Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist mobiilsuse liiki kujutab tabel?
  • Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige mobiilsus?
  • Mitu tuhat erinevat keelt 21 Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus?
  • Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida?
  • Milline järgmistest väidetest võiks olla 36 Milline olukord kujutab rollikonflikti?
  • Mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks näiteks maailma indikaator?
  • Kes ei oska enam eesti keelt?
  • Mida uuriti Eesi viimases rahvaloenduses?
  • Milise hüpoteesi võib püstitada Abraham mudeliga?
  • Millist kapitali liiki uurib võrgustikuanalüüs?
  • Milline väide on materialistlik?
  • Millisel juhul võib öelda et haridussüsteemi avatum?
  • Milline on teadlase roll?
  • Millisel tasandil ühiskonda uurida?
  • Milline on inimloomus?
  • Kuidas tuleb inimest uurida?
  • Mis hoiab ühiskonda koos?
  • Kuidas ühiskond areneb?
  • Mis määrab inimese arengu?
  • Mille alusel inimesi klassidesse jaotada?
  • Millised klassid on olemas?
  • Millest sõltub ebavõrdsuse tase ühiskonnas?
  • Miks inimene rikub norme?
Vasakule Paremale
Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #1 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #2 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #3 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #4 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #5 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #6 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #7 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #8 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #9 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #10 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #11 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #12 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #13 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #14 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #15 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #16 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #17 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #18 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #19 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #20 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #21 Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt #22
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 274 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor vahukommike Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
13
pdf

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus

Sotsioloogia
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad

Sotsioloogia
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik ­ Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) ­ logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks:

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze tarmo.strenze@ut.ee Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg ­ 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID...................................

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus

Õiguse sotsioloogia
thumbnail
19
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam

Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte ­ positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline ­ jumal, 2) metafüüsiline ­ abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne ­ teaduslik Herbert Spencer ­ evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad

Sissejuhatus sotsioloogiasse



Lisainfo

Ligi 20-leheküljeline konspekt ning valik eksamiküsimusi (koos vastustega). Väga mahukas ja kõikehõlmav.

Märksõnad

Mõisted

mitmed sotsioloogid, alfred schultz, pierre bourdieu, talcott parsons, max weber, usa valitsus, gss, tõmbasin gss, millist tüüpi, institutsionaalne definitsioon, makrosotsioloogia, kultuuriline lähenemine, paradigma, majandusteadus, bronislaw malinowski, nt söömine, diakrooniline lähenemine, arenguteooria, reproduktsioon, interaktsionistlik paradigma, teoreetiline uurimus, ülevaateuurimus, järeltulija, feminismi voolud, hüpotees, inimestevahelised lähisuhted, üldkogum, sotsioloogia ajalugu, eelajalugu, eksperiment, positivism, abstraktne filosofeerimine, inimühiskond, kvalitatiivne analüüs, evolutsionism, evolutsioon, ühiskonna baas, inimeste tegutsemisvabadus, pealisehitus, ühiskonna puhul, religioon, luuakse ideoloogia, sotsioloogia uurimisobjektiks, sotsiaalne morfoloogia, institutsioonid, kollektiivsed kujutelmad, anoomia, sotsiaalne tegevus, mõtlemise areng, eel, sotsialiseerumine, bioloogiline determinism, keskkondlik determinism, wilson, kaasasündinud käitumisviisid, ülimina, super, ühiskonnatüüpi rahvuskultuur, massikultuur, kõrgkultuur, subkultuur, kontrakultuur, maailma ajalugu, rahvused, rahvuslik ärkamine, pearessurss, benedict anderson, rahvuse konstrueerimine, uus teooria, vaimne kultuur, peamised sümbolsüsteemid, diskursus, kontrakultuur, elustandard, subkultuurid, max weber, sotsiaalne diferentseerumine, funktsionalistlik, eesti ajakirjanduses, klassid tänapäeval, strukturaalne mobiilsus, suhteline mobiilsus, eliiditeooria rajajaks, rikkad äri, nt ida, riikide sisene, haridusotsused, klassisisene grupeerimine, naiste sissetulek, kapitalistlik maailmasüsteem, kumulatiivne ebavõrdsus, poliitiline süsteem, poliitiline režiim, max weber, domineerimine, legitiimne võim, michel foucault, igasugused inimsuhted, hõimusüsteem, peamised vormid, subjektiivne heaolu, abielu tüübid, emile durkheim, grupidünaamika uuringud, hulkade psühholoogia, anonüümsus, religioon, ühiskondades, karl marx, reformistlik, revolutsiooniline, konservatiivne liikumine, utopistlik liikumine, väikesed grupid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun