õppinud on – (Diplom on signaaliks tööandjale inimese oskuste kohta.)
  • Milline neist printisiipidest ei ole osa Max Weberi bürokraatia mudelist?
  • Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma töökohustustega enam toime ei tule
  • Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse oskuste eest
  • Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud
  • Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik asjaajamine
  • Mitmed sotsioloogid on väitnud, et religioon on ühiskonna jaoks vajalik. Millst paradigmat selline väide esindab?
  • Interaktsionism
  • Funktsionalism
  • konfliktiparadigma
  • Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi?
  • Mõned keeled on teineteisest väga erinevad
  • Maailmas on mitu tuhat erinevat keelt
  • Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on tihti väga raske
  • Mis võib olla selle põhjuseks, et vaesemate ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige rohkem kuritegusid?
  • Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite hankimiseks kui kuritegevus
  • Vaeste keskmine intelligentsus on madalam kui jõukalt elavate inimeste oma
  • Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid
  • Nii a, b kui c võivad õiged olla
  • Nii a kui c võivad õiged olla
    Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige madalama prestiižiga), keskklass ja ülemklass (kõige kõrgema prestiižiga).
    Lapse sotsiaalne positisioon
    Töölisklass
    Keskklass
    Ülemklass
    KOKKU
    Töölisklass
    30%
    20%
    10%
    60%
    Keskklass
    10%
    15%
    5%
    30%
    Ülemklass
    0%
    5%
    5%
    10%
    KOKKU
    40%
    40%
    20%
    Isa sotsiaalne positsioon
    Vasta tabeli põhjal järgmisele neljale küsimusele
  • Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel?
  • Põlvkondade vahelist
  • Põlvkondade sisest
  • Kas tabeli järgi toimub strukturaalne mobiilsus ?
  • Jah – töökohti tekib juurde
  • ei
  • Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus?
  • Ülenev – madalamast kõrgemasse
  • Alanev
  • Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon?
  • Pigem negatiivne
  • Korrelatsioon puudub
  • Pigem positiivne
  • Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab lause “Ebavõrdsuse tase riigis ja riigi majanduslik areng on seotud mittelineaarselt”?
  • Mikrosotsioloogilist
  • makrosotsioloogilist
  • Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi sotsioloogiat kõige enam mõjutanud?
  • Weber, Marx , Parson
  • Marx, Bourdleu, Comte
  • Weber, Marx, Durkheim
  • Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga raske likvideerida ?
  • Sest väga madal kuritegevuse tase langetab ühiskondlikku stabiilsust
  • Sest väga kõrge kuritegevuse taseme juures pole kuritegevus enam kasulik
  • Sest väga madal kuritegevuse taseme juures on kuritegevus kasulik
  • Milline järgmistest väidetest võiks olla globaliseerumise teaduslik seletus?
  • Maailmas toimub globaliseerumine, kuna erinevate maailma piirkondade vahelised konfliktid tihenevad
  • Maailmas toimub globaliseerumine, kuna tehnika areng aina kiireneb
  • Maailmas toimub globalireerumine, kuna see muudab maailma õiglasemaks
  • Viimasel sajandil on maailmas toimunud ulatuslik globaliseerumisprotsess
    Vii kokku sotsioloogide nimed ja nende poolt kasutatud mõisted. Vali igale vasakus tulbas kujutatid autorile paremas tulbas mõiste, mida see autor kasutas. Iga autori kohta üks mõiste.
    26. Alfred Schultz - loomulik hoiak suhtumine maailma, mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. 
  • Pierre Bourdieu – kultuuriline kapital kõik, mis omab väärtust kultuurimaailmas, kombekus
  • Karl Marx – tootmissuhted kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse, mis määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel.
  • Talcott Parsons – suur teooria
  • Robert K. Merton – keskastme teooria (nt. perekonnasotsioloogia, õigussotsioloogia)
  • Emile Durkheim – sotsiaalne fakt
  • Georg H. Mead – oluline teine
  • Max Weber - ideaaltüüp
  • Jürgen Habermas – avalik sfäär
  • Georg Homans – sotsiaalne vahetus
  • Milline olukord kujutab rollikonflikti?
  • Anu tunneb, et ei suuda korraga olla nii hea ema oma lastele kui tubli töötaja oma töökohas
  • Anu tunneb, et tema tööülesandes lähevad vastuollu tema väärtushinnangutega
  • Mitte kumbki ülal mainituist
  • Millised on läbilõikelise uuringu eelised longitudinaalse uuringu ees?
  • Läbilõikelist uuringut on üldiselt lihtsam läbi viia
  • Läbilõikeline uuring võimaldab paremini jälgida ajas toimuvaid muutusi
  • Longitudinaalne uuring võimaldab paremini jälgida ajas toimuvaid muutusi
  • Millised järgmistest on kultuurilise kapitali indikaator ?
  • Koos vanematega muuseumide külastamise sagedus
  • Sõprade arv
  • Intelligentsus testi tulemus
  • Nii a, b kui c
  • Nii a kui c
  • See, mida funktsionalist nimetab sotsiaalsete normide internaliseerimiseks on konfliktiteoreetikute arvates..
  • Anoomia – normide puudumine
  • Hegemoonia on olukord, kui allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul on midagi viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on neid pimestanud.
  • rollikonflikt
  • Millise akuturatsiooniprotsessi on läbi tenud väliseestlane, kes ei oska enam eesti keelt?
  • Assimilatsioon
  • marginalisatsioon
  • Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses?
  • Valimit
  • populatsiooni
  • Milise hüpoteesi võib püstitada Abraham Maslow ´i vajaduste teooria ja Ronald Ingelhart´i väärtuste teooria baasil? Maslow’ vajaduste teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed seda, mida neil ei ole. Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Eriti väärtustatakse seda, mida lapsepõlves polnud
  • Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige teha sellist tööd, mis pakub kõrget sissetulekut
  • Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige teha sellist tööd, mis neile meeldib
  • Rikaste vanemate lapsed tahavad eelkõige teha sellist tööd, kus ei pea palju vaeva nägema
  • Milline väide on materialistlik?
  • Ühiskonnas domineeriv religioon sõltub ühiskonna majandusest
  • Eestis on materialistlikud väärtused rohkem levinud kui postmaterialistlikud
  • Raha pole inimese elus kaugeltki mitte kõige tähtsam asi
  • Millisel juhul võib öelda, et haridussüsteemi muutes on võimalik ühiskonnas valitsevat ebavõrdust muuta?
  • Ükspuha millise kooli õpilasi me vaatama, jõukate vanemate lapsed saavad peale kooli lõpetamist alati paremini hakkama
  • Nii jõukate kui vaeste vanemate lapsed saavad peale kooli lõpetamist paremini hakkama, kui nad on käinud heas koolis
  • Milline väide ei sobi kokku vangidilemma mudeliga ?
  • Iga inimese jaoks oleks kasulik olla petis kui kõik teised teeksid koostööd
  • Aus koostöö on pikemas perspektiivis alati kasulikum kui teiste petmine
  • Pikas perspektiivis on iga inimese jaoks kasulikum teha teistega koostööd kui üritada kogu aeg teisi petta , eeldusel et teised vastavad petmisele omapoolse petmisega
  • Millise sotsioloogilise paradigma alla sobib ratsionaalse valiku teooria kõige paremini?
  • Interaktsionism
  • Konfliktiparadigma
  • funktsionalism
  • Millist kapitali liiki uurib võrgustikuanalüüs?
  • Inimkapitali
  • Kultuurilist kapitali
  • Majanduslikku kapitali
  • Sotsiaalset kapitali
  • Oletame et isa ja poja sissetulekute korrelatsioon Poolas on 0.30, Saksamaal 0.20, Venemaal –0.10 ja Hiinas –0.40. Milline ühiskond on nende andmete järgi kõige avatum? (Avatuks peetakse sellist ühiskonda kus lapse võimalused ei sõltu tema päritolust).
  • Poola
  • Saksamaa
  • Venemaa
  • Hiina
  • USA valitsus on juba aastakümneid viinud läbi uurimust nimega General Social Survey (GSS). GSS-i andmed on internetis saadaval. Mina tõmbasin GSS-i andmed oma arvutisse , analüüsisin neid statistiliselt ja kirjutasin tulemuste baasil artikli. Millist tüüpi on minu uurimus?
  • Empiiriline
  • Teoreetiline
  • Ülevaateuurimus
  • metaanalüüs
    Sotsioloogia kui teadus
    Sotsioloogia -lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks.
    Sotsioloogia =socius(lad. k. kaaslane , kaaslus, seltskond ) + logos (kr. k. õpetus, teadmine)
    Sotsioloogia vs. Psühholoogia
    Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast.
    Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga.
    Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla.
    Sotsioloogia vs. Majandusteadus
    Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus , majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida.
    Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele poliitilisele või muule inimesi puudutavale otsusele. Sotsioloogid eeldavad, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik.
    Sotsioloogia haru, mis uurib ka majanduslikke nähtusi, nimetatakse majandussotsioloogiaks.
    Sotsioloogia vs. Õigusteadus
    Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu.
    Sotsioloogid uurivad teisi sotsiaalseid nähtusi, kuid on olemas õigussotsioloogia, mis tegeleb õigusliku valdkonna uurimisega. Sotsioloogid õigusnormide sisuga ei tegele.
    Sotsioloogia vs. Ajalooteadus
    Ajalooteadus uurib minevikus toimunut . Uurivad konkreetseid sündmusi ja isikuid.
    Sotsioloogia uurib olevikku . Sotsioloogid proovivad teha üldistusi.
    Sotsioloogia vs. Kultuuriantropoloogia
    Antropoloog uurib "võõraid" mitte-lääne traditsionaalseid kultuure. (Viimasel ajal on kultuuriantropoloogid hakanud huvituma ka modernsetest kultuuridest). Proovivad anda inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust.
    Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Sotsioloogid on huvitatud põhjustest, mis paneb inimesed käituma nii, nagu nad käituvad.
    Erinevaid arvamusi sotsioloogiast kui teadusest:
    Wilhelm Wundt ( 1832 -1920) -Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega.
    Georg Simmel (1858 -1918) -Sotsioloogial puudub eraldi uurimisvaldkond, mis erineks muu sotsiaalteaduse uurimisobjektist. Seega peab sotsioloogia uurima sotsiaalsete nähtuste vormilist külge, näiteks sotsiaalsete suhete üldiseid vorme.
    Sotsioloogiline kujutlusvõime(Charles Wright Mills [1959]) -sociological imaginationon oskus näha inimeste elu, konkreetseid tegusid ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Selline oskus tuleb kasuks nii tavainimesele kui sotsiaalteadlasele.
    Mis on teadus?
    Ametlik definitsioon -Teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. Samamoodi on ka kunst , religioon ja igapäevane mõtlemine ( argiteadvus ) spetsiifilised reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vormid, mis erineved üksteisest mingite tunnuste poolest.
    Teaduslik mõtlemine vs. Argimõtlemine
    Argiteadminesisaldab mitmeid selliseid arvamusi, mis on üksteisele loogiliselt vasturääkivad, mille tõesust pole võimalik kontrollida ja mille päritolu on ebaselge .
    Teaduslik mõtlemine on:
    Loogiliselt kooskõlas, ei sisalda loogilisi vasturääkivusi ühe teooria piires, kontrollitav, päritolu on selge. Need tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema.
    Institutsionaalne definitsioon-Teadus on see, mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Teisisõnu, teadus = institutsioon .
    Institutsioonon sotsiaalse elu valdkond , mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ning mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reeglid.
    Seega: enamus meie ühiskonna liikmetes teavad üldjoontes, mis teadus on, teatud spetsiifilistele inimgruppidele omistatakse aga teadlase roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid.
    Samasugune definitsioon käib kunsti, religiooni, perekonna jms. kohta.
    Teaduse kui institutsiooni staatus on Euroopa kultuuriruumis uusajal kasvanud, seepärast ongi kooliharidus eelkõige teadusekeskne. Samas on religiooni staatus pigem langenud.
    Teaduse põhikomponendid:
    1. Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine.
    2. Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine.
    Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud ).
    Teaduse eesmärgid:
    1.Kirjeldamine
    Kõige primitiivsem teaduse eesmärk on uuritava ainese kirjeldamine. See võib toimuda loomulikus keeles või spetsiifilise teaduskeele (nt. statistika) abil.
    2.Seletamine
    Kuigi selle üle on palju vaieldud, tähendab seletamine nähtuse põhjuste väljaselgitamist.
    3. Ennustamine
    Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine.
    4.Mõjutamine
    Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha.
    Loodusteadus vs. Sotsiaalteadus
    Peamised erinevused nende kahe vahel on:
    Loodusteadlase uurimisobjekt pole teadlik sellest, et teda uuritakse. Sotsiaalteadlase objekt enamasti on ja võib sellest teadmisest lähtuvalt oma käitumist muuta.
    -Loodusteadlase uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt teadlasest endast, aga sotsiaalteadlane on üldjoontes samasugune nagu tema uurimisobjekt, seega võivad teda segama hakata tema argiteadmised objekti kohta.
    Peamised teoreetilised probleemid sotsioloogias :
    1.Milline on teadlase roll?
    Positiivne vs. Normatiivne lähenemine
    Positiivne lähenemine-sotsioloog ei tohi uuritavate inimeste ellu sekkuda, peab olema passiivne vaatleja, kirjeldama, kuidas asjad tegelikult on.
    Normatiivne lähenemine-Sotsioloogi kohus on üritada ühiskonda parandada, seda vajadusel kritiseerida, ütelda, kuidas asjad peaksid olema.
    2.Millisel tasandil ühiskonda uurida?
    Mikrosotsioloogia-sotsioloog peab uurima inimeste vahetut suhtlemist ja nende maailmapilti.
    Makrosotsioloogia-Peab uurima suure-mastaabilisi nähtusi nagu riike, organisatsioone, ühiskondasid, tsivilisatsioone.
    3.Kas makro-sotsioloogilised nähtused on olemas?
    Holism -sellised nähtused, nagu grupp, organisatsioon , kollektiiv , riik küll sisaldavad inimesi, aga on tervikuna midagi muud kui ainult inimesed. Tervik on suurem kui osade summa.
    Individualism -Makro-sotsioloogilised nähtused on abstraktsioonid, nad pole midagi enamat kui inimindiviidide, tegude ja arvamuste summa.
    4.Kas inimene on aktiivne või passiivne?
    Tegevusteoreetiline lähenemine-inimene on oma valikutes üldiselt vaba, teab, mida teeb ja juhib ise oma tegevust.
    Strukturaalne lähenemine-inimese valikuid ja tegevust juhivad tema poolt kontrollimatud sotsiaalsed jõud (nagu sotsiaalne struktuur). Claude -Levi Strauss uuris inimmõtlemist mõtlemise produktide kaudu. Üritas lähtuda teooriast, et inimene näeb igal pool vastandeid (mees vs. naine jne).
    5.Milline on inimloomus?
    Geneetiline lähenemine-Inimese olulisemad omadused on sünnist kaasa antud, kasvatus neid omadusi ei muuda.
    Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud ainult kõige
    Kultuuriline lähenemine-inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused arenevad välja kasvatuse käigus.
    6.Milline on inimloomus v. 2
    Ratsionalism , ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus-inimene on mõistuspärane olend , kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati selle käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob.
    Romantism , psühhoanalüüs, sotsioloogia-inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda omakasu, tihti käitub üsna altruistlikult.
    7.Kuidas tuleb inimest uurida?
    Loodusteadused , seletav lähenemine-sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil.
    Vaimuteadmised, mõistev lähenemine-kuna uuritav omab arvamust maailma kohta, siis peab uurija kõigepealt uuritavat mõistma ja sellest lähtudes tema käitumist seletama.
    8.Kas aeg on ühiskonna uurimisel oluline?
    Sünkrooniline lähenemine-ühiskonda tuleb uurida sellisena, nagu ta on praegusel ajahetkel, muutumised võib lihtsustamise huvides tähelepanuta jätta.
    Diakrooniline lähenemine-ühiskonda tuleb uurida tema arengus. Selleks, et seletada, miks on ühiskond praegu selline, nagu ta on, tuleb vaadata, kuidas ta on selliseks saanud.
    9.Mis hoiab ühiskonda koos?
    Konsensus ja koostöö-ühiskonnaliikmete seas valitseb kõige olulisemate küsimuste osas üksmeel, see tagab stabiilsuse ja ühiskonna püsimise.
    Konflikt ja vägivald-ühiskond sisaldab endas konfliktis olevaid gruppe. Stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all.
    10.Kuidas ühiskond areneb?
    Evolutsiooniline arenguteooria-ühiskond areneb ühtlaselt, ilma järskude üleminekuteta.
    Revolutsiooniline arenguteooria-ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt stabiilsete aegadega.
    Sotsioloogilised paradigmad
    Thomas Kuhn "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) -Teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest.
    Paradigma-grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas seda tuleks uurida.
    Teaduslik revolutsioon-kui üks hetkel domineeriv paradigma asendub teisega . Revolutsioonide vahepeal tegelevad teadlased konkreetsete uurimisprobleemidega, revolutsiooni ajal pööratakse rohkem tähelepanu fundamentaalsetele teoreetilistele probleemidele. (ülalpool nimetatud 10 probleemi).
    1. Funktsionalistlik paradigma-Ühiskond on isereguleeruv süsteem, mille peamiseks eesmärgiks on enesesäilitamine ja mis püüdleb tasakaalu poole. Ühiskond on nagu elav organism. Erinevad ühiskonna osad on vajalikud ühiskonna püsimiseks (sõjavägi, valitsus ...).
    Uurida tuleb seda, kuidas, milliste vahenditega säilitatakse sotsiaalset tasakaalu, kuidas erinevad institutsioonid aitavad kaasa sotsiaalse korra säilimisele.
    Bronislaw Malinowski – bioloogiline funktsionalism, ühiskond tervikuna on olemas selleks, et rahuldada inimese bioloogilisi vajadusi. nt söömine on vajadus, millele vastab toidu varumine (sotsiaalne vastus vajadusele).
    A.R. Radcliffe- Brown – institutsioonide ülesanne on tagada sotsiaalse tasakaalu säilitamine. Nt. ühiskonna vajadus on liikmete taastootmine – vajaduse vastus on perekond.
    Parsons uskus keskastme teooriatesse (nt. perekonnasotsioloogia, õigussotsioloogia jne.)
    2.Konflikti-paradigma- Ühiskond koosneb omavahel konfliktis olevatest gruppidest, kes omavad erineval määral võimu ja ressursse ning kes võitlevad võimu ja ressursside pärast.
    Tuleb uurida seda, kelle käes on võim ja ressursid , kuidas võimulolijad oma positsiooni kaitsevad ja kuidas teised seda endale haarata proovivad. Lenin ja Marx. Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu on loonud „väljateooria“ (majanduslik, poliitiline ja kultuuriline). Samuti ka eri kapitali liigid (majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne), mida saab omavahel ümber vahetada. Habitus tähendab inimesele iseloomulikke omadusi. Reproduktsioon on ebavõrdsuse taastootmine põlvkonnast põlvkonda.
    3.Interaktsionistlik paradigma-Ühiskond eksisteerib eelkõige inimeste ettekujutustes ja nende omavahelises suhtlemises. Ühiskondlikud protsessid on inimeste poolt loodud ja ei eksisteeri lahus inimestest.
    Tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist, seda kuidas inimesed ühiskondlikest protsessidest aru saavad.
    Sümboliline interaktsionism oli USAs 20. saj esimesel poolel ( Chicago koolkond). Üsna sarnane sellele on fenomenoloogia , mis on pärit Euroopast ja hiljem võeti omaks ka sotsioloogias. Kõige tuntum teos on „Reaalsuse sotsiaalne konstrueerimine“. Maailm ei ole lihtsalt olemas: inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma. Iga inimene ehitab maailma üles oma vaadete läbi. George Herbert Mead ja teised tema ajastu sotsioloogid tegelesid palju inimisiksuse kujundamise, arendamise ja suhtlemisega . Mõned mõisted: rollide proovimine, olulised teised, üldistatud teine.
    Frankfurdi koolkond on neomarksistlikku ühiskonnateooriat arendanud koolkond, mis kujunes Frankfurdis 1930. aastail.
    Koolkond on püüdnud ühendada Kanti , Hegeli, Marxi , Freudi, Max Weberi ja György Lukácsi vaateid. Arvasid, et mõistus teeb inimesest roboti ja mõjub talle halvasti. Kritiseerisid Lääne masskultuuri – inimene muutub passiivseks tarbijaks, kes täidab kapitalistide käske. Revolutsioonilist potensiaali omavad pigem mitmed marginaalsed grupid (nt tudengid ). Frankfurdi koolkonna järeltulija on Jürgen Habermas, kes arvab samas, et ratsionaalsus ja mõistus on ikkagi hea asi. Valgustus on tema jaoks lõpuleviimata projekt.
    Feminism i voolud on liberaalne (poliitiliste õiguste nõudmine naistele, hariduse omandamine, iseseisvalt töötamine ja elamine); Marksistlik (peamine probleem on kapitalism, kus on vajalik naiste tööjõud); radikaalne (kõige uuem , naiste probleemide peamine põhjus on mees. Mehed tahavad domineerida naiste üle, nii majanduslikult kui ka seksuaalselt).
    Sotsiaalse vahetuse teooria (George Homans) väidab, et inimestevahelised lähisuhted on nagu majanduslik kauplemine. Inimesed vahetavad mitmesuguseid hüvesid (heakskiit, tunnustus). Sellised suhted, kus üks pool ainult annab ja teine võtab, ei saa kaua kesta, sest inimesed eeldavad suhetes tasakaalu. Sarnane teooria on ratsionaalse valiku teooria (kõige mõjukam teooria: Gary S. Becker ) – inimene üritab igas olukorras oma kasumlikkust maksimeerida (abielu, laste saamine, kuritegevus).
    Sigmund Freudi psühhoanalüüsi üldine teooria käsitleb alateadvust, tunde, komplekse, seksuaalse ja lapsepõlve tähtsust. Samas pakkus ta välja ka spekulatsioone kultuuri tekke ja ajaloo käsitluste kohta. Oidipuse konflikt ja üldkarja teooria.
    Sotsioloogia meetodid
    Teaduslike uurimuste liigid:
    1.Empiiriline uurimus-Uurimisobjekti kohta kogutakse uusi andmeid ja analüüsitakse neid. Mõnikord ei koguta andmeid ise vaid uuritakse juba olemasolevat uurimust.
    2.Teoreetiline uurimus- Luuakse uusi ideid ja analüüsitakse olemasolevaid ideid.
    3.Ülevaateuurimus-Vaheaste teoreetilise ja empiirilise uurimuse vahel. Varem tehtud empiiriliste uurimuste statistiline analüüs.
    Empiirilise uurimise etapid
    1.Probleemi püstitamine
    Probleem on uurimuse lähtekohaks.
    Muutujad(variables) -nähtused, mida uurija kavatseb oma uurimuses mõõta (uuritavate inimeste või riikide tunnused). Muutujad võivad omada erinevaid väärtusi. Muutujate vastandiks onkonstandid, mille väärtus ei muutu (nt. maa gravitatsioon ) ja mida pole seega sotsioloogilise uurimuse käigus mõtet mõõta.
    Muutujate tüübid:
    a)Sõltumatu muutuja(independent variable) -muutuja, mis uurija hüpoteesi järgi mõjutab mingit teist uuritavat muutujat, kuid pole samal ajal ühegi teise muutuja poolt mõjutatud.
    b)Sõltuv muutuja(dependent variable) -muutuja, mis on uurija hüpoteesi järgi mingi teise uuritava muutuja poolt mõjutatud, kuid ise ta ühtegi teist muutujat ei mõjuta.
    2.Hüpoteesi püstitamine
    Hüpotees -uurija oletus selle kohta, kuidas tema arvates asjad on. Hüpotees konkretiseerib uurimisprobleemi. Tihti väljendab hüpotees sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist seost. Nt. inimese haridus(sõltumatu) omab positiivset mõju inimese sissetulekule(sõltuv).
    Teadusliku uurimuse eesmärgiks on hüpoteesi testimine ( selgitamine , kas hüpotees vastab tõele või mitte).
    3.Andmete kogumine
    Hüpoteesi testimiseks tuleb uuritava nähtuse kohta andmeid koguda.
    Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise viisid:
    1.Küsitlus
    a)Ankeetküsitlus
    b) Intervjuu
    Igat küsitlust saab iseloomustada järgmiste tunnuste abil:
    a)Populatsioon e. üldkogum -Inimeste hulk, kelle kohta küsitlus käib.
    käib.
    b) Valim -osa populatsioonist, keda küsitletakse. Valimi kohta saadud tulemused loetakse ülejäänud populatsioonile üldiseks.
    c)Valimi representatiivsus e. esinduslikkus -näitab, kui hästi valim üldkogumit esindab. Mida rohkem ja mida juhuslikumalt inimesed osalevad, seda esinduslikumad on tulemused.
    2.Vaatlus
    a)Osalusvaatlus( participant observation) -uurija osaleb uuritavate inimeste igapäevases elus.
    b)Mitte-osalusvaatlus-uurija üritab uuritavate jaoks nähtamatuks jääda.
    3. Eksperiment -hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult uurija kontrolli all. Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat. Sotsioloogias väga eksperimenti ei kasutata.
    4.Dokumentide analüüs-inimtegevuse produktide uurimine .
    Produktid võivad olla:
    a)Kirjalikud
    b)Pildilised
    c)Materiaalsed
    Andmete tüübid:
    1.Läbilõikelised (cross-sectional) andmed-Iga uuritava inimese kohta kogutakse andmeid vaid korra. Fikseeritakse, milline on inimene ühel ajahetkel.
    2.Longitudinaalsed (longitudinal) e. pikilõikelised andmed-Iga inimese kohta kogutakse andmeid erinevatel ajahetkedel, st. iga inimest uuritakse korduvalt.
    4.Andmete analüüs
    Andmeanalüüsi meetodid:
    1.Kvantitatiivne analüüs-andmeid analüüsitakse statistiliselt, tulemused avaldatakse arvude keeles.
    Statistilise analüüsi meetodeid :
    a)Korrelatsioonianalüüs
    b)Regressioonianalüüs
    c)Kontentanalüüs
    2. Kvalitatiivne analüüs-Andmeid analüüsitakse vähemrangete mittematemaatiliste meetodite abil. Süüdistatakse tihti subjektiivsuses.
    Kvalitatiivseid meetodeid:
    a)Diskursuseanalüüs -Meetod teksti peidetud tähenduse väljaselgitamiseks, n.ö. ridade vahelt lugemiseks.
    b) Semiootiline analüüs -tekstide, piltide jms. analüüsimine.
    5.Järelduste tegemine
    Kõige lõpuks peab uurija oma tulemustest ka mingid üldisemad järeldused tegema; ütlema milline on tema tulemuste üldisem tähendus teaduse jaoks, milline võiks olla nende rakenduslik väärtus ja mida peaks tulevikus uurima.
    Sotsioloogia ajalugu -klassikaline sotsioloogia
    Sotsioloogia ajaloos võib eristada 3 perioodi:
    1. Eelajalugu -enne sotsioloogia mõiste tekkimist
    2.Klassikaline sotsioloogia -19. saj. keskpaik kuni 20. saj. esimesed kümnendid
    3.Tänapäeva sotsioloogia -~1920. - olevik
    Kolm sotsioloogiat enim mõjutanud autorit:
    1.Karl Marx
    2.Emile Durkheim
    3.Max Weber
    Auguste Comte ( 1798 -1857)
    Sotsioloogia mõiste autor. Lisaks sellele kasutas ka mõistes "sotsiaalne füüsika".
    Positivism -filosoofiline suund, mille järgi omavad mõtet ainult sellised teadmised, mis on ammutatud kogemustest ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida. Ülimaks teadmiste ammutamise meetodiks on teadus. Abstraktne filosofeerimine on mõttetu.
    Comte'i peetakse positivismi rajajaks.
    Ühiskonna arengustaadiumid
    Inimühiskond on läbinud 3 staadiumi:
    1.Teoloogiline staadium (aegade algus -1300) -maailma mõisteti üleloomulike jõudude kaudu.
    2.Metafüüsiline staadium (1300 -1800) -maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus , abil.
    3.Positiivne staadium (1800 -aegade lõpuni) -maailma mõistetakse teaduslikult.
    Teaduste hierarhia
    Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt:
    1.Astronoomia
    2.Füüsika
    3.Keemia
    4. Bioloogia
    5.Sotsioloogia
    Herbert Spencer (1820 -1903)
    Evolutsionism-19. saj. teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid.
    Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil:
    1. Anorgaaniline evolutsioon
    2.Orgaaniline evolutsioon
    3.Sotsiaalne evolutsioon
    Evolutsiooni peamised seaduspärad on:
    1.Kasv (laienemine, paljunemine)
    2. Diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine)
    Militaarne ja industriaalne ühiskond
    Inimühiskonna arengus võib täheldada trendi, milles militaarne ühiskonnatüüp asendub industriaalsega.
    Militaarne ühiskondon sõjakas, riik on tsentraliseeritud ja ei võimalda inimestele palju vabadusi, inimese juures väärtustatakse patriotismi, kuulekust.
    Industriaalne ühiskondon rahumeelne , detsentraliseeritud, inimeste tegutsemisvabadus on suur, inimese juures hinnatakse iseseisvust, ettevõtlikkust.
    Sotsiaaldarvinism
    Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival of the fittest" (tugevamate ellujäämine). Seega tugevamad inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja nõrgemad.
    See on loomulik protsess, mida riik ei tohi takistada.
    Sotsiaalne organism
    Ühiskond on mitmes mõttes nagu organism : indiviid ühiskonna jaoks = rakk organismi jaoks; grupp = kude; teed ja ehitised = skelett; hüvede jaotus = vereringe ; käsklused ja regulatsioon = närvisüsteem; majandus = toitumine.
    Siiski on nende kahe vahel olulised erinevused: Organismi kõik osad on allutatud terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele. Organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali.
    Karl Marx ( 1818 -1883)
    Peateosed :
    Saksa ideoloogia (1846)
    Kommunistliku partei manifest (1848)
    Kapital (I köide –1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894)
    Majandusteadlikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932)
    Materialistlik ühiskonnateooria
    Marx oli materialist , kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne.
    Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks:
    1.Baas
    Ühiskonna baas on majandus. Majandus = tootmine e. elatusvahendite hankimine (on kõigist inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem).
    Majandus määrab ära kõikide teiste ühiskonnasfääride tunnused.
    Baas koosneb kahest komponendist :
    a) Tootmisvahendid -tootvad inimesed ja tootmiseks kasutatavad tööriistad, maa, teadmised ja kapital.
    b)Tootmissuhted-kuna inimesed ei saa endale ihuüksi elatusvahendeid toota, siis peavad nad selle jaoks astuma teatud tootmissuhetesse. Tootmissuhted määravad ära tööjaotuse ja saadava produkti jagunemise inimeste vahel.
    Tootmisvahendid ja tootmissuhted moodustavad kokku tootmisviisi .
    2.Pealisehitus
    Sellised nähtused nagu seadused, riigikord , religioon, kunst jne. Pealisehitus on mõjutatud baasi poolt, samas ise mõjutab baasi vähe.
    Klassid
    Iga inimest saab iseloomustada selle põhjal, milline on tema suhe tootmisvahenditega, s.t. kas ja millised tootmisvahendeid ta omab.
    Selle alusel jaotuvad inimesed klassidesse.
    Kapitalistlikus ühiskonnas on näiteks kaks klassi:
    a)Kapitalistid-need, kes omavad maad, tööriistu ja kapitali
    b)Töölised-need, kes omavad ainult enda tööjõudu
    Tootmisprotsessis müüvad töölised oma tööjõudu kapitalistile ja kapitalist maksab neile selle eest nii vähe kui võimalik. See osa tööliste poolt tehtud tööst, mille eest kapitalist neile ei maksa on lisaväärtus ja moodustab kapitalisti kasumi. Seega kapitalist ekspluateerib töölist.
    Võõrandumine
    Inimese olulisemaks omaduseks on võime teha mitmekülgset tööd. Kapitalismi tingimustes ei saa aga tööline seda omadust kasutada, kuna töölise töö vabrikus on ühekülgne ja tema jaoks vastumeelne. Tööline seega võõrandub oma tööst, kuna ta ei kontrolli seda, ja töö produktist, kuna tema loodud produkt on tema jaoks võõras).
    Ühiskonna areng
    Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumisi . Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses:
    1.Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism )
    2.Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass)
    3. Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass)
    4.Kapitalism (kapitalistide ja tööliste klas )
    5.Kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism)
    Klassivõitlus
    Ühiskonna areng mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis -allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine.
    Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud:
    Klass an sich (klass iseendas ) -inimesed, kes ei mõista oma klassihuve. Klass für sich(klass iseenda jaoks) -inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid.
    Kui töölisklass saad oma huvidest teadlikuks (e. kui tekib klassiteadvus), toimub sotsialistlik revolutsioon ja üleminek kommunismile.
    Valitsev klass kaitseb oma positsioone nii:
    a) otseste vahenditega, mis ei lase allasurutud klassil oma huve realiseerida (seadused, politsei, armee ),
    b) kui ka kaudsete vahenditega, mis hoiavad ära klassiteadvuse tekkimise allasurutud klassil (selleks luuakse ideoloogia -ideede kogum, mis õigustab valitseva klassi võimu).
    Emile Durkheim (1858 -1917)
    Peateosed:
    Tööjaotus (1893), Sotsioloogia meetodid ( 1895 ), Enesetapp (1897), Religiooni elementaarsed vormid (1912)
    Sotsiaalsed faktid
    Sotsioloogia uurimisobjektiks on sotsiaalsed faktid (elanike arv riigis, riigikord, religioon ...). Sotsiaalsed faktid on üksikindiviidist sõltumatud nähtused -nad pole kellegi konkreetse poolt loodud, vaid on pigem paljude inimeste ühislooming. Sotsiaalsed faktid suruvad end üksikindiviidile peale, mõjutavad tema käitumist viimase tahtest sõltumatult. Seega ei pea sotsioloogia uurima üksikindiviidi ja tema tema tegevust, vaid paljude inimeste tegevusest sündivaid fakte.
    Sotsiaalsed faktid võib jagada:
    Sotsiaalne morfoloogia - Ühiskonna materiaalne substants (elanike arv, paiknemine , teed ja ehitised, tehnoloogia ...)
    Institutsioonid - Seadused, majanduselu, poliitika ...
    Kollektiivsed kujutelmad - Ühiskonna subjektiivne poolus (keel, kunst, religioon, müüdid ...)
    Kollektiivne teadvus-moodustub individuaalsete teadvuste baasil, aga on neist siiski sõltumatu. Inimeste teadvused peegeldavad osaliselt kollektiivse teadvuse sisu.
    Tööjaotus
    Primitiivset ühiskonda hoiab koos mehaaniline solidaarsus (inimesed on sarnased, tegelevad samade tegevustega, üksikindiviidi tähtsus väike ; õigusnormid repressiivsed, karistavad).
    Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline solidaarsus(inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate asjadega, üksikindiviidi tähtsus suur ; nende vahel on tööjaotus, nad sõltuvad teineteise poolt loodud produktidest).
    Religioon
    Inimelu saab jagada kaheks sfääriks: Igapäevane, profaanne sfäär. See, millega inimesed suurema osa ajast tegelevad, mis on nende jaoks tavaline (nt. töö) ja Püha, sakraalne sfäär. Sellised nähtused ja tegevused, mis on inimese jaoks erilised, millesse suhtutakse austusega. Religioossed toimingud ja ideed kuuluvad sellesse sfääri.
    Religioossete ideede allikas on tegelikult ühiskond. Inimesed on aegade algusest peale tunnetanud, et on miski jõud, mis neid juhib ja mis ei sõltu nende tahtest. Inimesed arvavad , et see jõud on jumal, tegelikult on see kollektiivne teadvus.
    Ühiskonnas domineeriv religioon peaks kuidagi kajastama seda ühiskonda, kus ta tekkinud on. Näiteks ühiskonnas, kus inimeste vahel valitseb suur ebavõrdsus, on ka üleloomulike olendite suhted samasugused.
    Modernses ühiskonnas traditsioonilise religiooni tähtsus langeb. See ei tähenda, et religioon kaob, vaid et see omandab uue näo -seoses süveneva tööjaotusega ja inimeste vaheliste erinevuste suurenemisega ei suuda "jumala religioon" enam ühiskonda koos hoida ja selle asemele peab tulema "inimese religioon", selline religioon, kus austatakse inimest, tema individuaalsust ja vabadust.
    Enesetapud
    Durkheimi uurimust enesetapu sotsiaalsete põhjuste kohta peetakse esimeseks empiiriliseks sotsioloogiliseks uurimuseks. Ta leidis, et sutsiidide arv ühes ühiskonnas on aja jooksul väga stabiilne, see eriti ei kõigu sõltuval majanduslikust arengust või poliitilistest muutustest. Samuti ei sõltu enesetappude arv eriti elanike (vaimsest) tervisest. Durkheim järeldas, et suitsiidide tase riigis sõltub ühiskonna moraalsest kliimast , mille üheks näitajaks on valitsev religioon -protestantlikes riikides on enesetappe rohkem kui katoliiklikes, kuna viimastel on tugevamad religioossed kogukonnad ja inimestel on väiksem risk oma muredega üksi jääda.
    Enesetapu liigid lähtudes nende põhjustest:
    Egoistlikud
    Sotsiaalsete suhete puudumise, teisest inimesest võõrandumise tagajärjel toimuv suitsiid
    Altruistlikud
    Liiga tugevate sotsiaalsete suhete tagajärjel toimuv suitsiid. Inimene ohverdab end teise nimel
    Anoomilised
    Radikaalsete sotsiaalsete suutuste ajal toimuv suitsiid, sotsiaalsed normid on liiga nõrgad.
    Anoomia-normitus, olukord, kus ei kehti mingeid norme ja seadusi
    Fatalistlikud
    Inimene allub tugevale sotsiaalsele survele. Sotsiaalsed normid on liiga tugevad
    Max Weber (1864 -1920)
    Peateosed:
    Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim (1905), Ühiskond ja majandus (1922)
    Mõistmine
    Mitmete Saksa filosoofide eeskujul väitis Weber, et sotsiaalteadused ei saa läheneda oma uurimisobjektile samamoodi, nagu loodusteadused. Kui viimased uurivad ainult objektide käitumise väliseid põhjusi, siis need teadused, mis uurivad inimest, peavad arvestama, et nende uurimisobjekt on eriline, kuna omad teadvust, mõtteid, tundeid jms. Seega peab sotsiaalteadlane oma uurimisobjekti mõistma, tema käitumise motiividest aru saama ja alles seejärel põhjused välja tooma .
    Ideaaltüübid
    Kuna reaalsus on väga keeruline ja mitmekesine, siis peab igasugune teadus, sealhulgas ka sotsioloogia, tegelikkust lihtsustama, reaalse maailma mitmekesisusest abstraheeruma. Seega peab teadlane looma oma uurimisobjekti ideaaltüübi e. puhta tüübi e. lihtsustatud mudeli, mis võtab kokku kõik selle objekti olulised omadused ja jätab kõrvale kõik mitteolulise.
    Sotsiaalne tegevus
    Erinevalt Durkheimist arvas Weber, et sotsioloogia peab uurima eelkõige indiviidide tegevust.
    Tegevus on selline käitumuslik akt, millele seda sooritav indiviid omistab subjektiivse mõtte. Sotsiaalne tegevus on selline tegevus, mille subjektiivne mõte arvestab teiste inimestega.
    Sotsiaalse tegevuse ideaaltüübid:
    Sihiratsionaalne tegevus
    Tegevus, mille eesmärk on võimalikult väikese vaevaga saavutada soovitud eesmärk
    Väärtusratsionaalne tegevus
    Tegevus, mille eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, teatavat kohust
    Traditsionaalne tegevus
    Tegevus, mis lähtub sissejuurdunud harjumusest
    Afektiivne tegevus
    Tegevus, mis toimub emotsioonide mõjul
    Kapitalismi tekkimine
    "Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" käsitles kapitalistliku majandussüsteemi teket. Erinevalt Marxist arvas Weber, et religioon mõjutab olulisel määral majanduse arengut. Kapitalism tekkis suures osas tänu kalvinismile.
    Kalvinistlik õpetus ütleb, et Jumal on juba enne inimese sündi otsustanud, kas konkreetne inimene läheb peale surma paradiisi või põrgusse ja et inimesel endal pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele arenes majandus.
    Vilfredo Parteo (1848 -1923)
    Loogiline ja mitteloogiline käitumine
    Inimkäitumine jaguneb:
    Loogiline( ratsionaalne ) Tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile
    Mitteloogiline(ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta eesmärgile.
    Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima.
    Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest.
    Jäägid on instinktid , mis mõjutavad inimese tegevust.
    Olulisemad jäägid inimeses:
    Kombinatsioonide jääk
    Loovus , kalduvus arutlemisele, kombineerimisele, manipuleerimisele
    Agregaatide püsivus
    Hirm muudatuste ees, agressiivsus
    Inimesed annavad oma mitteloogilisele käitumisele mitmesuguseid põhjendusi, näiteks viitavad autoriteedi eeskujule või traditsioonile. Need põhjendused on enamasti valed, kuna ei vasta käitumise tegelikele põhjustele (jääkidele).
    Eliidiringlus
    Erinevates inimestes domineerivad erinevad jäägid. Poliitikud saab neis domineeriva jäägi alusel jagada:
    Emarebased
    Kannavad endas eelkõige kombinatsioonide jääki
    Isalõvid
    Kannavad endas eelkõige agregaatide püsivust
    Need poliitikute tüübid vahelduvad ühiskonna eliidis perioodiliselt. Emarebaste valitsemise aeg on majanduskasvu, uuenduste , aga ka moraalse allakäigu aeg. Kuna emarebased ei suuda rakendada jõudu, haaravad võimu isalõvid, kes kehtestavad "kõva käe" poliitika. Isalõvide valitsemise ajal hakkab majandus alla käima, mistõttu tekib uuesti vajadus emarebaste järele eliidis ning viimased hakkavad taas eliiti imbuma.
    Klassikaline sotsioloogia oli ennekõike Euroopas, aset leidsid teoreetilised arutelud suurte klassikute vahel. Tänapäevane sotsisoloogia on praktilisem, tehakse palju empiirilisi uurimusi. On kujunenud klassikalised koolkonnad ja voolud. Aset on leidnud USA tähtsuse kasv.
    Inimese areng ja sotsiaalne keskkond
    Sotsialiseerumine – ühiskonna liikmeteks saamine, rollide ja reeglite õppimine. Sotsialiseerumise agendid : inimesed ja organisatsioonid , kes juhivad sotsialiseerumise protsessid. Vanglas võib toimuda nt desotsialiseerumine.
    Mis määrab inimese arengu? Nature vs Nurture.
    Bioloogiline determinism – inimese olemus sõltub sellest, milline on tema kaasasündinud potensiaal .
    Keskkondlik determinism – inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nurture).
    Filosoofias on sensualism , empirism – teadmine on pärit kogemusest (Bacon).
    Naivism, ratsionalism – teadmine on pärit mõistusest ( Descartes )
    Sigmund Freud – Isiksuse struktuur: ID (inimese kaasasündinud tungid ), EGO (reaalsusega ja super -egoga arvestav tegutsemine) ja SUPER-EGO (e. ülimina - kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita)
    Reeglite ja normide internaliseerimine – protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks inimese isiksusest.
    Super-ego: internaliseeritud kultuurilisete normide kogum. Kui laps sünnib, siis ta on vaid ID, vanemaks saades lisandub sellele SUPER-EGO, ühiskond esitab inimestele käskusid ja keeldusid. Internaliseeritud reegleid ja norme täidab inimene vabatahtlikult ning nende vastu eksimine toob kaasa ebameeldivaid emotsioone. Talcott Parsons: ühiskond saab eksisteerida vaid tänu sellele, et inimesed on internaliseeritud.
    Maslow’ vajaduste teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed seda, mida neil ei ole.
    Ronald Inglehart: vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Eriti väärtustatakse seda, mida lapsepõlves polnud.
    Margaret Mead: Erinevates kultuurides toimub inimese areng erinevalt. Leidis, et Samoa kultuuris pole „murdeida“. Freud ja Maslow vastandusid talle. Samoa kultuuris pole vaja teismelisel langetada tähtsaid otsuseid.
    Kultuuridevaheline psühholoogia tegeleb erinevate kultuuride võrdleva analüüsiga. Kuivõrd individualistlikud või kollektivistlikud on inimesed ühiskonna sees (grupikuuluvus vs. iseseisvus ).
    Mõtlemise areng – Jean Piaget, kes on välja pakkunud mõjuka mõtlemise arengu strateegia. Selle staadiumid on: sensomotoorne, eel-operatsionaalne (ületatakse egotsentrismi: laps ei mõista, et teistel inimestel on teistsugune maailmapilt ; neil puudub mõistuseteooria. ), konkreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide perioode.
    Kultuur ja mõtlemine on seoses, leidis Lev Võgotski, kes viis läbi katseid Kesk-Aasias. Üritas välja selgitada, et kas nendel harimata rahvastel on ka loogiline mõtlemine, nagu on lääne inimestel. Selgus, et nad ei mõista abstraktseid küsimusi, mis nõuavad eeldamist. Mõtlemine toimub eri kultuurides erinevalt. Loogiline mõtlemine tekib eelkõige koolihariduse mõjul, ent praktilises elus pole sellist mõtlemist vaja.
    Sotsiobioloogia käsitleb samuti inimese arengut ja mõtlemist. Edward O. Wilson – inimkäitumine on eelkõige mõjutanud inimeliigi evolutsiooni jooksul kujunenud geneetiliste kohastumuste poolt. Tänapäeval on selle sünonüümiks evolutsiooniline psühholoogia.
    Kaasasündinud käitumisviisid on keel, keelevõime, eelistused vastassugupoole osas, vägivaldne käitumine. Youtube’i loomavideod näitavad, et kiusamine on kaasasündinud, bioloogiline nähtus.
    Käitumisgeneetika (behavioral genetics) uurib, milline on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumiele, isiksusele, võimetele jms. Kumb ( geenid või keskkond) mõjutab inimest rohkem?
    Inimeste geenid võib jagada universiaalseteks ja varieeruvateks (teevad inimesed erinevateks). Vaatlusi ja katseid tehakse kaksikutega (mono/disügootsed). Elukeskkond: inimest mõjutab mittejagatud keskkond, jagatud keskkonna mõju on väike. Iseloomu kujunemisel mängib rolli ka sünnijärjekord.
    Kultuur ja ühiskond
    Ühiskonna mõiste – sots. süsteem, omavahel seotud indiviidide kogum.
    Kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel ja inimestel (tööjaotus). Ulrich Bech on öelnud, et tänapäeva globaalses maailmas on olemas vaid üks ühiskond ning ei saa teha ühiskonda ja riiki sünonüümiks.
    On olemas kuus erinevat ühiskonnatüüpi (elatusvahendite hankimise viisi alusel) –
  • kütid/ korilased (sõltuvus loodusest, liikuv eluviis, väikesed grupid, eraomand puudub, sooline tööjaotus, võrdsus, keskse võimuorgani puudumine)
  • aiaviljandus (ekstensiivne põllundus, Vaikse Ookeani saared, Lõuna-Ameerika vihmametsad)
  • karjakasvatus ( nomaadid rändavad koos karjaga, sõjakad, armastavad iseseisvust)
  • põllumajandus (intensiivne põllundus – elatakse pidevalt ühes kohas ja kasvatatakse taimi ja loomi, palju tööd, antiikaja ja feodaalne ühiskond, palju lapsi, suur ebavõrdsus)
  • industriaalne (enamik inimesi ole enam põllumajanduses, linnastumine , peremudeli muutus, suur asutustihedus)
  • postindustriaalne (valdav on teenindussektor, pearessurss on info, mitte tehnika)
    7 miljonit aastat tagasi toimus inimese ja šimpansi lahknemine, 200 000 a tagasi tekkis Aafrikas tänapäeva inimene, 10 000 kodustati taimed ja loomad, 3000 tekkis Sumeritel kiri.
    Osad inimesed on arvamusel, et paljudel loomadel on ka kultuur – esineb käitumisviise, mis on levinud vaid ühe populatsiooni piires ja ei tulene otseselt geenidest ega looduskeskkonnast. Nt linnulaulu dialektid ja toiduhankimise viisid šimpansitel.
    Talcott Parsonsi ühiskonna komponendid:
    • Sotsiaalne süsteem (majandus, poliitika, meedia, kogukond )
    • Kultuuriline süsteem (normid, väärtused, eneseväljendused ehk kunst , ideed)
    Kultuuri komponendid: materiaalne kultuur – tarbeesemed , tööriistad, kunstiteosed , hooned, riided, toit jne.
    Vaimne kultuur – sümbolid, märgid; sotsiaalsed normid, väärtused ja ideaalid.
    Peamised sümbolsüsteemid – loomulik keel (sõnavara, grammantika) ja diskursus (inimeste vaheline vestlus , kirjalikud tekstid).
    Diskursus – viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse : reegilis, mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda. Nt rahvussuhete diskursus, Kreeka diskursus. Ajakirjandusliku diskursuse analüüsi peamine esitaja – Teun van Dijk .
    Sotsiaalsed normid – kultuuris õigeks peetav käitumine (kirjutatud ja kirjutamata normid)
    Kultuuri vormid
    Rahvuskultuur – sama keele rääkijate kultuur: ühise ajalooga inimeste kultuur, pikkade traditsioonidega, inimesi eristav.
    Massikultuur – paljude inimeste seas levinud, massimeedia vahendusel levitatav kultuur, suhteliselt uus ja inimesi ühendav.
    Kõrgkultuur – väheste priviligeeritute seas levinud: enamasti pikkade traditsioonidega.
    Subkultuur – väheste (enamasti mittepriviligeeritud) inimeste hulgas levinud.
    Kontrakultuur – domineerivale kultuurile vastanduv.
    Rahvuskultuuri esindaja oli Johann Gottfried Herder : maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, rahvused on ajaloo tõelised subjektid . Rahvused on ürgsed moodustised, mille keskseks tunnuseks on keel. Igal rahvusel on oma unikaalne rahvavaim. Rahvuslik ärkamine – protsess, mille käigus saab rahvus iseendast teadlikuks. Kõige õigem riigi moodustamise alus on luua see rahvuse baasil – rahvusriik .
    Benedict Anderson – rahvuste tekke uus teooria. Rahvus on teatav viis inimeste jaoks enda kohta määratleda ja kogukonda luua. Kuni 16. sajandini tunti ühtekuuluvustunnet nendega, kes olid sama usku või allusid samale valitseljale. Lugemisoskuse ja trükitehnika arenguga hakkasid inimesed tundma rohkem ühtekuuluvustunnet. Kirjakeelte tekkimine oli aluseks rahvuste tekkele.
    Rahvuse konstrueerimine – iga rahvus peab enda jaoks leidma oma maa ja ajaloo (muinasaeg, kuldne aeg, tähtsündmused, rahvuskangelased).
    Eesti rahva päritolu – vana teooria, mis on loodud eelkõige keeleteadlaste poolt. Soome-ugrilaste algkodu oli Uurali mäestiku kandis . Sealt liiguti lääne poole.
    Uus teooria on loodud keeleteadlaste ja geneetikute koostööna. Esivanemad tulid otse Aafrikast. Lähimad sugulasrahvad on need, kes meile kõige lähemal elavad. Keeleline sarnasus ei tähenda geneetilist sarnastust. Keel võib levida ilma, et inimesed liiguksid.
    Massikultuur ja selle kriitika
    Frankfurdi koolkond: lääneliku kultuuritööstuse toodang on sama üksluine kui vabriku liinil toodetud kaup (kuigi omab teatavat võltsindividuaalsust). Massikommunikatsioon on loodud selleks, et inimesed oleksid kuulekad kapitalistlikus masinavärgis. Sinna alla käib ka tarbimismentaliteet.
    Massikultuur vs. kontrakultuur – k.kultuurist tehakse kaup, inimene arvab, et on mässaja, aga tegelt on tarbija.
    Tarbimisantropoloogia kritiseerib Frankfurdi koolkonda liiga elitaarse lähenemise eest. Kultuuri tuleb uurida rohujuure tasandi.
    Sotsiaalne klass ja tarbimine
    Pierre Bourdieu – Sotsiaalne päritolu paneb paika inimese elustiili ja maitse. Habitus (inimesele iseloomulike asjade komplekt) ja kultuuriline kapital (kombekus).
    Subkultuurid – rahvuslikud ( juudid , mustlased ), muusikalised ( punk , metal), kuritegelikud (maffia, tänavajõugud).
    Sotsiaalne ebavõrdsus
    Pitirim Sorokin pani aluse tänapäevasele ebavõrdsuse uurimisele. Kaks olulist mõistet:
  • Sotsiaalne diferentseerumine e. eristumine: inimeste vahelised erinevused sotsiaalsetest tunnustes (sugu, rahvus, kombed)
  • Sotsiaalne stratifikatsioon e. kihistumine: hüvede (raha, haridus) ebaühtlane jaotus.
    Ebavõrdsus erinevates ühiskondades
    Traditsioonilistes ühiskondades (kütid ja korilased) üldiselt ebavõrdsus puudub. Siiski esineb sooline ja vanuseline ebavõrdsus. Samuti ebavõrdsus ja konflikt gruppide vahel.
    Stratifitseerunud ühiskonnad:
    • Kastiühiskona, seisuslik ühiskond – inimesed jagunevad sünnipäritolu järgi rangelt eristatud gruppidesse , mida elu jooksul vahetada pole võimalik. (India – preestrid , sõjamehed, kaupmehed, talupojad ja puutumatud; keskaegne Euroopa – aadlik , talupoeg , linnakodanik ja vaimulik).
    Millised klassid on olemas?
    Platoni järgi on olemas filosoofid, sõdurid ja käsitöölised. Eesti ajakirjanduses on räägitud Estmesest ja Teisest Eestist. 19. saj olid Marxi järgi olemas kapitalistid, väikekodanlus, töölisklass ja talupojad.
    Klassid tänapäeval on ülemklass ( tippjuhid , aristokraadid, poliitikud, kunstnikud ), keskklass (keskmiste ja väikefirmade juhid, kõrgharidusega spetsialistid e. professionaalid), töölisklass (vähest haridust nõudva töö tegijad) ja alamklass (kodutud, alkohoolikud, kroonilised töötud).
    Keskklass on omandanud kõrghariduse, elab laenuga ostetud majas äärelinnas, saab stabiilselt kõrget sissetulekut ning on huvitatud ühiskondliku stabiilsuse säilimisest. Peamine maksumaksja lääneriikides. Sissetulek
    Töölisklass on omandanud kesk- ja kutsehariduse ning töötab haridusele vastaval töökohal. Elab kortermajas. Palk on madalam keskklassi omast, aga piisav põhiliste modernsete hüvede nautimiseks . Elustandard on palju kõrgem kui 19. sajandi töölistel.
    Stratifitseerumise alused
    Mille alusel inimesi klassidesse jaotada? Marx – inimese klassipositsiooni määrab tema suhe tootmisvahenditega. Eristuvad kapitalistid (tootmisvahendid: kapital, maa ja tööriistad) ja töölised (pole tootmisvahendeid peale iseenda tööjõu).
    Max Weber on öelnud, et inimesi võib klassidesse jagada vähemalt kolme tunnuse alusel – majanduslik jõukus, staatus ja võim.
    Peamised tunnused, mille abil tänapäeva sotsioloogias mõõdetakse inimeste vahelist ebavõrdsust – sissetulek, töökoht ja amet.
    Ebavõrdsuse teooriad
    Funktsionalistlik- (liberalistlik) ja konfliktiteooria (marksistlik).
    1. Funktsionalistlik
    • Ühiskonnas toimub vaba konkurents positsioonide pärast.
    • Kõrgematel positsioonidel on andekamad inimesed.
    • Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on erinevad võimed.
    • Ebavõrdsus on ühiskonna jaoks kasulik.
    • Madalama positsiooniga grupid on olukorraga nõus ja ei taha süsteemi muuta.
    2. Konfliktiteooria
    • Ühiskonnas piiratakse ligipääsu parematele positsioonidele.
    • Kõrgematel positsioonidel on rikaste vanemate lapsed.
    • Ebavõrdsus eksisteerib, kuna inimestel on erinevad võimalused.
    • Ebavõrdsus on domineerivatele gruppidele kasulik.
    • Madalama positsiooniga grupid ei ole olukorraga nõus, kuid ei saa süsteemi muuta.
    Ebavõrdsuse suurus ühiskonnas:
    Kui ühtlaselt on hüved ühiskonnas inimeste vahel jagunenud. Seda iseloomustatakse Gini indeksiga .
    Inimesed (%)
    Inimesed (%)
    75
    50
    50
    75
    25
    Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas?
    • Valitsuse poliitika
    • Ühiskonna majanduslik arengutase
    Kuznetsi kõver
    Riigi majanduslik areng (S(S
    Sissetulekute ebavõrdus
    Kasutada võib statistikas ka logaritmskaalat.
    Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste liikumist ühest kihist ( klassist ) teise. Mobiilsus näitab ühiskonna struktuuri püsivust.
    • Ülenev mobiilsus – liikumine (töökoha vahetamine) madalamast kihist kõrgemasse
    • Alanev mobiilsus – kõrgemast madalamasse
    • Horisontaalne mobiilsus – sama kihi siseselt töökoha vahetamine
    • Põlvkonna sisene mobiilsus - inimese hilisem töökoht võrreldes tema varasema töökohaga; staatuse muutused töökarjääri jooksul.
    • Põlvkondade vaheline mobiilsus - inimese töökoht võrreldes tema vanemate töökohaga.
    Mobiilsustabeliga kujutatakse mobiilsust.
    Strukturaalne mobiilsus – tuleneb tööturu struktuuri muutustest; mingisse kihti kuuluvaid töökohti tekib juurde ja inimesed liiguvad nendele kohtadele.
    Suhteline mobiilsus – tööturu struktuurist sõltumatu liikumine kihtide vahel.
    Eliit
    Igas ühiskonna sfääris on kujunenud välja eliit – poliitiine, majanduslik ja vaimueliit . Riiki valitseb eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti kriitiku rollis. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted:
    • Oligarhia – poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud, rikkad ostavad endale poliitikuid
    • Korrumpeerunud riik – poliitikud on tugevad ja iseseisvad.
    Eliiditeooria rajajaks on Charles Wright Mills. USA ühiskonda valitseb võimueliit, kelle moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim ja sõjaväeline võim. Tavaline ameeriklane ei oma mingit võimu.
    Viimase aja tuntuim uurija on William Domhoff – valitsev eliit moodustab 0.5% ühiskonnast, ent omab 25-30% USA rikkusest. Rikkad äri-inimesed ja nende lapsed. Eriti huvitav on võimueliidi elustiil (eliitülikoolid, klubid, debütantide ballid, rahast ei armastata rääkida).
    Majanduslik ja vaimueliit välistavad teineteist.
    Ebavõrdsuse allikad
    Sooline, vanuseline, rahvuslik, rassiline, perekondlik, pärilik, hariduslik , intellektuaalne , regionaalne ning globaalne ebavõrdsus.
    Ei ole sõltumatud, võivad esineda koos. Nt Ida-Virumaal elaval inimesel on raskem elus läbi lüüa kui Tallinnas elaval inimesel.
    Riikide vaheline ebavõrdsus on muutunud suuremaks, riikide sisene on aga jäänud tagaplaanile.
    Staatust mõjutavad tegurid
    • Staatuse omandamise uuringud – uuritakse, mis mõjutavad täiskasvanud inimese sotsiaalset staatust ( edukust ) haridus, töökoht
    • Sotsiaalne mobiilsuse uuringud – uuritakse inimeste liikumist klasside vahel
    Sotsiaalne päritolu
    • Inimese kasvukeskkonna kvaliteet, vanemate jõukus
    Selle indikaatoriteks – isa töökoht, vanemate haridus ja sissetulek jne
    • Sotsiaalmajanduslik staatus
    • Päritolu omab pos. mõju haridusele
    • Päritolu tugev mõju = põlvkondadevahelise mobiilsuse puudumine
    • Aja jooksul on päritolu mõju edukusele lääneriikides tervikuna langenud. Seega lääneriigid on muutunud avatumaks.
    Intelligentsus (IQ)
    • IQ – üldine võime vaimseid ülesandeid lahendada
    Richard Hernstein & Charles Murray
    • IQ mõjutab inimese edukust USA-s tugevamini kui sotsiaalne päritolu
    • Lääne ühikonnas toimub stratiftseerumine aina rohkem IQ alusel – intelligentsed inimesed jõuvad parematele kohtadele, vaesemad aga mitte nii headele
    • Intelligentsus on suures osas pärilik
    • Seega sotsiaalne staatus pärilik
    Haridus
    • Hariduslik ebavõrdsus – oluline ebavõrdsuse vorm
    • Haridus kui tööalase ebavõrdsuse mõjutaja
    • Kõrgema haridusega inimesed on edukamad , kõrgem palk, head võimalused tööd saada
    • Hariduse rahaline tulemlikkus
    • Haridus on stratifikatsiooniprotsessi mootor
    • Haridus on peamine üleneva mobiilsuse kanal
    Funktsionalism
    Gary Becker, Talcott Parsons
    Haridussüsteem varustab ühiskonda vajalike oskustega
    selgitab välja õpilaste anded ja arendab neid
    Annab õpilasele ühiskonna jaoks vajalikke oskuseid ( inimkapital ).
    Diplom on signaaliks tööandjale inimese oskuste kohta.
    Meritokraatia – ühiskond kus inimese edukus sõltub tema võimetest,oskustest ja töökusest.
    Konflikti teooria
    Pierre Bourdieu, Samuel Bowles
    Haridussüsteem taastoodab ebavõrdsust.
    Keskklassi lapsed õpivad paremini ja käivad paremates koolides (tänu kultuurilisele kaptalile).
    Töölisklassi lastele õpetatakse kuulekust, suunatakse kiiresti tööle.
    Haridussüsteem õigustab ebavõrdsust, kuna loob mulje meritokraatiast.
    Eesti haridussüsteem on väga homogeenne .
    Haridusotsused – Raymond Boudon (kas õppida edasi või mitte)
    Inimese haridustee sisaldab punkte, kus tuleb teha haridusotsus. Põhikool-keskkool-kõrgkool
    Haridusotsus langetatakse lähtudes edasiõppimise oodatavast kasust
    Töölisklassi noored arvestavad otsuse tegemisel...
    Õpilaste grupeerimine koolis
    • Klassidevaheline grupeerimine – õpilased paigutatakse erinevatesse klassidesse
      • mõnikord lähtudes õpilaste oletatavatest võimetest
      • -mõnikord saavad erinevad paralleelklassid erinevat õpetust
      • -mõnikord loovad paralleelklassid erinevad eeldused edasiõppimiseks.
    • Klassisisene grupeerimine – ühe klassi õpilased jaotatakse õppetöö käigus erinevatesse gruppidesse.
    Hariduse ülepakkumine
    Osad uurijad arvavad, et hariduse mõju töökarjäärile on langenud, kuna haritud inimesi on palju, et see pole enam tööturul mingi eelis.
    Sugu
    Naiste sissetulek on madalam kui meestel.
    Võimalikud põhjused sissetulekute erisusele

    Globaalne ebavõrdsus
    Maailma eri piirkondade vaheline ebavõrdsus
    Kapitalistlik maailmasüsteem – Immanuel Wallerstein (Tuum: USA, Jaapan, IM, SM)
    Ebavõrdsuse kumulatiivsus
    • Kuivõrd ebavõrdsust mõjutavad tegurid on omavahel seotud.
    • Kumulatiivne ebavõrdsus – need kes ei oma ühe vajalikku ressurssi (rikkad vanemad), ei oma ka teist (kõrge intellekt ) ega kolmandat (head tuvused) jne.
    • Kumulatiivne ebavõrdsus peaks tekitama sotsiaalseid rahutusi
    Poliitika on võimu saamisele, säilitamisele ning suurendamisele suunatud tegevus. Poliitiline süsteem – inimeste võimusuhed. Poliitiline režiim – võimusuhted keerulistes poliitilistes süsteemides.
    Poliitiline ideoloogia ideede süsteem, mis põhjendab mingit poliitilist korda ning on aluseks poliitikute tegevuseks.
    Max Weber – võim on ühe inimese võimalus teostada enda tahet vaatamata teise inimese vastuseisule.
    Domineerimine- ühe inimese võimalus leida mingi inimgrupi poolt kuulekust teatud spetsiifiliste korralduste suhtes.
    Legitiimne võim – selline, mida alluvad peavad kehtivaks.
    Michel Foucault - võim on palju üldisem nähtus, kui oma tahte läbisurumine. Igasugused inimsuhted on seotud võimuga. Võimu objektiks olek on: kellegi käsule allumine, vastuvaidlemine või kellegi käsu andmine.
    Võimu strateegiad
    • Käskiv, keelav, sundiv võim – paneb inimesed olukorda, kus nad on sunnitud võimule alluma . Selline võim peab olema avalik ja nähtav
    • Veenev, kasvatav võim – paneb inimsed olukorda, kus nad käituvad vabatahtlikult võimule soodsalt . Selline võim peab olema varjatud.

    Ideoloogia õigustav valitseva klassi võimu. Ideoloogia on huvide poolt kallutatud teadmine (religioon, kunst). Hegemoonia on olukord, kui allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul on midagi viga, sest valitsevate klasside ideoloogia on neid pimestanud.
    Tõde on võimu abivahend . Võim varjab end tõe maski taha, sobimatud asjad kuulutatakse tihti ebaloomulikuks, valeks, olematuteks.
    Neli poliitilise süsteemi tüüpi:
  • Kogukondlik süsteem
  • hõimusüsteem e. suguharu
  • pealikuvõimuga süsteem
  • riik
    Kui palju on valitsejaid
    Iseenda huvid
    Kõikide huvid
    Üks
    Türannia
    Monarhia
    Mõned
    Oligarhia
    Aristokraatia
    Palju
    Demokraatia
    politeia
    Peamised poliitilised ideoloogiad on konservatism, liberalism , kommunism & sotsialism , natsionalism, fašism, rohelised, feminism, anarhism.
    Ei ole reaalselt võimalik olla nii parempoolne kui ka liberaalne.
    Majanduselu valdkonnad:
    Majanduse kolm aspekti:
    • hüvede tootmine ning elatusvahendite hankimine
    • Toodetud hüvede jaotamine
    • Hüvede tarbimine
    Majadussektorid:
    • Primaarne sektor (hankiv)
    • Sekundaarne sektor (töötlev)
    • Tertsiaarne sektor (teenindav)
    • Kvarternaarne sektor (info)

    Traditsioonilistes ühiskondades: kaup-kauba vastu vahetamine, jagamine retsiprooksuse printsiip. Kehtivad ka tänapäeval.
    Kapitalismi põhitunnused on vaba konkurents, turg on anonüümne, tootmisvahendid on eraomanduses, inimestel on kasumi saamise motiiv.
    Sotsialismis puudub eraomandus, tootmine lähtub ühiskonna vajadusest, mitte kasumi saamise võimalustest. Käsumajandus: riik ütleb, mida ja kui palju toota. Enamasti esineb defitsiidimajandus.
    Töö on eluvaldkond , mis vastandub vabale ajale. Primitiivses ühiskonnas puudus nii töö kui ka vaba aeg. Töö ja vaba aja diferentseerumine toimus keerulisemates ühiskondades. Marxi sõnul, kui töö on vastu tahtmist inimesele, siis on tegemist võõrandunud inimesele.
    Deviantsus
    • hälbimine, mingist normist kõrvalekaldumine.
    Norm võim olla:
    • Ühiskonnas kõige enam levinud käitumine, hoiak
    • Ühiskonnas ideaaliks peetav käitumine
    Mõlemast neist võib kõrvale kalduda või olla deviantne. Peamised vormid on kuritegevus ning haigus.
    Kuritegevuse uurimine
    • kui palju kuritegusid esineb ja millest nende sagedus sõltub; enamasti ametiliku statistika baasil
    • mis soodustab kurjategijaks saamist, milline on kurjategijate maailm; enamasti vangide uurimine.
    • mis soodustab ohvriks langemist – enamasti tavaliste inimeste uurimine.

    Bioloogiline teooria (19. saj – 20. saj algus)
    • kuritegevus on kaasasündinud
    • kurjategijad on enamasti vaimselt alaarenenud
    • Cesare Lombroso: kurjategijaid saab ära tunda näo ja kolju ehituse alusel
    • kuritegevuse vastu aitav kurjategijate ning vaimuhaigete steriliseerimine
    • Eugeenika – rahva tõupuhtuse eest hoolitsemine

    Sotsiaalne teooria
    • Edwin Sutherland : bioloogilised ja psühholoogilised faktorid on väheolulised
    • Kuritegude põhjused on sotsiaalsed, näiteks kuritegelikus keskkonnas üles kasvamine.
    • kurjategijad on enamasti vaesed.
    • Valgekrae kuritegevus: kõrge sotsiaalse positsiooniga seaduserikkujad

    Kuritegevuse sotsiaalsed põhjused
    Miks inimene rikub norme?
    • Inimene kalkuleerib: kui normi rikkuminsest saadav kasu on suurem kui normi täitmisest saadav kasu, siis otsustab rikkumise kasuks.
    • Inimene on internaliseerinud valed, üldiste normidega vastuolus olevad normid.

    Deviantsed subkultuurid: kriminaalne (maffia), konfliktne (skinhead) ja ühiskonnast eemaldumine (narkomaanid/joodikud).
    Emile Durkheim on öelnud:
    • kuritegevus on ühiskonnale kasulik, sest sellele vastandumine tugevdab sotsiaalset solidaarsust.
    • Seetõttu on igas ühiskonnas kurjategijaid.
    • Seda tänud sellele, et ühiskondlik teadvus defineerib alati mingi tegevuse kui norme rikkuva.

    Mänguteooria:
    • Kuritegevus on kasulik olla siis, kui seda ühiskonnas pole.
    • Kuritegevus on ausate inimeste kulul elamine.
    • Kui on ühiskonnas on palju kurjategijaid, siis pole see tegevus enam kasulik.
    • Ühiskonnas tekib tasakaaluolukord: aus enamus, kuri vähemus.

    Psühho-bioloogiline lähenemine
    Sotsiopaat
    • Antisotsiaalne isiksusehäire
    • Külm, kalkuleeriv suhtumine teistesse inimestesse.
    • Võimetus teistele inimestele kaasa tunda (vähene empaatiavõime)
    • 20% kõigist vangidest.

    Haigused
    • Nakkushaigusi oli kiviajal vähe, hakkasid rohkem levima siis, kui inimesed hakkasid lähestikku elama ning ringi liikuma.
    • Hügieeni ja meditsiini areng viis nakkushaiguste sageduse jälle madalamaks.
    • Krooniliste haiguste osatähtsus on ajaloo jooksul tähtsamaks muutunud.
    • Mida rikkamaks muutuvad riigid, seda rohkem domineerivad kroonilised haigused ning vähenevad nakkushaigused.
    Vaesemates sotsiaalsetes kihtides on kõrgem suremus , ülekaalulisus, suitsiidide ja haiguste risk.
    Sotsiaalsed suhted on kasulikud tervisele ning tõstavad rahulolu eluga. Subjektiivne heaolu – õnnelikkus, rahulolu vs ärevus ja depressioon.
    Perekond jaguneb tuumik - ja laiendatud perekonnaks. Abielu tüübid on monogaamia ja polügaamia (polügüünia ja polüandria).
    Abielude sõlmimise arv on vähenenud, lahutuste arv on suurenenud, eriti taasiseseisvumisel.
    • Eksogaamiline printsiip: ei või abielluda näiteks otseste sugulastega .
    • Endogaamia – abieluks valitakse inimene lähisugulaste seast
    • Homogaamia – sarnaste omadustega inimeste abileu
    • Homofiilia – sarnaste eelistamine
    Abieluturul valitakse endale paarilist.
    Kus uus abielupaar elama hakkab: patrlokaalne, matrilokaalne või neolokaalne .
    Suguluse arvestamine :
    • Bilateraalne
    • Patrilineaarne (ema suguvõsa pole lapsega seotud)
    • Matrilineaarne (isa suguvõsa pole seotud).

    Religioon on üks klassikalisemaid sotsiaalseid teemasid .
    Teoloogia arutleb religioonis sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõeke vastavust. Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga ega arutle selle tõesuse üle.
    • Religioosne seletus: üleloomulik maailm ilmutab end inimestele
    • Psühholoogiline seletus: religioon tuleneb inimloomusest
    • Sotsiaalne seletus: religioon tuleneb sotsiaalsusest
    • Edward B. Tylor: Inimesed tahavad seletada loodusnähtusi ja enda hinhgeelu (unenäos)
    • Sigmund Freud: üleloomulikud olendid on isa sümbolid
    • Ökoloogiline sotsiaalpsühholoogia: inimestel on kaasasündinud omadus omistada maailmale inimlikke omadusi. Selline kalduvus on kasulik inimestega suhtlemisel, muude asjade puhul viib valede järeldusteni.

    Emile Durkheim
    Religioon on ühiskonna enesepeegeldus . Jumaluste kaudu austavad inmesed tegelikult ühiskonda. Religioosne doktriin peaks peegeldama ühiskonda. Nt hierarhilistes ühiskondades on jumalused hierarhilistes suhetes.
    Karl Marx – konfliktiparadigma
    Max Weber
    Kollektiivne käitumine – mitme inimese teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine.
    On arvatud, et inimeste grupp on midagi enamat kui liikmete summa.
    Kollektiivse käitumise vormid:
    • pikaajaline organiseeritud – sotsiaalne liikumine, organisatsioon
    • lühiajaline organiseeritud – revolutsioon, kontsert
    • pikaajaline spontaanne – turumajandus ja avalik arvamus
    • lühiajaline spontaanne – märatsev hulk, börsimull

    Lühiajaline ja spontaanne
    • Arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt teha saju, mida selle liikmed polnud planeerinud ja mida nad ei tahtnud teha.
    • Grupidünaamika uuringud – gruppide teke ja funktsioneerimise uurimine
    Grupi mõju indiviidile
    • kahjulik mõju: deindividuatsioon ja sotsiaalne looderdamine
    • kasulik mõju: sotsiaalne soodustamine ja sünergia

    Hulkade psühholoogia – Gustav Le Bon
    • Teiste inimeste keskel muutub inimese käitumine tundmatuseni.
    • Anonüümsus – inimese personaalne vastutus väheneb
    • Deindividuatsioon võib kaasa kuua normidevastast käitumist
    Sotsiaalne looderdamine
    Inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi olles.
    Eeldusel, et tema individuaalne panus grupid pole kindlaks tehtav .
    Sotsiaalne soodustamine
    Teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat tööd kui üksi olles.
    Avaliku arvamuse mõiste kaks külge:
    Avalikkuses esitatud arvamused vs enamuse arvamus
    Jürgen Habermas vs George Gallup
    Arvamusliidrid, ajakirjanikud vs tavaline inimene
    Meedia analüüs vs ankeetküsitlus
    Häälekas vähemus vs vaikiv enamus
    Organiseeritud ja pikaajaline
    Sotsiaalsed liikumised on suunatud mingile ühisele eesmärgile – nt poliitiline.
    Neli eri tüüpi:
  • Reformistlik – tahab saavutada mitte väga radikaalseid muutusi.
  • Revolutsiooniline – tahab olemasolevat süsteemi kaotada ning uusi reegleid kehtestada.
  • Konservatiivne liikumine – tahab olemasolevat süsteemis säilitada, astub vastu süsteemi muuta soovivatele jõududele.
  • Utopistlik liikumine – loodab saavutada ideaalset elukorraldust „kõrgemate jõudude“ abil.
    Kollektiivse tegevuse loogika
    Mancur Olson: ühise eesmärgi nimel tegutsev grupp pole konfliktivaba. Kui paljud inimesed tegutsevad ühise eesmärgi nimel, siis on igaühe jaoks kasulik viilida ja lasta teistel töö ära teha.
    Näiteks: iga inimene on huvitatud sellest, et maksud laekuksid riigile, aga keegi ei taha neid ise maksta. Avalik kaup e. ühishüve, mida saavad kasutada kõik, kasutamist ei saa keelata.
    Väikesed grupid on efektiivsemad, sest kasum jaotub vähemate inimeste vahel ja tegevust on kergem organiseerida.
    Lühiajaline ning organiseeritud kollektiivne käitumine ehk revolutsioon:
    • James Davies: revolutsiooni põhjustab enamasti ootuste ja tegelikkuse erinevus.
    • Seega, kui ootused kasvavad kiiremini kui tegelikud võimalused, on oht revolutsiooni tekkeks.

    23
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 22 lk · .docx · 280 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #6 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #7 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #8 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #9 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #10 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #11 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #12 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #13 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #14 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #15 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #16 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #17 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #18 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #19 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #20 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #21 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 280 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor vahukommike Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Ligi 20-leheküljeline konspekt ning valik eksamiküsimusi (koos vastustega). Väga mahukas ja kõikehõlmav.
    sotsioloogia ajalugu konspekt eksam eksamiküsimused teadus ülikool marksism darwin weber comte

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    13
    pdf

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus

    Sotsioloogia
    Sotsioloogia materjal eksamiks
    72
    doc

    Sotsioloogia materjal eksamiks

    Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad

    Sotsioloogia
    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt
    53
    doc

    Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

    Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    46
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse

    Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks:

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam
    19
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

    Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte ­ positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline ­ jumal, 2) metafüüsiline ­ abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne ­ teaduslik Herbert Spencer ­ evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad

    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    Sissejuhatus sotsioloogiasse full konspekt
    19
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse full konspekt

    31.08.2021 Kõik info ja materjalid Moodles Eksam on Moodles Valikvastustega test Eksamiaja valib tudeng ise küsimusi nii loengumaterjalist kui ka õpikust Enne eksamit on saadaval proovieksamid (proovi/kordamisküsimused) Referaat 17.12! Mis on sotsioloogia? - ühiskonnateadus, õpetus inimeste koosolemisest Mõiste looja - Auguste Comte - socius (kaaslane, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) Sotsioloogia on 1 sotsiaalteadustest. Sotsiaalteadused on nt psühholoogia, politoloogia, etnoloogia. psühholoogia vs sotsioloogia uuritakse üksikindiviidi indiviidide seos sotsiaalse keskkonnaga majandusteadus vs sotsioloogia

    Kategoriseerimata
    Sissejuhatus sotsioloogiasse
    5
    docx

    Sissejuhatus sotsioloogiasse

    Mida tasub edaspidi uurida? Teadusliku uuringu eetika · ,,suured" eetilised probleemid ­ teaduse võimalik halb mõju maailmale : uuringu tulemused võivad kellelegi kahju teha või see uurimise protsess võib kahju teha · ,,väikesed" eetilised probleemid ­ teadlaste omavahelise suhtlemise probleemid : andmete tulemuste ,,varastamine" teiselt uurijalt, ebaviisakas kriitika teise uurija suhtes Sotsioloogia ajalugu ­ 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu ­ antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia ­ 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber.

    Sotsioloogia
    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
    198
    doc

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

    SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

    Sotsioloogia


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun