Siim Jürima, Taivo Toom, Kaspar Hillermaa KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-61 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................3 1. Kontaktandmed.................................................................................................................................4 2
1. ET-1 0109-0235 Ehitiste Tuleohutus Osa 1. Üldeeskiri (EPN 10.1) 2. ET-2 0109-0306 Ehitiste Tuleohutus Osa 1. Üldeeskiri (EPN 10.1/AM-1 3. ET-1 0113-0189 Ehitiste tööiga 4. ET-2 0504-VL11 5. ET-2 0505-PP12 6. www.isover.ee 7. www.tartumaja.ee 8. www.fenster.ee 9. www.gyproc.ee 10. www.sakumetall.ee 11. www.uksetehas.ee 12. www.tikkurila.ee 13. www.akronsud.ee 14. Peetrimägi, L. Normeerimine ja eelarvestamine loengukonspekt, Tallinn 2007 33
Kordamisküsimused aines EHO 017 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE 1.EHITUSEELARVESTAMISE MEETODID 1.1.Mis on maksumusmudel? Maksumusmudel on ehituses selline projekti kirjeldus, mis iseloomustab eelseisva projektlahendi maksumust mõjutavaid tegureid. Aegade jooksul on väljakujunenud mitmed erinevad maksumusmudelid, mida kasutatakse erinevatel projekteerimisetappidel. Sõltuvalt projekteerimise tasandist saab maksumusmudelid jaotada kaheks: · üksikhinnal põhinevad eelarvestamise meetodid (eelarve täpsusega ca 25 %) · detaileelarvestamise meetodid ühikhindade alusel (eelarve täpsusega ca 2...3%). 1.2.Nimeta ehitise koondnäitajatel põhinevad maksumusmudelid. · Funktsionaalühikuks on arvutuslik suurus, millega iseloomustatakse planeeritava ehitise kasutamist. · Kubatuuri meetod - selle meetodi korral leitakse ehitusmaksumus vastava ehitise mahu ja saadud keskmise mahuühiku maksumuse normi alusel. · Pindala e...
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Lektor Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................2 1. TABEL ETTEVÕTETE KONTAKTANDMETEGA...........................................................................3 2. JOONISED OBJEKTI KAUGUSED ERINEVATEST KARJÄÄRIDEST.....................
(viljavaheldus, väetamine, kultuurheinamaad, maaparandus jmt), ei võetud kasutusele põllumajandusmasinaid ega tegeldud tõuaretusega. - järjest süvenev pärisorjuse kriitika nii siin kui välismaal - Aleksander I surve Eestimaa rüütelkonnale (1801) II 19.sajandi I poole talurahvaseadused 1) 1802 Eestimaal "Iggaüks..." - talude pärandatav kasutusõigus 2)1804 Liivimaal: talude pärandatav kasutusõigus teorendi normeerimine keeld müüa talupoegi maast lahus piirati kodukariõigust talupojal on õigus omada ja pärandada vallasvara 3)1804 Eestimaal: teorendi normeerimine Talurahva omavalitsuse kujunemise algus - Loodi talurahvakohtud, kus kohtunikeks talupojad, säilis mõisa kontroll - see esimene samm teel omavalitsusele. 3 liiget - 1 nimetas mõisnik, 1 valisid peremehed, 1 valisid sulased Järgnesid rahutused - 1805, nii Eesti- kui Liivimaal, suurimad Kose-Uuemõisas.
sajandi lõpul" Aleksander I Tahab näida edumeelse valitsejana ja avaldada muljet Napoleonile Eestimaa rüütelkond tahab Vene riigilt laenu hea võimalus midagi vastu küsida 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused 1802 Eestimaa kubermangu talurahvaregulatiiv "Iggaüks..." 1804 Liivimaa kubermangu talurahvaseadus Mis oli nendes seadustes? Talude pärandatav kasutusõigus Õigus omada vallasvara Liivimaal ka teokoormiste normeerimine, s.o nende vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega (sama 1804 ka Eestimaa kubermangus) Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine Piirati mõisnike kodukariõigust kahepäevane arest või 15 kepihoopi, taluperemehed vabastati sellest hoopis Pärisorjuse kaotamine 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal Talupojad said isiklikult vabaks Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks Talupoeg pidi maad mõisniku käest rentima
Nõudluse muutus toob kaasa nii tasakaaluhinna kui Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja -koguse muutumise nõudluse muutumisega samas suunas. Pakkumise ülejääk). Sõltumata sellest, kas kontrolli vormiks on miinimum või sotsiaalsete jõudude mõjul. Hinna või tootmismahu kontrollimine maksimum hind või kaupade normeerimine, on tulemus enamasti muutus põhjustab aga tasakaaluhinna ja -koguse vastassuunalise muutuse. põhjustab kas liignõudlust (turu puudujääk) või 6 liigpakkumist (turu Tegelikkuses on hind mõnikord tasakaalutasemest erinev poliitiliste ja vastupidine loodetule
· Kriis sundis neid jälgima Saksamaa elustandardit · Kõik maksis palju ja palju võeti võlgu. Reformide taotlused: · Talurahva olematud õigused seadsid Vene riigi halba valgusesse. · Petri ,,Eestimaa ja eestlased" kritiseeris pärisorjust Eestimaal. · 1801. võimule Aleksander I 1802. ja 1804. aasta talurahvaseadused: · ,,Iggaüks..." eesti keelse teksti algussõna. · Talupojad said õiguse talusid edasi pärandada. · Teokoormiste normeerimine (1804). · Vallakohtutes kohtumeesteks talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis: · 1804. aasta seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Mõisnikud arvasid, et seadused seovad neid talupoegadega ja talupojad tahtsid veel rohkematki. · 1805. jõudsid rahutused Eestimaale. Napoleoni sõjad ja Eesti: · Nelson- tungis 1801.aastal eskaadriga Tallinna alla.' · 1809-blokeerisid inglased rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku. · 1812-Napoleoni väed Kuramaale.
Liivimaa said ühise asevalitseja TALURAHVASEADUSED Roseni deklaratsioon talupojad on õigusteta pärisorjad Browne'i positiivsed määrused Õigus vallasvarale Kindlad piirid mõisakoormistele Kindlad karistamise ülempiirid Õigus mõisnik kohtusse kaevata ,,Iggaüks..." Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine Teokoormiste normeerimine Vallakohtud Pärisorjuse kaotamine (1802 Eesti, 1804 Liivimaa) Uued talurahvaseadused Soodustasid üleminekut raharendile Võimalus talude päriseksostmiseks TALUPOEGADE KOORMISED Mõisa ees teotöö Riigi ees pearaha, nekrutiandmine Kogukonna ees teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine jms Töödvallas
1801.a. võimule tulnud Aleksander l(1801- Talurahva koosseis 1825) oli nõius muutma majanduslikke olusid. · Mõisarahvas 10% Jakob v.Berg-Eesti rüütelkonnapeamees 1802(Eestimaa)-1804(Liivimaa) · Pererahvas 40% Talurahavaseadused: · Vabadikud e. Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise
SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON ISIKUKAITSEVAHENDID KOKKUVÕTE.....................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................9 2
Töö organiseerimise printsiibid: töö läbi mõelda ja koostada plaan, mudel mõttekujutuses; töövahendid on vaja hästi ette valmistada; töökohas peab valitsema puhtus ja kord; füüsilise töö juurde asudes peab töötaja olema orienteeritud; töötaja peab valima sobiva tööasendi; rütmi tuleb hoida; kinni pidada töö-ja puhkereziimist väsimise vältimiseks; püsivust ja vastupidavust; ei tohi vihastada. Ajakulu uurimise ja planeerimise aluseks tehniline normeerimine, kus püstitatakse normid tingimuste juures. Põhimeetodid: vahetu vaatlus, isekronografeerimine (pidev registreerimine/etteantud täpsus), momentvaatlus. Tegevuse liikide alusel: oma töö vastavalt spetsiaalsusele, teiste töö juhtimine, enesetäiendamine, ühiskondlik töö, sõidud, isiklik tegevus, vaba aeg, uni; töö sisu alusel: komplekssed küs, majandusküs, tootmistehnil. küs, kaadrialased küs; põhjuse alusel: omal initsiatiivil, alluvate, juhi, kõrgema organis
ja kõlblust ning sotsiaalset võrdsust ja vendlust),ratsionalism(rahva harimine ja valgustamine,kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust,moodus. lugemisseltse alustati rõugete vastast kaitsepookimist),piibel- 1739,A.T.Helle,Talurahvaseadused-1802-talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine:kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele,teokoormiste normeerimine s.o vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega,talurahva vabastamine pärisorjusest:Napoleon oli vallutatud aladel talurahva pärisorjusest vabastanud,seisuslikud eesõigused kaotanud ning asund kodanlike reformide teostamisele.Teorendi asemel tuli sisse raharent,mõisapõldudel hakati kasutama palgatöölisi,talurahvas vabanes mõisnike järelvalve alt,talude päriseksostmine,põhjused,mis tulenesid mõisnikust-mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine,senine
õiguste mahasurumine. Omavalitsuse kõrgeim ladvik nimetati ametisse eluks ajaks. Talurahva seadused · 1802. ,,Iggaüks" Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine. Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse. · 1804 Eestimaa Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga. Vallakohtud. Teokoormiste fikseerimine. · 1804 Liivimaa Vallasvara ja talude pärandatav õigus. Teokoormiste normeerimine. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Mõisnike kodukariõigust piirati. Vallakohtud. · 1816,1819 Aadelkond loobus kõigist senistest õigustesttalupoegade üle. Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest vabaks. Maa oli endiselt mõisniku oma- seda tuli rentida. Rendilepingud- koormiste piirangud tühistati> teorent. Talupojad ei tohtinud linna elama minna- osaline liikumisvabadus. Kõik said omale perekonna nimed. Talupojad olid isiklikult vabad. · 1849 Liivimaa
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiramatu eraomandiõigus...
3. Iseloomusta Nõukogude liidu sisepoliitikat ja majandust! Kommunistid võitsid kodusõja ja kindlustasid oma võimu. 1922. a loodi NSVL liit. Sisepoliitilises võitluses kindlustas oma ülemvõimu J. Stalin. Majanduses rakendati esialgu sõjakommunismi, riik kontrollis majandust sõja huvides. Ettevõtted riigistati, kehtestati töökohustus, t alupoegadele vilja andmise kohustus riigile ja kaupade normeerimine (talongid). 4. Fasistliku Itaalia diktatuuri tunnused ja näited! Tunnus Näide JUHIKULTUS B. Mussolini VALITSUSAPARAAT Allub B. Mussolinile SÕJAVÄGI Suur tähtsus välispoliitikas, et vallutada uusi riike ÕIGUSTE PIIRAMINE Tsensuur TERROR Koonduslaagrite rajamine
Silver Kruusalu PAKKUMISE LISAD Õppeaines: Eelarvestamine ja normeerimine Ehitusteaduskond Õpperühm: EI41 Juhendaja: lektor Pille Hamburg Esitamiskuupäev: .................. Üliõpilase allkiri: .................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................2 1
1. Talurahvast haaranud usuvahetusliikumised 19. sajandi I ja II poolel. 1845. a suvel toimus Lõuna-Eestis massiline astumine vene õigeusku. Talupojad uskusid, et ,,keisri usku" astudes saavad nad vaba maad, vabastatakse teoorjusest ja kaasneb muidki hüvesid. Üle 60 000 inimese vahetas usku, enamik neist olid vaesed. Maale tekkisid ka esimesed vene õigeusu kirikud. Lõpuks selgus, et maad ei saagi, pettumus oli suur ja taheti luteri usku tagasi võtta. Valitsus oli sellele vastu. Õigeusk ei suutnud aga eestlastesse juurduda. 1881. a tõusis Venemaa troonile Aleksander III, kes asus hoogsalt impeeriumi äärealade rahvaid vene rahvaga liitma. Eelkõige pidi see toimuma kohtu- ja sisekaitsesüsteemi ümberkorraldamise kaudu, kuid oluliseks vahendiks sellel teel oli õigeusukirik. Hakati teostama ametlikku riiklikku usupoliitikat venestamise eesmärgil. 1880ndatel luuakse palju õigeusukoole, soodustatakse lastele vene nimede panemist, asjaajamine mu...
Luteri usu lähendamine rahvale, usu pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739täielik eesti keelne tõlge piiblist. Ratsionalism 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust. §30 talurahvaseadused ja talurahva vabastamine pärisorjusest Talude kasutamisekord L&E : pärandatav kasutamine Teokoormiste määramine L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine, koormised nii palju kui talu peremees suutis täita Koormiste määramiste alus L: maade hindamine ja mõõtmine E: fikseeriti koormised olemasoleval tasemel, koormised suuremad kui Liivimaal Töö iga L: mehed(1760) naised(1555) E: mehed(1560) naised(1560) Mõisniku õigused talupojale L&E: mõisniku kodukariõiguse piiramine, L:2päeva aresti või 15 kepihoopi, E:30 kepihoopi
- 1917-1923 kodusõda. Punased(Punaarmee) ja valged(enamlaste võimu vastased, sekkunud välisriigid). Mõrvati Nikolai II; koonduslaagrid, tapmised. Enamlased suutsid enda kätte haarata võimu suuremal osal endise Vene impeeriumi territooriumil. Maailmas tekkis esimene totalitaarne riik, mis kujunes eeskujuks totalitaarsetele ideoloogiatele Euroopas. Sõjakommunism: -Toiduainete riigile andmise kohustus -Üldine sunduslik töökohustus -Tööstusettevõtete riigistamine -Toiduainete normeerimine ja tasuta jagamine Uus majanduspoliitika - NEP: -1921. aastast -Kindlaksmääratud maks -Kauplemise vabadus -Taastati eraettevõtlus - Lev Trotski Punaarmee; Stalini peamine konkurent - V.I.Lenin nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei juht - Vjatseslav Molotov Stalini ustav abiline. 1930-1941 Nõukogude liidu valitsusjuht - Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin: industrialiseerimine, loobuti NEP'i poliitikast, plaanimajandus.
kehtestamine, mis tähendas, et kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud teda isatalust välja tõsta ning pärast peremehe surma jäi talu tema poegadele Talurahva seadus 1804 Liivimaa ---.---- , teokoormiste normeerimine. Vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Uus Eestimaa 1816 Eestimaa Aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talurahvaseadus 23.mai talupoegade isikue üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Samas aga tunnistatu maa mõisniku ainuomandiks
mõõtühikuga (etaloniga) intervallskaalasid. 3. Tõsiseks probleemiks indeksite moodustamisel on küsimus algtunnuste võrdväärsusest. Kuigi kõigi algtunnuste võrdväärsuses võib sageli kahelda, on nende omavaheliste kaalude või koefitsientide kindlaksmääramine veelgi raskem, mistõttu harilikult võetakse koondtunnuste moodustamisel aluseks algtunnuste võrdväärsus. 4. Edasiseks analüüsiks on vajalik koondtunnuste skaalade lühendamine ja normeerimine. Koondtunnused moodustuvad erineva arvu algtunnuste alusel, tavaliselt kõigubalgtunnuste arv 3st 15ni, esineb ka mitmekümnest algtunnusest koosnevaid superindekseid. Koondtunnuseid, mille puhul maksimaalne kogutud punktide arv läheneb 10le või on üle 10, on raske tõlgendada, pealegi on vastajate jagunemine enamasti ebaühtlane, mitmed skaalapunktid koguvad vähe vastajaid.
samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud
Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804 Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine; Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15 kepihoobiga; Ühine Toimus teokoormiste normeerimine; Talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine; Suhted mõisa ja talurahva vahel olid seadustega rohkem reguleeritud; Teokoormiste fikseerimise nõue; Lood...
Kordamisküsimused: Vene aeg 1.Võrrelge talurahvast haaranud usuvahetusliikumisi 19. saj. I ja II poolel. Usk keisrisse vallandas 1845 a. suvel Lõuna Eestis massilise astumise Vene õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist talupoegade seas. Et aga ärev meeleolu kasvas mitmel pool vastuhakuks m...
sel ajal saab ta tegeleda teiste tegevustega antud protsessis. Stopp tuli või signaal, kui protsess tuleb peatada. Kokkulepitud lahenduste abil vea/kõrvalekalde likvideerimine Tööala märgistamine erinevate värvidega – kus on algus- ja lõpp punkt Loo lihtne ja „turvaline“ protsess, milles on lihtne tuvastada kõrvalekaldeid ning vigu. 5) Töö normeerimine (loeng 4) Töö normeerimine: Standardaeg on töö sooritamiseks kuluv aeg, mida kvalifitseeritud töötaja täidab teatud kindlal töökohal määratletud jõudlusega. Jõudluse määratlemisel võetakse arvesse töö iseloomu, töötaja võimeid, tööks vajalikke ajakadusid ja töötingimusi. Töö aeg + lisa aeg = standard aeg. Töö normeerimise alused: Määrake ülesanne, mida tuleb uurida; Jaota ülesanne konkreetseteks etappideks; Otsusta, mitu korda mõõta etappide sooritust; Soorituse aegade analüüsimine.
palvemajades, astuti välja, vanade kommete vastu, kuritegevus kadus, talupoegade eneseteostus tõusis, esitati sotsiaalseid nõudmisi 1743. keelati liikumine. 8. Talurahva kaitseseadused - koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid. III 1. Talurahvaseadused 1802 Eesti- ja 1804 Liivimaal, ,,Iggaüks", millega muudeti talud pärandatavaks, teokoormiste normeerimine, vallakohtute loomine. 2. Pärisorjuse kaotamine Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. a.-l, ühtlasi loodi ka valla omavalitsused. 3. Pärisorjuse kaotamise põhjused ja tagajärjed: Venemaa mahajäämine muust maailmast, katsetatus olukord, valgustusideede pärast. Mõisnikud ei vastutanud enam talupoegade eest. Talupoegadel oli osaline liikumisvabadus, ametit vahetada ei tohtinud, ise enda eest vastutavad ja teoorjus säilis.
· Põhikeskus Narva · Vaseveskid Näljahäda · 16951697. aasta näljahäda · nn Suur nälg · 1694.a ilmastik ebasoodne · Varane külm, mõnel pool ei saadud vajalikku seemneviljagi · Ikaldus oli suur · Talupojad surid Näljahäda · 1697.a kevadel leiti lume alt laibad · Samal ajal kui talupojad surid, veeti välja vilja Rootsi ja Soome · 70 000 75 000 nälga surnute arv Eest kirjasõna · Piibli tõlkimine, eeldus kirjalikule normeerimine · 1637. a Heinrich Stahl,Tallinnas Toompeal õpetaja, I eesti keele grammatika · 1686. a piiblikonverentsid Liepa mõsias Võnnus · 1687. a Pilistveres, ei jõutud üksmeelsusele · 1693. a Johan Hornung avaldas ladina keelse eesti keele grammatika · Vana kirjaviis kehtis XIX sajandi keskpaigani Heinrich Stahl Eesti kirjasõna · Andreas Virginius ja tema poeg Andrian tõlkisid ja toimetasid 1686. a lõunaeestikeelse Uus (Vastne) Testament
1802.- ,,Iggaüks" · talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine · talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804.- E/m: · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · Mõisnike kodukariõigust piirati kahepäevase aresti või 15/30 kepihoobiga · vallakohtud · teokoormiste fikseerimine L/m: · vallasvara pärandatav õigus · talude pärandatav õigus · teokoormiste normeerimine · keelati talupoegade müümine ja võõrandamine · mõisnike kodukari õigust piirati vallakohtud 1816, 1819: · aadelkond loobus kõigist senistest õigustest talupoegade üle · Eesti talupojad kuulutati pärisorjusest priiks · maa oli endiselt mõisniku oma--maad tuli rentida · rendilepingud-koormiste piirangud tühistati-> teorent · talupojad ei tohtinud linna elama minna--osaline liikumisvabadus · perekonnanimed
6. Juhtide peamised oskused Tehinilised oskused (keskaste), kontseptuaalsed oskused (tippjuht) ja suhtlusoskus (keskaste) 7. Juhtimismõtte ajalugu a. Klassikalised koolkonnad: TEADUSLIK Eestvedajaks oli Frederic Taylor; Teaduslik uurimine, teaduslikud meetodid töötajate valimisel, koostöö juhtkonna ja tööliste vahel, ühed planeerivad, organiseerivad, treenivad ja teised täidavad konkreetset neile antud ülesannet. Töö normeerimine, ajaline mõõtmine, tükitööl põhinev tasustamine. Henry Ford (masstootmine). BÜROKRAATLIK organisatsioon peaks toimima nagu õlitatud kellavärk: selge tööjaotus ja hierarhia; formaalsed reeglid ja protseduurid. Eestvedajaks Max Weber. Distsipliini järgimine, jäik ülesehitus. ADMINISTRATIIVNE eestvedajaks Henry Fayol. Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemina, kordineerimine, kontrolimine.
NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud töömahtude loendid või need võib arvutada ka eelarvestaja. 2.1.Kirjelda maksumuse hindamisega seotud tegevusi sõltu...
MRP kasutamisega püüeldakse sinnapoole, et kõik vajalik oleks kohal õigeaegselt ja õiges koguses. Seejuures on eelduseks, et tootmisplaanid on kooskõlas nõudlusega, ei valmistata midagi liigset ja samas ei jäeta osa tellimustest täitmata. 35. Töö- ja palgakorralduse planeerimine tootmises (töönormimine, tööajafond, tööaja kujundamise võimalused, planeerimise mõju töökorraldusele ja ettevõtte edukusele) 36. Töö normimine e. normeerimine vajalike tööjõukulutuste leidmine mistahes töö tegemiseks. Normeerimise tulemusel määratakse kindlaks töönormid. Töö normeerimisel võetakse arvesse: mis tüüpi tootmisega on tegemist (mass-, seeria-, individuaaltootmine); kuidas sooritatakse tööoperatsioone (käsitsi, mehhaniseeritult, käsimasinaga, automaatseadmetega jne.); tootmisprotsessi korduvust ja kestust (tsükliline, perioodiline, pidev). Töö normeerimine on kasutamata tööajareservide avastamise ja
Tallinna Tehnikakõrgkool University of Applied Sciences Kask Kuusk LASTEAED KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Õppejõud: Tallinn 2010 KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE EHO 018 NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE PROJEKT TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL EHITUSTEADUSKOND ÕPPERÜHM ............................ ÜLIÕPILANE ......................................................................................... KURSUSEPROJEKTI ALUSEKS OLEV HOONE: .......................................................................................................................................... KURSUSEPROJEKTI NÕUTAV KOOSSEIS: 1.TIITELLEHT 2.SISUKORD 3.KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE 4
§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et lae...
111. Väljundid kavandi koosseisus et kontrollida - tellija kontrollib muudatusteks ja lisatoodeks ehituse maksumust. vajalikku hinnareservi ja ehitaja peab tegema Ehitustööde kirjeldused, plaanid, kontrolleelarve, kulutusi arbitree-rimiseks ilma kindluseta, et see töömahtude loend (liigendatud), kasutus- ja tulu toob, hoolduskirjad, kohustus järelevalve osas, vastutus - toovotja riskib ilmastikuga, streikidega jne ehitusmaksumuse eest, kiirendatud teadmata, kas talle selle eest tasutakse. töövõtukorralduse korral pakkumisdokumentide 119. Iseloomusta võistupakkumise ja väljastamisajad enne kavandi valmimist. "partnerluse" vahekorda ehitustulul. 112.Loetle ehituse kalenderplaani parameetrid. Võistupakkumine on kohustuslik ri...
Talude pärandamise õigus, kui Olid mingilmääral pettunud. 1765 Liivimaa kubermang olid kohustused täitnud, piiratu Usina töö eest said õiglase 1802 Eestimaa kubermang müümist, õigus vallasvarale tasu ning said kindlustunnet (hobusele nt) juurde Teokoormiste normeerimine (maa suuruste järgi)/ Eestis ei Väga väikene reguleeritavus, 1804 Liivimaa kubermang arvestatud suurusi, müük ja tekkisid rahutused, talupojad 1805 Eestimaa kubermang vahetus keelustati (maast ei
8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! - Selle tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, mis andis talupoja järglastele kindla eluaseme, kust ei tohtinud mõisnik taluperet välja visata kui kõik koormised mõisale olid täidetud. Liivimaal võeti säärane määrus vastu aastal 1804 ja Eestimaal 1802. Samuti nähti ette ka teokoormiste normeerimine talu majandusliku kandevõime suhtes, mis ei lasknud ebaviljaka või suure põlluga talupoegadele suuri teotöid ja koormisi peale panna. 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) - Talurahvas ei pidanud nüüd mõisnikku küll teenima, kuid oma eluaseme pidid nad mõisnikult nüüd välja rentima. Algusaastatel ei toonud see talupoegade ellu suuri muutusi, sest ka edaspidi sõltuti mõisnikust
1)Eesti pärast põhjasõda *Sõjast laastatud maa - Põhjasõda tegi kõige rohkem sõdadest kahju. Selle lõpul oli Eestis120 000 140 000 inimest. Maa oli rahvast tühi ja pakkus jubedat pilti. Põllud, loomad, mõisad jms olid praktiliselt hävinud. Kuid rahvaarv oli 18 sajandi lõpuks üle pool miljoni inimese. Maa taastus sõjast kiiresti. *Balti erikord - Venemaa võit ei olnud kindel,ta vis maad taas kaotada, sellepärast tahtis Venemaad baltisaksa aadliku toetust.Poolehoiu võitmist teostati restitutsiooniga (mõisade tagasi andmine õigetel omanikudele). Balti aadlil ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldused.Eesti-ja Liivimaad eraldas usk, saksakeelne asjaajmine ning tollipiir. Vene võimu esindajad olid kindralkubernerid. Nad olid palju Venemaal , siis jäi võim kahele valitsusnõunikule. Koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad - aadlimatriklid. Omavalitsus säilis ka linnadel. *Põllumajandus - põllumajanduse taastamisel oli ...
Kuna me näidatud integraali analüütiliselt leida ei oska (kui oskakski oleks see tülikas), on tulemused koondatud tabelisse ja seda standardiseeritud (keskväärtus= =0 ja standardhälve= =1) normaaljaotuse jaoks. Juhusliku suuruse tsentreerimine on tema lineaarteisendus valemiga Y = X-EX. Tsentreeritud JS keskväärtus =0. Normeerimine on JS lineaarteisendus valemiga Y=X/. Normeeritud JS dispersioon ja standardhälve =1. DJS standardiseerimine on tema tsentreerimine ja normeerimine. Standardiseeritud juhuslik suurus X0=(X-)/. Standardiseeritud normaaljaotuse juhusliku suuruse jaotusf-ni tähistame (x) ja tihedusf- ni (x). Normaaljaotusega juhuslik suurus tekib olukordades, kus on tegemist paljude sõltumatute tegurite koosmõjuga, kusjuures kõigi nende tegurite mõjud on samas suurusjärgus. Näiteks kultuuride saagikus, inimese pikkus jpm. Nii on rakendusi normaaljaotusele palju.
muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks. Kuningas Louis XII mõjuvõimas kardinal Richelieu (võimul 1624-1642) asustas 1635 aastal 40- liikmeline Prantsuse Akadeemia, mis peale prantsuse keele puhtuse eest hoolitsemise suunas kuningakojale meelepäraselt kogu avalikku kultuurielu. Absolutism võitles nii poliitilise kui kultuurse individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed, riigi huvidele vastavad põhimõtted. Samasugune normeerimine kui keele puhul toimus klassitsismi ajal ka kirjanduses. Kirjandust mõjutas kuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofia Rene Descartes´i ratsionalism ( lad k ratio = mõistus), mille järgi inimliku maailmatunnetuse aluseks on mõistus (Descartes: ,,mõtlen, järelikult olen olemas"). Ka kirjanduses tõsteti au sisse mõistus ja mõistuspärasus. Mõistuspärasus kunstis samastati selguse ja korrapäraga. Välditi juhuslikku, segast, korratut.
vundamente, sisaldades raamistikku madalama tasandi institutsioonide jaoks. Institutsioonid annavad meile teada teiste indiviidide oodatavast käitumisest. Nii aitavad nad meil teha otsuseid ning ühiskonnal toimida. Infofunktsioon: õigekirjareeglid lihtsustavad üksteisest arusaamist, mutristandardid tagavad et mutrid ikka õige poldiga klapiksid. Kõigil juhtudel on sihiks koostöö osaliste tegevuse või ka tegevusobjektide selline normeerimine, et soovitud koostöö kulgeks võimalikult libedalt, väikeste kuludega. Motivatsioonifunktsioon stiimulite muutmine. Härra ja proua DS. Paljas lubadus (info) koostööks ei kõla siin veenvalt ja usaldusväärselt. Mõlemad peavad kartma, et tegelikult tahab teine teda ahvatleda koostööle, et siis ikka alt tõmmata. Institutsioonide näited: Konkurentsiõigus peab takistama ettevõtete soovimatut, tarbijaid kahjustavat koostööd
- "Mõistlik" (eelarveline) ärikasum · Taotletav müügikäibe puhasrentaablus põhivara madala osatähtsuse korral koguvarast · Taotletav investeeringute (koguvara) puhasrentaablus põhivara kõrge osatähtsuse korral koguvarast · Taotletav dividend aktsia kohta korrigeerituna tulumaksumääraga 9. Teekulud: otsekulud (ressursiarvutus) a. Normeerimine (aja- ja kulunormid) - Teede-ehitusettevõtja sisemised normid, mis vastavad konkreetses ettevõttes kasutuselolevale tehnoloogilisele protsessile - Statistilised normid, mis on välja töötatud nt seniseid realiseeritud projekte üldistades - Teiste riikide, sh endise NSV Liidu normid, kui need on kättesaadavad ja kohandatavad antud projekti realiseerimiseks kasutatavale tehnoloogiale b. Tööjõukulu koosseis (nii juhtidel, spetsialistidel kui töölistel)
· RIIGIÕIGUS - on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. (konstitutsiooniline õigus); · Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline korraldus, riigi ja üksikisiku suhted; · teistes õigusharude suhtes juhtival kohal; · toimub suhte üldine normeerimine lima sanktsioone kehtestamata; · sanktsioon - Haldusõiguse e administratiivõigus: · suuremaid õigusharusid mitmekesisuse ja mahu poolest; · reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused); · reguleerib suhteid riigiorganite vale, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vale ning riigivalitsemisorganite ja indiviidie vale;
Õigusõpetus III Õigussüsteem Poliitika on riigi tegevus ühiskonnaelu korraldamisel Poliitika onkorra jõustamine jõu jõustamise või rakendamise teel. Õiguspoliitik akaudu määrtaletakse milliseid sotsiaalseid eesmärke ja milliste õiguslike vahenditega neid taotletakse. Õigupoliitikat teostatakse tavaliselt kahel viisil: Õigusloome Õiguse realiseerimise/rakendamise kaudu Igas riigis one rinevad õigusnormid, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm, vaatamata sellele nad ie kujuta endats mehhaanilist summat vaid valitatiivselt määratletud ühtsust või igussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem tähendab hulka, omavahel seotud elemente, mis kujutab endast terviklikku moodustist. Õigusnormide ja õigussüsteemi ühtsus on tingitud iga ühiskonna sotsiaalsete suhete ühtsusest. Ja see ühiskondlike suhete ühtsus määrab ära õigusnormide süsteemi. Samal ajal selle ühtsuse raamides moodustavad ...
Talurahvareformid Suurete muutuste ajajärk, põhjused: kap. suhete kiirem areng põllumajanduses pärisorjusliku korra kriitika (Merkel, Petri) pärisorjuse kaotamise seadused rahvuslik liikumine, talurahva omavalitsuse kujunemine Reformid: 1802 Eestimaa talurahvaregulatiiv ,,Iggaüks, kes ..." 1804 Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: talude pärandatav kasutamisõigus vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale teokoormiste normeerimine piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) taluperemehed vabastati kodukarist, teistele ülempiir 15 hoopi loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus
Füsioloogiliste ohutegurite riskitase suureneb •Töö ebaratsionaalne organiseerimine •Pikaajaline viibimine sundasendis •Üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge •Korduvad samalaadsed kiired liigutused •Äkilised töörütmi muutused •Valesti valitud tööriistad •Ebaõiged töövõtted •Vead raskuste käsitsi teisaldamisel •Väikesed vigastused •Töötajate puudus – tööde normeerimine puudub, normatiivid suured – mitte täidetavad. •Liigväsimus •Puhkepauside vähesus või puudumine 11. Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb ja millega lõpeb?; Sissejuhatav juhendamine (1) Töötaja sissejuhatava juhendamise viib läbi töökeskkonnaspetsialist tööandja kinnitatud juhendi alusel enne töötaja tööle asumist. (2)
küllaldane vitamiinide A, C, E, teiste antikantserogeensete ainete saamine toiduga; toidu komponentide füsioloogilise vahekorra tagamine; krooniliste haiguste, prekantserooside vltimine ja ravi dieediga; tarvitada vähem rasvaseid, rohkem kiudaineterikkaid toiduaineid; seedimise reguleerimine vältimaks kõhukinnisust; hoiduda alkoholi kuritarvitamisest.( Bogovski, Loogna, Rahu 1989). · Ühiskondlikud meetmed kantserogeenide määramine, normeerimine toiduainetes; toiduainete termiline töötlemine tingimustes, mis väldiksid kantserogeenide moodustumist; abinõud kantserogeenide kahjutustamiseks toiduainetes; toiduainete trantsportimine ja säilitamine tingimustes, mis väldiksid nende kantserogeenset saastumist( Bogovski, Loogna, Rahu 1989). Põhilised soovitused vähi vältimiseks on suitsetamisest loobumine või sellega mitte
1. Mikroökonoomiline taust Turg- Majandussuhete süsteem, mille kaudu ostjad ja müüjad suhtlevad omavahel, määrates kauba hinnad ja nende hindadega ostetavad-müüdavad kogused. Protsessuaalses mõttes on sisuliselt tegemist kõikvõimalike vahetustehingute pidevalt toimiva süsteemiga. Turutasakaalu kujunemine D=S, ehk nõudlus=pakkumisega Kulu- mistahes majandusressurssi loovutamine ehk kasu suurenemine, mida ressurssidest võib saada parimat võimalikku alternatiivi kasutades. Kulude liigitus:finantskulud ja loobumiskulu ehk alternatiivkulu ehk majanduskulu. Loobumiskulu - Saamatajäänud kasulikkus, kui tarbitakse piiratud ressursse, kuid ressursid on piiratud igal ajal ja igas ühiskonnas. Logistikateenuste kogus on piiratud, mistõttu tarbijal tuleb teha valikuid.Näited : 1)Tee-ehituse alla jäävat maad ei ole enam võimalik kasutada põllumajandusmaana. 2) Raudtee-ehituseks kasutatud materjale ei ole enam võimalik kasutada haiglaehitusel. Fi...
antud tööga vastavad). 3 Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd. Eesmärgiks: luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks. 4 Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust. 8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast? Teaduslik juhtimine seisnes põhimõttel, et organisatsiooni edukuse määravad töötajad – tükitöö, töö normeerimine ja pideva eneseareng. Administratiivne juhtimine seisnes pigem kindlates käsuliinides ja võimusuhetes, kontrollimises ja rohkemas bürokraatias. 9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid? Hawthorne’i ja E. Mayo eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimentide käigus pöörati inimestele tähelepanu, mille puhul tootlikkus tõusis. 10
töötajate tarifitseerimine vastavuses nende poolt tehtava töö raskusega ning vastutusega. Arenenud riikides on see laialt kasutatav palgavorm 2. Tükipalka iseloomustab see, et töötasu tuleneb nõutava kvaliteediga tööde mahust. Seda töötasu vormi rakendatakse nendel töödel, kus on võimalik arvestada iga töötaja panust, kelle töö hulka saab füüsiliselt mõõta (näiteks kõplamisel, vilja koristamisel, ehitustöödel jne) Nõuded tükipalga rakendamisel: 1. töö õige normeerimine 2. toodangu täpne arvestus 3. kvaliteedi kontroll 4. hea töökorraldus, mis väldiks tööseisakuid. Kui neid nõudeid ei täideta, siis tükipalk ei toimi. Osa väljateenitud palgast peab inimene maksma maksudeks. Vastavalt sellele eristatakse: bruto ja netopalka. BRUTOPALK e. kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. NETOPALK- on palk, mis jääb inimesele alles pärast maksude (tulumaks, töötuskindlustusmakse) maksmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
