Sissejuhatus sotsioloogiasse full konspekt (0)

31.08.2021
Kõik info ja materjalid Moodles Eksam on Moodles
Valikvastustega test
Eksamiaja valib tudeng ise
küsimusi nii loengumaterjalist kui ka õpikust
Enne eksamit on saadaval proovieksamid (proovi/kordamisküsimused) Referaat 17.12! Mis on sotsioloogia? - ühiskonnateadus, õpetus inimeste koosolemisest
Mõiste looja - Auguste Comte - socius (kaaslane, seltskond) + logos (õpetus, teadmine)
Sotsioloogia on 1 sotsiaalteadustest. Sotsiaalteadused on nt psühholoogia, politoloogia, 
etnoloogia. psühholoogia    vs sotsioloogia uuritakse üksikindiviidi indiviidide seos sotsiaalse keskkonnaga majandusteadus   vs sotsioloogia “majanduslike nähtuste” uurimine sotsiaalsete  ja majanduslike nähtuste 
uurimine eeldab et inimesed on egoistid ja tahavad 
võimalikult suurt kasumit rõhutab rohkem inimeste sotsiaalsusele ja 
koostööle õigusteadus   vs sotsioloogia uurib õigust ja seadusi uurib ka muid teemasid n nö kirjutamata 
seadusi analüüsib ja kritiseerib õigusnormide sisu õigusnormide sisu ei kommenteeri ajalooteadus   vs sotsioloogia uurib minevikus toimunut uurib tänapäeval toimunut anda konkreetsete sündmuste täpne 
kirjeldus uurida üldiseid seaduspärasusi mitte 
konkreetseid sündmusi kultuuriantropoloogia   vs sotsioloogia uurib teisi kultuure uurib meie ja lääne kultuuri kirjeldada täpselt kunagisi kombeid ja  käitumise põhjuste väljaselgitamine mitte 


käitumisviise kirjeldamine. Miks inimesed midagi teevad? Wilhelm Wundt - “sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti”
Sotsioloogia hõlmab mingil määral kõiki sotsiaalteadusi. Sotsioloogia on kõikide 
sotsiaalteaduste katusteadus. Sotsioloogia on seotud mitmete sotsiaalteadustega. Uued sotsiaalteadused, mis tulevad - haridusteadused; kasvatusteadused Sotsioloogiline kujutlusvõime (sociological imagination) - Charles Wright Mills 
* Oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas kontekstis
* Oskus näha sotsiaalseid probleeme, küsimusi, teemasid meid ümbritsevad elus. 07.09.2021 Sotsioloogilise uurimise meetodid
Teaduse eesmärgid:  1. kirjeldamine - uuritava objekti oluliste omaduste kindlakstegemine. Alus järgnevatele  eesmärkidele 2. seletamine - põhjuste väljaselgitamine
3. ennustamine - tuleviku kohta järelduste tegemine. Korralikku teaduslikku ennustust  on võimalik teha vaid siis kui eelmised 2 sammu on korralikult tehtud. Oskab ka 
mõista miks ennustus ei läinud paika 4. mõjutamine - maailma muutmine / paremaks tegemine Teadus koosneb - empiiria ja teooria
Empiiria: + uute andmete kogumine ja nende analüüs
+ mis tegelikult maailmas toimub
+ ütleb teooriale milliseid ideed vastavad tõele Teooria: + süstemaatilised ideed mingi valdkonna kohta
+ mis peaks loogiliselt võttes toimuma
+ ütleb empiiriale mille kohta andmeid koguda Teaduse jaoks tervikuna on mõlemad komponendid vajalikud, aga iga teadlane enamasti 
keskendub ühele komponendile (teadused on läinud põhjalikumaks ja raskemaks) Teaduslike uurimuste tüübid: + empiiriline uurimus - uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta, nende  analüüsimine ja tõlgendamine + teoreetiline uurimus - uute ideede loomine ja analüüs (uusi andmeid ei koguta)
+ ülevaateuurimus - ülevaate andmine varem tehtud empiiriliste uurimuste tulemustest  (paljudes valdkondades on juba palju uurimusi tehtud, pole mõtet uut uurimust teha)
meta-analüüs - varem tehtud empiiriliste uuringute statistiline analüüs (missugused 
on olnud varasemate uuringute tulemused)


+ metodoloogiline uurimus - põhieesmärgiks on uurimismeetodi proovimine, mitte uue  sisulise teadmise saamine (uute teadmiste saamine pole oluline) Empiirilise uurimise etapid: 1. Probleemi püstitamine - uurija poolne idee, mida tasub uurida. Peab olema põhjus  miks on vaja seda uurida. Tuleb välja tuua muutujad (variables) ja konstandid. i. sõltumatu muutuja - muutuja mis omab uurija 
arvates mingile teisele muutujale mõju (põhjus)  ii. sõltuv muutuja - muutuja, mis on uurija arvates 
mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg) iii. konstandid - nähtused, mis ei varieeru ja mida 
pole seega mõtet mõõta 2. Hüpoteesi püstitamine - uurija poolne väide, kuidas asjad uuritavas valdkonnas on.  Väljendab enamasti seost sõltuva ja sõltumatu muutuja vahel (nt. haridus(sõltumatu 
muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga(sõltuv muutuja)). Edasine uuring 
ongi hüpoteesi testimine 3. Andmete kogumine - alati pole vaja andmeid isiklikult koguda. Saab kasutada ka  varem kogutud andmeid. Avalikud andmestikud - European Social Survey, World 
Values Survey. Riiklikud registrid - Terviseregister, Maksuameti register.  Peamised andmekogumismeetodid:  i. Küsitlus - (küsimustiku e ankeedi esitamine suurele hulgale. Vastajad 
e respondendid suletud küsimused (vastusevariandid on ette antud)
Läbilõikelised (    cross-sectional    ) andmed     - inimesi uuritakse vaid ühel  konkreetsel ajahetkel
Longitudinaalsed (pikilõikelised) andmed - andmete kogumine 
samade indiviide kohta erinevate ajahetkede jooksul ii. Intervjuu - väiksem hulk respondente, avatud küsimused  iii. Vaatlus - osalusvaatlus e etnograafia - uurija osaleb uuritavate 
inimeste elus ja tegevuses; eesmärgiks anda põhjalik ülevaade 
uuritava inimgrupi elust ja kommetest. Mitte-osalusvaatlus - uurija 
üritab olla uuritavate jaoks nähtamatu.  iv. Dokumentide analüüs - erinevate materiaalsete allikate uurimine (nt. 
erinevad ajakirjad, päevikud, pildid, tööriistad, isiklikud kirjad, maalid, 
prügi, hooned).
Suurandmed - andmed, mis tekivad tehnoloogiliste süsteemide töö 
käigus (nt. facebooki laigid, google otsingud, liikluskaamerate 
salvestused). Kasutatakse samuti uurimustes. Hiljuti - reovee uuringud v. Eksperiment - hüpoteesi testimine täielikult kontrollitud tingimustes. 
Uurija manipuleerib sõltumatut muutujat, et vaadata millist mõju see 
manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale. 4. Andmete analüüs - 2 peamist meetodit. Kvantitatiivne meetod (matemaatiline) vs  kvalitatiivne meetod (verbaalne): i. Kvantitatiivsed meetodid - andmete analüüs statistiliste meetodite, 
tulemuste esitamine arvude keeles
Lihtne kirjeldav statistika - loendamine, keskmine, protsent, suhtarvud
Keerulisem statistika - korrelatsioon, regressioonanalüüs Mis on korrelatsioon? - seos kahe muutuja vahel.  Korrelatsioonikoefitsendi vahemik: -1 kuni +1. (positiivne; negatiivne)


ii. Kvalitatiivsed meetodid - vähem ranged, diskursus, suulise või pildilise
teksti tähenduse väljaselgitamine 5. Järelduste tegemine - Milline on uuringu tulemuste sobilik teaduslik tähendus,  kuidas sobivad tulemused kokku teiste uurijate tulemustega. milline on tulemuste 
praktiline väärtus. mis on nendest tulemustest kasu. Mida tasub edaspidi uurida 21.09.2021 Teaduse ajaloo kaks tahku: 1. Ideede ajalugu - teooriad, koolkonnad, voolud, uurimistulemused, avastused
2. institutsiooni ajalugu - õpetamine koolides, õppetoolid ülikoolis, õpikud, ajakirjad Sotsioloogia ajaloo piirid: + eelajalugu (antiik, keskaeg, uusaeg - kuni 19.saj I pool)
+ klassikaline sotsioloogia (19. saj - 20. saj)
+ tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Olulisemad sotsioloogia klassikud: ❖ Karl Marx ja tema arvamused ➢ kõige enam ajalugu mõjutanud sotsioloogiat ➢ Friedrich Engels - kaastöötaja ➢ dialektiline materialism - filosoofiline alus ➢ parempopulist ➢ Sotsialism    : ■ ideaalses ühiskonnas on inimesed võrdsed; varandus on ühine, 
eraomand puudub (radikaalne arvamus) ■ sotsialism kui poliitiline ja teoreetiline liikumine tekkis 19. saj ■ Robert Owen rajas USA-s sotsialistliku kommuuni (1827) ➢ Materialism    : ■ materiaalne maailm on primaarne ideede suhtes ■ elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid 
jms. Olemine määrab ära teadvuse ■ majandus (baas - tootmisvahendid, tootmissuhted; 
tootmisvahendid+tootmissuhted = tootmisviis) määrab ära teised 
ühiskonna osad (pealisehitus - seadused, kunst, religioon, poliitika) ➢ Klassid: ■ tootmisvahendeid omav klass - kapitalistid - omavad maad, kapitali ■ tootmisvahendeid mitteomav klass - proletariaat - tööjõud ■ klassivõitlus on edasiviiv jõud ➢ Ekspluateerimine - tööline ja kapitalist astuvad tootmissuhtesse, aga kapitalist
maksab vähem palka kui tööline väärtust loob, et kapitalist jääks kasumisse. ➢ Võõrandumine - töö on inimesele vastumeelne (Marx arvas et töötamine on 
inimesele loomuomane) ➢ Sotsialistlik revolutsioon toimub kõige paremini arenenud kapitalistlikus 
ühiskonnas 


➢ Miks on ühelt tootmisviisilt teisele üleminek äkiline/vägivaldne? Marx - 
tootmisvahendid arenevalt ühtlases tõusus aga tootmissuhted hüppeliselt.  ❖ Emile Durkheim ja tema arvamused ➢ Prantsuse sotsioloogiline koolkond ➢ sotsioloogia iseseisvus ➢ uuris mis on sotsioloogia ja mis see annab ühiskonnale ➢ sotsiaalteadused on vajalikud, sest uurib seda mida loodusteadused ei saa 
uurida ➢ Sotsiaalsed faktid: ■ tekivad inimeste tegevuse mõjul ■ on inimestest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta ■ suruvad end inimesele peale, piiravad teda ■ sotsiaalne morfoloogia - elanike arv, tihedus, paiknemine; teed, 
ehitised ■ institutsioonid (reeglite kogumikud) - majandus, poliitika, seadused, 
kunst, religioon, teadus ■ kollektiivsed kujutelmad - keel, kunst, religioon, müüdid, teadus ➢ Arusaamad: ja tegelikkus ■ ühiskond ei ole inimeste kontrolli all - ühiskond on inimeste tehtud ja 
kontrollitud ■ ühiskond on inimeste jaoks võõras ja tundmatu - ühiskond on 
arusaadav inimeste jaoks ■ sotsiaalteadus võib ühiskonnas avastada täiesti uusi nähtusi - ei saa 
avastada midagi uut, keegi kusagil teab juba seda ■ kollektiivne teadus - moodustub individuaalsete teadvuste baasil; 
individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu ■ igas ühiskonnas on normidest hälbiv käitumine nt. kuritegevus. 
Kuritegevus tekib sest see on ühiskonnale kasulik. Vaja on vastandit 
heale, et inimesed oleksid paremad. Kuritegevus tekib sest 
ühiskonnas on alati definitsioon, mis on kuritegevus ■ igas ühiskonnas on religioon. Ühiskond tekitab religiooni. Kõrgem jõud
pole jumal vaid ühiskond. Religioon on ühiskonna peegeldus ■ enesetappude arv sõltub ühiskonna moraalsest kliimast. Religioon 
mõjutab peamiselt suitsiidide arvu. Suitsiidid ei sõltu majanduslike 
tingimuste kõikumisest, ega rahva tervisest. AEG AREN
G Tootmisv
ahendid Tootmis
suhted A B


❖ Max Weber ja tema arvamused ➢ saksa historitsistlik koolkond ➢ Versehen-sotsioloogia ehk mõistev-sotsioloogia. Inimest on vaja mõista et 
tegeleda sotsioloogiaga ➢ uuris kapitalismi teket. Kapitalistliku majanduse tekkes mängis olulist roll 
kalvinism. Kapitalism tekib rohkem kalvinistlikes riikides. Miks? - Kalvinistid 
püüavad visa tööga tõestada et on vääriline taevasse minemiseks. Visa töö 
kutsub esile majanduse arengu ja kapitalistliku majandussüsteemi 28.09.2021 Funktsionalistlik paradigma: - Briti sotsiaalantropoloogia - tekkis 20.saj esimene pool Suurbritannias 19.10.2021
Ühiskonna olemus ja tüübid Ühiskond - omavahel seotud indiviidide kogum (enamasti mõeldakse samast liigist indiviide)
Kõige keerulisemad ühiskonnad on sotsiaalsetel putukatel (sipelgad, mesilased) ja inimestel
Igapäevas kõnes on riik ja ühiskond tihti sünonüümid (Eesti riik = Eesti ühiskond)   


Ühiskonna komponendid: ● sotsiaalsed institutsioonid - ühiskonnas laialdaselt tuntud sotsiaalsed nähtused,  millega kaasnevad teatud käitumisreeglid ● peamised institutsioonid - perekond, haridus, religioon,majandus, poliitika, meedia,  teadus.. Ühiskonnatüübid (eristatakse selle järgi kuidas inimesed peamiselt hangivad eluks vajalikku)
(tekkimise järjekorras): - kütid ja korilased - kõige varajasem ühiskonnatüüp - sõltuvus loodusest (loodusrahvad) - liikuv eluviis (kust eluks vajalikku saab) - väikesed grupid (loodus ei suuda suuri gruppe ära toita) - eraomandi puudumine (materiaalseid asju vähe) - sooline tööjaotus (mehed kütid, naised korilased) - võrdsus - keskse võimuorgani puudumine - tehakse vähe tööd - oli oluline vaid toit kätte saada aka primitiivne 
heaoluühiskond - jagamine (toitu säilitada ei saanud, oli mõttekas kohe tarbida) - algse ja tänapäevase eluviisi konflikt (sellel eluviisil raske praegu 
eksisteerida) - aiaviljelus (hortikulturalism) - ekstensiivne põllundus (esimesed põllumajanduslikud võtted; tegeleti 
esmakordselt taimekasvatusega) - karjakasvatus - rändavad koos karjaga - sõjakad; iseseisvuse soov (põhjus selles et seda ressursi on lihtne 
varastada) - põllumajandus - antiikaja ühiskonnad, feodaalne ühiskond - intensiivne põllundus - elatakse ühes kohas, kasvatatakse loomi, 
taimi; inimene on seotud talle antud maalapiga - väga palju tööd - palju lapsi - suur ebavõrdsus (ülemad-alamad) - industriaalne - enamus inimesi pole hõivatud toidu hankimisega, põllumajanduse 
osakaal hakkab vähenema (põllumajandus on tunduvalt efektiivsem) - linnastumine - suur asustustihedus (avastati kortermajad) - tugev majanduslik spetsialiseerumine (iga inimene omas harus, 
majanduslik koostöö erinevate harude vahel) - postindustriaalne (järjest ühiskondi jõuab selleni) - peamine majandussektor teenindus (mitte tööstus; tootmine muutub 
mehhaanilisemaks, robotiseeritumaks) - infoühiskond (peamine ressurss informatsioon mitte tehnika)


Inimkonna areng: - 5. milj aastat tagasi - inimese ja šimpansi eellaste lahknemine - kütid, korilased - 200 000 a. tagasi - tänapäevase inimese kujunemine Aafrikas - kütid, korilased - 10 000 e.m.a - taimede ja loomade kodustamine - 3000 e.m.a - kirja teke (Sumeritel)


Inimühiskonna üldine olemus
Kaks põhilist olemust: ● inimühiskond tuleneb loodusest ○ inimloomusest ■ Bronislav Malinowski - ühiskonna institutsioonid tulenevad inimese  bioloogilistest inimese vajadustest ■ Sotsiobioloogia - ühiskondlikud nähtused tulenevadki inimese  kaasasündinud kohastumustest (näiteks toidueelistused (eelistatakse 
rasvast ja magusat toitu) ja toidu kättesaadavus on põhjustanud 
ülekaalulisuse leviku rikastes ühiskondades) ○ looduskeskkonnast ■ kultuurimaterialism, kultuuriökoloogia - kultuurid kohanevad  looduskeskkonnaga (NT söömisega seotud tavad aitavad primitiivsetel
ühiskondadel looduses püsima jääda) ■ geograafiline determinism - ühiskonna iseloom sõltub selle  geograafilisest asukohast (NT soojades maades oni inimesed laisad ja
seetõttu on ühiskonnad primitiivsed; looduslike piiridega (meri, jõed, 
mäestikud) riigid on sõjaliselt võimsamad) ● inimühiskond on iseseisev nähtus, ei tulene millestki muust (peab seletama iseenda  kaudu) ○ sotsiaalsed faktid
○ sotsiaalsed süsteemid
○ ühte kultuurilist nähtust saab seletada ainult läbi teiste nähtuste ■ kultuur on superorganism
■ kultuuril on sisemine arenguloogika
■ samaaegsed avastused (kultuur ütleb millal mida avastada vaja nt.  kirjutamine on tekkinud täiesti iseseisvalt neljas eri kohas) ■ enneaegsed avastused


07.12.2021
Kollektiivne käitumine Lühiajaline ja spontaanne kollektiivne käitumine - arvatakse, et inimeste grupid või massid võivad spontaanselt asju teha …. Grupi mõju indiviidile: + sotsiaalne soodustamine
+ sünergia
- deindividuatsioon ….










14.12.2021
Sotsiaalsed muutused
Sotsiaalne muutus - seisundite vahetus ühiskonnas
Sotsiaalne evolutsioon - ühiskonna keerulisemaks muutumine
Sotsiaalne progress - ühiskonna täiuslikumaks muutumine Peamised sotsiaalsete muutuste teooriad: - progressi teooria - ajaloo üldine trend on halvemast parema suunas; Euroopa 
kultuuriruumi levinuim ajalookäsitlus; optimism - allakäigu teooria - ajaloo üldine trend on paremast halvema suunas; Euroopa 
kultuuriruumis vähelevinud; konservatiividele omasem - tsükliteooria - ajalugu kordub teatud perioodi järel - levikuteooria - ajalugu on uuenduste teke ja ruumiline teke - kaootiline teooria / kaos - iga ühiskonnas ajalugu on unikaalne ja ennustamatu


Evolutsionism (esindab progressiteooriat) - 19.saj populaarseim sotsiaalteooria - kombinatsioon: - valgusaja progressi ideest - darwini evolutsiooniteooriast - selle teooria järgi: - kõik ühiskonnad läbivad ajaloos samas staadiumid (see on ühiskonnas 
evolutsiooni seaduspärasus) - ühiskonnad muutuvad ajaloo käigus keerulisemaks, täiuslikumaks - erinevad ühiskonnad arenevad erineva kiirusega






sügav mõte vs lihtsalt konservipurk