Mis on organisatsioon? • Organisatsioonid on keerukad sotsiaalsed süsteemid (Ott). • Organisatsioonid on instrumendid, mida inimesed kasutavad ühiskondlike, poliitiliste, majanduslike ja ka isiklike eesmärkide saavutamiseks (Heffron). • Ühe grupi inimeste koordineeritud tegevuste süsteem, mis töötab mingi ühise eesmärgi nimel alluvussuhete võrgustikus (Scott ja Mitchell). • Organisatsioonid on indiviidide poolt loodud sotsiaalsed struktuurid, mille abil taotletakse mingeid kindlaksmääratud eesmärke (Scott). • Organisatsioon on mehhanism, mille abil on võimalik „asju ära teha” (get things done), saavutada eesmärke, mida indiviid üksi ei suudaks eales saavutada (Parson). Organisatsiooni tunnused: • Liikmed (vähemalt kaks inimest) • Ühine eesmärk • Teadlik tegevus ja koordineerimine • Eristavad tunnused • Pidev toimimine Tüpoloogia: • Sektor – a...
Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 mõjukamaid inglise majandusteadlasi Marshalli rist, neoklassikaline väärtusteooria » hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof Elulugu sündis Inglismaal 1842. aasta Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast esikteos "Natura non facit saltum" ilmus 1880. aastal inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada 1903. aastal avas Cambridge'is ökonoomika teaduskonna
- Hapestumine XIII loeng siseriiklikud majandussüsteemid Peamised erinevused - Riigi majanduse eesmärgid - Riigi roll majanduses- kui palju riik sekkub turu toimimisse - Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad kuidas ettevõtlus on ülesehitatud, kui tihedad ettevõtete vahelised seosed USA eesmärgid - Eesmärgiks individuaalse tarbija suurim kasu - Vaba konkurents - Managerial capitalism Riigi roll USAs - Neoklassikaline arusaam majandusest - Poliitiline struktuur o Palju lahusust o Pinged avaliku ja erasektori vahel o Erinevused mikro- ja makrotasandil o Tööstuspolitiika Riigi roll Jaapanis - Riik on arengu keskmes tööjõud; postipank - Bürokraatia iseseisvus ja killustatus - Delegeerimine - Tööstuspoliitika
Marx näeb kapitalismi nõrkusi ka konkurentsis. Omavahel konkureerivad kapitalistid püüavad olla võimalikult efektiivsed, sest vaid efektiivsed jäävad turule püsima. Kapitalismi oluliseks tunnuseks on see, et enamik ressurssidest on eraomanduses, kui sotsialismi tingimustes võivad ressursid olla nii era- kui ka ühisomanduses, kuid nende ressursside jagamist kontrollib valitsus. /1, lk 329-331/ Neoklassikaline koolkond Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Piirkasulikkuse teoreetikud lähtusid sarnaselt klassikutele ratsionaalse inimese eeldustest. Otsustades, mida tarbida, arvestab ratsionaalne tarbija tulevase tarbimise oodatava piirkasulikkusega. Alfred Marshall, Cambridge koolkonna esindaja, väidab oma peateoses
Kuulsamad vene tantsijad, kunstnikud, heliloojad said enneolematult kuulsaks Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Saksamaal ja teistes maades. Saab moeks võtta endale senise perekonna- ja eesnime asemel lavanimeks vene nimesid. Tantsukunsti populaarsus tõusis kogu maailmas. "Vene hooaegade" kogemusi kasutati tsirkuses ja kinos, ooperis ja draamas. Balletikunst aga ärkas uuele elule paljudes riikides, kus valitsesid tagasiminek ja langus. 2.3 Neoklassikaline ballett George Balanchine oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks Ameerikasse balleti viijatest. Temast sai alguse neoklassikaline ballett. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning pärast seda oli ta mõned aastad Peterburi Ooperi- ja Balletiteatri artist, kuni liitus väikese balletitantsijate trupiga, kes käisid turneel Lääne-Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda
koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus
Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus, maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskon...
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste
tragöödiad "Oidipus", "Brutus", "Zaire" jt., komöödiad "Veidrikud", "Nanine"), hulgaliselt luulet ja epigramme. Poeem "Neitsi" (1755) sai kurikuulsaks kiriku ja Jean d'Arci pilamisega. Samuti kirjutas ta mitmed filosoofilised jutustused (nt. "Zadig", "Candide"). Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane, vaid pooldas nn. valgustatud absolutismi. Jean – Antoine Houdon (oli Prantsuse neoklassikaline skulptor) valmistas istuva Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaažis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid. Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti. Voltaire
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism
Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad ............................................................................8 1.3. Tööturu põhikomponendid ...................................................................................9 1.3.1. Töö müümine ...........................................................................................
saavutamiseks 1 2 neile kohustuste, õiguste ja vastutuse andmine Koordineerimine KONTROLL KORRALDUSTE Tulemuste ANDMINE mõõtmine 4 3 Alluvate juhtimine ja juhendamine Uusklassikaline e. Neoklassikaline käsitlus Moodne käsitlus · Küberneetika · Süsteemiteooria Süsteem on tervik, teda ei saa vaadata ega mõista tema üksikosade ("ehituskivide") mehhaanilise kogumina vaid teda genereerivate protsesside ja seoste kaudu. West Churchman (süsteemi teoreetik) organisatsioon, kui sotsiaalne süsteem Norbert Wiener (matemaatik) keskkonna ja organisatsiooni omavaheline mõju
ekspansiivset eelarve- ja finantspoliitikat. Postkeinslased arvavad, et majandus on põhiliselt ebastabiilne ja tendents isekorrigeerumisele puudub. Nad leiavad, et tänapäeva majanduses domineerivad ametiühingud ja suured korporatsioonid ning pakuvad välja, et valitsus peab kasutama demokraatlikku planeerimist ja tulupoliitikat ning fiskaal- ja rahapoliitikat. Paul Anthony Samuelson Paul Anthony Samuelson on Ameerika Ühendriikide neoklassikaline majandusteadlane. Ta sündis 15. mail 1915 Samuelsoni autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga. Tema tuntuim raamat on 1947. aastal välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). Koos Kenneth Arrowiga peetakse teda 1955. aastal neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks ja matemaatika majandusteadusesse toojaks. Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu
superliim, roolivõimendi · Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) innovatsioon ei ole järjestikune protsess, selle võib jaotada paljudeks alaprotsessideks, mis on kõik omavahel seoses · Süsteemimudelid (1990-ndad) ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus (riiklik innovatsioonisüsteem) · Evolutsioonilised mudelid (1980-ndad,1990-ndad) neoklassikaline majandus ei suuda tegeleda dünaamiliste kvalitatiivsete muutustega (darvinistlik lähenemine) e. inkrementaalne innovatsioon · Innovaatiline miljöö territoriaalne aspekt, võrgustik ei pea olema formaalne, suhtlemine ja teadmiste ülekanne peab olema lihtne · Avatud mudelid väliskeskkonnast tulenev innovatsioonimudel. Oluline kommertsialiseerimisvõime. Kaasatakse innovatsioonitegevusse ja projektidesse ka teisi ettevõtteid
o Integreerumine sarnased majandused ühinevad Peamised erinevused Riigi majanduse eesmärgid Riigi roll majanduses Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad USA eesmärgid Individuaalse tarbija suurim kasu Vaba konkurets o Sherman Antitrust Act o Clayton Antitrust Act Managerial capitalism o Juhtimine lahutati omandist o New Deal 1930ndatel Riigi roll USAs Neoklassikaline arusaam majandusest Poliitiline struktuur o Palju lahusust o Pinged avaliku ja erasektori vahel o Erinevused mikros- ja makrotasandil o Tööstuspoliitika Äritavad USAs Killustatus nagu poliitikas Hajutatud kontroll o Väiksed osalused - nagu coop Töösutse ja finantsi lahutatus Tööstuskodade nõrkus Shareholder vs stakeholder Jaapani eesmärgid Alates Meihi restauratsioonist 1868:
vajaduste rahuldamisega. ÕIGE 8. Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. ÕIGE 9. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. VALE 10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. VALE Test 5 1. John Maynard Keynes kirjutas oma raamatu ''Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria'' 1946.a Bretton Woodsi konverentsiks. VALE 2. Neoklassikaline makroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu ja hinnataset. VALE 3. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklast Simon Kuznets'i. ÕIGE 4. Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest. ÕIGE 5. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakse Chicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. ÕIGE 6. Teadusliku makromajandusteooria tekkimise eeldused olid: 1) majandusstatistika
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
Majandusmõtte areng Füsiokraadid olid rühm valgustusajastu Prantsuse mõtlejaid, kes uskusid majandusteooriat, mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Kõige populaarsemad olid nad 18. sajandi teisel poolel. Tegemist oli esimese väljaarendatud majandusteooriaga. Füsiokraadid ülistasid talupoeglikku elulaadi ning halvustasid linnade kunstlikkust. Nimetus "füsiokraat" on tuletatud vanakreeka keelest ja lähtub mõistest "füsiokraatia" ('looduse võim'). Füsiokraadid ise nimetasid end ökonomistideks économistes. François Quesnay (4. juuni 1694 16. detsember 1774) oli Prantsuse majandusteadlane füsiokraatide koolkonnast. Ta oli ameti poolest kirurg. 1758 avaldas ta teose Tableau économique, mis pani aluse füsiokraatide ideedele. See oli võib-olla esimene üritus kirjeldada töötavat majandust. Merkantilism (ladina keeles mercantia 'kaubandus') on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa...
Ränne ja rändepoliitika Tööjõu mobiilsus: terminid Tööjõu liikumist iseloomustab kaks mõistet: mobiilsus ja ränne. •Mobiilsuse all mõistetakse tavaliselt igasuguse töö kui tootmisteguri liikumist ühest regioonist (sisaldab ka riigist riiki liikumist) teise (ingl.k. interregional mobility) või ühe regiooni sees (intraregional mobility). •Ränne on inimeste ruumiline liikumine, millega kaasneb elukoha vahetus. Seega eristub ränne mobiilsusest püsivama iseloomu poolest. Migrandid põhjuste järgi Majandusmigrandid – Vaestest riikidest, peamiselt põllumajandus taustaga. Peamine põhjused migreerumiseks: madal sissetulek, viletsad sotsiaalsed garantiid, kõrge töötus. Tüüpiline näide migrandid nö mustast Aafrikast. Siia alla käivad ka uusmigrandid Kesk- ja Ida Euroopa riikidest, pärast EL laienemist Poliitilised migrandid – põgenikud, kas kodusõja, rassilise , etnilise tagakiusamise ohvrid. Kurdid põhja-Iraagist, endise Jugoslaavia ...
Juhtimine TMO0010 2.loeng: Organisatsiooni ja juhtimise teooriad Mis on organisatsiooni- ja juhtimisteooria? - Teadmiste, seaduspärasuste, reeglite, mudelite ja ühiste terminite süsteem, millest juhtimisteadlased ja praktikud oma töös lähtuvad. Parimal juhul on teooria praktikas valideeritud. Teooria areng toimub kahte pidi: 1) ajugümnastikast ärisse 2) praktika uurimisest teooriaks Juhtimine on sama vana kui inimene: Platon-liidrist, Aristoteles-rääkimise jõust, Sparta- distsipliin ja efektiivsus, Vana-Rooma-süsteemsus ja tööjaotus, Machiavelli-riigi juhtimisest, Adam Smith- tööjaotus ja organisatsioonistruktuur Teooriate tüpoloogia: Klassikalised teooriad: - Teadusliku juhtimise koolkond - Taylor - Administratiivne koolkond - Fayol - Bürokraatlik koolkond - Weber Neoklassikalised teooriad: - Inimsuhete koolkond - Mayo - Inimressursi koolkond Maslow ja McGregor Moodsa...
5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st
; -, ; -, , ; , , , , ». " , , ". CHAPTER II. , , (v.a vaesed). , . , , 7-8 , , . CHAPTER III. , , . , . ( ). BOOK 4, CHAPTER II. , , , - , , , . , , ; , , - . , . MIDA SMITH MÕTLES? Evolutsiooniline (teadmiste ja tootmiskeskne) vs Neoklassikaline (vahetuskeskne) teooria Evolutsiooniline Neoklassikaline Spetsialiseerumine ja seetõttu Konkurents piiratud ressurside tehnoloogia ja oskuste areng kasutamisel Oskuste areng loob ebasummetrilise Riigi roll on vältida turutõrkeid konkurentsi Samas on valitsusetõrked vähemalt
Uus, teadmistepõhine majandus Uue majanduse fenomen · 20. sajandi lõpus hakkasid riigid ja rahava oma arengu ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskes...
määral eristatud toodet · monopson ainuostja turul · munitsipaalvõlakiri omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri · muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega · müügioptsioon väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N · naturaalmajandus majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses · neoklassikaline majanduskasvu mudel · neoklassikaline majanduskoolkond selle nurgakiviks on ratsionaalne majanduslik käitumine · neoklassikaline majandusteadus koondab erinevaid majandusteadlaste koolkondi, mis tegutsesid vahemikus 18701930. Oluliseks uuenduseks oli marginaalanalüüsi kasutusele võtmine, mis viis mikroökonoomika probleemide lahendamisele. · neoklassikaline makroökonoomika makroökonoomika koolkond, mis käsitleb kapitaliturgu ja
monopson – ainuostja turul munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega müügioptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses neoklassikaline majanduskasvu mudel – neoklassikaline majanduskoolkond – selle nurgakiviks on ratsionaalne majanduslik käitumine neoklassikaline majandusteadus – koondab erinevaid majandusteadlaste koolkondi, mis tegutsesid vahemikus 1870-1930. Oluliseks uuenduseks oli marginaalanalüüsi kasutusele võtmine, mis viis mikroökonoomika probleemide lahendamisele. neoklassikaline makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb
Mirkoökonoomiline majanduskäsitlus Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed;
Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus j isereguleeruv. g W/p Ls Ls1 LD1 LD2 LD L 5. Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Kui töötud on ratsionaalsed, ratsionaalsed siis nad peaks aru saama saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. Kui u nadd nõustuvad õus uv d p palga g vvähendamisega, e d seg , ssiiss hinnad
ostupalavikkudele (tatar 2010, suhkur 2011, munad 2012) Näiteks luksuslikus ostukohas eeldatakse hõredat rahvastatust ning vastupidiselt baarides, pubides ja ööklubides oodatakse kõrget tiheliolekut Käitumisökonoomika olulised teemad (teada vähemalt kolme) Üks põhjustest, miks käitumisökonoomika õpetused nii laialdaselt mõju avaldavad, on see, et nad tunduvad palju värvikamad, huvitavamad ja lõbusamad kui neoklassikaline lähenemine majandusele ja turundusele, mis on enamasti maailmas domineeriv. Olulised teemad: Kaotuse vastumeelsus (ingl k Loss Aversion) Ankrud Info subjektiivne organiseerimine (ingl k Chunking) känkimine Eesmärkide hajumine (ingl k Goal Dilution) pakkudes palju erinevaid funktsioone võidakse kaotada neile, kes keskenduvad vaid ühele Defitsiidi lisandväärtus (ingl k Scarcity Value) Valikute ülesehitus (ingl k Choice Architecture) Kohesus (ingl k Immediacy)
Seisukohad: 1) Klassikaline realism Väga äärmuslik. Leiavad, et tänu anarhilisele olukorrale pole moraalile maailmas kohta. Esindaja H. Morgenthau 2) Neorealism e. struktuurne realism Teoreetikud, kes püüdsid 70ndail teooriat tänapäevastada. Leiavad, et maailm polegi nii anarhiline, et seda on võimalik kuidagi klassifitseerida. Esindaja K. Waltz 3) Neoklassikaline realism Anarhia pole vaid riikide vaheline vaid seda võib jälgida ka muudel tasanditel. Ülemaailmses heitluses ei osale vaid riigid, vaid ka organisatsioonid. Maailm on rahulik, kui jõud on tasakaalus. Ettearvates võib maailm olla: Unipolaarne Üks domineeriv jõud, mis suudab teised rahvusvaheliste suhete komponendid ohjes hoida. Bipolaarne
8 Kokkuvõte Alfred Marshall oli üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi, Cambridge’i koolkonna rajaja. Oli 1877-1881 Bristoli ja 1885-1908 Cambridge’i ülikooli professor. Lõi mitme väärtus- teooria sünteesi ehk Marshall’i kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise toot- misteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning neoklassikaline väärtusteooria, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra ta- sakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Tema hinnateooria oli sajandivahetusel laialdaselt käibel kogu maailmas. Oma tegevuse algus- järgul pooldas vabakaubandust, hiljem soosis monopole, samastas need suurtootmisega. Pani aluse üldise heaolu käsitlusele, mis avaldas mõju paljude majandusteadlaste vaadetele. Ta oli es-
kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834- 1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide uurimisega. Tulude kasvu määra ja taseme uurimisele pöörati vähe tähelepanu. Peamine tähelepanu pöörati selle kuidas leiab aset vahetus turul, kuidas kujunevad hüviste ja tootmistegurite hinnad. Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Uue analüüsivahendina omandas majandusteaduses suuremat tähtsust marginaalanalüüs. Marginaalanalüüsi kasutamine tähendab seda, et majanduslike protsesside kirjeldamisel ei lähtuta mitte enam sellistest näitajatest nagu näiteks kogutulu, kogukulu ja kasulikkus vaid tähelepanu pööratakse nende näitajate muutumisele
sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglisemajandusteadlased Adam Smith, David Hume ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Iga optimaalse tegurikomplekti korral tegurihindade
Arenguökonoomika kordamisküsimused · Küsimustele vastamiseks on abiks loenguslaidid ja ÕIS-i õppematerjalide juurde lisatud artiklid ning Eve Partsi õpik Arenguökonoomika. · Kindlasti peab põhjalikumalt läbi vaatama Eest inimarengu aruande ja Eesti majanduse konkurentsivõime aruande. · Töös tuleb 2-3 üldküsimust ja 2-3 küsimust mille puhul peab lähtuma oma referaadis käsitletud riigist. 1. Defineerige majandusareng ja majanduskasv. Miks on oluline eristada majandusarengut ja majanduskasvu? Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. Majanduskasv kirjeldab antud hetke majandusnäitajaid, majandusareng on majanduse (ühiskonna) pikemaajaliset muudatuste jada....
MAKROÖKONOOMIKA MAJANDUSTEADUS *Uurib piiratud tootmisressursside efektiivset kasutust või korraldust eesmärgiga maksimaalselt rahuldada inimeste materiaalseid soove. Makroökonoomika: põhimõtted, probleemid, poliitika Induktiivne 1) faktid 2) põhimõtted või teooria 3) poliitika Deduktiivne Deskripitiivne ehk empiiriline ökonoomika kogub probleemile omaseid fakte, püstitab hüpoteese ja kontrollib nende paikapidavust Teoreetiline ökonoomika üldistab majanduslikku käitumist Poliitökonoomika eesmärk on majanduskäitumise või selle tagajärgede kontrollimine või mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv ...
o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO
MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud................................................................................................. 13 7. Mittetäielik konkurents.............................
o Täielik konkurents · Ordo-liberaalne käsitlus. Nõutakse turukorraldusena täielikku konkurentsi, st turule sisenemine on vaba ja ilma tõketeta ning hinnad on fiks turuosaliste jaoks. Oletati, et nii on tulemuseks efektiivne tootmine, mis on orient tarbija nõudmistele. Katrellivastane seadusandlis, takistatakse ühinemisi. · Neoklassikaline lähenemine. Ei ole kohta uusi tooteid ja tootmistehnoloogiaid otsivale innovaatikale. Ettevõtted saavad oma toodangu eest hinna, mis vastab täpselt nende piirkuludele. o Töötav konkurents. Turustruktuur mõjutab turukäitumist, mis omakorda mõjutab turutulemusi. Neid mõjutavad omakorda nii mikro- kui ka makrotasandi tegurid. o Chicago koolkond. Kontseptsiooni kujunemine 1970ndatel kriitikast riikliku reguleerimise praktikale ja
Globaliseerumine 1. Globaliseerumise mõiste ja suundumus. On kultuuriline, sotsiaalne kui majanduslik fenomen. On protsess, milles organisatsioonid pakuvad oma kaupa ja teenuseid eelkõige globaalsetel, mitte kohalikel turgudel. Majanduslike ja sotsiaalsete sidemete tihenemine riikide vahel läbi ettevõtlusinstitutsioonide ja kapitalistliku filosoofia, mis kahandab maailma majanduslikus mõttes. 2. Millist aega loetakse globaliseerumise aluseks? Globaliseerumise aluseks loetakse perioodi u 500 aastat tagasi, kui hakasid kujunema Euroopa riikide koloniaalimpeeriumid. 3. Globaliseerumise kom lainet a) 1870-1914 b) 1950-1980 algus b) 1980-2000 4. Globaliseerumise vedavad jõud Ühelt poolt on üleüldine transpordi kulude kahanemine ja teiselt poolt üha laialdamaselt leviv majanduslik liberaliseerimine ehk soov kaubelda ja vahetada investeeringuid teiste riikidega. · Siirdekulud kaubavahetuskulud. Kaupade veda...
Arenguökonoomika kordamisküsimused 1. Majanduskasv kitsalt reaaltulude kasv ühe elaniku kohta Majandusareng pikaajaline protsess, mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta, samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpool elavate inimeste arv ei kasva ja tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid 1) moderniseerimine sotsiaalteaduslik kontseptsioon, mis hõlmab ühiskonna majandusliku, sotsiaalse, poliitilise ja kultuurilise infrastruktuuri teisenemist. Moderniseerimisprotsess hõlmab muutusi sellise majandusliku ja poliitilise süsteemis suunas, mis kujunesid välja Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas 18.-19. sajandil. Maj. aspektid: industrialiseerimine, urbaniseerumine ja tehnoloogilised muutused põllumajanduses. Sots. aspektid: traditsiooniliste kogukondlike sidemete nõrgenemine, isiksuse arengu ja saavutuste esiletõstmine. Poliitilised aspektid: võimu ratsionaliseerimine ja bürokraatia kasv. Kult...
majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab sisulist piiramist, sest mitte kõik konkurentsi vormid ei soodusta majanduslikku efektiivsust, rääkimata õiglusest;3) Konkurents vajab kaitsmist
Majanduspoliitika alused Kordamisküsimuste vastused 1. Majanduspoliitika teooria ja koht sotsiaalteaduste süsteemis Majanduspoliitika kuulub majandusteaduste hulka ja on sarnaselt teiste majanduse valdkondadega ning distsipliinidega tihedalt seotud teiste ühiskonnateadustega. Seega majanduspoliitika hõlmab majanduspoliitiliste eesmärkide, abinõude ja strateegiate uurimist, samuti ka majandusliku arengu prognoosi. Uuritakse küsimusi, mis puudutavad eesmärkide püstitamist, otsustusprotsessi, konfliktide lahendamist ja koordineerimisprobleeme. Lisaks püüab majanduspoliitika teooria olla nõuandjaks poliitikategijatele otsuste langetamisel. Eesmärgiks on praktilise majanduspoliitika tõhustamine tehes eesmärgid selgepiirilisemateks, parandades otsustusprotsessi, konfliktsituatsioonide lahendamist jne. 2. Majanduspoliitika teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul on oluline rõhutada selle tihedat seotust majandusteooriaga. Ma...
klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu praktiseerivate juhtide tähelepanekutele, et juhtimise klassikalise käsitluse seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust ja harmooniat töökohal. Juhid puutusid kokku probleemidega, kus alluvad ei käitunud selliselt nagu nad oleksid pidanud käituma lähtudes klassikalise teooria seisukohtadest. Seega uurijatel tekkis huvi, kuidas muuta efektiivsemaks just inimeste juhtimine.
· P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris: Paiknemise teooria (location theory) ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. · Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality),
saada multikultuurseks ja globaliseerub pärast seda, kui on leitud hea töötav mudel koduriigis. Reborn international on ettevõtted, kes saavad aru, et koduriigis nende mudel ei toimi ja laienevad järk-järguliselt välismaale, kus nende mudel toimiks. 19.milliseid väliskaubanduse teooriaid ja mudeleid on rakendatud rahvusvahelistumise kontekstis? •Absoluutse ja suhtelise eelise teooria (A. Smith) •Heckscheri-Ohlini neoklassikaline väliskaubanduse teooria - iga riik kontsentreerub nende kaupade tootmisele, milles tal on suhteline eelis, st ta suudab neid kaupu toota kuluefektiivsemalt kui teised riigid •Toote elutsükli teooria (R. Vernon) – selle kohaselt toimub toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast toote jõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma
P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja
keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et
67. Karl Polanyi formalistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusseadused samad. Substantivistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusprotsessid unikaalsed 68. Adam Smith - pani aluse majandusteadusele. Ühiskond süvendab aina rohkem tööjaotust, sest siis on toomine efektiivsem. Inimeste tegevust juhib ,,nähtamatu käsi", mille abil saab nii inimene kui ka ühiskond kasu 69. Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk neoklassikaline majandusteadus. Põhineb ratsionaalsel valikul: inimesel on soovid, eesmärgid (järjestatud tähtsusejärjekorras), keskkond pakub talle võimalusi nende saavutamiseks, inimene omab täiuslikku infot valikuvariantide kohta, inimene teeb valiku nii, et ta saaks maksimaalselt kasu. 70. Gustav Schmoller, Thorstein Veblen kriitika neoklassikalisele majandusteadusele ja ratsionaalse valiku teooriale. Majandusprotsessid on mähkunud sotsiaalsetesse
Kui erinevusi tajutakse suurel määral põhjendatutena, ollakse oma eluga rahul. Seda muidugi juhul, kui sissetulekud võimaldavad normaalselt (majanduse ja ühiskonna arengutaset arvestades) ära elada. Rahulolu kaudu saab majanduse arengutaset hinnata vaid käesoleval ajahetkel. Heaolu pikaajaliseks kindlustamiseks on majanduskasv vältimatu. Siiani laialdaselt levinud seisukoht on seejuures, et ebaühtlasel tulujaotusel on majanduskasvu soodustav toime. Nii klassikaline kui ka neoklassikaline majandusteooria peab tootmisressurssidest majanduskasvu tagamisel olulisemaks kapitali (sh ka maad ja teisi loodusressursse). Elavtöö võimaldab vaid olemasolevat tootmispotentsiaali ära kasutada. Olgu siinkohal meenutatud K. Marxi poolt esile toodud kapitali esialgse akumulatsiooni perioodi, mis viib suure osa elanikkonna suhtelise vaesumiseni, kuid on tulevase arengu tagamisel vältimatu. Analoogiline protsess toimus Eestis kümmekond aastat tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
