ühiskond põhineb lõplikul olemusel. 11. Kuidas tühi tähistaja hakkab demokraatliku protsessi õõnestama? Tühi tähistaja hakkab demokraatlikku protsessi õõnestama siis, kui demokraatlik protsess on liiga teadlik tühja tähistaja loomusest ja olulisusest ning määramatus muutub täielikuks, kuna ühiskond koondub liigselt tühjade tähistajate ümber. Poliitilised jõud hakkavad esinema demokraatia tähistaja all liigselt. 3. Teun van Dijk. "Ideoloogia. Multidistsiplinaarne lähenemine".Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 1. Probleemsituatsioon sõnastamine. Ideoloogiale keerulisema skeem-struktuuri paljalt kui loetelu otsimine, formaadi leidmine, mis hõlmaks kõiki ideoloogiaid ja selle tõestamine. 2. Milliseid erinevaid struktuure (formaate) Dijk ideoloogiale pakub ja kuidas põhjendab oma valikuid? Stsenaariumimudel- sest see korrastab kõiki stereotüüpsete sotsiaalsete sündmuste struktuure
VOX CLAMANTIS loodud 1996 noored muusikud ühine huvi gregooriuse laul laulavad liturgias hulga kontserte eestis ja välismaal kontsertreisid: Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni koostöö Pariisi Gregoriaani Kooriga mitmed CD'd koostööd: Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt Ansambli kunstiline juht ja dirigent JAANEIK TULVE kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga JAANEIK TULVE Viimastel aastatel oma tegevuses astunud pika sammu edasi, mis on neid viinud rahvusvahelise tunnustuse lävepakuni Vokaalgrupi uusim heliplaat «Stella Matutina» koos Weekend Guitar Trioga, mis ilmus Prantsusmaal, on suisa vaimustavalt hea Kasutatud materjal www.google.ee http://www
Virtuaalse maailma eelistamiseks ,,reaalsele" võib leiduda mitmeid erinevaid põhjuseid. Van Dijk (1999) väidab, et virtuaalne kogukond ehk kommuun on inimeste liit, keda ei seo aeg, koht ega muud füüsilised ega materiaalsed tingimused peale nende, mida inimesed ja meedia neile võimaldavad. Loomulikud kommuunid on aga piiritletud aja, koha ja naturaalse keskkonnaga ning baseeritud enamasti näost- näkku suhtlusel (Dijk 1999). Loomulikult esineb virtuaalsel suhtlemisel oma miinuspooli. Van Dijk (1999) on välja toonud näiteks selle, et orgaaniline kommuun (naabruskond, kvartal, suguvõsa) on suhteliselt stabiilne üksus paljude lühikeste ja kattuvate suhtlusliinidega. Virtuaalsed kommuunid jällegi ühendavad ebamäärase kuuluvusega inimesi, kes võivad grupist iga hetk lahkuda (van Dijk 1999). Lisaks sellele ei saa inimesed alati kindlad olla, et nende abipalvetele vastatakse või et saadud vastused tõesed on.
Valikaine: Infoallikad ja infootsing Praktiline töö nr.1 : raamatu leidumuse kindlakstegemine raamatukogude elektrooniliste (koond)kataloogide alusel ja nõuetekohaste viidete vormistamine Praktilise töö eesmärgid: ülevaate saamine eesti suuremate raamatukogude elektroonilisest koondkataloogist ESTER elektronkataloogidest andmete otsingu kogemuse omandamine nõuetekohaste viidete vormistamine (vt. teema 3 jaotusmaterjal: viitamine). Kataloogis olevad bibliograafilised kirjed tuleb muuta bibliograafilisteks viideteks, mida kasutatakse teadustööde, artiklite jms kasutatud kirjanduse loeteludes. Nt raamatu kirjed kataloogis: Intellectual capital and knowledge management : strategic management of knowledge resources / Federica Ricceri. London : Routledge, 2008 xvii, 204 lk. : ill. ; 24 cm. ISBN/ISSN: 9780415403924 (hbk.) Psühholoog...
Norman Faircloughi (1989, 1992) määratlustest. T. A. van Dijki lühikese, ent täpse definitsiooni kohaselt on diskursus ,,tekst kontekstis". Analoogiline on N. Faircloughi määratlus: diskursus on ,,keel sotsiaalse tegevusena, mille määravad sotsiaalsed struktuurid". Nendest definitsioonidest tulenevalt on diskursusanalüüs teksti ja kõne uurimine kontekstis see on ,,teksti ja kõne tegelike struktuuride süstemaatiline, üksikasjalik ja teoorial põhinev analüüsimine" (van Dijk, 2005: 236). Laiemas ja sotsiaalteaduslikumas tähenduses keskendub diskursuseuurimine teksti ja kõne laiadele sotsiaalsetele ja kultuurilistele funktsioonidele, tingimustele ja tagajärgedele, k.a diskursuse rollile ideoloogias (samas). Diskursusanalüüs aitab vastata küsimusele, kuidas kasutavad inimesed keelt, kujutamaks reaalsust ja konstrueerimaks arusaamu sotsiaalsest maailmast. Diskursusanalüüsi tegemisel huvitab uurijaid nii tekst kui ka sellest väljaspool olev analüüsitakse
Mina ei olnud kunagi varem näinud, et orelit mängitaks nii kiiresti jalgadega. Ma saan aru, kui inimene suudab oma käsi ja sõrmi nii kiiresti liigutada, kuid tervet jalga. See näitas juba omaette klassi teiste esinejate ees. Tema repertuaari kuulus üks väga pikk lugu Bachilt, mida aitaski esitamisel Uibo, keerates noodilehekülgi ning tõmmates ning surudes kange sisse välja. Samuti esitati ühe hollandlase, kelle nimi oli Peter van Dijk, teos. Andres Uibo kui temale eelnevate esinejate õpetaja, lõpetas kontserdi palaga, mis kestis oma 15 minutit. Teose nimeks oli Passacaglia c-moll ning autoriks Bach. Teda oli mõnus kuulata, sest ta mängis rahulikult ja oli tunda, et ta on selle ala professionaal. Kuna tegemist oli pähapäevase päevaga, ning üsna lõuna ajal, polnud kohapeal väga palju kuulajaid. Koos esinejate endaga ulatus see arv kõigest 10-12 ni. Saal koosnes rivis toolidest, mis olid asetatud kaares seinaäärde
Diskursus viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda; näiteks Euroopa Liidu diksursus kujutab endast kõike seda, mida Euroopa Liidu kohta öeldakse ja reegleid mis juhivad Euroopa Liidust rääkimist või kirjutamist. Michel Foucault ajalooline diskursuseanalüüs. Uurib seda, kuidas mingite teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, kuidas ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad. Teun van Dijk analüüsib ajakirjanduslikku diskursust, eriti uudiseid. Ajalehtede ja televisiooni uudised on küll näiliselt objektiivsed, aga sisaldavad tegelikult varjatud suhtumist kajastavate sündmuste kohta. See varjatud suhtumine on tavaliselt selline, mis on kooskõlas valitsevate gruppide huvidega, aga kuna seda suhtumist edastatakse meedias varjatult, mitte otsesõnu, siis ei saa inimesed aru, et nendega manipuleeritakse. Sotsiaalsed normid
Erineva emakeelega inimesed elavad erinevates maailmades. 53. Michel Foucault ajalooline diskursusanalüüs. Kuidas teemasid kajastatakse, millised arusaamad muutuvad üldlevinuks, millised kaovad. Võim on üldisem nähtus kui vaid käsu pealesurumine või sellele allumine. Võimule allutakse ka siis, kui käsku täidetakse kui ka hakatakse vastu. Käsu andmine on ka võimule allumine. Tõde ja võim (võim peitub tõe taha) 54. Teun van Dijk ajakirjanduslik diskursusanalüüs. Varjatud suhtumine. 55. Johan Gotfried Herder maailma ajalugu on rahvuste ajalugu, ajaloo subjektiks on rahvused. Rahvus on inimese olulisemaid tunnuseid. Keel on keskne tunnus, aga ka rahvusvaim. 56. Benedict Anderson rahvus on inimeste viis end maailmas määratleda. Inimesed tundsid varemalt kokkukuuluvustunnet nendega, kes järgisid sama religiooni või allusid samale valitsejale. Nüüd tekkis kokkukuuluvustunne nendega, kes lugesid
Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele haaratuses
liikmete poolt jagatavad n Need raamistikud on organiseeritud ideoloogilise skeemina, mis esitab piiritletud grupi enesedefinitsiooni. Lisaks grupihuvide toetamise sotsiaalsele funktsioonile on ideoloogiatel ka kognitiivne funktsioon grupi sotsiaalsete representatsioonide (hoiakud, teadmised) formeerimisel, kus jälgitakse kaudselt grupiga seotud sotsiaalseid tegevusi, s.h. ka oma liikmete teksti ning kõnet (van Dijk 1998) Ideoloogilisus kõnes ja kirjas n Ideoloogilisus tekstis väljendub selle kaudu, kuidas erinevad grupid kasutavad keelt kui üldmõistetavat ning kuidas teatud väiteid esitatakse kui üldkehtivaid. n Diskursiivsed praktikad on ideoloogilised niikaua, kui nad sisaldavad tähistusi, mis toetavad võimusuhete säilimist või restruktureerimist. n Ideoloogia võib väljenduda: n eksplitsiitselt, nt. teatud kindlate teemade valiku, majanduslike ja
c) Väärtused inimeste poolt omaks võetud arusaamad Keel - Sapir ja Worf emakeel mõjutab olulisel määral seda kuidas inimene maailma tajub ( kui puudub mineviku vorm on arusaam ajast erinev) Diskursus - viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda - Foucault kuidas teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad - Dijk kajastavad varjatud suhtumist mingite sündmuste kohta Sotsiaalsed normid - Normaalne on antud ühiskonnas enim levinud käitumine - Vastab mingile ideaalile või ettekirjutusele Probleemid: - Väärkonsensus inimesed arvavad ekslikult et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest - Pluralistlik ignorants arvatakse ekslikult et teiste arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast
Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid Kommunikatiivne kontekst, kommunikatsiooni mikro- ja makrostruktuurid Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega Paradigmaatiline (teaduslik-loogiline) ja narratiivne mõtlemine- Psühholoogiline narratoloogia Traumateooria ja jutustamise terapeutiline tähendus- inimene kaotab kriitilistes olukordades
Viimase aastasaja jooksul on paljud niidud suurelt jaolt kinni kasvanud, kuna traditsioonilistest maakasutusviisidest karjatamisest ja niitmisest on intensiivsemate põllumajandusmeetodite kasuks loobutud. Järsud muutused traditsioonilises põllumajanduslikus maakasutuses on seadnud ohtu aladele iseloomulikud taime- ja loomaliigid (Hallanaro jt, 2002). Kunagistest laialt levinud pool-looduslikest kooslustest on Euroopas järele jäänud vaid üksikud fragmendid (van Dijk, 1991). 1.4. Looduskaitse Soomaa rahvuspargis Esimest korda rakendati looduskaitse meetmeid praeguse Soomaa rahvuspargi territooriumil 1959. aastal, mil ENSV Ministrite Nõukogu määruse nr. 119 (lisa 1) alusel loodi riiklik botaaniline keeluala "Halliste puisniit" (lisa 2) ja määrati kindlaks selle piirid. Ühtlasi kinnitati ka keeluala kaitse korraldamise eeskiri, mille kohaselt oli nimetatud keeluala
Tekstibaas: tekstis otseselt väljendatud info põhjal tekst kujutlus episoodimälus ehk esmane kujutlus sellest, millest tekst räägib. ! Situatsioonimudel- tekstibaasi, suhtlemis-situatsiooni ja tajuja teadmiste põhjal loodav kujutlus olukorrast, sündmustest mis sarnaneb tekstis esitatuga. NB! INDIVIDUAALNE Alltekst-väljaütlemata mõte, hariduslik osa tekstist Jutustamisoskus algab jutukeste analüüsist ..... Teksti mõistmise kognitiivsed strateegiad (Van Dijk, Kintsch) · õppetekstid peaksid koostatud olema nii, et kasutaks mingit strateegiat: · propositsioonistrateegia- kasutusel kui vajalik lausetähenduse mõistmine, ühe lause piires. · Lokaalse sidususe strateegia-..alati mängus, kui lauses asesõnad Taadi õunapuu näide. · Makrostrateegia- pane pealkiri · skeemistrateegia- tuletamine nt · pragmaatilised strateegiad · metakeeleline- millise sõnaga on nimetatud õunu (viljad) .................
Tõeväärtusteooria. Klassikaline pragmaatika keelefilosoofiast arenenud. Kõneaktititeooria (Austin, Searle) ja implikatuuriteooria (Grice) olid reaktsioon tõeväärtusteooriale. Põhilähenemine Chomskylik. Diskursuseanalüüs Hõlmab kogu tekstide hulka, mis ühiskonnas käibel on; mitme osapoole tekst. Seotud sotsiolingvistikaga. Uuritakse üksusi, mis on suuremad kui lause. Näiteks Halliday ja Hasan Cohesion in English 1976, van Dijk Text and Context 1977 (tekstide makro- ja mikrostruktuur) Kõneetnograafia (sh konversatsioonianalüüs) Keskendub eelkõige suulisele argisuhtlusele. Lähtutakse hoolikalt dokumenteeritud & salvestatud materjalist. Gumperz & Hymes ,,Ethnography of Communication" 1964 alusteos, millest alates antropoloogilised lingvistid on pidanud oluliseks hoolikalt dokumenteeritud suhtlussündmuste kirjapanekut. Hymes: Whorf'i moodi relatiivsus on sekundaarne, primaarne on erinevus keele
emotsioone. Talcott Parsons: ühiskond saab eksisteerida vaid tänu sellele, et inimesed on internaliseeritud. Kultuur ja ühiskond Maslow' vajaduste teooria. Sellest lähtuvalt tahavad inimesed seda, mida neil ei ole. 14 Ühiskonna mõiste sots. süsteem, omavahel seotud Kreeka diskursus. Ajakirjandusliku diskursuse analüüsi indiviidide kogum. peamine esitaja Teun van Dijk. Kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel Sotsiaalsed normid kultuuris õigeks peetav käitumine ja inimestel (tööjaotus). Ulrich Bech on öelnud, et (kirjutatud ja kirjutamata normid) tänapäeva globaalses maailmas on olemas vaid üks ühiskond ning ei saa teha ühiskonda ja riiki sünonüümiks. Kultuuri vormid On olemas kuus erinevat ühiskonnatüüpi Rahvuskultuur sama keele rääkijate kultuur: ühise
· Sotsiolekt seotud sotsiaalse staatusega (keskklassi vs. Töölisklassi keel, haritlaste vs. Talupoegade keel) · Stiil, register, seotud situatsiooniga (ametlik vs. Igapäevane keelekasutus) · Diskursus · Diskursus viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse; reeglid, mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda · Näiteks: rahvussuhete diskursus Ajakirjandusliku diskursuse analüüs Teun van Dijk · Avalikus meedias ilmuvad uudised ja lood sisaldavad tihti mingit varjatud suhtumist edastatavasse infosse · Selle kaudu üritatakse inimestele peale suruda teatavaid väärtusi ja seisukohti · Edastaja ei pruugi olla teadlik varajatud suhtumisest, mida ta edastab. Varjatud suhtumist edastatakse: · Sõnade valikuga · Näiteks: ,,Keskerakonna ja Rahvaliidu pakt" (andrus Ansipi kõnest) negatiivne mõiste ,,pakt" Ajalooline diskursuse analüüs
Diskursus Diskursus – viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda; näiteks Euroopa Liidu diksursus kujutab endast kõike seda, mida Euroopa Liidu kohta öeldakse ja reegleid mis juhivad Euroopa Liidust rääkimist või kirjutamist. Michel Foucault – ajalooline diskursuseanalüüs. Uurib seda, kuidas mingite teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, kuidas ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad. Teun van Dijk – analüüsib ajakirjanduslikku diskursust, eriti uudiseid. Ajalehtede ja televisiooni uudised on küll näiliselt objektiivsed, aga sisaldavad tegelikult varjatud suhtumist kajastavate sündmuste kohta. See varjatud suhtumine on tavaliselt selline, mis on kooskõlas valitsevate gruppide huvidega, aga kuna seda suhtumist edastatakse meedias varjatult, mitte otsesõnu, siis ei saa inimesed aru, et nendega manipuleeritakse. Sotsiaalsed normid Mis on sotsiaalne norm
Lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi testimine, mõned uurimisteemad: grammatiline sugu, objekti asukoha väljendamine, värvinimed. Diskursus: viis, kuidas mingil teemal räägitakse ja kirjutatakse; reeglid mis reguleerivad seda, mida mingi teema kohta saab öelda. Näiteks rahvussuhete diskursus kuidas ajakirjanduses kujutatakse erinevate rahvaste suhteid; valimiste diskursus mida valimistest kirjutatakse. Ajakirjandusliku diskursuse analüüs. Tuntud diskursuse uurija on Teun van Dijk. Avalikus meedias ilmuvad uudised ja lood sisaldavad tihti mingit varjatud suhtumist (enamasti valitseva grupi oma) edastatavasse infosse. Selle kaudu üritatakse inimestele peale suruda teatavaid väärtusi ja seisukohti. Edastaja ei pruugi olla teadlik varajatud suhtumisest, mida ta edastab. Varajtud suhtumist edastatakse: sõnade valikuga (nt ,,Keskerakonna ja Rahvaliidu pakt" (Andrus Ansipi kõnest)). Ajalooline diskursuse analüüs. Üks tuntuim uurija Michel Foucault
Vastamiseks on vaja lausete tähendused ühendada. Seejuures ei ole tegemist mõtete mehaanilise liitmisega, vaid protsessi võib võrrelda sõnade seostamisega lauset tajudes. Otsingu eesmärgiks on luua tajutava teksti kujutlus episoodimälus ehk tekstibaas. Selleks peab inimene valdama tekstibaasi loomise strateegiaid (teadmised- oskused mõistmiseks) ning teksti sisu mõistmiseks vajalikke eelteadmisi episoodimälus (kogemused) ja semantilises mälus (keelekasutusmälus). T. A. van Dijk jt. on pööranud tähelepanu veel sellele, et teksti mõistmine ei piirdu otseselt väljendatud informatsiooniga, s.t. tekstibaasi (ТВ) loomisega. ТВ on tegelikult vahendiks situatsioonimudeli (SM) konstrueerimisel. SM on kujutlus olukorrast, sündmustest jne., mille komponentidel on samasugused suhted ja tunnused, nagu neile viidati tekstis. Kui SM ei teki, siis tegelikult ei ole tajuja tekstist aru saanud. Seejuures on aga võimalik isegi teksti sõnasõnaline taastamine
Ülesanded võimaldavad vähendada abiõppelaste kõne stereotüüpsust ning arendada rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised: Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause. Vabade laienditega laused, rääkimata liitlausetest,
particular historical moment" (Foucault, 1979, 1980; in Riad, 2005: 1532) · ,,Language is seen as a discursive mechanism that · ,,'who uses language, how, why and when' (Hardy et al., creates the conception of the world; it is a means to 2000, p. 1233, citing van Dijk, 1997") (Samra-Fredericks, 2003: 145) explain the world" (Aaltonen and Kovalainen 2001; in Lepistö-Johansson, 2009: 54) N. discourse analysis vs. most qualitative
Micsinai, J. L. La Paz, M. Pla, C. Modified T25 Maize Plants. Brünen-Nieweler, N. Papazova, I. Taverniers, N. Holck, A., M. Vaïtilingom, L. Didierjean, and K. Rudi. Hess, B. Kirschneit, Y. Bertheau, C. Audeon, V. 2002. European Food Research and Technology Laval, U. Busch, S. Pecoraro, K. Neumann, S. Rösell, 214:449–453. J. van Dijk, E. Kok, G. Bellocchi, N. Foti, M. Mazzara, Holland, P. M., R. D. Abramson, R. Watson, and D. H. W. Moens, J. Remacle, and G. Van Den Eede. 2008. Gelfand. 1991. Proceedings of the National Academy European Food Research and Technology 227:1621– of Sciences 88:7276–7280. 1632. Holst-Jensen, A., S. B. Ronning, A. Lovseth, and Le Pecq, J. B., and C. Paoletti. 1996. Annals of K. G. Berdal. 2003. Anal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
