Kahepooluseline maailm * Saksamaa lõhenemine * lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas UNGARI KRIIS e ülestõus 1956 05.03
Kommunistlik maailmasüsteem NSV Liit ja tema satelliitriigid pärast Teist maailmasõda Idabloki kujunemine Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia,
elujärg oli parem, kui Ida-Berliinis NATO ja VLO /ajad/ NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-Blokk & Lääne-Blokk, * Liiduvabariigid juht: USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga.
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud
1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1
Marshalli plaan Trumani doktriini rakendus, Euroopa taastamise plaan NATO 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-
>laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse ning propagandarünnakutega üksteise vastu, vallandades vahel ka niinimetatud asendussõdu kolmandates riikides. Sotsialismileer · NSV Liit - 1917 / 1918-1920 / 1922 / maailmarevolutsioon ebaõnnestus - pärast II maailmasõda: NSV Liidu koosseisus 15 liiduvabariiki · idablokk ehk Ida-Euroopa ehk satelliitriigid 8 riiki - Ida-Saksamaa (SDV), Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Jugoslaavia · Aasias - Hiina (1949 Mao Zedong), Põhja-Korea, Vietnam, Mongoolia · 1960.-1970. aastatel lisandusid - Kuuba, Afganistan - Kongo, Etioopia, Somaalia, Mosambiik, Angola, Madagaskar; Roheneemesaared, ... · koostöö: VMN - arendamaks majanduslikku koostööd - vastukaaluks Marshalli plaanile - vastastikune abi USA abi asemel VLO
1974-... Kolmas laine Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Totalitaarsest reziimist vabanesid ka Kesk- ja Diktatuuri langemine Ida-Euroopa riigid ning Portugalis, Nõukogude Nõukogude satelliitriigid Liidu lagunemine. Aafrikas. 6. Mis muutsid demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas? Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. 7. Mis kujuneb lähiaastatel demokraatia põhitrendiks? Miks? Demokraatia levik on olnud 20. sajandi ülemaailmseks suundumuseks ja lähimate aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole
...........9 2.4 Prantsusmaa..........................................................................................................9 2.5 Saksamaa..............................................................................................................9 3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM............................................................11 3.1 Stalinlik NSV Liit...............................................................................................11 3.2 NSV Liidu satelliitriigid.....................................................................................12 3.3 Stalini surm........................................................................................................ 12 3.4 Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma.................................................13 ALLIKAD...................................................................................................................14
· Organisatsiooni eesmärgiks oli majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. · Tegelikkuses allutas Moskva tänus organistatsioonile Ida-Euroopa sots.riikide majanduse ning sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sots.riikides ning Idabloki lagunemisega. III Külma sõja osapooled: A) Idablokk - NSV Liit ja talle alluvad satelliitriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja mõned Aafrikas. (kaart lk 110; 119) · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Idabloki riike iseloomustasid:
Majanduslik juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. · Sõjaväestus oli suurem kui maailma keskmine, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. Stalini hirmuvalitsus · Repressioonid tugevnesid · Massilised arreteerimised · Küüditamised · GULAG-isse, vangilaagrisse · Likvideeriti teisitimõtlejad · Ulatuslik natsionaliseerimine Satelliitriigid Riigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria. Kommunistid tõusid võimule neis riikides, likvideeriti opositsioon ja teisitimõtlejad. Alluti täielikult Moskvale. Stalini surm 5 märts 1953 suri. Beria alustas uuendusi: vabastati suur hulk vangistatuid, alustati suhete normaliseerimist, liberaliseeriti juhtimist, Hrustsov tühistas osa Beria uuendusi. NSVL-is algas sulaperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine.
4) Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine. Käsumajandus. 5) Suur sõjaväestatus, riigikaitse. Kommunistliku diktatuuri kehtestamine: Pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valtsus, kus jõuministeeriumid kommunistide käes. Mõned populaarsed ümberkorraldused, nt maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid võitsid. Tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine. NSVL satelliitriigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria. 1949. aastal kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Stalini järel 1953. aastal läks võim Lavrenti Beriale, kes alustas uuendusi. Alustas suhete normaliseerimist, liiduvabariikidele anti rohkem vabadusi. Tema kõrvaldati ning siis tuli Nikita Hrustsov. Tühistas osa Beria uuendis, kuid siiski tekitas sulaperioodi. Korea sõda. 1950-1953. Põhja-Korea NSVLi ja Hiina toetuse tungis kallale L-Koreale, vallutas suure osa
võimalik NSV Liitu rahulikuna hoida. Suur osa USA enda eksperte pidas projekti utoopiliseks, kuid NSVL oli sunnitud tunnistama oma mahajäämust võidurelvastumises. Mihhail Gorbatsovi ja Ronald Reagani kohtumisel Islandil 1986. a. sügisel oli tähesõdade programm Gorbatsovi initsiatiivil üheks põhiküsimuseks. Tähesõdade programm oli üks NSVL majandusliku kokkuvarisemise kiirendajaid. 1983. algab eurorakettide paigaldamine 13.Sotsialistlik maailmasüsteem. Ida-Euroopa satelliitriigid-Poola, Rumeenia, Bulgaaria, SDV,Ungari, Rumeenia,Jugoslaavia. Kuni 50nda aastani nimetati neid rahvademokraatia riikideks. Pärast 50ndat on sotsialistlikud riigid. Sotsialistliku maailmasüsteemi moodustumine. Sotsialismifilosoofia rajajad rõhutasid solidaarsust ja koostööd ning omandi ühiskasutamist, mis võimaldaks kindlustada kõikidele inimestele inimväärse eksistentsi, harmoniseeriks inimeste, rahvaste ja riikide vahelised suhted ning kõrvaldaks sotsiaalsed konfliktid ja sõjad.
NSV Liit eraldumine maailmast tõi kaasa üha enam maha jäämist. Isikukultus omandas seninägematu ulatuse. Kui Stalin ei saanud olla kõige tähtsam, siis oma võimu kindlustamiseks kasutas ta võimuvõitlust. 1948.aastal allutas NSV Liit Kesk ja Ida-Euroopas kommunistliku diktatuuri. Kohe pärast saabumist moodustati Ajutine Valitsus, mis tegi ümberkorraldusi, nagu maareform. NSV Liit kõrvaldas isemõtlejaid ja neid, kes ei soovinud Moskvale alluda. Olid tekkinud Moskva satelliitriigid. Kommunistid said võimu Ida-Saksamaal ja sellega loodeti saada võim üle kogu saksamaa, aga see ebaõnnestus. 1949 kuulutati välja Saksa Demokraatlik vabariik. Stalini viimastel eluaastatel süvenes terror ja maailmavallutus kavad muutusid suurejoonelisemaks. Juutide laiaulatuslik represseerimine. 5.märtsil 1953 suri Stalin. Peale Stalini surma tühistati hulgaliselt tema viimaseid korraldusi. Selget järglast Stalinile ei määratud, kuid suurim võim läks julgeolukujuhi Beria kätte
Kui natside agressiooni ohvrite iseseisvus sõja lõppedes taastati, siis Nõukogude Liidul, mis oli ise Natsi-Saksamaaga salaplaane teinud ja sellega sõja puhkemisele kaasa aidanud, lubati vallutatud Balti riigid annekteerida ning järgida poliitikat, mida NSV Liit oli ka ise nimetanud "agressiooniks" varem nende riikidega sõlmitud lepingutes. Kuigi nõukogude mõjusfääri langesid ka mitmed teised Ida-Euroopa riigid, siis vähemalt säilitasid need satelliitriigid mingisuguse iseseisvuse. Ühendriigid ja Suurbritannia ei tunnustanud küll kunagi Balti riikide allaneelamist õiguslikus mõttes, kuid aeg-ajalt tuli neil sellega leppida poliitilise reaalsuse mõttes. 14. augustil 1941 vastu võetud Atlandi hartas olid president Roosevelt ja peaminister Churchill lubanud seista kõigi õigusvastaselt anastatud rahvaste vabaduse eest. Ent Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel leppisid nad vaikides Balti riikide jäämisega Stalini kontrolli
stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953–1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.–1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine. Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsetest režiimidest Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude satelliitriigid Aafrikas. Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980. aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed režiimid. Erinevalt varasematest demokratiseerumislainetest ei ole kolmandale lainele siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Kui 1970. aastate alguses oli demokraatlikke maid umbes 40, siis 20
kaotama NLi sissetung Ungarisse tekitas pingeid, konflikti tekitas Praha kevade lämmatamine 1968 16 Liikumisi Läänes lõhestas maoismi levik, sest see kuulutas kompromissitut heitlust kapitalismiga, Moskvas sooviti võimu ligi pääsefa kompromissidega -> Lääne-Euroopas tekkis eurokommunism, mis üritas Moskva kontrolli alt vabaneda ja võimaluste piires iseseisvuda (Itaalia, PM) 22. NLi satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopas Riikide okupeerimisel loodi ajutised valitsused Moskva järgi, neis anti jõuministeeriumid kommunistide kätte Ajutine valitsus tegi maareformi ja natsionaliseeris sakslaste käsilaste ettevõtted Korraldati valimised, milleks moodustati pahepoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon – nad allusid Moskva korraldustele
· Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksenburg Brüsselis 50 aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu - Brüsseli pakti ehk Lääneliidu. · 1948. a. suvel, Berliini blokaadi ajal võttis USA kongress vastu resolutsiooni, mis lubas ja soovitas presidendil astuda liitudesse Euroopa riikidega. 1949. a. aprillis loodigi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. · NSV Liit, tema "satelliitriigid" ja ka Soome keeldusid Marshalli plaanist. Jaanuaris 1949 asutasid NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) - vastastikune majandusabi USA abi asemel. Selle liikmesriigid olid NSV Liit, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Mongoolia, Kuuba ja Vietnam. Eesmärk oli nende riikide majanduse aina tihedam seostamine NSV Liidu majandusega.
impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 7
1985. aastaks. USA ei ratifitseerinud seda, kuna NSVL viis 1979 väed Afganistani ja saab rääkida külma sõja ägenemisest. Avaldus: USA paigutas Prantsusmaale ja Saksamaale ülitäpsed tuumarelvadega varustatud raketid. 1983 raketitõrje paigutamine kosmosesse: Tähesõdade programm. Avaldus ka spordivõistluses. 1980 toimusid suveolümpiamängud Moskvas, mida USA sportlased boikoteerisid. Järgmistest olümpiamängudest ei võtnud osa NSVL ja tema satelliitriigid. 1985. aastast hakkasid jälle pinged lõdvenema. See oli seotud sellega, et NSVL sai võimule Gorbatsov. USA pärast II maailmasõda Võitja riik ja pärast sõda oli USA esialgu nelja aasta vältel tuumarelva ainuomanik: mõjuvõimas seisukoht. USA ütles lahti isolatsionismist. Kuna USA oli ainuke riik, mis oli valmis seisma vastu NSVL mõjuvõimu laienemisele. 1. H. Truman 1945-53; demokraatliku partei esindaja. Trumani doktriin: kommunismi pidurdamine
· 13.8.1962 sulgesid nõukogude tankid piiri Lääne-Berliini ja alustati nn. Berliini müüri ehitamist, et takistada idaberliinlaste Läände põgenemist. · Järgnesid Nõukogude-USA tankide jõudemonstratsioonid oktoobris 1961. 1962. aasta alguseks tõmbuti tagasi. Kokkuvõtteks · 1940. aastate lõpp ja 1950. aastate algus on "külma sõja" eskaleerumise periood. · Tekkib sotsialistlik maailmasüsteem. NSV Liidu Ida-Euroopa satelliitriigid, aga ka esimesed lõhed sotsialistlike riikide vahel. · Mitmel korral (Berliini kriis 1948-1949, Korea sõda 1950-1953, Berliini 1961, Kuuba kriis 1962) seisavad kaks blokki sõjalise konflikti lävel. · Pärast 1956 aastat algab pingelõdvenduse periood · Berliini kriisi 1961 järel algab uus pingelõdvenduse periood, mida iseloomustavad juba konkreetsed tuumadesarmeerimise alased meetmed · Majanduslikus mõttes on 1950
· Arengumaad mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) - Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe - Välislaenud, välisinvesteerinud tekitavad sõltuvust · Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Maailmasüsteem Immanuel Wallerstein · Maailm jaguneb kolme piirkonda, paneb paika riikide positsiooni maailmas · Tuum kõige võimsamad riigid, keskpunkt, praegusel ajal USA ja USA satelliitriigid (Kanada, Euroopa), varem oli Inglismaa · Perifeeria · Poolperifeeria Tsivilisatsioonid Samuel P Huntington · Maailm jaguneb tsivilisatsioonide järgi: lääne, islami, ortodoksi, aafrika, ladina-ameerika, hindu jne · Need riigid mis on samas tsivilisatsioonis saavad hästi läbi · Sotsiaalsed konflikte on palju rohkem riikide vahel, kus erinevad tsivilisatsioonid kokku puutuvad Postmodernism · Kaks tähendust
alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume.
annaabi.ee 
