Sissejuhatus sotsioloogiasse eksam (0)

Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos

• Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline – jumal, 2) metafüüsiline – abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus , 3) positiivne – teaduslik
  

• Militaarne ühiskond – sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus
  
• Industriaalne – rahumeelne, tegutsemisvabadus suur, hinnatakse iseseisvust ja ettevõtlikust
  

• Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon , kunst )
  
• Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad , teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise)
  
• Klassid – kapitalistid ja töölised
  
• Ühiskonna areng – tootmisviiside vaheldumine
  
  • Ürgühiskond (klassideta) – orjanduslik – feodalism – kapitalism – kommunism
    

• Tööjaotus – mehaaniline ( primitiivne ühiskond) – inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) – inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur
  
• Religioon – religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal) mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus
  
• Enesetapud – ei sõltu isiku enda tahtmisest vaid ühiskonnast
  
  • Egoistlik enesetapp – sots. Suhete puudumine, võõrandumine
    
  • Altruistlikud – liiga tugevad sots. Suhted, ohverdus
    
  • Anoomilised – radikaalsete muutuste ajal, nõrgad sots. Normid
    
  • Fatalistlikud – tugev sots. Surve
    

• Uurima peab indiviidide tegevust, sest indiviid omistab subjektiivse mõtte
  
• Sotsiaalse tegeuvse ideaaltüübid: 1) sihiratsionaalne tegevus – eesmärk saavutatakse võimalikult väikse vaevaga, 2) väärtusratsionaalne – eesmärgiks on täita teatavaid reegleid, 3) traditsionaalne – lähtub harjumustest, 4) afektiivne – toimb emotsioonide mõjul
  
• Domineermise tüübid – legaalne (seadus käsib käsku täita), traditsionaalne (käsku täidetakse sest nii on alait olnud), karismaatiline (käsku täidetakse sest juhil on erilised omadused)
  
• Kapitalismi teke – oldi mures oma saatuse pärast ja hakati end tõestama , kasum oli jumala poolt ette näidatud kohus, seda ei kulutatud ära vaid koguti
  

Vilfredo Pareto

• Inimkäitumine jaguneb loogiliseks ( tegutseja vahendid vastavad tegevus eesmärgile) ja mitteloogiliseks (vahendid ei vasta eesmärgile). Suurem osa n mitteloogiline ja slp peabki sotsioloogiat uurima
  
• Jäägid e instinktid , mis inimese tegevust mõjutvad – kujundab mitteloogiline käitumine
  
• Olulisemad jäägid: kombinatsioonide jääk ( loovus , kalduvus arutlemisele, manipuleerimisele), agregaatide püsivus (hirm muudatuste ees, agressiivsus )
  
• Mitteloogilist käitumist põhjendatakse autoriteedi eeskujule või traditsioonile, need põhjendused on enamasti valed
  
• Eliidiringlus – erinvates inimestes erinevad jäägid.
  
• Poliitikuid saa jagada : emarebased (kombinatsioonide jääk) ja isalõvid (agregaatide püsivus)
  
• Emarebaste valitsemise aeg on majanduskasvu aga ka moraalse allakäigu aeg kuna ei suudeta rakendada võim. Siis haaraad võimu isalõvid, kehtestavad kõva käe poliitika ning majandus hakkab alla käima. Jällegi läheb vaja emarebaseid eliidis.
  

Tänapäeva sotsioloogia

• USA tähtsus kasvab
  

Ameerika funktsionalistlik sotsioloogia

• Tegevusteooria – inimtegevuse tunnused on: tegevus omab eesmärki, toimub mingis situatsioonis, on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt
  
• Sotsiaalse korra probleem – ühiskonnas eksisteerib kord sest kehtivad sotsiaalsed normid
  
• Süsteemiteooria – sotsiaalne süsteem, kultuurisüsteem, psühholoogiline süsteem e isiksus
  
• Keskastme teooriad – peab keskenduma kindale valdkonnale
  
• Funktsionaalne analüüs – kuidas süsteemi e ühiskonna elemendid aitavad kaasa terviku säilimisele
  

• Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas
  
• Binaarsed opositsioonid – nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse
  

• Lenin – töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada
  
• Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi
  
• Sotsialism – kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel
  
• Kommunism – võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel
  
• Gramsci – töölisklassile on tekitatud väärarusaam enda huvidest
  
• Hegemoonia – korra hoidmise viis, mille käigus tekitatakse rõhutud klassides arvamus et kõik on õige
  

• Feminism – liberaalne feminism (meestega võrdsed poliitilised ja hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud)
  
• Pierre Bourdieu – sotsiaalne väljateooria
  
• Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid
  
• Inimese edukuse määrab kapitali hulk – majanduslik kapital , kultuuriline kapital , sotsiaalne kapital ( tutvused )
  
• Habitus – inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab
  

Interaktsionistlik paradigma

• Sümboliline interaktsionism – inimese minapilt kujuneb suheldes teistega
  

Fenomenoloogiline sotsioloogia – uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad

• Loomulik hoiak – suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam asjadest
  
• Inimesed konstrueerivad enda jaoks maailma ise
  

Sotsioloogia kui institutsiooni ajalugu

Inimese areng ja sotsiaalne keskkond

• Sotsialiseerumine – protsess mille käigus õpitakse sotsiaalse koosluse liikmeks olemiseks vajalikke reegleid – kultuuri omandamine
  
• Desotsialiseerimine – protsess mille käigus pannakse varasema sotsialiseerumisprotsessi tulemustest loobume õpetatakse uued reeglid
  
• Resotsialiseerumine – uuesti omandamine
  
• Sotsialiseerumise agendid – isikud ja organisatsioonid kes juhivad sotsialiseerumist nt pere, kool, sõbrad
  

Isiksuse areng

• teadvuse tasandid –
  

Isiksuse struktuur

• ID (miski, tema) – bioloogilised tungid, mida peab rahuldama
  
• EGO (mina) – osa isiksusest mis juhib igapäevast tegutsemist
  
• SUPER -EGO (ülimina) – normid ja reeglid mida inimene peab täitma
  
  • Internaliseerimine – protsess mille käigus ühiskonna poolt normid muutuvad osaks isiksusest, mis tõttu täidetakse neid vabatahtlikult ja rikkumine kutsub esile süütunde.
    

Kultuur ja isiksus

• Mõistuse teooria – arusaamine et teistl on teadvus
  

Kultuur ja mõtlemine

Loodus, kultuur ja inimese areng

Instinktiteooria

• McDougall – käitumine on määratud kaasasündinud instinktide poolt (vanemlik hool , uudishimu, toidu otsimine, seltsivus jne)
  
• Sotsiobioloogia – käitumine sõltub esivanemate evolutsiooni käigus kujunenud kohastumustest, mis aitasid saada järglasi ja ellu jääda
  

• Keel: kaasasündinud võima sots. Grupis üles kasvades omandada grupis kõneldav keel
  
• Kriitiline periood – kui ei õpi piisavalt kiiresti keelt, on raske pärast seda omandada
  
• Eelistused vastassugupoole osa: mõnes piirkonnas pannakse rõhku naise noorusele ja ilule, mehe staatusele ja jõukusele
  
• Ema ja laps e attachment: kiindumus on mõlemapoolne kohastumus mis soodustab lapse ellujäämist
  

• Vaatlev õppimine – suurem osa oskustest omandatakse teisi jälgides
  
• Kaudne kinnitus – mudeli käitumise pos ja neg tagajärjed kinnitavad ja mõjutavad vaatleja käitumist
  

• Jagatud keskkond- elemendid mis on samas peres üles kasvavatel lastel ühised nt majanduslik olukord
  
• Mittejagatud – sama pere lastel erinevat nt sõbrad, sünnijärjekor
  

• Robert Plomin – jagatud keskkonna mõju arengule on väike sest sama pere lapsed erinevad
  
• Judith Harris – lapsevanemad ei oma arengule pikaajalist mõju, eakaaslastega suhtlemine on olulisem
  
• Sünnijärjekorra uuringud – esimesed lapsed tavaliselt rangemad ja korralikumad, hiljem sündinud on mässajad
  

Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused

• Rolliteooria
  
• Staatus – koht sotsiaalses süsteemis
  
• Sotsiaalne süsteem – staatuste kogum, teatud suhtes olevate inimeste kogum
  
• Roll – staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum
  
• Rolliootused – teiste ootused rolli täitja suhtes
  
• Rollikonflikt – olukord kus üks peab täitma üle 2 rolli mis esitavad konfliktseid nõudmisi nt ema ja töötaja või sõber ja laps
  
• Kahe vaheline rollikonflikt nt tööandja ja töötaja
  

• Eeslava- suhtlemine inimestega kellele tahetakse head muljet jätta
  
• Tagalava – inimestest puhkamine ja selleks ettevalmistamine
  

• Chicken
  
• Sugupoolte konflikt
  
• Vangidilemma – kõige kasulikum on teist petta kuigi vastastikune koostöö on kasulik
  

• Sotsiaalse lepingu teooria – mänguteeoria eelkäija
  
• Looduslik seisund´- kõikide sõda kõikide vastu, iga inimene ajab taga oma kasumit
  
• Ühiskondlik leping – kokkulepe mis sülmitakse kui loobutakse oma looduslikust seisundist
  
• Riik – organ mis valvab et täidetaks ühiskondlikku lepingut
  

• Free-rider – kasutab teiste poolt toodetud hüve
  
• 2nd order f-r – jätab vahele jäänud muidusööja karistamata kuna see on karistajale kulukas
  
• Tragedy of commons – inimesed kastavad ühist ressurssi ja kulutavad selle ära kuna igaüks loodab et teised loobuvad selle kasutamisest
  

• Hobbes – riik valvab korra järele
  
• Parsons – internaliseeriunud inimesed alluvad normidele
  
• Putnam – ühiskonnas valitseb usaldus, tehakse koostööd
  
• Sotsiobioloogia – evolutsiooni käigus on tekkinud vastumeelsus teiste petmise vastu
  
• Axelrod – tit fort tat, kui ise ei tee halba siis teised ei tee ka sulle
  

• Sotsiomeetriline küsitlus – kõik grupi liikmed ütlevad kes talle kõige rohkem meeldib
  

• Suhete tugevus inimeste vahel, nt tugev suhe – pere, sõbrad; nõrk suhe – töökaaslased, naabrid ; homofiilia – sarnaste armastamine, inimeste kalduvus sõlmida lälhisuhteid endasarnaste inimestega
  
• Võrgustiku tihedus nt tihe võrgustik – kõik tuttavad on tuttavad; hõre võrgustik – kui 2 tuttavat omavahel e itunne on seal auk (võrgustikuauk); sild võrgustikus – suhe mis ühendab 2 inimgruppi kelle vahel muidu seosed puudusid
  

Ühiskonna olemus ja tüübid

• Esinevad ka loomadel, keeruliseimad ühiskonnad putukatel
  

Ühiskonna tüübid

Kütid ja korilased

• inimkond on valdava osa ajaloost elanud selles ühiskonnatüübis
  
• sõltuvus loodusest
  
• väkesed grupid – paarkümmend inimest
  
• liikuv eluviis
  
• soolne tööjaotus
  
• eraomandi puudumine ja võrdsus
  
• keskse võimuorgani puudumine
  
• tehakse vähe tööd
  
• toidu jagamine
  

Aiaviljelus

• ekstensiivne põllundus
  
• taimede eest eriti ei hoolitseta
  
• troopilistes piirkondades
  

Karjakasvatajad

• ligutakse ringi koos karjaga ( nomaadid ) või karjatatakse ühel kohal
  
• uhked ja sõjakad
  

Põllumajandus

• intensiivne põllundus, kogu aeg elatakse samas kohas
  
• palju tööd
  
• suur ebavõrdsus ja asutustihedus
  
• spetsialiseerimine
  

Industriaalühiskond

• enamus inimeis ei tegele toidu tootimisega
  
• spetsialiseerumine
  
• suur asutustihedus
  
• linnastumine
  

Postindustriaalne ühiskond

• peamiseks majandussektoriks on teenindus mitte tootmine
  
• olulisemaks ressursiks on informatsioon mitte tehnoloogia
  

Inimühiskonna ja kultuuri olemust seletavad teooriad

• Emile Dukheim – sots. Fakte saab selgitada vaid teist sf kaudu
  
• Alfred Lewis Kroeber – kultuur on superorganism, tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele
  

• Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest
  

• Malinowski – institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele
  
• Sotsiobioloogia – sots nähtuste üheks allikaks on geneetilised kohastumused
  

• Kultuur tuleneb looduskeskkonnast
  

• Harris, Steward – kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad kohanevad looduskeskkonnaga kus nad asuvad
  

Kuidas läheneda võõrale kultuurile:

• Etnotsentrism – teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal
  
• Kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal
  
• Universalism : kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal
  

Kultuur

Keel

• Sapir ja Worf – emakeel mõjutab olulisel määral seda kuidas inimene maailma tajub ( kui puudub mineviku vorm on arusaam ajast erinev)
  

• Foucault – kuidas teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad
  
• Dijk – kajastavad varjatud suhtumist mingite sündmuste kohta
  

Sotsiaalsed normid

• Normaalne on antud ühiskonnas enim levinud käitumine
  
• Vastab mingile ideaalile või ettekirjutusele
  

• Väärkonsensus – inimesed arvavad ekslikult et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest
  
• Pluralistlik ignorants – arvatakse ekslikult et teiste arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast
  
• Deviantsus – kõrvale kaldumine normist , hälbeline käitumine nt kuritegevus , geniaalsus vaimuhaigus
  

Kuritegevuse paratamatuse probleemid

• Igas ühiskonnas esineb käitumine mida peetakse kuritegelikuks
  
• Kuritegevus ühiskonnale kasulik sest kurjategijale vastandumine aitab kaasa seadusekuulelike ühtekuuluvustundele
  
• Ühiskond hoolitseb selle eest et alati eksisteeriks deviantsus defineerides mingit osa käitumisest kui kuritegeliku
  

• Kurjategija on muidusööja – free rider
  
• Ainult ausate inimeste populatsioonis on kurjategijal võimalik suurt kasumit saada
  
• Kui kurjategijate % liiga suur pole võimalik kellegi kulul elada
  

Väärtused

• Traditsionalism – väärtustatakse traditsioonide järgimist, esivanemate austamist
  
• Modernism – iseseisev mõtlemine
  
• Kollektivism – kollektiivi kuulumine ja selle heaks töötamine
  
• Individualism – individuaalne heaolu ja saavutused
  
• Materialism – materiaalne heolu, jõukus
  
• Postmaterialsim – e neseteostus, sõnavabadus, isiksuse areng
  

• Bioloogilised vajadused
  
• Turvalisusevajadus
  
• Sotsiaalse kuuluvuse vajadus
  
• Tunnustatuse vajadus
  
• Eneseteostuse vajadus
  

Kultuuri vormid

• Rahvuskultuur – sama keele kõnelejad
  
• Massikultuur – laiade masside seas levinud ja massimeedia kaudu leviv
  
• Eliitkultuur – privilegeeritud vähemuse seas levinud
  
• Subkultuur – vähemus
  
• Kontrakultuur – vastandab domineerivale kultuurile
  

Rahvuskultuur

• Rahvuslik ärkamine – rahvus saab iseendast teadlikuks
  

Massikultuuri analüüs ja kriitika – frankfurdi koolkond

• Tarbimisantropoloogia – kritiseerib frankfurdi koolkonda , uurib iniemse kultuuri tarbimist, inimene oskab massikultuuriga manipuleerida
  

• Habitus – elukogemuse käigus kujunev kalduvuste, oskuste ja harjumuste süsteem. Samas klassis sarnane häbitus
  

Subkultuuri ja domineeriva kultuuri suhted

• akulturatsioon – protsess kus subkultuur kohaneb domineeriva kultuuriga
  

Võim ja poliitika

Võim

• võim – ühe inimese võimalus sundida oma tahet peale
  
• domineerimine – ühe võimalus panna teisi täitma spetsiifilisi korraldusi
  
• legitiimne võim – mida peetakse kehtivaks
  

Poliitika

• poliitika – riikliku võimu saamisele, suurendamisele ja säilitamisele suunatud tegevus
  
• poliitiline süsteem – inimeste vahelised võimusuhted
  
• poliitiline režiim – keerulises poliitilises süsteemis võimusuhted
  
• poliitiline ideoloogia – poliitika ideeline alus
  

Poliitilised režiimid

Ideoloogia

• konservatism – stabiilsus
  
• liberalism – vabadus
  
• kommunism ja sotsialism – võrdsus
  
• natsionalism - rahvus
  
• fašism – rass + rahvus + juht
  
• feminism – naiste vabadus
  
• rohelised – loodus
  
• anarhism – täielik vabads, riigi kaotamine
  

Võimustruktuuri uuringud

• pluralism – dem ühiskondades on võim küllaltki ühtlaselt jaotunud kõigi gruppide vahel
  

• Eliiditeooria – igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit
  

• Vandenõuteooria – eliidieooria radikaalseim versioon
  

Töö ja majandus

Majandussektorid

Majandussüsteemid

• Kaup kauba vastu, puudub raha
  
• Jagamine
  
• Retsiprookuse printsiip – kingius eeldab et saaja vastab samapoolse kingitusega
  
• Seostatakse eelkõige primaarsega
  

Kapitalism

• Vaba konkurents tootjate vahel, riigi sekkumine minimaalne
  
• Tootmisvahendite eraomandus
  
• Kasu saamise motiiv , tegevus kasumi nimel
  
• Anonüümne turg , tehingud võõrastega
  

Sotsialism

• Tootmisvahendite eraomandus puudub
  
• Tootmine vastavalt riiklikule plaanile
  
• Käsumajandus – riik ütleb mida ja kui palju toota
  
• Ümberjagamine – võimukeskus kogub toodangu ja jagab ise tarbijatele
  

• Inimestel on eelistused, soovid, eesmärgid mis on järjestatud tähtsuse järjekorras
  
• Keskkond pakub teatud valikuvariante ja võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks
  
• Inimene omab täiuslikku infot – teab kõiki valikuvariante ning kui hästi igaüks neist tema eesmärkidega kokku sobib
  
• Inimene valib selle mis tema kasumit maksimeerib
  

Sotsiaalne ebavõrdsus

Ebavõrdsus erinevates ühiskondades

• Primitiivsetes ühiskondades puudus stratifikatsioon
  

Sotsiaalse positsiooni mõõtmine

• Tänapäeval mõõdetakse: haridus , amet, sissetulek
  

Klassisüsteemi areng

• Kapitalistid
  
• Väikekondalased
  
• Töölised
  
• Talupojad
  

• Kõrgklass – suurfirmade juhid ja omanikud , tipppoliitikud, aristokraadid
  
• Keskklass – keskmised firmajuhid, spetsialistid nt arst, ei pea toimetuleku pärast muretsema kui laristada ei saa, marxi teooria ette ei näinud
  
• Töölisklass – vähest haridust nõudev töö nt poemüüja
  
• Alamklass – töötud, kodutud , alkohoolikud
  

Ametite klassifitseerimine

• ISCO
  
• Ameti prestiiži skaala
  
• Ameti sotsiaalmajanduslik indeks
  

Ebavõrdsuse mõõtmine

Vaesus

• Absoluutne vaesus – elatakse allpool teatavat vajaduste rahuldatuse piiri
  
• Suhteline vaesus – inimene elab viletsamalt kui tema referentgrupp nt alla keskmise sissetuleku
  

Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis

Funktsionalistlik stratifikatsiooni teooria

• Ühiskond on süsteem mille eesmärk on enesesäilitamine
  
• Ü koosneb sots positsioonidest
  
• Sots positsioonid on ü säilimise jaoks erineval määral vajalikd
  
• Ü koosneb erinevate võimetega inimestest
  
• Ü säilimiseks on vaja positsioone
  
• Kõige tähtsamatel positsioonidel kõige andekamad
  
• Erinevad positsioonid pakuvad erineval määral hüvesid
  
• Olulisemad positsioonid pakuvad paremad hüvesid, mis tekitab konkurentsi ja motiveerib pingutama
  
• Positsiooni omandamise edu sõltub andekuses
  
• Madalamadel positsioonidel tahetakse kõrgemale kuid ollakse nõus ka muuga
  

Konfliktiteoreetiline stratifikatsiooni teooria

• Ühiskond koosneb konfliktis olevatest gruppidest
  
• Erinevad grupid omavad erinvalt võimu
  
• Rohkem hüvesid omajad võtavad need vaesematelt
  
• Ebavõrdsus kasulik ainult ressursside omajatele
  
• Võimul olijad takistavad teiste pääsemist sinna
  
• Hüvede ja võimu hulk sõltub eelkõige päritolust
  
• Halvemas olukorras olijad pole nõus aga ei saa midagi muuta
  

• Ülenev mobiilsus – vähem prestiižikas > rohkem prestiižikas
  
• Alanev m – rohkem prestiižikas > vähem prestiižikas
  
• Horisontaalne – sama prestiižsele uuele positsioonile
  
• Põlvkonnasisene – uut töökohta võrreldakse vanaga
  
• Põlvkondade vaheline – üle 2 põlvkonna jooksul toimuvad vahetused, võrreldakse vanemate omaga
  
• Saab uurida mobiilsustabeli abil
  

TÖÖLINE KAPITALIST

• Strukturaalne mobiilsus – tuleneb tööturu struktuuri muutusest – minisse kihti kuuluvate töökohtade arv muutub
  
• Suhteline mobiilsus - tööturu struktuuri muutustest sõltumatu mobiilsus
  
• Klassimobiilsus – inimeste liikumine klasside vahel
  
• Sissetulekumobiilsus – kuidas vanemate sissetulek mõjutab laste oma
  

Hariduslik ebavõrdsus

• Üks ebavõrdsust tekitav faktor on haridusotsused
  

• Ebavõrdsust süvendab paraleelklassidesse jagamine kus andekaid õpetatakse ühes klassis paremini
  
• Koolide vaheline ebavõrdsus – uuritakse kas põhi ja keskkooli tase mõjutab akadeemilist edukust ja karjäärivalikuid
  

• funktsionalistlik e inimkapitali teooria – kool on ühiskonna jaoks ettevalmistus, paigutab vastavalt teadmistele sobivatele töökohtadele
  
• konfliktiteooria – kool on selleks et kindlustada domineerivate klasside üleolekut, varjatud õppekava – töölisklassi lastesse sisendatakse kuulekust, keskklassi noortesse iseseisvus
  

inimeste vahelise ebavõrdsuse allikad

• sots päritolu – vanemate töökoht, haridus, sissetulekud. Kõrgema staatusega vanemate lastel sama. Sotsiaalmajanduslik staatus
  
• intelligentsus – intelligentsemad saavutavad kürgema staatuse
  
• rass – mustade staatus ja võimalus edukas olla madalam kui valgetel
  
• sugu – naistel meestest madalam sissetulek
  
• inimkapital – haridus, teadmised, oskused, kogemused. Haridus kõige olulisem majanduslikus edukuses. Haridus on ka mobiilsuse kanal – vahend mille abil saab olla ülenevalt mobiilne
  
• kultuuriline kapital – Bourdieu – kombed, haritus jne, soosib edukust ühiskonnas
  
• sotsiaalne kapital – tutvused, võrgustik
  
• regioon. Regionaalne ebavõrdsus – arenenud ja mahajäänud piirkonnad, keskused ja äärealad
  
• maailma piirkond. Globaalne ebavõrdsus – arenenud ja arengumaad
  

Perekond

• tuumikpere – abielupaar ja lapsed
  
• laiendatud pere – paar, nende lapsed, nende sugulased
  

• monogaamia – mees + naine
  
• polügaamia:
  

• uute ühiskonnaliikmete bioloogiline tootmine
  
• uute sotsiaalne tootmine
  
• seksuaalkäitumise regulatsioon
  
• emotsionaalne toetus ühiskonaliikmetele
  

• perekond teriklik süsteem
  
• tervislike ja psüühiliste probleemida taga tihti probleemid peresüsteemis
  
• individuaalsete probleemide lahendamiseks tuleb tegeleda kogu perekonnaga
  

• abielu oodatav tulusus
  
• eelistused partneri osas
  
• abieluturu demograafilised tingimused nt üsas palju vallalisi mustanahalisi mehi, hiinas naiste puudus
  
• lubatud abieluvormid
  
• homogaamia – abiellub sarnasega
  
•