Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Õiguse aluste kordamisküsimused (1)

Tallinna Ülikool - Kategooriata - Uurimistöö meetodid
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Millised on riigivalitsemise vormid?
  • Millised on riikliku korralduse vormid?
  • Mida mõistetakse poliitilise reziimi all?
  • Mis on riigi funktsioonid?
  • Mis on riigiaparaat ja riigiorgan?
  • Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
  • Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
  • Mis on õigusriik seadusriik politseiriik haldusriik totalitaarriik?
  • Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
  • Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
  • Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
  • Kuidas defineerida õigust?
  • Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
  • Mis eristab õiguse juriidilist sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
  • Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
  • Milline norm on sotsiaalne norm?
  • Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
  • Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet?
  • Milline on õigusnormi loogiline struktuur?
  • Miks just selline?
  • Mis on õigusnormi hüpotees?
  • Kuidas hüpoteese liigitatakse?
  • Mis on õigusnormi dispositsioon?
  • Kuidas dispositsioone liigitatakse?
  • Mis on õigusnormi sanktsioon?
  • Kuidas sanktsioone liigitatakse?
  • Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides?
  • Mis on õigusharu?
  • Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
  • Mis on õigusliku reguleerimise meetod?
  • Mis on õigusinstituut?
  • Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
  • Mis on õigussüsteem?
  • Mis on õigusperekond?
  • Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
  • Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
  • Mida mõistetakse õiguse vormide õiguse allikad all?
  • Mis on tänapäevased õiguse allikad?
  • Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
  • Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
  • Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
  • Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
  • Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
  • Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
  • Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
  • Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
  • Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
  • Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
  • Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
  • Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
  • Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
  • Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
  • Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess?
  • Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
  • Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
  • Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
  • Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
  • Mis on õigusrikkumise objekt?
  • Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
  • Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud?
  • Mis on juriidiline vastutus?
  • Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
  • Mida hõlmab riigiõigus?
  • Mis on riigiõiguse allikad?
  • Mis on põhiõigused?
  • Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
  • Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus?
  • Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
  • Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
  • Millised on haldusõiguse õigusallikad?
  • Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted?
  • Kes on avaliku halduse kandjad?
  • Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod?
  • Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik?
  • Millised on tsiviilõiguse printsiibid?
  • Mis on hea usu põhimõte?
  • Mis on mõistlikkuse põhimõte?
  • Mis on õigusvõime ja teovõime?
  • Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime?
  • Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
  • Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
  • Mida tähendab tehingu vormivabadus?
  • Mis on tingimuslik tehing?
  • Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes?
  • Millal volitus lõpeb?
  • Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
  • Mis on aegumine?
  • Mis tähtsus sellel on?
  • Millised on aegumise tähtajad?
  • Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
  • Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust?
  • Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel?
  • Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele?
  • Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
  • Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
  • Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
  • Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
  • Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on?
  • Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
  • Mis on omand ja millised on omandi liigid?
  • Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
  • Mis on reaalservituut?
  • Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb?
  • Mis on kasutusvaldus?
  • Kuidas see tekib?
  • Mis on isiklik kasutusõigus?
  • Mis on hoonestusõigus?
  • Mis on ostueesõigus?
  • Kuidas see seatakse?
  • Mis on pant Millised on pandi liigid?
  • Mis on registerpant?
  • Kuidas toimub transpordivahendi pantimine?
  • Mis on kommertspant?
  • Kuidas see tekib ja lõpeb?
  • Mis on õiguste pantimine?
  • Mis on hüpoteek?
  • Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine?
  • Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
  • Mida reguleerib võlaõigusseadus?
  • Millele kohaldatakse Võlaõigus-seaduse üldosa sätteid?
  • Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
  • Mis on tsiviilõiguse allikad?
  • Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel oferdil ja aktseptil?
  • Millised nõuded esitatakse tehingu vormile?
  • Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel?
  • Mis on eelleping?
  • Mida tähendab seaduse diskpositiivsuse põhimõte Võlaõigusseaduse järgi?
  • Mis on lepingute siduvuse põhimõte?
  • Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?
  • Millega määratakse lepingupoolte kohustused?
  • Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
  • Mis vormis võibpeab leping olema sõlmitud?
  • Kuidas võib lepingut muuta?
  • Millal loetakse kohustus täidetuks?
  • Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid?
  • Kui võlgnik on kohustust rikkunud?
  • Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju?
  • Mis on kõrvalkohustused?
  • Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine?
  • Mis on käsiraha?
  • Mis on leppetrahv?
  • Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek?
  • Mis on müügileping mõiste?
  • Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused?
  • Mis on vahetusleping?
  • Mis on faktooringleping?
  • Mis on kinkeleping?
  • Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe?
  • Mis on üür ja kõrvalkulud?
  • Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja võtja kohustused?
  • Mis on litsentsileping?
  • Mis on frantsiisileping?
  • Mis on ehitise ajutise kasutamise leping?
  • Mis on tasuta kasutamise leping?
  • Mis eristab laenu- ja krediidilepingut?
  • Mis on laenuintress?
  • Mis on elurendis ja ülalpidamisleping?
  • Mis on kompromissleping?
  • Mis on seltsinguleping?
  • Mis on käsundusleping?
  • Mis on töövõtuleping?
  • Mis seda iseloomustab?
  • Mis leping on maaklerileping?
  • Mis on agendileping?
  • Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad?
  • Mis on komisjonileping?
  • Mis on maksekäsund ja arveldusleping?
  • Mis on reisijaveo leping tsarterleping pagas?
  • Mis on ekspedeerimisleping?
  • Mis on pakettreisileping?
  • Mis on hoiuleping?
  • Mis on hoiutasu?
  • Milles seisneb hoidja vastutus?
  • Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele?
  • Mida reguleerib äriseadustik?
  • Kes või mis on ettevõtja ettevõte ja tegevusala?
  • Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
  • Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
  • Mis on ärinimi?
  • Kuidas neid eristatakse?
  • Kuidas neid kaitsta saab?
  • Mis on prokuura?
  • Mis andmeid saab äriregistrist?
  • Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine?
  • Kuidas toimub osaühingu asutamine?
  • Millised on osaühingu asutamisdokumendid?
  • Kuidas toimub osaühingu juhtimine?
  • Millised on osaühingu lõpetamise alused?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine?
  • Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
  • Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
  • Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted?
  • Missugune on aktsiaseltsi struktuur?
  • Mis on aktsiaseltsi juhtorganid?
  • Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted?
  • Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted?
  • Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
  • Millised on äriühingute juhtimisorganid?
  • Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus?
  • Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada jagundada ümberkujundada?
  • Milline on piiriülese ühinemise kord?
  • Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus?
  • Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse?
  • Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja?
  • Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
  • Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses?
  • Millest moodustub pankrotivara?
  • Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses?
  • Kuidas toimub pankrotivara valitsemine?
  • Kuidas pankrotimenetlus lõpeb?
  • Mis on kompromiss pankrotimenetluses?
  • Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused?
  • Mida reguleerib saneerimisseadus?
  • Mis on saneerimine?
  • Kuidas saneerimismenetlus algatatakse?
  • Millised on saneerimisnõustaja ülesanded?
  • Kuidas toimub saneerimiskava koostamine vastuvõtmine kinnitamine?
  • Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse?
  • Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad?
  • Mida reguleerib pärimisseadus?
  • Mis on pärimisõigus?
  • Kuidas toimub pärimine seaduse järgi?
  • Milline on abikaasa seisund pärijana?
  • Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks?
  • Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi?
  • Mis on annak ja selle ese?
  • Mis on sihtkäsund ja selle ese?
  • Mis on sihtmäärang ja selle ese?
  • Kes on testamenditäitja?
  • Millised on testamenditäitja kohustused?
  • Mis on testament ja millised on testamendi liigid?
  • Mille poolest erineb pärimisleping testamendist?
  • Mis on pärandi avanemine?
  • Kuidas saab pärandist loobuda?
  • Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus?
  • Kuidas toimub testamendi täitmine?
  • Kes on kaaspärija?
  • Milles seisneb pärandvara ühisus?
  • Mida reguleerib perekonnaseadus?
  • Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?
  • Millised on abikaasade võimalikud varasuhted?
  • Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?
  • Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses?
  • Mida reguleerib töölepingu seadus?
  • Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
  • Mis on tööleping?
  • Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
  • Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
  • Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
  • Mis on katseaeg mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla?
  • Millised on töötaja kohustused?
  • Millised on tööandja kohustused?
  • Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
  • Kuidas saab töölepingut muuta?
  • Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust?
  • Mis on töölepingu lõppemise alused?
  • Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda?
  • Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
  • Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
  • Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
  • Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?
  • Mis tingimustel antakse õppepuhkust?
  • Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse?
  • Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
  • Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale?
  • Mis on töölähetus?
  • Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
  • Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
  • Millised on kahju hüvitamise põhialused?
  • Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
  • Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
  • Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
  • Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes?
  • Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
  • Mis on individuaalne töövaidlus?
  • Kes lahendab töövaidlusi?
  • Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused?
  • Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
  • Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
  • Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
  • Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
  • Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
  • Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
  • Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel?
  • Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
  • Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
  • Kes on isikud kes alluvad karistusseadusele?
  • Kellele ei kohaldata karistust?
  • Milline tegu või tegevus on süütegu?
  • Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
  • Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
  • Kuidas anda hinnang teole mis võib olla süütegu?
  • Kuidas tulemit hinnata?
  • Millised on süüteost osavõtu vormid?
  • Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik?
  • Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid?
  • Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele?
  • Milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
  • Millal kohaldatakse liitkaristusi?
  • Millised on karistused väärteo eest?
  • Kes lahendavad väärteoasju?
  • Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
  • Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
  • Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
  • Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks?
  • Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
  • Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
  • Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
  • Millised on kohtunike kohustused?
  • Millised on kohtunike sotsiaaltagatised?
  • Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
  • Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
  • Millega tegeleb oigusteadus?
  • Kuidas defineerida oiglust?
  • Kuidas defineerida oiguskindlust?
  • Mis on legaaldefinitsioon?
  • Kuidas toimub nende uletamine?
  • Millised on ehtsad naivad ja vaartuslungad?
  • Mida oodatakse juristilt?
  • Kusimuses Kuidas lahendatakse kaasuseid?
  • Kui tootaja soovib saada kirjalikku toolepingut?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksususteem?
  • Mis on tarbijakaitseseaduse ulesanne?
  • Millised on tarbija pohioigused?
  • Millised on muuja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused?
  • Milline on Eesti Vabariigi maksusu steem?
  • Midagi sisaldama?
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused?
  • Avalik võim
  • Territoorium , millel see avalik võim kehtib
  • Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud.

Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.
Riigil on 3 põhitunnust:
1)territoorium
Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir , mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse . Riigipiiri rikkumine on alati karistatav .
2)rahvas/elanikkond
Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees.
3)suveräänne riigivõim
Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule.
2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja
presidentaalset vabariiki?
Riigivalitsemise vormid on:
a) Monarhia
b) Vabariik
Parlamentaalses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte.
3. Millised on riikliku korralduse vormid?
Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi:
a) Unitaarriik ehk lihtriik
b) Föderatsioon ehk liitriik
4. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all?
Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Põhitüüpideks on a) demokraatlik ; b) autoritaarne ; c) totalitaarne.
5. Mis on riigi funktsioonid?
Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse . Riigi funktsioone teostatakse mitmesugustes õiguslikes ja organisatsioonilistes vormides.
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan ? Kuidas riigiorganeid liigitatakse?
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganite olulisemad tunnused on:
a) riigiorganil on riigivõimualased volitused , ta teostab riigi monopoolset pädevust, riigivõimu;
b) riigiorganil on õigusaktidega kindlaksmääratud funktsioon ;
c) oma funktsiooni teostamiseks on riigiorgan varustatud vajaliku pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga;
d) riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest;
e) riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks ( osakond, talitus, büroo jms);
f) riigiorganites töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad.
7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos?
Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni.
8. Mis on õigusriik, seadusriik , politseiriik, haldusriik , totalitaarriik ? Mis on
sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki?
a) Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õigulikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikuse.
b) Seadusriik = Õigusriik Seadusriik = Õigusriik.
c) Politseiriik on sellinne riigivõimukorraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud.
d) Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui ka kohtuvõimu tegevust.
e) Totalitaarriik on nüüdisaja diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi sfääride, s.h. eraelu, allutamine riigi kontrollile . ( http://www.oesel.ee/civics/sonastik.html )
f) Sotsiaalriigi eesmärgina loetakse sotsiaalse õigluse tagamist, mis võiks seisneda sotsiaalsete riskide kõrvaldamises ja sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse leevendamises.
g) Liberaalses riigis seisab esiplaanil indiviid ning tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Sellele vastavalt peab riik oma tegevust piirama. Samas
peab riik suutma garanteerida avalikku korda ja julgeolekut. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonna ellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja ( http://nk.kaitseliit.ee/index.php?picfile=42 )
9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ( huvigrupid , poliitilised parteid, parlamendisaadikute rühmad) ja indiviidid , teatavatel juhtudel aga kogu rahvas (seaduse vastuvõtmisel rahvahääletusel) ning ta leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss . Sellest aspektist vaadatuna on õigus riigi poliitika väljendus ja selle tulemus.
10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed?
Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga , nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida mida õigusega muuta ei ole võimalik.Sellest aspektist vaadatuna on õigus majanduse peegeldus , majandussuhete resultaat .. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses.
Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut, teisel juhul pidurdab seda, takistades mõne majandusseaduse toimet.
11. Millised on riikide tekkimise enamlevinud teooriad ning mis on lepingu,
orgaanilise ja võimu teooria põhiline sisu?
  • Orgaaniline teooria nägi riigi tekkimise põhjusena neidsamu jõude, mis kutsuvad esile loodusnähtusi ja käsitleb riiki bioloogilise organismi analoogina. Orgaaniline teooria peab riigi tekkimise põhjuseks võitlust võimu pärast. Loomuliku valiku tulemusena jäävad selles võitluses ellu tugevamad.
  • Vägivalla teooria seisneb selles, et inimühiskond on juba sündides jagunenud erinevateks hõimudeks ja rassideks. Nende omavahelistest kokkupõrgetest ja võitlustest sünnib riiklus .
  • Teokraatliku teooria järgi lõi jumal maailma ja selle korralduse, kaasa arvatud riigi.
  • Marksistliku teooria järgi on riigivõimu tekkimise põhjuseks ühiskonna lõhenemine sotsiaalseteks klassideks. Selleks, et majanduslikult valitsev klass võiks säilitada ja kindlustada oma eeliseid ülejäänud ühiskonna ees, vajab ta institutsiooni, mis kaitseks olemasolevat olukorda. Niisuguseks institutsiooniks sai riik ja avalik võim.
    Lepinguteooria tekkis XVIII sajandi valgustuslikest ideedest ja tuletas riigivõimu õiguspärase loodusõiguse seisukohast , mille järgi kõik inimesed on sünnilt võrdsed; riigivõim aga sünnib nende omavahelise lepingu tulemusena. Lepingu eesmärgiks on leida selline ühiselu vorm, mis kaitseks iga kodaniku vabadust ja varandust kogu ühiskonna käsutuses oleva võimuga, piiramata samas aga ühegi teise kodaniku vabadusi ja õigusi. ( http://raulpage.org/kodaniku/omavalitsus.html )
    12. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust?
    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksiooneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    Õiguse spetsifilised tunnused:
    a) Õigus on käitumisreeglite (normide kogum).
    b) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanksiooneeritud normide kogum.
    c) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest režiimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid.
    d) Õigus on üldkohustuslike normide kogum.
    e) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga.
    f) Õigus peab vastama rühiskonna õiglustundele
    13. Mis eristab õiguse juriidilist , sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust?
    Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid.
    Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele.
    Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    .
    14. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus
    riigivõimust?
    Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased.
    15. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
    Sotsiaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumisele piiride kehtestamist, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamist. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende organiseeritus ja korrastatus. Reguleerida, see tähendab kindlaks määrata inimeste ja kollektiivide käitumine, anda neile funksioneerimise ja arengu suunad, viia nad raamidesse, korraldada sihipäraselt nende tegevust.
    16. Milles seisnevad normatiivse reguleerimise ja individuaalse reguleerimise
    eelised ja puudused teineteisega võrreldes?
    Individuaalse regulatsiooni puuduseks on, et tuleb läbi töötada lõpmata palju konkreetseid situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus, puuduvad ühesed lahendid, määravat osa etendab lahendaja suva. Normatiivse reguleerimise puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust.
    17. Milline norm on sotsiaalne norm?
    Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega ( ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga).
    18. Milline on sotsiaalsete normide enamkäsitletud, kõige üldistatum ja
    elementaarsem liigitus? Millised on sotsiaalsete normide põhiliigid?
    Sotsiaalseid norme võib liigitadaerinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotiaalset tähtsust etendavad moraalinormid , tavad ja traditsioonid, korporatiivsed normid, usu ( ehk religioosed ) normid, välise kultuuri ( ehk kombestiku) normid ning õigusnormid.
    a) Moraalinormid
    b) Tava
    c) Religioossed normid
    d) Välise kultuuri normid.
    19. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi
    funktsioonid?
    Õigusnormile on omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused:
    1) ta on inimeste käitumise reegel
    2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele
    3) tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega.
    Õigusnormi funksioonid on reguleerida ja kaitsta. Varustades suhtest osavõtjaid õiguste ja kohustustega, teostavad nad oma regulatiivset funktsiooni, mis ongi nende esmane eesmärk.
    20. Kuidas määratletakse õigusnormi mõistet? Miks nii?
    Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm :
    1) lähtub riigist
    2) õigusnormi täitmine tagatakse riigi sunniga, teda kaitseb riik.
    3) õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel.
    4) õigusnorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused.
    5) õigusnorm on formaalselt määratletud reegel.
    21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline?
    Õigusnormi loogiline struktuur koosneb kolmest elemendist.
    1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused;
    2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused;
    3) sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul .
    Seega on õigusnorm üles ehitatud tinglausena:
    Kui (hüpotees) – siis ( dispositsioon) – vastasel juhul ( sanktsioon).
    22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
    Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Hüpoteesi tingimuste määratletuse astme järgi eristatakse määratletud ehk absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata hüpoteese. Konkreetsuse astme järgi eristatakse kasuistlikke ja abstraktseid hüpoteese. Õigusnormi rakendamist määrava tingimuse iseloomu järgi eristatakse lihtsaid, liit- ja alternatiivseid hüpoteese.
    23. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas dispositsioone liigitatakse?
    Õigusnormi dispositsioon on normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul, missugune käitumine on talle lubatud, keelatud või kohustuslik.
    Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad .
    • Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata.
    • Kirjeldav dispositsioon iseloomustab lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused.

    Käitumise määratletuse astme järgi võivad dispositsioonid olla kas absoluutselt (üheselt) või suhteliselt määratletud.
    • Absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust.
    • Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvarjandi vahel ( alternatiivne alaliik).

    Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone.
    • Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustusek teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul.
    • Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused.

    24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
    Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar - ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone.
    Sanktsiooni määratletuse astme järgi eristatakse absoluutselt määratletud, suhteliselt määratletud ja määratlemata sanktsioone.
    • Absoluutselt määratletud ehk määratletud sanktsioon kujutab üheselt, täpselt ja konkreetsel kujul ilma valikuvõimaluseta antud sunnivahendit.
    • Suhteliselt määratletud sanktsioon fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik.
    • Määraltlemata sanktsioon ei näita rakendatavat sunnivahendit, jättes selle normi rakendaja otsustada.

    Struktuuri järgi liigitatakse sanktsioonid liht- ja alternatiivseteks sanktsioonideks.
    • Lihtsanktsioon näeb sunnivahendina ette ühe mõjutusvahendi, mis kuulub kohaldamisele dispositsiooni nõuete mittetäitmise ( õigusrikkumise ) eest.
    • Liitsanktsioon ehk kumulatiivne sanktsioon sisaldab kaks või enam erinevat sunnivahendit, mida kohaldatakse üheaegselt ühe ja sama õigusrikkumise eest.
    • Alternatiivne sanktsioon võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe või enama sunnivahendi hulgast, rakendades erinevalt liitsanktsioonist vaid ühte neist.

    25. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? ADEKVAATSELT
    Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel ( teatav käitumise keeld, kohustus või võimalus) adekvaatselt edasi selle adressaatidele, isikutele, kellele see käitumismudel on ette nähtud. Õiguse kasutaja või rakendaja peab õigusaktis sõnastatud teksti kaudu võimalikult adekvaatselt mõistma selles aktis sisalduvaid norme.
    26. Mis on õigusharu?
    Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid ( näiteks tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne)
    27. Milliste kriteeriumide alusel liigitatakse õigusnormid õigusharudesse?
    Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on õigusliku reguleerimise objekt ja õigusliku reguleerimise meetod.
    28. Mis on õigusliku reguleerimise meetod? Mis eristab autoritaarset
    reguleerimismeetodit autonoomsest?
    Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks.
    • Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis.
    • Autoritaarne meetod vastandina autonoomsele loob sellise suhte konstruktsiooni, milles üks õigussuhte subjekt on teiste suhtes allutatud, madalam pool, subjektid on subordinatsioonisuhetes.

    29. Mis on õigusinstituut? Milline on õigusinstituudi seos õigusharuga?
    Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest.
    Õigusinstituut on õigusharu üks osa.
    30. Mis on õigussüsteem?
    Õigussüsteemiks nimetatakse teatud kindlas ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad omavahel haakuva terviku. Riikide õigussüsteemid on küll erinevad, kuid sarnasuste järgi liigitatakse neid suuremateks õigussüsteemideks. Tänapäeval domineerivad maailmas mandrieuroopa, anglosaksi ja islami õigussüsteemid. (XIX sajandil eristusid kaks mandrieuroopa õigussüsteemi: romaani ehk prantsuse ja germaani ehk saksa õigussüsteemid. Saksa õigussüsteemi on omaks võtnud ka Eesti.) http://raulpage.org/kodaniku/oigused.html
    Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi.
    31. Mis on õigusperekond?
    Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igusperekond
    32. Kuidas iseloomustatakse romaani-germaani ja anglo-ameerika
    õigusperekonda?
    • Romaani-germaani perekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks: avalikuks õiguseks ja eraõiguseks.
    • Anglo ameerika ehk üldise õiguse perekond kujunes välja inglismaal ja hõlmab tänapäeval praktiliselt kõiki inglisekeelseid riike. Tema iseloomulik tunnus on et kõige tähtsam on kohtulahend .

    33. Määratlege õiguse mõiste ja õiguse tähtsus.
    Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
    Õigus annab ühiskondlikus suhtes osalejale teatud käitumisvõimalused, varustavad konkreetse subjekti „õigusega“ teataval viisil käituda või nõuda mingit käitumist teiselt subjektilt.
    34. Millised õigusharud kuuluvad avalikku õigusesse ja millised eraõigusesse?
    • Avalikku õiguse alla kuuluvad: Tööõigus;rahvusvaheline õigus; riigi- ja konstitutsiooniõigus; haldusõigus; kirikuõigus; karistusõigus; kohtu- ja protsessiõigus; finantsõigus; sotsiaalõigus.
    • Eraõiguse alla kuuluvad: Tööõigus; Tsiviilõigus ( võlaõigus;asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus); Kaubandus- ja majandusõigus ( ühinguõigus; väärtpaberiõigus; panga- ja börsiõigus; konkurentsi- ja tarbjakaitseõigus; Intellektuaalse omandi õigus). Eraõiguse alla kuuluv Intellektuaalse omandi õigus jaguneb omakorda veel : autoriõiguseks; ttööstusomandiõiguseks ja naaberõiguseks.

    35. Esitage skemaatiliselt:
    a) ajalooliselt väljakujunenud õigussüsteem õigusperekondade kaupa ning
    • Romaani – germaani õigusperekond
    • Anglo – ameerika õigusperekond
    • Islami õigusperekond
    • Hinduistlik õigusperekond
    • Judaistlik õigusperekond
    • Kaug-Ida õigusperekond
    • Aafrika ja Madagaskari õigusperekond
    • Sotsialistlik õigusperekond

    b) kaasaegne Eesti Vabariigi õigussüsteem põhiliste õigusharude kaupa.
    • Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
    • Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest.
    • Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes.
    • Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes.
    • Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel.
    • Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon , riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).
    • Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste kaitsmisel ja nendevaheliste vaidluste lahendamisel.
    • Perekonnaõigus reguleerib abielu- ja perekonnasuhteid, seega suhteid, mis tulenevad abielust , sugulusest, lapsendamisest, vanemate kohustustest laste vastu, laste kohustustest vanemate vastu.
    • Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid.
    • Rahvusvaheline õigus on teiste õigusharudega võrreldes eriline õigusharu. Ta reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal.

    c) Milline on rahvusvahelise õiguse asend riigi õigussüsteemi suhtes?
    Tänapäeva demokraatlikud tunnustavad rahvusvahelise õiguse normide kehtejõudu võrdselt riigisiseselt kehtestatud õigusnormidega või peavad neid isegi siseriiklike normide suhtes ülimuslikeks.
    36. Mida mõistetakse õiguse vormide (õiguse allikad) all? Milliseid õiguse vorme
    on ajaloo jooksul kasutatud?
    Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse.
    Õigusteadus (juristide arvamus) etendas õiguse tähendust teatud ajaperioodil (2.-3.saj.) vanas Roomas, kus mõned silmapaistvad juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi, mis olid kohtutele kohustuslikud.
    Kohtu- ja halduspretsedent saavad üldise reegli tähenduse ja neid hakatakse õigusvormina kasutama siis, kui riik omistab kohtulahendile või haldusorgani poolt konkreetses asjas tehtud otsusele kohustusliku jõu järgmiste samasisuliste asjade lahendamisel.
    Leping ei ole üldjuhul õigusvorm, kuid teatavatel juhtudel võib lepingul olla laiem juriidiline tähendus ja kõrgem kohustuslikkuse aste, mistõttu ta on käsitletav õigusvormina.
    Normatiivakt ehk õigusloov akt on tänapäeval kõige levinum ja paljudes riikides ainus õigusvorm.
    37. Mis on tänapäevased õiguse allikad?
    Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on õiguse allikana aksepteeritud tänapäeval kõikides demokraatlikes riikides, neid ei saa aga täielikult eirata ka diktaatorlikud režiimid.
    38. Missugune on Euroopa Liidu õigussüsteem?
    Euroopa Liit on organisatsioon, millel on oma iseseisev õigussüsteem, milles eristatakse esmast ( ehk primaarset ) ja teisest ( ehk sekundaarset ) õigust.
    39. Missugused Euroopa Liidu õigusaktid on kohustuslikud liikmesriikidele?
    Euroopa Liidu esmane õigus on liikmesriikidele siduv ja kohustav ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta.
    Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused.
    40. Milles seisneb üld- ja üksikakti erinevus?
    • Normatiivakt ehk üldakt on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikkee käitumisreegleid ehk õigusnorme.
    • Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed ( antud subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile.

    41. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem?
    Normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõrgeimaks aktiks on seadus. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud parlamendi poolt või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud üldaktid (seadused) on kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi: a)Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: Rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena. b)Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad ps. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (vähemalt 51). C) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
    Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt. Seadlus on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister , viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust, põhiseaduses loetletud seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet.
    Määrus on täidesaatva riigivõimu normatiivakt. Juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruste andmise õigus on Eestis Vabariigi Valitsusel, ministritel ning kohaliku omavalitsuse täitevorganil. Määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel määrus on antud.
    42. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis?
    Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume:
    • Seaduse algatamine;
    • Seaduseelnõu arutamine;
    • Seaduse vastuvõtmine;
    • Seaduse väljakuulutamine;
    • Seaduse avaldamine Riigiteatajas

    43. Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude
    koostamisel?
    Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastuvõetud: Rahvahääletusel, Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt, Riigikogu poolt kiireloomulisena.
    44. Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on
    nende aktide juriidiline jõud?
    Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi oma funktsioonide teostamisel, tehes seda seaduse alusel ja seaduse täitmiseks – VV õigusaktid on allutatud seadustele. Oma juriidiliselt jõult on määrus madalam seadusest ja seadlusest. VV annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks ning teenistusliku järelvalve teostamiseks. Määruses peab viitama selle andmise aluseks olevale seadusesättele. Korraldustega lahendatakse konkreetseid üksikküsimusi (nimetatakse ametisse, eraldatakse raha). Määruse või korralduse andmine otsustatakse VV istungil. Määrusele kirjutab alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär, korraldusele peaminister ja riigisekretär. Nii määrused kui korraldused avaldatakse Riigi Teatajas.
    45. Milliseid õigusakte annavad Eesti kohaliku omavalitsuse organid ja milline on
    nende juriidiline jõud?
    Kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest tuleneb, et kohaliku omavalitsuse volikogu ning valla- ja linnavalitsus annavad normatiivsete aktidena määrusi, mittenormatiivsetena aga volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi.Põhiseaduse § 154 kehtestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt.
    46. Milline on õigusaktide jõustumise ja kehtivuse kord?
    Seaduse jõustumine on otseselt seotud seaduse avaldamisega: Riigi Teataja seaduse § 5 lg 2 kohaselt jõustub rahvahääletusel või Riigikogus vastuvõetud ja Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud seadus 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtpäeva. Sama kord kehtib Vabariigi Presidendi seadluste suhtes.
    Normatiivakti kehtivuse lõpetamiseks võtab selleks pädev riigiorgan vastu akti, millega tunnistatakse seni jõus olnud normatiivakt kehtetuks. Seda tehakse kas 1) eraldi aktiga, mille sisuks ongi ainult seni kehtinud õigusakti kehtetuks tunnistamine, või 2) uue samanimelise normatiivakti vastuvõtmisega, mis kehtestab suhetele uue reguleerimismehhanismi ja ühtlasi tunnistab seni seda suhet reguleerinud akti kehtetuks.
    Kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks, tekib olukord, kus ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Sellist olukorda nimetatakse õigusaktide ehk (lihtsustatult) seaduste kollisiooniks. Kollisiooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniaktid lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akte , mis sisaldab erinorme.
    Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega.
    47. Millistel asjaoludel on õiguse üldaktil tagasiulatuv jõud?
    Üldprintsiibina jõustunud normatiivaktil ei ole tagasiulatuvat jõudu, st selle akti regulatsioon ei laiene juriidilistele faktidele, mis leidsid aset enne akti jõustumist ( näiteks ei saa inimest vastutusele võtta kuriteo eest, mis pandi toime enne seaduse jõustumist). Sellel reeglil on aga kaks erandit:
    1) Tagasiulatuva jõuga seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad, kuid seadusandja ei tohi tagasiulatuvalt kohustusi ega piirata õigusi.
    2) Tagasiulatuva jõuga kriminaalseadus , kui ta kõrvaldab teo karistatavuse või kergendab karistust.
    48. Mis on riigi territoorium õigusakti ruumilise kehtivuse tähenduses?
    Normatiivaktide territoriaalne kehtivus on määratud riigi suveräänsuse ruumilise ( territoriaalse) ulatusega.
    49. Milliste isikute kohta kehtivad nende asukohariigi õigusaktid?
    Normatiivaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi territooriumil asuvate isikute suhtes, sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, apatriidid ( kodakondsuseta isikud), bipatriidid ( kahe või enama kodakondsusega isikud) või välismaalased.
    Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu mõningad selles riigis asuvad välismaalased. Need on välisriikide diplomaadid ja nende abikaasad , konsulaartöötajad, mõne riigiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud, kes omavad nn eksterritoriaalsuse õigust ehk diplomaatilist immuniteeti.
    50. Mis on normatiivmaterjali süstematiseerimine ja millistes vormides see toimub?
    Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Õigusaktide süstematiseerimist teostatakse 1) inkorporeerimise ja 2) kodifitseerimise teel.
    Inkorporeerimise korral seatakse normatiivaktid mingisse ( kas kronoloogilisse, alfabeetilisse, süstemaatilisse vms) järjestusse, kusjuures ei toimu õigusaktide sisulist töötlust.
    Kodifitseerimine on süstematiseerimise vorm, kus normatiivmaterjal töötatakse põhjalikult läbi, kooskõlastatakse ja ühtlustatakse sisemiselt.
    51. Millised spetsiifilised tunnused eristavad õigussuhet muudest
    ühiskonnasuhetest?
    Võrreldes kõigi teiste ühiskondlike suhetega on õigussuhtel rida spetsiifilisi tunnuseid.
    1) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel.
    2) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu.
    3) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mille säilimise tagab riik.
    4) Õigussuhe on inimestevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu.
    52. Kuidas määratleda õigussuhet ja milline on õigussuhte struktuur?
    • Õigussuhte eeltoodud spetsiifiliste tunnuste alusel ja nende kogumis võib teha järelduse, et õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele.
    • Õigussuhte spetsiifilistest tunnustest ja määratlusest nähtub, et õigussuhte struktuurseteks elementideks on 1) õigussuhte subjektid ehk suhtepooled (suhtest osavõtjad) ja 2) subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused, mis suhte subjekte omavahel seovad.

    53. Millistele tingimustele peab vastama õigussuhte subjekt?
    Isiku õigussubjektsuse moodustavad tema õigusvõime, teovõime ja deliktivõime.
    54. Mis on õigussuhte juriidiline sisu ja millised struktuurielemendid selle
    moodustavad?
    55. Mis on õiguse ja õigussuhte objekt?
    Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materjaalsed esemed (asjad) alates lihtsaimatest ja toiduainetest ning lõpetades kosmoseaparaatidega. Samuti võivad õigussuhte objektideks olla mitmesugused mittemateriaalsed väärtused, nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. Õiguse abil kaitstakse ja seega kuuluvad õigussuhte objektide hulka sellised mittematerjaalsed väärtused, nagu au ja väärikus, autorsus, nimi jms. Hoolimata konkreetsete õigussuhte objektide rohkusest, ühendab neid kõiki üks tunnus – nad on suhte subjekti jaoks hüveks, nad rahuldavad üksikisikute või organisatsioonide vajadusi.
    56. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õigussuhteid?
    Õigussuhted tekivad erinevates ühiskonnaelu valdkondades eri subjektide vahel erineva õiguste-kohustuste struktuuri ja sisuga, mistõttu nad erinevad ka materjaalse (faktilise ) sisu ja õiguslike omaduste poolest. Sellest tulenevalt võib õigussuhteid liigitada erinevatel alustel.
    Reguleeritavate suhete valdkonna järgi liigitatakse õigussuhteid reguleerivate normide õigusharulise kuuluvuse alusel.
    Eristatakse riigiõiguslikke, haldusõiguslikke, tsiviilõiguslikke, tööõiguslikke, perekonnaõiguslikke jne õigussuhteid. Seda liigitust võib lugeda õigussuhete kõige olulisemaks liigituseks.
    57. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid?
    Tegelikuses asetleidvad muutused ( inimese sünd, teisele isikule kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine jne ), millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise ning mis on ära toodud õigusnormi hüpoteesis. Nende asjaolude ja tingimuste üldnimetus on juriidilised faktid.
    Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
    58. Millistel alustel liigitatakse juriidilisi fakte ja milline on nende liigituse
    praktiline tähtsus?
    Konkreetsete juriidiliste faktide tohutule mitmekesisusele vaatamata on nad rühmitatavad mitmesuguste ühiste tunnuste alusel rühmadesse, mis mõjutavad subjektide õigusi ja kohustusi erinevalt.
    Juriidilisetel ja nende liigitusel on oluline tähtsus õiguse rakendamise praktikas. Alati on õiguslike vaidluste üheks põhiküsimuseke, kas fakt aset leidis ja kas see on juriidiline fakt.
    59. Milles seisneb õiguse realiseerimine ja millistes vormides see toimub?
    Õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikuses kordineeritud käitumises, kus subjektid ise teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi.
    • Kohtu- ja halduspretsedent
    • Leping
    • Normatiivakt ehk õigusloov akt

    60. Mis tingib õiguse rakendamise vajaduse ja milles seisneb selle erinevus õiguse
    realiseerimise teistest vormidest?
    Õiguse rakendamise vajadus tekib 1) kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita; 2) õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikuse üle; 3) kui on toime pandud õigusrikkumine ja on vaja kohaldada sanktsioone.
    Kui õigussuhtes õigus realiseerub suhte subjektide vastastikus kordineeritud käitumises siis õigusenormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid ( haldusorganid, kohus, politsei jne).
    61. Kuidas toimub õiguse rakendamise protsess?
    Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad õigusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud . Mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimiselt õigusnormile ja sealt küsimuse praktilisele lahendamisele ning peab lõpptulemusena viima õigusnormi elluviimisele konkreetses elujuhtumis.
    62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse , põhistatuse,
    otstarbekuse, õigluse seisukohalt?
    • Õiguse rakendamine seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul ona ka asjas tehtud otsus kooskõlas õigusega.
    • Õiguse rakendamise põhistatuse (põhjendatuse) nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele.
    • Õiguse rakendamise otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest küllaltki erinevast aspektist. A) Seadus ise annab ainuvõimaliku (seadusandja arvates) otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele suhetele. B) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev.
    • Õiguse rakendamise õigluse nõue on õigust saatnud tema tekkimisest alates.Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemides peab õigust rakendav organ lähtuma õigusest, ta ei saa juriidilise asja lahendamisel teostada väljaspool õigust asuvat õiglust, st õiglust rakendatakse õiguse vahendusel. Ent õiguse rakendamisel on õigluse nõudel mõnevõrra iseseisev tähendus. Õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna.

    63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte?
    Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad:
  • Riigi võimuorganite aktid
    • kõrgemate
    • kohalike
  • Riigi valitsemisorganite aktid
  • Kohtuorganite aktid
  • Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid
    64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest?
    Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.
    Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks.
    65. Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse
    koosseisu kuuluvad?
    Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus .
    66. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks?
    Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon.
    67. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste?
    Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit , tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse.
    Olulised on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna , kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
    68. Mis on õigusrikkumise objekt?
    Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna, kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
    69. Mis on õigusrikkumise objektiivne külg?
    Õigusrikkumise objektiivse külje elemendid on erinevate tegude puhul väga erinevad. Kuid objektiivse külje mõned elemendid teatud üldistatuse astmel on võrdselt olulise tähendusega (universaalse tähendusega) kõigi õiguserikkumiste jaoks ja need tuleb täita. Need on:
    1. Teo õigusvastasus
    2. Teo tagajärgede kahjulikkus ühiskonnale või tema liikmetele
    3. Kausaalne e. põhjuslik seos nende vahel.
    70. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud ?
    Teo, mille inimene paneb toime füüsilise sunni mõjul, kui ta ei ole suuteline seda ütlema, ei ole vaadeldavtema teona ja ta ei kanna sellise teo eest õiguslikku vastutust. Sel juhul on ta vahendiks teise inimese käes.
    Teo õigusvastasust välistavad asjaolud
    • Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu
    • Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht.
    • Kurjategija kinnipidamine – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine.
    • Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu.
    • Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita.
    • Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
    • Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises.

    71. Mis on juriidiline vastutus?
    Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks like, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest.
    72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine?
    Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele
    1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi
    2)väärteod
    3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes
    4)tööõiguse rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
    Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust:
    1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole.
    2) Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist.
    3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel.
    4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
    73. Mida hõlmab riigiõigus?
    • Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) on õigusnormid- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi.
    • Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon (riigivalitsemise vorm), riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted. Kõiki neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul sätestatud riigi põhiseaduses.
    • Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid.
    • Riigiõigus erineb ka spetsiifilise meetodi poolest, s.o suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata.

    74. Mis on riigiõiguse allikad?
    Riigiõiguse allikateks on sellised õigusaktid, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivad norme. Kõige tähtsamaks riigiõiguse allikaks on riigi põhiseadus.
    *Põhiseadus
    *Seadused
    *Täitevvõimu aktid
    *Välislepingud
    * Kohtulahendid
    75. Mis on põhiõigused?
    Põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Igaühel on õigus põhiõiguste rikkumise puhul pöörduda kohtu poole.
    Absoluutseid õigusi piirata ei saa, nende hulka kuuluvad:
    • õigus elule
    • kedagi ei tohi piinata, alandavalt kohelda ega karistada
    • kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.

    76. Millistel tingimustel saab põhiõigusi piirata?
    Mitmeid õigusi tohib aga teatud tingimustel seaduse alusel piirata, kui see on õigustatud kas teiste isikute õiguste kaitse või muude üldiste kaalutlustega (näiteks õigusemõistmise huvides, avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks). Nende hulka kuuluvad: õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, liikumisvabadus , sõnavabadus, õigus koguneda ja ühineda, eraelu ja kodu puutumatus, kutsevabadus, kirjavahetuse saladus , õigus informatsioonile, hääleõigus, omandiõigus ja palju teisi.
    77. Millele rajaneb ja millega seondub haldusõigus?
    Haldusõigus – üks suuremaid ja mahukamaid õigusharusid just reguleeritavate ühiskondlike suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Haldusõiguse põhisätted on kindlaks määratud põhiseaduslikes õigusaktides. Haldusõigus reguleerib riigi täitevkorraldavat tegevust sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Haldusõigus reguleerib suhteid riigiorganite vahel, samuti riigivalisemis organite ja kodanike vahel. Siin kasutatakse autoritaarset meetodit.
    78. Kuidas määratleda avalik haldus, millised on avaliku halduse tüüpilised
    tunnused ja ülesanded?
    Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile.
    Õigusalases kirjanduses on tüüpilised järgmised avaliku halduse määratlused:
    • avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule. Siia kuuluvad peale materiaalselt mõistetud halduse ka teised riikliku tegevuse liigid;
    • avalik haldus materiaalses mõttes on haldustegevus, s.o. riikliku tegevuse liik, mida teostavad peamiselt haldusorganid ja teised haldusinstitutsioonid. Avalik haldus materiaalses mõttes on täidesaatev tegevus, mis on riigi üks põhifunktsioone;
    • avalik haldus organisatsioonilises mõttes. See on avalik haldus haldusorganisatsiooni tähenduses, mis koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus .
    Tunnused:
    1. tegemist sotsiaalselt kujundava tegevusega, inimeste sotsiaalne kooselu
    2.orienteeritus avalikele huvidele
    3.aktiivne, tulevikku suunatud tegevus . seaduste täitmine on ju aktiivne ja dünaamiline tegevus. Oma kodanike huvides ehitatakse nt koole, sildu , haiglaid jms.
    4.konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamine .
    5.ulatusliku kontrolli olemasolu halduse kui tegevuse üle : riiklik järelvalve, teenistuslik  järelvalve
    6.riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel. Nt õigus anda haldusakte
    Ülesanded:
    1.avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine – liiklus; politsei; koosolekud; keskkond, elu, töö
    2.üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine.( pension , lasteaed, kool, lastekodu , haigla )
    3.kogu sotsiaalse, majandusliku ning kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine: teatrite , muuseumite finantseerimine
    4.riigile vajalike vahendite kindlustamine. Maksud , lõivud, trahvid
    5.haldusülesandeid täitva personali komplekteerimine ja töötajate varustamine töövahenditega
    79. Milline on avaliku halduse vahendite õiguslik toime isikutele?
    80. Millised on avaliku halduse õiguslikud vormid ja funktsioonid?
    avaliku halduse seotus õigusega:
    •seadustele allutatud tegevus
    •seotud kas rangelt või lõdvalt: rangelt->seadusega ettenähtud konkreetse haldustoimingusooritamine
    •diskretsioon ehk nn suvahaldus ehk seadusvaba haldus ->põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset halduse tegevust . puhast seadusvaba haldust aga pole.
    Funktsioonid:
    1.Põhifunktsioonid:
    a)üldfunktsioonid
    b)erifunktsioonid.
    2. Abifunktsioonid.
    1. Põhifunktsioon
    a) Üldfunktsioon
    1.  prognoosimine ja planeerimine = Sündmuste ja protsesside ettenägemine; otsustusprotsess ,mille lõpptulemuseks on plaaan. Plaan sisaldab palju otsuseid.hariduse, eelarve planeerimine
    2.täitmine = teatud ülesannete elluviimine
    3.kontroll = tagasiside funktsioon
    b) Erifunktsioon - selles väljendub VASTAVA haldustegevuse spetsiifiline erisus. Nt mingi tehniline kontroll, metoodiline juhendamine.
    2. Abistavad funktsioonid - nende sisuks on põhifunktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Asjaajamine, juriidiline teenindamine jms.
    81. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? EI OSKA!!! Väga kahtlane vastus!!!
    Haldusõigus on õigusnormide kogum, mis kehtib halduse suhtes, määrates kindlaks võimualase tegevuse sfääri ja piirid ning üksikisiku vabadussfääri, samuti kodaniku nõuded riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad
    -haldussuhete õigusliku regulatsiooni erisused:
    üldistatult on olemas järgmised õigusliku reguleerimise meetodid:
    1. käsud ehk ettekirjutused ->  jur kohustus
    2. keelud -> jur kohustus
    3. õigustused ->  jur luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid
    negatiivne meetod
    – haldusõigus on avalik õigus, mis ei kujuta endast riigi, konstitutsiooni või protsessiõigust.
    positiivne meetod
    – haldusõigus on PS ja sellele allutatud õigusallikate produkt . Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normide reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine.Formaalselt mõistetud haldusõiguse reegli kujutus.
    82. Millised on haldusõiguse õigusallikad?
    Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus
    83. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted?
    Haldusõiguse üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes aga ka seadusjärgsetes õigusaktides
    84. Kes on avaliku halduse kandjad?
    Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik.
    Haldusõiguse teoorias avaliku halduse ülesandeid täitev juriidiline või füüsiline isik. Kõige olulisem ja algsem halduse kandja on riik. Halduse kandjateks on samuti kohaliku omavalitsuse üksused ja muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Halduse kandjaks võib olla ka eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kui talle on seadusega või seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga pandud avaliku halduse ülesandeid.
    85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted:
    EESMÄRK – isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel.
    Haldusmenetluse seadus on üldseadus, mis sätestab haldusvaldkondade ühised menetlusnõuded; suur osa haldusmenetluse üksikasjadest, näiteks taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja tähtajad, tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest.
    PÕHIPRINTSIIBID:
    * Seaduslikkus – nagu kogu avaliku võimu tegevus peab toimuma seaduse alusel ja seaduses määratud ulatuses.
    * Proportsionaalsus e mõõdupärasus on seotud seaduslikkuse printsiibiga. Riik võib õigusi ja vabadusi piirata ainult seadusest tulenevalt ja kooskõlas Põhiseadusega. Kehtestatud piirangud ei tohi isikute õigusi ja vabadusi piirata rohkem kui see on vältimatult vajalik.
    * Asja kaalumine sisuliselt ning hindamine kas piirang või kitsendus ja selle kohaldamise eesmärk on omavahel mõistlikus vahekorras.
    MÕISTED:
    Haldusmenetlus - haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.
    Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel.
    Vormivabadus - põhimõte kehtib juhul, kui seadus ei näe otseselt ette, kas ja kuidas tuleb menetlustoiming läbi viia. 
    Eesmärgipärasus -
    Haldusorgan - ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. Haldusorgani tegevus peab baseeruma seadusel ning seaduse alusel antud õigusaktil. Haldusorgani tegevust üldiselt reguleerib põhikiri, milles sätestatakse haldusorgani pädevus.
    Uurimispõhimõte -
    86. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod?
    Reguleerimisobjektid:
    * õigusharud (näiteks: tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus
    * õigusinstituudid (näiteks: valimisõigus riigiõiguses, autoriõigus ja pärimisõigus tsiviilõiguses).
    * õigusnormid
    Autonoomne meetod on selline suhte õigusliku reguleerimise vahendite kogum, mille tulemusena õigussuhte subjektid on võrdses õiguslikus seisundis.
    (see meetod on eriti ilmne varaliste suhete reguleerimisel, kuid ta on iseloomulik ka kõigile teistele eraõiguslikele normidele)
    87. Millest koosneb Eesti tsiviilseadustik?
    Tsiviilõiguse üldosa (vt. Tsiviilseadustiku üldosa seadus) reguleerib tsiviilõiguse üldpõhimõtteid. Tsiviilõiguse üldosa on kohaldatav perekonna-, pärimis-, võla-, asjaõigusseaduse ja äriseadustiku üldosana. Tsiviilseadustiku üldosa seadusega on reguleeritud isikud (juriidilised ja füüsilised isikud), esemed, tehingud , esindus , tähtajad ja tähtpäevad, tsiviilõiguste teostamine ja kaitse.
    Perekonnaõigusega (vt. Perekonnaseadus ) reguleeritakse kõiki perekonna ja abieluga seotud suhteid. (näiteks abielu sõlmimine, abikaasade vastastikused kohustused, kohustused laste suhtes jt.)
    Pärimisõiguse (vt. Pärimisseadus) alla käivad kõik suhted, mis seotud pärimisega, pärijate ja pärandajatega.
    Võlaõigus (vt. Võlaõigusseadus) koosneb üldosast ja eriosast ja reguleerib kõike seda, mis seondub võlasuhtega, millest tuleb ühe isiku kohustus (võlgnik), teha teise isiku (võlausaldaja) kasuks mingi tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Alles jõustunud võlaõigusseadus reguleerib ka lepinguväliseid suhteid (näiteks tasu avalik lubamine ).
    Asjaõigus (vt. Asjaõigusseadus), mille reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine.
    88. Millised on tsiviilõiguse printsiibid?
    Olulisemad printsiibid:
    1. tsiviilõigussuhete osaliste võrdsuse printsiip. Kõigile osalistele – füüsilistele ja juriidilistele isikutele – tagatakse võrdsed tingimused oma õiguste teostamiseks ja kaitseks;
    2. rikutud õiguste taastamise printsiip st enne rikkumist kehtinud olukorra taastamist, ka sellise tegevuse kõrvaldamist, mis rikub õigusi või tekitab selle rikkumise ohu;
    3. omandi kaitse printsiip – igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.
    4. lepinguvabaduse printsiip - füüsilised ja juriidilised isikud on lepingute sõlmimisel vabad: ise võivad otsustada, kellega lepingulistesse suhetesse astuda või mitte astuda.
    5. tsiviilõiguste takistamatu teostamise tagamise printsiip – isik teostab oma õigusi omal äranägemisel – piirid ja piirangud kehtestatakse seadusega. See printsiip laieneb subjektile ainult siis, kui õigussubjekt teostab neid õigusi arukalt ja heauskselt;
    6. tsiviilõiguste kohtuliku kaitse printsiip – igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse
    89. Mis on hea usu põhimõte?
    Hea usu põhimõte tähendab, et pooled peavad käituma nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed, usaldust ja oma õigusi ei tohi kuritarvitada.
    90. Mis on mõistlikkuse põhimõte?
    Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud tavaliselt mõistlikuks loeksid. Hea usu põhimõtte eesmärk on tagada eraõiguses aususe, õigluse ja mõistlikkuse standardid . Hea usu põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist.
    91. Mis on õigusvõime ja teovõime? Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime?
    Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi
    Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal inimesel on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime.
    Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.
    Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid .
    Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
    92. Kes on juriidilised isikud ja kuidas neid liigitatakse?
    Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt.
    1)eraõiguslik - on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing.
    2)avalik-õiguslik - riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel.
    93. Kuidas tekivad tsiviilõigused ja kohustused?
    Füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja –kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Nad tekivad ka toimingutest, mis ei ole vastuolus tsiviilseadustiku sisu ja mõttega, kuigi nad ei ole seaduses sätestatud.
    94. Mis on tehing?
    Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles on väljendatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
    Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.
    • Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus.
    • Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud .

    95. Mida tähendab tehingu vormivabadus?
    Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
    Tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
    95. Mida tähendab tehingu vormivabadus?
    Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
    96. Mis on tingimuslik tehing?
    Tingimuslik tehing – tehtud äramuutva, edasi lükkava tingimusega . Tehingu vorm: 1) suvaline 2) lihtkirjalik 3) notariaalselt tõestatud
    97. Kuidas toimub isikute esindamine tsiviilõiguslikes suhetes? Mis osa on
    volitusel ja millal volitus lõpeb?
    Isik (esindatav) annab esindusõiguse esindajale, kes teda esindab. Volitus lõpeb, kui esindaja on teinud tehingu, milleks volitus oli antud, või tehingu tegemine on muutunud võimatuks või kui saabub äramuutev tingimus.
    98. Millised on tsiviilõiguste teostamise viisid?
    1) Tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus.
    (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule
     
    99. Mis on aegumine ? Mis tähtsus sellel on?
    1) Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
    (2) Seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu.
     
    100. Millised on aegumise tähtajad?
    .Aegumise tähtajad: kinnisomandi üleandmise nõude, asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. 2)Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. 3) Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat
    101. Millal kohaldatakse rahvusvahelise eraõiguse seadust?
    Seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega.
    102. Millal ja kuidas kohaldatakse välisriigi õigust?
    Kui rahvusvahelise eraõiguse seadus näeb ette välisriigi õiguse kohaldamise, kohaldatakse selle riigi norme.
    103. Millist õigust kohaldatakse inimese elukoha kindlaksmääramisel?
    Eesti õigust.
    104. Millist riigi õigust kohaldatakse inimese õigus- ja teovõimele?
    Kohaldatakse tema elukohariigi õigust.
    105. Millist õigust kohaldatakse juriidilisele isikule?
    Kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud.
    106. Millise riigi õiguse alusel määratakse asjaõiguste tekkimine ja lõppemine?
    Selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal.
    107. Millise riigi õigust kohaldatakse lepingule?
    Selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud.
    108. Kas lepinguvälisest kohustusest tekkinud kahju puhul võivad pooled kokku leppida Eesti õiguse kohaldamises?
    Võivad kokku leppida, see ei mõjuta kolmandate isikute õigusi.
    109. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt?
    Reguleerimisobjektiks on asjaõigused, nende sisu, tekkimine ja lõppemine.
    110. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus sellel liigitusel on?

    Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse:

    111. Mis on valdus ja kuidas valdus tekib?
    Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle (asja üleandmisega või leidmisega) või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu (korteri võtme üleandmine).
    112. Mis on omand ja millised on omandi liigid?
    Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Liigitatakse asja iseloomust lähtudes: vallasomand , kinnisomand , ühine omand.
    113. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand?
    Tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel, vallasasja üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel, iganemisega.
    114. Mis on reaalservituut ? Kuidas reaalservituut tekib ja lõpeb?
    Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt , et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutamata või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatud osas loobuma .
    Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, lõpeb kustutamisega.
    (Reaalservituut annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud.)
    115. Mis on kasutusvaldus ? Kuidas see tekib?
    Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju.
    Kasutusvalduse tekkimise aluseks olev leping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldu lõpeb kas kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega, selle võib lõpetada ka poolte kokkuleppel.
    116. Mis on isiklik kasutusõigus?
    Koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.
    117. Mis on hoonestusõigus?
    Hoonestusõigus on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastaks. Ta on üldjuhul tasuline .
    118. Mis on ostueesõigus? Kuidas see seatakse?
    On üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
    119. Mis on pant ? Millised on pandi liigid?
    Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Asja võib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on pant seatud, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole kohaselt täidetud.
    Pant jaguneb:
    • Vallaspant
    • kinnispant

    120. Mis on registerpant ?
    Valduse üleminekut ei toimu ja pantimine registreeritakse vastavas registris.
    121. Kuidas toimub transpordivahendi pantimine?
    Transpordivahenditele seatakse registerpanti.
    Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras.
    122. Mis on kommertspant ? Kuidas see tekib ja lõpeb?
    Kommertspandi puhul seatakse pant ettevõtja kogu vallasvarale või füüsilisest isikust ettevõtja vallasvarale seaduses märgitud ulatuses ilma, et ta annaks üle panditava vara valdust.
    Kommertspandi kanne jõustub selle allakirjutamisest ja lõpeb registrist kustutamisega, kui seaduses pole sätestatud teisiti.
    123. Mis on õiguste pantimine?
    Õiguste pantimine kujutab endast ühte tagatise liiki. Õiguste pantimiseks on vaja pantija ja pandipidaja vahelist kokkulepet pandi seadmise kohta.
    124. Mis on hüpoteek? Kuidas see tekib ja lõpeb?
    Hüpoteek ehk kinnispant on vahend rahalise nõude tagamiseks. Hüpoteegi kaudu saab hüpoteegipidaja nõuda sundkorras oma sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist kinnisasjast.
    Hüpoteek tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse ja lõpeb selle kande kustutamisega.
    125. Kuidas toimib hüpoteeginõude rahuldamine?
    Hüpoteegiga tagatud võlausaldaja nõude rahuldamine võib toimuda kas nn vabakäelisel müügil või sundtäitmise teel, poolte kokkuleppel või mõnel muul rahaks tegemise viisil.
    126. Mis on ühishüpoteek ja kohtuhüpoteek?
    Ühishüpoteegi puhul on hüpoteegipidajal õigus nõuda täielikku või osalist rahuldamist iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel.
    Kohtulik hüpoteek on hüpoteek, mille seab kohus kohtuotsuse alusel rahuldatud haginõude tagamiseks.
    127. Mida reguleerib võlaõigusseadus?
    Kõige üldisemalt reguleerib see kohustiste tekkimist - nii lepingutest kui lepinguvälistest suhetest - ja nende täitmist.
    128. Millele kohaldatakse Võlaõigus-seaduse üldosa sätteid?
    Kõigile võlasuhetele.
    129. Mis on võlasuhe ja millest see tekib?
    Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
    Võlasuhe võib tekkida:
    • lepingust
    • kahju õigusvastasest tekitamisest
    • alusetust rikastumisest
    • käsundita asjaajamisest
    • avalikust lubamisest
    • muust seadusest tulenevast alusest

    130. Mis on tsiviilõiguse allikad?
    Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava.
    131. Mis on tehing?
    On toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.
    132. Mis tähendus on pakkumusel ja nõustumusel, oferdil ja aktseptil?
    Ofert on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse tahet olla lepinguliselt kohustatud.
    Aktsept on otsese tahteavaldusena või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida oferdis näidatud tingimustel leping.
    133. Millised nõuded esitatakse tehingu vormile?
    Tehingu tegemiseks on vaja ühe isiku tahteavaldust (näiteks testamenti).
    134. Mida tähendab tahteavaldus lepingu sõlmimisel?
    Tahteavaldus on lepingu aluseks. See võib olla väljendatud mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti.
    135. Mis on eelleping ?
    Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel.
    136. Mida tähendab seaduse diskpositiivsuse põhimõte (Võlaõigusseaduse järgi)?
    See tähendab, et kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kui seadusesättes pole otseselt kirjas, et sellest kõrvalekaldumine ei ole lubatud, või kui see ei tulene sätte olemusest, võivad lepingut sõlmivad osapooled kokku leppida, et toimitakse kuidagi teisiti.
    137. Mis on lepingute siduvuse põhimõte?
    Lepingute siduvuse ehk pacta sunt servanda põhimõte – sõlmitud lepinguid tuleb täita ning neid saab muuta või lõpetada vaid poolte vastastikusel kokkuleppel.
    138. Missugused on kohustuste täitmise põhimõtted?
    Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
    139. Millega määratakse lepingupoolte kohustused?
    Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
    • lepingu olemusest ja eesmärgist
    • lepingupoolte vahel väljakujunenud praktikast
    • lepingupoole kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest
    • hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest

    140. Kuidas toimub lepingu sõlmimine?
    Tuleneb võlaõigusest, võlaõiguse üldsätted.
    • Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (ÕÕ 155)
    • Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuse tahteavalduse vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. (ÕÕ 155)

    141. Mis vormis võib/peab leping olema sõlmitud?
    • Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis. (ÕÕ 156)
    • Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. (ÕÕ 156)
    • Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (ÕÕ 156)

    142. Kuidas võib lepingut muuta?
    • VÕS § 13. Lepingu muutmine ja lõpetamine

    (1) Lepingut võib muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel.
    (2) Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti.
    (3) Kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda , kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. (www. riigiteataja .ee Võlaõigusseadus)
    143. Millal loetakse kohustus täidetuks?
    • VÕS § 76. Kohustuse täitmine

    (1) Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
    (2) Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
    (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
    (4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    144. Mis on kohustuse rikkumine ja millised on rikkumise korral rakendatavad õiguskaitsevahendid? Milliseid õiguskaitsevahendeid võib võlausaldaja kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud?
    • VÕS § 100. Kohustuse rikkumise mõiste

    Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
    • VÕS § 101. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

    (1) Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
    1) nõuda kohustuse täitmist;
    2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
    3) nõuda kahju hüvitamist;
    4) taganeda lepingust või öelda leping üles;
    5) alandada hinda;
    6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
    (2) Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
    (3) Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    145. Mis on varaline kahju ja mittevaraline kahju?
    • VÕS § 128. Hüvitatava kahju liigid

    (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
    (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
    (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks .
    (4) Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud . Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
    (5) Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    146. Mis on kõrvalkohustused?
    VÕS § 141. Kõrvalkohustused
    Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
    1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
    2) käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
    3) leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused. (www.riigitetaja.ee VÕS; vt ÕÕ 163)
    147. Kuidas toimub käenduse ja garantii andmine?
    • Käenduslepingu suhtes pole kirjaliku vormi nõuet, v.a tarbijakäendusleping, mille puhul käendaja avaldus, milles kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, peab olema kirjalikus vormis. (ÕÕ 163)
    • VÕS § 144. Käenduslepingu sõlmimine ja vorm

    (1) Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.
    (2) Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
    (3) Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse.
    • VÕS § 155. Garantii andmine

    (1) Majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse.
    (11) Võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse.
    (2) Garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.
    (3) Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    148. Mis on käsiraha?
    Käsiraha antakse lepingu sõlmimise tõendamiseks ja täitmise tagamiseks. (ÕÕ 164)
    VÕS § 156. Käsiraha mõiste
    (1) Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma .
    (2) Käsirahaga tagatud lepingu täitmise korral eeldatakse, et käsiraha arvestatakse võlgnetava kohustuse täitmise katteks, täitmise võimatuse korral aga käsiraha tagastatakse. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    149. Mis on leppetrahv ?
    Leppetrahviks ei pea olema tingimata raha, selleks võib olla ka tegu, mida lepingut rikkunud pool peab kahjustatud poole huvides tegema. (ÕÕ 165)
    • VÕS § 158. Leppetrahvi mõiste

    (1) Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
    (2) Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole , mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    150. Mida tähendab ja kuidas toimub ettevõtte üleminek?
    • VÕS § 180. Ettevõtte üleminek

    (1) Ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel.
    (2) Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
    § 181. Kohaldamise piirangud
    Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata ettevõtte üleminekule juriidiliste isikute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise puhul, samuti kui ettevõtte üleminek toimub seaduse alusel, eelkõige sundtäitmisel või pankrotimenetluses.
    • VÕS § 182. Ettevõtte üleandmine (vastus küsimuse osale, et kuidas toimub üleminek)

    (1) Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Ettevõtte üleandja on kohustatud andma omandajale üle asjade valduse, registreerimisele kuuluva vara puhul tagama ka vastavate kannete tegemise registrites .
    (2) Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
    (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe ei kehti kolmandate isikute suhtes. Kokkulepe kehtib võlausaldaja suhtes, kes on sellise kokkuleppega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud.
    (4) Ettevõtte omandaja peab võlausaldajatele viivitamata teatama kohustuste omandamisest, ettevõtte üleandja aga teatama võlgnikele nõuete loovutamisest omandajale.
    (5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse vastavalt ka ettevõtte kasutusse andmisele.
    [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] (www.riigiteataja.ee VÕS)
    151. Mis on müügileping (mõiste)?
    Müügileping kuulub võõrandamislepingute alla (VÕS II osa).
    • VÕS § 208. Müügilepingu mõiste

    (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. (www.riigiteataja.ee VÕS; ÕÕ 169)
    Võõrandamislepingud – lepingud, millega toimuvad varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek. Need on müügileping, faktooringleping ja kinkeleping . (ÕÕ 169)
    152. Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused?
  • Lepingu ese
    Müüja müüb ja Ostja ostab tasu eest _______________________________________ /kauba nimetus, kogus, kvaliteet, kirjeldus, pakend jms/, edaspidi – Kaup.
  • Kauba üleandmine-vastuvõtmine ja kvaliteet
  • Müüja annab Kauba Ostjale üle _____________________________/kuupäev, koht/ koos Kauba valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalike dokumentidega.
  • Ostja kontrollib Kauba vastuvõtmisel selle kogust, vastavust sortimendile ja väliste puuduste olemasolu. Puuduste kohta koostavad Pooled koheselt akti, selle nõude eiramisel hilisemaid Ostja pretensioone ei rahuldata.
  • Ostjal on õigus nõuda Müüjalt Lepingu punktis 2.2 märgitud puuduste esinemisel nende kõrvaldamist või Kauba ümbervahetamist.
  • Varjatud puuduste ilmnemisel on Ostja kohustatud neist Müüjale teatama ja esitama oma ettepaneku nende kõrvaldamiseks ______ tööpäeva jooksul mittevastavusest teadasaamisest. Põhjendatud nõude lahendab Müüja _____ tööpäeva jooksul.
  • Arveldus
  • Ostja kohustub tasuma Kauba eest _______ krooni /märkus: kui müüja on käibemaksukohustuslane, märkida, kas hind sisaldab käibemaksu või see lisandub Lepingus toodud summale/ Kauba üleandmisel sularahas /ülekandega Müüja arvelduskontole _____ kalendripäeva jooksul Kauba üleandmisest arvates.
  • Kauba hinnale lisandub saatekulu ___________ krooni, kui Müüja toimetab Ostja soovil Kauba mujale kui Lepingujärgsesse kohustuse täitmise kohta.
  • Omandiõiguse üleminek
  • Ostja saab Kauba omanikuks pärast selle hinna täielikku tasumist.
  • Müüja kinnitab, et Kaubal ei lasu mingeid kolmandate isikute õigusi ja kolmandatel isikutel ei ole alust selliste õiguste taotlemiseks.
  • Kauba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ning hoidmise kohustus läheb Ostjale üle Kauba üleandmisega.
  • Vastutus
  • Maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist ___ % tasumata summast iga viivitatud päeva eest.
  • Kauba üleandmisega viivitamisel maksab Müüja Ostjale leppetrahvi ____ krooni.
  • Lepingu jõustumine ja kehtivus
    Leping jõustub selle allakirjutamisel ja kehtib kuni kõigi lepinguliste kohustuste täitmiseni Poolte poolt.
  • Lõppsätted
  • Lepingut võib muuta Poolte kirjaliku kokkuleppega, mis on Lepingu lahutamatuks lisaks.
  • Lepingus osaliselt või täielikult reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige võlaõigusseaduses sätestatust.
  • Lepingu täitmisest, tõlgendamisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad erimeelsused ja vaidlused lahendavad pooled vastastikusel mõistmisel põhinevate läbirääkimiste teel, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.
  • Leping on vormistatud 2 (kahes) võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris, millest kumbki pool saab ühe.
    Poolte andmed:
    Müüja Ostja
    _____________/nimi/ _______________/nimi/
    _____________/reg.kood, isikukood/ _______________/reg.kood, isikukood/
    ________________/asukoht, elukoht/ _______________/asukoht, elukoht/
    Tel Tel
    Faks Faks
    E-post E-post
    Arvelduskonto Arvelduskonto
    _____________________________ ____________________________
    /nimi, allkiri/ /nimi, allkiri/
    ( http://www.rup.ee/est/raamatupidamise-aastaaruanded.html 04.12.11, müügileping-näidis. mulle tundub, et see võiks olla vastus, aga lisatoe saamiseks saate võtta juurde VÕS alates § 209 ja ÕÕ 169-171, seal antud lepingu punktid nimetatud ja kirjeldatud)
    153. Mis on vahetusleping ?
    • VÕS § 254. Vahetuslepingu mõiste

    (1) Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku.
    (2) Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    Vahetusleping on oma olemuselt sarnane müügilepinguga. Erinevuseks on kauba eest vastu antav ekvivalent . Müügilepingu puhul on selleks raha vahetus- e barterlepingu puhul on selleks teine kau. (ÕÕ 171)
    154. Mis on faktooringleping?
    • VÕS § 256. Faktooringulepingu mõiste

    Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub:
    1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
    2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringu võlgnikule nõude loovutamisest. Faktooringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelises suhtes. (ÕÕ 172)
    155. Mis on kinkeleping?

    (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule ( kingisaaja ) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
    (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks:
    1) vara omandamisest hoidumist;
    2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud ;
    3) pärandist või annakust loobumist. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    156. Nimetage kasutuslepinguid.
    9 lepingut:

    157. Mis on üürileping ja rendileping ja milles seisneb nende vahe?
    • VÕS § 271. Üürilepingu mõiste

    Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
    • VÕS § 339. Rendilepingu mõiste

    Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule ( rentnik ) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). (www.riigiteataja.ee VÕS)
    Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. (ÕÕ 174)
    158. Mis on üür ja kõrvalkulud?
    Üür on tasu, mida kohustub üürnik maksma üüriandjale kasutusele antud asja eest, üürilepingu põhjal (tuletatud VÕS § 271 põhjal)
    VÕS § 292. Kõrvalkulud
    (1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
    (2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega (www.riigiteataja.ee VÕS)
    159. Mis on liisingleping ja millised on liisinguandja ja –võtja kohustused?
    • VÕS § 361. Liisingulepingu mõiste

    Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu.
    • VÕS § 362. Liisinguandja kohustused

    (1) Liisinguandja on kohustatud tagama liisinguvõtjale liisingueseme valduse üleandmise ja mitte takistama liisinguvõtjat liisingueseme valdamisel ja kasutamisel .
    (2) Liisinguvõtja võib lepingust taganeda, kui liisingueset ei antud talle üle lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kokkuleppe puudumisel aga mõistliku aja jooksul, ja kui viivitus tekkis liisinguandjast tulenevatel asjaoludel.
    (3) Liisinguandja ei vastuta liisinguvõtja ees liisingueseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, välja arvatud juhul, kui:
    1) liisingueseme või selle müüja valis liisinguandja;
    2) füüsilisest isikust liisinguvõtjale tekkis kahju tulenevalt mõistlikust uskumisest liisinguandja professionaalsusesse, eelkõige kui liisinguandja on spetsialiseerunud teatud esemete liisimisele.
    • VÕS § 363. Liisinguvõtja kohustused

    Liisinguvõtja on kohustatud:
    1) kasutama liisingueset hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest lähtuti liisingulepingu sõlmimisel, kokkuleppe puudumisel aga tavalisel otstarbel;
    2) säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena;
    3) lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    160. Nimetage teenuste osutamise lepinguid.
    Suur osa tsiviilõiguslikest lepingutest moodustavad lepingud, mille sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve. Sellise sellise lepingu alusel tekkiva suhte objektiks on osutatav teenus, mitte aga asi või õigus. (ÕÕ 181)
    12 lepingut:

    161. Mis on litsentsileping?
    • VÕS § 368. Litsentsilepingu mõiste

    Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). (www.riigiteataja.ee VÕS)
    162. Mis on frantsiisileping?
    • VÕS § 375. Frantsiisilepingu mõiste

    Frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    163. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping?
    • VÕS § 379. Ehitise ajutise kasutamise lepingu mõiste

    (1) Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik ( pakkuja ) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    164. Mis on tasuta kasutamise leping?
    • VÕS § 389. Tasuta kasutamise lepingu mõiste

    Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    165. Mis eristab laenu- ja krediidilepingut? Mis on laenuintress ?
    Õiguslikus mõttes erinevad lepingud (ÕÕ 177)
    • VÕS § 396. Laenulepingu mõiste

    (1) Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaaja ) rahasumma või asendatava asja ( laen ), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
    • VÕS § 401. Krediidileping

    (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
    Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel (ÕÕ 177)
    Intress ehk kasvik on rahasumma, mille võlausaldaja saab võlgnikult või hoiustajalt tasuks raha kasutada andmise eest. Eristada tuleks intressi ja intressimäära. Intress on rahasumma ning intressimäära väljendatakse protsentides. Eesti erinevate finantsasutuste intressimäärad on koondatud portaali Intress.ee Intressi aetakse sagedasti segamini viivisega, kuid need on erinevad mõisted. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Intress Intress 04.12.2011)
    • VÕS § 397. Laenuintress

    (1) Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
    (2) Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    VÕS § 94. Intress võlasuhtes
    (1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    166. Mis on kindlustusleping , kindlustusrisk , kindlustusjuhtum ,
    kindlustussumma , soodustatud isik?
    • VÕS § 422. Kindlustuslepingu mõiste

    (1) Kindlustuslepinguga kohustub üks isik ( kindlustusandja ) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
    (2) Seadusega sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima (kohustuslik kindlustus ).
    • VÕS § 423. Kindlustusjuhtum ja kindlustusrisk

    (1) Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
    (2) Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
    (2) Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud.
    • VÕS § 425. Soodustatud isik

    (1) Soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.
    (2) Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada.
    • VÕS § 426. Kindlustussumma

    (1) Kindlustusandja peab kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei mõjuta käesoleva seaduse §-s 477 sätestatut.
    (2) Kindlustussumma võib olla määratletud muul kujul kui maksimaalse väljamaksusummana. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    167. Mis on elurendis ja ülalpidamisleping?
    Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus abistada (toetada) teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul. Toetamislepingud on elurendis ja ülalpidamisrendis. (ÕÕ 179)
    • VÕS § 568. Elurendiselepingu mõiste

    (1) Elurendiselepinguga kohustub üks isik (elurendise andja) maksma teisele lepingupoolele või kolmandale isikule (elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    Elurendis võidakse seada ka kas seaduse või kohustusega. Eeldatakse, et elurendise leping on sõlmitud elurendise saaja eluajaks, kusjuures elurendise andja või kolmanda isiku eluajaks seatud elurendis läheb elurendise saaja surma korral üle elurendise saaja pärijatele. Elurendise saajaks saab olla vaid füüsiline isik ja ta peab olema lepingu sõlmimise ajal elus. Leping ainult kirjalikus vormis. (ÕÕ 179)
    • VÕS § 572. Ülalpidamislepingu mõiste

    (1) Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama.
    (2) Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    Näiteks kokkulepe, millega taluperemees annab pojale üle talu, poeg kohustub aga teda ülal pidama.
    Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. (ÕÕ 180)
    168. Mis on kompromissleping ?

    (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes.
    (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    169. Mis on seltsinguleping ?
    • VÕS § 580. Seltsingulepingu mõiste

    (1) Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
    (2) Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega . (www.riigiteataja.ee VÕS)
    170. Mis on käsundusleping?
    • VÕS § 619. Käsunduslepingu mõiste

    Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    171. Mis on töövõtuleping? Mis seda iseloomustab?
    • VÕS § 635. Töövõtulepingu mõiste

    (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu.
    (2) Kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt käesoleva seaduse §-des 620–626, § 628 lõigetes 2 ja 3, §-s 629 ja §-des 631–634 sätestatut.
    (3) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult.
    (4) Tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    Seadus ei määra töölepingu vormi, seega võib selle sõlmida mis tahes vormis: suuliselt, kirjalikult, notariaalselt, faksi, e-posti kaudu jt. Siit tuleneb, et vaidluse korral võib lepingu olemasolu tõendada ka tunnistaja ütlusega, pooltevahelise kirjavahetusega jne. Vaid üksikutel erijuhtudel on ette nähtud töövõtulepingu sõlmimine kirjalikus vormis (näiteks riigihangete korral). (ÕÕ 182)
    172. Mis leping on maaklerileping?
    Maaklerleping on tsiiviilõiguslike lepingute rühma teenuste osutamise leping. (ise koostatud, võid vaadata üle ÕÕ 181)
    • VÕS § 658. Maaklerilepingu mõiste

    (1) Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
    (2) Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    173. Mis on agendileping?
    • VÕS § 670. Agendilepingu mõiste

    (1) Agendilepinguga kohustub üks isik ( agent ) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu.
    (2) Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg .
    (3) Agendiks ei ole isik, kes täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid tulenevalt käsundiandjaga sõlmitud töölepingust. Samuti ei ole agendiks juriidilisest isikust käsundiandja juhtorgani liige, osanik või pankrotihaldur , kellel on seadusest, põhikirjast või ühingulepingust tulenevalt õigus võtta juriidilisele isikule kohustusi.
    (4) Agendilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    174. Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad?
    • Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu) (VÕS § 658 lg 1).

    Maakler ei ole käsundiandja esindaja. Tema tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimise võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Kogenud maaklerid koostavad sageli ise vastava lepingu projekti, tellivad notari teenuse ja teevad muid lepingu sõlmimisega kaasnevaid toiminguid.
    Maaklerit eristab käsundisaajast muuhulgas ka esindusõiguse puudumine.
    Maaklerleping on üldjuhul vormivaba ja tasuline. (ÕÕ 183)
    Maakler on seega nagu vahendaja ning konsultant.
    • Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 670 lg 1).

    Agendilepingu sisu on üldjuhul ettevõtja poolt agendi (müügiesindaja) volitama ettevõtja nimel ja arvel teatavate kaupade müügi korraldamiseks. Agent lähendab ostjat müüjale, ta kogub ostjate müügitellimused ja annab need ettevõtjale, hoides sellega kokku ettevõtja aega ja vahendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema väikeostjatega.
    Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada vabalt oma tegevust ja määrata tegutsemisaega.
    Agendilepingule kohandatakse käsunduslepingus sätestatut. (ÕÕ 183)
    • VÕS § 673. Agendi kohustused

    (1) Agent peab oma kohustusi täitma majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult tavaliselt oodatava hoolega, muu hulgas tegema käsundiandja huvides mõistlikke pingutusi lepingute sõlmimiseks või vahendamiseks. Agent peab käsundiandjale viivitamata teatama igast omapoolsest lepingu vahendamisest ja sõlmimisest, samuti muudest käsundiandja huvide järgimiseks olulistest asjaoludest.
    (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse § 621 lõikes 1 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    175. Mis on komisjonileping?
    • VÕS § 692. Komisjonilepingu mõiste

    (1) Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme (komisjoniese). Komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu).
    (2) Komisjonilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    176. Mis on maksekäsund ja arveldusleping?
    • VÕS § 703. Maksekäsund

    (1) Maksekäsundiga käsundatakse käsundisaajat maksma või üle andma käsundiandja arvel kolmandale isikule (maksekäsundi järgi soodustatud isik) raha või väärtpabereid ning antakse maksekäsundi järgi soodustatud isikule õigus täitmine vastu võtta.
    (2) Maksekäsundi võib muu hulgas anda veksli , tšeki, krediitkaardi ja muu seesuguse maksevahendi abil.
    • VÕS § 709. Makseteenuse leping ja sellega seotud mõisted

    (1) Makseteenuse leping on leping, millega seaduse kohaselt makseteenuse pakkumise õigust omav käsundisaaja (edaspidi makseteenuse pakkuja) kohustub tegema käsundiandja (edaspidi  maksja ) korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu.
    (2) Makseteenuse lepingu võib sõlmida ka ühekordse maksejuhise täitmiseks (edaspidi ühekordne makseteenuse leping).
    (3) Makseteenuse leping võib sisaldada ka maksekonto avamise kohustust ja konto pidamise tingimusi. Eelnimetatud tunnustele vastavat makseteenuse lepingut nimetatakse ka arvelduslepinguks. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    177. Mis on tervishoiuteenuse osutamise leping ja millised on selle
    erisused?
    • VÕS § 758. Tervishoiuteenuse osutamise lepingu mõiste

    (1) Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja ) osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust.
    (2) Tervishoiuteenuse osutamisel osalev kvalifitseeritud arst, hambaarst , iseseisvalt tervishoiuteenust osutav õde või ämmaemand, kes tegutseb tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu või muu sellesarnase lepingu alusel, vastutab tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmise eest tervishoiuteenuse osutaja kõrval ka isiklikult.
    • VÕS § 759. Lepingu sõlmimise erisused

    Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega või tervishoiuteenuse osutamise kohustuse ülevõtmisega patsiendi nõusolekul, samuti siis, kui otsusevõimetule patsiendile tervishoiuteenuse osutamise alustamine vastab tema tegelikule või eeldatavale tahtele. (www.riigiteataja.ee VÕS)
    178. Mis on kaubaveoleping
    Kaubaveolepinguga kohustub üks isik ( vedaja ) teise isiku ( saatja ) ees vedama vallasasja ( veos ) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu ( veotasu ) . Veolepingu sõlmimist ja tingimusi tõendab allkirjastatud veokiri, mille väljastamist võib vedaja nõuda. Saatja peab pakkima saadetise nii, et see kaotsi ei läheks või kahjustada ei saaks. Vedaja peab veose kohale toimetama kokkulepitud tähtaja jooksul. Tähtaja ületamisel tekkinud kahju hüvitab vedaja (k.a kaotsiminek, kahjustamine). Kui veolepingu esemeks on kolimine , on vedaja kohustatud ka kolitava mööbli ja muu sisustuse lahtivõtmine, peale- ja mahalaadimine ning ülespanek.
    179. Mis on reisijaveo leping, tšarterleping, pagas?
    Reisijaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut ( reisija ) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu).
    Reisijaveolepingu sageli esinevaks eriliigiks on tellimusveoleping. TVL e. tšarterleping on reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. See leping võib olla tähtajaline või tähtajatu. TVL-ga kohustub vedaja sõiduki juhti järgima lepinguga kindlaksmääratud piires teise lepingupoole või reisijate juhiseid.
    Pagasiks loetakse asju, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel. (käsipagas on reisija hoole all olev pagas)
    180. Mis on ekspedeerimisleping?
    Ekspedeerimislepingu kohaselt kohustub üks isik korraldama veose vedamise teise ikiku arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu.
    181. Mis on pakettreisileping?
    Pakettreisilepinguga kohustub üks isik teise lepingupoole ees osutama ühele või mitmele isikule reisiteenuste kogumi, teine lepingupool aga maksma tasu.
    182. Mis on hoiuleping? Mis on hoiutasu? Milles seisneb hoidja vastutus?
    Hoiulepinguga kohustub üks isik hoidma teise isiku poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Hoiulepingul on järgmised tunnused:
    * vara peab olema hoidjale üleantav
    * hoidja peab üleantava vara säilitama
    * hoiule võetud vara tuleb tagastada hoiuleandjale või kolmandale isikule hoiuleandja käsundi alusel
    * hoiulepingu järgi läheb hoidjale üle ainult vara valdamisõigus, v.a kui lepingus pole sätestatud teisiti.
    * hoidjal on õigus saada hoiutasu, kui osapooled on selle kokkuleppinud või kui eeldab maksmist, maksmine toimub peale hoiustamist.
    183. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele?
    * tähtaja rikkumine
    * eelarve ületamine (neid on veel)
    184. Mida reguleerib äriseadustik?
    Äriseadustik reguleerib majandustegevust, et luua soodsat õiguskeskkonda ettevõtluse arendamiseks
    185. Kes või mis on ettevõtja, ettevõte ja tegevusala ?
    Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ja kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing.
    Mõistet ettevõte kasutatakse seaduses objekti tähenduses, st. ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis- ja vallasvara , sealhulgas ärisuhteid, firmaväärtus jms. Ettevõte ei saa olla juriidiline isik.
    Tegevusala on valdkond , millel ettevõtja pakub oma teenuseid.
    186. Millised on äriühingute liigid ja kuidas neid iseloomustada?
    Täisühing on äriühing, milles kaks või enamat isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
    Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enamat isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
    Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud aktsiakapital , osanikud ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, osaühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga.
    Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital, aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, selt aga vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.
    Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse.
    187. Kes on füüsilisest isikust ettevõtja?
    Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) peab enne äritegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Füüsilise isiku registrisse kandmisel on erinevalt äriühingutest üksnes deklaratiivne tähendus.
    188. Mis on ärinimi? Kuidas neid eristatakse? Kuidas neid kaitsta saab?
    Ärinimi on ettevõtluse (ka FIE) kohustuslik tunnus, mis peab sisaldama tema liigileviitavat täiendit või vastavat lühendit ( TÜ, UÜ, AS, OÜ). Tulundusühistu puhul seadusest lähtuvalt lühendi kasutamise võimalus puudub.
    Ärinimesid eristatakse. FIE ärinimi peab esinema kõigi nende ettevõtjate ärinimedest, kes kantud äriregistrisse samas piirkonnas, kus ta tegutsema hakkab. Kui sama nimi on äriregistris peab taotleja seda muutma selgelt eristatavaks.
    Äriühingu ärinimi peab olema suurema eristatavusega , ärinimi ei tohi olla eksitav, nt. kelladega tegelev firma ei saa olla OÜ Taimed. Lisaks ei saa nimi olla vastuolus heade kommetega, nt relvamüügiettevõte AS Surm. Ei kasutata riigi ega kohalike omavalitsuse organite ega asutuste nimetusi.
    Ärinime võib kaitsta hagilises korras, isiku nimele on vaja luba, ühele isikule kuuluvat ärinime ei tohi teise isiku poolt pahauskselt kasutada.
    189. Mis on prokuura ?
    Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, see tähendab, et võib anda ükskõik millise ametiseisundiga (või mitteomavale) isikule.
    190. Mis andmeid saab äriregistrist?
    Äriregister koosneb 3-st osast:
    * Registrikartoteek- sisaldab iga ettevõtja kohta registrikaarti, millele kantakse teda puudutavad olulised andmed, nagu ärinimi, tegevusala jms.
    * Äritoimikud- Äritoimikus säilitatakse dokumente mis ettevõtja seaduse alusel sinna kannab: kandeavaldused, majandusaasta aruanded , põhikiri, asutamisleping jms.
    * Registritoimikud- sisaldab dokumente, mis on konkreetse ettevõtja kohta registripidaja poolt koostatud või saadud teistelt ametiasutustelt seda ettevõtjat puudutavates küsivates kirjavahetuse korras ja muud ettevõtja kohta käivad dokumendid , mida ei säilitada äritoimikus.
    191. Kuidas toimub äriregistri kannete tegemine?
    Äriregistrisse kannete tegemine toimub enamasti ettevõtja enda avalduse alusel. Esmakandel osalevad kõik esindusõiguslikud isikud (kui ei ole sätestatud teisiti), hiljem piisab ühest. Avalduse allkirjad tuleb tõestada notariaalselt. On võimalik kasutada ka veebipõhist kiirmenetlust. Kande tegemist on võimalik algatada ka registripidajal, kui ettevõte pole esitanud seaduse alusel nõutavaid aruandeid.
    192. Kuidas toimub osaühingu asutamine? Millised on osaühingu asutamisdokumendid?
    Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Selle sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka osaühingu põhikirja. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule ja selle lisana kinnitatud põhikirjale alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt ühingut esindama õigustatud juhatuse liikmed.
    Asutamise dokumendid on:
    • Asutamisleping või otsus
    • Põhikiri
    • Panga teatis osakapitali sissemakse kohta
    • Kui tasutakse mitterahaliselt, siis leping sissemakse ülekande kohta ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid (kui mitterahaline sissemakse suurus on suurem, kui 2500 eurot, peab olemas olema ka audiitori hinnang).
    • Teave kavandatud põhitegevuse kohta
    • Nõukogu liikmete nimed ja isikukoodid
    • Sisevahendite andmed
    • Seaduses sätestatud dokumendid

    193. Kuidas toimub osaühingu juhtimine?
    Osaühingut esindab ja juhib juhatus, kuhu võib kuuluda üks liige (juhataja) või mitu liiget. Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Juhatuse liige valitakse tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. Osaühingul peab olema nõukogu, kui see on ette nähtud osaühingu põhikirjas. Kui osaühingul on nõukogu, peab juhatus kinni pidama nõukogu korraldustest. Juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Peale majandusaasta lõppu esitab juhatus äriregistrile majandusaasta aruande koos kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekuga, müügitulu jaotusega ja vandeaudiitori aruandega, kui audiitorkontroll on kohustuslik. Osaühing peab esitama majandusaasta aruande ka juhul, kui majandustegevust ei toimu.
    194. Millised on osaühingu lõpetamise alused?
    Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga või pankroti väljakuulutamisega. Osaühing loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
    195. Kuidas toimub aktsiaseltsi asutamine?
    Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Selle sõlmimisega kinnitavad asutajad asutamislepingu lisana ka aktsiaseltsi põhikirja. Aktsionärid peavad tasuma aktsiate eest täielikult enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist , kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud varasemat tähtpäeva. Tasumisega viivitamisel kohaldatakse vastavalt seadusele. Asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud ja sellele kirjutavad alla kõik asutajad. Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud. Kui aktsiaseltsil on üks asutaja, asendab asutamislepingut asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Asutamislepinguga kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. Äriregistrisse kandmise järel muudetud põhikirjale kirjutab alla vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt seltsi esindama õigustatud juhatuse liikmed. Äriregistrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse liikmed on õigustatud aktsiaseltsi esindama ainult ühiselt, peavad avaldusele alla kirjutama kõik aktsiaseltsi ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed. kinnitama, et tal on seaduse kohaselt õigus olla juhatuse liige. Aktsiaseltsi ei kanta äriregistrisse, kui avaldus äriregistrisse kandmiseks esitatakse pärast ühe aasta möödumist asutamislepingu sõlmimisest või asutamisotsuse vastuvõtmisest.
    196. Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
    Aktsionäril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaseltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu. Üldkoosolek saab vastu võtta otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline koosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku nõukogu või aktsionäride, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Juhatus peab saatma üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõikidele aktsionäridele tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui AS-is on üle 50 aktsionäri tuleb teade avaldada vähemalt ühes üleriigilises levikuga päevalehes. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Vajaliku esinduse puudumisel kutsutakse uus koosolek kokku, kuid mitte varem kui seitse päeva. AS põhikiri loetakse vastuvõetuks kui selle poolt on vähemalt 2/3 häältest, kui pole kokkulepitud teisiti. Üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist võib taotleda aktsionär, juhatuse või nõukogu liige ning nõue tuleb kohtule esitada kolme kuu jooksul peale otsuse vastuvõtmist.
    Aktsiaseltsi juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Aktsiaseltsi juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige valitakse kuni kolmeks aastaks, kui pole kokkulepitud teisiti, kuid see aeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat. Aktsiaseltsi juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladusi. Püsiva maksejõuetuse tuvastamisel peab juhatus viivitamata, kui mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse. Juhatuse liikmele makstakse tasu, mille suurus ja maksmiskord määratakse osanike otsusega. Juhatuse liige on aktsiaseltsi esindaja seaduse alusel. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette teisiti. Nõukoguliige ei pea olema aktsionär, kuid ei tohi olla juhatuse liige, prokurist, audiitor , pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja. Nõukogu tegevust juhib nõukogu esimees, kelle valivad nõukogu liikmed enda hulgast. Nõukoguliikme kohta kehtib konkurentsi keeld. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimisel. Nõukogul on õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega. Nõukogu pädevusse kuulub prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.
    197. Mis on aktsiad ja millised on nende liigid?
    Aktsiaseltside aktsiad annavad nende omanikele õiguse osale aktsiaseltsi aktsiakapitalist. Kui aktsiaselts teenib kasumit, siis üldjuhul maksab ta kasumi arvelt oma aktsionäridele dividende. Samuti annavad aktsiad aktsionärile õiguse hääletada aktsionäride üldkoosolekul, mis on äriühingu kõrgeim juhtimisorgan . Mida rohkem aktsiaid aktsionäril on, seda suure
    Eesti aktsiaseltsil võivad olla ainult nimelised aktsiad, kuid erinevates jurisdiktsioonides võivad olla kasutusel ka näiteks esitajaaktsiad. Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused vastavalt põhikirjale kasumi jaotamisel või aktsiaseltsi likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. Äriühing võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eelisõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellised hääleõiguseta aktsiad on eelisaktsiad. Äriühingu pankroti korral tehakse eelisaktsiate omanikele väljamakseid pärast võlakirjade ja muude võlaväärtpaberite omanikke, ent enne lihtaktsiate omanikke on tavaliselt tema õigus äriühingu aktsiakapitalile, häältele ja dividendidele.
    198. Millised on aktsiaseltsi ja selle aktsionäride vahelised suhted?
    Aktsionäre tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. Väljamakseid tuleb teha aktsionäridele puhaskasumist. Igale aktsionärile makstakse osa dividendidest vastavalt aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäri peamine mittevaraline õigus on teabe saamise õigus. Aktsiakapitali kaitseks on kehtestatud laenukeeld, mis tähendab et aktsiaselts ei või anda laene ega seda tagada oma aktsionärile, kellel on esindatud rohkem kui 1% aktsiaid emaettevõttest, lisaks veel isikule, et ta saaks aktsiaid omandada ja juhatuse või nõukoguliikmele ega ka prokuristile. Ainuke erand on, kui tütarettevõtte annab laenu oma emaettevõttele.
    199. Missugune on aktsiaseltsi struktuur? Mis on aktsiaseltsi juhtorganid?
    Kuidas toimub aktsiaseltsi juhtimine?
    vt. küs. 196
    200. Millised on aktsiaseltsi lõpetamise alused ja protseduurid ehk selleks
    vajalikud sooritused?
    Aktsiaseltsi lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus. Aktsiaselts võidakse lõpetada ka kohtumäärusega või netovara vähenemisel alla aktsiakapitali miinimumsuurust. Lisaks võib nii seaduse kui ka põhikirjaga ette näha lõpetamise täiendavad alused. Lõpetamise otsustamisel on aktsionäride poolt nõutav 2/3 häälteenamus. Sundlõpetamise korras lõpetatakse aktsiaselts kohtumäärusega juhul, kui üldkoosolek ei ole vastuvõtnud lõpetamisotsust, kuigi nad on kohustatud selleks seaduse alusel. Aktsiaseltsi lõpetamine kantakse äriregistrisse. Aktsiaseltsi lõpetamisel nad likvideeritakse, välja arvatud juhud, mil seadus annab teistsuguse võimaluse. Aktsiaseltsi likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed, põhikirjas võib olla määratud mõni teine isik. Sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad vähemalt 1/10 osa- või aktsiakapitali esindavad osanikud, määrab likvideerijad kohus. Likvideerijal on kõik juhatuse ja nõukogu seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Kui aktsiaseltsil on mitu likvideerijat, võivad nad aktsiaseltsi esindada ühiselt. Likvideerimise protsessis jätkab tegevust aktsiaseltsi üldkoosolek, sest äriühing peab ka likvideerimise ajal esitama seaduse poolt ettemääratud dokumente. Lisaks juhatuse üldistele õigustele ja kohustustele on likvideerijatel veel teisigi kohustusi, mis tulenevad just äriühingu likvideerimismenetlusest ja on seadusega sätestatud. Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Aktsiaseltsi vara jaotamine toimub likvideerijate poolt koostatud jaotusplaani alusel. Aktsiaselts lõppeb tema registrist kustutamisega. Äriühingu dokumente säilitatakse 10 aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Isikule, kes on oma mõju ära kasutades on tekitanud äriühingule kahju on seaduse ees vastutav .
    201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted?
    Kasumit jaotatakse vastavalt aktsionäri aktsiate nimiväärtusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need viivitamatult audiitorile.
    202. Millised on aktsiaseltsi aktsiakapitali muutmise võimalused ja põhimõtted?
    Aktsiakapitali suurendamine võib toimuda täiendavate sissemaksetega või sissemakseid tasumata ehk fondimissioonina. Lisaks on lubatud veel erivormidena aktsiakapitali suurendamine nõukogu otsusega ning aktsiakapitali tingimuslik suurendamine. Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmiseks on ettenähtud erikord juhuks, kui aktsiaseltsil on mitut liiki aktsiaid. Aktsiakapitali suurendamisel peab toimuma aktsiate märkimine. Aktsiakapitali suurendamine nõukogu otsusel on aktsiakapitali suurendamise üks erivorme. Kui nõukogu on aktsiakapitali suurendamise otsustanud, tuleb uute aktsiate eest tasuda täiendavaid sissemakseid, mis on rahalised, kui põhikirjas ei ole lubatud mitterahalised sissemaksed. Aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel, sissemakseid tegemata ehk fondiemissioon võimaldab aktsiakapitali suurendamist lihtsustatult. Fondiemissiooni korral ei toimu aktsiate märkimist, aktsionärid ei tee sissemakseid, aktsionär ei saa keelduda aktsiate nimiväärtuse suurendamisest või vähendamisest, aktsionäride ring ei laiene ja fondiemissioonis osalevad ka aktsiaseltsi omaaktsiad. Aktsiakapitali tingimuslik suurendamine on aktsiakapitali suurendamise erivorm, mida kasutatakse juhul, kui aktsiaselts on välja lasknud vahetusvõlakirju ning nende omanik soovib vahetada võlakirja aktsia vastu.
    Aktsiakapitali vähendamine on võimalik aktsiate nimiväärtuse vähendamisega. Aktsiakapitali vähendamisel on seatud eritingimused sõltuvalt aktsiate kuuluvuse liigist. Aktsiakapitali vähendamise otsustamisel on häälteenamuse nõue. Aktsiakapitali vähendamisel peab olema tagatud võlausaldajate huvide kaitse. Selleks on ettenähtud teatamine kahel viisil: võlausaldajatele tuleb saata 15 päeva jooksul peale aktsiakapitali otsusest kirjalikul teel, lisaks tuleb teada anda sellest Ametlikes Teadaannetes. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine on aktsiakapitali vähendamise erijuht ja seda võib kasutada kahjumi katmiseks.
    203. Mida tähendab aktsiate ülevõtmine ja kuidas see on reguleeritud?
    Aktsiate ülevõtmisega on tegemist siis, kui keegi teeb vabatahtlikult või on kohustatud tegema pakkumise äriühingu olemasolevatele aktsionäridele kuuluvate aktsiate ostmiseks . Kui pakkumise teinud isik saab ülevõtmise tulemusena endale ülevõetava äriühingu aktsiakapitalist 90% või rohkem, võib ta otsustada ülejäänud aktsionäridele, kes pakkumist vastu ei võtnud, kuuluvate aktsiate ülevõtmise- st sundida neid oma aktsiaid maha müüma, kusjuures neil aktsionäridel on õigus saada oma aktsiate eest õiglane rahaline hüvitis. Olenevalt asjaomasest jurisdiktsioonist, võib väikeaktsionäridel, kelle osalus jääb pärast ülevõtmispakkumise läbirääkimist alla 10% aktsiakapitalist, olla õigus nõuda suuraktsionärilt nendele kuuluvate aktsiate välja ostmist.
    204. Millised on äriühingute juhtimisorganid ?
    * täisühing- osanikud otsustavad
    * usaldusühing- osanikud otsustavad
    * osaühing- üldjuhul osanikud ja juhatus, nõukogu peab olema, kui a) osakapital on üle 25 00 euro ja juhatuses on vähem kui 3 liiget. b) nõukogu olemasolu on ettenähtud põhikirjas.
    *aktsiaselts- aktsionäride üldkoosolek, nõukogu, juhatus
    * tulundusühistu- üldkoosolek, juhatus. Nõukogu peab olema, kui a) osakapita on üle 25 000 euro b) ühistul on üle 200 liikme c) see on ettenähtud põhikirjas
    205. Milline on välismaa äriühingu filiaali üldiseloomustus?
    Eesti seadusandluses käsitletakse filiaalina ainult välismaa äriühingut Eestis asuvaid struktuurüksusi, mis siin äriregistrisse kanda. Välismaa äriühingu filiaal ei ole iseseisev juriidiline isik vaid välismaa äriühingu osa.
    206. Millistel tingimustel saab äriühinguid ühendada, jagundada, ümberkujundada?
    Riigisisene ühinemine:
    Äriühingute riigisisene ühinemine võib toimuda kahel viisil:
    • äriühing või ühineda teise äriühinguga, kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks.
    • Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks.
    Mõlemal juhul toimub ühinemine likvideerimismenetluseta. Ühineda võivad omavahel kõik äriühingud. Seadus näeb ette ühinemise läbiviimise ja selle äriregistris kajastamise korra, ühinemiseks tuleb läbida järgmise etapid: koostada ühinemisleping; seaduse sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll; koostada ühinemisaruanne; kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate liikmete poolt; teatada ühinemisest ühingu võlausaldajatele; esitada avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrile. Ühinemisleping on ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemislepingule ette nähtud ka audiitorkontroll, välja arvatud siis, kui kõik ühineva ühingu osanikud või aktsionärid selle ärajätmisega nõus on või kui kõik ühingu osad ja aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule. Audiitorkontrolli mõtteks on eelkõige ühineva ühingu osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele objektiivse teabe andmine ühinemise võimalikest negatiivsetes tagajärgedest ning nende huvide kahjustamisest. Ühinevate ühingute juhatused peavad koostama kirjaliku ühinemisaruande. Kõigi ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid peavad tingimata ühinemise ühinemisotsuse heaks kiitma. Kui ühendavaks ühinguks ei ole täis- või usaldusühing, peab see tavaliselt ühinemiseks suurendama osa- või aktsiakapitali, et tagada ühendatava ühingu osanikele võimalus saada tema osasid või aktsiaid. Pärast ühinemisotsuse vastuvõtmist ja äriregistrisse kandmist tuleb sellest teatada viivitamata Ametlike Teadaannete kaudu võlausaldajatele ning teatada võimalusest tagada 6 kuu jooksul teate avaldamisest võlausaldajate nõuded. Ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest võib esitada avalduse registrisse kandmiseks.
    Piiriülene ühinemine
    Eesti äriregistrisse kantud osaühing või aktsiaselts võib ühineda teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi õiguse alusel asutatud piiratud vastutusega äriühinguga. Kui Eesti äriregistrisse kantud või kantav äriühing osaleb piiriüleses ühinemises, tuleb tema suhtes kohaldada ÄS sätteid piiriülese ühinemise kohta. Ühinemiseks on vaja sõlmida ühinemisleping, millele tuleb lisada ühendava ühingu põhikiri. Ühinemislepingu peab heaks kiitma üldkoosolek. Ühinemislepingu peab tõestama notar . Aruandele lisatakse ka töötajate usaldusisiku või ametiühingu usaldusisiku arvamus. Piiriüleselt ühinevate osaühingutele ja aktsiaseltsidele kehtib riigisisesele ühinemisele sätestatud kord, mille kohaselt teatud juhtudel ei pea ühinemist heaks kiitma ka ühendatavas ühingus 9/10 osaluse suuruse puhul. Piiriülese ühinemise sätetega on reguleeritud ka osanike, aktsionäride võlausaldajate ja töötajate huvide kaitse. Ühingulepingus tulebki seaduses sätestatud juhul märkida andmed töötajate ühingu juhtimises osalemise kohta. Ühinemisel on ühendatava ühingu osanikud ja aktsionärid huvitatud osade ja aktsiate asendussuhtest. Eestisisese ühinemise korral ei saa ühendatava ühingu ühinemisotsus tunnistada kehtetuks sel põhjusel, et osade või aktsiate asendussuhe on määratud liiga madalaks. Võlausaldajate kaitset peetaks piiriülese ühinemise korral küllaltki oluliseks, Kokkuvõtlikult tuleb rõhutada, et ka piiriülese ühinemise korral tuleb teha läbi äriregistri toimingud.
    Jagunemine ja ümberkujundamine
    Jagunemine on ühinemise vastand ja sellele kehtivad suures osas samad reeglid mis ühinemisele : jaotumisena, kui jaguneva kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb; eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise edasi eksisteerima . Eraldumise erijuht on emaettevõtja poolt 100%-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sellisel juhul ei pea läbima kõiki lagunemise etappe. Ühingu ümberkujundamine toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks likvideerida ja uuesti luua. Ümberkujundamise etapid: ümberkujundusearuande koostamine; ümberkujunda-misotsuse tegemine; võlausaldajatele teatamine; vara hindamine ja äriregistrile avalduse esitamine ning ümberkujundamise registrisse kandmine. Et tagada ümberkujundatava ühingu osanike kaitse võimalike hilisemate ebameeldivate üllatuste eest, peab ümberkujundatava ühingu juhatus koostama kirjaliku ümberkujundamisaruande, kus tuleb selgitada ümberkujundamise tagajärgi. Ümberkujundamise otsustavad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid ümberkujundamisotsusega. Pärast ümberkujundamisotsuse vastuvõtmist ja äriregistrisse kandmist tuleb sellest teatada viivitamatult Ametlike Teadaannete kaudu võlausaldajatele ning teatada võimalusest tagada 6 kuu jooksul teate avaldamisest võlausaldajatele nõuded. Erandina ei ole eelnev teatamine võlausaldajatele ega vastava teate avaldamine nõutav osaühingu või aktsiaseltsi ümberkujundamisel täis- või usaldusühinguks. Überkujundamise äriregistrisse kandmisest loetakse ühing ümberkujundatuks.
    207. Milline on piiriülese ühinemise kord?
    vt. 206
    208. Mida reguleerib pankrotiseadus ja mida reguleerib saneerimisseadus ?
    Pankrotiseadus reguleerib olukordi , kus võlgnikel ei piisa vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja muutub maksujõuetuks.
    Saneerimisseadus reguleerib toiminguid maksejõuetuks muutuvate äriühingutel, selle eesmärgiks on taastada ettevõtte aitamine läbi majandusraskuste (ei tea kas on ammendav )
    209. Mis on pankrot ?
    Pankrot on ettevõtte püsiv maksevõimetus.
    210. Kuidas pankrotimenetlus algatatakse ja välja kuulutatakse?
    Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik kui ka võlausaldaja. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse esitada ka tema pärija, testamenditäitja, pärandi hooldaja või seaduses sätestatud juhtudel ka muu isik. Et esitada avaldust peab esinema asjaolu et võlgnik on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja tuginema vähemalt ühele järgnevale asjaoludest:
    a) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutmist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohust täitnud 10 päeva jooksul.
    b) võlgniku suhtes toimivas täitemenetluses ei ole 3 kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
    c) võlgnik peidab, hävitab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse
    d) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita
    e) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.
    Üldjuhul võib pankrotiavalduse esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul arvates pankrotiavalduse esitamisest. Kui kohus ei algata menetlust, peab avalduse läbivaatamisel tekkinud kulud korvama võlausaldaja. Kui kohus algatab menetluse, siis ettevalmistavate ja avalduse tagamise toimingutena ta nimetab ajutise halduri, määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks, võib avaldada ajalehes avalduse läbivaatamise aja ja koha, peatab võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, võib kohaldada pankrotiavalduse tagamiseks kõiki hagi tagamise abinõusid, samuti kohaldada elukohast lahkumise keeldu, võlgniku sundtoomist ja aresti . Võlgniku pankrotiavalduse vaatab kohus läbi 10 päeva jooksul (kuni 20 päeva), võlausaldaja pankrotiavalduse vaatab läbi 30 päeva jooksul( kuni 2 kuud). Otsuse väljakuulutamisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri aruannet ja arvamust võlgniku maksejõuetuse põhjuste tekkimise kohta. Vaadanud avalduse läbi, kohus kas: a) kuulutab välja pankroti b) jätab avalduse rahuldamata c) lõpetab menetluse raugemise tõttu.
    Pankroti väljakuulutamise tagajärjel:
  • Moodustub võlgniku varast pankrotivara
  • Läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses osalises vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse
  • Füüsilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid pankrotivaraga
  • Juriidilisest isikust võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid
  • Võlgniku muud õigused on piiratud pankrotiseaduses ettenähtud korras
  • Lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt
  • Järgnevad muud pankrotiseadusest tulenevad tagajärjed
    211. Kes on pankrotivõlgnik ja pankrotivõlausaldaja?
    Pankrotivõlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus.
    Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.
    212. Millised on pankrotiorganid ja milline on nende pädevus?
    Pankrotihaldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes
    Pankrotitoimkond esindab võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid ülesandeid. Toimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlastatult seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda.
    Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on pankroti menetluse olulised toimingud ja tegevused, nagu halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise otsustamine, kompromissi tegemine; nõuete kaitsmine; pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine jt küsimused.
    Kohus teostab järelvalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohus võib teatavas ulatuses täita ka kohtunikuabi ülesandeid.
    213. Millised on võlgniku õigused ja kohustused pankrotimenetluses?
    Võlgnikul on õigus:
    1.esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS-is ettenähtud korras (TMS § 221 lg 1). Hagi võib esitada kuni täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist (TMS § 221 lg 3);
    2.tutvuda täitetoimikuga ning saada sellest ärakirju ja õiendeid (TMS § 35 lg 1);
    3.taotleda kohtutäituri vastuvõtule saamist täitedokumendi esitamise tõttu (TMS §24 lg3 p5);
    4.esitada kohtule täitemenetluse peatamise või täitmise pikendamise või ajatamise avaldus, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane (TMS § 45);
    5.esitada kohtutäiturile täitemenetluse peatamise avaldus:
    5.1 võlgniku piiratult teovõimeliseks muutumisel kuni talle eestkostja määramiseni (TMS § 46 lg 1 p 5);
    5.2 võlgniku abikaasa või otseses ülenevas või alanevas liinis sugulase või õe või venna surma puhul avalduse laekumise kuupäevast alates 30 päevaks (TMS § 46 lg 1 p 6);
    5.3 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamisel (TMS § 46 lg 2 p 1);
    5.4 võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul (TMS § 46 lg 2 p 2);
    5.5 võlgniku kaitsejõudude ajateenistuses või õppekogunemisel viibimise puhul (TMS § 46 lg 2 p 3);
    6.esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kohtutäiturile kaebus kümne päeva jooksul alates päevast, mil kaebaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Menetlusosalise puudumine toimingult ei takista kaebuse läbivaatamist (TMS § 217);
    7.esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma enne kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa (TMS § 218);
    8.nõuda sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Täitedokumendiks on sel juhul tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus kulude kohta (TMS § 42).
    Võlgnikul on kohustus:
    1.esitada kohtutäituri nõudmisel isikut tõendav dokument (TMS § 26 lg 1);
    2.esitada kohtutäiturile rahatrahvi tasumise kohta maksedokument (TMS § 200 lg 1);
    3.esitada kohtutäiturile tema nõudmisel täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning ette näidata vajalik dokument või muu ese (TMS § 26 lg 1);
    4.tasuda täitekulud, mille nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur (TMS § 38 lg-d 1 ja 2);
    5.anda kohtutäiturile oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur täitemenetluse tõttu vajab (TMS § 59 lg 1). Muu hulgas on võlgnik kohustatud teatama, kui tema nimele registreeritud vallas- või kinnisvara kuulub ühisvara hulka;
    6.esitada kohtutäituri nõudel oma vara ja kohustuste nimekiri (TMS § 60 lg 1);
    7.teha täitedokumendis ettenähtud toiming, taluda toimingut või hoiduda toimingust, vastasel juhul teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgnikku trahvida (TMS § 183 lg 1).
    214. Millest moodustub pankrotivara?
    Pankrotivara on vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel, aga samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal.
    215. Mis on tagasivõitmine ja välistamine pankrotimenetluses?
    Tagasivõtmise all mõistetakse enne pankroti väljakuulutamist tehtud võlausaldajate huve kahjustava tehingu kehtetuks tunnistamist kohtu kaudu
    Välistamine- Kolmandatele isikutele kuuluv vara ei kuulu pankrotivarasse. Kui kolmandal isikul on nõue talle kuuluva eseme väljaandmiseks, peab pankrotihaldur selle eseme tagastama (vara välistamine). Isik, kes nõuab vara välistamist, ei ole pankrotimenetluses võlausaldajaks.
    216. Kuidas toimub pankrotivara valitsemine?
    Pankrotivara valitsemine- pärast pankrotiotsuse tegemist peab haldur võlgniku vara oma valdusse võtma ja asuma seda valitsema. Pankrotivara valitsemine seisneb pankrotivara säilitamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või FIE majandustegevuse korraldamises.
    217. Kuidas pankrotimenetlus lõpeb?
    1) Pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega.
    2) Pankroti raugemisega §-s 15 sätestatud korras: kohus lõpetab pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
    3) Pankrotimenetluse lõpetamisega §-s 93 sätestatud korras: pankrotimenetluse lõpetamine peale pankroti väljakuulutamist.
    4) Jaotusettepaneku kinnitamisega: pankrotimenetlus lõpeb jaotusettepaneku kinnitamisega kohtu poolt, vaatamata sellele, kas pärast vara laekub või mitte.
    5) Nõuete täieliku rahuldamisega enne jaotusettepaneku kinnitamist.
    6) kompromissiga (XIII peatükk).
    218. Mis on kompromiss pankrotimenetluses?
    Kompromiss on võlgniku ja eesõigusnõudeta võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, tehakse võlgniku ettepanekul pankrotimenetluse käigus kas enne või pärast pankroti väljakuulutamist.
    Enne pankroti väljakuulutamist tehtud kompromissiettepaneku väljakuulutamise järel võib kohus pankroti välja kuulutada vaid juhul kui on kaalukaid põhjuseid eeldada, et kompromissi ei saavutata. Pärast pankroti väljakuulutamist tehtud kompromissiettepanek vaadatakse läbi pärast nõuete kaitsmist, kui nõuete kaitsmine toimub.
    Kompromissi saavutades kuulutatakse see avalikult välja, teostatakse järelvalve halduri poolt ja võlgnik saab tagasi vara valitsemise õiguse. Vara müük lõpetatakse, pankrotivara tagastatakse ja vara jaotamist ei toimu.
    Kompromissi kinnitamise kohta tehtud kohtuotsuse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemise õiguse, vara müük lõpetatakse, pankrotivara tagastatakse võlgnikule ning vara jaotamist ei toimu. Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus taastatakse.
    219. Millised on füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise võimalused ja tingimused?
    Uue 17.11.2010 vastu võetud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse järgi luuakse esmalt makseraskustes füüsilisest isikust võlgnikule võimalus rahaliste kohustuste ümberkujundamiseks kohustuse täitmise tähtaja pikendamise osadena täitmise võikohustuse vähendamise teel, vältimaks pankrotimenetlust.
    Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku enda avalduse alusel. Avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Selleks ei tohi olla võlgnikul seaduserikkumisi, mis annaksid alust veenduda tema pahatatlikkuses. Lisaks peab võlgnik leidma legaalse tulutoova sissetulekuallika ning kandma raha üle kohtu poolt määratud usaldusisikule. Kui tal sellist tööd ei ole, on ta kohustatud seda otsima . Tööd leidmata peab ta end töötuna arvele võtma ja nõudma sotsiaalametis toetust. Võlgnik ei tohi oma sissetulekuid varjata. Ta peab informeerima kohut ja usaldusisikut oma elu- ja tegevuskoha vahetusest ning oma majanduslikust olukorrast ega tohi oma tulusid ja vara varjata (PankrS § 173 lg 2). Võlgniku kohutustustest vabastamise menetlus kestab Eestis 5 aastat. Kui kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat, otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus saab otsustada võlgniku vabastamise nendest võlgadest, mis on tekkinud enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kui võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest ühe aasta jooksul selgub , et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustusi tahtlikult rikkunud, takistades sellega oluliselt võlausaldajate nõuete rahuldamist, võib võlausaldaja esitada kohtule taotluse nimetatud määrus tühistada (PankrS § 177). Avalikustatakse Ametlikes Teadaannetes.
    220. Mida reguleerib saneerimisseadus?
    Saneerimisseadus reguleerib ettevõtte saneerimise menetlust, mille eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide arvestamine ja õiguste kaitsmine saneerimise käigus.
    221. Mis on saneerimine ?
    Saneerimine on abinõude kompleksi rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks.
    222. Kuidas saneerimismenetlus algatatakse?
    Ettevõtja esitab avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks. Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et:
    1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline;
    2) ettevõte vajab saneerimist;
    3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.
    Saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta.
    223. Millised on saneerimisnõustaja ülesanded?
    Saneerimisnõustaja täidab oma ülesandeid korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve. Ta on kohustatud hoidma talle tema ülesannete tõttu teatavaks saanud ärisaladust, samuti hoidma isikuandmeid ja muud konfidentsiaalsena saadud teavet.
    Teavitab võlausaldajat ja kohut erapooletult ning asjatundlikult ettevõtte majanduslikust olukorrast ja saneerimisvõimalustest, nõustab ja abistab ettevõtjat saneerimismenetluse jooksul ning kontrollib võlausaldaja nõude õiguspärasust ja ettevõtja tehingute otstarbekust.
    Viib end viivitamata kurssi ettevõtte majandusliku olukorra ja kavandatava saneerimisega.
    Analüüsib saneerimismenetluse vältel ettevõtja maksevõimet ning maksejõuetuse ilmnemisel teatab sellest kohe kohtule ja ettevõtjale.
    Abistab ettevõtjat saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga;
    Annab kohtule, võlausaldajale ja krediidiandjale mõistliku aja jooksul pärast taotluse saamist teavet ettevõttemajandusliku olukorra ja saneerimiskava koostamise kohta.
    Annab kohtule teavet oma ülesande täitmise kohta.
    Hindab ümberkujundatava nõude tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.
    Küsib vajaduse korral ettevõtjalt ja võlausaldajalt tõendeid ümberkujundatava nõude kohta.
    Täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik saneerimismenetluse läbiviimiseks.
    224. Kuidas toimub saneerimiskava koostamine, vastuvõtmine, kinnitamine?
    Saneerimiskava koostamine.
    Pärast saneerimismenetluse algatamist koostab saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava, saneerimiskava projekt toimetatakse võlausaldajale kätte. Saneerimiskavas võib ette näha, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võlausaldajate rühmade kaupa. Ühe rühma moodustavad ühesuguste õigustega võlausaldajad. Rühmade moodustamise alused ja põhjendus esitatakse saneerimiskavas.
    Saneerimiskavas peab muu hulgas sisalduma :
  • ettevõtte majandusliku seisundi kirjeldus saneerimismenetluse algatamise seisuga ja nende põhjuste analüüs, mis on kaasa toonud ettevõtte saneerimise vajaduse;
    2) ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist;
    3) saneerimiskava täitmise tähtaeg;
    4) rakendatava saneerimisabinõu kirjeldus ja eesmärgipärasuse analüüs, sealhulgas võlausaldaja nõude ümberkujundamise kirjeldus ja põhjendus;
    5) saneerimiskava mõju ettevõtte töötajale.
    Saneerimiskava vastuvõtu koosoleku kohta koostatakse teade, teade lisatakse saneerimiskavala, teade edastatakse võlausaldajatele.
    Saneerimiskava vastuvõtmine.
    1) Saneerimiskava võtavad vastu võlausaldajad hääletamise teel koosolekul või koosolekut pidamata.
    (2) Võlausaldaja häälte arv on võrdeline tema põhinõude suurusega, mis on kindlaks tehtud käesoleva seaduse
    alusel.
    (3) Saneerimiskava on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt pool kõigist võlausaldajatest, kellele
    kuulub vähemalt kaks kolmandikku kõigist häältest.
    Saneerimisseadus Leht 7 / 13
    (4) Kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas
    hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub
    vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest.
    (5) Võlausaldaja, kelle nõuet saneerimiskavaga ümber ei kujundata, ei või hääletamisel osaleda ja tema nõude
    suurust ei arvestata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud suhtarvude arvutamisel
    225. Kuidas saneerimismenetlus lõpetatakse?
    Saneerimismenetlus lõpeb ennetähtaegsel lõpetamisel, saneerimiskava tühistamisel, saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel või saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmise tähtaja möödumisel. Saneerimiskava ennetähtaegsel täitmisel lõpeb saneerimismenetlus, kui ettevõtja on kõik saneerimiskavaga võetud kohustused täitnud enne saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist.
    226. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad?
    Saneerimiskava kehtivuse ajal ei saa esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist.
    (2) Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames.
    (3) Kohus kaasab pankrotiavalduse läbivaatamisse saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostava saneerimisnõustaja.
    (4) Ajutine pankrotihaldur ei tohi oma tegevusega ohustada saneerimiskava täitmist ja peab tegema igakülgset koostööd järelevalvet teostava saneerimisnõustajaga.
    (5) Ajutiseks pankrotihalduriks tohib määrata ka järelevalvet teostava saneerimisnõustaja, kui tal on õigus tegutseda pankrotihaldurina.
    (6) Kui kohus tuvastab, et saneerimiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust ettevõtja pankrot välja kuulutada, tühistab ta saneerimiskava ja lõpetab saneerimismenetluse.
    (7) Määruse peale, millega kohus pankrotiavalduse lahendab, võivad ettevõtja ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse.
    227. Mida reguleerib pärimisseadus?
    Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist.
    228. Mis on pärimisõigus?
    Pärimisõigus reguleerib isiku vara saatust pärast tema surma. Vara on võimalik pärida nii seadusjärgsel teel kui testamendi või pärimislepingu alusel.
    229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi?
    Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Esimese ringi pärijad, teise ringi pärijad, kolmanda ringi pärijad. Pärida on võimalik seaduse järgi, testamendi järgi või pärimislepingu alusel.
    Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping ei käi kogu pärandvara kohta, siis päritakse ülejäänud osa pärandist seaduse järgi. Seadusjärgseteks pärijateks on pärandaja abikaasa ja sugulased. Esimeses järjekorras pärivad pärandaja alanejad sugulased – need on pärandaja lapsed (nii bioloogilised kui lapsendatud ), lapselapsed jne - võrdsetes osades. Kui pärandajal ühtegi alanejat sugulast ei ole, asuvad pärima teise järjekorra pärijad - pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased (pärandaja (pool)vennad-õed). Kui ei ole ka ühtegi teise järjekorra pärijat, siis asuvad pärima kolmanda järjekorra pärijad - pärandaja vanavanemad ja nende alanejad (ehk pärandaja tädid ja onud ). Üleelanud (kauem elanud) abikaasa pärib seadusjärgse pärimise korral koos pärandaja sugulastega . Tema pärandiosa sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugemad on sugulased, seda suurem on abikaasa osa. Kui ei ole sugulasi esimesest ja teisest järjekorrast, siis pärib abikaasa kogu pärandi. Kui abikaasat ega sugulasi ei ole, on seadusjärgne pärija pärandaja viimase elukoha järgne kohalik omavalitsusüksus. Kui isik on surnud välismaal, kuid pärimisele kohaldatakse Eesti õigust (näiteks on surnud isikul Eestis kinnisvara) ja surnud isikul ei ole pärijaid, on seadusjärgne pärija riik.
    230. Milline on abikaasa seisund pärijana?
    Abikaasa on seadusjärgne pärija, lisaks käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi:
    1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist;
    2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
    Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Pärandaja abikaasa võib lisaks oma pärandiosale nõuda asjaõigusseaduse §-s 227 sätestatud asjaõiguse seadmist kinnisasjale, mis oli abikaasade ühine kodu, eeldusel, et pärandaja abikaasa elujärg pärimise tõttu halveneks. Üleelanud abikaasal ei ole pärimisõigust ega õigust eelosale, kui pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks kirjaliku nõusoleku, samuti siis, kui pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude.
    231. Kuidas saavad kohaliku omavalitsuse üksus ja riik seadusjärgseks pärijaks?
    Abikaasa ja pärimisõigusega sugulaste puudumisel on seadusjärgne pärija pärandi avanemise koha kohalik omavalitsusüksus. Kui pärand on avanenud välisriigis ja pärimisele kohaldatakse Eesti õigust, on käesoleva seaduse nimetatud pärijate puudumisel seadusjärgne pärija Eesti Vabariik.
    232. Kuidas toimub pärimine pärija viimase tahte järgi?
    Pärimine toimub testamendi järgi. Testamendi koostab testaator isiklikult, väljendades oma viimset tahet seoses oma maise vara pärandamisega. Testament võib olla nii notariaalne kui kodune, notari poolt kinnitatud kui tunnistajate juuresolekult allkirjastatud kui niisama omal käel üksi kirjutatud. Testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest. Isikute ja asjade nimetamisel testamendis piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa ( murdosa ) sellest. Kui testament käib pärandi osa kohta, päritakse pärandi ülejäänud osa seaduse järgi, kui selle osa kohta ei ole sõlmitud pärimislepingut. Testament avatakse peale testaatori surma, lähtutakse seadusandlusest. Seadusega määratud pärijate ringi ja pärandiosade suuruse muutmiseks ning pärandvara kohta muude korralduste tegemiseks võib pärandaja teha testamendi. Kui pärandaja on teinud testamendi, toimub pärimine testamendi järgi. Testamendijärgne pärija on isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud kogu oma vara või mõttelise osa (murdosa) sellest. Kui testamendis on pärijate pärandiosad määramata, loetakse nende pärandiosad võrdseks. Kui testaator ei ole testamendis isikule määranud kogu oma vara või selle mõttelist osa, vaid teatud varalise hüve, loetakse see annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Testaator võib nimetada pärija asemele ühe või mitu asepärijat juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne pärandi avanemist, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu. Asepärijaid nimetades võib testaator määrata, millises järjekorras asepärijad pärijaks saavad.
    233. Mis on annak ja selle ese?
    Kui testaator ei ole määranud isikule kogu oma vara ega selle mõttelist osa, vaid üksnes teatud varalise hüve, pidamata hüve saajat oma õigusjärglaseks, loetakse hüve annakuks ja hüve saaja annakusaajaks. Annaku määramise korraldus annab annakusaajale õiguse nõuda annakutäitjalt annakuks määratud eseme üleandmist. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve.
    234. Mis on sihtkäsund ja selle ese?
    Sihtkäsund on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus paneb pärijale või annakusaajale (edaspidi kumbki sihtkäsunditäitja) kohustuse, ilma et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat õigust. Kui pole kindel, kas testaator on teinud korralduse või sihtkäsundi, siis otsustatakse sihtkäsundi kasuks.
    235. Mis on sihtmäärang ja selle ese?
    Sihtmäärang on testaatori korraldus, millega ta testamendis või pärimislepingus kohustab pärijat või annakusaajat kasutama pärandvara või annakut kindlal sihtotstarbel. Testaator võib määrata sihtmäärangu täitmiseks isiku (sihtmäärangutäitja), kellel on sihtmäärangu täitmiseks määratud vara suhtes testamenditäitja õigused ja kohustused.
    236. Kes on testamenditäitja?
    Testamenditäitja on teovõimeline isik, kelle testaator on määranud testamendi täitjaks. Testamenditäitjaid võib olla mitu, sh. asendus testamenditäitja.
    237. Millised on testamenditäitja kohustused?
    Kuni pärandi vastuvõtmiseni pärija poolt on testamenditäitja kohustatud täitma käesoleva seaduse § 112 lõikes 3 nimetatud pärandi hooldaja kohustusi või taotlema pärandvara valitsemist. Testamenditäitja on kohustatud täitma annakud, sihtkäsundid, sihtmäärangud ja muud testamendist või pärimislepingust tulenevad kohustused. Testamenditäitja on kohustatud oma ülesannete täitmiseks vajalikku pärandvara heaperemehelikult valitsema ja tagama selle säilimise. Testamenditäitja on kohustatud võtma pärandvara hulka kuuluva eseme oma valdusesse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast, kui see on testamenditäitja ülesannete täitmiseks vajalik. Kui pärandaja on teinud korraldusi pärandvara jagamise kohta, on testamenditäitja kohustatud pärandvara pärijate vahel käesoleva seaduse §-de 152–161 kohaselt jagama.
    238. Mis on testament ja millised on testamendi liigid?
    Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult.
    Testamendi liigid.
    Testament võib olla notariaalne või kodune.
    Notariaalne testament võib olla notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud testament.
    Kodune testament võib olla tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament.
    Notariaalselt tõestatud testament: notar tõestab testamendi, mille ta on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt või mille on talle tõestamiseks esitanud testaator. Testamendile kirjutab testaator alla notari juuresolekul.
    Notari hoiule antud testament: testaator võib teha notariaalse testamendi sel teel, et annab isiklikult oma viimse tahte avalduse kinnises ümbrikus notari hoiule ning kinnitab notarile, et see on tema testament. Notar koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar. Testaator võib notari hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar notariaalakti, millele kirjutavad alla testaator ja notar.
    Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament: testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Tunnistajatele peab testaator teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja või alaneja sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks testament tehakse.
    Omakäeliselt kirjutatud testament: testaator võib teha koduse testamendi, kirjutades selle algusest lõpuni oma käega ja märkides ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Omakäeliselt kirjutatud testamendile kirjutab testaator ise alla. Kui omakäeliselt kirjutatud testament on esitatud notarile ja notar on selle kohta tõestamisseaduse alusel notariaalakti koostanud, kehtib see notariaalselt tõestatud testamendina. Kui omakäeliselt kirjutatud testamendile on alla kirjutanud ka tunnistajad, kehtib see omakäeliselt kirjutatud testamendina ning selle suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 23 lõigetes 4 ja 5 sätestatut.
    239. Mille poolest erineb pärimisleping testamendist?
    Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma pärijaks või määrab talle annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu, samuti kokkulepe pärandaja ja tema seadusjärgse pärija vahel, millega viimane loobub pärimisest. Kokkulepe, millega on ette nähtud pärimislepingu pooleks oleva isiku kohustus, mis on pärandi, annaku, sihtkäsundi või sihtmäärangu saamise või pärimisest loobumise aluseks, ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut. Erinevus testamendiga on asjaolu, et pärismisleping on tehtud kokkuleppena, testaraatorile on antud nõusolek lepingus osalemiseks. Testamendi puhul määrab testaraator tesatamendis pärijad ühepoolselt otsustades.
    240. Mis on pärandi avanemine?
    Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärand avaneb isiku surma korral ja avanemise aeg on pärandaja surmapäev, vanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale.
    241. Kuidas saab pärandist loobuda ?
    Pärija võib pärandist loobuda, peale loobumist pole võimalik pärijal enam pärandit vastu võtta, välja arvatud sundosa. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Kui pärija ei loobu ette antud tähtajaks, siis peab ta pärandi vastu võtma. Notar võib nimetatud tähtaega pärima õigustatud isiku taotlusel pikendada või määrata uue tähtaja, kui pärima õigustatud isik on lasknud tähtaja mööda mõjuval põhjusel ja kui teised pärima õigustatud isikud sellele vastu ei vaidle. Vaidluse korral lahendab asja kohus. Enne pärandist loobumist on pärima õigustatud isikul õigus saada andmeid pärandvara koosseisu ning testamendi ja pärimislepingu sisu kohta kohtult, notarilt ja muult isikult, kelle valduses on pärandvara, testament või pärimisleping.
    242. Mida kujutab endast pärandi vastuvõtmine ja pärimistunnistus?
    Pärimistunnistus on tõend selle kohta, kes on surnud isiku pärijad. Erinevalt varasemast ei märgita tunnistusel pärandvara koosseisu. Pärimistunnistust on vaja pärijal, kui tal on vaja tõendada, et tema on pärija ja kui ta soovib pärandajale kuulunud vara oma nimele registreerida.
    243. Kuidas toimub testamendi täitmine?
    244. Kes on kaaspärija?
    Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, siis on tegu kaaspärijatega. Kaaspärija võib käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest.
    245. Milles seisneb pärandvara ühisus?
    Pärandavara ühisus tähendab, et kaaspärijad on koos ühisvara pärijad. Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Juhul kui on mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ja õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Näiteks kui pärandvara hulka kuuluvad kinnistu, auto, pangakontol olev raha, siis kõik need esemed on pärija ühisomandis ja näiteks kinnistusraamatusse või Liiklusregistrisse kantakse nad kõik ühisomanikena ilma, et näidataks kaasomandi osi. Seni, kuni vara kuulub pärijatele ühiselt, ei saa ükski neist eraldi oma osa sellest varast, näiteks kinnistust, võõrandada ega koormata. Pärandvara hulka kuuluvaid asju saavad müüa, kinkida jne ainult kõik pärijad koos. Pärija saab siis üle anda vaid kogu temale kuuluva õiguse sellest ühisusest, kuid siis ei saa tema enam osaleda pärandvara jagamises ja selle kaudu mõni ese endale saada.
    246. Mida reguleerib perekonnaseadus?
    Perekonnaseadus reguleerib abiellumise korda, määrab ära abikaasade isiklikud ja varalised õigused, abikaasa ülalpidamise, abielu lõpetamise korra, abielu kehtetuse tingimused, laste põlvnemise, vanemate õigused ja kohustused, ülalpidamiskohustused perekonnas, lapsendamise korra, eestkoste, hooldus , perekonnaseisuaktide nimekirja.
    247. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?
    Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks . Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab tegevust ja varalisi panuseid, mis on perekonna elutingimuste kohaselt vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).
    Kui abikaasad elavad lahus, annab kumbki teise abikaasa tavapäraste vajaduste rahuldamiseks ülalpidamist korrapäraselt makstavate rahasummadena . Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.
    Kui üks abikaasa teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra.
    Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.
    Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
    248. Millised on abikaasade võimalikud varasuhted?
    Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valida varasuhte käesoleva peatüki teises jaos toodud varasuhete liikide hulgast. Nimetatud tahteavaldus jõustub abielu sõlmimisel. Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Kui abikaasad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad lisaks ka abieluvaralepingu, siis kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut.
    Ühisvara.
    Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Abikaasadele ühiselt kuuluva nõude võib tasaarvestada üksnes sellise nõudega, mille rahuldamine ühisvara arvel on ette nähtud seaduse või kokkuleppega.
    Lahusvara .
    Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara.
    Abikaasa lahusvara moodustavad:
    1) abikaasa isiklikud tarbeesemed ;
    2) esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel;
    3) esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel.
    Lahusvara hulka ei arvata neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.
    Abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid.
    Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul.
    Varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka
    249. Mis on sugulus ?
    Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased. Lapsed, kellel on ühine isa ja ema, on vennad või õed. Lapsed, kellel on ühine isa, kuid eri emad, või ühine ema, kuid eri isad , on poolvennad või poolõed. Sugulusaste määratakse ülenejate ja alanejate sugulaste vahel oleva sündide arvu järgi.
    250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus?
    Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama:
    1) alaealine laps;
    2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni;
    3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama.
    Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisel . Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
    251. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses?
    Tööõigus reguleerib töövaldkonnas tekkivaid ühiskondlikke suhteid, tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Tööõigus, palk, puhkeaeg , töötingimused jne. See tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama kujundada osapooltel töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Töölepingu regulatsiooni lähtepunktiks ei saa olla üksnes paindlikkus töösuhtes. Paindlikkusega samavõrra tähtsaks tuleb lugeda turvalisust ning seda mitte ainult töötaja vaid ka tööandja jaoks. Tööandja ja töötaja suhete reguleerimisel peab arvestama vajadusega tagada mõlemale osapoolele turvaline paindlikkus ning leida tasakaal erinevate huvide vahel (nt. soovib tööandja tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve; töötaja jaoks, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma on aga tähtis, et tööandja suhtuks tööaja korraldusse paindlikult).
    252. Mida reguleerib töölepingu seadus?
    Töölepingu seadus reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. töölepingu sõlmimist, muutmist, peatumist ja lõpetamist ning poolte kohustusi, samuti töö- ja puhkeaega, puhkusi, palga maksmise korda ja tingimusi.
    253. Milline on töölepingu seaduse ja võlaõigusseaduse omavaheline seos?
    Uus tööõigusseadus sisaldab rohkem jooni võlaõigusseadusest kui varasem tööandlust reguleeriv seadusandlus. Tööleping on võlaõiguslik leping ja sellele kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosa, võlaõigusseaduse eriosast käsunduslepingu osa ning tsiviilseadustiku üldosa seadust. Töölepingu sõlmimise kohta on TLSis regulatsiooni minimaalselt. TLS õtleb, et töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Samasugused viited võlaõigusseaduse kohaldamisele leiab veel näiteks töötaja vastutust ja töötasu alandamist reguleerivatest paragrahvidest.
    254. Mis on tööleping?
    Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Tööle asumisel rakendatakse katseaega , mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks. Katseajal on töötajal kõik seadustega ette nähtud õigused. Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga.
    255. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus?
    Töövõtulepinguga kohustub töövõtja tegema kokkulepitud töö, tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingus kirjeldatakse tehtav töö, määratakse tasu ja töö tähtaeg. Töövõtulepinguga töötaval inimesel ei ole õigust puhkuseseaduses sätestatud puhkustele, näiteks põhipuhkus, ja puhkusetasudele. Samas teeb töövõtja tööd vabalt valitud ajal, kuid tähtajaks. Üle kolmekuuse tähtajaga või tähtajatu töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö või teenustasusid saav isik on kaetud ravikindlustusega . Kindlustuskaitse kehtib 2 kuud pärast töö- või teenistussuhte/volituste lõppemist. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Töö peab vastama lepingutingimustele ning kuni üleandmiseni vastutab töö juhusliku hävinemise eest töövõtja. Lepingutingimustele mittevastava töö korral võib tellija anda võimaluse töö parandamiseks või uue töö tegemiseks. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
    Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,73 eurot ning kuupalga alammäär 278,02 eurot. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks.
    256. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused?
    1) Tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registreerimiskood, elu- või asukoht
    2) Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg
    3) Tööülesannete kirjeldus
    4) Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg
    5) Töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord, palgapäev, samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed
    6) Muud hüved, kui nendes on kokku lepitud (NT: ametiauto kasutamine)
    7) Tööaeg
    8) Töötegemise koht
    9) Puhkuse kestus
    10) Töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad (otseselt või viitena)
    11) Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele
    12) Viide kohaldatavatele kollektiivlepingule.
    257. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping?
    Vastavalt TLS § 9 eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni 5 aastaks järgmistel juhtudel:
  • Töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine.
  • Ajutiselt äraoleva töötaja asendamine.
    Töösuhe loetakse algusest peale tähtajatuks, kui töötaja ja tööandja on töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevatel mõjuvatel põhjustel:
  • Sõlminud tähtajalise töölepingu samalaadse töö tegemiseks järjestikku rohkem kui kaks korda või
  • tähtajalist töölepingut pikendanud rohkem kui üks kord viie aasta jooksul
    258. Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla?
    Katseaja käigus hinnatakse, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Katseaja kestuseks on neli kuud, sealjuures sel ajal on töötajal kõik töötaja õigused ja kohustused.
    Töölepingus võivad pooled kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises, kusjuures alla 8-kuulise tähtajalise töölepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem, kui pool lepingu kestusest. Töölepingu võib katseajal üles öelda katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu vähemalt 15- kalendripäevase etteteatamisega (TLS § 96)
    259. Millised on töötaja kohustused?
  • Teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi.
  • Teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal.
  • Täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi
  • Osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel
  • Hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara
  • Teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega
  • Teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu.
  • Tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhetega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi.
  • Hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu
  • Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest.
    260. Millised on tööandja kohustused?
  • Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi
  • Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajas
  • Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu
  • Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust
  • Tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu
  • Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
  • Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse , tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid
  • Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi
  • Teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmiste ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping
  • Teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest ning osalise tööajaga töötajat täistööajaga töötamise võimalusest, arvestades töötaja teadmisi ja oskusi
  • Austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi
  • Andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud või makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi ja
  • Mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta
    261. Millistel tingimustel võivad alaealised töölepingu sõlmida?
  • Seitsme kuni kaheteist aastane võib teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamtegevuse alal, eelkõige osalemine etendus asutuste töös loomingulise töötajana
  • 13.-14. Aastane või 15.-16. Aastane koolikohustuslik alaealine võib teha kerget tööd Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas nimetatud töödel
    Kuid alaealine ei tohi teha tööd, mis:
  • Ületab tema kehalisi või vaimseid võimeid
  • Ohustab tema kõlblust
  • Sisaldab ohte, mida ta ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuste või väljaõppe puudumise tõttu
  • Takistab tema sotsiaalset arengut või hariduse omandamist
  • Ohustab tema tervist tööiseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu
    Kõikide alaealiste töötamiseks on vajalik lisaks tema enda soovile ka tema seadusliku esindaja (reeglina lapsevanema) nõusolek, kusjuures esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks koolivaheaja kestusest. 7.-14. Aastase alaealise töötamiseks on vajalik tööinspektori nõusolek, kes võib vajadusel 7.-12. Aastase alaealise tahte väljaselgitamiseks kaasata elukohajärgse lastekaitsetöötaja.
    262. Kuidas saab töölepingut muuta?
    Vastavalt TLS §12 töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel.
    Töölepingu muutmine tööandja algatusel võib seisneda:
  • Tööaja korralduse muutmises
  • Hädavajadusest- et hädavajadus on seotud eelkõige vääramatust jõust tuleneva kahjuga tööandjale. Tööülesannete täitmise puhul töötaja töötasu säilib
  • Töötasu vähendamises – Näiteks tööandja ei saa ettenägematutel, temast mitte olenevatel majanduslikel põhjustel kokkulepitud ulatuses tööd anda.
    TLS §37 kohaselt töötasu vähenemise tingimused on:
  • Kuni kolmeks kuuks kaheteistkuulise ajavahemiku jooksul
  • Töötasu ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär
  • Töötajale tuleb eelnevalt pakkuda teist tööd ja
  • Usaldusisikut tuleb eelnevalt informeerida ja temaga konsulteerida
  • Töötasu alandamises. Tööandja võib töötasu alandada VÕS §- s112 sätestatud tingimustel kui töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töötulemuste kohta
    Töölepingu muutmine töötaja algatusel võib seisneda kas õiguses keelduda töötegemisest või terviseseisundile vastava töö nõudes.
    263. Mis on ettevõtte üleminek ning kas ja kuidas mõjutab see töölepingute kehtivust?
    Protsess, mille käigus toimub ettevõtte omanike vahetus, üleminek ühelt omanikult teisele. Ettevõtte üleminekut iseloomustab see, et üle läheb terviküksus, kusjuures tegutsemise eesmärk ei ole oluline. Reeglina toimub ettevõtte üleminek nii müügi-, rendi- või muu lepingu alusel. VÕS §182 lg 1 ja 2 järgi ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muuhulgas töölepingutest tuleneva kohustused ettevõtte töötajate suhtes. Ka töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale tingimusel, et ettevõtte jätkab sama või sarnast majandustegevust.
    264. Mis on töölepingu lõppemise alused?
  • Poolte kokkuleppe (TLS§79)
  • Lepingu tähtaja möödumine (TLS§80)
  • Töötaja surm (TLS§81)
  • Füüsilisest isikust tööajadja surm, kui tööleping sõlmiti oluliselt tööandja isikut arvestades (TLS§111 lg3)
  • Töötajapoolne ülesütlemine (TLS§83)
  • Tööandja poolne ülesütlemine (TLS§83)
    Tööandja ja töötaja võivad töölepingu igal ajal lõpetada ja algatus võib tulla mõlemalt poolt, põhjus ei ole oluline. Kokkulepe võib olla nii suulises kui kirjalikus vormis. Suulise vormi puhul peab olema võimalik kokkuleppe tõendamine. Töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel hüvitise maksmine ei ole kohustuslik.
    265. Mis on töölepingu ülesütlemine ja kuidas see saab toimuda?

    § 85. Töölepingu korraline ülesütlemine

    1)Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
    2)Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut.
    3)Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga.
    4)Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.

    § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal

    1)Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates.
    2)Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.
    3)Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.
    4)Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga.

    § 87. Töölepingu erakorraline ülesütlemine

    Töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.

    § 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel

    (1)Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja:
    1) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;
    2) ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine);
    3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
    4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis ;
    5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
    6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
    7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
    8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.
    (2) Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
    (3) Tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

    § 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel

    (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).
    (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
    1) tööandja tegevuse lõppemisel;
    2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
    (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
    (4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet.
    (5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.

    § 90. Töölepingute kollektiivne ülesütlemine

    1) Töölepingute kollektiivne ülesütlemine on töölepingu ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul koondamise tõttu vähemalt:
    1) 5 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;
    2) 10 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat;
    3) 10 protsendiga töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat;
    4) 30 töötajaga ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat.

    § 91. Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt

    1) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
    2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
    3) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
    4) Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

    § 93. Rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemine

    1)Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus - ja sünnituspuhkust, või isikuga, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust, üles öelda koondamise tõttu, välja arvatud tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel, kui tööandja tegevus lõpeb, või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
    2) Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu.
    266. Mis on tööaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
    Tööaeg on aeg, mil töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. Tööaeg võib olla päevane või öötöö (22.00-06.00). Tavaline tööaeg jaguneb täistööajaks, osaliseks tööajaks ja lühendatud tööajaks. Eeldatakse, et täistööajaga töötaja töötab 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsme päevase ajavahemiku jooksul. Osalise tööajaga on tegemist, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud täistööajast sealhulgas lühendatud täistööajast, lühemas tööajas. Lühendatud täistööaeg on :
  • 7.-12. aastastel 3 tundi päevas ja 15 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
  • 13.-14.aastastel 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
  • 15.aastasel 6 tundi päevas ja 30 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
  • 16.-17.aastasel 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul
    Tööaeg kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul.
    267. Mis on ületunnitöö ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
    Ületunnitöö on töötegemine üle kokkulepitud tööaja. Üldjuhul on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tööandja võib töötajalt vastavalt heausu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga või rahas, kusjuures hüvitise suurus rahas on 1,5 kordne töötasu.
    268. Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
    Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.
    Tööandja on kohustatud töötajale andma vaheaja puhkamiseks ja einetamiseks pärast neli tundi kestnud töötamist, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud teisiti.
    (1) Vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks kestab 30 minutist kuni 1 tunnini.
    (2) Katkematu tööprotsessi korral, kui töö toimub kolmes vahetuses, võib täisealisele töötajale puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheaja kestus olla 20 minutit.
    (3) Puhkamiseks ja einetamiseks ettenähtud vaheajal on töötajal õigus tööandja territooriumilt lahkuda. Kollektiiv- või töölepingus võib teisiti kokku leppida juhul, kui tööandja territooriumil on tagatud tingimused toitlustamiseks ja puhkamiseks.
    (4) Töödel, kus töö iseloomu tõttu pole võimalik anda vaheaega puhkamiseks ja einetamiseks, luuakse töötajale võimalus einetada tööajal. Einetamise aeg arvatakse tööaja hulka.
    Pikema kui kuuetunnise töötamise kohta tuleb anda töötajale vaheaeg vähemalt 30 minutit. Seda aega ei arvestata tööaja hulka. TLS näeb töötajale ette iganädalase puhkeaja, selle kohaselt peab töötajale jääma seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega.
    (1) Töötajal on vähemalt kaks puhkepäeva nädalas. Üldised puhkepäevad on laupäev ja pühapäev.
    (2) Kui katkematu tööprotsessi või elanike teenindamise vajaduse tõttu laupäeval ja pühapäeval töötatakse, antakse puhkepäevad muudel üksteisele järgnevatel nädalapäevadel ja need nähakse ette kollektiiv- või töölepingu või vahetuste ajakavaga.
    (3) Tööaja summeeritud arvestuse korral on iganädalase puhkeaja kestus vähemalt 36 järjestikust tundi.
    (3) 13–14-aastase või koolikohustusliku töötaja iganädalase puhkeaja kestus tööaja summeeritud arvestuse korral on vähemalt 48 järjestikust tundi.
    (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandeid tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul, kusjuures iganädalase puhkeaja kestus on vähemalt 24 tundi.
    269. Mis on osaline tööaeg ja kuidas seda rakendatakse?
    Osaline tööaeg on tööandja juures kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg, mida rakendatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel.
    (1) Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks. Tööinspektorilt nõusoleku taotlemisel esitab tööandja põhjenduse töö jätkamise võimaluste kohta ning töötajaid esindava organisatsiooni või isiku arvamuse.
    (2) Osalise tööaja kehtestamisest või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest on tööandja kohustatud teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Töökorralduse nimetatud muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 82 alusel.
    (3) Käesoleva §-i alusel rakendatava osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% miinimumpalgast.
    (4) Tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele.
    (5) Tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest käesoleva seaduse § 86 punkti 3 alusel.
    (6) Kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, siis on tööandja kohustatud töötajale maksma hüvitust saamata jäänud palga ulatuses."
    270. Mis on puhkus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
    Puhkus on ajavahemik, mille jooksul on töötajal õigus keelduda töötegemisest. Puhkuse liigid:
  • Põhipuhkus
  • Vanemapuhkus (rasedus ja sünnituspuhkus, lapsepuhkus )
  • Õppepuhkus
    271. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine?
    Töötaja iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi. Töötaja võib nõuda puhkust kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda osade kaupa, kusjuures vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kuni seitsme päevaseks osaks. Kasutama puhkuse osa viiakse üle järgmisse aastasse . Puhkust antakse puhkuse ajakava alusel. Selle koostab tööandja iga kalendriaasta kohta ja teeb töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Põhipuhkuse nõue aeg ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Põhipuhkust antakse töötatud aja eest.
    272. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse?
    Vanemapuhkus:
  • rasedus- ja sünnipuhkus
  • Isapuhkus
  • Lapsendaja puhkus
  • Lapsehoolduspuhkus
  • Lapsepuhkus
  • Tasustamata lapsepuhkus
    Vanemapuhkust antakse:
  • Naisele antakse sünnituslehe alusel rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva
  • Mitmikute sünni või tüsistusega sünnituse korral antakse rasedus- ja sünnituspuhkust 154 kalendripäeva.
  • Naisel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnituse tähtaega.
  • Alla 10-aastase lapse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, antakse lapsendamispuhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Selle aja eest makstakse hüvitist vastavalt ravikindlustuse seadusele.
  • Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks. Lapsehoolduspuhkus lõpeb hiljemalt lapse 3-aastaseks saamise päevale järgneval päeval.
  • Kui ema või isa ei kasuta lapsehoolduspuhkust, võib puhkuse anda lapse tegelikule hooldajale, kes seaduslikul alusel elab Eesti Vabariigis.
  • Isal on õigus saada ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi 14 kalendripäeva täiendavat lapsepuhkust
  • Lapse tegelikule hooldajale
  • Eestkostjale ja isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
    273. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis?
    Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mille suuruseks on tema keskmine töötasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Töölepingu lõppemisel hüvitatakse töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas.
    274. Mis tingimustel antakse õppepuhkust?
    Õppepuhkuse andmise korra sätestab täiskasvanute koolituse seadus. Õppepuhkust antakse koolituses osalemiseks koolitusasutuse poolt antud teatise alusel. Õppepuhkust antakse tasemekoolituse (päevane õppevorm ja täiskoormusega õpe), tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks. Puhkuse kestus on kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, töötasu makstakse 20 kalendripäeva eest tasemekoolituse ja tööalasekoolituse eest. Töötajal on ette nähtud täiendav õppepuhkus 15 kalendripäeva tasemekoolituse lõpetamiseks. Tööandja võib õppepuhkuse andmist edasi lükata juhul kui üle 10% töötajatest või teenistujatest on samaaegselt õppepuhkusel.
    275. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse?
    Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokkulepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel. Töötasu makstakse rahas.
    Töötasu arvutamise viisi all mõistetakse tööandja juures kehtestatud töötasustamise süsteemi. Selle kehtestab tööandja sõltuvalt töö iseloomust ning tööandja teavitab sellest töötajat.
    Töötasu arvutamise liigid:
  • alapalgasüsteem, mille puhul palga arvutamise ja maksmise aluseks on tööl oldud aeg, mille jooksul töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid
  • Tükipalgasüsteem, mille puhul palga arvutamise aluseks on töötaja poolt tööaja jooksul valmistatud kvaliteetse toodanguühiku või sooritatud tööoperatsioonide arv.
    1) töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad .
    2) töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust.
    3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu.
    4) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale kuue kuu jooksul töötasu makstud, arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivast töötasust.
    5) Kui töö tegemisest keeldumise tõttu ei ole töötajale rohkem kui kaheteistkümne kuu jooksul töötasu makstud, korrigeeritakse töötaja keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga. Indeksi väärtus arvutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärade suhtena.
    6) Keskmist töötasu arvutatakse tööpäeva- või kalendripäevapõhiselt.
    7) Keskmise töötasu arvutamisel tuleb kasutada tekkepõhist meetodit, s.t keskmise töötasu arvutamisel võetakse aluseks teenitud töötasud. Näiteks lisatasu maksmise korral võetakse arvesse aeg, mille eest lisatasu on teenitud, mitte välja makstud.
    276. Kuidas toimub töö tasustamine eritingimustes?
  • Töötasu maksmine ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest
  • Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu.
  • Töö eest öösel (kella 22.00-6.00) maksab tööandja töötajale 1,25-kordset töötasu. Pooled võivad kokku leppida, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Kui töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda see tasu ööajal töötamise eest.
  • Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
  • Ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas.
    277. Milliseid tagatisi ja hüvitusi näeb töölepingu seadus ette töötajale?
    1)Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele.
    2 Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist.
    3)Rasedus- ja sünnituspuhkuse eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seadusele kohaselt.
    4) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
    5) Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
    6) Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
    7) Töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud
    278. Mis on töölähetus?
    Töölähetus on töötajapoolne tööülesannete täitmine väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
    1) Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta.
    2) Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega.
    3) Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul.
    4) Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul.
    279. Kuidas toimub töötaja töötasust kinnipidamine?
    1)Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha töötaja maksukohustus ehk töötasust kinnipeetavad seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
    2) töötaja annab nõusoleku kinnipidamiseks töötasust.
    3) Töötaja palgast saab kinni pidada kaks kolmandikku palga alammäärast üle jäävast summast.
    4) palgaseaduse näeb ette tööandja kasuks palgast kinnipidamisi: tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest, tähtajaks tagastamata avanss , arvutusvea tõttu liigselt makstud summad, tööandjale tekitatud kahjusummad .
    5) Töötaja peab pärast palgast kinnipidamisi jääma kuupalgana vähemalt 191,73eurot või tunnipalgana vähemalt 1,13 euroti.
    6) Kinni võib pidada palgast kuni 2/3 arestitavast sissetulekust
    280. Mis on töötaja varaline vastutus ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud?
    Õigusnorme, mis reguleerivad töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamist, nimetatakse
    töötaja varaliseks vastutuseks .
    1)Töökoodeksi kohaselt on töötaja vastutus põhjustatud kahju eest reeglina piiratud tema keskmise kuupalgaga.
    2)Piiramatu vastutus on eelkõige võimalik individuaalse või kollektiivse lepingu alusel, töötaja vastutab üksnes süü olemasolul ja ainult ”ettevõttele, asutusele või organisatsioonile põhjustatud otsese tegeliku kahju” eest.
    3)See on sõlmitud kirjalikult
    4) see on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud
    5)Töötajale usaldatud varele on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil
    5)on kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris
    6)tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõsitlikku hüvitist
    7)Tööandjal on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata.
    281. Millised on kahju hüvitamise põhialused?
    Kahju hüvitamisel töösuhtes tuleb lähtuda VÕS-e kahjuhüvitamise sätetest, võttes arvesse töölepinguseadusega kehtestatud piiranguid. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
    282. Millised on varalise vastutuse kokkuleppele esitatud nõuded?
  • On sõlmitud kirjalikult
  • See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud
  • Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaks määratud töötajate ringil
  • On kokkulepitud vastutuse rahalises ülempiiris
  • Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist
    283. Kuidas toimub tööandjale tekitatud kahju hüvitamine?
    Kahju hüvitamise kohtuvälisel menetlemisel võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kahju hüvitamist tööandjale võib nõuda ka tööandja võlausaldaja kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada tööandja vara arvel.
    284. Millised on tööandja õigused ja kohustused töötingimuste tagamisel , sh
    töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
    Tööandja peab sisustama ja kujundama töökoha selliselt, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste-, esmaabivahendid, ohumärgid või muud ohutusvahendid. Töövahend (masin, seade, paigaldis, tööriist jms) peab sobima tööülesannete täitmiseks, vastama kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele ning olema õigesti projekteeritud. See ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. Tööolmetele esitatud nõuded on seotud eelkõige olmeruumidega (riietus-, pesemis -, puhkeruum jms). Nad peavad olema ehitatud ja sisustatud, arvestades töötingimusi ning töötajate arvu ja soolist koosseisu. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist:
  • Füüsikalised ohutegurid – müra, vibratsioon
  • Keemilised ohutegurid – ohlikud kemikaalid
  • Bioloogilised ohutegurid – mikroorganismid , mis võivad põhjustada nakkust , allergiat
  • Füsioloogilised ohutegurid – füüsilise töö raskus ning üleväsimus
  • Psühholoogilised ohutegurid
    285. Millised on töötaja õigused ja kohustused töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise osas?
  • Osalema ohutu keskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid
  • Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust
  • Läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale
  • Kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras
  • Tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ja teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda
  • Kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesannete täitmist takistavast tervisehäirest ning kõikidest kaitsesüsteemi puudustest
  • Täitma tööandja töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu-, ja tööohutusalase korralduse
  • Kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt
  • Hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või ehitistele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid nõuetekohaselt.
    286. Mida tähendab kaasamine ning informeerimise ja konsulteerimise kohustus töösuhetes?
    Kaasamine on see, kui teeme otsuseid ja viime neid ellu teistega koos ja teistega arvestades.
    § 101. Töötajate informeerimine ja konsulteerimine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel
    § 113. Informeerimine ja konsulteerimine ettevõtte üleminekul
    § 128. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel
    § 129. Informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmata jätmine ettevõtte üleminekul
    287. Kes teostab riiklikku järelevalvet tööseaduste täitmise üle?
    Riiklikku järelevalvet sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
    288. Mis on individuaalne töövaidlus?
    Individuaalne töövaidlus on töölepingu alusel tekkinud tööandja ja töötaja vaheline eraõiguslik vaidlus. Individuaalne töövaidlus on ka vaidlus töölepingu ettevalmistamisest tuleneva nõude üle.
    289. Kes lahendab töövaidlusi?
    Lahkarvamus püütakse võimaluse korral lahendada töötaja ja tööandja kokkuleppel vastavas lepituskomisjonis, kasutades töötajate usalduslikku või töötajate ühingu või liidujuhtorgani vahendust. Lahkarvamuse kokkuleppe teel lahendamise taotlemine ei võta pooltelt õigust pöörduda töövaidluste lahendamiseks töövaidlusorganisse, kuhu pooled pöörduvad kui kokkulepet ei saavutata. Individuaalseid töövaidlusi lahendavad töövaidlusorganid, milleks on töövaidluskomisjon ja kohus. Töövaidluskomisjon ei lahenda vaidlusi rahaliste nõuete üle, mis ülevatavad 10 000€.
    290. Kes on usaldusisik ning millised on usaldusisiku õigused ja kohustused?
    Töötajate vahendajaks töökollektiivi suhtlemises tööandjaga on töötajate usaldusisik, kelle pädevuse ja seisundi määrab töötajate usaldusliku seadus. Usaldusisik on tööandja töötaja, kelle on valinud tööandja töötajate üldkoosolek oma esindajaks seadusest tulenevate ülesannete täitmisel suhetes tööandjaga. Usaldusisikud võivad endi hulgast valida peausaldusisiku, kes korraldab usaldusisikute tegevust.
    Usaldusisiku õigused:
  • Tutvuda takistamatult töötingimuste, sh töökorraldusega
  • Saada tööandjalt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning konsulteerida selle teabe alusel tööandjaga
  • Pidada tööandjaga läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks kollektiivlepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid
  • Esindada töötajaid kollektiivse töötüli lahendamisel kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras, kui tööandja juures ei ole ametiühingut või ei tööta ametiühingusse kuuluvaid töötajaid
  • Teavitada huvitatud ametiühingut ning tööandjate ja ametiühingu liitu või keskliitu tööandjapoolsest töötingimuste rikkumisest
  • Pöörduma seadud teabe konfidentsiaalsusest või teabe andmisest keeldumisest tulenev vaidluse lahendamiseks töövaidlusi lahendavasse organisse
  • Saada koolitust oma tööülesannete täitmiseks töötajate usaldusliku seaduse §-s14 sätestatud korras
  • Kaasata oma ülesannete täitmiseks eksperte
  • Kokkuleppel tööandjaga kasutada usaldusisiku ülesannete täitmiseks vajalikke tööandja ruume ja muid vahendeid
    Usaldusisiku kohustused:
  • Osalema informeerimisel ja konsulteerimisel
  • Vahendama teavet tööandjatele ja töötajatele
  • Jälgime töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööandja tegevuskohajärgsele tööinspektorile
  • Töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist
  • Aitama kaasa töörahu hoidmisele, kui kollektiivlepingu on kollektiivlepinguseaduses sätestatud tingimustes ja korras sõlminud usaldusisik
  • Tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga
    291. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks?
    Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Kollektiivlepingu pooled on:
  • Tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja
  • Tööandjate ühing või liit ja töötajate ühing või liit
  • Omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing või liit
  • Tööandjate keskliit ja töötajate keskliit
  • Töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitused.
    292. Mis on kollektiivne töötüli ja kuidas seda lahendada?
    Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja või tööandjate ühingu või liidu ja töötajate või töötajate ühingu või liidu vahel, mis on tekkinud kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel.
    Töötülide korral, mis käsitlevad tööseaduste kohaldamist, tööandjate ja töötajate või nende ühingute vaheliste kollektiivlepingute sõlmimist, täitmist ja muutmist, võivad tööandja ja töötajate esindaja omavahelise kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda tööandjate liidu ja töötajate liidu poole.
    Tööandjate liit ja töötajate liit moodustavad töötüli lahendamiseks pariteetsel alusel komisjoni kolme päeva jooksul, arvates avalduse laekumisele järgnevast päevast, millest teatatakse riiklikule lepitajale.
    Tööandjate liidu ja töötajate liidu vahel saavutatud kokkulepe on vaidlevatele pooltele kohustuslik.
    293. Kes on lepitaja ja millised on tema funktsioonid?
    Lepitaja on erapooletu asjatundja , kes aitab töötüli pooltel leida neid rahuldavat lahendust. Lepitaja tegutseb kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse alusel. Lepitaja on riiklik ja paikkondlik. Lepitaja ülesandeks on poolte lepitamine, kusjuures ta selgitab välja töötüli põhjused ja asjaolud ning pakub välja lahendusi. Lepitajal on õigus kutsuda pooli osa võtma lepitustoimingutest, kaasata töösse asjatundjaid ja pädevaid isikuid.
    294. Mis on streik ja töösulg ning kuidas on reguleeritud nende
    korraldamine?
    Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate või töötajate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks tööandjalt või tööandjate ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
    Töösulg on töökatkestus tööandja või tööandjate ühingu või liidu algatusel, saavutamaks töötajatelt või nende ühingult või liidult järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes.
    Töötajatel, töötajate ühingul või liidul tekib õigus korraldada töötüli lahendamiseks streik, tööandjal, tööandjate ühingul või liidul aga töösulg üksnes siis, kui töörahu kohustus ei kehti, kui käesolevas seaduses ettenähtud lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust. Streigi või töösulu korral on pooled kohustatud taas alustama läbirääkimisi kollektiivses töötülis kokkuleppele jõudmiseks. Seaduslikust streigist osavõttu ei käsitleta töödistsipliini rikkumisena ja see ei too kaasa
    distsiplinaarvastutust.
    295. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis?
    Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusvastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega.
    Karistusõiguse ülesanne on tagada inimeste sotsiaalse kooselu aluste, nende põhiväärtuste ehk õigushüvede kaitse.
    296. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded?
    Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu.
    Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu.
    297. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid?
    Karistusõigus lähtub õigushüve teooriast ja tema ülesandeks on, kaitstes isiku õigushüvesid, hoida tasakaalus isikuvabaduste piiramist ja kaitsta isikut, hoidudes samas isiku eraellu liigselt sekkumast.
    298. Millest lähtuti karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel?
    Eesti karistusõiguse põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused , mida riik tagab, kaitstes neid karistusõiguslike sanktsioonidega. Samuti määrab ta kindlaks kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel.
    299. Millisest seadusest lähtutakse karistuse kohaldamisel?
    Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseadusele paragrahv 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks.
    Karistusseaduse sätete kohaldamisel lähtutakse printsiibist, et tegu, mille eest saab isikut karistada, peab olema seadusega karistatavana ette nähtud. Sellest tulevana saab karistust kohaldada vaid teo eest, mis toimepanemise ajal oli seadusega tunnistatud karistatavaks ja oli toime pandud pärast selle seaduse jõustumist.
    300. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud?
    Karistusõiguses kehtib üldine põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu. Sellest üldisest reeglist on aga kaks erandit: karistusseadusel on tagasiulatuv jõud siis, kui seadus 1. Välistab teo karistatavuse ehk tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks, 2. Kergendab karistust.
    301. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus?
    1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil.
    2) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest.
    302. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kes on need isikud,
    kellele ei kohaldata karistust?
    Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu, kui teo toimepanemise kohas on selline tegu karistatav või seal ei kehti ükski karistusõigus ning:
    1) tegu on toime pandud Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu või
    3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja.
    (2) Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi toimepandud teo kohta, mis on Eestis karistusseaduse järgi kuritegu ja mille toimepanija on teenistuskohustusi täitev kaitseväelane.
    Alaealistele ei kohaldata karistust, vaid kohaldatakse mõjutusvahendeid:
    1) hoiatus;
    2) allutamine käitumiskontrollile vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule;
    3) noortekodusse paigutamine;
    4) kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamine.
    303. Milline tegu või tegevus on süütegu?
    Süütegu süüliselt pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.
    Süüteod jagunevad kuritegudeks väärtegudeks.
    304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost?
    Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve, samas kui väärtegu kujutab endast haldusõigusrikkumist.
    305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest?
    Kuriteost mitteteatamine on karistatav. Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamisest järeldub tahtlik tegevusetus.
    306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused?
    Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on tegu, tegevusetus, tagajärg ning nendevaheline põhjuslik seos. Tegu peab olema põhjuslikus seoses tagajärjega st. teatud tegu pidi tooma kaasa teatava tagajärje ehk tegu avaldus välismaailmas tekitatud tagajärje kaudu.
    Teo välised asjaolud ehk teo modaliteedid , milleks on aeg, koht ja viis ning iseloomustavad eritunnused ja teo objekt. Teo modaliteedid kirjeldavad olukorda, milles koosseisupärane tegu toimus.
    Subjektiivsed süüteokoosseisu tunnused on tahtlus või ettevaatamatus .
    307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu?
    Tegu hinnates peab arvestama nii karistusseadustiku üldosa sätteid- hinnates teo toimepanija süüdivust, hädakaitse- või hädaseisundi või teiste teo õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu, vääramata jõu puudumist või selle olemasolu jne kui ka süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele.
    308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid
    piiritleda ja kuidas tulemit hinnata?
    Teo õigusvastasust välistavad asjaolud:
    1. hädakaitseseisud
    2. hädaseisund
    3. kohustuste kollisioon
    (Kohustuste kollisioon tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. § 30)
    eksimus teo toimepanemisel
    4. muu seaduses (nt asjaõigusseadus, advokatuuriseadus jt) ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu.
    309. Nimetage kuritegude raskusastmed?
    1. Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.
    2. Teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus.
    310. Millised on süüteost osavõtu vormid?
    Süüteost osavõtja vormid: 1. Kihutaja-isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole.
    2. Kaasaaitaja- isik, kes tahtlikult osutab kaasabi (füüsilist, ainelist või vaimset) teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, millel on kuriteo tunnused.
    311. Kes on süüdimatu ja kes on piiratud süüdivusega isik?
    Isik on süüdimatu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oska käitumist vastavalt sellele juhtida seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtuekspertiis.
    Piiratud süüdivusega isik- kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida
    312. Mis on karistus ja millised on karistuse eesmärgid?
    Karistus süüteo toimepanemise eest on vastus sellele, et süüdlane süütegu toime pannes, lähtudes oma tahtevabadusest, valis seadusega keelatu ja otsustas ebaõiguse kasuks, kuigi tal oli võimalus otsustada õiguse kasuks. Eesmärgiks on ära hoida süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirata.
    313. Nimetage põhi- ja lisakaristused.
    Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused on rahaline karistus ja vangistus.
    Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga. Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega.
    Ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. Eriliigilised lisakaristused viiakse täide iseseisvalt.
    314. Milliseid mõjutusvahendeid saab ja võib kohaldada süüdlasele lisaks karistusele?
    Mõjutusvahenditeks on konfiskeerimine, psühhiaatriline sundravi, või alaealistele kohaldatavad mõjutusvahendid.
    315. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Kui jah, siis
    milline on juriidilise isiku karistamise võimalus?
    Jah, saab - karistusseaduse alusel vastutavad kõik süüteo toimepannud süüvõimelised füüsilised isikud ja juriidilised isikud, olenemata kodakondsusest (sh välisriigi kodanik, kellel puudub välislepingutest tulenev immuniteet- diplomaadi v parlamendiliikme isikupuutumatus).
    Juriidiliste isikute-(500-50 000 eeki) Põhikaristused- . isik- rahaline karistus (50 000- 250 milj eeki+ lisakaristusena sundlõpetamine); 2. sundlõpetamine.
    316. Nimetage vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud.
    Kergendavad asjaolud:
    1. Toimepandud kuriteo kahjuliku tagajärje ärahoidmine või tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine või kõrvaldamine süüdlase poolt
    2. Kuriteo toimepanemine raskete isiklike või perekondlike asjaolude kokkusattumisel
    3. Kuriteo toimepanemine ähvarduse, sundimise või materiaalse, teenistusliku või muu sõltuvuse mõjul
    4. Kuriteo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mõjul, mille kannatanu on esile kutsunud oma mitteõiguspärase teoga
    5. Kuriteo toimepanemine alaealise poolt
    6. Kuriteo toimepanemine raseda poolt
    7. Puhtsüdamlik kahetsus või süü ülestunnistamisele ilmumine
    8. Hädakaitse
    9. Leppimine kannatanuga
    (Kohus võib karistuse mõistmisel arvestada ka teisi kergendavaid asjaolusid, mis kriminaalseaduses ei ole loetletud.)
    Raskendavad asjaolud:
    1. Kuriteo toimepanemine isiku poolt, kes varem on pannud toime mingi kuriteo ja karistus selle eest ei ole veel kustunud. Kohus võib seda ka mitte lugeda raskendavaks asjaoluks, arvestades kuriteo iseloomu.
    2. Kuriteo toimepanemine organiseeritud grupi poolt
    3. Kuriteo toimepanemine omakasu või muul madalal ajendil või süstemaatiliselt
    4. Kuriteoga raske tagajärje põhjustamine
    5. Kuriteo toimepanemine lapseealise, kõrges vanuses või abitus seisundis oleva isiku, vaimuhaige või nõrgamõistusliku isiku suhtes või ära kasutades teise isiku teenistuslikku alluvust või muud sõltuvust süüdlasest
    6. Alaealise või teise teovõimetu isiku kihutamine kuriteo toimepanemisele või ahvatlemine kuriteost osavõtule, samuti kuriteo toimepanemisel isiku ärakasutamine, kes ei kuulu kriminaalvastutusele
    7. Kuriteo toimepanemine erilise julmusega või kannatanu mõnitamisega
    8. Kuriteo toimepanemine ühiskondliku õnnetuse tingimuste ärakasutamisega
    9. Kuriteo toimepanemine üldohtlikul viisil
    10. Kuriteo toimepanemine joobeseisundis. Seda võib kohus vahel mitte arvestada
    11. Kuriteo toimepanemine erakorralise või sõjaseisukorra ajal
    12. Kuriteo toimepanemine hõlbustamiseks ametliku vormiriietuse või ametitunnuse kasutamine
    317. Millal kohaldatakse liitkaristusi?
    Kui isik tunnistatakse süüdi kahe või enama kuriteo toimepanemises, siis kohus, mõistes karistuse eraldi iga teo eest, mõistab lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest. Sealjuures kohus kas loeb kergema karistuse kaetuks raskemaga või liidab mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt.
    318. Nimetage liitkaristuste piirmäärad.
    Kui liitkaristuse mõistmisel on üheks neist eluaegne vangistus, on liitkaristuseks ainult eluaegne vangistus.
    319. Millised on karistused väärteo eest?
    Rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest.
    320. Kes lahendavad väärteoasju?
    Kohtuvälised menetlejad, milleks on: Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Kaitsepolitsei , valla- või linnavalitsus, Veeteede Amet, Maksu- ja Tolliamet , Päästeamet, Keskkonnainspektsioon, Sise- ja Justiitsministeerium .
    321. Milline on väärtegude üldine aegumise tähtaeg?
    Väärteo üldine aegumise tähtaeg on 2 aastat.
    322. Kuidas toimub väärteo kohtuväline ja kohtulik menetlus?
    Kohtuväline menetleja on seadusega sätestatud juhtudel täidesaatva riigivõimu volitusega asutus, valla- ja linnavalitsus, kes osaleb menetluses ametniku kaudu, ning eraõiguslik juriidiline isik halduslepingu alusel. Täidesaatva riigivõimu volitusega asutuseks, kes menetlevad väärteoasju, on Politseiprefektuur , Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet ning oma tegevusvaldkondades teised ametid, inspektsioonid ja ministeeriumid . Kohtuvälise menetleja pädevusse antud küsimus on määratud väärteomenetluse seadustikus viitega karistusseadustiku vastavale paragrahvile. Kohtuväline väärteomenetlus võib toimuda kas hoiatusmenetlusena, kiirmenetlusena või üldmenetlusena.
    Väärteoasja kohtulik menetlus toimub juhul, kui selle arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel kohtu pädevuses või kui on vaja otsustada aresti mõistmine. Pärast väärteo asjaolude kohtulikku uurimist ja kohtuvaidlust teeb kohus otsuse rahatrahvi või aresti mõistmise kohta või väärteomenetluse lõpetamise kohta.
    323. Kuidas sõnastatakse süütegu karistusseadustikus?
    Süüteod kui riigi poolt karistatavaks tunnistatud käitumisaktid on loetletud karistusseadustiku eriosa sätetes teokirjeldusena, rühmitatud peatükkidesse, jagudesse ja jaotistesse vastavalt süütegude poolt rünnatavatele hüvedele.
    324. Kuidas on süüteod karistusseadustiku eriosas süstematiseeritud ja mis on selle süstematiseerimise aluseks?
    1.Isikuvastased süüteod
    2.Varavastased süüteod
    3.Majandusalased ja avaliku usalduse vastased süüteod
    Süüteod jagunevad väärtegudeks ja kuritegudeks. Määratlus ja karistused on ära toodud karistusseadustikus. Väärtegude koosseis ja kohaldatavad karistused võivad olla sätestatud ka eriseadustes.
    325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini
    karistatavad?
    Isikuvastased süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad (Isikuvastased süüteod, süüteod perekonna ja alaealiste vastu, rahvatervise vastu suunatud süüteod)
    326. Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded?
    Eesti kohtusüsteemi moodustavad:
    Maakohtud - Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus ja Tartu Maakohus, kes arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju, asudes .
  • Halduskohtud (Tartu Halduskohus ja Tallinna Halduskohus), kes arutavad esimese astme kohtuna haldusasju.
  • Ringkonnakohtud (Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus), kes arutavad tsiviil-, kriminaal -ja haldusasju apellatsioonikohtuna.
    4. Riigikohus, kui kõrgeim kohus, põhiseaduse järelvalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi läbivaatav kohus.
    327. Keda saab nimetada kohtunikuks ja rahvakohtunikuks ning kes nad
    nimetab?
    Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava(magistrikraad), oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. . Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel. Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl. Ametivälised tööülesanded ei tohi kahjustada kohtuniku ametikohustuste täitmist ega kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel.
    (Kohtunik ei tohi olla:
      mõistetud süüdi kuriteo toimepanemise eest;

    tagandatud kohtuniku-, notari- või kohtutäituri ametist;
    välja heidetud advokatuurist;
    vabastatud avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
    pankrotivõlgnik.
    kelle audiitori kutsetegevus on lõpetatud, välja arvatud lõpetamine audiitori avalduse alusel;
    kellelt on patendivoliniku kutse ära võetud, välja arvatud kutse äravõtmine patendivoliniku avalduse alusel.
    riigikogu ega valla- või linnavolikogu liige;
    erakonna liige;
    äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;
    pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige ega kinnisasja sundvalitseja;
    vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.)
    Rahvakohtunikuks võib nimetada 25–70aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega.
    (Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on:
      süüdi mõistetud kuriteo eest;

    pankrotivõlgnik;
    tervise tõttu sobimatu;
    omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks;
    kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses;
    kaitseväeteenistuses;
    advokaat, notar või kohtutäitur;
    vabariigi valitsuse liige;
    valla- või linnavalitsuse liige;
    vabariigi president;
    riigikogu liige;
    maavanem.)
    • Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks.

    Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon , mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid.
    328. Milline on kohtuniku ettevalmistusteenistus?
    Ringkonnakohtunikuks kandideerija peab olema kogenenud, tunnustatud jurist ja sooritama kohtunikueksami (või on sellest vabastatud) , riigikohtunikus aga kogenenud ja tunnustatud jurist (kohtunikueksamit sooritamata). Kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Kohtunikukandidaat peab läbima julgeolekukontrolli, mis võimaldaks tal juurdepääsu täiesti salajase tasemega riigisaladustele. Seda kontrolli teostab Kaitsepolitseiamet, kes esitab arvamuse kohtunikueksamikomisjonile. Kohtunikueksamikomisjon saadab oma otsuse Riigikohtu üldkogule ja teeb selle teatavaks eksamineeritule.
    329. Millised on kohtute ülesanded ja nende lahendamise viisid?
    1. Rahu tagamine
    Rahu tagamine on kohtu kõige laiemaks ülesandeks. See väljendab riigi tähtsaimat funktsiooni - tagada sisemine julgeolek. Kui puuduks erapooletu institutsioon tülide lahendamiseks, võtaksid inimesed õiguse iseenda kätesse ( veritasu ). Tõenäoliselt ei peaks sellisele korra ning turvalisuse puudumisele vastu isegi primitiivne ühiskond, kuid leidub ka vastupidiseid arvamusi.
    2. Avaliku võimu kontroll
    Üks kohtute funktsioone on kontrollida täidesaatva võimu kooskõla põhiseaduse ja seadustega. Nii on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 kohaselt igaühel õigus pöörduda oma õiguste rikkumise puhul kohtusse.
    Kui üldise õiguse teostavad järelevalvet tavalised kohtud, siis mandrieuroopa riikides on selleks tavaliselt spetsialiseeritud halduskohtud. Sellise lahenduse mudeliks on prantsuse Conseil d'État.
    3. Põhiseaduslikkuse järelevalve
    Põhiseaduslikkuse järelevalve on järelevalve selle üle, et õigusaktid kooskõlas põhiseadusega. Kuigi kohtud saavad hinnata, kas asja lahendamisel kohaldatavad on kooskõlas põhiseadusega, saab ainult Riigikohus tunnistada põhiseaduse mõtte ja sättega vastuolus olevad õigusaktid kehtetuks (PS § 152).
    4. Vaidluste lahendamine eraisikute vahel
    Kui inimese õigusi on rikutud teise inimese poolt (näiteks tekitatud hooletu tegevusega kahju või jäetud kokkulepitud rahasumma maksmata ), on kohtute kohustus see õiguserikkumine tuvastada ning kohustus fikseerida .
    5. Kriminaalasjades esitatavad süüdistused
    Ainult kohtud saavad mõista kellegi süüdi kuriteos, seda ei saa teha või prokuratuur .Kohtud peavad tagama õiglase ja erapooletu menetluse ning ära hoidma alusetu süüdimõistmise.
    6. Õiguse kujundamine ja loomine
    Kuigi mandrieuroopa õigusruumis puudub stare decisis ja kohtud ei ole formaalselt võttes kohtud seotud eelnevate kohtuotsustega, järgivad nad tegelikkuses peaaegu alati eelnevat kohtupraktikat. Vastupidine olukord, kus sarnaste asjaolude põhjal tehtaks erinevaid otsuseid, tekitaks kahtlusi omavolis.
    330. Millised on kohtunike kohustused?
    Kohtunik ja kohtunikuabi läbivad julgeolekukontrolli, mille viib läbi kaitsepolitseiamet. Kohtunik peab täitma oma ülesandeid erapooletult ja omakasupüüdmatult ning järgima teenistushuve ka väljaspool teenistust . Ta peab käituma laitmatult nii teenistuses kui ka väljaspool seda ja hoiduma tegudest, mis kahjustavad kohtu mainet. Seadus paneb kohtunikule vaikimiskohustuse, mille kohaselt ta ei tohi avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud kohtuistungil (kehtib ka pärast teenistusest lahkumist) ja ei või ka avaldada kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi. Kohtunik peab juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja –oskusi.
    331. Millised on kohtunike sotsiaaltagatised ?
    Kohtuniku sotsiaaltagatised hõlmavad ametipalka, kohtuniku lisatasusid, kohtuniku pensioni, kohtuniku puhkust jm tagatisi, mis kaasnevad kohtuniku kui kõrge riigiametniku ametiseisundiga ja tema kõrgendatud vastutusega kohtuasjade arutamisel ja otsustamisel Eesti Vabariigi nimel.
    332. Milline on kohtunike distsiplinaarvastutus?
    Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, samuti vääritu teo eest. Karistuseks eelnimetatu eest võib olla: 1)noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine kuni 30% kuni üheks aastaks ; 4) ametist tagandamine.
    333. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel?
    Kohtudirektori esimese ja teise astme kohtutesse nimetab avaliku konkursi alusel kandideerinute hulgast, kuni kohtuvõimu eraldumiseni täitevvõimust, justiitsminister, kes võib kohtudirektori nimetada üheaegselt ka mitmele justiitsasutusele.
    334. Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks?
    Jurist on sügavamate õigusalaste teadmistega isik. Õppida õigusteadust.
    335. Millega tegeleb õ igusteadus ? Millised on õigusteaduse harud?
    Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu. Õigus jaguneb avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute, õigusnorme mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon . (tööõigus, rahvusvaeline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu ja protsessiõigus, finatsõigus, sotsiaalõigus). Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normed, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit.(tööõigus, tsiviilõigus mis jaguneb: võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus ja kaubandus ja majandsõigus mis jaguneb: ühinguõigus, väärtpaberiõigus panga-ja börsiõigus konkurentsi-ja tarbijakaitseõigus, intellektuaalse omangi õigus mis jaguneb: autoriõigus, tööstusomandiõigus ja naaberõigused.
    336. Millisel alusel jaotatakse õ iguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõ isted “ius non scriptum ” ja “ius scriptum”?
    Tava, moraal , õigus (ius scriptum, ius non scriptum), sund ja võim
    337. Millest koosneb õiguse idee?
    Õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Sisuliselt on õiguse filosoofia näol tegemist õiguse idee kandvaima osa otsingutega – õigluse otsingutega. Õiguse filosoofiat võib seepärast nimetada õiglust otsivaks teaduseks.
    338. Kuidas defineerida õiglust? Milline on õiguse ja õ igluse seos? Kuidas
    defineerida võrdsustavat ja jaotavat õiglust? Absoluutset ja relatiivset
    õigluskontseptsiooni?
    Õiglus on sotsiaalne vahekord , mida peetakse õigeks. Õigus - sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid; ühe riigi sunninormide kogumi
    339. Mida tähendab kaks lähenemist õigusele: legistlik (lad. k. Lex –
    seadus) ja juristlik (lad. k. Jus – õigus)
    340. Milline on positiivse ja ülipositiivse õiguse vahekord?
    Loomuõiguse all mõistetakse õigusfilosoofias õigust, mis eelneb sotsiaalsete normidega reguleeritavale positiivsele õigusele ning seisab viimasest kõrgemal.
    Loomuõigust postuleeriva õigusfilosoofia suuna järgi on loomuõiguse näol tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Positiivse õiguse normid olevat ainult siis tõelised kehtivad ja õglased, kui nad vastavad loomuõigusele.
    Sellele õigusfilosoofia suunale vastandub õiguspositivism.
    Paljudes positiivse õiguse regulatsioonides sisalduvad loomuõiguse normid. Nad on kas üksnes sõnastatud või neid on detailselt rakendatud mingile konkreetsele olukorrale.
    Eesti keeles on saksa õigusteooria eeskujul levinud ka mõiste ülipositiivne õigus (überpositives Recht). Selline sõnakasutus on problemaatiline, kuna see ei anna edasi mitte loomuõiguse ja positiivse õiguse vastandust, vaid jätab mulje, nagu oleks loomuõigus ülimalt positiivne õigus.
    341. Millistest põhimõtetest lähtudes jaotatakse õ iguskord era- ja avalikuks õiguseks? Millised on era- ja avaliku õiguse piiritlemise õ iguslikud alused?
    Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja privaatautonoomia põhimõttel.
    Eraõiguse määravaim osa on tsiviilõigus. Suurem probleem on tsiviilõiguse eristamine kaubandus- ehk äriõigusest. Mõnedes riikides on see tsiviilõiguse osa ja mõnedes iseseisev. Eesti õigussüsteemis on äriõigus tsiviilõigusest piiratud osas eraldatud. Tsiviilõigus on äriõiguse üldosa, kuid äriõigus reguleerib ka juriidiliste isikute tegevust.
    Eestis on omaks võetud pandektiline eraõiguse süsteem, mille kohaselt eraõigus jaguneb:
    Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses
    Eriosa moodustavad erinevad seadused
    Asjaõigus - asjaõigusseadus
    Võlaõigus - võlaõigusseadus
    Perekonnaõigus - perekonnaseadus
    Pärimisõigus – pärimisseadus
    Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid.
    Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad tähtsamate harudena muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus.
    342. Milliste põhimõtetega tuleb arvestada õiguskorra normatiivsuse tagamisel?
    Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon , määr, seotus või kohustuslikkus , millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest.
    343. Milline on õiguse allikate formaalne jaotus ja funktsionaalne liigitus?
    Määrused on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu vôetud ôiguse allikad. (pôhiseaduse §-d 87 ja 94). Funktsionaalselt on nad legislatiivaktid. Formaalselt on nad haldusorgani aktid. Määrusandluse jaoks peab eksisteerima kindel volitus. Nimelt peab formaalses seaduses sisalduma spetsiaalne volitus. See tähendab legislatiivorgan ü tleb kas ja millises mahus on täitevorganid pä devad materiaalseid ôiguseeskirju välja andma.
    344. Mida tähendavad mõisted: generaaldelegatsioon; spetsiaal - delegatsioon; intra legem määrused; praeter legem määrused; contra legem määrused?
    Generaaldelegatsioon kujutab endast tavaliselt pôhiseaduses sätestatud kestvat volitust määrusandluses. Spetsiaaldelegatsioon on ühekordne, seaduses sisalduv volitus.
    1.Intra legem määrused - kehtiva seaduse rakendamiseks antud määrused;
    2. praeter legem määrused - kus sisaldub uus ôigus;
    3. contra legem määrused - määrused, mille vastuvôtmiseks peab olema pôhiseaduslik volitus.
    Eesti ôiguskorras vôivad valitsus ja ministrid vastu vôtta intra legem ja praeter legem määruseid. Intra legem määruste vastuvôtmine tuleneb pôhiseaduse §-dest 87 ja 94 ja praeter legem määruste vastuvôtmine pôhiseaduse §-dest 3, 87, ja 94.
    345. Mida tähendab, et õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid
    pidamisnormid?
    346. Kuidas määratleda absoluutne subjektiivne õigustus; relatiivne
    subjektiivne õigustus; konstitutiivne ehk õigustmoodustav õigustus; isiku-,
    perekonna- ja varanduslik õigustus?
    347. Millised on üksikkodaniku huvid riigi suhtes (3) ja milline on neist
    huvidest lähtuv subjektiivsete avalike õ iguste liigitus?
    348. Milline on seos õiguse realiseerimise ja jurisprudentsi vahel?
    349. Kuidas defineerida õiguskindlust?
    Õigusriigi mõistes sisaldub nõue õiguskindlusest, mis väljendub eelkõige isiku kindlustundes, et võimu teostamisel on piirid ja saab ette näha võimulolijate tegutsemist ning liigse riskita oma käitumist seada. Selle nõude eiramise tulemus on võimu omavoli, isikute õigused ja vabadused pole tagatud.
    350. Mida peab õiguskindlus tagama?
    351. Mis on subsumeerimine ja milles seisneb subsumeerimise loogiline
    olemus?
    352. Kuidas aitab õiguse rakendajat protsessiõigus?
    353. Kuidas selgitatakse välja õigusnormi sisu ja mõte?
    354. Mis on tõlgendamise funktsiooniks subsumeerimisel?
    355. Mis on legaaldefinitsioon ?
    Legaaldefinitsioon on õigusaktis sisalduv definitsioon, mille eesmärk on määratleda sõna või väljendi tähendus selle õigusakti raames.
    356. Mida tähendavad mõisted kumulatiivne konkurents ; alternatiivne
    konkurents; konsumtiivne konkurents?
    357. Millised on tõlgendamise klassikalised viisid ja
    tõlgendamiskriteeriumid?
    358. Mis on lü ngad õiguses ja kuidas toimub nende ületamine? Millised on ehtsad, näivad ja väärtuslüngad?
    359. Mis on seaduse analoogia ja õiguse analoogia?
    360. Mida oodatakse juristilt?
    361. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga
    küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja
    ekspert-stiilis arvamusel?
    VALMISTUGE LAHENDAMA Ü LESANDEID , MIS NÕ UAVAD OSKUST LEIDA V AJALIKKE ÕIGUSAKTE, ET V AST A T A ALLJÄRGMIST LAADI KÜSIMUSTELE:
    362. Kuidas leida vastus küsimusele, kuidas saab ja peab toimima töö taja , kes asus tööle suulise kokkuleppe alusel ning ei ole tööandjalt kahe kuu jooksul tööle asumise pä evast arvates saanud kirjalikku töölepingut ega kirjalikku või kirjalikku taasesitamist võimaldavat kinnitust töölepingu sõ lmimise ja tingimuste kohta, kui töötaja soovib saada kirjalikku töölepingut? Mida saab ja peaks töötaja tegema oma eesmärgi saavutamiseks?
    363. Milline on Eesti Vabariigi maksusü steem ? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis.
    Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast.
    Riiklikud maksud on: tulumaks , sotsiaalmaks, maamaks , hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks , aktsiisid, raskeveokimaks .
    364. Mis on tarbijakaitseseaduse ü lesanne ?
    Riiklik tarbijakaitse on tarbija õiguste seaduslik kaitse, mida viiakse ellu riiklike vahenditega üldsuse heaolu nimel. Nendeks riiklikeks vahenditeks on seadusandlikud aktid ning järelevalve korraldamine seaduste täitmise üle.
    365. Kes on tarbija?
    Tarbija on hüviseid tarbiv subjekt
    366. Millised on tarbija põhiõ igused ?
    Tarbijal on õigus:
    nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
    saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel.
    367. Millised on müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused?
    § 7. Müüja ja teenuse osutaja tarbijakaitsealased kohustused
    Kauba müümisel või teenuse osutamisel või nende pakkumisel tarbijale peab müüja või teenuse osutaja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on muu hulgas kohustatud:
    andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta; täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
    tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse; tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna; kontrollima kauba vastuvõtmisel kauba müügitähtaegu, m��rgistuse vastavust saatedokumentidele ja saatedokumentide vastavust kehtestatud nõuetele; hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (samuti kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel; teatama vastava teabe saamisel kohe pädevale järelevalveasutusele, selle võimatuse korral massiteabevahendite kaudu kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale;
    368. Mis on maks?
    Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Mõnikord loetakse maksude hulka ka riigilõivud
    369. Milline on Eesti Vabariigi maksusüsteem? Nimetage seejuures riiklikud maksud Eesti Vabariigis.
    Oli juba see küsimus . 363
  • Mida tähendab töölepingu seaduse eelnõule seatud eesmärk reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töö tajatele heaoluriigi põhimõttest tulene
  • hinnangut .
    ÜLESANNE NR 1 EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL!
    Palun kordamisküsimuste läbitöötamise järel olla valmis esitama eksamil kirjalikult
    analüüsiv arvamus alljärgmises:
    a) Kas kohustuslik kirjandus ja õppejõu poolt täiendavalt nimetatud allikad
    andsid selge ülevaate kordamisküsimustele vastuse leidmiseks? Kui ei, siis
    palun märkige konkreetselt, millises osas materjalid küsimusi ei kata või ei ole
    arusaadavad.
    b) Kas kurus andis ülevaate õiguse tänapäevasest rollist ning kujundas esmase
    võimekus õigusküsimustes orienteerumiseks ja õiguse tundmist eeldavate
    küsimuste lahendamiseks?
    c) Kas kursus selgitas, kuidas omandada kutsetegevuses vajalikud õigusalased
    teadmised?
    d) Kas kursus peaks veel midagi sisaldama?
    TÄIENDAVAD KORDAMIS - JA EKSAMIKÜSIMUSED TLÜ
    ÕIGUSAKADEEMIA ÕIGUSE ERIALA JA TLÜ RIIGITEADUSTE INSTITUUDI
    ÜLIÕPILASTELE:
    1. Millised on olulisemad normiteooriate tänapäevased käsitlused ning autori
    seisukohad selles valdkonnas õiguskantsleri asetäitja-nõunik Madis Ernits `a
    14. detsembril 2009 Justiitsministeeriumis õiguskeele päeval peetud ettekande
    täiendatud versioonina ajakirja “Õiguskeel” 2010. aasta numbris 1 avaldatud
    artiklis “Õigusnormi struktuur” ?
    46
    • .DOC Laadi alla originaalfail 46 lk · .doc · 74 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Õiguse aluste kordamisküsimused #1 Õiguse aluste kordamisküsimused #2 Õiguse aluste kordamisküsimused #3 Õiguse aluste kordamisküsimused #4 Õiguse aluste kordamisküsimused #5 Õiguse aluste kordamisküsimused #6 Õiguse aluste kordamisküsimused #7 Õiguse aluste kordamisküsimused #8 Õiguse aluste kordamisküsimused #9 Õiguse aluste kordamisküsimused #10 Õiguse aluste kordamisküsimused #11 Õiguse aluste kordamisküsimused #12 Õiguse aluste kordamisküsimused #13 Õiguse aluste kordamisküsimused #14 Õiguse aluste kordamisküsimused #15 Õiguse aluste kordamisküsimused #16 Õiguse aluste kordamisküsimused #17 Õiguse aluste kordamisküsimused #18 Õiguse aluste kordamisküsimused #19 Õiguse aluste kordamisküsimused #20 Õiguse aluste kordamisküsimused #21 Õiguse aluste kordamisküsimused #22 Õiguse aluste kordamisküsimused #23 Õiguse aluste kordamisküsimused #24 Õiguse aluste kordamisküsimused #25 Õiguse aluste kordamisküsimused #26 Õiguse aluste kordamisküsimused #27 Õiguse aluste kordamisküsimused #28 Õiguse aluste kordamisküsimused #29 Õiguse aluste kordamisküsimused #30 Õiguse aluste kordamisküsimused #31 Õiguse aluste kordamisküsimused #32 Õiguse aluste kordamisküsimused #33 Õiguse aluste kordamisküsimused #34 Õiguse aluste kordamisküsimused #35 Õiguse aluste kordamisküsimused #36 Õiguse aluste kordamisküsimused #37 Õiguse aluste kordamisküsimused #38 Õiguse aluste kordamisküsimused #39 Õiguse aluste kordamisküsimused #40 Õiguse aluste kordamisküsimused #41 Õiguse aluste kordamisküsimused #42 Õiguse aluste kordamisküsimused #43 Õiguse aluste kordamisküsimused #44 Õiguse aluste kordamisküsimused #45 Õiguse aluste kordamisküsimused #46
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 46 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 74 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mariliise Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    A.Kruuser
    kruuser tallinna ülikool maks tarbija protsessio?igus

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Õiguse Alused kordamisküsimused
    67
    pdf

    Õiguse Alused kordamisküsimused

    õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. 12. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigus on: käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, väjlendab riig tahet, üldkohususlik normide kogum, täitmist tagatakse riigisunnijõuga. 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 14

    Õigus alused
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    214
    docx

    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega

    teiseseid (sõltuvad kujundusviisilt ja volitustelt esmasest) riigiorganeid. Moodustamisviisi järgi valitavaid (Riigikogu) ja mittevalitavaid (Riigikogu ja president nimetavad ametisse kõrgemaid ametnikke, kaitseväe juhataja määrab ametisse kaadriohvitsere). Volituse ajalise kestuse järgi alaline (nt Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu) või ajutine (nt Riigikogu uurimiskomisjon, valitsuskomisjon, ekspertkomisjon). Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Ühiskonna juhtimissuhted vajavad reguleerimiseks norme ja aktsepteerivad tavasid, mis talle sobivad ja nõuavad nende täitmist (tavaõigus). Riik loob sisult uusi norme ja kehtestab neid (riigi õigusloome). Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks

    Õiguse alused
    ÕIGUSE ALUSED 2011 2012
    28
    doc

    ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

    Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik ­ Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon ­ Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega

    Õiguse alused
    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS-ÕIGUSAJALUGU-ÕIGUSPOLIITIKA-RIIK JA ÕIGUS
    100
    doc

    ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS (ÕIGUSAJALUGU, ÕIGUSPOLIITIKA, RIIK JA ÕIGUS)

    Koosseisus ei ole suhteliselt iseseisvaid riike või riiklikke moodustisi. Territoorium jaguneb ainult haldusterritoriaalseteks üksusteks. // Föderatsioo ehk liitriik – Riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised. // Konföderatsioon – Riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Konföderatsiooni ühisorganite õigusaktid kehtivad liikmesriigi territooriumil ainult pärast nende ratsifitseerimist selle riigi poolt, liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse. Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega

    Õigus
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
    54
    doc

    Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

    Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Õigusnormide ja õigusväliste sotsiaalsete normide vahe: õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla- või linna volikogu jne) poolt vastu võetud ning nende täitmine tagatakse riikliku sunniga (asendustäitmine, sunniraha, karistused). 2. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigussuhted. Õiguse jaotamine objektiivseks ja subjektiivseks on vaid teoreetiline, tegelikult omavahel tihedalt seotud Õigus (objektiivses mõttes) ­ riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. Nt: liiklusseadus. Õigus (subjektiivses mõttes) ­ objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes

    Õiguse alused
    Nimetu
    77
    doc

    Nimetu

    Õiguse erinevus sugukondliku korra tavade süsteemist Õigusnormid erinevad tavadest nii oma tekke- kui ka täitmise mehhanismi poolest. Kui tavareeglid kujunesid ajaloolise arengu protsessis välja ürgühiskonna inimeste teadvuses ja need realiseeriti ühiskonna liikmete endi poolt, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Õiguse seos riigi, majanduse ja poliitikaga 4 Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Nad teenivad rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Muutused majanduses kutsuvad esile ka muutused õiguses. Õigusel on majandusele reguleeriv toime, ta võib, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutada ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt.

    Kategoriseerimata
    Lepinguõigus kordamisküsimused
    26
    docx

    Lepinguõigus kordamisküsimused

    saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil, kohustuste täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Võib nõuda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui võlausaldaja sai kohustuse rikkumisest teada või pidi teada saama. Võlgnik võib eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks. Õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või mul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata. NB: võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist kui selle asemel on tema nõudel hüvitatud tekitatud kahju Kohustuse täitmisest keeldumine – võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui

    Lepinguõigus
    Õiguse alused konspekt
    88
    doc

    Õiguse alused konspekt

    haldusterritoriaalseteks üksusteks, need omakorda väiksemateks üksusteks jne. Föderatsioon ehk liitriik on riik, mille koostisosadeks on liikmesriigid või riiklikud moodustised (föderatsiooni subjektid). Konföderatsioon on riikide liit, mis luuakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks ­ tavaliselt sõjalise või poliitilise ­ ja mille struktuur, organid ning nende moodustamise kord ja pädevus määratakse kindlaks rahvusvahelise õiguse normidega. Poliitiline reziim kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatlik poliitiline reziim on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Autoritaarne poliitiline reziim rajaneb isikuvõimul, võimu

    Õiguse alused


    Rohkem sarnaseid



    Meedia

    Kommentaarid (1)

    elcier profiilipilt
    Elenor Koemets: Jah midagi ikka:)
    15:29 24-10-2012



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun