Kahepooluseline maailm * Saksamaa lõhenemine * lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas UNGARI KRIIS e ülestõus 1956 05.03
Kommunistlik maailmasüsteem NSV Liit ja tema satelliitriigid pärast Teist maailmasõda Idabloki kujunemine Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli sotsialismileeri kujunemine, mida võib ka idablokiks nimetada. Idablokk (sotsialismileer) kujunes pärast Teise maailmasõja lõppu, kui Nõukogude Liit mõne aasta jooksul kehtestas oma mõjuvõimu Punaarmee kontrolli all olnud Ida-Euroopa maades. 1950. aastate alguses oli kommunistide võimu all 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia,
elujärg oli parem, kui Ida-Berliinis NATO ja VLO /ajad/ NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le. * Sotsialistlikud maad juht: NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, ? BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-Blokk & Lääne-Blokk, * Liiduvabariigid juht: USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, raudne eesriie *Sotsialismileeri moodustasid Moskva kontrolli all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga.
Kommunistlik maailmasüsteem: Idablokk: *Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei kätte.*Parteile allutatud kogu elu riigis(riigi aparaat, ühiskonna organisat-d, kultuurielu)*Suur võim julgeolekuer ganitel. Võim püsis terrori ja hirmu abil.* Majandus riigistatud *Sõjastatus suur, suured kulutused riigikaitsele, elatustase madal. Stalinlik NSVL: *hirmuterror*massilised arreteerimised*küüditamised *ideloogiline surve(läänestamise vastu)*isikukultus NSVL satelliitriigid :*kommunistide juhitud ajutised valitsused*maareformid*uus kommunistide partei*Poola, Tsehhoslovakkia,Rumeenia, Ungari, Bulgaaria*Kommunistid Sks-maal võimu ei saanud->loodi Saksa Demokraatlik Vabariik Stalini surm: *Stalin tahtis saada lahti kaastöölisest Beriast ja tahtis saada lahti juutidest *05 märts 1953 Stalin suri*Võim Beria kätte*Beria alustas uuendusi (vabastati vange, piirati julgeolekuorganeid, liberaliseeriti tsentraliseeritud
1. Suur terror, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, II MS lõpp – Stalin 2. Sulaaeg, erinevad kampaaniad, Berliini müüri ehitamine, Kuuba kriis – Hruštšov 3. Praha kevad, neostalinism – Brežnev Kaks Saksamaad: 1. Demokraatlik, föderatsioon, orientatsioon Läände – Saksa LV 2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1
Marshalli plaan Trumani doktriini rakendus, Euroopa taastamise plaan NATO 1949 Põhja-Atlandi lepinguorganisats. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, NSVL + Ida-Euroopa sotsialismimaad VLO Varssavi Lepinguorganisats. 1955 Söe- ja Teraseühendus - riikidevaheline majandusorganisatsioon, mis eksisteeris iseseisvana aastatel 19521967. 19672002 oli ta üks Euroopa Ühenduse ja hiljem Euroopa Liidu allorganeid. Idabloki riigid juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Läänebloki riigid juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia 3. Berliini blokaad 1948 juunis Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast, st elektrist, kütusest ning toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin aga ei alistunud. USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada Lääne-
>laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevuse ning propagandarünnakutega üksteise vastu, vallandades vahel ka niinimetatud asendussõdu kolmandates riikides. Sotsialismileer · NSV Liit - 1917 / 1918-1920 / 1922 / maailmarevolutsioon ebaõnnestus - pärast II maailmasõda: NSV Liidu koosseisus 15 liiduvabariiki · idablokk ehk Ida-Euroopa ehk satelliitriigid 8 riiki - Ida-Saksamaa (SDV), Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Jugoslaavia · Aasias - Hiina (1949 Mao Zedong), Põhja-Korea, Vietnam, Mongoolia · 1960.-1970. aastatel lisandusid - Kuuba, Afganistan - Kongo, Etioopia, Somaalia, Mosambiik, Angola, Madagaskar; Roheneemesaared, ... · koostöö: VMN - arendamaks majanduslikku koostööd - vastukaaluks Marshalli plaanile - vastastikune abi USA abi asemel VLO
1974-... Kolmas laine Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Totalitaarsest reziimist vabanesid ka Kesk- ja Diktatuuri langemine Ida-Euroopa riigid ning Portugalis, Nõukogude Nõukogude satelliitriigid Liidu lagunemine. Aafrikas. 6. Mis muutsid demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas? Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas. 7. Mis kujuneb lähiaastatel demokraatia põhitrendiks? Miks? Demokraatia levik on olnud 20. sajandi ülemaailmseks suundumuseks ja lähimate aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole
............9 2.4 Prantsusmaa..........................................................................................................9 2.5 Saksamaa..............................................................................................................9 3. KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM............................................................11 3.1 Stalinlik NSV Liit...............................................................................................11 3.2 NSV Liidu satelliitriigid.....................................................................................12 3.3 Stalini surm........................................................................................................ 12 3.4 Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma.................................................13 ALLIKAD...................................................................................................................14
· Organisatsiooni eesmärgiks oli majanduse integreerimine ja vastastikuse koostöö suurendamine. · Tegelikkuses allutas Moskva tänus organistatsioonile Ida-Euroopa sots.riikide majanduse ning sai sellega parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. · VMN varises kokku 1980-ndate aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sots.riikides ning Idabloki lagunemisega. III Külma sõja osapooled: A) Idablokk - NSV Liit ja talle alluvad satelliitriigid Ida-Euroopas (Poola, Saksa Demokraatlik Vabariik, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Põhja- Korea (KRDV), Hiina RV, Põhja-Vietnam (VRDV), Mongoolia ), Ameerikas (Kuuba) ja mõned Aafrikas. (kaart lk 110; 119) · Samas polnud Idabloki riigid alati ühtsed ning aeg-ajalt loobusid osad neist järgimast Moskva poliitilist joont (näiteks Hiina RV, Rumeenia ja Jugoslaavia, Albaania). · Idabloki riike iseloomustasid:
Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks mood...
4) Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine. Käsumajandus. 5) Suur sõjaväestatus, riigikaitse. Kommunistliku diktatuuri kehtestamine: Pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valtsus, kus jõuministeeriumid kommunistide käes. Mõned populaarsed ümberkorraldused, nt maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid võitsid. Tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine. NSVL satelliitriigid: Poola, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria. 1949. aastal kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Stalini järel 1953. aastal läks võim Lavrenti Beriale, kes alustas uuendusi. Alustas suhete normaliseerimist, liiduvabariikidele anti rohkem vabadusi. Tema kõrvaldati ning siis tuli Nikita Hrustsov. Tühistas osa Beria uuendis, kuid siiski tekitas sulaperioodi. Korea sõda. 1950-1953. Põhja-Korea NSVLi ja Hiina toetuse tungis kallale L-Koreale, vallutas suure osa
1. Külma sõja kujunemine Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizhivõitluses. Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külmal sõjal kuumaks muutuda, sest sellises sõjas poleks ellu jäänud ei võitjaid ei kaotajaid. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millise...
Sõjajärgne maailm 1945-1956 Külm sõda. Külma sõja algus. Võidurelvastumine KÜLMA SÕJA ALGUS (1946) NSV Liidu lääneliitlaste suhete jahenemine sai alguse juba sõja lõpul. Lääneliitlastele hakkas järjest rohkem tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. Need kahtlused said kinnitust sõja järel, kui NSV Liit seadis Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, esitas territoriaalseid pretensioone Türgile ning keeldus vägesid Iraanist välja viimast. NSV Liidus jäi esialgu kehtima sõjaseisukord, majanduse kogu jõud suunati sõjatööstuse arendamiseks, kasutades selleks sõdurite ja vangide tasuta tööjõudu. 1946. aasta algul pidas Stalin Moskvas kõne, kus rõhutas sõdade paratamatust kaasaegses maailmas. Stalini kõne andis märku, et Nõukogude Liit valmistub konfliktiks Läänega. Kuu aega hiljem pidas Churchill USAs Fultonis kõne, milles tõi esile seniste liitlaste vastuolud ning kutsus L...
Tallinna Polütehnikum Uku Eller ENSV 1945-1953 Referaat 1 SISUKORD Sisukord................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................3 külm sõda ja eesti.......................................................................................3 Eesti NSV kui nõukogude liidu vabariik....................................................4 Vastupanu reziim...................................................................................5 Võimude vägivalla poliitika............................................................................6 Käsumajandus ja selle tagajärjed...................................................................6 Kultuurielu põhijooned.........................................
stalinismi kokkuvarisemine aastail 1953–1956 suurendas mõnevõrra vabadust ka Ida- Euroopas. 1960.–1970. aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974. aastal, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine. Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub ka Nõukogude Liidu lagunemine, mille tagajärjel vabanesid totalitaarsetest režiimidest Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude satelliitriigid Aafrikas. Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas, kus veel 1980. aastate lõpul olid ülekaalus autoritaarsed režiimid. Erinevalt varasematest demokratiseerumislainetest ei ole kolmandale lainele siiani järgnenud tõsist tagasilööki ning demokraatia levik on olnud 20. sajandi viimase veerandi võimsaim ülemaailmne suundumus. Kui 1970. aastate alguses oli demokraatlikke maid umbes 40, siis 20
kaotama NLi sissetung Ungarisse tekitas pingeid, konflikti tekitas Praha kevade lämmatamine 1968 16 Liikumisi Läänes lõhestas maoismi levik, sest see kuulutas kompromissitut heitlust kapitalismiga, Moskvas sooviti võimu ligi pääsefa kompromissidega -> Lääne-Euroopas tekkis eurokommunism, mis üritas Moskva kontrolli alt vabaneda ja võimaluste piires iseseisvuda (Itaalia, PM) 22. NLi satelliitriigid Kesk- ja Ida-Euroopas Riikide okupeerimisel loodi ajutised valitsused Moskva järgi, neis anti jõuministeeriumid kommunistide kätte Ajutine valitsus tegi maareformi ja natsionaliseeris sakslaste käsilaste ettevõtted Korraldati valimised, milleks moodustati pahepoolsetest erakondadest rahvarinne, kus kommunistidel oli juhtpositsioon – nad allusid Moskva korraldustele
Külm sõda Külma sõja mõiste · Külmaks sõjaks nimetatakse pärast II maailmasõda väljakujunenud USA ja NSV Liidu vastasseisu, mis väljendus vastastikuses ideoloogilises, kultuurilises, majanduslikus, sõjalises, propaganda- ja prestiizivõitluses. See oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik vastasseis kommunistliku idabloki (Nõukogude Liidu ja tema liitlaste) ning lääneriikide vahel aastail 1945-1990. · Võitluse eesmärgiks enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. · Vahenditeks vastastikune luuretegevus, üksteiselt liitlaste ületrumpamine, konfliktide ja kriiside vallapäästmine, pingekollete tekitamine ning neis pingete õhutamine, võidurelvastumine ning ähvardused, nii avalikud kui ka varjatud. Ajastu relvaks tõusis tuumarelv, mis ühest küljest pidi vastaseid hirmutama, kuid teisest küljest takistas külm...
impeeriumi, kuna see tagas neile võimu oma alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 7
Ajalugu 12.klassile (XX sajandi ajalugu) 20. sajandi ajalugu · Saksamaa konstitutsiooniline monarhia (keisri võim põhiseadusega piiratud, kuulutati välja 1871 enne seda killustunud.), keisriks oli Wilhelm II. Poliitiliselt oli mitmeparteisüsteem (rohkem kui kaks parteid), see tingis selle, et tegemist oli koalitsioonivalitsustega (need pole enamasti kuigi püsivad). Euroopa juhtiv tööstusmaa, maailmas teine. Majanduses olid levinud monopolid. Oma kapitali paigutasid riikidesse, kus nähti arenevat turgu (nt. Venemaale tööstuse rajamiseks). 20. sajandi alguses tundsid huvi BBB raudtee ehitamisest (Berliin- Bosporus-Bagdad). Ehk Türgilt oli vaja luba, saidki loakese. Sellel lausa oma nimi: kontsessioon (juriidiline leping, milles üks riik annab teisele kokkulepitud tingimuste...
· 13.8.1962 sulgesid nõukogude tankid piiri Lääne-Berliini ja alustati nn. Berliini müüri ehitamist, et takistada idaberliinlaste Läände põgenemist. · Järgnesid Nõukogude-USA tankide jõudemonstratsioonid oktoobris 1961. 1962. aasta alguseks tõmbuti tagasi. Kokkuvõtteks · 1940. aastate lõpp ja 1950. aastate algus on "külma sõja" eskaleerumise periood. · Tekkib sotsialistlik maailmasüsteem. NSV Liidu Ida-Euroopa satelliitriigid, aga ka esimesed lõhed sotsialistlike riikide vahel. · Mitmel korral (Berliini kriis 1948-1949, Korea sõda 1950-1953, Berliini 1961, Kuuba kriis 1962) seisavad kaks blokki sõjalise konflikti lävel. · Pärast 1956 aastat algab pingelõdvenduse periood · Berliini kriisi 1961 järel algab uus pingelõdvenduse periood, mida iseloomustavad juba konkreetsed tuumadesarmeerimise alased meetmed · Majanduslikus mõttes on 1950
· Arengumaad mahajäämuse põhjus on sõltuvus lääneriikidest (neokolonialism) - Lääneriigid maksavad tööjõu ja tooraine eest vähe - Välislaenud, välisinvesteerinud tekitavad sõltuvust · Majandusarengu jaoks tuleks seda sõltuvust vähendada Maailmasüsteem Immanuel Wallerstein · Maailm jaguneb kolme piirkonda, paneb paika riikide positsiooni maailmas · Tuum kõige võimsamad riigid, keskpunkt, praegusel ajal USA ja USA satelliitriigid (Kanada, Euroopa), varem oli Inglismaa · Perifeeria · Poolperifeeria Tsivilisatsioonid Samuel P Huntington · Maailm jaguneb tsivilisatsioonide järgi: lääne, islami, ortodoksi, aafrika, ladina-ameerika, hindu jne · Need riigid mis on samas tsivilisatsioonis saavad hästi läbi · Sotsiaalsed konflikte on palju rohkem riikide vahel, kus erinevad tsivilisatsioonid kokku puutuvad Postmodernism · Kaks tähendust - Teooria, lähenemisviis
alamate üle ning kaitses teiste väiksemate naaberriikide rünnakute eest, samas säilitasid nad kohalikes asjades autonoomia. Tegemist oli imperiaalse süsteemiga, kus Ninive (riigi hilisem pealinn) ja Assuri piirkond allus Asüüria kuningatele otseselt, Babülon ja sellest lõunasse jäävad Mesopotaamia olid dominiooni piirkond (siseküsimustes autonoomsed), ning nt Palestiinas eksisteerisid pool-sõltumatud satelliitriigid nagu Juuda kuningriik – kui need mässu tõstsid, siis see suruti maha (umbes nagu Nõukogude impeerium lämmatas ülestõusud formaalselt sõltumatus Ungaris ja Tśehhoslovakkias). Kui assüürlased vallutasid Egiptuse, siis seal pandi võimule vaaraodest nukuvalitsejad, kelle lojaalsuse Assüüriale tagas assüürlastest garnison. Analoogset mudelit on kasutanud enamus hilisemaid suuri impeeriume. 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
