Vallo Rauni tragikomöödia ,,Naine tahab tantsida" · Leppemärgid: Isikudeiksis Ruumideiksis Ajadeiksis Mees: Ah! (performatiiv) Naine: Pead sa oma sõrmi ka igale poole toppima? (ekspressiiv kirumine) Või tahad sa öelda, et jälle olen mina süüdi? M: Ma olen ju vait. N: Sa kavaldad. Tegelikult otsid sa võimalust süüdistada mind. M: Lihtsalt vastik. N: Kook lõigata kihiti kolmeks... niisutada pihlakaveini ja suhkrusiirupiga... katta vahukoorega... vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi! (performatiiv) Siin pudelis on äädikas. N: Kui ma ütlen, et see on pihlakavein, siis see on pihlakavein. M: Võib-olla on ta kunagi tõesti olnud pihlakavein, aga nüüd on ta äädikas. Kas sa pole siis sellist asja kuulnud, et pika seismisega käärivad veinid äädikaks? N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvalitee...
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti k...
17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. ...
Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteerium, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on väga raske eristada, mida ma peaksin tegema. Eiratakse praktilisi tagajärgi, mis on kohati küsitav. 10
samu kogemusi ja mälestusi. Mõiste näide: ISA, mul on mõte, ka kujund silme ees, mis see endast kujutab ning kategoriseerin selle sümboliliselt. 2. Mismoodi toetab Grice’i Grice’i maksiimide järgi toimib suhtlemine koostööl, maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist? Too näide oma mõtteid. Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim on olukorras, kus vestluspartner on piisavalt informatiivne, kuid ei räägi liiga palju. Asjakohasus
FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
Dramaatika- näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Draama- näitekirjanduse žanr, argise ja ka tõsise sisuga näidend. Igapäeva elu. Komöödia- näitekirjanduse žanr, humoorikas, naljakas, suhtumiselt positiivse sisuga; naeru abil meelelahutuse pakkumine; 3võtet: situatsioonikoomika- kõikvõimalikud naljakad olukorrad; sõnakoomika- mitmeti mõistetavat tegelaste kõnet; karakterikoomikat- naljaka ja muutumatu iseloomu ja olekuga tegelasi. Komöödia naeruvääristab sageli oma kaasaega, seetõttu väib see tähenduslikult vananeda. Alaliigid: mustk., tragik., jant. Tragöödia- näitekirjanduse žanr; vanim nk., alguse sai Antiik-Kreekas veinijumala Dionysuse pidustustest; värsskõne, lepitamatu konflikt, traagiline lõpplahendus; peategelane on väljapääsmatusse olukorga satunud õilis kangelane, kes tegutseb üllaste põhimõtete ajel. Nt. Sophoklese “Kuningas Oidipus”, W.Shakespeare`i “Hamlet” “Romeo ja Julia”, A.Kitz...
Vormidistsipliin. Hariduse Palju noori kirjanikke. konflikte ja revolutsioone. tähtsuse rõhutamine. Rajati Kõik see on kajastatud ka Prantsuse Akadeemia. kirjanike teostes. Kirjutati Aforismikirjandus ja müstilist igatsusluulet. maksiimid. Mida uut sain Julgeti kirjutada kriitiliselt Sellest ajastust pärinevad Kirjandus ja ka kunst olid teada? kõigest mida enda ümber nähti. kohati traagilise sisuga tugevasti mõjutatud Sel ajastul tekkis alles komöödiad. Tekkis tolleaegsetest sündmustest. aforismikirjandus. Hakati robinsonaad. Ülistati mõistust Ühtset romantismi polnud, igal vastandeid kokku panema
1. Milliste küsimustega tegeleb eetika ehk praktiline filosoofia? -Klassikaline (Platon. Kuni 17. Saj) Milline on hea, õnnelik elu? Milles see seisneb? Mis selle elu heaks teeb? Kuidas seda saavutada? -Uusaegne Mis on õiglus? Milline on õiglane tegu? Kuidas tuleks käituda enese ja teiste suhtes nii, et käitumise tulemus oleks õiglane? 2. Mis on õnn? Muretu elu, mis on vaba kannatustest. See viib meid apaatiani inimese hingerahu. See on võimalik tänu filosoofilise eneseharimisele. Õnnelik on see, kea elab kooskõlas loodusega. Õnn on minu käsutuses olevad ihaldatavad objektid, mida mul ennem ei olnud. 3. Mis on hüve? Inimese ülim hüve on käituda looduse tahtele vastavalt. 4. Millised on võimalused õnne määratlemiseks hüvede kaudu? Populaarne hedonism õnn peitub ihaobjektide pakutavas naudinguis. Ihad need, mida me tahame, soovime. Mikrokosmiline tasakaal minu väike maailm on suure maailmaga ideaalses kooskõlas. Inimese hi...
Barokk ja klassitsism 17. sajand ja 18.sajandi esimene pool; Euroopas sôdade aeg, eriti ususôjad katoliiklaste ja protestantide vahel. .Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, püütakse ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid.Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Baroki tunnused :Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Vastandite ja kontrastide kunst nt. ilus põimub inetuga, mütoloogia argisega, pateetika pilaga . Vastandati näilikku tegelikuga . Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast ja haihtuvast illusioonist . Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik . Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik) . Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Termin " barokk" oli algsel kasutusel juveliirikuns...
Eetika on teadus kõlbuses ja kõlbusõpeusest. Kuidas peaks elama? Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. · Tagajärje-eetika eetika (konsekventsialistlik, teleoloogiline) (kr teleos - eesmärk). Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on ...
Semantika- tähendusõpetus. Tähendus-„tegelikkuse“ mingi lõigu,hetke peegeldus teadvuses. Märk- kõik, mis annab infot(tähendus+vorm). Tähendus – keeleüksus, ei ole vorm. Keelemärk-häälikuline vorm +tähendus. Vähim iseseisev keelemärk on sõna-vastab mingi objekt või nähtus. Tähendus sisaldab objekti e. Tähistatava omadusi(kogemus ja kontekst). Sõnaga saab osutada referendile- esindab reaalsust,millest räägitakse(reaalsusobjekt). Mõte-meeles tekkiv kujutluspilt – varieerub(olukord). Nominalism- reaalses maailmas on keel primaarne, sõnad on objektide nimed. Realism – entiteetidel on olemas liigid ning inimene annab neile nimetused. Kontseptualism – sõna tähendus on kogemuslik, omadused ja tunnused, mis objektil on. Argikasutus- lähtub naiivsest maailmapildist. Ekspertkasutus- oskussõnavara. Genotatiivne tähendus- ühisosa. Konnotatiivne tähendus- kõrvaltähendus. Ekstensionaalne tähendus- peab koondama kõik referendid. Pragmaatika-konkreetste...
kaudu 13. Kas inimene suudab tajuda ,,asju iseeneses" (das Ding an sich) V: ei 14. Mille piiridest ei või mõistus Kanti arvates üle pääseda? V: meeleorganite seatud piiridest 15. Kas Kant pooldas ontoloogilist jumalatõestust? V: ei 16. Millele saab ja millele ei saa religiooni rajada Kanti arvates? V: kõlblusele saab ja teadusele ei saa 17. Mis on Kanti kuulsaim lause, nn kategoriaalne imperatiiv? V: ,,Toimi alati nii, et sinu tahte maksiimid ehk elureeglid võiksid ühtlasi olla üldise seaduslikkuse printsiibiks" 18. Mis põhjustab inimeses kahetsuspiina? Mis kaks imet on olemas Kanti arvates? V: kahetsuspiina põhjustaja: südametunnistus; kaks imet: tähistaevas inimese kohal ja kõlblusseadus inimese sees 19. Mis on Kanti arvates inimese kõlbelise tegutsemise 3 paratamatut postulaati ehk eeldust? V: tahte vabadus, hinge surematus ja Jumal 20
millele igapäevasus vastu räägib. Armastuse olemuses on valu ja piin, armastus ei talu paigalseisu. Konkreetne ajalooline taust, baroksetele romaanidele vastanduv selge ja täpne keel, tundepalangu uudne käsitlus – Fayette’i peavoorused. La Rochefoucauld: uusaegse maksiimižanri mõjukamaid kujundajaid ja esindajaid. Prantsuse. „Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid“ - teos, kus võtab kokku oma eluvaatlused, moraalsed sententsid ehk maksiimid. Tähtis on moraalne tõdemus/ järeldus võimalikult lühidalt ja väljendusrikkalt kokku võtta ainsasse-paari-kolme lausesse. Vaatluste psühholoogiline varjundatus. Peateema näivuse ja tegelikkuse vastuolu. 16.XVII sajandi luule: John Donne (MKL), Francisco de Quevedo (Valik luulet, MKL), Luis de Góngora (MKL), Paul Fleming (MKL), La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne. On peetud andekaimaks tolle aja nn metafüüsiliste luuletajate seas
Väljendub neljas maksiimis: - Kvaliteet (Quality) - Kvantiteet (Quantity) - Asjakohasus (Relation) - Viis/laad (Manner) Maksiimid: - Kvaliteet (ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel) - Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis) - Asjakohasus (anna relevantset informatsiooni) - Laad (ole selge, väljendu lühidalt). Grice'i põhimõte ja maksiimid ei ole (kujundlikule sõnastusele vaatamata) seotud moraaliga. Grice'i võrdlus: kaks inimest parandavad autot, koopereeruvad (parandatud auto võib teine hiljem röövida). Nt. A: "Mul on bensiin otsakorral". B: "Bensiinijaam on siit kolm kilomeetrit edasi". NB! A ei ütle eksplitsiitselt: "Mul on tarvis bensiini osta". B ei vasta "Bensiini müüakse bensiinijaamas, sellises, mis töötab. Kõige lähem bensiinijaam on siit kolm km edasi, sealt sa saad bensiini osta"
- nende rikkumine ajab inimesed tihti vihale (kuna arvatakse, et rikkuja tahab tüli norida). Vestluseanalüüs (conversational analysis) Uuritakse inimeste omavahelisi vestlusi nii nagu need tegelikult toimuvad. Presuppositsioon eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria
sellistena, nagu need iseeneses on. Mõõdetuina korrespondentsuse kriteeriumitega on väidetel alati selge tõeväärtus: nad on kas tõesed või väärad. Meie võime avastada nende tõepärasuse, kontrollides, kas nad vastavad reaalsusele, mida nad püüavad kirjeldada. Rorty tunnustab Dewey'd parema suuna kättenäitamise eest. Eelduse, et uskumused esindavad reaalsust, asendab Rorty uskumustest kui tööriistadest reaalsusega tegelemiseks; need on maksiimid, mis dikteerivad nende käitumist, kes neid omavad. Rorty püüab meid tõe korrenpondentsiteooriast distantseerida. Selle asemel pakub ta teatud koherentsusteooriat, ehkki ta heidab kõrvale idee ühe spetsiifilise tõeteooria pakkumisest üldse. Rorty väidab, et väited on tõesed senikaua, kuni nad on koherentsed kogu uskumuste süsteemiga: selle sõnavaraga, mida me kasutame. Veelgi olulisem on, et pragmaatikud mõistavad tõde pigem sellena, mis töötab, kui sellena,
Eetika: õiget ja väära avastamas - Louis P. Pojman 2005 TÜ eetikakeskus Eetika on teadus kõlblusest ehk moraalist ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika eesmärk on kujundada õnnelikke ja vooruslikke inimesi, sedalaadi inimesi, kes kujundavad õitsvaid ühiskondi. Eetika käsitlusaine on MORAAL (moraal on inimeste teatud tavad, reeglid, praktikad) Moraalifilosoofia- teoreetiline mõtisklus moraali üle Filosoofiliste mõtiskluste tulemuseks on spetsiifilised moraaliteooriad, mida nimetame eetikateooriateks. Moraaliprintsiipide tunnused: Universaliseeritavus- moraalinorm kehtib kõikidele, kes on sarnases olukorras Ettekirjutatavus- moraalinormid on normatiivsed (neid tuleb järgida) Üleskaaluvus- moraalinormid kaaluvad üles teised väärtused nagu nt ilu või majanduslik kasu Avalikkus- moraalinorm peab olema avalik (kõigile teada-tuntud) Teostatavus- norm peab olema teostatav...
2.02.2012 Slide 1 Slide 2 Eetikateooriate üldjaotus EETIKA Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on: tagajärje-eetika (konsekventsialism ehk ...
Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Grice'i maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine
kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43. Ronald Inglehart vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud
Siis kui tahe laseb ennast määratleda millegi mõistusvälisena ehk laseb omale seadusi ette kirjutada (ühiskond, inimesed, religioon jne). Mida tähendab termin „maksiim”? Loomulikud käitumisreeglid. Milles seisneb inimese empiiriline karakter? Maksiimide kogum on empiiriline karakter, mis erineb kultuuriti. Milline on praktilise filosoofia ülesanne inimese maksiimide suhtes? Kontrollida maksiimide moraalset õigustatust. Praktiline filosoofia ei kirjuta ette seadusi, norme jne. Maksiimid on alati olemas. Et neid kontrollida on vaja teatud kriteeriume. Millist rolli mängib vormi ja sisu/mateeria eristus Kanti praktilises filosoofias? Et õigustada maksiime on vaja eristada vormi ja sisu. Sujektiivsed maksiimid on toimise siuks ehk mateeriaks. Mateeria on see, mida inimene teeb- teo mateeria on nähtumustes. Mateeria on see, kuidas inimene tavapäraselt käitub. Reelgipärane on see, et elu pakuks rahuldust ehk selleks on enesearmastuse ehk õnnelikkuse printsiibiks
neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice’i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele “kas teil on kella?” vastata “jah, vasaku käe peal”? Sobiliku vastusevariandi valimine. Miks ei saa eeldada, et vastusevariantide tähised (nt numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad? Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ... Miks on vaja
Eesti keele seletussõnaraamat kus on antud lühike kirjeldav seletus ja sünonüümid. Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine Pragmaatika kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng). Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Vestlusanalüüs seosed atropoloogia, sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogiaga. Sisuliselt on konveresatsioonianalüüs argikeele analüüs selle loomulikus ümbruses. Vooruvahetus: kui kõnevooru esimeses võimalikus siirdekohas
hakatakse alles kui tekib takistus harjumuspärasele tegevusele, keegi palub käitumist selgitada Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine mis võtab asjad kahtlusteta omaks nt maaim eksisteerib minust sõltumatult Garfinkel ethnometodoloogia Igapäevast suhtlemist juhtivad reeglid vaikivad või vaikimisi omaks võetud, kui keegi rikub, tuleb rikkumisele seletus leida; rikkumine ajab vihale Grice vestlust juhvad teatavad reeglid e maksiimid nt partnerile tuleb piisaval hulgal infot anda; vestluses tohib mainida ainult informatiivseid asju ja mis pole iseenesest mõistetavad - Rolliteooria - Staatus koht sotsiaalses süsteemis - Sotsiaalne süsteem staatuste kogum, teatud suhtes olevate inimeste kogum - Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum - Rolliootused teiste ootused rolli täitja suhtes
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia ...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Kuidas ajalugu sõltub sellest, kuidas me sellest räägime? Väga sõltub. 2 paralleelset ajalugu tormilised muutused ja sündmused vs see mis on püsiv/järjepidev lugu. "meeste" ja "naiste" ajalugu, aga tegelikkuses 1 ei saa olla teiseta, seega ei ole 2 ajalugu. Mis on sündmus? Tähtsamad on need sündmused, millel on otsene tagajärg. Esmalt tuleb tuvastada märke, mille abil sündmuseid kirjeldatakse, mitte sündmuseid ennast. Carlo Ginzburg - "Clues, Myths and the Historical Method" 1989 "Juust ja vaglad" otsis tõendeid oma teooriatele, leidis. "Universum on nagu juust" "Ajaloo ööpoolel" Semiootika 3 eelajaloolist allikat: - Jahindus jahimees interpreteerib kogu aeg ilma märke, looma jälgi jne - meditsiin mis on haigus? Seda me ei näe, see on kuskil sees, aga me näeme selle erinevaid märke (sümptomid). Ravimine algab samuti märkide interpreteerimisega. - kriminalistika uusim nendest terminitest. Aga olukord phm ...
Propositsioon lauses sisalduv sündmus, mis vastab millelegi maailmas. ,,See on hea, et mul on raamat" 8 Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte:
Nt pang-ämber. Metafoor tähenduse ülekanne. X on Y (suhtes Z). ,,Männi roheline samet", ,,ta on vihma käes" Propositsioon lauses sisalduv sündmus, mis vastab millelegi maailmas. ,,See on hea, et mul on raamat" Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame
oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Oluline on vaid sisemine headus hea tahe · Kant eristab 2 sorti imperatiivi (käsklust): o Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik; ütleb mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks; need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad o Kategooriline imperatiiv katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus.
22 struktuurid, mis eristavad teda selgesti ümbritsevatest nähtustest kus sellised reeglid puuduvad. seega esineb selge erinevus spordi maailma ja ümbritseva elu vahel. Spordis kehtivad erinevad reglid kui mujal. Analüüsides spordi sisemist struktuuri pôhjalikumalt peame alustama eetilistest väärtustest. Erinevalt spetsiifilistest reeglitest igal spordialal eksisteerivad moraali maksiimid e. väärtusmudelid, millede eesmärgiks on reguleerida spordialast käitumist.Kôige iseloomulimumad sellised mudelid on näiteks fairplay, partnerlus, materiaalsete väärtuste puudumine tulemuste seisukohalt, vôrdsus ja avatud endings. Neid mudeleid vôib samuti vaadelda kui tüüpilisi motiive, mis determineerivad indiviidi käitumist spordis. Spordi moraalsed maksiimid ei lange kokku teiste üldiselt aktsepteeritud maksiimidega.
(inimene jookseb, vesi jookseb) Sünonüümia leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased Metafoor kujundlik tähendus nt luules Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice)
kommunikatsioon kirjutatud konstitutsiooniõiguse ja tegelikkuse vahel. Võib koguni väita, et põhiseaduse tõlgendamine peab rahuldama sotsiaalsest tegelikkusest esilekerkinud nõudmisi. Põhiseadusest arusaamiseks kasutatavate võtete ja viiside kohta võib öelda kokkuvõtvalt, et need ei kujuta endast midagi erilist võrreldes muust õiguskorrast arusaamiseks kasutatavate võtetega. Küll on aga põhiseadusest arusaamisel mõned võtted ja maksiimid, mille kasutamata jätmine tooks endaga kaasa vääritimõistmist, vahel koguni negatiivseid tagajärgi tõlgendaja enda jaoks. Selle prima facie kohustuslikkusega peab põhiseadusest adekvaatse arusaamise kujundamisel alati arvestama. Põhiseaduse esimesed kommentaarid, mis ilmusid 2002. a, peegeldasid riigiõiguslikku tegelikkust, kuhu Eesti Vabariik oli jõudnud taasiseseisvumisjärgse kümne aasta jooksul. Eesti
Euroopa Liidu liikmesriik võib soovida kont- rollida ja mõnel juhul jätta kohaldamata liidu õiguse norme (või siseriiklikke seotud sätteid), kuid ei pruugi soovida, et seda teevad ka teised liikmesriigid. Lissaboni lepingut puudutavale Saksa Liidu- konstitutsioonikohtu otsusele, mis vihjas võimalusele, et vajadusel hindab konstitutsioonikohus ise, kas Euroopa Liidu õigus püsib liidu pädevuse piirides, on heidetud ette, et see rikub Immanuel Kanti kategoorilist imperatiivi: otsuse maksiimid pole üldistatavad. Ei olevat võimalik anda kõigile liikmes- riikidele õigust kaitsta piiri Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevuse vahel, sest „iga tõelise euroop- lase“ arvates meenutaks tulemus „kaootilist luupainajat diferentseeritud integratsioonist“*54. Niisugune kriitika ei taba täielikult märki. Ei saa eeldada, et kõik on ühel meelel selles, mida arvab „iga tõeline eurooplane“ või et see on üldjoontes samastatav EK vaatenurgaga
mõistel võivad olla hägusad piirid, ei tekita see inimestele suhtluses probleeme, järeldus, et keeleüksuste tähendus võrdub selle kasutusega) 28. Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate autori ja adressaadi suhteid. Tänapäeva pragmaatika kesksed mõisted presupositsioon, kõneaktid ja suhtlusprintsiibid ning maksiimid on lingvistid üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil
mõtlemise. • Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. Kõne taju ja regulatsioon Olulisel kohal kolm mehhanismi: • Kõneliigutuste regulatsioon • Kuulmine • Nägemine Kõne mitteverbaalsed komponendid on: • näoväljendused, • žestid, • kehaasend, • inimeses seisundi autonoomsed seisundid (punastamine, higistamine), • pilkkontakt, • ruumilised vahekaugused, • suhtlejate asetus ruumis jms. Grice’i maksiimid (1989): • kvaliteedi maksiim • kvantiteedi maksiim • relevantsus, asjakohasus • arusaadavus, mõistetavus MÄLU JA ÕPPIMINE Info talletamine - kuidas teabe talletamine ja taaskasutamine (mälu) võimaldab käitumist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). Mälu – psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab informatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada (sellest bloki 1.loeng, M.Rauk) Õppimine – harjutamise või kogemuse teel
· Anna tütar naasis eile Pariisist. juhul kui annan pole tütart või kui ta ei käinud Pariisis, siis see lause on mõttetu. Juhul kui eelnevad tingimsed pole täidetud, siis lause pole vale, vaid ta on mõttetu. Presuppositsioon on oluline eeltingimus (Annal on tütar, ta oli Pariisis). Presuppositsioonid on teisel pool tõde ja vale. o Kas Annal on tütar? o Kas ta oli Pariisis? Koperatiivsuse põhimõte. Maksiimid: · Kvantiteedi: o Ütle nii palju, kui on vaja ära jäta lünkasid, mis võiks tekitada mitmemõttelisust. o Ära ütle rohkem, kui on vaja räägi loengu ajal head ja asjalikku juttu. · Kvaliteedi: o Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale; siiruse maksiim. o Ära ütle seda, mida sa ei tea. räägi seda, mis on faktidega kaetud. · Suhe: ole relevantne (räägi asjast). · Viisi: o Räägi selget juttu;
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev
Tahvel selja taga Senat ei ole Trumpi seljataga Ta on kahevahel, mida teha. Kasvas range õpetaja käe all. Minujaoks pole vahet.... Sõnajärg ja tähendus Sada kaks (Lingvistiline) pragmaatika Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin 1962), Searle 60 panid kirja selle teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu
The social context of asking questions. (Chapter 1, "The social context of question asking", pp. 3-34). San Francisco: Jossey-Bass. S: Grice, P. (1989). Logic of conversation. In P. Grice, Studies in the Way of words (Chapter 2, pp. 22-40). Harvard niversity Press. Küsimused Sudman jt (1996) põhjal: Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice'i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele "kas teil on kella?" vastata "jah, vasaku käe peal"? Sobiliku vastusevariandi valimine. Miks ei saa eeldada, et vastusevariantide tähised (nt numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad? Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kui...
tingimatud ehk kategoorilised imperatiivid. On selge, et eetika, mis tahab olla üldine ja tingimatu, peab rajanema kategoorilisele imperatiivile. Öeldut vöiks iseloomustada järgnev ülevaade: Mõistus Teoreetiline mõistus Praktiline mõistus on suunatud tunnetusele püüab tahet määratleda kaemuste, mõistete, ideede abil, PRAKTILISTE PÖHIMÖTETE ABIL MAKSIIMID PRAKTILISED SEADUSED subjektiivne üldine kehtivus kehtivus HÜPOTEELILINE KATEKOORILINE IMPERATIIV IMPERATIIV tinglikult tingimatult üldkehtiv üldkehtiv b) PÖHIMÖTTED Kategooriline imperatiiv. Kas kategooriline imperatiiv on leitav? Kõik laused, mis
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
nõue on siduv igaühe jaoks sõltumata tema kalduvustest. Käsk "Räägi tõtt!" on sõltumatu soovist seda teha. (Ent määrav pole muidugi konditsionaalne vorm "kui..., siis...".) Teoses alusepanek kommete metafüüsikale esitab Kant viis kategoorilise imperatiivi vormi: (1) üleüldine seadus ("toimi vastavalt niisugusele maksiimile, mille kohta võiks järjekindlalt tahta, et sellest saaks üldkehtiv seadus" / "Käitu nii, et sinu tahte maksiimid võiksid alati ühtlasi kehtida üldise seadusandluse printsiipidena"); (2) loodusseadus ("talita nõnda, et su teo maksiim võiks sinu tahtel saada üleüldiseks loodusseaduseks"); (3) eesmärk iseeneses ("inimlikkus kui eesmärk, mitte kui vahend"); (4) tahte autonoomia; (5) eesmärkide riik, mis on eeskujuks erinevate mõistusolendite süstemaatilisele liidule ühiste seaduste all. Üks põhiküsimusi K-i eetika uurimisel on, kuidas tõlgendada möödapääsmatu ja siduva
Reeglid teavustatakse siis, kui tegevusse tekib mingi tõrge 3. Reeglite rikkumine ajab inimesed vihale · Inimesed tahavad ümbritsevast maailmast aru saada, nad eeldavad, et sündmused omavad mingit tähendust · Arusaamatuid nähtusi üritatakse seostada juba teada olevate asjadega Vestluseanalüüs · Tegeliku keelelise suhtluse uurimine · Presuppsitsioon eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada · H.P. Grice vestlust juhvitav maksiimid 1. Anna nii palju infot kui vaja 2. Anna ainult olulist infot Sotsiaalne võrgustikud · Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistusi · Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist Sotsiomeetria · Jacob Moreno rajaja · Sotsiomeetriline küsitlus igai grupiliikme käest küsitakse iga teise grupiliikme kohta · Saame teada inimese sotsiomeetrilise staatuse grupis: a. Populaarsed (popular) b. Tõrjutud (rejected)
Ühesõnaga, kuidas oleksid inimesed selles olukorras hakanud harima maad, kui maa poleks olnud nende vahel ära jaotatud, see tähendab, kui loomuseisund poleks olnud lõppenud? Me võiksime ju soovi korral eeldada, et metsinimene ongi mõtlemise kunstis just nii osav, nagu teda kujutavad meie filosoofid; me võiksime teha temast nende eeskujul ehtsa filosoofi, kes iseseisvalt avastab kõige kõrgemaid tõdesid, luues endale terve rea üliabstraktsete arutluste tulemusena maksiimid, mis ütlevad, mis on õiglane ja mõistlik ning mis lähtuvad armastusest üldise korra vastu või selle korra looja teadaolevast tahtest. Ühesõnaga, me võiksime, kui tahaksime, omistada tema vaimule täpselt sama palju intelligentsust ja valgustatust, kui sealt tegelikult võib leida juhmust ja rumalust--aga sel juhul lubage küsida:mis kasu oleks liik saanud kogu sellest metafüüsikast, mida ei olnud võimalik ühelt inimeselt teisele edasi anda ning mis suri
23 Sissejuhatus sotsioloogiasse Presuppositsioon – eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice – vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria Staatus – koht, positsioon sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne süsteem – staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll – staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum.
praktiliste mõtlemise seadused ei sunni inimesi toimima, aga suunavad toimima. Sellest tulenevalt jõuab Kant mõisteni kategooriline imperatiiv. Ta jõuabki praktilise mõistuse põhiseaduseni: 'Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttele.' Maksiim on see, mis on minule kehtiv ning Kant küsib, millised need peaksid olema. Jõuab järelduseni, et üksikisiku maksiimid võiksid olla kehtivad ka teistele inimestele. Kui ma talitan, siis eeldades, et ka teised talitavad samamoodi. See maksiim on ka üldkehtiv igal ajal, igas olukorras. Nt varastamisel pean ma enne küsima, kas ma tahan, et kõik inimesed varastaksid. Kui ma otsustan varastada, siis ma pean tahtma, et ka kõik teised hakkaksid varastama. Iga inimene võib jõuda kategoorilise imperatiivini, kui ta kuulab oma südametunnistuse häält.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
