Demokraatliku vabariigi taotlemine ,,Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt Üldine valimisõigus Tõelised levellerid ja digerid Tõelised levellerid Probleemid põllumajanduses · tarastamised · rüütliläänide kaotamine Põhiseisukohad · kõik inimesed on võrdsed · maa on ühine vara Digerid Gerrard Winstanley Kehvikute koloonia asutamine Saadeti laiali 1650. aastal Konservatism Edmund Burke Põhiideed · Traditsionalism · Inimolemuse ebatäiuslikkus · Ühiskonna rahulik areng · Oluline on eraomand · Töö on väärtus omaette Konservatiivne partei Revolutsiooni käigus tõusid juhtivaks independendid, kelle põhilise toetajaskonna moodustasid sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant.
piirdeaiaga eesõu ning tagaaed. Eesti 1920ndate arhitektuuri võime iseloomustada kui värske iseseisvunud rahva ehituskunstilist eneseotsimist. Esimesed arhitektist eestlased olid K. Burman ja A. Perna ning oma arhitektkond moodustus samaaegselt riikliku iseseisvuse tekkimisega 1918. aastal. Nad alustasid enne I Maailmasõda. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a. asutatud Riia Polütehnilises Instituudis ja täiendanud end Saksamaal. 1920. aastate traditsionalism kujutab endast kohaliku luterliku baroki moderniseeringut, mida iseloomustavad rasked väikeste ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid on liigendamata ja kaunistusteta. Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920. aastate traditsionalism oli siiski väga loogiline sissejuhatus uue vabariigi arhitektuuri.
aastal. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a. asutatud Riia Polütehnilises Instituudis ja täiendanud end Saksamaal. Vanadest kultuurmaadest erinevalt traditsioonide koorma puudumine hõlbustas funktsionalismi vastuvõttu, teisalt aga kultuurikihi hõredus ei loonud pinnast arhitektuuriavangardiga sügavamaks haakumiseks. Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks. 1920. aastate traditsionalism kujutab endast kohaliku luterliku baroki moderniseeringut, mida iseloomustavad rasked väikeste ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid on liigendamata ja kaunistusteta. Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920. aastate traditsionalism oli siiski väga loogiline sissejuhatus uue vabariigi arhitektuuri
17.10.2011 Fallingwater (Frank Lloyd Wright, 1933). 9 17.10.2011 Siinmaa Villa (1931--33) Art déco kaunistatud modernism Chrysler building (1930) 10 17.10.2011 Traditsionalism/historitsism Modrenismile vastandunud liikumine, mis rõhutas ajaloolist järjepidevust. Stockholmi raekoda (1923) Modernism pärast II maailmasõda Raskuskese liikus USAsse: sõjast kahjustamata, seal oli kapitali, sinna oli emigreerutud Farnsworth house (M.v. der Rohe 1946--51) 11 17.10.2011 Less is more
Funktsionalism Eestis Tekkelugu Funktsionalismile eelnenud arhitektuuri võib Eestis nimetada 1920. aastate traditsionalismiks, mis selgelt domineeris kogu kümnendi jooksul ja moodustas stiiliühtse terviku. 1920. aastate traditsionalism oli esteetilisest aspektist teadlikult arhailine ja tagasivaatav, seega soodne eelkäija funktsionalismile. Funktsionalism hõlmab Eestis aastaid 1930 - 1940. Funktsionalismi seostub eelkõige arhitektuuriga. Seda võib pidada moodse ehituskunsti üheks aluseks- sellest on saanud mõjutusi pea iga kaasaegne maja. Ajaloos on funktsionalismil eestlaste jaoks eriline tähendus. See väljendab lihtsa talupojarahva suurt
suguvõsa, kirikukogudus või tööandja. Sotsiaalse toimetuleku ja heaolu aluseks on konservatiivide arvates pigem isiklik töökus ja ettevõtlikkus kui riigi sotsiaalpoliitika. Üldiselt jaguneb konservatism kaheks: autoritaarseks ja paternalistlikuks. Esimene on omane ebademokraatlikele, teine demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks (eriti Ladina- Ameerikas) Põhiideed: Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järkjärguliste kontrollitud reformide teostamise vajalikkust. traditsiooni ja aeglast arengut pidada konservatismi põhitunnuseks. Konservatiivne põhimõte on, et teha pigem natuke head, kui riskida teha palju halba, suurt heategu üritades. Konservatiiv peab traditsioone ja vanu institutsioone heaks seetõttu, et nad on head ja ajaproovile vastu pidanud.
kultus.Riigi huvide seadmine esikohale. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (lippude, marsikolonnide ja mundrite) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ja samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Võrdlus: Kuna fasism lõppes ühes Natsi-Saksamaa ja Itaalia alistamisega,siis saame fasismi ja liberalismi võrrelda kuni aastani 1945. Fasismi tagajärjeks oli äärmine vägivald
demokraatlikele riikidele. Autoritaarne konservatism oli levinum enne 20. sajandit, hiljem on see olnud mitme autoritaarse riigi ideoloogiaks. Samuti, on peetud konservatismi kaheks põhisuunaks traditsioonilist ja individualistlikku konservatismi. On ka levinud sellised konservatismi alaliigid nagu nn. uus konservatism ja neokonservatism. Konservatsimi põhivaated: Üldistavalt võttes võib konservatismile omaseks pidada järgmiseid põhimõtteid: 1)Traditsionalism- tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamist ning järk-järguliste reformide teostamise vajadust. 2)Inimolemuse ebatäiuslikkus- et inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses. Samuti, et inimvõimed on piiratud. 3)Terviklik ühiskond- konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik
valitsusvorm. Üks mees kasutab ja käsutab kõike ja kõiki. Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat. Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab kõiki poliitika valdkondi, survegrupp käsitleb üht konkreetset valdkonda. 8. loetle kolm taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tegutsenud peaministrit
Ühiskonna tunnused Ei ole suurema süteemi osis Abielud sõlmitakse enamasti selle koosluse esindajate vahel Täieneb ühiskonnaliikmete laste arvel Kindel territoorium, mida peetakse omaks Oma nimetus ja ajalugu Iseseisev juhtimissüsteem Kooslus kestab kauem kui liikmete eluiga Ühine väärtussüsteem, mida nimetatakse kultuuriks Ühiskonnatüüpide võrdlus Indikaator Traditsioon. Industriaalne Postindustr. Aregngu printsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, info, teenind. Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon
tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, informatsioon, teenindamine Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne
· Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm juhikultusega. · Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. · Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. · Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. · Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. · Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil. Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints 28. aprill 1945) aastatel 19221943 oli Itaalia
Pluralistlik ignorants (pluralistic ignorance) inimesed arvavad ekslikult, et teiste inimeste käitumine või arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast. Väärtused Väärtused, väärtushinnangud arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms. Sarnased väärtused võib kokku grupeerida väärtuste dimensioonidesse, vastandlike väärtuste paaridesse. Mõned olulised väärtuste dimensioonid: - Traditsionalism väärtustatakse elu mis järgib traditsioone, austab esivanemaid. Modernism väärtustatakse iseseisvat mõtlemist, oma peaga otsustamist. - Kollektivism väärtustatakse kollektiivi kuulumist ja selle heaks töötamist. Individualism väärtustatakse individuaalset heaolu ja saavutusi. - Materialism väärtustatakse materiaalset heaolu, majanduslikku jõukust. Postmaterialism väärtustatakse eneseteostust, sõnavabadust, isiksuse arengut.
neofunktsionalismi. Nendesse kätketud arengu paremaks mõistmiseks on oluline peatuda ka teistel 20. saj arhitektuurisuundadel. Kronoloogiliselt võiks nendest olulisemate järjestus olla järgmine: Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 17 ekspressionism futurism funktsionalism konstruktivism art deco traditsionalism orgaaniline arhitektuur minimalism postmodernism high tech neostiilid (neofunktsionalism, neominimalism jt). EKSPRESSIONISM. Ekspressionistliku arhitektuuri ilmingud, mida võib käsitleda juugendstiilist välja kasvanud arhitektuurisuunana, väljendusid euroopa arhitektuuris põhiliselt aastatel 1905–1925 ning hääbusid lõplikult pärast Teist Maailmasõda. Ekspressionistliku arhitektuuri iseloomustab
W. E. Gladstone 19 saj. kuulus liberaal. 2. Konservatism-tulnud ladina keelest- säilitama. Tekkis prantsuse revulutsiooni mõjul. Lipukiri: vabadus, võrtsus, vendlus. Rajaja E. burce "Prantsuse revulutsiooni peegeldamine" (raamat), revulutsioon tõi kaasa vaesuse, anarhia, jne. Põhitunnused: · Orgaanilisus-riik ja õhiskond on õhine (organism), evulutsiooniline areng · Aristocratism-inimesed ei ole võrdsed. Eeldab elitarismi. · Traditsionalism-tuleb kinnipidada traditsioonidest · Kleritalism-kiriku ja riigi läbipõimumine ja pidev koostöö. Lipukiri: kodu, usk ja isamaa. 3. Sotsalism-põhitunnused: · Kolletlevism-kollektiivsus usku ühiskondliku omandisse (efektiivsus). · Sotsiaalne õiglus-tulude võrdne jaotus (kommunismi äärmus).
ainult kasvatuse läbi, vaid see mida ta saab ka eelmiste põlvkondade käest 4. müüdiline ja narratiivne 5. eetline ja legaalne (eetiline kuidas käituda, legaalne kas need käitumisreeglid on ka seadustena fikseeritud) 6. sotsiaalne ja institutsionaalne (enamikes maaima religioonides on oma kesksne organisatsioon, kirik) 7. materiaalne ( religioosne kunst, hooned, pühapaigad) Mircea Eliade, 1987: Religioonile iseloomulike sruktuuride kategooriaid on kaheksa: 1. traditsionalism igas religioonis on seal olemasolevad arusaama,dkombed, eetika,moraal, õpetus tagasiviidavad väga kaugetele allikatele. Religooni algusaeg, elu, 2. müüt ja sümbol ( müüdid seletused. Teaduseeelne maailmaseletus. Müüdil on seletusefunktsioon aga ka sümbolifunktsioon. Tavakeel ei võimalda küsimusele anda selgesõnalisi vastuseid, eriti ku räägitakse müstilisest kogemusest) sümbol säilib. Teatud tegevus või rituaal 3
Euroopasse kuulus Eesti Vabariik, mistõttu on loomulik, et selle ühiskonna eneseväljendus haakus mõõdukal määral moodsa arhitektuuriga. Kuid õige pea jõudsid noored kodanlikud demokraatiad kriisi ja neis maades tulid võimule autoritaarsed valitsused, mis võisid ulatuda demokraatia mõningasest piiramisest diktatuurini. Sõja järel, isikukultuste tingimustes nn. sotsialistlikku ühiskonda rajades ja laastatud maad taastades jätkus esialgu 1930. aastate traditsionalism, kuid mõne aasta jooksul surus end peale uus ametlik ideaal arhitektuurne stalinism. A. Kotlil kui väljakujunenud arhitektil oli maitseorientatsiooni muutus raske, ent oma kohusetundlikkuses, aga ka repressioonide hirmus, püüdis ta tõsiselt. Hrustsovlikul ,,sulaajal" vabanes arhitektuur isolatsiooni ja senise dogmatismi kammitsaist ning traditsionalismi vahetas välja moodsa arhitektuuri taasavastamine. Justkui end uuesti noorena tundes projekteeris värsketest tuultest kantuna A
Äärmuslikult natsionalistlik, populistlik valitsemisvorm juhikultusega. Poliitika rõhutatud estetiseerimine ning tahte primaadi rõhutamine majanduse suhtes. Selles lähtub fasism futurismist. Riikluse, poliitika ja ühiskondliku tegevuse samastamine; riigivälise poliitilisuse võimalikkuse eitamine. Poliitiliste sümbolite (mundrite, marsikolonnide ja lippude) ohter tarvitamine. Antiigile orienteeritud traditsionalism, mis avaldus eriti vanaroomaaegse mineviku kultuses, ning samaaegne revolutsioonilis-dünaamilise enesekuvandi loomine. Koporatiivne ühiskonnamudel - otseste valimiste asemel rahvaesinduste loomine kutsealaliitude vms. organisatsioonide baasil.10 Fasismi sümbolid Eelpool mainitud vitsakimp ei olnud ainus Fasistliku Partei sümbol. Mussolini relvajõudude vormirõivastuse järgi on must särk saanud Itaalia fasistide tunnuseks
kui selle koostisosade (sotsiaalsed grupid, huvigrupid, indiviidid) heaolu. · Aristokraatia Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad,
ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud.
Kuidas ollakse seotud teiste riikidega? Millised on suhted naaberriikidega? Nt. Belgia vs. Prantsusmaa ; Eesti vs. Venemaa ; Suurbritannia vs. Iirimaa ... Maailmasüsteem tervikune Kas maailm on uni- või multipolaarne? KOOLIASJAD onenote Page 1 Kas maailm on uni- või multipolaarne? Rahvusvaheliste suhete tõlgendamise meetodid: Hüpoteesi püstitamine - Uuritakse põhjuslikku seost. Miski põhjustab midagi ... 1. Traditsionalism (Klassikaline koolkond) Vaatlevad nähtusi (antud juhul rahvusvahelisi suhteid) ja kirjeldavad neid. Mõõdavad asju, mida on raske mõõta (nt. õiglus, vabadus). Lähenemine on kvalitatiivne. Arvavad, et rahvusvahelised suhted kuuluvad humanitaarteaduste valdkonda (kuhu kuuluvad ka ajalugu, filosoofia ja õigusteadus). Traditsionalistliku lähenemise esindajaks on H. Bull 2. Behaviorism Keskmes on inimene. Lähenemine on kvantitatiivne. St
Konservatismi seisukohad 1 ® Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaanili-selt terviklik ühiskond (funktsionalism) ® Paremate võim (paternalism, aristokraatia) ja eliidi vastutus ® Sotsiaalne pessimism, skepsis suurte reformide ja suurte teooriate suhtes ® Usk riiki kui loomulikku elukeskkonda ja hea elu tagamise vahendisse, sageli rahvuslus ® Kõlblus, sageli soov kiriku ja riigi liiduks, põlvkondade side. Traditsioonide austamine ® Traditsionalism tähendab ennekõike põhiväärtuste säilitamise ning järk-järguliste kontrollitud reformide teostamise vajalikkust; ® Inimolemuse ebatäiuslikkus et inimene on egoistlik ja üksikuna saamatu, on tal vaja riigipoolset ühiskonnaelu korraldatust, mis kõige vabam on majanduses; ® Orgaaniline ühiskond konservatiivide arvates vajavad inimesed ennekõike turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab
- Ühiskond hoolitseb selle eest et alati eksisteeriks deviantsus defineerides mingit osa käitumisest kui kuritegeliku Mänguteooria - Kurjategija on muidusööja free rider - Ainult ausate inimeste populatsioonis on kurjategijal võimalik suurt kasumit saada - Kui kurjategijate % liiga suur pole võimalik kellegi kulul elada Väärtused Arusamad sellest mis on hea, ilus ja õiglane. Sarnased grupeeruvad dimensioonidesse: - Traditsionalism väärtustatakse traditsioonide järgimist, esivanemate austamist - Modernism iseseisev mõtlemine - Kollektivism kollektiivi kuulumine ja selle heaks töötamine - Individualism individuaalne heaolu ja saavutused - Materialism materiaalne heolu, jõukus - Postmaterialsim e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng Inglehart inimese väärtuste kujunemine a) Väärtusi mõjutab lapsepõlve keskkond
Ehitused: “Kalevi” seltsimaja; elamud Viljandis ja Pukas; Tallinnas Tatari 21b; Viru 4/Sauna 1, Väike-Karja 1 (koos A. Pernaga); Tartus Eesti Panga hoone (koos A. Matteusega) Arhitektuur 1920-1930 1918-36 alustati arhitektide ettevalmistamist Tallinna Tehnikumis. Lõpetas 33 arhitekti. 1921 asutati Eesti Arhitektide Ühing 1920ndatel valitses ekspressionism ja traditsionalism 1929 esimene funktsionalistlik elamu 1930ndate II pool esindustraditsionalism Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis 1809-20 töötas Riias ja Liepajas 1924-44 töötas linnavalitsuse projekteerimisbüroos Ehitused: Riigikoguhoone , ühistu “Oma Kolle”, Raua 4 (koos E. Habermanniga), elamu Herne t; Pelgulinna algkool; funktsionalistlikud elamud - E. Lenderi
jõudis majanduslik depressioon Eestisse, tugeva käe vajadus, erakondade arv oli suur, rahulolu kasv, tekkisid suured valitsuskriisid, 34ndal Eesti olukord paranes, otsustati põhiseadust muuta, ees ootasid uue riigipea valimised, kehtestati kaitseväe seisukorra, üritasid erakondi vähendada. Robert Natus EKA maja 1932 - kindlustuse amet, tollel ajal aktsaselts ja hittmaja, kuna tegu oli pilvelõhkujaga. Robert Natus Äri- ja eluhoone Pärnu mnt + Roosikrantsi nurgal 1936 TRADITSIONALISM rahvusliku vormi otsimine, eestis oli väga raske kõige tähtsam hoonel on katus, dekoor kaob ära, puhas seina pind Ehitusühing - Oma kolle'' - Herbert Johanson + Eugen Haberman 1922-26 Majad Kolde pst Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) kikkis majad paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi. Herbert Johanson puitfunktsionalism
Oikumeeniline liikumine ja teoloogia Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (1962 . 1965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on: liberaalne (kiriku-uuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis) konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus piiblikriitika suhtes, traditsionalism) fundamentalistlik (Piibli sõnasõnaline tõlgendamine) Kristluse juurtega tähtsamad usundid Kristlusest väljakavanud suurimad iseseisvad usulised liikumised kuulutavad, et kõik olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused liikumised on järgmised: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonid (rajanud 1823 Joseph Smith USA-s, u 11 miljonit) Jehoova tunnistajad (rajanud 19.saj II poolel Charles Taze Russell USA-s)
· Püüd (eriti poliitikas) säilitada olemasolevat või traditsioonilist korda · Poliitiline filosoofia · Konservatiivsete parteide printsiibid ja poiliitika Konservatiiv(ne) on selliste poliitiliste, ühiskondlike ja religioossete liikumiste üldnimetus, mille eesmärk on olemasoleva korra säilitamine või varasema ühiskonnakorra taastamine; seejuures ei ole päris selge, mida säilitada tahetakse. Max Weber ja Karl Mannheim kasutasid seda tähistades mõistet ,,traditsionalism". Erinevalt näiteks sotsialismist ja liberalismist ei ole siin tegu ühtse õpetusega, vaid paljude konservatiivsete vooludega, mille tuum on sama alalhoidlikkus. Konservatiivne liikumine tekkis kui vastandliikumine Prantsuse Revolutsioonile ja arengufaasi põhiesindajaks oli inglane Edmund Burke. Mõiste tõi käibele prantsuse kirjanik Francois Rene de Chateaubriand. Ideeks: inimese olemus on muutumatu ja inimestevaheline ebavõrdsus paratamatu
kannatuslugudega seotud kohti. OIKUMEENILINE LIIKUMINE JA TEOLOOGIA Tänapäeval toimivad kristlikud kirikud koostööle orienteeritud oikumeenilises liikumises (Kirikute Maailmaliit jt organisatsioonid). Roomakatoliku kirikut muutis oluliselt sallivamaks II Vatikani kirikukogu (19621965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on liberaalne (kirikuuuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis), konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus piiblikriitika suhtes, traditsionalism) ja fundamentalistlik (Piibli sõnasõnaline tõlgendamine). KRISTLUSE JUURTEGA TÄHTSAMAD UUSUSUNDID Kristlusest väljakasvanud suurimad iseseisvad usulised liikumised kuulutavad, et kõik olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused usulised liikumised on järgmised. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonid (rajanud 1823 Joseph Smith USAs, u 11 miljonit), Jehoova tunnistajad (rajanud 19. saj II poolel Charles Taze Russell USA-s), Ühenduskirik (rajanud 1954
eesmärk on suur tööhõive, kõrged palgad, väiksemad maksud, üksikisikut peetakse tähtsamaks kui kollektiivi. o Vasakpoolne ideoloogia pooldab riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse, astmelist tulumaksu, suuri makse ja riiklikku toetust laialdastele elanikekihtidele. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: o Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. o Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud.
vabadusi toetavad (sotsiaaldemokraadid) kelle huve aadlikud, monarhistlikult meelestatud kodanlus, haritlaskond töölised esindas ülemklass KONSERVATISM kollektivism tähtsustati kollektiivi, kollektiivi huvid seati kõrgemale kui üksikisiku huvid (nt perekond, suguvõsa või kogu riik) traditsionalism ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, tavad, kristlikud väärtused ja nendele tuleb pöörata suurt tähelepanu, ei tasu traditsioone hüljata aristokratism on olemas väikesearvuline liit, kes valitseb, ja teistel polegi asja valitsemisse (see oli igasuguse võrdsuse vastu) klerikalism kiriku ja riigi liit, nad peaksid tegutsema ühiselt pooldas eraomandusel põhinevat kauplemis ja tootmisvabadust
liikmeskond ja juhtimine ning selle eesmärgiks on probleemile tähelepanu tõmmata. Kui probleem on lahendatud, siis liikumine läheb laiali. Poliitilised ideoloogiad Poliitilised ideoloogiad erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. NB! Demokraatia pole ideoloogia, vaid riigi valitsemisviis! Konservatiivne ideoloogia (konservatism): · Tugev võim · Traditsionalism · Kiriku ja riigi liit (aga riik on tähtis) · Mõõdukad maksud · Kodumaise kapitali toetamine · Riik ei sekku majandusse · Elitarism Inimesed on ebavõrdsed · Sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna ja traditsiooniliste koosluste ülesanne Liberaalne ideoloogia (liberalism): · Individualism · Parlamentarism · Võrdsus kohtu ees · Reformism · Riik ei sekku majandusse · Madalad maksud · Vaba konkurents
4. Riik peab ühiskonnaellu võimalikult vähe sekkuma I Majanduspoliitika 1. Vaba konkurentsi ja turumajanduse pooldamine 2. Vabakaubanduse pooldamine 3. Valikuvabaduse ja eraalgatuse pooldamine majanduses, hariduses, sotsiaalalal 4. Kritiseeritakse kõrgeid makse, mis on vajalikud riikliku sotsiaalhoolduse ja koolisüsteemi ülalpidamiseks II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse 1. Traditsionalism traditsioonide ja struktuuride säilitamine, ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head 2. Rahvuslus. Lipukiri "Kodu, usk ja isamaa". Kiriku ja riigi liidu pooldamine. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad
aru saama, millal nad ahistavad · Pedofiilia diksursus Sotsiaalsed normid Kultuuris õigeks peetav käitumine · Kirjutatud normid - seadused, eeskirjad · Kirjutamata normid - ettekujutused Väärtused · Väärtuse mõiste kaks tähendust · ,,igal asjal on mingi väärtus (hind)" · ,,igal inimesel on oma väärtushinnangud" · Väärtused näiteks - Maitsev toit - Puhtus - Jõukas elu Väärtuse dimensioonid TRADITSIONALISM (elu traditsioonide järgi) ----------------- MODERNISM (oma peaga mõtlemine) KOLLEKTIVISM (kollektiivi huvide teenimine) ----------------- INDIVDUALISM ( individuaalsed saavutused) MATERIALISM (materiaalse heaolu saavutamine) ---------- POSTMATERIALISM (eneseväljendamine, isiksuse arendamine) 22.10.13 Kultuur ja ühiskond Kultuuri vormid · Rahvuskultuur sama keele rääkijate kultuur; ühise ajalooga inimeste kultuur; pikkade traditsioonidega; inimesi eristav
õigest käitumisest. Pluralistlik ignorants (pluralistic ignorance) – inimesed arvavad ekslikult, et teiste inimeste käitumine või arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast. Väärtused Väärtused, väärtushinnangud – arusaamad sellest mis on hea, ilus, õiglane jms. Sarnased väärtused võib kokku grupeerida väärtuste dimensioonidesse, vastandlike väärtuste paaridesse. Mõned olulised väärtuste dimensioonid: - Traditsionalism – väärtustatakse traditsioonide järgimist, esivanemate austamist. Modernism – väärtustatakse iseseisvat mõtlemist, oma peaga otsustamist. - Kollektivism – väärtustatakse kollektiivi kuulumist ja selle heaks töötamist. Individualism – väärtustatakse individuaalset heaolu ja saavutusi. - Materialism – väärtustatakse materiaalset heaolu, majanduslikku jõukust. Postmaterialism – väärtustatakse eneseteostust, sõnavabadust, isiksuse arengut.
väärtushinnangud". Väärtused (teises tähenduses) inimese poolt omaks võetud arusaamad sellest, milline käitumine, elustiil...on õige, hea, väärtuslik, ihaldusväärne jne. Nt väärtustatakse toitu, puhtust, jõukat elu, head haridust, viisakaid kombeid jne. Sotsioloogid on väärtusi palju uurinud ja on kujunenud väärtuste dimensioonid (ühes otsas on üht tüüpi väärtushinnangud, teises otsas teist tüüpi): TRADITSIONALISM --- MODERNISM Elu traditsioonide järgi uuendused, ise mõtlemine KOLLEKTIVISM --- INDIVIDUALISM Kollektiivi huvide teenimine individuaalsed saavutused MATERIALISM --- POSTMATERIALISM Materiaalse heaolu saavutamine eneseväljendamine, õigluse eest seismine On tehtud ka maailma väärtusuuringuid (1999-2004 aastatel). On joonistatud väärtuste kaart.
3. Valikuvabaduse ja eraalgatuse pooldamine majanduses, hariduses, sotsiaalalal 4. Kaitstakse rahvuslikku kapitali ja ettevõtjate huve, vajadusel võivad toetada kaitsetolle (Suurbritannia konservatiivid ei toeta eurot ja on Euroopa Liidu suhtes skeptilised) 5. Kritiseeritakse kõrgeid makse, mis on vajalikud riikliku sotsiaalhoolduse ja koolisüsteemi ülalpidamiseks II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse 1. Traditsionalism traditsioonide ja struktuuride säilitamine, ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Hegeli järgi on kõik ühiskonnas olemasolev mõistlik. 2. Rahvuslus. Lipukiri "Kodu, usk ja isamaa". Kiriku ja riigi liidu pooldamine.
I. esitab vaid ühte ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud
ühiskonna selgitamise viisi ja peab seda ainuõigeks. Ideoloogiad levivad juhul kui pakutavad ideed vastavad ajastu vaimule, s.t. et nad sobivad antud aegruumi - oskuslik propaganda. Poliitilised ideoloogiad (õpik lk.49) on erakonna või liikumise teoreetiline platvorm, mille alusel tegutsetakse. Peamised poliitilised ideoloogiad 20.sajandil on: Konservatism - E. Burke. Iseloomulikud põhimõtted: orgaanilisus - riik on nagu organism; elitarism - inimesed on ebavõrdsed, traditsionalism, tugev võim, riik ei sekku majandusse, kodumaise kapitali toetamine, mõõdukad maksud, sotsiaalse turvalisuse tagamine eeskätt perekonna jt. traditsiooniliste koosluste ülesanne, kiriku ja riigi liit. Liberalism - Locke, Montesquieu, Smith, Mill. Iseloomulikud põhimõtted: individualism, parlamentarism, võrdsus seaduse ees, reformism, riik ei sekku majandusse, madalad maksud, vaba konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud.
annaabi.ee 
