Administratiivkoolkond II (Weber) - Ratsionaal-legaalne võim (vs traditsiooniline ja karismaatiline võim); Põhiväärtused: organisatsiooni suurus, stabiilsus ja efektiivsus (ratsionaalsed organisatsioonid) Ideaalse organisatsiooni mudel - Bürokraatia põhitunnused: Hierarhia, Elukutselisus, Teadmised, Tööjaotus, Edutamine, Legaalsus, Kirjalikkus • Eesmärgiks organisatsiooni kiirus, etteennustatavus, kontrollitavus, ökonoomsus ja tõhusus Neoklassikaline koolkond - Esindajad: Herbert Simon, Philip Selznick, James March, Chester Barnard Klassikalise organisatsiooniteooria kriitika: Stabiilsus vs dünaamilisus, paindlikkus, Professionaalide alakasutamine, Kõiki töötajaid juhitakse standardiseeritult, Rutiin ja tüdimus vs initsiatiiv, loovus, Treenitud võimetus, Töötajate vastutuse vähenemine, Probleemid info liikumisel (ainult vertikaalset hierarhiat mööda), „Ebahumaanne“, „organisatsioon ilma
Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 Alfred Marshall 26. juuli 1842 13. juuli 1924 mõjukamaid inglise majandusteadlasi Marshalli rist, neoklassikaline väärtusteooria » hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof Elulugu sündis Inglismaal 1842. aasta Vaesuse nägemine ärgitas teda majandusõpingutele täiskasvanuea mõtles Marshall ökonoomikast esikteos "Natura non facit saltum" ilmus 1880. aastal inimesed ei tee juhuslikke möödalaskmisi, samm sammult üritab inimene oma heaolu parandada 1903. aastal avas Cambridge'is ökonoomika teaduskonna
Liberalism: indiviid ja vabakaubandus Merkantilism: realism, riik Definitsioon ,,Meetodite ja teooriate kogu, mida aktsepteerivad ja kasutavad enamus majandusteadlastest" Tekkimine Isik Definitsioon ja metodoloogia David Ricardo Eeldused: väärtuse loob töö & maa, töö ja kapital Küsimused: sissetulekute jaotus, kaubandus Meetod: matemaatilised, formaalsed mudelid Neoklassikaline Mikroökonoomika: Alfred Marshall Makroökonoomika John Maynard Keynes Konsensus 1970ndateni Peamised ideed Ratsionaalne valik: universaalne sotsiaalteadus o Nappus o Pole olemas tasuta lõunaid Alternatiivkulu o Formaliseeritud metodoloogia Mudelid ja rangus Sisemised ja välised muutujad Eeldused Ratsionaalsus: maksimeerimine, stabiilsed eelistused
Turba 2009 1 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................................lk.3 TEOREETILISE MAJANDUSTEADUSE VÄLJAKUULUTAMINE...............lk.4 Olulisemad isikud ja mõtteviisid............................................................lk.4-6 KLASSIKALINE PERIOOD...............................................................lk.7-9 Neoklassikaline koolkond....................................................................lk.9 KAASAEGSE MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA KUJUNEMINE.............lk.10 Kokkuvõte......................................................................................lk.11 Kasutatud kirjandus...........................................................................lk.12 2 Sissejuhatus:
Kuulsamad vene tantsijad, kunstnikud, heliloojad said enneolematult kuulsaks Prantsusmaal, Inglismaal, Itaalias, Saksamaal ja teistes maades. Saab moeks võtta endale senise perekonna- ja eesnime asemel lavanimeks vene nimesid. Tantsukunsti populaarsus tõusis kogu maailmas. "Vene hooaegade" kogemusi kasutati tsirkuses ja kinos, ooperis ja draamas. Balletikunst aga ärkas uuele elule paljudes riikides, kus valitsesid tagasiminek ja langus. 2.3 Neoklassikaline ballett George Balanchine oli üks 20. sajandi väljapaistvamaid koreograafe ja üks Ameerikasse balleti viijatest. Temast sai alguse neoklassikaline ballett. Aastal 1921 lõpetas ta Maria teatri kooli balletiklassi ning pärast seda oli ta mõned aastad Peterburi Ooperi- ja Balletiteatri artist, kuni liitus väikese balletitantsijate trupiga, kes käisid turneel Lääne-Euroopas. Londonis nägi teda Sergei Djagilev, kes tegi talle ettepaneku ühineda
koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus
maaomanikud ja töölised. Kaitses tööstuskodanluse huve. Ettevõtjad hoolitsevad kapitali akumulatsiooni eest. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust. Ühiskondliku tootmise eesmärk on kõrge kasum. Kasum tähendab progressi ja selle vaenlased on aga maaomanikud. Adam Smithi 1776 aastal kirjutatud The Wealth of Nations peetakse klassikalise majandusteaduse alguseks. Nad olid aktiivsed 19. sajandi keskpaigani ja neile järgnes neoklassikaline koolkond Inglismaal umbes 1870. William Petty, kes tegutses 17. sajandil, oli Inglismaa klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Ta rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega. Pierre Boisguillebert Prantsusmaalt leidis, et riigi rikkuse ja võimu aluseks on põllumajandus. Keskendas peatähelepanu kauba tõelisele ehk õiglasele väärtusele. Tõeline väärtus on teine selline kaup, mille valmistamiseks on kulutatud sama palju tööaega. Mõneti oli ta
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste
tragöödiad "Oidipus", "Brutus", "Zaire" jt., komöödiad "Veidrikud", "Nanine"), hulgaliselt luulet ja epigramme. Poeem "Neitsi" (1755) sai kurikuulsaks kiriku ja Jean d'Arci pilamisega. Samuti kirjutas ta mitmed filosoofilised jutustused (nt. "Zadig", "Candide"). Voltaire'i loetakse prantsuse poliitilise ajakirjanduse rajajaks. Kuigi ta teinekord pilkas monarhiat, ei olnud ta kuningavõimu vastane, vaid pooldas nn. valgustatud absolutismi. Jean – Antoine Houdon (oli Prantsuse neoklassikaline skulptor) valmistas istuva Voltaire'i raidkuju kipsmudeli filosoofi elu lausa viimastel päevadel. Marmorist täissuuruses skulptuure on kaks: üks asub Ermitaažis ja teine Pariisi Comedie Francaise' teatris. Neid loetakse Houdoni parimateks töödeks. Kunstnik on osanud väga täpselt kujutada vana mehe välimust, tema kortsulist nägu, kondiseid ja kuivetunud käsi, riideid. Aga samas on ta pilk terane ja läbitungiv. Houdon valmistas ka mitu Voltaire'i büsti. Voltaire
MAJANDUSMÕTTE AJALUGU Võrreldes õigus- või arstiteadusega on majandusteadus noor teadusharu. Majandusteadus, mis moodustab osa inimese ühiskondlikust teadvusest, tekkis koos turusuhete arenguga. Majanduslike ideede ja teooriate erinevus ühiskonna ajaloo erinevatel perioodidel on põhjuslikult tingitud. Saame eristada järgnevaid perioode: Merkantilism Füsiokratism Klassikaline majandusteadus Neoklassikaline majandusteadus Kui mikroökonoomika väljakujunemisel seisab olulisel kohal neoklassikaline koolkond, siis makroökonoomika probleemidega on tegeletud alates merkantilistidest kuni tänapäevani välja ent neoklassikalisel perioodil pöörati makroökonoomika probleemide uurimisele suhteliselt vähe tähelepanu. Tänapäevane makroökonoomika kujunes välja paljude erinevate koolkondade vastasmõju tulemusena. Merkantilism
Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad ............................................................................8 1.3. Tööturu põhikomponendid ...................................................................................9 1.3.1. Töö müümine ..........................................................................................
saavutamiseks 1 2 neile kohustuste, õiguste ja vastutuse andmine Koordineerimine KONTROLL KORRALDUSTE Tulemuste ANDMINE mõõtmine 4 3 Alluvate juhtimine ja juhendamine Uusklassikaline e. Neoklassikaline käsitlus Moodne käsitlus · Küberneetika · Süsteemiteooria Süsteem on tervik, teda ei saa vaadata ega mõista tema üksikosade ("ehituskivide") mehhaanilise kogumina vaid teda genereerivate protsesside ja seoste kaudu. West Churchman (süsteemi teoreetik) organisatsioon, kui sotsiaalne süsteem Norbert Wiener (matemaatik) keskkonna ja organisatsiooni omavaheline mõju
ekspansiivset eelarve- ja finantspoliitikat. Postkeinslased arvavad, et majandus on põhiliselt ebastabiilne ja tendents isekorrigeerumisele puudub. Nad leiavad, et tänapäeva majanduses domineerivad ametiühingud ja suured korporatsioonid ning pakuvad välja, et valitsus peab kasutama demokraatlikku planeerimist ja tulupoliitikat ning fiskaal- ja rahapoliitikat. Paul Anthony Samuelson Paul Anthony Samuelson on Ameerika Ühendriikide neoklassikaline majandusteadlane. Ta sündis 15. mail 1915 Samuelsoni autasustati 1970. aastal Nobeli majandusauhinnaga. Tema tuntuim raamat on 1947. aastal välja antud "Foundations of Economic Analysis" ("Majandusanalüüsi alused"). Koos Kenneth Arrowiga peetakse teda 1955. aastal neoklassikalise majandusteaduse koolkonnale alusepanijaks ja matemaatika majandusteadusesse toojaks. Paul Samuelson on täiendanud Abram Bergsoni käsitlust sotsiaalse heaolu
superliim, roolivõimendi · Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) innovatsioon ei ole järjestikune protsess, selle võib jaotada paljudeks alaprotsessideks, mis on kõik omavahel seoses · Süsteemimudelid (1990-ndad) ettevõte ei pea tingimata ise mahukat arendustööd tegema, vaid saab kasu suhetest võrgustikus (riiklik innovatsioonisüsteem) · Evolutsioonilised mudelid (1980-ndad,1990-ndad) neoklassikaline majandus ei suuda tegeleda dünaamiliste kvalitatiivsete muutustega (darvinistlik lähenemine) e. inkrementaalne innovatsioon · Innovaatiline miljöö territoriaalne aspekt, võrgustik ei pea olema formaalne, suhtlemine ja teadmiste ülekanne peab olema lihtne · Avatud mudelid väliskeskkonnast tulenev innovatsioonimudel. Oluline kommertsialiseerimisvõime. Kaasatakse innovatsioonitegevusse ja projektidesse ka teisi ettevõtteid
o Integreerumine sarnased majandused ühinevad Peamised erinevused Riigi majanduse eesmärgid Riigi roll majanduses Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad USA eesmärgid Individuaalse tarbija suurim kasu Vaba konkurets o Sherman Antitrust Act o Clayton Antitrust Act Managerial capitalism o Juhtimine lahutati omandist o New Deal 1930ndatel Riigi roll USAs Neoklassikaline arusaam majandusest Poliitiline struktuur o Palju lahusust o Pinged avaliku ja erasektori vahel o Erinevused mikros- ja makrotasandil o Tööstuspoliitika Äritavad USAs Killustatus nagu poliitikas Hajutatud kontroll o Väiksed osalused - nagu coop Töösutse ja finantsi lahutatus Tööstuskodade nõrkus Shareholder vs stakeholder Jaapani eesmärgid Alates Meihi restauratsioonist 1868:
vajaduste rahuldamisega. ÕIGE 8. Vaestel inimestel on siduvate kulude osatähtsus kogukuludes suurem kui rikastel. ÕIGE 9. Mida suurem on Lorenzi kõvera paine, seda võrdsemalt on ühiskonnas tulud jaotunud. VALE 10. Minimaalne toidukorvi maksumus moodustab ühe inimese elatusmiinimumi. VALE Test 5 1. John Maynard Keynes kirjutas oma raamatu ''Tööpuuduse, raha ja intressi üldine teooria'' 1946.a Bretton Woodsi konverentsiks. VALE 2. Neoklassikaline makroökonoomika peab üldise tasakaalu tekkimiseks oluliseks rahaturgu ja hinnataset. VALE 3. Majandusstatistika rajajaks peetakse ameeriklast Simon Kuznets'i. ÕIGE 4. Tegelik tootmismaht võib olla suurem potentsiaalsest. ÕIGE 5. Monetarismi ja neoliberalismi teke seondatakse Chicago majanduskoolkonnaga, mille liider oli Milton Friedman. ÕIGE 6. Teadusliku makromajandusteooria tekkimise eeldused olid: 1) majandusstatistika
töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni efektiivsus ja personali lojaalsus. Oma seisukohtade arendamiseks kasutatakse teisi teadusi nagu psühholoogia, sotsioloogia, antropoloogia. Eriti keskendutakse psühholoogia kasutamisele. Rõhutatakse, et indiviidi käitumine grupis on mõjutatud grupiprotsessidest ning erineb omaette tegutseva inimese käitumisest. Neoklassikaline juhtimisteooria hakkas arenema 1920. aastatel ning inimsuhete juhtimise koolkonna rajajateks peetakse Elton Mayot, Mary Parker Follettit jt. Nende teooriatele tuginedes kasvas 1930- ndatel aastatel klassikalisest lähenemisviisist juhtimisele välja inimsuhete koolkond. See koosnes suuremas osas organisatsioonipsühholoogidest (Maslow, McGregor, Argyris ja Bennis), Neoklassikalised teooriad on aluseks tänapäevastele juhtimisteooriatele ning on leidnud tunnustamist
Kuna see nii ei ole, on tegemist lisaväärtusega. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Alfred Marshall (26. juuli 1842 - 13. juuli 1924) oli inglise üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi. Tema raamat "Principles of Economics" (1890) oli Inglismaal pikka aega oluliseim majandusõpik. Marshalli kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise tootmisteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning [[neoklassikaline väärtusteooria]], kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra tasakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Marshall oli esimene majandusteadlane, kes võttis kasutusse Ceteris paribus eelduse, mis hõlbustas kontsentreeruda vaid analüüsis käsitletavatele faktoritele. Ta tõi majandusteadusesse lühi- ja pikaajalise perioodide mõiste. John Maynard Keynes (5. juuni 1883 - 21. aprill 1946) silmapaistev inglise
Keskkonna põgenikud Vabatahtlik migratsioon Sunnitud migratsioon Mobiilsuse põhjused Inimkapitali teooria-kulud ja tulud, tulud välismaal peavad olema suuremad kui kulud muidu ei ole mõtet Tõmbe ja tõuketegurite teooria( kõrgem palk, pension jne)-kõrge tööpuudus, ebapiisavad karjäärivõimalus, seksuaalne orientatsioon jne Võrgustiku teooria- diasporad- kui meil on sellised võrgustikud siis nad vähendavad meie kulusid välismaal ehk sisseelamise kulud, majanduslikus mõttes Neoklassikaline majandusteooria- madala sissetulekuga piirkonnad ja kõrgema sissetulekuga piirkonnad Tööjõu vabaks liikumiseks vajalikud tingimused q migratsioon ei too kaasa kulutusi q migratsioon on riskivaba q migrantidel on täielik ja tasuta informatsioon q migrandid käituvad ratsionaalselt q migrandid on autonoomsed isikud ilma sotsiaalse taustata q puuduvad migratsiooni takistavad barjäärid (seaduslikud, kultuurilised, keelelised).
võimeline 10 minuti pärast organisatsioonis töötama. Klassikalise teooria põhisõnum: ''Eksisteerib üks kõige õigem meetod kuidas juhtida'' Juhi eesmärk on püüd kõige õigemal moel juhtida Juhi ülesandeks on selgeks teha, kudias on kõige õigem viis mingit tööd sooritada, sisi õpetada see meetod selgeks töötajatele. Samal põhimõttel tuleb läheneda ka organisatsiooni juhtimisele. Põhiline eesmärk on ratsionaalsus Neoklassikaline koolkond: Sai alguse mõnest klassikalise koolkonna eksperimendist rõhk liikus inimesele Arendasid akadeemilised ringkonnad, tekkis koos sotsiaalpsühholoogia väljakujunemisega Järeldus-Mary Parker Follet Töötaja teab ise, kuidas oma tööd paremini teha Seega töötaja peaks ka ise ülesannete täitmist kontrollima Elton Mayo-juhtimise ''esimene'' uurija: Western Electic Hawthorne tehas Cicero linnas, Illinoisis:''Inimkatsed''1927-32 Eksperimendid:
5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st
; -, ; -, , ; , , , , ». " , , ". CHAPTER II. , , (v.a vaesed). , . , , 7-8 , , . CHAPTER III. , , . , . ( ). BOOK 4, CHAPTER II. , , , - , , , . , , ; , , - . , . MIDA SMITH MÕTLES? Evolutsiooniline (teadmiste ja tootmiskeskne) vs Neoklassikaline (vahetuskeskne) teooria Evolutsiooniline Neoklassikaline Spetsialiseerumine ja seetõttu Konkurents piiratud ressurside tehnoloogia ja oskuste areng kasutamisel Oskuste areng loob ebasummetrilise Riigi roll on vältida turutõrkeid konkurentsi Samas on valitsusetõrked vähemalt
Potentsiaali kokkutõmbumine Tehnoloogilise revolutsiooni majanduslik mõju Igasuguse tootmismahu kasvu, mis ei ole seotud tootmissisendite (maa, töö, kapital) või mastaabiefektiga nimetatakse üldiseks tootlikuseks. See omakorda sõltub tehnoloogilisest edenemisest ning seda peetakse majanduskasvu põhiliseks allikaks. Seda nimetades ka veel slow jääkliikmeks. Tootmissisendite ja tootmismahu omavahelist seost kirjeldab neoklassikaline cobb-douglase funktsioon Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1. IKT-investeeeringud kasvatavad tootmismahtu ja töö tootlikust; 2. Kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates harudes viib üldise tootlikuse tõusule; 3. Üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis kasutavad IKTd. Kasu uuest tehnoloogiast tuleneb kapitali süvenemisest ehk kapitali-töö suhte kasvust. Samas sisaldub siin ka nn mullioht.
määral eristatud toodet · monopson ainuostja turul · munitsipaalvõlakiri omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri · muutuvkulu kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega · müügioptsioon väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N · naturaalmajandus majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses · neoklassikaline majanduskasvu mudel · neoklassikaline majanduskoolkond selle nurgakiviks on ratsionaalne majanduslik käitumine · neoklassikaline majandusteadus koondab erinevaid majandusteadlaste koolkondi, mis tegutsesid vahemikus 18701930. Oluliseks uuenduseks oli marginaalanalüüsi kasutusele võtmine, mis viis mikroökonoomika probleemide lahendamisele.
monopson – ainuostja turul munitsipaalvõlakiri – omavalitsuse poolt käibele lastud võlakiri muutuvkulu – kululiik, mis suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega müügioptsioon – väärtpaber, mis võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga müüa N naturaalmajandus – majandussüsteem, mis baseerub majapidamise või kogukonna isevarustamisel ning suhtleb välismaailmaga väga piiratud ulatuses neoklassikaline majanduskasvu mudel – neoklassikaline majanduskoolkond – selle nurgakiviks on ratsionaalne majanduslik käitumine neoklassikaline majandusteadus – koondab erinevaid majandusteadlaste koolkondi, mis tegutsesid vahemikus 1870-1930. Oluliseks uuenduseks oli marginaalanalüüsi kasutusele võtmine, mis viis mikroökonoomika probleemide lahendamisele. neoklassikaline makroökonoomika – makroökonoomika koolkond, mis käsitleb
Mirkoökonoomiline majanduskäsitlus Põhitunnused: · üldised seaduspärasused tulenevad üksiku ees-märgipäraselt tegutseva ja ratsionaalselt käituva majandussubjekti otsustustest; · ressursid eesmärkide täiel määral saavutamiseks on napid; · eesmärkide saavutamiseks on ressursse võimalik kasutada erineval viisil; · otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): · majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; · otsused kooskõlastab turg; · riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed;
Kuni pakkumise kõver nihkub väljapoole kiiremini kui nõudluse kõver sissepoole, siis võib olla majandus j isereguleeruv. g W/p Ls Ls1 LD1 LD2 LD L 5. Kas tööturu neoklassikaline mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Kui töötud on ratsionaalsed, ratsionaalsed siis nad peaks aru saama saama, et töö leidmiseks tuleb nõustuda madalama palgaga. Kui u nadd nõustuvad õus uv d p palga g vvähendamisega, e d seg , ssiiss hinnad
ostupalavikkudele (tatar 2010, suhkur 2011, munad 2012) Näiteks luksuslikus ostukohas eeldatakse hõredat rahvastatust ning vastupidiselt baarides, pubides ja ööklubides oodatakse kõrget tiheliolekut Käitumisökonoomika olulised teemad (teada vähemalt kolme) Üks põhjustest, miks käitumisökonoomika õpetused nii laialdaselt mõju avaldavad, on see, et nad tunduvad palju värvikamad, huvitavamad ja lõbusamad kui neoklassikaline lähenemine majandusele ja turundusele, mis on enamasti maailmas domineeriv. Olulised teemad: Kaotuse vastumeelsus (ingl k Loss Aversion) Ankrud Info subjektiivne organiseerimine (ingl k Chunking) känkimine Eesmärkide hajumine (ingl k Goal Dilution) pakkudes palju erinevaid funktsioone võidakse kaotada neile, kes keskenduvad vaid ühele Defitsiidi lisandväärtus (ingl k Scarcity Value) Valikute ülesehitus (ingl k Choice Architecture) Kohesus (ingl k Immediacy)
Seisukohad: 1) Klassikaline realism Väga äärmuslik. Leiavad, et tänu anarhilisele olukorrale pole moraalile maailmas kohta. Esindaja H. Morgenthau 2) Neorealism e. struktuurne realism Teoreetikud, kes püüdsid 70ndail teooriat tänapäevastada. Leiavad, et maailm polegi nii anarhiline, et seda on võimalik kuidagi klassifitseerida. Esindaja K. Waltz 3) Neoklassikaline realism Anarhia pole vaid riikide vaheline vaid seda võib jälgida ka muudel tasanditel. Ülemaailmses heitluses ei osale vaid riigid, vaid ka organisatsioonid. Maailm on rahulik, kui jõud on tasakaalus. Ettearvates võib maailm olla: Unipolaarne Üks domineeriv jõud, mis suudab teised rahvusvaheliste suhete komponendid ohjes hoida. Bipolaarne
8 Kokkuvõte Alfred Marshall oli üks oma aja mõjukamaid inglise majandusteadlasi, Cambridge’i koolkonna rajaja. Oli 1877-1881 Bristoli ja 1885-1908 Cambridge’i ülikooli professor. Lõi mitme väärtus- teooria sünteesi ehk Marshall’i kõige olulisem pärand majandusteadusele on klassikalise toot- misteooria ühendamine nõudlusteooriaga, mille tulemusel on meieni jõudnud Marshalli rist ning neoklassikaline väärtusteooria, kus hind kujuneb nõudluse ja pakkumise vahekorra ta- sakaalupunktis ning mille kujunemisel võetakse arvesse nii piirtootlikust kui ka piirkasulikkust. Tema hinnateooria oli sajandivahetusel laialdaselt käibel kogu maailmas. Oma tegevuse algus- järgul pooldas vabakaubandust, hiljem soosis monopole, samastas need suurtootmisega. Pani aluse üldise heaolu käsitlusele, mis avaldas mõju paljude majandusteadlaste vaadetele. Ta oli es-
kasvav, sest põllumajandusliku tootmise suurenemine toob endaga kaasa üha kasvavaid täiendavaid kulutusi. Samuti lähtuti eeldustest, et turul valitseb täielik konkurents ning täielik tööhõive. Klassikalisest mõtteviisist on tuntud ka palgafondi doktriin, mille kohaselt töölise palgamäär võrdub palgafond jagatud tööliste arvuga. Samuti lähtus Ricardo oma majandusmudeli loomisel ratsionaalselt käituva inimese eeldusest. Neoklassikaline koolkond Neoklassikalise perioodi alguseks majandusteaduses võib pidada 1870ndaid aastaid. Sel perioodil kirjutavad kolm autorit, William Stanley Jevons (1835-1882), Carl Menger (1840-1921) ja Leon Walras (1834- 1910) teineteisest sõltumatult, et kauba hind või väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Neoklassikaline majandusteadus tegeles suhteliselt vähe makroökonoomika probleemide uurimisega. Tulude kasvu määra ja taseme uurimisele pöörati vähe tähelepanu
sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglisemajandusteadlased Adam Smith, David Hume ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) o Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. o Neoklassikaline lähenemine. Kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. o Töötav konkurents. J.M Clark. Turustruktuuri, -käitumise ja tulemuse testid on mõjutatud makro ja mikrotasandi mõjutustest (eraldivõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). o Chicago koolkond. J. Stigler ja H. Demsetz
kuidas toota? kellele toota? Majanudsusteaduse uurimine: sisaldab nii positivistlikku kui ka normatiivset analüüsi. Positivistlik: mis majandus on, ega tohi olla. Normatiivne: milline majandus peaks olema. Klassikaline majandusteadus: majandustliku liberalismi väljakujunemine, Adam Smith, kes kirjeldas turumehhanismi kui nähtamatut kätt, mis juhib kõiki indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Neoklassikaline majandusteadus: William Stanley Jevons, Carl Menger ja Leon Walras- kauba hind kui ka väärtus sõltub selle kauba piirkasulikkusest tarbijale. Marginaalanalüüs, mis viis mikroökonoomika uurimisele. Esimene rakendus oli nõudlusteooria. Tootmine- loodus-, inim- ja kapitaliressursside ehk siis maa, töö ja kapitali muutmine kaupadeks ja teenusteks. Tootmisvõimaluste rada- märgib piiri nende tootmise tasemete vahel, mida me saame ja mida ei saa totoa.
Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures. Iga optimaalse tegurikomplekti korral tegurihindade
_ Vabaturu teooria vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja _ Ühiskondliku valiku teooria poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega, mida väiksem on valitsussektor, seda parem. _ Turusõbralik lähenemine arengumaade turgudel on palju häireid, mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel Neoklassikaline kasvuteooria _ Rahvuslike turgude liberaliseerimine suurendab nii sise- kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni Kogutoodangu kasvu tingib: _ Tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu _ Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes _ Tehnoloogia areng 14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus? 15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid
- eramajandus on põhiliselt stabiilne: hindade ja palkade paindlikkus tekitavad isekorrigeerumist. -aktiivsuspoliitika teeb rohkem halba kui head, parim poliitika on jätta majandus rahule -raha on tähtsaim majandusmuutuja: pikema aja jooksul võib see mõjutada inflatsioonimäära , kuid üsna kiiresti avaldab mõju teistele majandusmuutujatele. *Poliitikat tehakse rohkem poliitilistel kui majanduslikel eesmärkidel. Neoklassikaline perspektiiv: - Eramajandus on põhiliselt stabiilne. - Majandusagendid kasutavad kogu kättesaadavat infot (majandusteooria, poliitikute võimalikud aktsioonid ja pikemaajaline reageering poliitikale) - Raha on neutraalne (rahapakkumise aimatavad muutused mõjutavad ainult hindu, mitte majanduse reaalsektorit). - Stabilisatsioonipoliitika on ebaefektiivne (stimuleeriv poliitika ainult suurendab
o David Hume(18saj): rahapakkumine, kaubandusbilanss, hinnad o kvantitatiivne rahateooria : R*v=P*Q o makroökonoomika areng 20.sajandil: o agregeeritud andmete kogumine o majandustsüklite uurimine o Suur Depressioon (1929-2932) o Neoklassikaline teooria (kuni II MS): o klassikaline koolkond (A.Smith 1776) o konkureerivad turud(hüvitiste turg ja tööturg) o turgude tasakaalustamine ''nähtamatu käe'' abil o turutasakaal saabub täishõive tootmismahus o Keynesi koolkond (II MS-1970ndad): o 1936 ''Hõive, intressi ja raha üldteooria'' o Bretton Woods'i konverents 1944, kus loodi IMF, WB ja ITO
Innovatsiooniteooria e uuendusteooria, mille kohaselt tsüklilisus majanduses on tingitud perioodilisusest, millega üksteisele järgnevad olulisemad tootmistehnoloogiat mõjustavad avastused ja leiutised. Tähtsad tehnoloogilised avastused ja leiutised stimuleerivad investeeringuid, suurendavad kogutoodangut, võimaldavad rohkem tarbida, suurendades nõudlust. 22 Neoklassikaline käsitlusviisi tüüpilisteks seisukohtadeks on: · majanduse tüüpiliseks seisundiks on tasakaal (Say seadus) · tasakaal saabub kõikide tootmistegurite maksimaalse rakenduse tingimustes, mistõttu tegelik tootmismaht on lähedane või võrdne potentsiaalse kogutoodanguga · põhimõtteliselt on igal inimesel võimalik tööd leida, küsimus on ainult selles, millist ja millise palga eest, seega töötus on vabatahtlik
o Täielik konkurents · Ordo-liberaalne käsitlus. Nõutakse turukorraldusena täielikku konkurentsi, st turule sisenemine on vaba ja ilma tõketeta ning hinnad on fiks turuosaliste jaoks. Oletati, et nii on tulemuseks efektiivne tootmine, mis on orient tarbija nõudmistele. Katrellivastane seadusandlis, takistatakse ühinemisi. · Neoklassikaline lähenemine. Ei ole kohta uusi tooteid ja tootmistehnoloogiaid otsivale innovaatikale. Ettevõtted saavad oma toodangu eest hinna, mis vastab täpselt nende piirkuludele. o Töötav konkurents. Turustruktuur mõjutab turukäitumist, mis omakorda mõjutab turutulemusi. Neid mõjutavad omakorda nii mikro- kui ka makrotasandi tegurid. o Chicago koolkond. Kontseptsiooni kujunemine 1970ndatel kriitikast riikliku reguleerimise praktikale ja
uus majandus majandusliku efektiivsuse tõus, mis seisneb tootlikkuse kasvus, tulude suurenemises, madalas tööpuuduses ja mõõdukas inflatsioonis ning mis on tehnoloogiliste muudatuste, ettevõtete tegevuse ja majanduspoliitika koosmõju tagajärg üldine tootlikkus igasuguse tootmismahu kasv, mis ei ole seotud tootmissisendite või mastaabiefektiga cobb-douglase funktsioon seos tootmissisendite ja tootmismahu vahel kirjeldav neoklassikaline funktsioon tootmissisendid tootmistegurid: 1) maa, 2) töö ja 3) kapital mastaabiefekt tootmismahu muutuse mõju tootmisefektiivsusele IKT info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mullioht uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest deindustraliseerimine majanduse üldine ja hõive struktuur liiguvad primaarsest ja sekundaarsest sektoris teenuste sektorisse ja uute teadmise loomisse
Vabaturu teooria: vaid turg on efektiivne ressursside paigutaja. Ühiskondliku valiku teooria: poliitikud, ametnikud, üksikindiviidid ja riik tervikuna lähtuvad vaid omakasust, mille tulemuseks on ressursside vale paigutus ning inimvabaduste piiramine. Seega mida väiksem on valitsussektor, seda parem. Turusõbralik lähenemine: arengumaade turgudel on palju häireid mille kõrvaldamisel on oluline roll valitsuse turusõbralikul käitumisel. Neoklassikaline kasvuteooria: Rahvusvaheliste turgude liberaliseerimine suurendab nii sise kui välisinvesteeringuid ning kiirendab seega kapitali akumulatsiooni. Kogutoodangu kasvu tingib: tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu; kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes, tehnoloogia areng. 14. Põllumajanduse roll riigi arengus: Toodang: pm peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool pm sektorit.
majandusajalukku, statistikasse (statistilised mudelid kvaliteedikontrollis) ning majanduse metodoloogiasse. Friedmani teadustöö, mida iseloomustab tugev keskendumine empiirikale, muutis tihti põhjalikult kaasaegset ettekujutust majandusest ja oli aluseks majanduspoliitikat valitsenud keinsismi langusele 1980-ndatel. Sai 1976 aastal Nobeli majandusauhinna. 5. Makoökonomistide koolkonnad. Keinsism | Monetarism | Neoklassikaline koolkond Uuskeinsism | Austria koolkond. Postkeinsism 6. Konkurentsipoliitika-on üks osa riigi majanduspoliitikast ning sellel on selge eesmärk: kaitsta ja arendada efektiivset konkurentsi. Konkurentsipoliitikat on vaja kuna:1) Konkurents ei teki kõigil turgudekl iseenesest, vaid vajab mõnilord riigi meetmeid;2) Konkurents vajab sisulist piiramist, sest mitte kõik konkurentsi vormid ei soodusta majanduslikku efektiivsust, rääkimata õiglusest;3) Konkurents vajab kaitsmist
sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses aluse pannud inglise majandusteadlased Adam Smith (1723–1790), DavidHume (1711–1776) ja teised. Nende käsitlus põhineb vabal konkurentsil, kus efektiivsus on peamiseks motiveerivaks, koordineerivaks ja kontrollivaks mehhanismiks. (absolutism, merkatilism). Liberalism maksimaalne heaolu võimalikult paljudele inimestele. (Saksa LV kogemus) Ordo-liberaalid. W. Eucken. Turule sisenemine vaba ja lma tõketeta, hinnad turuosaliste jaoks fikseeritud. Neoklassikaline lähenemine. Kadunud konkurents kui dünaamiline protsess, kõik taandatakse matemaatlisele optimeerimisülesandele, innovaatoril ei ole kohta. Ühiskonna heaolu kasvu määravad vaid eksogeensed tegurid: rahvastiku ja tehnoloogilise protsessi kasv. Töötav konkurents. J.M Clark. ‚Turustruktuuri, -käitumise ja –tulemuse testid.. on mõjutatud makro- ja mikrotasandi mõjutustest (eralduvõetuna ei anna testid head tulemust ning ka koosvõtuna ei ole tulemus rahuldav). Chicago koolkond. J
klassikaliste juhtimisteooriate arenemisele. Neoklassikalist käsitlusviisi nimetatakse ka käitumuslikuks käsitlusviisiks. Kui klassikalise käsitluse juhtimisteoreetikute peamiseks huviobjektiks oli ametlik e. formaalne organisatsioon koos oma ülesehituse ja koostisosadega ning põhiliselt tegeleti töökorralduse ja töö lihtsustamisega, siis neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Neoklassikaline käsitlusviis e. inimeste juhtimine arenes osalt tänu praktiseerivate juhtide tähelepanekutele, et juhtimise klassikalise käsitluse seisukohtadega ei saavutata alati täielikku efektiivsust ja harmooniat töökohal. Juhid puutusid kokku probleemidega, kus alluvad ei käitunud selliselt nagu nad oleksid pidanud käituma lähtudes klassikalise teooria seisukohtadest. Seega uurijatel tekkis huvi, kuidas muuta efektiivsemaks just inimeste juhtimine.
· P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris: Paiknemise teooria (location theory) ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite (geomeetriline) model-leerimine, ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. · Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality),
saada multikultuurseks ja globaliseerub pärast seda, kui on leitud hea töötav mudel koduriigis. Reborn international on ettevõtted, kes saavad aru, et koduriigis nende mudel ei toimi ja laienevad järk-järguliselt välismaale, kus nende mudel toimiks. 19.milliseid väliskaubanduse teooriaid ja mudeleid on rakendatud rahvusvahelistumise kontekstis? •Absoluutse ja suhtelise eelise teooria (A. Smith) •Heckscheri-Ohlini neoklassikaline väliskaubanduse teooria - iga riik kontsentreerub nende kaupade tootmisele, milles tal on suhteline eelis, st ta suudab neid kaupu toota kuluefektiivsemalt kui teised riigid •Toote elutsükli teooria (R. Vernon) – selle kohaselt toimub toote leiutamine ja arendamine tavaliselt arenenud riikides, kuna uue toote kasutuselevõtt nõuab tavaliselt kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu. Pärast toote jõudmist maailmaturule hakkab tootmine oma
P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. Geograafide ülesandeks sai ruumiliste seaduspärasuste avastamine ning ruumimudelite konstrueerimine. Eelduseks, et geograaf teab nii loodus- kui ühiskonnaseadusi. Majandusgeograafias domineeris paiknemise teooria ja neoklassikaline lähenemine ruumiliste mustrite modelleerimine ja seletamine. 2. Biheiviorism geograafias. Paigutusteema juures sai oluliseks inimeste valikute ja otsuste mõju. Miks inimesed valivad ühe või teise paiga elamis-, teenindus- või kaubanduskeskuseks kuidas kujunevad tänu sellele maakasutus- ja asustusmustrid? 1960- 80ndate alguseni biheivioristlik lähenemine: inimene ei ole alati ratsionaalne (bounded rationality), kognitiivse info ja
keskmine toodang – ühe kulutatud teguriühiku kohta; mastaabiefekt – kui suurendada tootmistegurite panuseid ja toodangumaht suureneb rohkem kordi kui lisati panuseid, siis on tegu positiivse mastaabiefektiga, kui toodang suureneb võrdeliselt tootmistegurite panuste lisamisele, siis mastaabiefekti ei ole, aga kui see suureneb vähem, siis on tegu negatiivse mastaabiefektiga; samatoodangukõver – saame, kui ühendame sellised tegurikomplektid, mis annavad sama toodangumahu; neoklassikaline tootmisfunktsioon – ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, aga järjest väiksemal määral; samakulujoone tõus - kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri panus, kui teise teguri panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused jääks samaks; samatoodangukõvera tõus – kui palju ja kuidas peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et
67. Karl Polanyi formalistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusseadused samad. Substantivistlik majandusteadus kõikides kultuurides on majandusprotsessid unikaalsed 68. Adam Smith - pani aluse majandusteadusele. Ühiskond süvendab aina rohkem tööjaotust, sest siis on toomine efektiivsem. Inimeste tegevust juhib ,,nähtamatu käsi", mille abil saab nii inimene kui ka ühiskond kasu 69. Carl Menger, Eugen Böhm-Bawerk neoklassikaline majandusteadus. Põhineb ratsionaalsel valikul: inimesel on soovid, eesmärgid (järjestatud tähtsusejärjekorras), keskkond pakub talle võimalusi nende saavutamiseks, inimene omab täiuslikku infot valikuvariantide kohta, inimene teeb valiku nii, et ta saaks maksimaalselt kasu. 70. Gustav Schmoller, Thorstein Veblen kriitika neoklassikalisele majandusteadusele ja ratsionaalse valiku teooriale. Majandusprotsessid on mähkunud sotsiaalsetesse
Kui erinevusi tajutakse suurel määral põhjendatutena, ollakse oma eluga rahul. Seda muidugi juhul, kui sissetulekud võimaldavad normaalselt (majanduse ja ühiskonna arengutaset arvestades) ära elada. Rahulolu kaudu saab majanduse arengutaset hinnata vaid käesoleval ajahetkel. Heaolu pikaajaliseks kindlustamiseks on majanduskasv vältimatu. Siiani laialdaselt levinud seisukoht on seejuures, et ebaühtlasel tulujaotusel on majanduskasvu soodustav toime. Nii klassikaline kui ka neoklassikaline majandusteooria peab tootmisressurssidest majanduskasvu tagamisel olulisemaks kapitali (sh ka maad ja teisi loodusressursse). Elavtöö võimaldab vaid olemasolevat tootmispotentsiaali ära kasutada. Olgu siinkohal meenutatud K. Marxi poolt esile toodud kapitali esialgse akumulatsiooni perioodi, mis viib suure osa elanikkonna suhtelise vaesumiseni, kuid on tulevase arengu tagamisel vältimatu. Analoogiline protsess toimus Eestis kümmekond aastat tagasi
annaabi.ee 
