Vallo Rauni tragikomöödia ,,Naine tahab tantsida" · Leppemärgid: Isikudeiksis Ruumideiksis Ajadeiksis Mees: Ah! (performatiiv) Naine: Pead sa oma sõrmi ka igale poole toppima? (ekspressiiv kirumine) Või tahad sa öelda, et jälle olen mina süüdi? M: Ma olen ju vait. N: Sa kavaldad. Tegelikult otsid sa võimalust süüdistada mind. M: Lihtsalt vastik. N: Kook lõigata kihiti kolmeks... niisutada pihlakaveini ja suhkrusiirupiga... katta vahukoorega... vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi! (performatiiv) Siin pudelis on äädikas. N: Kui ma ütlen, et see on pihlakavein, siis see on pihlakavein. M: Võib-olla on ta kunagi tõesti olnud pihlakavein, aga nüüd on ta äädikas. Kas sa pole siis sellist asja kuulnud, et pika seismisega käärivad veinid äädikaks? N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvalitee...
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist-
17.saj L-Euroopa ühiskondlik-poliitilises elus asetleidnu muutuste taustal arenes renessansikirj.kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. ...
" Meis tekitavad loomupäraselt meeldivaid tundeid teod, mis on head, kas indiviidile endale või kogu ühiskonnale. Vastuväited: sisemine hääl on kogukondlik, tunded võivad olla ideologiseeritud. Emotsioon ei tugine faktidel; võidakse süüdi mõista vale inimene. Kaitse: ta põhineb inimloomusel ja on seetõttu objektiivne. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Deon kohustus Puhta mõistuse enese poolt seatud reeglid, mis ei allu mitte millegi poolt ettemääratule maksiimid. Kategoorilised imperatiivid universaliseeritva maksiimid ehk eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Selline käitumine on omane ainult ratsionaalsetele olenditele ning ei pea meid õnnelikuks tegema, kuid annab kõrgemat sorti rahulolu. Vastuväited: liiga formaalne. Kategoorilise imperatiivi välja selgitamine kehtestab kriteerium, mis teoreetilisel tasandil kõlab hästi, kuid praktilisel tasandil on väga raske eristada, mida ma peaksin tegema
samu kogemusi ja mälestusi. Mõiste näide: ISA, mul on mõte, ka kujund silme ees, mis see endast kujutab ning kategoriseerin selle sümboliliselt. 2. Mismoodi toetab Grice’i Grice’i maksiimide järgi toimib suhtlemine koostööl, maksiimide järgimine kõne et vahetada teadmisi, kuulda teisi ja anda edasi mõistmist? Too näide oma mõtteid. Grice’i maksiimid on neljas kategoorias. kogemusest. Kvaliteedi maksiim on aususe põhimõttel, see tähendab, et informatsioon, millele toetutakse ja millest räägitakse, vastab tõele. Kvantiteedi maksiim on olukorras, kus vestluspartner on piisavalt informatiivne, kuid ei räägi liiga palju. Asjakohasus
3.Eetiliste hinnangute objektid: Moraalifilosoofia eesmärgiks oli Kanti arvates leida kõigi inimeste jaoks siduvad käitumisprintsiibid. Need ei saanud olla leitud kogemusest vaid mõistusest. Kant peab teo moraalsuse üle otsustamise puhul teo motiivi ( mitte näiteks tagajärge). Tegusid, mis on väliselt kooskõlas moraaliseadusega, kuid sooritatud mittemoraalsetest kavatsustest, nimetab Kant legaalseteks tegudeks. 4.Maksiimid ja imperatiivid: Maksiim on tema käsitluse järgi üldine põhimõte, mille inimene kehtestab iseendale ja mis on aluseks tema käitumisele Imperatiiv on üldine põhimõte, mis on samal ajal ka universaalne (suunatud kogu inimkonnale). Imperatiive liigitab Kant hüpoteetilisteks ja katekoorilisteks. Hüpoteedilised ütlevad seda, mida tuleb teha etteantud eesmärg saavutamiseks. Kategooriline imperatiiv on orienteeritud teomotiividele ja seega on absoluutselt ja
Vabavärss- luulestiilivõte, luuletuses ei teki riimiskeemi, sõnade riimumine pole eesmärk. Miniatuur- eepikažanr, lühike,lüüriline lugu, kus luuakse meeleolupilt koos filosoofilise mõttearendusega. olulised inimene, ilu, loodus, armastus, emotsioonid jne. ___________Voltaire “Candide” paroodia , Rousseau “Emile” romaan, La Fontaine “Katkuhaiged loomad” valm, La Rochefoucauld “Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid" aforismi kogu , Moliere “tartuffe” komöödia, Defoe “Robinson Grusoe elu ja kummalised seiklused” romaan, Swift “Gulliveri reisid” romaan.
Vormidistsipliin. Hariduse Palju noori kirjanikke. konflikte ja revolutsioone. tähtsuse rõhutamine. Rajati Kõik see on kajastatud ka Prantsuse Akadeemia. kirjanike teostes. Kirjutati Aforismikirjandus ja müstilist igatsusluulet. maksiimid. Mida uut sain Julgeti kirjutada kriitiliselt Sellest ajastust pärinevad Kirjandus ja ka kunst olid teada? kõigest mida enda ümber nähti. kohati traagilise sisuga tugevasti mõjutatud Sel ajastul tekkis alles komöödiad. Tekkis tolleaegsetest sündmustest. aforismikirjandus. Hakati robinsonaad. Ülistati mõistust Ühtset romantismi polnud, igal vastandeid kokku panema
Näiteks ei saa emotsioonidel põhinevat otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on erinevad motiivid, nt auahnus, soov vms. Sellistel puhkudel ei saa me öelda, et tegemist oli eetilise teoga ning vaja on omakasupüüdmatut motiivi. Maksiimid - reeglid, mis on kehtestud puhta mõistuse poolt, ei tulene materiaalsest huvist. Kategoorilised imperatiivid - eetika reeglid, mis selgitavad hea ja halva teo vahet. Juhtnöörid, kuidas peaks käituma, kui soovitakse käituda eetiliselt. Omane ainult ratsionaalsetele olenditele. See annab kõrgemat sorti rahulduse, milles seisneb inimese kõrgem väärikus. Vastuväited: liiga formaalne eetika. See kehtestab kriteeriumi, on raske mõista, mida inimene siis peaks ikkagi tegema.
Kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda. Louis XIV käsul maeti Molière siiski St.-Josephi kalmistule. Aforismikirjandus:17.-18. sajandil tuli prantsuse kirjanduses moodi aforism.Aforism- mõttetera,efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus. F.de la Rochefoucauld:Väljapaistvamaid esindajaid.Prantsuse hertsog.Pärast tormilist noorust hakkas ta huvi tundma kirjanduse vastu ning võttis oma eluvaatlused kokku teoses "MÕTISKLUSED EHK MORAALSED SENTENSID JA MAKSIIMID". Maksiim-üldist ellusuhtumist väljendav aforismitaoline juhtlause või tarkussõna. Jean de la Fontaine:Suurim valmimeister.Temaatika võttis ta enamjaolt antiikkirjandusest,kuid lisas prantsuse rahvajuttude ainest,idamaiseid motiive,kaasaegseid elulisi süzeid ja sotsiaalset allteksti.Omane on riimikasutus.Lood on kirjutatud muinasjutulises vormis Valm-õpetliku sisuga mõistuluuletus või -jutt,mille tegelasteks on tavaliselt loomad.
(intuitsionism). Reeglideontoloogia ehk generalism: Õige tegu on see, mis vastab universaalsele (kõigile sarnastes oludes kehtivale) reeglile. Immanuel Kant (1724-1804) (põhimõtete järgi elamine, sisemine headus) o hüpoteetiline imperatiiv ("Kui tahad saada A, tee B!", Nt: Et saada terveks, võta rohtu!) o kategooriline imperatiiv (katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) Kanti moraalne ,,peab" (Moraalinõudmised on kategoorilised, mitte hüpoteetilised: sa pead tegema seda ja punkt. ) Kant eitab, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. Inimene peaks järgima reegleid, mida ta oleks valmis universaliseerima. "Tegelikult pole moraal mitte õpetus sellest, kuidas me peame end õnnelikuks tegema,
hoiakuid, tundeid, mõtteid, tegevust. Vihjeimplikatuur- lause peidetud, kavatsuslk tähendus. Pragmaatika eesmärgid on välja selgitada: üldprintsiibid, millele allub inimestevaheline suhtlemine; spetsiifilised suhtlusüksused,millest pannakse kokku vastastikused pöördumised; pragmaatilised strateegiad ja reeglid, mille järgi seostatakse üldised suhtlusprintsiibid konkreetsete suhtlusüksustega mingis konkreetses situatsioonis. Maksiimid-keelelise käitumise juhised. Koostööprintsiip- kvantiteedimaksiim, kvaliteedimaksiim, relevantusmaksiim, meetodimaksiim. Viisakusprintsiibi juhised- taktimaksiim, aprobatsioonimaksiim, tagasihoidlkusmaksiim. Keele pragmaatilised vahendid- rõhumäärsõnad, sõnajärg, kõneviisid, intonatsioon, sünonüümide ja hinnangusõnade valik, lausetüübid, modaalsõnad.
kaudu 13. Kas inimene suudab tajuda ,,asju iseeneses" (das Ding an sich) V: ei 14. Mille piiridest ei või mõistus Kanti arvates üle pääseda? V: meeleorganite seatud piiridest 15. Kas Kant pooldas ontoloogilist jumalatõestust? V: ei 16. Millele saab ja millele ei saa religiooni rajada Kanti arvates? V: kõlblusele saab ja teadusele ei saa 17. Mis on Kanti kuulsaim lause, nn kategoriaalne imperatiiv? V: ,,Toimi alati nii, et sinu tahte maksiimid ehk elureeglid võiksid ühtlasi olla üldise seaduslikkuse printsiibiks" 18. Mis põhjustab inimeses kahetsuspiina? Mis kaks imet on olemas Kanti arvates? V: kahetsuspiina põhjustaja: südametunnistus; kaks imet: tähistaevas inimese kohal ja kõlblusseadus inimese sees 19. Mis on Kanti arvates inimese kõlbelise tegutsemise 3 paratamatut postulaati ehk eeldust? V: tahte vabadus, hinge surematus ja Jumal 20
romaanides tavaliselt. Armastus pigem paratamatult traagiline kirg, millele igapäevasus vastu räägib. Armastuse olemuses on valu ja piin, armastus ei talu paigalseisu. Konkreetne ajalooline taust, baroksetele romaanidele vastanduv selge ja täpne keel, tundepalangu uudne käsitlus – Fayette’i peavoorused. La Rochefoucauld: uusaegse maksiimižanri mõjukamaid kujundajaid ja esindajaid. Prantsuse. „Mõtisklused ehk Moraalsed sententsid ja maksiimid“ - teos, kus võtab kokku oma eluvaatlused, moraalsed sententsid ehk maksiimid. Tähtis on moraalne tõdemus/ järeldus võimalikult lühidalt ja väljendusrikkalt kokku võtta ainsasse-paari-kolme lausesse. Vaatluste psühholoogiline varjundatus. Peateema näivuse ja tegelikkuse vastuolu. 16.XVII sajandi luule: John Donne (MKL), Francisco de Quevedo (Valik luulet, MKL), Luis de Góngora (MKL), Paul Fleming (MKL), La Fontaine (Valmid, MKL) Donne: Shakespeare’i kaasaegne
- Geoffrey Leech (1983) - Richard Watts (2003) Kokku üheksa põhilist teooriat, arvukalt "väiksemaid". Grice'i kooperatsioonipõhimõte - aitab konteksti mõju formaliseerida. Iga vestluspartner ütleb igal vestluse momendil seda, mis vastab vestluse ülsisele suunale ja eesmärgile. Väljendub neljas maksiimis: - Kvaliteet (Quality) - Kvantiteet (Quantity) - Asjakohasus (Relation) - Viis/laad (Manner) Maksiimid: - Kvaliteet (ära valeta; ära anna informatsiooni, milles pole kindel) - Kvantiteet (ära anna rohkem ega vähem informatsiooni kui tarvis) - Asjakohasus (anna relevantset informatsiooni) - Laad (ole selge, väljendu lühidalt). Grice'i põhimõte ja maksiimid ei ole (kujundlikule sõnastusele vaatamata) seotud moraaliga. Grice'i võrdlus: kaks inimest parandavad autot, koopereeruvad (parandatud auto võib teine hiljem röövida). Nt
- nende rikkumine ajab inimesed tihti vihale (kuna arvatakse, et rikkuja tahab tüli norida). Vestluseanalüüs (conversational analysis) Uuritakse inimeste omavahelisi vestlusi nii nagu need tegelikult toimuvad. Presuppositsioon eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria
sellistena, nagu need iseeneses on. Mõõdetuina korrespondentsuse kriteeriumitega on väidetel alati selge tõeväärtus: nad on kas tõesed või väärad. Meie võime avastada nende tõepärasuse, kontrollides, kas nad vastavad reaalsusele, mida nad püüavad kirjeldada. Rorty tunnustab Dewey'd parema suuna kättenäitamise eest. Eelduse, et uskumused esindavad reaalsust, asendab Rorty uskumustest kui tööriistadest reaalsusega tegelemiseks; need on maksiimid, mis dikteerivad nende käitumist, kes neid omavad. Rorty püüab meid tõe korrenpondentsiteooriast distantseerida. Selle asemel pakub ta teatud koherentsusteooriat, ehkki ta heidab kõrvale idee ühe spetsiifilise tõeteooria pakkumisest üldse. Rorty väidab, et väited on tõesed senikaua, kuni nad on koherentsed kogu uskumuste süsteemiga: selle sõnavaraga, mida me kasutame. Veelgi olulisem on, et pragmaatikud mõistavad tõde pigem sellena, mis töötab, kui sellena,
tunnistusest lähtudes ja ratsionaalset mõistust kasutades õigeid seadusi. Moraalikohustustel on imperatiivne (käskiv) jõud. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: hüpoteetiline imperatiiv, kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. See ütleb, mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks. Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Kategoorilise imperatiiv on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). Tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi (põhimõtet), mille järgi ma kavatsen toimida. Kanti antropoloogia Kanti silmis on inimesed loodud eriliste olenditena: inimestel on sisemine väärtus inimväärikus, sest nad on ratsionaalsed olendid. Meil pole mingeid kohustusi loomade suhtes, nad on vaid vahendid eesmärgi saavutamiseks. Inimene on eesmärk.
Hüpoteetiline imperatiiv Kategooriline imperatiiv Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik. KI on katse testida, kas subjektiivsed See ütleb, mida tuleks teha oma soovi käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad rahuldamiseks. üldisteks toimimisprintsiipideks "Kui tahad saada A, tee B!" (moraaliseaduseks). Näit: Et saada terveks, võta rohtu! Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas
Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Grice'i maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine
kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43. Ronald Inglehart vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud
Siis kui tahe laseb ennast määratleda millegi mõistusvälisena ehk laseb omale seadusi ette kirjutada (ühiskond, inimesed, religioon jne). Mida tähendab termin „maksiim”? Loomulikud käitumisreeglid. Milles seisneb inimese empiiriline karakter? Maksiimide kogum on empiiriline karakter, mis erineb kultuuriti. Milline on praktilise filosoofia ülesanne inimese maksiimide suhtes? Kontrollida maksiimide moraalset õigustatust. Praktiline filosoofia ei kirjuta ette seadusi, norme jne. Maksiimid on alati olemas. Et neid kontrollida on vaja teatud kriteeriume. Millist rolli mängib vormi ja sisu/mateeria eristus Kanti praktilises filosoofias? Et õigustada maksiime on vaja eristada vormi ja sisu. Sujektiivsed maksiimid on toimise siuks ehk mateeriaks. Mateeria on see, mida inimene teeb- teo mateeria on nähtumustes. Mateeria on see, kuidas inimene tavapäraselt käitub. Reelgipärane on see, et elu pakuks rahuldust ehk selleks on enesearmastuse ehk õnnelikkuse printsiibiks
neuroteaduse lähenemine? 8. Vanemad ja uuemad ajuosad, nende roll afektiivses neuroteaduses ja isiksuse uurimisel. 9. Positiivsete ja negatiivsete emotsioonide/afektide seosed Suure Viisiku, Panksepa Super Seitsme ja Gray BIS/BAS-ga. Kuidas seostub impulsiivsus eelnimetatutega? V LOENG Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice’i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele “kas teil on kella?” vastata “jah, vasaku käe peal”? Sobiliku vastusevariandi valimine. Miks ei saa eeldada, et vastusevariantide tähised (nt numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad? Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ... Miks on vaja
Eesti keele seletussõnaraamat kus on antud lühike kirjeldav seletus ja sünonüümid. Tekst (keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess)ja diskursus (tekst koos kontekstiga). Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh) uurimine Pragmaatika kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt e nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus (loe Oma Keele artiklit 11. loeng). Anafoor keeleelementi kasutatakse tekstis varem jutuks olnud elemendile viitamiseks. Vestlusanalüüs seosed atropoloogia, sotsioloogia ja sotsiaalpsühholoogiaga. Sisuliselt on konveresatsioonianalüüs argikeele analüüs selle loomulikus ümbruses. Vooruvahetus: kui kõnevooru esimeses võimalikus siirdekohas
hakatakse alles kui tekib takistus harjumuspärasele tegevusele, keegi palub käitumist selgitada Schutz fenomenoloogiline sotsioloogia Loomulik hoiak suhtumine mis võtab asjad kahtlusteta omaks nt maaim eksisteerib minust sõltumatult Garfinkel ethnometodoloogia Igapäevast suhtlemist juhtivad reeglid vaikivad või vaikimisi omaks võetud, kui keegi rikub, tuleb rikkumisele seletus leida; rikkumine ajab vihale Grice vestlust juhvad teatavad reeglid e maksiimid nt partnerile tuleb piisaval hulgal infot anda; vestluses tohib mainida ainult informatiivseid asju ja mis pole iseenesest mõistetavad - Rolliteooria - Staatus koht sotsiaalses süsteemis - Sotsiaalne süsteem staatuste kogum, teatud suhtes olevate inimeste kogum - Roll staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum - Rolliootused teiste ootused rolli täitja suhtes
· "Selleks, et saada A, tee x!" · Nt: Et saada terveks, võta rohtu! Tee filosoofia eksam kui soovid ülikooli lõpetada. · Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad. · ,,peab" kehtib kui on vastav soov · Kohustus tekib seoses sihi või soovi olemasoluga. Kategooriline: Kantil on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks). · Universaliseerimistest: tuleb küsida, kas tahaksin, et kõik inimesed igal ajal järgiks sedasama maksiimi, mille järgi ma kavatsen toimida. · See on metareegel, mille abil saab välja töötada konreetseid moraalireegleid. · Kategooriline imperatiiv kui moraali meetod. Hüpoteetilised sõltuvad meie soovidest ja kategoorilised ei sõltu millestki, meil pole kohustust neid täita
Detsisionism: võib-olla moraalis ei olegi üheselt kehtivaid tõdesid? Immanuel Kant: Olulised pole mitte arvamused ja tulemused, vaid sisemine headus Hea Tahe. Kant eristab 2 sorti imperatiivi: Hüpoteetiline imperatiiv (Hüpoteetilised imperatiivid ei ole moraali-imperatiivid, need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad.) Kategooriline imperatiiv (KI on katse testida, kas subjektiivsed käitumisprintsiibid (maksiimid) sobivad üldisteks toimimisprintsiipideks (moraaliseaduseks).) KI 1.vormel: "Toimi ainult sellise maksiimi kohaselt, mille kohta sa saad samal ajal soovida, et sellest saaks universaalne seadus." Maksiim on Kanti jaoks reegel, mille järgi tegija kavatseb toimida. Kant eitab, et moraalselt toimima paneb meid soov saada õnnelikuks. Moraaliseadus on meie enda sees. Kanti antropoloogia ütleb:
Sel ajal suurimad tsivilisatsioonid Kreeka ja Hiina. Hiinas igasugune vaidlus iseenesest vale. Maailmakord: harmoonia, rahu jne. Igasugused lahkarvamused lõhuvad seda korda, sest paratamatult 1 eksib või valetab. Madis kõiv "küüni täitmine" Kõige parem samurai on see, kes võidab ilma lahinguta Dialoogiline filosoofia Martin Buber Mihhail Bahtin Tõde ei ole väljendatav lihtsate lausetega Kommunikatsioon Claude Shannon, 1948 Kooperatiivsuse põhimõte Maksiimid: Kvantiteedi: a) Ütle nii palju, kui on vaja b) Ära ütle rohkem, kui on vaja Kvaliteedi: a) Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale b) Ära ütle seda, mida sa ei tea Suhe: ole relevantne (räägi asjast) Viisi: a) Räägi selget juttu b) Väldi mitmemõttelisust c) Ole lakooniline d) Räägi õiges järjekorras Koostöö ja viisakus Geoffrey Leech. Principles of Pragmatics (1983) The Tact Maxim Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus
Propositsioon lauses sisalduv sündmus, mis vastab millelegi maailmas. ,,See on hea, et mul on raamat" 8 Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte:
Nt pang-ämber. Metafoor tähenduse ülekanne. X on Y (suhtes Z). ,,Männi roheline samet", ,,ta on vihma käes" Propositsioon lauses sisalduv sündmus, mis vastab millelegi maailmas. ,,See on hea, et mul on raamat" Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame
oma ülesandeid täitnud, vaid kui tõsiselt oleme oma põhimõtete järgi elanud. · Oluline on vaid sisemine headus hea tahe · Kant eristab 2 sorti imperatiivi (käsklust): o Hüpoteetiline imperatiiv on tingimuslik; ütleb mida tuleks teha oma soovi rahuldamiseks; need ei kehti kõigile igas olukorras, pole universaliseeritavad o Kategooriline imperatiiv katse testida, kas subjektiivsed maksiimid (käitumisprintsiibid) sobivad moraaliseaduseks; · Kanti meelest ei ole moraalsed kohustused sõltuvad vastava soovi olemasolust · Moraalinõudmised on kategoorilised: sa pead tegema seda ja punkt · Kant eitab seda, et moraalselt toimima motiveerib meid soov saada õnnelikuks. · Moraaliseadus on meie enda sees. · Kategooriline "peab" on inimestele kui ratsionaalsetele olenditele siduv, sest neil on mõistus.
22 struktuurid, mis eristavad teda selgesti ümbritsevatest nähtustest kus sellised reeglid puuduvad. seega esineb selge erinevus spordi maailma ja ümbritseva elu vahel. Spordis kehtivad erinevad reglid kui mujal. Analüüsides spordi sisemist struktuuri pôhjalikumalt peame alustama eetilistest väärtustest. Erinevalt spetsiifilistest reeglitest igal spordialal eksisteerivad moraali maksiimid e. väärtusmudelid, millede eesmärgiks on reguleerida spordialast käitumist.Kôige iseloomulimumad sellised mudelid on näiteks fairplay, partnerlus, materiaalsete väärtuste puudumine tulemuste seisukohalt, vôrdsus ja avatud endings. Neid mudeleid vôib samuti vaadelda kui tüüpilisi motiive, mis determineerivad indiviidi käitumist spordis. Spordi moraalsed maksiimid ei lange kokku teiste üldiselt aktsepteeritud maksiimidega.
(inimene jookseb, vesi jookseb) Sünonüümia leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased Metafoor kujundlik tähendus nt luules Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice)
kommunikatsioon kirjutatud konstitutsiooniõiguse ja tegelikkuse vahel. Võib koguni väita, et põhiseaduse tõlgendamine peab rahuldama sotsiaalsest tegelikkusest esilekerkinud nõudmisi. Põhiseadusest arusaamiseks kasutatavate võtete ja viiside kohta võib öelda kokkuvõtvalt, et need ei kujuta endast midagi erilist võrreldes muust õiguskorrast arusaamiseks kasutatavate võtetega. Küll on aga põhiseadusest arusaamisel mõned võtted ja maksiimid, mille kasutamata jätmine tooks endaga kaasa vääritimõistmist, vahel koguni negatiivseid tagajärgi tõlgendaja enda jaoks. Selle prima facie kohustuslikkusega peab põhiseadusest adekvaatse arusaamise kujundamisel alati arvestama. Põhiseaduse esimesed kommentaarid, mis ilmusid 2002. a, peegeldasid riigiõiguslikku tegelikkust, kuhu Eesti Vabariik oli jõudnud taasiseseisvumisjärgse kümne aasta jooksul. Eesti
Euroopa Liidu liikmesriik võib soovida kont- rollida ja mõnel juhul jätta kohaldamata liidu õiguse norme (või siseriiklikke seotud sätteid), kuid ei pruugi soovida, et seda teevad ka teised liikmesriigid. Lissaboni lepingut puudutavale Saksa Liidu- konstitutsioonikohtu otsusele, mis vihjas võimalusele, et vajadusel hindab konstitutsioonikohus ise, kas Euroopa Liidu õigus püsib liidu pädevuse piirides, on heidetud ette, et see rikub Immanuel Kanti kategoorilist imperatiivi: otsuse maksiimid pole üldistatavad. Ei olevat võimalik anda kõigile liikmes- riikidele õigust kaitsta piiri Euroopa Liidu ja liikmesriikide pädevuse vahel, sest „iga tõelise euroop- lase“ arvates meenutaks tulemus „kaootilist luupainajat diferentseeritud integratsioonist“*54. Niisugune kriitika ei taba täielikult märki. Ei saa eeldada, et kõik on ühel meelel selles, mida arvab „iga tõeline eurooplane“ või et see on üldjoontes samastatav EK vaatenurgaga
mõistel võivad olla hägusad piirid, ei tekita see inimestele suhtluses probleeme, järeldus, et keeleüksuste tähendus võrdub selle kasutusega) 28. Semantika teooriad...pmst eelmises olemas nimed jne. 29. Pragmaatika põhimõisted Peirce: pragmaatika uurib märkide ja nende kasutajate autori ja adressaadi suhteid. Tänapäeva pragmaatika kesksed mõisted presupositsioon, kõneaktid ja suhtlusprintsiibid ning maksiimid on lingvistid üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil
mõtlemise. • Nõrk versioon pakub välja, et keel mõjutab kognitiivseid protsesse. Kõne taju ja regulatsioon Olulisel kohal kolm mehhanismi: • Kõneliigutuste regulatsioon • Kuulmine • Nägemine Kõne mitteverbaalsed komponendid on: • näoväljendused, • žestid, • kehaasend, • inimeses seisundi autonoomsed seisundid (punastamine, higistamine), • pilkkontakt, • ruumilised vahekaugused, • suhtlejate asetus ruumis jms. Grice’i maksiimid (1989): • kvaliteedi maksiim • kvantiteedi maksiim • relevantsus, asjakohasus • arusaadavus, mõistetavus MÄLU JA ÕPPIMINE Info talletamine - kuidas teabe talletamine ja taaskasutamine (mälu) võimaldab käitumist muuta keskkonnale vastavaks (õppimine). Mälu – psüühika moodulite komplekt, mis võimaldab informatsiooni omandada, säilitada ja taaskasutada (sellest bloki 1.loeng, M.Rauk) Õppimine – harjutamise või kogemuse teel
· Anna tütar naasis eile Pariisist. juhul kui annan pole tütart või kui ta ei käinud Pariisis, siis see lause on mõttetu. Juhul kui eelnevad tingimsed pole täidetud, siis lause pole vale, vaid ta on mõttetu. Presuppositsioon on oluline eeltingimus (Annal on tütar, ta oli Pariisis). Presuppositsioonid on teisel pool tõde ja vale. o Kas Annal on tütar? o Kas ta oli Pariisis? Koperatiivsuse põhimõte. Maksiimid: · Kvantiteedi: o Ütle nii palju, kui on vaja ära jäta lünkasid, mis võiks tekitada mitmemõttelisust. o Ära ütle rohkem, kui on vaja räägi loengu ajal head ja asjalikku juttu. · Kvaliteedi: o Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale; siiruse maksiim. o Ära ütle seda, mida sa ei tea. räägi seda, mis on faktidega kaetud. · Suhe: ole relevantne (räägi asjast). · Viisi: o Räägi selget juttu;
Moliere komöödia saksa Martin Opitz poeetikareeglid La Fontaine lk. 172 uus ôpik eeskujuks antiigist Aisopos ja Phaedrus maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust "Rohutirts ja sipelgas", "Hunt ja lambatall", "Rebane ja viinamarjad" MKL "Katkuhaiged loomad" ja "Aednik" ava môte Nii Ivan Krôlov kui ka eesti Jakob Tamm on temalt eeskuju vôtnud Rochefoucauld "Moraalsed sentensid ja maksiimid" AFORISMID, mida hertsog seltskonnas suhtlemisel kasutas lad keeles maksiima peamine, sententsia - arvamus/ aforism=môttetera= sentents= maksiim Môistusepärasuse, loogilisuse ja ratsionaalsuse nôue sünnitasid aforismi . Aforismide autoreid oli sadu. Aforismi peamine tunnus on loogiline ootamatu seos, lakoonilisus ja môttesügavus.Viljeldi ka miniatuuri. Vaatleme MKL lk. 284 maksiime Kirjuta välja viis môtet ja kommenteeri / vali nii, et tekiks tervik
ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel. Oletatakse, et inimeses oma suhtluses ütlevad välja vaid osa oma mõtetest. Tähendus on otsene või järeldatu. Põhieeldus on, et inimesed teevad suheldes koostööd. Kui inimesed räägivad, siis neil on ühine eesmärk Griece'i maksiimid 60ndate lõpust. · Kvaliteedimaksiim räägi tõtt! lihtsustab suhtlust. · Kvantiteedimaksiim anna piisav hulk infot! (osa jätab rääkimata). · Relevantsusmaksiim ole relevantne! (asjakohane) Pole vaja rääkida asju, mida pole vaja. · Meetodimaksiim ole arusaadav! Kasuta sõnavara, millest teised ka aru saavad. · Viisakusprintsiip: minapilt e nägu. Põhitermin Browni ja Levinsoni teoorias. Olemasolev
Tahvel selja taga Senat ei ole Trumpi seljataga Ta on kahevahel, mida teha. Kasvas range õpetaja käe all. Minujaoks pole vahet.... Sõnajärg ja tähendus Sada kaks (Lingvistiline) pragmaatika Kõneakt e kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) (Austin 1962), Searle 60 panid kirja selle teooria) sellel on terviklik suhtluseesmärk. Printsiibid ja maksiimid nt viisakusprintsiip: minapilt ehk nägu ning negatiivne ja positiivne viisakus ,,Auto ei lähe käima." see võib olla palve, ettepanek, käsk, küsimus, teade. Viisakusstrateegiad Brown & Levinson: Politeness, 1987 Pragmaartika Kõneakt Implikaturr Kooperatiivsus Kvanditeedimaksiim Kvaliteedimaksiim Relevantsusmaksiim Meetodimaksiim Deiksis Viisakusprintsuup: minapilt ehk nägu
The social context of asking questions. (Chapter 1, "The social context of question asking", pp. 3-34). San Francisco: Jossey-Bass. S: Grice, P. (1989). Logic of conversation. In P. Grice, Studies in the Way of words (Chapter 2, pp. 22-40). Harvard niversity Press. Küsimused Sudman jt (1996) põhjal: Millised on küsimusele vastamise etapid? Kas nende järjestus on alati (tingimata) sama? Mis vahe on sõna-sõnalisel ja pragmaatilisel tähendusel? (literal vs pragmatic meaning) P. Grice'i maksiimid: kvaliteedi-, suhte, kvantiteedi-, moodusemaksiimid (quality, relation, quantity, manner). Millist reeglit rikutakse kui küsimusele "kas teil on kella?" vastata "jah, vasaku käe peal"? Sobiliku vastusevariandi valimine. Miks ei saa eeldada, et vastusevariantide tähised (nt numbrid 0...6, 1...7 või -3...+3) ei kanna mingit informatsiooni ega ole seetõttu tähtsad? Kuidas saab kontekst mõjutada küsimuste tähenduse mõistmist? Näited ...
tõestada ega kasutada nt kohtus, emotsioonide alusel ei saa mõista kedagi süüdi. Samas kaitstakse sentimentaalset filosoofiat, väites, et ta põhineb inimloomusel ning seetõttu on objektiivne. 73. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone. Meie tegudel on erinevad motiivid, motiivid võivad eetiliselt olla valed ka moraalselt õige teo puhul. Tuleb järgida mõistusel tuginevast puhtast ja vabast kohusetundest- selline on Kanti arvates eetiline käitumine. Maksiimid- puhta mõistuse poolt iseendale ettekirjutatud reeglid. Käitu nii, et sinu tegevuse maksiim oleks üleüldiseks seaduseks. Kategoorilise imperatiivi väljaselgitamine võib olla liiga formaalne, mõningatel juhtudel võidakse eirata praktilisi tagajärgi. 74. Selgitage konsekventsionalistliku eetika positsioone. Konsekventsionalistlikus eetikas on oluline tagajärg- mida rohkem inimesi saab kasu teo tagajärjest, seda eetilisem ja õigustatum on tegu
On selge, et eetika, mis tahab olla üldine ja tingimatu, peab rajanema kategoorilisele imperatiivile. Öeldut vöiks iseloomustada järgnev ülevaade: Mõistus Teoreetiline mõistus Praktiline mõistus on suunatud tunnetusele püüab tahet määratleda kaemuste, mõistete, ideede abil, PRAKTILISTE PÖHIMÖTETE ABIL MAKSIIMID PRAKTILISED SEADUSED subjektiivne üldine kehtivus kehtivus HÜPOTEELILINE KATEKOORILINE IMPERATIIV IMPERATIIV tinglikult tingimatult üldkehtiv üldkehtiv b) PÖHIMÖTTED Kategooriline imperatiiv. Kas kategooriline imperatiiv on leitav? Kõik laused, mis
On ka üks filosoofiliste miniatuuride kogu "Käsioraakel ja arukuse kunst" (1647;eesti k. 1993 J. Talvet). Milles on u 300 miniatuur, katkendit. Tugevalt aforistlikud, mõtteterad, vaimuteravus. Kohati teadlik mitmetähenduslikkus. Tekib kohati mulje, et tegu on moraalitusega. 12.miniatuur loodus ja kunst. Jne, jne.. (Hando Runnel "Mitte hukka mõista, vaid mõista"). La Rochefoucould (1613-1680) "Mõtisklused ehk moraalsed dendentsid ja maksiimid"(1678) MKL. Kuulus tollasesse opositsiooni kuningapojaga. Tol ajal oli LouisXIV. Võttis osa paljudest lahingutest. Külastas palju salonge ja suhtles paljude kultuuritegelastega, suhtles sõbrlikult Madame La Fayette'ga. "Cleves". Inimest juhivad tema kired. Prantsuse mõtlejad on hispaanlastest avaramad, juttu on armastusest ja naistest. "Meie voorused on meie varjatud pahed". 21. aprill LUULE Orlando Furioso. Orlando Angelica. Roggero Bredamente. Taroqueto Tasso
nõue on siduv igaühe jaoks sõltumata tema kalduvustest. Käsk "Räägi tõtt!" on sõltumatu soovist seda teha. (Ent määrav pole muidugi konditsionaalne vorm "kui..., siis...".) Teoses alusepanek kommete metafüüsikale esitab Kant viis kategoorilise imperatiivi vormi: (1) üleüldine seadus ("toimi vastavalt niisugusele maksiimile, mille kohta võiks järjekindlalt tahta, et sellest saaks üldkehtiv seadus" / "Käitu nii, et sinu tahte maksiimid võiksid alati ühtlasi kehtida üldise seadusandluse printsiipidena"); (2) loodusseadus ("talita nõnda, et su teo maksiim võiks sinu tahtel saada üleüldiseks loodusseaduseks"); (3) eesmärk iseeneses ("inimlikkus kui eesmärk, mitte kui vahend"); (4) tahte autonoomia; (5) eesmärkide riik, mis on eeskujuks erinevate mõistusolendite süstemaatilisele liidule ühiste seaduste all. Üks põhiküsimusi K-i eetika uurimisel on, kuidas tõlgendada möödapääsmatu ja siduva
Reeglid teavustatakse siis, kui tegevusse tekib mingi tõrge 3. Reeglite rikkumine ajab inimesed vihale · Inimesed tahavad ümbritsevast maailmast aru saada, nad eeldavad, et sündmused omavad mingit tähendust · Arusaamatuid nähtusi üritatakse seostada juba teada olevate asjadega Vestluseanalüüs · Tegeliku keelelise suhtluse uurimine · Presuppsitsioon eeldatud info, mida on vaja teada selleks, et jutust aru saada · H.P. Grice vestlust juhvitav maksiimid 1. Anna nii palju infot kui vaja 2. Anna ainult olulist infot Sotsiaalne võrgustikud · Sotsiomeetria uurib inimeste vahelisi eelistusi · Võrgustikuanalüüs uurib inimeste tegelikku suhtlemist Sotsiomeetria · Jacob Moreno rajaja · Sotsiomeetriline küsitlus igai grupiliikme käest küsitakse iga teise grupiliikme kohta · Saame teada inimese sotsiomeetrilise staatuse grupis: a. Populaarsed (popular) b. Tõrjutud (rejected)
Ühesõnaga, kuidas oleksid inimesed selles olukorras hakanud harima maad, kui maa poleks olnud nende vahel ära jaotatud, see tähendab, kui loomuseisund poleks olnud lõppenud? Me võiksime ju soovi korral eeldada, et metsinimene ongi mõtlemise kunstis just nii osav, nagu teda kujutavad meie filosoofid; me võiksime teha temast nende eeskujul ehtsa filosoofi, kes iseseisvalt avastab kõige kõrgemaid tõdesid, luues endale terve rea üliabstraktsete arutluste tulemusena maksiimid, mis ütlevad, mis on õiglane ja mõistlik ning mis lähtuvad armastusest üldise korra vastu või selle korra looja teadaolevast tahtest. Ühesõnaga, me võiksime, kui tahaksime, omistada tema vaimule täpselt sama palju intelligentsust ja valgustatust, kui sealt tegelikult võib leida juhmust ja rumalust--aga sel juhul lubage küsida:mis kasu oleks liik saanud kogu sellest metafüüsikast, mida ei olnud võimalik ühelt inimeselt teisele edasi anda ning mis suri
23 Sissejuhatus sotsioloogiasse Presuppositsioon – eeldatud info; see info mida rääkija otse välja ei ütle, aga mille kohta ta eeldab, et kuulaja seda teab; taustainfo mida kuulaja peab teadma, et öeldut mõista. H. P. Grice – vestlust juhivad teatavad reeglid e. maksiimid. Näiteks: - alati tuleb partnerile anda piisaval hulgal infot, mitte liiga vähe ega palju - vestluses tohib mainida ainult selliseid asju, mis on informatiivsed, mis annavad uut teavet ja pole iseenesest mõistetavad. Rolliteooria Staatus – koht, positsioon sotsiaalses süsteemis. Sotsiaalne süsteem – staatuste kogum; omavahel teatud suhetes olevate inimeste kogum. Roll – staatusega kaasnev sobilike käitumiste kogum.
praktiliste mõtlemise seadused ei sunni inimesi toimima, aga suunavad toimima. Sellest tulenevalt jõuab Kant mõisteni kategooriline imperatiiv. Ta jõuabki praktilise mõistuse põhiseaduseni: 'Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise seadusandluse põhimõttele.' Maksiim on see, mis on minule kehtiv ning Kant küsib, millised need peaksid olema. Jõuab järelduseni, et üksikisiku maksiimid võiksid olla kehtivad ka teistele inimestele. Kui ma talitan, siis eeldades, et ka teised talitavad samamoodi. See maksiim on ka üldkehtiv igal ajal, igas olukorras. Nt varastamisel pean ma enne küsima, kas ma tahan, et kõik inimesed varastaksid. Kui ma otsustan varastada, siis ma pean tahtma, et ka kõik teised hakkaksid varastama. Iga inimene võib jõuda kategoorilise imperatiivini, kui ta kuulab oma südametunnistuse häält.
annaabi.ee 
