Eneseregulatsioon: Süsteemi elementide võime iseseisvalt korrastuda ja omavahel seostuda. Struktuur on seega: terviku ülesehitus erinevatest elementidest; elementide omavaheline (sõltuvus)suhe tervikus. Strukturalismi puhul laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele. Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Strukturalism: Aigi Heero Vene vormikoolkond (formalism) 1910-1920 aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Ühing (Juri Tõnjanov, Viktor Shklovski jt.) 1915 Moskva Lingvistikaring (Roman Jakobson 1926 Praha Lingvistikaring) Väide: Tekst koosneb sõnadest, mitte objektidest ega tundmustest. ,,Puskini Jevgeni Onegin oleks kirjutatud ka siis, kui Puskinit ennast poleks olemas olnudki." Viktor Shklovski ,,Kunst kui võte" Poeetilise keele ja tavakeele eristamine
Semiootika alused, 4 oktoober Saussure ja strukturalism Keel, milles me suhtelem iseendaga, see pole loomulik keel, varjatud, tsenseeritud meie mõistuse poolt. Unenägudes ma aga ei kontrolli - Freudi ideed. Kogu sotsiaalne aktiivsus on märgiline. Edastame märke. M rgiteadus võiks olla sotsioloogia aluseks, kuni ideoloogiani. Tähtsaim läbimurre tehtud aga keeleteaduses: seotud siis Ferdinand de Saussure'ga (1875-1913) Saussure: Vanast šveitsi aristokraatlikust perest, väljapaistev loodusteadlane, ka leiutaja. Alpinismi
Idee, et keeled on siiski erinevad Maailma keelte avastamine Ladina keele ainuvalitsuse lõpp Kerkivad rahvuskeeled Tsentraliseeritud riigid Tegeliku keelekasutuse rõhutamine Massiivne kirjaoskuse levik 17-18 saj Ratsionalismi ja universalismi esiletulek Esimesed katsed võrrelda euroopa keeli Richelieu: Prantsuse Akadeemia: kõik peaks olema ilus, kultiveeritud, elegantne, korrastatud ka keel Port Royali grammatika LOENG IV Strukturalism Genfi koolkond: Saussure õpilased Kopenhageni koolkond: Louis Hjelmslev: Nn GLOSSEMAATIKA: käsitleb keelt täielikult abstraktsena, otsides keele universaalseid omadusi Praha koolkond: Trubetzkoi, Jakobson Trubetzkoi Rakendas Saussure liigendust fonoloogiale Foneem eristab tähendusi, allofoon mitte. Foneem on kõigi allofoonide abstraktne kogum Allofooni valik johtub ümbrusest Strukturalism Oluline on VASTANDUS
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates...
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism: Harjutamiseks Määratlege binaarsed ja ternaarsed opositsioonid, mis kujundavad järgnevate tekstide struktuuri (üleval all, sees väljas jne) I Pirita (by Tinas6dur) Lõpuks ometi on kätte jõudnud SUVI ning ära sulanud kristalne LUMI. Mulle tundub, et see on kõigest UNI, kuid see pole paraku NII. Soe vesi, rand, päike. Talv on selle kõrval väike. Puudu on ainult vihm ja äike, näha tahan ma veel kõike. Selleks kohaks on Pirita, mille ilu on piiritu. Tahan kuulda lainete kohinat, boonuseks tuulte mühinat. (Tsit.: http://www.lyrics.ee/est/poems/user_poems/show_poem/id-439) II Kodumets I Tean metsi sügavaid, tean suuri laani, Kun kuusesambad pilvi toetavad, Kuldkäbivihma alla poetavad Ja oksad kõrgelt ulatavad maani. Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani, Kui haavalehed müha koetavad Ja mändi ladvul tuuled soetavad Kui sulakutsva vile jumalPaani. Ja sääl on metsavaimu koduase, Sääl jaaniuss...
Kirjandusteadus on iseseisva kunstiteadusena arenenud jõudsalt alates 19. Sajandist; poeetika ja stilistika olid kõrgelt arenenud juba antiigis. Kirjandusteaduse osad on kirjandusteooria, kirjandusajalugu ja kirjanduskriitika. Kirjandusteaduslikke meetodeid ja koolkondi: biograafiline meetod, feministlik kirjandusteadus, formalism, freudism, marksistik kirjandusteadus, positivistlik esteetika, poststrukturalism, retseptsiooniesteetika, semiootika, strukturalism, uuskriitika, vaimulooline koolkond. Uuskriitika (New Criticism) · Tekkis 1920. 30. Aastatel Ameerikas ja Inglismaal · Teos lahutatakse ajaloolisest ümbrusest · Tähtsam tunnus on tekstianalüüs, close reading: süvenenud ja täpne lugemine. Teose kui terviku mõju uuritakse struktuuri üksikelementide kaudu (värsimõõt, riim, erinevad kujundivõtted jne) · Tähtsamad esindajad: T. S. Eliot, Ezra Pound ,,Lugemise aabits" Strukturalism
2. Dionüüsuslik – Tunnete ja emotsioonide põhine mudel 3. Iakchoslik mudel – neurootiline, kiuslik, vastik, valdavad negatiivsed emotsioonid / Kõik maailma rahvad on nene kolme mudeli mikstuurid / Kultuuri ja isiksuse koolkond – Väideti, et soorollid on õpitud, kõik sünnivad valge lehena. Eestvedaja Margaret Mead. Uuris, kuidas murdeiga mõjutab tüdrukute psühholoogiat. Oli seksuaalrevolutsiooni eestvedaja. Strukturalism – Kultuurinähtusi tuleb uurida sünkrooniliselt, nende sisemises ja välises ühtsuses. Modelleerida struktuur ehk arvatav algroritm, mis määrab ära nähtuste arengu varjatud loogika. Claude Levi-Strauss Binaarsed opositsioonid – vastandid. nt sakraalne/profaanne, mees/naine, lubatud/mittelubatud, puhas/mittepuhas Sensoorsed opositsioonid – teistsugused vastandid; nt toores/keedetud, niiske/kuiv
Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioonid). On võimalikud ka allomorfid, mille valik allub reeglitele (nt eesti keele minevikutunnused s, -is, -si-, -i- sõltuvad verbi tüübist)
Psühholoogia kordamisküsimused 1. Traditsioonilised psühholoogia koolkonnad ja nende erinevused · Strukturalism millest koosneb aju. Uurisid mälu, emotsioone, taju, molekule · Funktsionalism kuidas evolutsioon, kohanemine, ellujäämise vajadus mõjutab meie psüühikat. Mis on naiste/meeste jaoks atraktiivne · Gestaltpsühholoogia tajumine tervikuna · biheiviorism me ei saa uurida miskit, millele meil pole ligipääsu. Peame tegelema aind nähtavate sündmuste ja käitumistega. Inimese reaktsioonid.
tõlgendusele väljendus poliitilises tegevuses. Lääne markism sündis 1922. aastal, kui György Lukacs kirjutas teose ,, Ajalugu ja klassiteadvus". Kaks mõtlejat, kes on lääne markismi samavõrd otsustavalt mõjutanud, on Ernst Bloch ja Walter Benjamin. Poliitika filosoofia Selline normatiivne nõustumine demokraatlikult üles ehitatud kapitalismi baasinstutsioonidega peegeldub ka poliitikafilosoofia taasavastamises sajandi teisel poolel. Strukturalism ja poststrukturalism Strukturalism, mille vaimseks koduks 1950. ja 1960. aastate Pariis, on põhimõtteline vastand subjekti esile tõstvale ,, humanistlikule" mõtteviisile, nagu seda esindab näiteks Sartre.Strukturalismi taotluseks on inimese mõtlemise ja tegutsemise varjatud struktuuride täpse kirjeldamise teel näidata,et subjekti autonoomsus modernses ühiskonnas on illusioon, mille loovad anonüümsed protsessid. Strukturalismi eirnevus poststrukturalismist seisneb
Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uuendusel pole selgelt eristatavat funktsiooni, ei suuda klassikaline strukturalism sellega
Tähendus tekkib keeles. Keelemärk on üksik ja elementaarne, saussurei märk koosneb 2st osast. Tähendus on märgi seos keelevälise reaalsusega. Väärtus on elemendi keelesiseste suhete süsteem. Süntagmaatika-kuidas märgid on ütluses seostatud teiste märkidega. Üks märk esineb alati teise järgi. Tähistaja ja tähistatu vaheline seos on arbitraarne e.suvaline. Onomatopoeetilised sõnad(hüüdsõnad, loomade häälitsused) Peale saussurei semiootika muutus. Strukturalism: Strukturalismi koolkonnad: Genfi koolkond Vene formalism ja keeleteadus: moska lingvistiline ring Praha lingvistiline ring Glossemaatika(kopenhaageni strukturalism) Ameerika strukturalism Praha lingvistiline ring: Vilem Mathesius-keelenähtuste potentsiaalsusest. Aktuaalne süntaks. 22.11: Praha lingvistiline ring: Foneetika ja fonoloogia: Henry sweet-transkriptsioon Akustiline ja füsioloogiline foneetika. Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay – Kaasani koolkond, akustika vs
Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioonid). On võimalikud ka allomorfid, mille valik allub reeglitele (nt eesti keele minevikutunnused s, -is, -si-, -i- sõltuvad verbi tüübist)
võrreldes). Nagu varem öeldud eristatakse tänapäeva sotsioloogias kolme peamist paradigma funktsionalism, konfliktiparadigma ja interaktsionism. Järgnev ülevaade lähtub nende kolme paradigma eristusest. Funktsionalism Funktsionalistliku paradigma all käsitletakse järgnevalt kolme teoreetilist voolu Briti sotsiaalantropoloogia, Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia ja Prantsuse strukturalism. Need voolud on küllaltki erinevad ja nende paigutamine ühe paradigma alla on suur lihtsustus. Neid kolme voolu ühendab see, et nad kõik lähtuvad mingil määral Emile Durkheimist. Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika funktsionalism on mõjutatud eelkõige Durkheimi tööjaotuse analüüsist; Prantsuse strukturalism aga eelkõige Durkheimi religiooni analüüsist. Briti sotsiaalantropoloogia Peamine Briti sotsiaalteaduslik koolkond 20. saj. esimesel poolel.
W. Wundt – eksperimentaalpsühholoogia labori rajamine Leipzigis 1879. Suunad psühholoogias Voluntarism (nt W. Wundt) - voluntarismi õpetuses absolutiseeritakse tahet ja püütakse seada psüühilise tegevuse ja olemise alusfenomeniks ning vastavalt saadakse, et kõik ülejäänud psüühilised protsessid on määratud tahtest. Nõrgalt argumenteerituks jääb neis õpetustes see, millest tuleneb tahe ise. Strukturalism (nt. E. Titchener) - püüdsid selgitada psüühika algelemente ja nendevaheliste seoste struktuuri. Funktsionalism (nt. W. James) – milline on psüühiliste protsesside mõte ja kuidas need protsessid aitavad inimesel kohaneda oma tegevuskeskkonnaga ning lahendada elu poolt tema ette püstitatud ülesandeid aktiivsete toimingute käigus. Psühhoanalüütiline suund (nt S. Freud) – tekkeajaks oli 20. sajandi algus. Eriti ulatuslik oli huvi pärast
komponentidest lähtuvalt. Paradigmaatilised reeglid määravad millist vormi peab antud juhul kasutama (käände- ja pöördelõpud)Paradigmaatiliseks riimiks nimet sõnade lõppude kordusi.. Paradigmaatilised reeglid on süntagmaatika aluseks. Näide: Poiss jookseb. Ei saa õelda poisid jookseb, vaid peab ütlema poisid jooksevad. Kui üks on mitmus, siis peab ka teine olema mitmus. Iga valik mõjutab teist. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism on lähenemisviis ja metodoloogia mitmetes 20. sajandi teadustes (peamiselt humanitaarteadustes), milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektidestruktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Struktuuri peetakse seejuures süsteemi enda suhete poolt looduks. Strukturalismis käsitletakse uuritavaid
Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne,
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid
Sünkroonsus ( lueda teksti siin ja praegu ) Lühilugemine ( teksti tuleb lähedalt vaadata, et kõike näha ) T. S. Eliot (1888-1965) ( luuletaja, modernistlik traditsioon. On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) I.A. Richards Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". Austin Warren Harold Bloom 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Strukturalism - sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste), tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Vene formalism - ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes
jaoks erinevad. - SEMIOOSIS Semioosis ehk semioos on märgiprotsess. Peirce'i järgi on semioos triaadne protsess, potentsiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Sebeoki järgi on semioos samane eluprotsessiga. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei pea olema tegelikult eksisteeriv asi. - SEMIOOTIKA JA STRUKTURALISM Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride. - KOMMUNIKATSIOON Semiootika leiab, et igasugune kommunikatsioon on alati märgiline ehk semiootiline. Märgid ja nende tähendused omakorda tekivad kommunikatsioonis. Teade koosneb alati signaalist ja mürast. Nende kahe
kuidas märk varieerub. Paradigmaatiline - asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, need omakorda teise gruppi jne.
Peircel: märktriaad – märk, tõlgend, objekt. Märk on suhtes objektiga, siis tekib automaatne tõlgendus. Saussurel: tähistatav ja tähistaja - Miski on märk ainult seetõttu, et seda interpreteeritakse interpreteerija poolt kui millegi märki Märke võib kasutada erineval moel (liiklusmärk, aga kui annad sellega vastu pead, siis kasutad teisel moel seda) Märk peab olema alati süsteemis, ta ei eksisteeri iseseisvalt ilma süsteemita enda ümber. Struktuur ja strukturalism: Struktuur on kõigi reaalselt eksisteerivate süsteemide lahutamatu osa. Struktuur on süsteem, mida juhib seaduspärane seos. On süsteemi see osa, mis muudab süsteemi seaduspäraseks ja loogiliseks. Struktuur on süsteemi seaduspärane siseehitus (by E. Suursaar). Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Semiootika on strukturalismi vorm — me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid
Strukturalism – 20. sajandil võimsalt levinud lähenemissuund kultuurinähtuste tõlgendamisele, esines lingvistikas, kultuurantropoloogias, kirjandusteaduses. Sai alguse keeleteadusest, Šveitsi lingvisti Ferdinand de Saussure’i (1857 – 1913) töödest indo-euroopa keelte grammatikate võrdlemise alal. Võttis aluseks keele struktuuris ilmnevad kahesused (duaalsused) ehk vastandpaarid, millega eristatakse tähendust. Peamine duaalsus olid langue ja parole (keel ja kõne). Ajalooliselt järgnevate duaalsuste kirjeldamise ja uurimise (diakroonsus) asemel muutus olulisemaks keele struktuuris samaaegselt ilmnevate vastandpaaride tõlgendamine (sünkroonsus). Vene formalismiks nimetatakse kirjandusteaduse strukturalistlikku suunda, mille rajasid Peterburis ja Moskvas tegutsevad poeetilise keele uurijad 20. sajandi esimesel kümnendil. Peterburis: „Poeetilise keele uurimise ühing“. Moskvas: Moskva lingvistikaring. Tänu selle suuna tegevusele sai kirjandus...
Tartu Ülikooli rektor olnud, Riigikogu liige praegu. Mõtlemise muutumine ajaloos. Jüri Allik on uurinud peamiselt kahte psühholoogia valdkonda: nägemistaju ning kollektivismi ja individualismi võrdlusuuringud. Ta on avaldanud ka kriitilisi artikleid Sigmund Freudi loomingu kohta. Psühholoogid rektorid: Tulviste, Bachmann, Heidmets Psühholoogialabori looja ja aeg: William James (18421910) esimene labor Harvardi Ülikoolis. Psühholoogia koolkonnad. Strukturalism. Funktsionalism. Funktsionalism Kuidas psüühika funktsioneerib? Darwni mõju: looduslik valik, kohanemine keskkonnaga. Mõtted, tunded, kohandamine. Strukturalism lähenemisviis ja metodoloogia milles peatähelepanu pööratakse uuritavate objektide struktuuri seaduspärasustele. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning selgitab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid
jne.)Tähsamad esindajad T.S. Eliot, Ezra Pound ,, Lugemise aabits" Pöörab suurt tähelepanu võtetele- kuidas kasutatakse nt. irooniat, kuidas tekitatakse rütm jne., Milline on sõnakunstiteose struktuur(,,ehitus")? Kas teos on terviklik sõnakunstiteos? Kas selles teoses on nii teose erinevate tasandite vaheline ühtsus kui ka universaalse tähendusega teema? b) Strukturalism tähelepanu struktuuril ( laused, sõnad, silbid, häälikud- kas ja mis tähendus on millelgi neist osadest Alusteos: Ferdinand de Saussure ,, Üldine lingvistikakursus"(1916). Eristab keelt-langue ja kõnet-parole Teised S-i esindajad 1950-60-ndatel Roman Jakobson, Claude Levy-Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman Binaarne opositsioon: kaks teineteist välistavat elementi või mõistet. Nendevahelisest erinevusest tekibki tähendus.
väliste asjaoludega. Formalistid eeldasid, et kõik teksti mõistmiseks vajalik sisaldub tekstis endas, ja just nimelt teksti vormis, mitte sisus, millele nad tähelepanu ei pööranud. Formalistid toetavad palju lingvistikale, mis on neil lähim teadusala. Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu
Näteks Jean Baudrillard - hüperreaalsuse mees - simulaakrum (seostub erinevusega erinevuse kaudu; st viitab enesele ning kaob selge seos reaalsuse ning sürreaalsuse vahel) Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring. Strukturalism sai algus Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson. (1) Genfi koolkond WTF? MITTE KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI? JE SUIS STUPIDE :(
Müüt. Miks müüt kirjanduse käsitlemisel oluline on? Müütide kasutamisest kirjanduses (tooge mõni näide). • Müüt - seletavad maailma olemust, sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. • Paljud müüdid on kirja pandud ning neist on saanud olulised teosed. Samuti saab müütidele juurde mõelda ja nii häid lugusid kirjutada. • „Sõrmuste isand“, „Faust“ Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalistlik lingvistika (Saussure). Strukturalistlik antropoloogia. • Strukturalism – struktuur on kontseptuaalne raamistik, mida inimene kasutab füüsiliste entiteetide, nähtuste jne mõistmiseks. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus.
märk varieerub. Paradigmaatiline asendatavusel põhinev. Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutis samast nähtusest. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism kirjeldab uuritavat objekti tavaliselt kui teatavat elementide hulka ning püüab võimalikult üldiselt ning objektiivselt selgitada nendevahelisi seoseid (koode). Strukturalism-süsteemide uurimine, mis lähtub sisemisest struktuurist, mitte vormist või materjalist. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure.
- rass, miljöö, moment - faktid ja põhjuslikkus - autor, rahvuskirjandus, ajalugu August Comte Hippolyte Taine Georg Brandes Hermeneutika - tõlgendus ja mõistmine - tekst, keel - hermeneutiline ring Wilhelm Dilthey Martin Heidegger (18801976) Hans-Georg Gadamer (19002002) Fenomenoloogia ja lugejauurimus - lugeja ja tekst - fenomenid - retseptsiooniesteetika Edmund Husserl Roman Ingarden Wolfgang Iser (19262007) Hans Robert Jauss (19211997) Stanley Fish 9. SLAIDSHOW Strukturalism - metoodilisus, objektiveerivus - sünkroonia - keel - struktuur, märk - elemendid ja funktsioonid - binaarsed opositsioonid Genfi koolkond Ferdinand de Saussure keel (langue) / kõne (parole) Formalism - keel - poeetika Viktor Sklovski (18931984) Juri Tõnjanov (18941943) Boris Tomasevski Vladimir Propp Roman Jakobson Praha lingvistikaring - keel - fonoloogia Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus,
järjestikuste intervallidega sissejuhitud informatsioon (loomaaedades ekskremendi auditiivne kontroll)). 12. SEMIOOSIS -märgitoime Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on veelgi erilisem selle poolest, et üks neist kolmest elemendist ei tarvitse olla tegelikult eksisteeriv asi. 13. Semiootika ja strukturalism Strukturalismis laiendatakse lingvistikas kasutusel olevat struktuuri mõistet erinevatele eluvaldkondadele ja inimtegevuse sfääridele Aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise
tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c. Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest
asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab
asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast. Keel on semioloogiline süsteem, kõne ei ole. Lähenes keelele uutmoodi - püüdis luua sünkroonilist keeleteadust (sellest arenes välja strukturalism), mis vastandina diakroonilisele (vaatles konkreetseid keeli, tegelikult uuris kõnet), vaatleks keeli ühena - mistahes keelena. Keele olemust nimetas sotsiaalseks (vs füsioloogiline). Esimesena uuris keelt olemuslikult. Keel on reeglite kogum. Keeleline märk on diaad=tähistaja+tähistatav. Tähistaja (signifiant) on materiaalne, tähistatav (signifie) on idee. Nendevaheline seos on meelevaldne, konventsionaalne (jätab
Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia
vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli. pragmaatika. ehk determinatsioon ( ) Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi osa. Kogu universum on Süntaktika- küsib, kuidas märk on ehitatud ja kuidas ta moodustab teiste c) Ameerika strukturalism; keele relatiivsuse hüpotees tõlgendatav kui märkide kogum. märkidega jadasid. Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist.
Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus? · Mille poolest erinevad omavahel bioloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised konstandid? · Millistel viisidel ringlevad tähendused kultuuris?
modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kirjandusteose analüüs jaguneb kolmeks: autorikeskne (autori tahe, maailmavaade, elukogemus,
järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seoseid. 3. Lugeja kirjandusliku kommunikatsiooni mudelis Lugeja garanteerib selle, et tekst hakkab tähendust omama. Lugemist mõjutavad lugeja elukogemus, kultuurikogemus,
Tähendus see objekt, milleni viib Ch. W. Morris. Semioos (semioosis) : M-D-I-T-K M (märk), D (tähendus), I (interpretaator), T (tõlgendus), K (kontekst) Semioos märgi saamise protsess Semiootika lätted: - Diagnoos - Prognoos - Ennustamine Meil on märgid, tuvastame haigust. 1 esimesi, kes kasutas sõna "semootika" oli antiigiajal Galen Claudius Galenus, oli 5 keisri ihuarst Eelmine kord: kuidas semiootilised ideed hakkasid kasvama loogikasse/matemaatikasse Strukturalism Suuna rajajaks peetakse Ferdinard de Saussuret, kuigi sarnaseid ideid olid väljendanud mitmed keeleteadlased. Franz Bopp "Tõde ei ole ilus" mudel resoneerib hästi meie intonatsiooniga. Ainult julged inimesed nagu romantilised kunstnikud julgevad seda väljendada. Tõde ei ole üleüldine, vaid see on selle ajastu oma. William Jones 1776 The Sanscrit language vana india keel, vanimad tekstid maailmas reeglina sanskritis kirjutatud
Süntagmaatikas on märk suhtes kontekstiga. Ühe nähtuse, eseme, isiku või mõiste asemel nimetatakse teist, mis on meie teadvuses kujutlusega sellest mõistest, nähtusest vm. Nt. selle asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse
j. Tarbijapsühholoogia k. Reklaamipsühholoogia mõju et kallutada ühe/teise otsuse suunas AJALUGU 19 saj keskpaik: G. Th. Fechner (1801-1887) "Elements of psychophysics" 1860 Wilhelm Wundt (1832-1920) 1879 esimene psühholoogilise eksperimentaalpsühholoogia labori (mõõtis vaimseid protsesse). Seisukoht: käsitles mõistust mõõdetavana. Strukturalism mõistus koosneb kolmest baasilisest elemendist (oli nõus et neid saab mõõta): o Tajud need tekitavad kombineerudes o tunded kogemuse o kujutlused Funktsionalism - Mõistuses ei saa eristada komponente. Keskendus käitumise ja teadliku kogemuse vahelisele seosele W. James "Principles of Psychology" 1890 tsiteeritakse siiani. PARADIGMAD
*travestia - alusteksti satiiriline moonutus. Tuntud teose tegelased ja tegevustik asetatakse jämekoomilisse võtmesse. Travestia aluseks on sageli eeposed ja müüdid. *pastiss - mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu sõnavara, lausestust või stiili. Pastiss pole pilkav, vaid tunnustav. Tegu ei ole plagiaadiga, sest on avalik jäljendus. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming. Inimkogemus süstematiseeritakse erinevatesse valdkondadesse (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, kirjandusteadus jne.) Põhialus: kõik inimkogemuses ja kultuuris eristatavad nähtused ja struktuurid, mis nende toimimist reguleerivad, kuuluvad mingisse strukturaalsesse süsteemi. Strukturalistlik lingvistika Enne Saussure'i uuriti keelt diakrooniliselt
43. Mis on kummastamise eesmärk? Mis on Brechti võõritusefekti eesmärk? - Lähedane on saksa näitekirjaniku Bertolt Brechti võõritusefekt (Verfremdungseffekt) kui tehnika, ,,mille abil võib kujutatavatele sündmustele anda ,,silmatorkavuse, selgitamisvajaduse, mitte- endastmõistetavuse, mitte-lihtsalt-loomulikkuse pitseri." Selgitas mõistet traktaadis ,,Vaseost", mis valmis 1930ndate lõpuks.) 44. Mis iseloomustab strukturalismi kui mõttevoolu? - Strukturalism on paradigma, mille kohaselt kõik kultuurinähtused on taandatavad neid määratlevatele struktuuridele (Rein Raud). Struktuur on terviku koostisosade asetus ja liitumise või seostumise viis ehk siseehitus (EKSS). 45. Kuidas strukturalist loeb ja uurib kirjandusteost? Võrrelge uuskriitikat ja strukturalismi. - Strukturalism kirjandusuurimises on tekstikeskne suund, tekstiväliste tegurite vastu huvi ei tunta. Tekst kui elementide
Sõna ja lause vahe ei ole selge. Eskimo e innuiidi keeled, mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled. August Schleicher (1821-1868). Keelepuu mõiste, aluskeeled. Keel kui organism, mis areneb. Isoleerivaglutineerivflekteeriv. Noorgrammatikud (19. saj lõpp). Esindajad A.Brungmann, H.Paul. Uurisid keelemuutuste põhjused: absoluutsed häälikuseadused e häälikuseadustes ei ole erandeid. Eranditest tunnistati vaid analoogiat. Laenamine. *XX sajandil (strukturalism – Saussure) 20. sajandi esimesel poolel hakkas arenema strukturalism – 20. sajandi tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse: kirjandus, majandus, bioloogia. Sturkturalismi põhitõed: tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). Sünkrooniline keele uurimine. Keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne). Jan Baudouin de Courtenay (Kaasani koolkond. Tartus 1883-1893). Võttis kasutusele foneemi mõiste.
littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pakkuda Informatiivne- Modelleeriv-kunsti võime maailma luua Prohvetlik-ennustav Sotsiaalne- suunatud inimese mõjutamisele Kirjanduse kriitiline funktsioon- kirjandus asub pühendumuse(lojaalsus olemasolevale
Levinumad on loomismüüdid ja kangelasmüüdid. Kirjanduses kuni 18.saj. lõpuni nn. müüdiperiood. Müüdid olid Vanakreeka tragöödiates, Vanas Testamendis, kangelaseepostes (rahvuseepos - rahvapärimus + ajalooline sündmus), rüütliromaanid võtsid ainese antiigist, Kuningas Arturi romaanid kasutasid keldi müüte ja pärimusi, ka Tolkieni „Sõrmuste isand“ on anglosaksi mütoloogia põhjal loodud. Kirjandusteooria koolkonnad Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalistlik lingvistika (Saussure). Strukturalistlik antropoloogia. Semiootika. Märgisüsteemi mõiste. Märgitüübid: indeks, ikoon ja sümbol. Strukturalism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (narratoloogia, G. Genette, J. Culleri strukturalistlik retseptsiooniteooria). Strutrualism Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub looming
ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine
juhuslik kollaaz F. Jamesoni jaoks on pastiss `tühi paroodia' (blank parody), eriti postmod. kasutuses, `surnud keel', milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne
F. Jamesoni jaoks on pastišš ‘tühi paroodia’ (blank parody), eriti postmod. kasutuses, ‘surnud keel’, milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste. Strukturalism on meetod, mille eesmärgiks on süstemaatilisel viisil mõista põhistruktuure, millele toetub kogu inimkogemus (sh. looming). Fookuses struktuurid, millele alluvad kultuurinähtused. Strukturalism on meetod, mille abil süstematiseeritakse inimkogemust, seda kasut. mitmetes valdkondades (nt. lingvistika, antropoloogia, sotsioloogia, psühholoogia, kirjandusteadus). Põhialus: inimkogemuses, kultuuris jne
annaabi.ee 
