Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks. Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid. Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat. Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist (luud, kivid, killud). Sotsiaalantropoloogid uurivad inimkommete ja sotsiaalsete institutsioonide kujunemist. Antropoloogia kujunemise algus: evolutsionism Kuidas on kujunenud tänane ühiskond? Kondid räägivad harva inimeste vaimsest elust ja ühiskonnakorraldusest. Lootus, et ühiskonna evolutsiooni näitavad mõnede maailma piirkondade inimeste elamisviisid (evolutsionistlik antropoloogia). 19. sajandil hakati kasutama oletusi, kuidas tänased ühiskonna kombed võiksid paljastada kujunemise protsessi. Meie (kultuur, ühiskond, Teine (võõras, kauge, vähetuntud kultuur,
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R
Sotsiaalsed muutused Mis on sotsiaalne muutus? Muutus- seisundite vahetus Areng- keerukustumine Evolutsioon- keerukustumine suuremal skaalal Progress- täiustumine (regress-allakäik) Evolutsionism Evolutsionism- teooria mille järgi kõik ühiskonnad..... A) Läbivad ajloo jooksul samad arenguetapid B) Muutuvad aja jooksul keerulistemateks ja täiuslikemateks Erinevad ühiskonnad viibivad erinevates arengu faasides Lewis H Morgan: kultuuri areng 1. Metslus- inimese teke, jahipidamine, tule kasutamine, keele teke 2. Barbaarsus-aiaviljelus, loomade kodustamine, eraomand 3. Tsivilisatsioon-põlluharimine, võimsad riigid Edward B Tylor
C.) Pärimisõiguse printsiibid D.) Abielujärgse elukohavaliku printsiibid E.) Nimevaliku printsiibid 2p. Milline uurimismeetod on kultuuriantropoloogias levinuim? A.) Eksperiment B.) Spektraalanalüüs C.) Ankeetküsitlus D.) Osalusvaatlus E.) Suulise pärimuse kogumine 1p. Milline järgnevatest paradigmadest vastandub essentsialismile kõige enam? A.) Funktsionalism B.) Konfliktiteooria C.) Sotsiaalkonstruktivism D.) Strukturalism E.) Evolutsionism F.) Darvinism 1p. Milline hoiak on tugevdab grupiidentiteeti? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Milline hoiak takistab teise (näiteks teise kultuuri) mõistmist? A.) Kultuurirelativism B.) Sallivus C.) Etnotsentrism D.) Tolerantsus E.) Liberaalsus 1p. Kuidas nimetada rühmasisese abiellumise reeglit? A.) Eksogaamia B.) Endogaamia C.) Seestumus D.) Promiskuiteet E.) Etnopere reegel 1p
saj algus) Tänapäeva sotsioloogia (alates u. 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Auguste Comte (1798 – 1857) Sotsioloogia mõiste Positivism – filosoofia vool mis rõhutab teaduse olulisust Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika Ühiskonnaarengustaadiumid Teoloogiline (-1300 a.) Metafüüsiline(1300-1800) Positiivne (1800-) Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv - diferentseerumine Sotsiaaldarvinism Suvival of the fittest –tugevamate ellujäämine See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid Organism ja ühiskond ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine
kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest · Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees · Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid · Kas inimene on loom? · Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! · SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine · Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud viimase
saj) · Klassikaline sotsioloogia(19.saj keskelt- 20.saj algus) · Tänapäeva sotsioloogia(alates u 1920) Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx, Emilie Durkheim, Max Weber Auguste Comte · sotsioloogia mõiste autor · positivism Ühiskonna arengustaadiumid · teoloogiline(-1300 a.) religioon on allikaks · metafüüsiline(1300-1800)abstraktsed ideed · positiivne(1800-) Herbert Sepncer · evolutsionism · evolutsiooni tasandid- anorgaaniline,orgaaniline,sotsiaalne · evolutsiooni olemus- kasv, diferentseerumine(osadeks jagunemine) Sotsiaaldarvinism · Survival of the fittest-tugevamate ellujäämine · See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism- tänapäeval on see sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid. Karl Marx · Kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog
34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44
varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia?
(Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga. Materialism elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Olemine määrab ära teadvuse
. . . . . . . . . . . . . . 9 1.1 Kultuurantropoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.2 Etnoloogia ja teised teadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 2 Etnoloogiateaduse ajalugu 11 2.1 Etnoloogia eelkäijad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 2.2 Evolutsionism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2.1 Evolutsionistide põhilised huvialad: . . . . . . . . . . . . . . 14 3 Etnoloogiateaduse metoodika ja praktika: etnograafia I 17 3.1 Etnograafiliste välitööde uurimisobjekt . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 3.1.1 Mida etnoloog võiks uurida välitöödel . . . . . . . . . . . . . 17
(näidatakse, õpetatakse) 3) kultuuriline s-õ (selgitatakse). Järgnevad 2 lähtuvad uurijast: Reaalne kultuur-uuritud ja kogutud (kogetu) kultuur (ise anname väärtuse..) Ideaalne kultuur- elanike jutul põhinev, räägib tavadest jne (ei pruugi tõele vastata, nt rääkija tahab mingis valguses näidata, või seda ootavad sots. normid. Tava ei luba loomade arvust rääkimine rikub jahiõnne). Kultuurne vs mittekultuurne oleneb seisukohast! Uurijale üks uuritavale teine.. 1) Evolutsionism kultuuris- elus maailm areneb evolutsioonilisel teel Edward Tylor 19. Saj kõik kultuurid arenevad etapiliselt (metslus barbaarsus tsivilisatsioon). Universaalsed etapid kõigile rahvastele (1870ndate teooria). T kriteeriumid tsivilisatsiooniks Tööstuse olemasolu, põllumajandus, arhitektuur, teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal
Religioon on looduse ja inimelu kulgu suunavate ja juhtivate inimestest kõrgemate jõudude lepitamine Tylori jaoks eksisteerisid maagia, religioon ja teadus ühel tasandil, kõrvuti; Frazer asetas need evolutsioonilisse jadasse, hierarhiasse Herbert Spencer (1820-1903): Inglise poliitfiloloog, evolutsionist Tahtis seletada inimmõtlemist ja -teadust, pidas vajalikuks ühtse printsiibi leidmist tema jaoks oli see evolutsionism Leidis, et sotsiaalne progress on hädavajalik protsess, millel on eesmärk; selleks täiuslik kohanemine 1852 avaldas artikli, mis toetas evolutsiooniideed Evolutsiooniteooria peaks tema arvates hõlmama kõiki looduslikke nähtusi Evolutsiooniteooriat ühiskonnale rakendades võrdles ta ühiskonda bioloogilise organismiga: o Leidis, et ühiskond on samuti süsteem oma spetsiifilise struktuuriga ja
inimesest? Ega anarhia ei pidanud ju olema väga ilus. Aga jah, ma eelistan pigem seda müüti, et ennevanasti oli inimene täiuslikum, kunagi oli kuldajastu. Sel juhul oleks lootust, et see millalgi ka tagasi tuleb. Hobbesilik arusaam inimesest, kes oli seda julmem, mida kaugemale me ajaloos vaatame, on ju üsna lohutu. Darvinistlik püramiid, mille tipus me oleme, lõikab ära intuitiivsed ja kaemuslikud võimalused. Evolutsionism on huvitav elu järjepidevuse rõhutajana, aga kui DNA avastamisega sai tõestatud kogu elava sugulus, kaotas arengumüüt oma võlu ja paatose. Mulle meeldib üldse näha inimest hulkrakse organismina, kelle sees elab veel palju teisi organisme. Ta on suur elukooslus, umbes nagu järv. Mina-funktsiooni on siin vaja lihtsalt mõtlemisprotsesside liigendajana, suur organism ei tuleks ilma selleta toime. Luuletused
Elu on Maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena. Kreatsionism- Kreatsionism - mitte midagi ei ole juhuslikult juhtunud, kõige looja on Jumal. Laiemas tähenduses kasutatakse kreatsionismi ka maailmavaate kohta. See on kristliku õpetuse lahutamatu osa, mis ei ütle samas mitte midagi selle kohta, kuidas loomine loodusteaduslikus mõttes toimus. Selle pooldajad püüavad tõestada Piibli loomislugude sõna-sõnalist kehtivust ka loodusteaduslikus mõttes. Evolutsionism- Evolutsioon on mingi süsteemi järkjärguline pöördumatu ajalooline areng. Eluslooduse evolutsioneerumise puhul saame rääkida põlvnemisest – uute, keerukamate ja mitmekesisemate eluvormide tekkest varasema baasil. Seega vastandub evolutsioon mingi seisundi äkilisele ja murrangulisele muutusele, ühiskonnas näiteks revolutsioonile. Evolutsioneeruvad aga ka eluta süsteemid.looduslik valik, keemia, bioloogia, füüsika. Kivimid, fossiilid, DNA.
Eluslooduse organiseerituse tasemed ja nende uurimisega tegelevad haruteadused 1. Biomolekul (valgud, DNA, RNA) - molekulaarbioloogia 2. Rakk - rakubioloogia e. tsütoloogia 3. Kude - koebioloogia e. histoloogia 4. Organ - anatoomia (uurib ehitust), füsioloogia (uurib talitlust) 5. Organism - zooloogia (loomi), botaanika (taimi), mükoloogia (seeni), geneetika (pärilikkust), biokeemia (ainevahetust), mikrobioloogia (baktereid), algoloogia (vetikaid) 6. Populatsioon - ökoloogia, evolutsionism ja populatsioonigeneetika (isendid ühes elupaigas) 7. Liik - süstemaatika (koondab sarnaste tunnustega isendid liiki, liigid perekonda, perekonnad sugukonda, seltsi, klassi, hõimkonda, riiki) 8. Ökosüsteem - süsteem-ökoloogia (eluvormid metsas, järves, põllul, meres, rabas, ookeanis) 9. Biosfäär - globaal-ökoloogia (elu või selle jäljed atmosfääris kuni 15 km, hüdrosfäär kuni 11km ja litosfäär kuni 2 km) Molekulaarbioloogiaga on tihedalt seotud:
Näiteks: allpool vaesuspiiri elavate inimeste %, kuritegude arv, inimeste keskmine rahulolu oma eluga, usaldus teiste inimeste ja institutsioonide vastu, mingite haiguste esinemissagedus, keskmine eluiga jne. Sotsiaalsed muutused Ühiskonna arengu teooriad Evolutsionism Evolutsionism teooria mille järgi (a) kõik ühiskonnad läbivad oma arengus samad etapid (kuid kõik ühiskonnad ei pruugi korraga olla samas faasis); (b) kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. 11
2. Metafüüsiline staadium (1300 1800) maailma mõtestati abstraktsete ideede (headus, õiglus) abil. 3. Positiivne staadium (1800 aegade lõpuni) maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse võib teadused järjestada järgnevalt: astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia, sotsioloogia Herbert Spencer (1820 1903) Evolutsionism 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse 19. saj teisel poolele sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj üks tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: - anorgaaniline evolutsioon - orgaaniline evolutsioon
ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Bioloogiline evolutsioon - Elu areng esimestest elusolendist kaasajani. Sotsiaalne evolutsioon - Inimühiskonna areng 2. Kreatsionistliku ja evolutsionistliku maailmavaate seisukohad – faktid ja ideed. Milles on peamine vastandumine? Kas ja kuidas evolutsiooniteooria lükkab ümber kreatsionistlikku maailmavaadet? Kreatsionism - õpetus, mille kohaselt on maailma loonud mingi kõrgem olevus. Evolutsionism on teaduslik vaateviis, mille kohaselt eluslooduses toimub evolutsioon ning muutumine. Peamine erinevus on see, et kreatsionismi pooldajad usuvad, et kõik oli algusest peale juba loodud, kuid evolutsionistid usuvad, et maailm on pidevalt arengus olnud. Lükkab ümber areng, rudimendid, sarnane looteline areng, 3. Võrdle omavahel Lamarcki ja Darwini evolutsiooniideed – mis on sarnast, mis erinevat?
! Tunnused: eneseteadvus (olen olemas), abstraktne mõtlemine (mõisteaparaat), tulevikukavandamine (eesmärgiseade), sümboolne käitumine (rituaalid) Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest • Arenguteemalised vaidlused Evolutsionism vs kreatsionism. Evolutsionism valdav akadeemilises maailmas, kreatsionism tavaelus. Miks? Inimese algkodu: Aafrika algkodu vs multiregionaalne mudel. -Aafrika algkodu hüpotees: (Recent single-origin hypothesis (RSOH), Replacement Hypothesis or Recent African Origin (RAO) model) According to the theory, anatomically modern humans evolved solely in Africa, between 200,000 and 100,000 years ago, with members of one branch leaving Africa by 60,000
ei saa tajuda (kogeda) substantse, ideesid jne. Positivismi seisukohalt on jutud kõigest sellest, mis ei ole kogetav, väljamõeldis. Positiivses staadiumis püüdleb mõistus täpsete teadmiste poole nähtuste kohta. Teaduse ülesandeks on jälgida ja kirjeldada seda, mis meile on antud kogemuses (st mida me tajume) ning avastada seaduspärasusi. Seadustest lähtudes võime seletada üksik fakte ning näha ette tulevasi sündmusi. Inimteaduste gradatsioon Evolutsionism (antropoloogia/sotsiaalteaduste kontekstis) Lewis Henry Morgan (1818 1881) Ameerika antropoloog, kelle põhiliseks uurimisteemaks oli sugulussüsteemid. 1841. aastal lõi Morgan koos sõpradega seltsi, mis tema mõjutusel hakkas hiljem tegelema Ameerika põlisrahvaste, eelkõige irokeeside uurimisega. Morgan asus irokeese lähemalt uurima ning nende sekka elama. Kogus andmeid 39 erineva grupi kohta, kel olid sarnased sugulussüsteemid
mingisuguse etnilise ühtsuse religioon - maailmausundid - misjoneerivad (kristlus, islam) - vähemisjoneerivad ( hinduismi raames on mõningad õpetused mis on ajaloo vältel liikvele läinud, nt krisnaism on üks hinduismi voole, mis teeb misjonitööd. Budism reeglina ei tee aga mõned voolud võivad olla misjoneerivad) - kosmopolitism, misjon, arvuline vähesus (uususundid) loe Hegelist! (absoluutne vaim) Evolutsionism Seotud ideede arenguga 19 sajandil. Etnograagia sünd üheaegselt Euroopa tsiviliseeritud maades ja USAs. Maailma kohta käiva informatsiooni plahvatuslik kasvamine 18 ja 19 s, seoses maadeavastustega. Suured ideed teadmises 16 s peale Laplace, Lyell, Lamarck, Baer, Darwin, Comte, Hegel, Marx, Lingvistika, mütoloogia, religiooniteadus jne. Adolf Bastian (1826-1905) saksa päritoluga arst ja etnograafilise materjali koguja
Darwin suutis oma teooriaga anda vastuse mõlema mehe teooriatele. Väga mitmekülgsete tõenditega tegi ta usutavaks elu ajaloolise arengu, uute liikide tekkimise varem eksisteerinutest, millega kaasneb mitmekesisuse suurenemine haruneva ,,elupuu" kujul. Samas andis ta loodusteadusliku seletuse nende muutumiste põhjustele ja suunavale tegurile. Darwini teoses esitatud evolutsiooniõpetus on tegelikult kahe teooria kombinatsioon liikide päritolu ehk muutustega põlvnemise teooria (evolutsionism) ning liikide muutumisi ja kohastumisi põhjustava mehhanismi teooria (selektsionism). Esialgu hakatigi kogu Darwini evolutsiooniõpetust tervikuna nimetama darvinismiks. Hiljem on see arengu käigus muutunud. Darwini teooria põhitõed on kõik kenasti raamatus äratoodud ning neid ma siinkohal kordama ei hakka, kuid nad on väga loogilised ja meile lihtsasti arusaadavad. Pigem on küsimus täna nende põhimõtete käigus tekkinud probleemide seletustega.Need tooksin ma siin kohal välja:
Enkulturatsioon – sisenemine kultuuri, kultuurinormide omandamine õppimise käigus, selleks on 3 varianti: 1) individuaalne – laps õpib teatud kultuurilisi teadmisi ilma õpetamata 2) sotsiaalne – laps kaasatakse kultuurilisse tegevusse 3) kultuuriline – seletamine, teatud nähtuste selgitamine, sest neid pole niisama lihtne omandada Reaalne kultuur – kuidas asjad on Ideaalne kultuur – mingid normid, kuidas asjad peaksid olema TEOORIAD *Kultuuri evolutsionism – st kõik kultuurid arenevad läbi arenguetappide (metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond
tegevuste jälgmisse. Sihipärane. · kultuuriline õppimine põhjalikult seletatakse mingisuguseid asju reaalne kultuur: see, mida uurija ise dokumenteerib, vahetult kogeb. Kuidas inimesed tegelikult käituvad ja asjasse suhtuvad, olenemata reeglitest. ideaalne kultuur: normid, reeglid, kuidas ühiskonnas peaksid inimesed käituma, asjad olema. Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia ajalugu Koolkonnad Evolutsionism Edward Tylor esitas kultuurievolutsiooni teooria, põhiteesid Darwini poolt. Kõik rahvad teevad läbi arengutee, kultuuri unilineaarne areng. Metslus barbaarsus tsivilisatsioon. Erinevus tuleneb sellest, et rahvaste areng on erineva kiirusega. Tsivisatsiooni tunnused on tööstuse olemasolu, selle eriharud, metallitööstus, põllumajadus, arhitektuur, teadus, religiooni seisund, moraalse alge olemasolud jne. Tylor: barbarid, metslased ei saa enam iseseisvalt tsivisatsiooni jõuda
pole eriti hästi arenenud. 2. Erinevused tulevad erinevatest kultuurimõjudest, igal rahval on erinevad naabrid, kes mõjutavad erinevalt. 3. Erinevused tulenevad erinevatest geograafilistest keskkondadest, elukeskkonnast. Erinev loodus, mis vormib inimeste kultuuri erinevaks. Need mõtlesid edasi, valgustusfilosoofid arendasid samu ideid edasi. Spetsiifilise distsipliinina kujunes see välja siiski 19.sajandi II poolel. Esimene koolkond oli evolutsionism, evolutsinistlik kultuuri käsitlus. Elus maailm areneb evolutsioonilise teel. Põhiteesid esitasid Charles Darwin ja inglise filosoof Herbert Spencer. Antropoloogilisse ja etnoloogilisse kultuuriuurimisse tõi selle idee üle Eduard Tylor (1832 1917). Teine suur selle idee edasiarendaja 5 Lewis Henry Morgan (1818 1881). Idee sisuks on, et kõik kultuurid arenevad läbi teatud arenguetappide. Need on:
· Sotsioloogia mõiste autor · Positivistlikku filosoofia rajaja · Sotsiaalne staatika ja sotsiaalne dünaamika sotsiaalse dünaamika uurimise tõttu tuntud Ühiskonna arengustaadiumid · Teoloogiline ( - 1300. A) religioon on kõige tähtsam · Metafüüsiline (1300 1800) abstraktne filosofeerimine · Positiivne (1800 - ) teaduslik mõtlemine Herbert Spencer (1820 1903) · Sotsioloogia termin ei olnud tema ajal veel tuntud · Evolutsionism · Evolutsiooni tasandid evolutsioon toimub kõikidel tasanditel 1. Anorgaaniline 2. Orgaaniline elu areng 3. Sotsiaalne inimühiskonna areng · Evolutsiooni olemus evolutsiooni märksõnad 1. Kasv objektid kasvavad suuremaks 2. Diferentseerumine jagunevad osadeks. Diferentseerumine peaks toimuma kõikides evolutsioneerivates süsteemides Sotsiaaldarvinism
jõudude kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 - 1800) - maailma mõisteti abstraktsete ideede, nagu õiglus ja headus, abil. 3. Positiivne staadium (1800 - aegade lõpuni) - maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel, kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse, võib teadused järjestada järgnevalt: 1. Astronoomia 2. Füüsika 3. Keemia 4. Bioloogia 5. Sotsioloogia Herbert Spencer (1820 - 1903) Evolutsionism - 19. saj. teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj. üks kõige tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: 1. Anorgaaniline evolutsioon 2. Orgaaniline evolutsioon 3. Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: 1. Kasv (laienemine, paljunemine) 2. Diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine)
10. Internet leiutati USA-s; tänapäeval on see b) Inimese tööalane edu sõltub sellest, kas tal on levinud juba kõikjale üle maailma. Millist diplom kooli lõpetamise kohta ja mitte sellest muutuste teooriat need sündmused kui palju ta tegelikult õppinud on (Diplom kinnitavad? on signaaliks tööandjale inimese oskuste a) Evolutsionism kohta.) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule
13. Vene formalistid (Tõnjanov, Sklovski), D. Bordwell "Poeetilise" (mittenarratiivse, mitteklassikalise) kino mõiste A. Gaudreault "Au littéraire du filmique: systeme du récit" (1988) Monstratsioon Narratsioon Kirjandusloo mudeldamine 19.-20.saj Naturalism: Hippolyte Adolph Taine (1828-1893) Triaad: pärilikkus, "moment" (ajaloolised tingimused), keskkond Teosed: "Inglise kirjanduse ajalugu", "Kunstifilosoofia", "Tänapäeva Prantsusmaa päritolust" Evolutsionism: Ferdinand Brunetière (1849-1906) Darvinismi mõju Teosed: "Naturalistlik romaan", "Zanrite evolutsioon", "Lüürilise poeesia evolutsioon" Kultuuritüpoloogiad Mütoloogilised pseudotüpoloogiad (Wilhelm Scherer, William Yeats) Oswald Spengler "Õhtumaa allakäik" (1918-1922) O. Spengler Kultuuritsükkel: sünd, õitseng, surm Põhikultuurid: antiikkultuur, büsantsi-araabia (maagiline), egiptuse, india, semiidi-
· Lühiajaline ja organiseeritud kollektiivne käitumine: o Revolutsioon James C Davies revolutsiooni peamine tekkepõhjus on lõhe inimeste ootuste ja tegeliku olukorra vahel; kui tegelik olukord liialt langeb või ootused järsult tõusevad, on oht revolutsiooniliseks riigipöördeks. IX Sotsiaalsed muutused · Muutus seisundite vahetus · Areng keerukustumine · Evolutsionism teooria mille järgi: o kõik ühiskonnad läbivad oma arengus samad etapid (kuid kõik ühiskonnad ei pruugi korraga olla samas faasis); o kõik ühiskonnad muutuvad arengu käigus keerulisemaks, täiuslikumaks. Need printsiibid kehtivad eelkõige siis kui ühiskond saab areneda "loomulikult", nii et välised jõud (teised ühiskonnad) vahele ei sega. · Arenguetapid: Lewis Henry Morgan (1818-1881): ühiskonna arenguetapid o Metslus
Inimesed pole nii leidlikud kui on arvatud ja nad pigem jäävad samale arengu tasemele, kuna maailm on väike siis on tsivilisatsioonid pigem leid ehk pole midagi leiutatud kaks x. Otsida koht, kus leiutati ja siis vaadata, kuidas ta levis ja sealt pinnalt siis hakati otsima seda kohta, kus kultuur tekkis. Erinevad kohad pakuti välja. Austraalia etnoloog M. Schmidt? leidis, et see on kesk-aasias. Tegelikult oli ka katoliiklik teoloog ja selline evolutsionism religiooni õpetuses on vale. Autraalane Smith leidis, et Egiptusest on kõik alguse saanud. Kõige enam leidis pooldamist lähis ida. Ameeriklane J. Breasted sõnastas arusaama viljakast poolkuust. Ehk sealt sai alguse põlluharimine ja levis kõikjale. Edasi arutati kuidas levis. Esmalt siis Euroopasse. Kreeta, Kreeka. Levis arusaam, et Euroopa põlluharimine on saanud alguse lähis idast. See meeldis ka kirikule, sest sobis piibliga ehk eedeni aed oli kusagil idas jne. Teine
Max Weber teadus ei saa anda mõistlikke nõuandeid ühiskondliku elu korraldamiseks, kuna sellega seotud väärtused on omavahel vastuolus. Sotsioloogia peaks olema väärtustevaba, pakkudes ainult vahendeid probleemide selgitamiseks ja lahendamiseks. 2. Sotsiaalseid muutusi käsitlevad teooriad LINEAARSED - muutused toimuvad kindlas suunas ja vormis. Ühiskond areneb lihtsamatelt vormidelt keerulisematele, kollektiivse heaolu tagamiselt individuaalse heaolu arvestamisele. Evolutsionism, sotsiaal-darvinism, majanduslik determinism, moderniseerumine jms. TSÜKLILISED - ühiskonna areng võrreldav elusolendi elukaarega (sünnib, areneb, küpseb, mandub, sureb). Spengler - "Õhtumaa allakäik". Pendeldamine ühest äärmusest teise, läbides lühikese tasakaaluperioodi. N.: ideekesksuselt naudingukesksusele ja vastupidi. SELETAVAD TEOORIAD FUNKTSIONALISM. Ühiskond on suur omavahel seotud osade SÜSTEEM, milles
kultuurides ühemõtteline). Etnoloogiateaduse ajalugu Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes'ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu talurahva ja nende pärimuse uurimine. Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on rohkem arenenud kui teised. See koolkond kujundas etnoloogia ja antropoloogia tekke. 2 · E. Tylor alusepanija, tõi arengu idee üle bioloogiast (Darwin). Kultuurid arenevad unilineaarselt ning arenguskeem on kõigil ühesugune: metslus (madal, keskmine, kõrge) barbaarsus tsvilisatsioon. Barbaarsete & metsikute kaudu saame mõista enda
sündinud lapsed omandavad esimese keelena. Kreoolkeele eelastmeks on pidžinkeel, mis on samuti kahest või enamast keelest pärit sõnavara sisaldav segakeel, aga seda ei omandata emakeelena.] Relativism. Universalismist diametraalselt erinev vaatenurk, mille kohaselt kultuur ja mõte loovad vastastikku üksteist. Relativistid pigem ei anna hinnanguid erinevatele kultuuridele. Evolutsionism. Tõlgendab kultuurilisi erinevusi kui mõtteviise, mis peegeldavad erinevaid arengustaadiume, kus kultuurid olla võivad ie kui klt’id oma arengus samale staadiumile jõuavad, mõtlevad kõik ühtmoodi. Kuidas: 1. Identifitseeri konkreetne psühholoogiline protsess kui küpse/arenenud mõtlemise standard. 2. Võrdle teisi klt’e selle standardiga. Nt. Müller-Lyeri illusioon.
arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam. Inimene ja kogu ühiskond on tema järgi arenenud läbi nende staadiumite. Herbert Spencer (1820-1903) Inglise filosoof, sotsioloog. Evolutsionim arendas tugevalt evolutsiooniteooriat. Tema teooriat iseloomustas üldine globaalne evolutsionism. Ta arvas, et evolutsioon toimub kõikides maailma valdkondades, tõi välja kolm tasandit: anorgaaniline, orgaaniline ja sotsiaalne. Kõikides valdkondades toimub evolutsioon. Evolutsiooni olemus on kasv (evolutsiooni käigus asjad muutuvad suuremaks) ja diferenteerumine (jagunevad osadeks; tekivad erinevad ühiskonnavaldkonnad). Temaga seoses nimetatakse mõnikord ka mõistet sotsiaaldarvinism. Tähendab, et
süükompleks nende tõttu surid indiaanlased (peaaegu) välja. Boas leidis, et nende (indiaanlaste) hääl tuleb kuuldavaks teha. Indiaanlaste keeled on täiesti teistmoodi võrreldes teistega. Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega. Neile tuli esitada õigeid küsimusi. Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed. Veel oli oluline, et see oli seotud ka aktiivse ühiskonaelust osavõtuga. Evolutsionism vs relatiivsus. Edward Taylor ,,Primitiivne kultuur" animismiteooria üks tuntuim eestvedaja: primitiivses kultuuris inimesed arvavad, et kõigil olenditel ja mitteolenditel on hing ja sellega tuleb arvestada. Animistlik teooria ei vasta faktidele. Me kõik olime kunagi metsikud, aga tsiviliseerimise käigus on inimesed muutunud moodsaks. L.H. Morgani kultuuri evolutsioon ja selle etapid: · Metsik korilased, kütid · Barbaarne põllumajandus
surid indiaanlased (peaaegu) välja. Boas leidis, et nende (indiaanlaste) hääl tuleb kuuldavaks teha. Indiaanlaste keeled on täiesti teistmoodi võrreldes teistega. Boas elas indiaanlaste juures ja elas nende nahas. Keeleteaduse formaadiks pakub ta tööd informaatoritega. Neile tuli esitada õigeid küsimusi. Ta leidis, et kõik rahvad on samaväärsed. Veel oli oluline, et see oli seotud ka aktiivse ühiskonaelust osavõtuga. Evolutsionism vs relatiivsus. Semantika ehk tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. mida ja kuidas me räägime Grammatika on keeleteaduse osa, mis tegeleb keele reeglipäradega.siin väljendub ,,keele hind" rohkem. See, mida me ei saa ütlemata jätta on Sapiri järgi grammatiline tähendus. Iga
formaalsele viisile mõtlemaks sugupuust. Teos räägib ka abielust. Lévi-Strauss täiendas oma teooriat hiljem totemismi, müütide ja kunstiga. Inglise keelses maailmas ei teatud sellest midagi, kuna Lévi-Straussi hakati tõlkima alles 1960ndatel. Strukturalismi kritiseeriti, kuna see oli tõestamatu. Maussi järgmine õpilane, Löis Dumont arendas strukturalismi, kui tootemargi. Tema suurim välivaatlus oli India kastisüsteemi kohta. UUS-EVOLUTSIONISM, KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest
riimita 5-silbikute 7-silbikute vaheldumisele. Klassikaline tanka koosneb viiest värsist silpide arvuga 5,7,5,7,7, kokku seega 31 silbist, kusjuures 3. värsile järgneb kohustuslik paus e tsusuur. Tanka esimese kolm värssi kattuvad oma ehituselt haikuga. 13. Kirjandusajaloo mudeldamisvõimalused 19. sajandil arenevad välja positivistlikud kirjandusloo mudeldamise viisid: evolutsionism ja naturalism. See on üldse positivismi ajastu. Positivistlik kirjanduslugu püüdleb objektiivse ranguse ja kausaalse seletuse poole, võttes eeskujuks loodusteadused. Teisalt jätkub romantilise esteetika mõju: kirjanduse sidumine kirjaniku eluga, suured kultuuritüpoloogiad (Spengler). 20. sajandi alguses rõhutatakse kirjandusliku teksti ainulaadsust. Teksti sõltumatust kontekstist, autori elust. Kirjandusliku teksti ja konteksti vahel on alati teatud distants.
tõenäosuslik. Konstruktivistlik vaatepunkt. Inimsuhete ajalooline areng Homo sapiens kujunes u 200 000 aastat tagasi Aafrikas ja levis edasi ka teistesse maailmajagudesse. Inimeste eritab loomast eneseteadvus e reflektsioon iseenesest, enda kõrvalt jälgimine.(nt inimene mõtleb sellest, milline ta teistele tundub). Lisaks sellele eristab inimest loomast ka kultuur (elukorraldus, suhted, toimetused). evolutsioon arengutee evolutsionism- elu on ise tekkinud kreatsionism arusaam, et inimene on loodud antropogenees inimese kujunemislugu · Meie tänapäevased suhtlemustrid on suhteliselt pika ajavahemiku produkt. · Eneseteadvus ei ole alati inimest iseloomustanud see on suhteliselt hiline nähtus. Oma suhtelises ajaloos on inimene nn grupiloom. Eneseteadvus ja iseenda avastamine on arenenud ühises ajaloos.
dokumenteerib. NT Ideaalne kultuur ühes ühiskonas on on see,et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel olema. Reaalne kultuur võib olla palju avaram, seksuaalsuhted samast soost jne. Komid - kui neil hakkab hästi minema, siis nad värvivad veranda ära, mida kirevam, seda parem Teooriad Miks on rahvad erinevad? Nad on erineval määral arenenud. Tuleneb erinevatest kultuuri mõjudest. Tulenevad erinevatest elukeskkondadest(geograafiline piirkond). Kujunes välja 19.saj teisel poolel. Evolutsionism – esimene teooria. elus maailm areneb evolutsiooni teel. Antropoloogiasse tõi selle idee Edward Tylor ja Lewis Henry Morgan. Idee on selles, et kõik kultuurid arenevad läbi etappide: metslus, barbaarsus ja tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne
kaaslaste matmine. Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid Kas inimene on loom? Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Arengusuund: autonomiseerumine Tegutsev ja otsuseid langetav subjekt inimese varasemas ajaloos
) – maailma mõisteti üleloomulike jõudude (jumal) kaudu. 2. Metafüüsiline staadium (1300 – 1800) – maailma mõtestati abstraktsete ideede (headus, õiglus) abil. 3. Positiivne staadium (1800 – aegade lõpuni) – maailma mõistetakse teaduslikult. Teaduste hierarhia Selle alusel kui kiiresti on jõutud positiivsesse staadiumisse võib teadused järjestada järgnevalt: astronoomia, füüsika, keemia, bioloogia, sotsioloogia Herbert Spencer (1820 – 1903) Evolutsionism 19. saj teisel poolel sai väga populaarseks evolutsiooni idee. Spencer oli 19. saj üks tuntumaid evolutsiooniteoreetikuid. Evolutsioon on kogu maailmas toimuv universaalne protsess. Evolutsioon toimub kolmel peamisel tasandil: - anorgaaniline evolutsioon - orgaaniline evolutsioon - sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni peamised seaduspärad on: - kasv (laienemine, paljunemine) - diferentseerumine (terviku osadeks jaotumine ja keerulisemaks muutumine)
Sotsioloogiline SP ja psühholoogiline SP?! SP rakendusvaldkonnad ja väljundid: juhtimine ja liidriksolek, mõjutamine/reklaam, kaasamine, koostöö, läbirääkimised, grupiteraapiad, konfliktilahendamine ... Social Psychology Network: In these pages, you'll find more than 17,000 links related to psychology. http://www.socialpsychology.org/ 1. INIMSUHETE AJALUGU Evolutsioon ja antropogenees Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid Evolutsioon arengutee, inimene on tekkinud ise Antropogenees inimese kujunemislugu Kreatsionism arusaam, et inimene on loodud (ükskõik, mis viisil) Inimene ja loom? Eneseteadvus eristab inimest teistest iseenda kõrvalt vaatamine, teamine olemasolust. Loomad ei käsitle end kõrvalt vaadates. Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem!
(DNA, Valgud, RNA) 2. Rakustruktuure ja rakke uurib tsütoloogia e. rakubioloogia. (Bakterid, taime-, looma-, ja seenerakud. Protistid) 3. Kudesid uurib Koebioloogia e. histoloogia. (Taimed = kattekude, Loomad = epiteelkude) 4. Elundite ja organite tööd uurivad Anatoomia(ehitust) ja Füsioloogia(talitlust). (leht, õis, kops, maks) 5. Organisme uurivad Zooloogia, Botaanika, Mükoloogia, Geneetika ja Biokeemia. (taimed, loomad, seened) 6. Populatsiooni uurivad Ökoloogia, Evolutsionism ja Geneetika. (KULDkogred tiigis) 7. Liike uurib Süstemaatika. (HARILIK Võilill) 8. Kooslust uurib sünökoloogia. (Taimekooslus, loomakooslus) 9. Ökosüsteemi uurib Süsteem-ökoloogia. (Mets, järv, põld, meri, raba, ookean) 10. Biosfääri uurib globaal-ökoloogia. (Atmosfäär kuni 15km, Hüdrosfäär kuni 11km ja Litosfäär kuni 2km KOE moodustavad sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud ja raku vaheaine.
koopamaalid, kaaslaste matmine. • Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene • Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest • Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees • Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid • Kas inimene on loom? • Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! • SP teadusena – leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine
=> vajadus lahti mõtestada mis toimub, millest on tingitud uued probleemid * lisaks kokkupuuted võõraste kultuuridega (alguses "avastamine", siis juba kolonialismi süvenemine: mitte ainult toorainete koguine kaubandusjaamades, vaid ka tootmise: farmide, tehaste organiseerimine kohalike elanike rakendamisega): õhtumaistele ühiskondadele eelnenud ühiskonnamoodustised? - üldse: sotsioloogia kui osa ,,modernsest" maailmapildist, mis näeb arengut ja püüab seda seletada - 19 saj I pool: evolutsionism: Darwin: liikide teke loodusliku valiku teel. Ka enne (nt v Baer) - Arengu teooriaid: kas rõhk subjektil või struktuuril? Majandusel või teadvusel? Evolutsioonil või revolutsioonil? * osaliselt katuvad küsimused, osaliselt mitte. - GWFr Hegel (1770-1831): ühiskonna pidev areng läbi dialektika. Käivitajaks ,,Weltgeist" (Tõnu Viik: tegelikult vastab kaasaja mõistele ,,kultuur". See sõna võeti ,,vaimu" asemel kasutusel alles 19. saj. keskel!)
tegutsemises jne) PSÜHHOLOOGIA JA KULTUUR: AJALOOST Esimesed kultuuripsühholoogised teemad ja küsimused tõstatasid juba Vana-Kreeka filosoofid. Herodotos. Huvi "teise" vastu (kreeklased barbarid). Miks mõtlevad ja käituvad ,,teised" teistmoodi? Hippocrates pani tähele, et inimgruppide vahelised erinevused tulenevad klimaatilistest erinevustest, milles elatakse ja erinevatest sotsiaalsetest institutsioonidest, milles tegutsetakse. Sotsiokultuuriline evolutsionism ja ajaloolise psühholoogia eeldused. Darwini evolutsiooniteooria mõju kultuurikäsitlustele 19. sajandil. 1) sotsiaalne evolutsioon väljendub keeruka sotsiaalse korraga ühiskondade tekkes Meenutagem varaste kultuuriantropoloogide tegevust 19. saj lõpus. E. B. Taylori nt nägi otsest seost mingi ühiskonna sotsiokultuurilise arengu ja vaimse arengu vahel. Arvamused, et teatud rasside esindajate kultuur ja seeläbi nende vaimsed võimed on vähem arenenud
annaabi.ee 
