eluks vajalikke põhivahendeid (nt. elukoht, toit, küte ja tervishoid). Nendel inimestel, kelle sissetulek jääb allapoole elatusmiinimumi, ei ole kasutatavat tulu. See tähendab seda, et inimesel ei jää üldse raha üle, et mingeid luksuskaupu osta või endale mõnd meelelahutust lubada, kõik teenitu kulub ainuüksi nendele asjadele, mida läheb otseselt tarvis endal hinge sees hoidmiseks. Vaesuse mõõtmiseks on kehtestatud vaesuspiirid, mis jagunevad suhteliseks ja absoluutseks. Vaesuspiir on ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir (sissetulekute ebavõrdus) on määratletud 60% leibkondade sissetulekute järgi mediaanist tarbimisüksuse kohta, iseloomustab sissetulekute jagunemist ühiskonnas. Sotsiaal-majanduslikust olukorrast tulenev vaesuspiir ehk absoluutne vaesuspiir on arvestatud reaalsest tulust ja tarbimisest. Absoluutne vaesus näitab leibkondade või isikute osakaalu, kes
grupist) lähtudes on vaesus sotsiaal-majanduslik seisund, mis ei võimalda rahuldada subjekti esmaseid füsioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Eristatakse absoluutset vaesust, mis tähistab indiviidi, leibkonna, sotsiaalse grupi käsutuses olevate ressursside minimaalsest elustandardist madalamat taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Vaesuspiir ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Suhteliseks vaesuspiiriks 1997. aasta andmetel oli 834 kr tarbimisüksuse kohta. (Ibid.)
Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak · dividend · investeering · deebetkaart · krediitkaart · laenuintress · tarbijakaitse
taset ning suhtelist e relatiivset vaesust, kus subjekti ressursside tase on ühiskonnaliikmete keskmisest ressursitasemest tunduvalt madalam. (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10) Eestis elab 25 000 aadressita inimest! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaesuspiir Ressursside tase, millest allpool asuvad subjektid (indiviidid, leibkonnad, sotsiaalsed grupid) loetakse vaesuses olevaks. Suhteline vaesuspiir sissetulekute järgi on määratletud 50% leibkondade sissetulekute mediaanist tarbimisüksuse kohta (tarbimiskaaludega 1; 0,7; 0,7, nii nagu need on seni Eesti sotsiaalpoliitikas kasutuses olnud). Vaesteabi najal ellujääjad ja nn 'prügikastiinimesed' on meie naabrid. Nad tekitavad paljudes imelikku
o Põlvkonnasisene – individuaalne karjäär tööelu jooksul o Põlvkondadevaheline mobiilsus – põlvkondade-vahelised erinevused o Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused,mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna. o Sotsiaalse mobiilsuse ulatus – ühiskonna avatuse näitaja. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid o Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks. o Absoluutne – rahuldamata põhivajadused o Suhteline – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikmete kohta.
• Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) • Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine • Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007
teenuste hulgas. 6. THI- tarbjajahi indeks. 7. Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline tulu, vaime vara. 8. Sotsiaalne tõrjutus on see kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks. 9. Leibkond- 10. Vaesusvastane poliitika eesmärgid on parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikat niimoodi, et ennetada vaesumist. 11. Vaesuse leevendamise meetmed: abiraha, toetused, vältimatu kulu kompenseerimine. 12. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir on niisugune arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või ühiskonna tasandil. 15
põlvkondadesisene – liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul. põlvkondadevaheline mobiilsus – vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine. struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud.
Absoluutne vaesus ja elatusmiinimum Vaesus iseloomustab ühiskonna sotsiaalset kaasatust. „Vaesus väljendab materiaalsete ressursside ebapiisavusest tingitud ilmajäetust ühiskonnas hädavajalikuks peetud elustandardist ja sotsiaal-majanduslikust osalusest“. Mõõtmise metoodikast lähtudes on vaesus kas absoluutne, suhteline või subjektiivne. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse arvestuslike minimaalsete kulutuste baasil. Niisiis on absoluutne vaesuspiir mõõdikuna riigiti sisult sarnane — minimaalsed ressursid, millega inimene tuleb toime selles ühiskonnas aktsepteeritava minimaalse elustandardi kindlustamisega. Analüüsi käigus selgus, et siseriiklikes arvestustes on võimalik edaspidi need näitajad ühitada. Kasutusele jäid mõlemad terminid — elatusmiinimum ja absoluutse vaesuse piir—, mida arvutatakse ühtse metoodika järgi ja millel on üks ja sama väärtus. Elatusmiinimumi ehk
VAESUS Mis on vaesus? Absoluutne vaesus – inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset. Suhteline vaesus – erinevate tulugruppide omavaheline võrdlus. Vaesus on tihti suhteline ja küsimus on, kuhu tõmmata piir? Normaalne elukvaliteet – tagab lisaks bioloogilistele ka sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Elatusmiinimum – vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab ka tööl käia. Minimaalse toidukorvi maksumus. Vaesuspiir. Iga ühiskond peab siin ise otsustama vastavalt oma võimalustele. RIKKUS. KUIDAS SAADA? Rahalises mõttes rikas on see inimene, kelle sissetulekust piisab, et hoida oma elujärge soovitud tasemel ja koguda piisavalt sääste ajaks, kui ta ei jõua enam tööd teha. Finantsiline vabadus – raha ei sea soovidele piire või on need piirid piisavalt kaugel. Rikkaid on kahesuguseid: kellel on palju raha ja kellel on väikesed soovid. Rikkus on suhteline mõiste:
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ KORDAMINE ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE GLOBALISEERUMINE EHK ÜLEILMASTUMINE Globaliseerumine ehk üleilmastumine- kogu maailma haarav majandusalane, poliitiline, kultuurialane ja keskkonnaaalane seotus Globaliseerumine on saanud võimalikuks tänu infotehnoloogia (IT) ja transpordi kiirele arengule Globaliseerumise tagajärjel muutub maailm järjest ühetaolisemaks, `'väiksemaks'' ehk nn ,,globaalseks külaks'' ,,Globaalne küla'' tähendab... 1. Ostame kaupu, mis on siia jõudnud üle maailma 2. Võime üsna lihtsalt sõita ükskõik millisesse maailma riiki puhkama, tööle, õppima jne 3. Informatsioon (sh tehnoloogia) liigub kiiresti üle maailma, see on kergesti kättesaadav 4. Kommete, tehnoloogiate, toodete üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisel 5. Maailma teises otsas toimuvad protsessid mõjutavad mingil määral ka meid (nt: maj...
Toimetulekuressursid- Rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- Olukord kus inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks Sotsiaalne tõrjutus- Inimese tõrjumine ühiskonna poolt Leibkond- Inimesed kes elavad koos ja jagavad majapidamist Vaesusvastane poliitika- Eesmärgiks parandada vaeste inimeste toimetulekut ja kujundada teisi poliitikaid, et ennetada vaesumist Vaesuse leevendamise meetmed- Abiraha ja toetuse maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine Vaesuspiir ehk toimetulekupiir- Arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla Toimetulekutoetus- Abiraha, et tõsta abivajaja toimetulekupiirile Palgatöö- Töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas Ühiskondlik ehk vabatahtlik töö- Töö, mille eest pole rahaline tasu ette nähtud Tööturg- Süsteem, milles ühed pakuvad tööjõudu aga teised töökohti
vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 11, 12, 13, 15 (vt vastavalt eelpoolnimetatud alateemadele) 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse
horisontaalne liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt ka geograafiline mobiilsus). põlvkondadesisene liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul. põlvkondadevaheline mobiilsus vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine. struktuurne mobiilsus tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas. 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata. suhteline vaesus ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase. absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud). suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid). vaesuse riskigrupid - naised, lapsed, eakad, üksi elavad inimesed ja töötud.
välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks. Sotsiaalteenus on toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (nt supiköök,naiste varjupaik,kodutute varjupaik ,jne). Sotsiaaltoetus on aga rahaline,nt peretoetused,lapse sünnitoetus,vanemahüvitis, lapsetoetus. Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri. Eestis on vaesuspiir 174 eurot inimese kohta, 87 eurot lapse kohta. Vaesus jaguneb: 1)Absoluutne inimese tulu jääb allapoole riiklikku vaesuspiiri; 2)Suhteline inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist. Riik maksab vaestele toimetulekutoetust. Seda saab inimene vallalt või linnalt. Toetus on mõeldud nt kommunaalteenuste tasumiseks. 2011. Aastal eraldas riik toetusteks 23,8 miljonit eurot (3 aastat varem 2007.aastal 7,7 miljonit). GLOBALISEERUMINE Üleilmastumine
ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) Põlvkondadesisene liikumine sotsiaalsete positsioonide vahel elu jooksul Põlvkondadevaheline mobiilsus vanemate ja laste põlvkonna võrdlusel põhinev sotsiaalse mobiilsuse määratlemine Struktuurne mobiilsus: majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna (-ühiskonna avatuse näitaja) *Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus põhivajadused rahuldamata, ressursside piiratus Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetuleku mediaanist leibkonnaliikme kohta Eestis suhteline vaesus 18,7%, absoluutne vaesus 7,3% 2007
Elukallidus elatusmaksumus, summa, mille leibkond kulutab aasta jooksul. Tarbijahinna indeks THI, statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks. Toimetulekuressursid vahendid, ehk ressursid, mis mõjutavad inimese toimetulekut. Absoluutne vaesus; Sotsiaalne tõrjutus on olukord, kus inimesel napib toitu, riideid, vahendeid elamiseks. Leibkond sotsiaalmajanduslik üksus, mis koosneb koos elavatest inimestest, kes ei pea olema sugulased. Toimetulekupiir vaesuspiir rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused. Toimetulekutoetus abiraha, mis makstakse toimetulekupiirini jõudmiseks. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised töökohti. Tööjõud tööealised ja töövõimelised inimesed. Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem, kui pakutavaid töökohti. Tööjõupuudus olukord, kus töökohti on rohkem, kui töölisi. Tööandja asutus või ettevõte, kes pakub palgalist tööd.
• Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud,juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad
• Põlvkondadevaheline mobiilsus - uuritakse, kas lapsed on sarnastel ametipositsioonidel kui nende vanemad või vanavanemad, st kui oluline on päritolu. • Struktuurne mobiilsus – viitab ühiskonnatasandi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Absoluutne vaesus - põhivajadused rahuldamata Suhteline vaesus – ühiskonnas kehtestatud standarditele mittevastav toimetulekutase Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (Laekeni indikaatorid) Vaesusriskis grupid kaasajal: pikaajalised töötud, osa-tööga hõivatud, juhutöötajad, vanurid, puudega inimesed, etnilised vähemused, lapsed, naised, ühe vanemaga perekonnad, paljulapselised perekonnad Sotsiaalne tõrjutus - tuleneb komplekssetest protsessidest, mis tingivad indiviidide
keskmisest vaesemad ja eakamad. Nimelt suurem osa eramuis on väga kehvas seisus ja paiknevad väikelinnades või agulites. Viimastel aastatel on inimesed siiski oma elutingimusi märgatavalt parandanud. Kõige põhilisemaks muutuseks on mugavuste soetamine (avaramad ruumid, soe vesi jne). 1 -2- 20 sajandi lõpus arvutati esimest korda Eestis välja vaesuspiir, mida iga aasta vastavalt inflatsioonile korrigeeriti. Kõik leibkonnad kelle sissetulek on alla vaesuspiiri arvatakse vaesteks. Uuringud näitavad, et vaesuses elavate leibkondade arv on alates 1997.a, mil vaesust Eestis esimest korda hinnati, järjest vähenenud. Siiski oli veel 2004 a. vaesuses iga seitsmes leibkond. Peamisteks põhjusteks on leibkonnapea tööta olek, madal haridustase, elamine maapiirkonnas või riigikeele valdamatus. Suurim vaesuse risk on mitme lapsega
Väga ebavõrdselt on tulud jaotunud Sierra Leones, Kesk-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias. MIS ON VAESUS? Vaesus on tänapäeval üks olulisematest sotsiaalprobleemidest. Vaeseks nimetatakse inimest, kelle materiaalsed vahendid on ebarahuldavad. Eristatakse absoluutset vaesust- inimese sissetulek jääb allapoole teatud minimaalset taset ja suhtelist vaesust - tulud pole mitte niivõrd väikesed aga vajadused on liiga suured. Absoluutse vaesuse mõõtmiseks on elatusmiinimum ja vaesuspiir. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist. KES ON VAESED? Vaesust peetakse sõltuvaks järgmistest teguritest: 1) Perekonna suurus- mida suurem on perekond, seda suuremad on ka tulud. 2) Perekonna koosseis- ülalpidajate ja ülalpeetavate suhe 3) Perkonnapea sugu ja vanus- vaesem on see pere, kus perekonnapeaks on kas väga noor või väga vana.
o Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) o Põlvkondadesisene mobiilsus – individuaalne karjäär tööelu jooksul o Põlvkondadevaheline mobiilsus – põlvkondade-vahelised erinevused o Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid o Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) o Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta o Vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas
7) Eesti majandusliku arengu võimalused - Eesti valitsuse majandus- ja maksupoliitika - innovatsioon 8) Eesti tööturg ja tööturupoliitika 7. Indiviid ja majandus 1) Rikkus ja vaesus (õpik lk 145-151, TV ül 120-123) - mõisted: sisemajanduse koguprodukt, inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, ostujõud, tarbijahinna indeks, toimetulekuressurss, absoluutne vaesus, sotsiaalne tõrjutus, leibkond, vaesuspiir, toimetulekutoetus, elustandard. - Üksikisiku majandusliku olukorra mõjutajad - Leibkonna suurus ja struktuur kui majandusliku olukorra mõjutajad - Erinevad toimetulekuressursid ja nende mõjutajad - Vaesuse leevendamise meetodid 2) Peremajandus (õpik lk 164-168, TV ül 138-141) - perekonna sissetulekud ja väljaminekud, nende planeerimine - laenuvõtmine võimalused ja ohud
määratlemine määratlemine Struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas Struktuurne mobiilsus – tingitud majanduslikest ja sotsiaalsetest struktuurimuutustest ühiskonnas 10. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid 21. Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata Absoluutne vaesus – põhivajadused rahuldamata
majanduspoliitilised suunad ja vahendid seatavate eesmärkide saavutamiseks. 57. Mis on WTO? Millega tegeleb see organisatsioon? Eesti osalus. Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. 58.Analüüsi välisrännet, lk 46. Vaata küsimused. Mõisted assotsiatsioon - koondis, liit, ühing. protektsionism - kaitsetollidele rajatud majanduspoliitika vaesuspiir - piir, mille järgi sildistatakse inimesi vaesteks (õigus toetusele (?)) ja mitte nii vaeseteks tendents - kallak, suunitlus diskrimineerima - õigusi kärpima, kellessegi halvemini suhtuma, kedagi kõrvale tõrjuma ametiühingu usaldusisik - töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga intensiivne - pingeline, tugev, tõhus fond - pingeline, tugev, tõhus strateegia - kaugema eesmärgi saavutamiseks koostatud tegevuskava
või kõrgema) Struktuurne mobiilsus majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna Vaesus - Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse normaalseks, elementaarseks Absoluutne vaesus rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) Suhteline vaesus toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) Suhteline vaesuspiir 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta (riigiti erinev) Vaesuse määr/vaesusrisk vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas Suurem tõenäosus tänapäeval vaeseks osutuda: töötud, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered Sotsiaalse tõrjutuse protsessid, mille tõttu indiviidid ei saa täielikult
Siin näide elustiilivaesus, kes kulutavad 80 protsenti oma sissetulekutest söögi ja eluaseme peale. Siis see perekond ei saa lubada oma liikmetele huvialadega tegelemist, ei saa käia reisimas, veeta lihtsalt aega. Vaesus, mis on suhteline ja materiaalne on ebavõrdsusest tulenev vaesus. See on vaesuse kõige lihtsam vorm.me jagame oma pered pingeritta, tõmbame siia kuhugi piiri. Ütleme, et kõik pered, kelle sissetulek väiksem, kui on see piir, need on vaesed. See piir on vaesuspiir. See pole midagi muud, kui heaolustandard, mille alusel me kuulutame osa vaeseks. Kõige tuntum vaesuspiir on nn eurostat suhteline vaesusepiir. Selle loogika on välja töötanud euro liidu statistikaamet. Vaesuspiir on 60 prots sissetuleku mediaanist. Kui meil on 3 kodanikku, kellest üks teeni 1 eur, üks 2 eur ja kolmas 9 eur siis aritm keskmine on 4 eur päevas. Mediaansissetulek on 2 see kus väiksemaid ja suuremaid sissetulekuid on samapalju.
allpool sotsiaalses klassis töötavat ja elavat inimest, et üle saada sellest, kuidas temast klass kõrgemal olevad inimesed seda temasuhtes teevad. Ühiskonda tekib mittesallivus ja enesekriitika, see toob inimestevahelistesse suhetesse palju negatiivset helki, ebameeldivat sõimu. 31. Seleta mõisted : Suhteline vaesus Mõõdab tarbimisühikute ja sissetulekute jaotuse kuju ja väheneb siis ,kui sissetulekute erisused vähenevad. Leibkondade vaesuspiir sõltub oluliselt kasutatavatest tarbimiskaaludest. Absoluutne vaesus - 32. Mis on elatusmiinimum ja kui suur see Eestis on? Elatusmiinimum on ühe kuu eest ettenähtud palga alammäär. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. Määrusega nr.254 on kuupalga alammääraks täistööaja korral kehtestatud 4359 krooni. 33. Mis on sotsiaalne tõrjutus ning selle põhjused? Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside
Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed Töötu tööealine ja võimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda Tööturg süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Vaesuspiir ehk toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad
(habitus – vt ka eelmine loeng) Meritokraatia ja selle kriitika J. Goldthorp’i klassimudel J. Goldthorpi klassimudeli kriitika Klassid: kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass – määratlused Klasside olemuse muutumine (debatt: kas klassid on olemas?) Sotsiaalse mobiilsuse liigid: vertikaalne, horisontaalne, põlvkondadesisene, põlvkondadevaheline, struktuurne mobiilsus Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid Sotsiaalne tõrjutus kui üldmõiste ja selle erinevad väljendusvormid: sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline, poliitiline, ruumiline/geograafiline tõrjutus 8. Loeng – Turg ja raha Traditsiooniline ja modernne turg: põhiomadused ja –erinevused Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, struktuur Vahetus- ja rolliturg Staatus- ja standarditurg
Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist ning sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmase tööstuskaupade ja teenuste maksumuse. Inimesel, kellel kulub rohkem, kui 50% sissetulekust söögile, puudub võimalus osaleda sotsiaalsetes protsessides. 1990. aastate keskpaigas oli Eesti ühiskond kihistunud edukateks (10%), tõrjututeks (10-15%) ja ülejäänuteks (75-80%). Eestis kehtestati nn vaesuspiir esimest korda 1993. aasta augustis (280kr). 1994. aasta lõpus jäi allapoole vaesuspiiri iga kolmas pere. Aastal 2001 oli arvestlikuks elatusmiinimumiks 1282 kr. Maailmapanga poolt pakutud vaesuse mõõtmise kriteeriumiks oli tulu alla $1 või $2 päevas (Hiinas 54%, Indias 86% ja Nigeerias 91% elanikkonnast). Rikkus ja vaesus on paljus päritavad ning sõltuvad inimese vaimsetest ning füüsilistest võimetest ning elu jooksul tehtud valikutest. Tulude suurus sõltub perekonna suurusest,
Absoluutse vaesuse mõiste tugineb arusaamale, et füüsiliselt täisväärtusliku eksistentsi tagamiseks peavad olema tagatud teatud tingimused. Inimesed, kellel need tingimused puuduvad toit, eluase, rõivad elavad vaesuses. See on universaalne nägemus. Osa teadlasi on siiski arvamusel, et ühist standardit pole võimalik tekitada. Seetõttu on käibel ka suhtelise vaesuse mõiste, mis seostub kehtivate elustandarditega antud ühiskonnas. VAESUS on kultuuriliselt tingitud. Vaesuspiir määratakse elementaarkaupade hinna ja ellujäämiseks vajalike kaupade kättesaadavuse suhtena antud ühiskonnas. Vaesuspiir on samuti suhteline mõiste: erinevused ühiskonniti, regiooniti riigis, töö olemusest tingitud. Mida jõukamaks muutub ühiskond, seda kõrgemaks muutuvad standardid. KES ON MOODSA AJA VAESED? Riskigrupid: töötud, osa-ajatöötajad, juhutöötajad, vanurid, haiged ja puuetega inimesed, lapsed, naised, suured pered, üksikvanema pered, etnilised vähemused.
Töövõtja isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabaabielu abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped, mitte perekonnaseadus Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Vaesuspiir ehk toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad
mitteväärtustamine; spetsiifilised meeste-naiste hõivevaldkonnad - töö tasustamine VAESUS - Olukord, kus indiviidil ei ole ligipääsu sellele, mida antud ühiskonnas peetakse ‘normaalseks’, ‘elementaarseks’ Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta Vaesuse määr / vaesusrisk - vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas VAESUSE SELETUSED - Vaesuse tänapäevane ‘nägu’ (suurem tõenäosus osutuda vaeseks): töötud, ebakindel tööturupositsioon, vanurid, haiged/erivajadustega, etnilised vähemused, lapsed, naised, üksikvanemad, suurpered
Vaesus ja sotsiaalpoliitika Ülemineku reformide periood 1989-1994 Sunnitud loobumine senisest elustiilist ja tarbimisharjumustest; 90% leibkondadest kulus põhivajadusteks rohkem kui 60% sissetulekutest; Vaid 10% jätkus vahendeid ka mitte-esmatarbekaupadele; Leibkondade sissetulekud olid suhteliselt võrdselt jaotunud; Sotsiaalpoliitika: sotsiaalmaksu kogumine, pensioni- ja tervise kindlustuse süsteemid, hoolekande uued põhimõtted; Toimetulekupiir mitte vaesuspiir Vaesus ja sotsiaalpoliitika Stabiliseerumise periood 1995-1999 Majanduse kiire restruktureerimine ja privatiseerimine töötus; Vertikaalne kihistumine toimetulek ühiskonnas toimunud muudatustega; Absoluutse vaesuse vähenemine; Sotsiaalpoliitika: hoolekande seadus (1995), kolme sambaline pensionisüsteem (1997); Vaesus ja sotsiaalpoliitika Kiire majandusarengu ja heaolu suurenemise periood 2000-2007 Kiire majandusliku arengu periood; Absoluutse vaesuse märgatav vähenemine;
poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised, mis selle klassi huve esindab). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. A: 232-233 /, /AU: 235-236/, / HMS: 116-118 VAESUS /A: 288-290/, /AU: 289-291/ Vaesuspiir, süvavaesus (kuni 80% vaesuspiirist), absoluutne vaesus (toimetulekuohus), vaesusrisk (kuni 25% üle vaesuspiiri). EBAVÕRDSUSE TEKKIMIST SELETAVAD TEOORIAD 1. FUNKTSIONALISM. E. DURKHEIM - PARIMATE AUTASUSTAMISE TEOORIA. /HMS: 111-112 / A: 236-239/, /AU: 239-241/ a) Olenevalt väärtuste järjestusest kultuuris ning majanduse iseloomust on mõned tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem.
Ostujõud inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid f. Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele g. Tarbijahinna indeks ehk THI elukalliduse mõõtühik h. Sotsiaalne tõrjutus kui inimene ei ole rahul oma elustandardiga (ei pruugi olla väga vaene, kuigi arvab, et tal pole piisavalt raha) i. Leibkond koos ühes majapidamises elavad inimesed j. Perekond abielus olevad inimesed (+lapsed võivad ka olla) k. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir arvestuslik väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused tööjõu säilitamiseks ning millest vähem ei tohi inimesel ühes kuus kasutada olla l. Toimetulekutoetus abiraha, mida riik kasutab inimese toimetuleku parandamiseks vähemalt vaesuspiiri tasemel m. Absoluutne vaesus olukord, kui inimesel napib toitu ja riideid eluspüsimiseks n. Toimetulekuressursid · Rahaline tulu (töötasu, rendi- ja müügitulu, intressid ja dividendid,
Need on rikkad ja vaesed." Sidney Webb The Fabian Society 1884 Ajakirjanduslikud uurimused Mark Twain George Bernard Shaw Esimesed teadusuuringud Charles Booth (1840-1916) inglise filantroop ja sotsioloog Life and Labour of the People in London (1889-1903) 17 köidet. Uuringu kestvus 1886-1903 Esimene osa East Londonist, kus oli 35% vaeseid Statistika ja etnograafia Mõiste vaesuspiir Londoni kaardid Seebohm B. Rowntree (1871-1954) inglise sotsioloog Poverty, A Study of Town Life (1901) Poverty and Progress (1941) Poverty and the Welfare State (1951) Põhjalik ülevaade palkadest, elutingimustest, tarbimisest, töötundidest 28% York elanikest elas absoluutses vaesuses (uuris 2/3 Yorki elanikest, kellel ei olnud teenijat)
· sotsiaalne klass, Goldthorpe'i klassifikatsioonisüsteem, valgekraed, sinikraed, eliit; · klass ja elustiil, eristumine, maitse, sümboliline võim; · kõrgklass, keskklass, töölisklass, alamklass; · sotsiaalne mobiilsus, vertikaalne ja horisontaalne mobiilsus, põlvkonnasisene ja põlvkondadevaheline mobiilsus, struktuurne mobiilsus; · vaesuse riskirühmad, absoluutne ja suhteline vaesus, vaesuspiir, vaesuse kultuur; · sotsiaalne tõrjutus. Läbivad teoreetilised lähenemised: · K. Marx ja M. Weber (klassikäsitlused) · Funktsionalism ja konfliktiteoreetiline perspektiiv · P. Bourdieu ja teooria praktikast Materjali leiate loengu slaididelt (vt moodle), oma konspektidest ja õpikutest: Giddens. A. (2009) Sociology, Polity Press, Cambridge: · Stratification and Social Class, lk 429 441; 443 470
koolikiusamise ohvriks langenud teismelisi. Lapse majanduslik toimetulek. Perede majanduslik olukord on oluliselt enam paranenud EL-i uutes liikmesmaades, nagu näiteks Baltimaades ja Poolas, kuid jääb siiski oma tasemelt Põhja- ja Lääne-Euroopa maadele oluliselt alla. Euroopa võrdluses on Eesti lapsed suhteliselt vaesed, veel vaesemad on vaid Leedu ja Läti lapsed, samas kui naaberriigis Soomes on vaeste laste mediaansissetulek vaid kümnendiku väiksem kui vaesuspiir (Poolakese ja Reinomägi 2008). Vaesemast perest pärit laps kogeb suurema tõenäosusega majanduslikku ilmajäetust eakaaslastega võrreldes tal on vähem taskuraha, rohkem puudust vajalikest asjadest ning võimalusi osalemiseks eakaaslaste tegevustes. Neil on endi hinnangul vähem sõpru kui teistel ja nad on vähem iseendaga rahul (Kutsar jt 2004). 9
tarbijarent. 122. Miks ei tekita kindlasummaline maks (pearaha) tarbija puhast heaolukadu? 27 Sellepärast, et tarbijal ei teki vajadust enda käitumist muuta, sest see ei muudaks maksu suurust. Järelikult ei ole tarbija sunnitud tegema midagi, mida ta ilma maksustamata teha ei tahaks. 123. Selgitage ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatavate vaesusnäitajate olemust? Vaesuspiir. Absoluutne vaesuspiir on summa, mida on vaja esmaste vajaduste rahuldamiseks nagu toit, eluase ja riided. Suhteline vaesuspiir kirjeldab positsiooni teiste ühiskonnaliikmete suhtes (sissetuleku suhe keskmise sissetulekuga riigis). Vaesusindeks kirjeldab indiviidide või majapidamiste osakaalu ühiskonnas, kes jäävad allapoole vaesuspiiri. Vaesuslõhe on summa, mis oleks vajalik kõikide vaeste vaesuspiirile aitamiseks. 124. Miks ei anna Lorenzi kõver iga programmi puhul selget hinnangut
Vaesed kui mõõdupuu, “Kroonlinna null” teistele klassidele, et stimuleerida tõusu Vaesus pakub rikastele (naistele) heategevusvõimalust Vaesed, omamata poliitilist mõju, maksavad üldjuhul reformide kulud --- Vaesus tänapäeva sotsiaalpoliitikas: Subjektiivne vaesus – vaesus kui enesehinnang (ka elustiili põhjal antud hinnang väljastpoolt) Otsene (absoluutne vaesus) – rahvuslikult määratud vaesuspiir. Kriteeriumid mida kasutatakse on riigiti erinevad. Kriitiline vaesuse tase on süvavaesus – 80% absoluutsest vaesuspiirist. Vaesusriski piirid 100-125% absoluutsest vaesusest Suhteline vaesus - võrdluse aluseks on rahvuslik mediaansissetulek (mitte aritmeetiline keskmine, vaid mediaan – 50% isikute sissetulekud on sellest näitajast väiksemad ja 50% suuremad) “Kui ühel konkreetsel aastal on vaesed 12-15% elanikest, siis 10 aastasel perioodil
Töövõtja isik , kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik ( prantsusmaa, briti ühendriigid, eesti) Vabaabielu abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped , mitte perekonnaseadus. Vabariik riigivalitsemisvorm , kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Vaesuspiir (toimetulekupiir ) valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma , mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele. Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu eestis, kuhu kuluvad riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Valitsus täidesaatva võimu organ.
Variandid: · Poliitikud nemad on need, kes tegelikult otsuseis teevad · Rikkad ärimehed nemad saavad otsustest kasu, võib olla mõjutavad poliitikuid · Ajakirjanikud nemad tõstatavad probleeme avalikkuse ees, võivad kellegi maha teha ja see on nende võim · Sõjaväelised nemad saavad vajaduse korral otsest füüsilist vägivalda rakendada Vaesus · Absoluutne vaesus allpool teatavat kriitilist vaesuspiiri elamine. Maailmapanga vaesuspiir 1,25 dollarit päevas · Suhteline vaesus referentgrupiga (naabritega, sõpradega, filmikangelastega) võrreldes vaesemalt elamine 12.11.13 Sotsiaalne ebavõrdsus Ebavõrdsuse allikad · Sooline ebavõrdsus soost tulenev · Vanuseline ebavõrdsus vanusest tulenev · Rahvuslik ebavõrdsus rassist tulenev · Perekondlik ebavõrdsus vanemate staatusest tulenev · Pärilik ebavõrdsus geenidest tulenev
väheneb tarbimine aga sellepärast, et indiviidid püüavad leida maksustatavale tarbimisele alternatiivi. 122. Miks ei tekita kindlasummaline maks (pearaha) tarbija puhast heaolukadu? Kindlasummaline maks ei tekita tarbija puhast heaolukadu, sest see maks on vältimatu – tarbija ei saa seda oma tarbimisharjumusi muutes vältida. 123. Selgitage ühiskonna heaolu mõõtmiseks kasutatavate vaesusnäitajate olemust? Vaesuspiir või vaesuslävi - *absoluutne – esmaste eluvajaduste (toit, eluase, 18 riided) rahuldamiseks kuluv summa;* suhteline – positsioon teiste ühiskonnaliikmete suhtes (nt indiviidi sissetuleku suhe keskmise sissetulekuga riigis). Vaesusindeks - indiviidide (või majapidamiste) osakaal ühiskonnas, kes jäävad allapoole vaesuspiiri. Vaesusindeks ei anna infot selle kohta, kui kaugel vaesuspiirist
teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti Töövõtja isik, kes nõustub tegema mingit tööd pakutud tingimustel Unitaarriik ühtne tugeva keskvõimuga riik (Prantsusmaa, Briti Ühendkuningriik, Eesti) Vabaabielu abielu, mis pole riiklikult registreeritud ning kus abikaasade suhteid reguleerivad nendevahelised kokkulepped, mitte perekonnaseadus Vabariik riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament Vaesuspiir ehk toimetulekupiir valitsuse poolt kehtestatud väikseim rahasumma, mis katab hädavajalikud kulutused toidule, riietusele ja eluasemele Valimiskogu presidendi valimiseks moodustatav esinduskogu Eestis, kuhu kuuluvad Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajad Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad
annaabi.ee 
