täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja
muuhulgas riigiõigus, haldusõigus ja karistusõigus. H.õ.suhe h.õigusliku reguleerimise puhul esineb üx pool haldaja ja teine hallatava rollis. Poolte jur.õigsus on välistatud. Isl-d ettekirjutused, ühe suhteosalise tahteavalduse ühepoolsus (jur-selt käskiv), õigustavate vah.te kasutamine, mille tulemusena võivad tek reguleeritavad h.suhted, mille pooled, st nende tahteavaldused on võrdõiguslikud 4. Diskretsiooni e kaalutlusõ - Haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuste tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 5. Määratlemata õ.mõiste ja hingamisruum akl.välireklaam 7. Avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti õ.korras- 9. Avalik-õ-like jur.isikute liigitus riik, a-õ.likud korporatsioonid (notarite koda, eesti advokatuur), asutused (ER, ETV, E pank, Rahvusrmtkogu)ja sihtasutused e fondid (eesti kult.kapital) 11
HMS § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. 11 Tõendamiskoormis erineb: isiku jaoks koormavate ja soodustavate (nn menetlusosalise osalemiskohustus – kaasabi osutamine) menetluste puhul;
vajalik. Asja tuleb kaaluda sisuliselt ning hinnata, kas piirang ja selle kohaldamise eesmärk on omavahel mõistlikus vahekorras. Et suurel määral on tegemist väärtushinnangutel põhinevate seisukohtadega, siis on abinõu mõõdupärasuse üle otsustada kõige keerulisem. Asjaomaste kohtuasjade lahendamisel on aga tehtav lahend tihti sellisest kaalumise tulemusest sõltuv. Näide Riigikohus on seisukohal, et ülemäära range õiguste ja vabaduste piiramine väljendub haldusorganile pandud kohustuses tunnistada alkoholi müügiluba kehtetuks, kui poe omanik või töötaja on rikkunud alkoholimüügieeskirja ning pannud seega toime õigusrikkumise. Ebaproportsionaalseks on kohus tunnistanud ka relvaseaduse sätte, mille alusel on haldusorganil keelatud anda relvaluba isikule, kes on toime pannud ükskõik millise tahtliku kuriteo. Nagu eespool öeldud, on mõõdupärasuse hindamise põhiprobleem hindamise subjektiivsus. Et
Allkirja kasutamine Allkiri ehk signatuur on omakäeline nimekirjutus dokumendil, mis väljendab allakirjutanu nõusolekut dokumendi sisuga või selle teatavaksvõtmist. Kirjaoskamatud kasutavad allkirja asemel kolme risti. Me kõik kasutame seda, kui peame kas andma nõusoleku, kohalolekukontrollis, tingimustega nõustumisel või muudes olukordades. Allkirja võltsimine lepingul on kuritegu. Dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik karistatakse rahalise karistusega. Lisaks sellele on võltsitud dokumendi kasutamine kuritegu. Nimelt, võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Sama teo eest, kui selle on toim...
(õiguskantsler kui lepitaja isiku ja haldusülesannete täitjate vahel). Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Alates 1.1.2004 on järelevalve hea halduse üle õiguskantsleri pädevuses • Hea halduse tava = haldusmenetluse seaduse nõuded + üldine halduskultuur Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Väärhaldus on hea “Me edastame Teie avalduse otsekohe pädevale halduse tavade haldusorganile!” rikkumine: – Õigusvastane tegevus – Hoolimatus – Tegevusetus, viivitus – Teabe esitamisest – keeldumine – Ebaõige teave – Ebaviisakus Hea halduse tava osaks on: seaduslikkuse põhimõte PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. HMS § 3 lg 1: Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel.
“ Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist ning kas haldustegevus on õiguspärane. Haldusõiguse üldosa kaasuse lahendamise skeem (detailid) A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-d 51, 88, 95, 106) I. Haldusorgani tegevus 1. Riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet täitma volitatud eraisik KOV on asutuse haldusorgan KOKS § 6 lg 1 2. Tegevuse omistatavus haldusorganile kui ei ole tegemist haldusorganiga, pole edasine analüüs võimalik II. Avalik-õiguslik suhe - avaliku õiguse presumptsioon riigi, KOV ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul - subjektiteooria – haldusorgan peab olema õigussuhtes positsioonil, milles eraisikud ei saa olla, st teostama võimu +
KAALUTLUSÕIGUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD PROBLEEME KOHTUPRAKTIKA NÄITEL SISSEJUHATUS Kaalutlusõigus (MKS ja HMS kohaselt) Kaalutlusõigusest üldiselt Kaalutlusõiguse rakendamine Näiteid kaalutlusõigusest ning selle kasutamisest Kokkuvõte KAALUTLUSÕIGUS EHK DISKRETSIOON SEADUSTES Diskretsioon- seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnud teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. Valik erinevate käitumisviiside vahel. Kasutatakse volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega MKS §12 HMS §4 SEADUSTES KASUTATAKSE: MKS §111 ja §114 kaalutlusõiguse alusel toimub maksvõla ajatamine ja kustutamine. MKS §107 tagastusnõude peatamine, samuti
kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. 2. §2 Avaliku halduse tunnused 1) Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. 2) Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele
määrusandlusõigus). o Määrused erinevad formaalsetest seadustest siduvuse, sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad adressaatide jaoks samal viisil siduvad kui seadusedki. Kui lisada siia ka hunnik printsiipe, on võimalik määruste andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga. o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ja vältida seaduste ülekoormamist üksikregulatsioonidega. Õigusnormid koondatakse õigustloovasse akti teatud loogika alusel, kasutatakse struktureerimist (õigusaktid liigendatakse). Õigusakti sõnastusliku struktuuri osad on : 1) paragrahv; 2) artiklid; 3) punktid; 4) osad; 5) peatükid; 6) jaod; 7) jaotised; 8) alljaotised jne. Peale selle kuuluvad siia veel märkused, viited, akti pealkiri, preambul ja lisad.
- keerukamate haldusmenetluse täitmise üks vormidest Kuidas täita haldusmenetluse otsust - haldusorganite otsused viiakse ellu, isegi juhtudel, kui adressaat pole vaimustuses või hoidub otsuse täitmisest - variant 1 - sunniraha - variant 2 - asendustäitmine RvastS Halduse kontroll - kogu halduse tegevus on jätkuvalt ja püsivalt kontrollitav tegevus - sisekontroll igas haldusorganis - peamiseks ülesandeks kaasa aidata haldusorganile insterne ja eksterne kontroll - sisekontrolöri olemasolu - teenistuslik- (kontroll, mida viib läbi kõrgemal seisev organ) ja riiklik järelevalve (riigikontroll) - kontrollorganid keda kontrollitakse on ka maksu ja tolliamet - õiguskantsleri büroo Kordamisküsimused: Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid (küsimused 1-5) 1) Õigusriigi printsiip (kohtute poolt tagatav õiguste kaitse, võimude lahusus)
Asutus “võib” midagi teha, mitte ei “pea” midagi tegema. Õigusvaba ruum - kas haldusorgan on täiesti vaba otsuste vastuvõtmisel või on nendel ka mingisugused piirid. Diskretsioonil peavad õigusriigis olema õiguslikud piirid tulenevalt õiguskindlusest. Halduse diskretsioon on eelkõige õiguse rakendamine. Järelikult on see allutatud ka kohtulikule kontrollile. Seadusandja poolt haldusorganile antud volitus valida kahe või mitma samaväärse õigusliku tagajärje vahe või iseseisvalt otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Õiguse rakendamine, teokoosseisu eeldused: 1. faktiliste asjaolude kindlakstegemine: mis on juhtunud 2. normi abstraktse teokoosseisu tõlgendamine ja kindlakstegemine: mida ütleb normi abstraktne koosseis
kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib
õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6. sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seadusandja on andnud võimaluse nõuda haldusakti tühistamist vaidega haldusmenetluses või kaebusega halduskohtumenetluses; esitada taotlus toimingu lõpetamiseks toimingut sooritavale haldusorganile või kaebuses halduskohtule; esitada selleks pädevalde haldusorganile taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks, mille rahuldamata või tähtajaks läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Primaarnõuded aitavad vältida kahju tekkimist või selle suurenemist. Kui kahju on tekkinud ja seda ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, tekib isikul õigus nõuda kahju hüvitamist.
võimalik ainult üksõiguspärane otsustus, kaalutlusõiguse olemasolu on näiline (nt kinnipeetava lähedase raske haiguse korral on tal ülekaalukas õigus lähedasega kohtuda. Kuigi vanglal on üldjuhul kaalutlusõigus, kas võimaldada kinnipeetavale lühiajaline väljasõit, ei ole tal konkreetsel juhul muud õiguspärast otsustusvõimalust, kui lubada kinnipeetavale lühiajaline väljasõit vanglast). Kaalutlusvead Otsustamisel on väljutud haldusorganile seatud õiguslikest piiridest. Kaalutlusõiguse kasutamata jätmine Kaalutlusõiguse piiride ületamine nt vangi karistatakse toidust ilmajäämisega, kuigi sellist karistust seadus ette ei näe Kaalutlusõiguse väärkasutus Enim levinum viga nt lubamatu asjaoluga arvestamine või olulise asjaolu arvestamata jätmine Halduse seaduslikkuse põhimõte Halduse seaduslikkus on kogu halduse toimimise keskne põhimõte, määrab halduse seotuse seadusega kui seadusandja tahtega
Dekreetõiguse all mõistetakse seadlusandlusõigust täidesaatvavõimu käes. Erakorralistel juhtudes, kui Riigikogu ei saa v ei jõua kokku tulla ja ilmuvad edasilükkamatud riiklikud vajadused on presidendil õigus vastu võtta seadlusi. 3. Määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määrusi saab anda üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega vastavas seaduses peab olema vastav volitusnorm, millega antakse haldusorganile õigus määrust anda. On kaks volituse liiki: üldvolitus(põhiseaduses sätestatud kestev volitus) ja erivolitus(ühekordne seaduses sisalduv volitus). Määrust on õigus anda Vabariigi valitsusel, ministril, kohaliku omavalitsuse volikogul, Eesti Panga presidendil. Määrusandlusmahu järgi võib eristada 3 liiki määrusi: 1) intra legem määrused on halduse aktid, millega on administratsiooni volitatud täitma ja ellu viima seadust
Kellele võib haldusülesandeid üle anda? 8. Millistel tingimustel võib haldusorgan taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi? Antakse teise organi palvel, kui tegu ei ole alluvussuhtega Ametiabi taotlemise alused Puudub pädevus tegevuse sooritamiseks Puuduvad tehnilised vahendid tegevuse sooritamiseks Puuduvad andmed ülesande täitmiseks Ametiabi kasutamine on majanduslikult soodsam Seega ametiabi sätteid ei kohaldata: 1) alluvussuhtele, 2) kui abi andmise kohustus on haldusorganile ette nähtud seadusega Haldusorgan võib taotleda teiselt haldusorganilt ametiabi, kui: 1) haldusülesande täitmiseks vajaliku akti andmine või toimingu sooritamine ei ole tema pädevuses; 2) haldusülesande täitmiseks on vaja andmeid, mis haldusorganil puuduvad või mida haldusorgan ei ole võimeline välja selgitama; 3) haldusülesande täitmiseks on vaja teise haldusorgani valduses olevaid dokumente või muid tõendeid;
ne kohtusekretäriga suhtlemisel, kohtuasjade jaotus kohtunike vahel. Vaidemenetlus - vaidluse ilmnemisel, et normi on õigusvastaselt rakendatud . Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldusetega riigiastutuste, KOV ja nende ametiisikute poole. Märgukirjadega võidakse vaidlustada toiminguid või õigusakte. Vaie esitatakse kõrgemalseisvale haldusorganile, mis teostab teenistuslikku järelevalvet selle üle, kes seda normi rakendab. Nagu kohtuski, otsustatakse, kas normi rakendamine oli õiguspärane või mitte. Kui järelvalve leiab, et oli õiguspärane, siis on õigus ka esitada kaebus ka veel halduskohtusse. §2 Avaliku halduse tunnused Haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, ja tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Avalik haldus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Avalike huvide järgimisega võib
lõikes 1 sätestatud vanemahüvitise määrast. Kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks peretoetuse maksmine. Peretoetused makstakse tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vabaduskaotusega. Vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse otsuse teinud või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 2.2.11. Vanemahüvitis Vanemahüvitise tagamise õiguslikuks aluseks on samuti perehüvitiste seadus (RT I, 08.07.2016, 1...
*territooriumi alusel *menetluse astme alusel. Ainupädevusega on tegemist siis, kui pädevus on kahe või enama lähedases valdkonnas tegutseva haldusorgani vahel jaotatud selliselt, et nende pädevustel puudub ühine osa, st pädevused ei kattu. Ühise pädevuse korral kuulub üks asi mitme haldusorgani pädevusse samaaegselt. Korralise ühise pädevusega on tegemist siis, kui pädevusnorm määrab sama pädevuse mitmele haldusorganile või erinevad pädevusnormid määravad sama haldusülesande lahendamise erineva haldusorgani pädevusse ja tegemist ei ole vastuoluga. Erakorralise pädevusega on tegemist siis, kui haldusorgan on õigustatud tegutsema kindlaks määratud valdkonnas ainult kiiretel, erakorralistel, edasilükkamatutel või muudel juhtudel, kui pädev haldusorgan ei saa tegutseda. Õiguslikud alused: *Karistusnorm on õigusnorm, millega määratakse kindlaks karistatava teo kirjeldus ja karistuse määr
../. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab liikmesriigi poolt EL õiguse alusel loodud sanktsioonisüsteem vastama nii tõhususe, võrdse kohtlemise kui ka proportsionaalsuse põhimõtetele /.../." [4] 4 RKHKo 18.12.2014, 3-3-1-77-14, p 17. 7 3.2 Kaalutlusõigus Selleks, et haldusorganid saaksid teha sobiva ja õiglase otsuse on ette nähtud kaalutlusõigus. Kaalutlusõigus ehk diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Lihtsamalt öeldes tähendab kaalutlusõigus, siis õigust otsustada, kas haldus peab teatavas olukorras sekkuma, ja kui peab, siis kuidas sellises olukorras peab tegutseda. Seega annab
vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. § 38. Tõendid (1) Haldusorganil on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. (2) Tõendiks võib olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. (3) Menetlusosaline on kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. - Uurimispõhimõte on omane nii haldusmenetlusele kui ka halduskohtumenetlusele (räägime hiljem ka loengus). - Uurimisprintsiibi eesmärgiks on lahendada küsimus õigesti – koguda kõik asjas
85. Haldusmenetluse seaduse eesmärgid, põhiprintsiibid ja mõisted: haldusmenetlus, kaalutlusõigus, vormivabadus, eesmärgipärasus, uurimispõhimõte, haldusorgan jne.----- Eesmärk on suunatud isiku õiguste kaitse tagamisele ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. -Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. -Kaalutlusõigus on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. -Vormivabadus tähendab poolte vabadust sõlmida leping, mis tahes vormis, seega ka suuliselt. -Õigus on eesmärgipärane siis, kui õiguse abil on võimalik saavutada neid eesmärke, mida seaduse vastuvõtmise või kohtulahendi tegemisega sooviti. -Uurimispõhimõtte kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas
Nüüd on regulatsioon, mis lubab ka salajastele määrustele (riigisaladus) ei avaldata teksti, aga pealkiri ja info kehtivuse kohta jääb. Ka Vabariigi Valitsus on andnud määrusi, vastavalt valitsuse määrusele valitsusasutuste töö korraldamises ja muudes sarnastes küsimustes. Ehk eneseregulatisoon – ei ole vaja viidata volitusnorimile. HMS § 91 – Edasivolitus ehk subdelegatsioon (1) Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud. (2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. Kokkuvõtteks määruste kohta Tuleb vaadata kas määrus on kooskõlas volitusnormiga, et ei oleks vastuolus muude
Haldusmenetlus viiakse läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. DISKRETSIOON-kaalutlusõigus Olemus: kaalutlusõigus e diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Liigid: diskretsioon jaguneb kaheks: · Otsustusdiskretsioon st on valida, kas üldse otsust teha · Valikudiskretsioon st valida mitme võimaliku õigusliku tagajärje vahel Määratlemata õigusmõistega on teatavasti tegemist juhul, kui seadusandja on loobunud detailse regulatsiooni andmisest loetelu või muu juhise näol ja jätnud selle seaduse rakendaja hooleks. Enne
Haldusorganite koostöö Haldusorganite koostöö on korraldatud väga erinevatel alustel ja viisidel. 1. Seadus, mis otsesõnu haldusorganite koostööle suunatud, on halduskoostöö seadus. Kuid selles seadusega reguleeritakse vaid kahte võimalikku halduskoostöö liiki: a) haldusülesannete täitmiseks volitamine , milles omakorda saab eristada erinevaid võimalusi, kuidas ülesannete delegeerimine seadusega või seaduse alusel haldusorganilt haldusorganile või haldusorganilt eraisikule toimub. Eristatakse riigi ülesannete delegeerimist KOV ülesannete delegeerimisest. Tehakse vahet avaliku võimu pädevusega ülesannete ja ilma avaliku võimu pädevuseta ülesannete täitmiseks volitamisel. Viimasel juhul lubab seadus ülesande delegeerimist ka tsiviilõigusliku lepinguga. Avalikku võimupädevust sisalduvat ülesannet saab delegeerida vaid seadusega või selle alusel haldusaktiga või halduslepinguga.
vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. 43. Määruse eelnõu seletuskirja osad on: 1) sissejuhatus; 2) eelnõu sisu; 3) eelnõu võrdlev analüüs; 4) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; 5) määruse mõjud; 6) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud; 7) määruse jõustumine; 8) eelnõu kooskõlastamine. 44. Määrusandluse õiguspärasuse põhimõtted Haldusorganile määrusandlusõiguse andmise eesmärk on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile. See tagab paindliku haldustegevuse ning väldib seaduse koormamist üksikregulatsioonidega. 45. Põhiseaduslik seadus ja lihtseadus. PS 1)kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus;
Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Vastasel juhul mudilase toetus võiks olla peatatud. X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik. Võlgnevuse suurus (2,5€) ning mudilase toetuse suurus (120€) ei ole võrreldatavad. Seega toetuse äravõtmine ei ole proportsionaalne ega põhjendatud, kuna toetus 48 korda suurem, kui Tammi võlg kooli ees, mida saab hästi kiirelt likvideerida. 3. Kaalutlus: HMS § 4 lg 1 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kuna proportsionaalsuse põhimõte kontrollimisel on tuvastatud, et X Vallavalitsuse teguviis ei ole vajalik ehk on olemas ka teine vähemkoormav vahend Martin Tammi võlgnevuse likvideerimiseks, pole X Vallavalitsus kaalutlust teostatud. Vahekokkuvõte: X vallavalitsuse poolt välja antud haldusakt ei ole materiaalselt õiguspärane. III. KOKKUVÕTE
menetluse algatada omal initsiatiivil (vt taotluse teema juures käsitletud pikemalt). Vaie või taotlus kehtetuks tunnistamiseks? Arvesta kaebetähtajaga. RKHK 3-3-1-32-03, p 16: "Taotluse, avalduse, kaebuse, pöördumise või muu tahteavalduse vaideks kvalifitseerimisel tuleb uurimisprintsiibist lähtudes arvestada isiku tegeliku tahtega. Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (HMS § 75) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile. Avaldust tuleb käsitada vaidena ka siis, kui selles ei ole selgesõnaliselt formuleeritud taotlus haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, kuid avalduse sisust selgub siiski, et avaldaja tahe on sellele suunatud. Vajaduse korral peab haldusorgan
Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav. Kohustava normi puhul on kasutatud sõnu nagu näiteks ,,peab", ,,on kohustatud" vms. Kirjeldada normi puhul tehakse tehakse rohkem nagu ettekirjutus või antakse luba millegi tegemiseks.
· Avar administratsiooni kaalutlusõigus (printsiibid on suunaandjad) · Rahvusvahelise õiguse suur mõju · Kodifitseerimise ja arengu pidepunktid Printsiibid Printsiibid demonstreerivad eesmärke, mille poole tuleb püüelda · Printsiibid satuvad tihti konflikti teiste printsiipidega (eesmärkidega) - tuleb leida optimaalne lahendus (Säästva arengu kolmnurk) · Printsiibid on suunatud eelkõige seadusandjale, haldusorganile ja kohtule Normid on konkreetsed neid saab kas täita või mitte täita, kolmandat võimalust ei ole Printsiipide osaline täitmine rikkumine Printsiibi üldosa seaduse eelnõus Keskkonna tervikliku ja kõrgtasemelise kaitse põhimõte Abinõud keskkonna kaitsmisel peavad tagama kõrgtasemelise kaitse, seejuures tuleb tagada keskkonna terviklik kaitse ja arvestada keskkonnamõju võimalikku ülekandumist ühelt keskkonnaelemendilt teisele. Vältimispõhimõte
vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Põhimõtted: Õiguste kaitse (1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. (2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vormivabadus ja eesmärgipärasus (1) Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
helipidavus, soojapidavus) ja üldmõõtmetega, kandekonstruktsioonide puhul ka koormus ja toetumisskeemidega, - erijuhtudel ehitustoodete detailide joonised (nt.akende profiilid muinsuskaitse-objektil), - juhised ehitustoodete kinnitamiseks, - ehitustoodete kinnitamiseks muudesse konstruktsioonielementidesse paigaldatavate taridetailide valmistus ja paigaldusjoonised. Tootejoonised tehakse tootja standardite järgi. Kooskõlastusdokumendid Projekti kooskõlastamiseks haldusorganile, ettevõttele vm. esitatav dokumentide komplekt. Juhendi /2/ järgi tuleb ehitusloa saamiseks esitada tehnilise projekti seletuskiri koos lisade ja kooskõlastustega ning põhijoonised. Suuremate ehitiste arhitektuuriprojekt tuleks kooskõlastada haldusorganitega juba eskiisprojekti staadiumis. Projekteerimisloast erinevate või sellele lisanduvate nõudmiste esitamine projekti kooskõlastamisel ei kuulu hea ehitustava hulka. Pakkumisdokumendid
(otsingutoimkond, jälitustoimkond, patrulltoimkond, piirikontrollitoimkonnas) 20. Milliste ametkondadega teeb piirivalve tihedat koostööd? Tooge näiteid. Koostöö muude isikute ja asutustega 1.Politsei teeb muude isikute ja asutustega oma pädevuses koostööd avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumiste kõrvaldamiseks. 2. Politsei teavitab muid asutusi nende pädevuses teadaolevast ohust või korrarikkumisest ning teeb ettepaneku pädevale haldusorganile rakendada riikliku järelevalve meetmeid, ohu tõrjet või selgitada välja korrarikkumine. Politseil on õigus saada pädevalt haldusorganilt teavet rakendatud meetmete kohta. 21. Milliseid reisidokumente väljastab Siseministeerium? KODANIKULE: -Pass -Meremehe teenistusraamat -ID kaart MITTEKODANIKULE: -Välismaalase Pass -Elamisluba -Meresõidu tunnistus -Ajutine reisidokument -Pagulase reisidokument 22. Milliseid reisidokumente väljastab Välisministeerium? KODANIKULE:
muud kohustused. Käibemaks Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingusooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toimik on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Maksumenetluse üldpõhimõttes: 1. uurimispõhimõte maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksu suurendavaid, kui vähendavaid; kontrollimisel otsustab haldur, milliseid meetodeid ja toiminguid rakendada ja kogub vajalikud tõendeid;
jaoks esinevad hüvedena. Kõik need seemed, mittemateriaalsed väärtused, millele on suunatud õigussubjektide käitumine ja mille tõttu õigussuhe üldse tekib. õiguse rakendamine- selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.) õigusotsustus- ehk adjudikatsioon on ala loovutamine/omandamine rahvusvahelise kohtu, vahekohtu vm ühenduse otsuse alusel. kaalutlusõigus- ehk diskretsioon on see, kui seadusandja on haldusorganile tema tegevuseks jätnuv teatava mänguruumi, mille raames saab haldusorgan ise seaduse eesmärgist lähtudes teha otsuse. subsumeerimine- õiguse rakendamine kui tegevus (kui protsess). Olemus seisneb selles, et tuleb võrrelda konkreetseid elulisi asjaolusid õigusnormis esitatud abstraktse faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas.
volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. (2) Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib kohaliku omavalitsuse organ anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. (3) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata volitusnormita antud määruse kehtetuks tunnistamisel haldusorgani poolt. §91. Edasivolitus - (1) Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise teisele haldusorganile edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. §92. Määruse vorm - (1) Määrus antakse kirjalikult. (2) Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale volitusnormile
riigina ei ole Eesti taotlenud EL pakendidirektiivi täitmiseks ajapikendust või üleminekuperioodi. Eestis on tänaseni välja arendamata pakendijäätmete sorteeritud kogumise süsteemid ja elanike teadlikkus pakendijäätmete sorteerimise vallas on väga madal. 15 9. KAALUTLUSÕIGUSEST PAKENDISEADUSES Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti.
Ärakirja, väljavõtte ja väljatrüki ametlik kinnitamine. Haldusorgan, kellel on õigus väljastada ametlik dokument või kes säilitab dokumenti arhivaalina, võib väljastada ka sellise dokumendi ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada. Haldusorgan, kes võtab isikult vastu dokumendi, võib teha sellest ärakirja või väljavõtte ning selle õigsust ametlikult kinnitada. Kui haldusorganile esitatakse koos ärakirjaga dokumendi originaal, ei või haldusorgan nõuda ärakirja ametlikku ega notariaalset kinnitamist. Haldusorgan võib ametlikult kinnitada enda peetava automatiseeritud andmekogu väljatrüki õigsust. Haldusorgan võib seaduse või määrusega sätestatud juhtudel ametlikult kinnitada teise haldusorgani väljastatud dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsust või teise haldusorgani peetava automatiseeritud andmekogu väljatrüki õigsust.
Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud."12 Oluline on rõhutada, et "ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete raskustega."13 Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine muutub eriti oluliseks juhtudel, kui haldusorganile on jäetud väga ulatuslik kaalutlusõigus ja menetlustulemuse õigsuse kontrollil peab kontrollija (kohus) keskenduma eeskätt menetluse õigsuse kontrollile. PS § 12 suhtes on erinormiks PS § 30, mis tagab isikule subjektiivse õiguse võrdsele kohtlemisele avaliku teenistuse ametikohtade hõivamisel. Tuginedes võrdse kohtlemise põhimõttele, ei saa isik nõuda ka ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist. S
koostatud üksikakt vastab üldaktile. Normikontroll kontrollitakse madalamalseisva üldnormi vastavust kõrgemalseisvale üldnormidele. Abstraktses normikontrollis kontrollitakse kahe üldakti vastavust väljaspool konkreetse juhtumi konteksti. Konkreetses normikontrollis kontrollitakse, kas madalamalseisva õigusakti konkreetse juhtumi raames on rakendatud nii, et see on kooskõlas kõrgemalseisva õigusaktiga. Kaalutusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda erinevate otsuste vahel. Iseloomustab sõna ,,võib", ,,on õigus". Seaduserakendajal on kohustus põhjendada oma valikut. Õiguse teostamise viisid · Õiguse kasutamine õiguse kasutamine tähendab seda, et isik kasutab oma õigust teha midagi. Näiteks on inimesel õigus hävitada oma konspekte kui ta tunneb selleks vajadust. · Õigus järgimine - isik üritab vältida riigi poolt rakendatud sunnivahendit, ning tänu
. 7 Maksukorralduse seadus * maksude alusseadus Menetlusosalised: 1. haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohuslane (taotleja); 2. isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3. muu isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4. haldusorgan, kus peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmise või toimingu sooritamise kohta. Maksumenetluse üldpõhimõtted: 1. uurimispõhimõte - maksuhalduril on maksude tasumise õigsuse kontrollimise ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid, nii maksukohustust suurendavaid, kui vähendavaid asjaolusid; - kontrollimisel otsustab maksuhaldur toimingute vajalikkuse, nende ulatuse, määrab kontrolli meetodid ning aja
jagatakse võrdses seisundis olevate organite vahel, nt ministeeriumid. Siin pole tegemist demokraatlikkusega midagi pistmist, siin lihtsalt tehniline küsimus. Kolmandaks: o Monokraatne süsteem - Organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. o Kollegiaalsüsteem. Tavaliselt otsustab kolleegium kõiki küsimusi majoriteedi põhimõttel Neljandaks: o Terrioriaalsüsteem. Haldusorganile nähakse ette teatud territoorium, mille ulatuses ta on volitatud oma pädevust realiseerima (nt KOVÜ) o Reaalsüsteem. Reaalsüsteem, tuleneb lad k res (= asjad). Haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (t ministeeriumid). 30 § 5. Pädevus
normi, hinnatud tõendedi või rikutud kohtumentluse normi. Delikt- igasugune õigusvastane tegu, mis põhjustas ebaõiguse ja toob jur vastutuse. Riigivastutus 1. Ametniku poolt tekitatud kahju eest vastutab KOV kui avaliku võimu kandja 2. Vastutus ei ole piiratud 3. Vastutus tüüpilise kahju eest 4. Rahalist hüvitust ei saa nõuda, kui kahju saab kõrvaldada muude vahenditega 5. Erakorraline kahju- kui suur riive 6. Nõude saab esitada nii haldusorganile kui kohtule Riigivastutusõiguse üldised eeldused: 1) avõimu kandja on tegutsenud aõ suhte raames 2) subj õiguste rikkumine Esmased õiguskaitsevahendid- 1) haldusakti kehtetuks tunnistamise nõue 2) toimingu lõpetamise nõue 3) haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõue 4) haldusaktist või toimingust hoidumise nõue- Lisanõuded- Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamine: alusetult saadud asja tagastamine või selle
Regress: avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik (vt RVastS § 12 lg 2) (teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel) NB! vaid süü olemasolul 4.1. Kannatanu – Avaliku võimu kandja Kannatanu 3a 3a TAOTLUS kahju 30 päeva KAEBUS halduskohtusse tekitanud haldusorganile 4.2. Avaliku võimu kandja – Ametnik Avaliku teenistuse seaduse §-d 891 ja 892. Nimelt on ametnik kohustatud hüvitama riigile või kohalikule omavalitsusüksusele, kelle asutuses ta kahju tekitamise ajal töötas, üksnes süüliselt teenistuskohustuse rikkumisega tekitatud kahju. Juhul kui tegu mitme ametniku poolt ühiselt tekitatud kahjuga vastutab iga ametnik tema süüle vastavas ulatuses. Kahju hüvitamiseks tuleb ametniku ametisse nimetamise õigust omaval isikul teha
kohalikele maksudele niivõrd, kuivõrd kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksumenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat); 3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks. Eesti maksusüsteemi lühiajalugu (täiendav materjal loengus). 2 MAKSUMENETLUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 1) Uurimispõhimõte (§11) MTA-l on uurimisorgani teatud õigused, seega on tal võrreldes teiste tavaametkondadega suuremad volitused (õigus ära võtta originaaldokumente, siseneda tööruumidesse jt.). Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel
Kui T1, Siis R1. Lihtne hüpotees, lihtne dispositsioon. Imperatiivne. “Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvaid sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise”. H- isikute kohustused R- tagasiulatuvait sätteid määrusega kehtestada ei saa Kui T1 ja T2, siis R1. Liithüpotees. “Välismaalaste seadus §33 lg 3 Määrusega kehtestatav ega haldusorgani määratav menetlustähtaeg ei tohi ületada 6 kuud.” T1-määrusega kehtestatav T2- haldusorganile... R1-ei tohi ületada... „Liikluse korraldamise eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.“ T liikluse korraldamise eesmärk R1 tagada häireteta liiklus R2 tagada sujuv liiklus R3 tagada võimalikult kiire R4 tagada ohutu liiklus R5 tagada keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus Kui T, siis R1, R2, R3, R4, R5 või R1 ja R2 ja R3 ja R4 ja R5 H- lihtne, määratletud
nõude esitamise tähtaeg. Helen Sisu: isik võib nõuda kõigi haldusorgani teoga põhjuslikus seoses olevate õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Natuuras hüvitamise aluseks on RVastS § 11. Ebaõigete andmete ümberlükkamise aluseks on täiendavalt VÕS § 1047 lg 4. Sõltumatu tagajärgede kõrvaldamise nõue võiks tuleneda HMS §-i 109 (+ § 69 lg 2). Kord: Analoogia RVastS §-iga 17: taotlus haldusorganile VÕI kaebus halduskohtule. Tähtaeg: Nõue tuleb esitada 3 aa jooksul, arvates päevast, mil isik sai teada haldusakti või toimingu tagajärgedest, kuid mitte hiljem kui 10 aa pärast haldusakti andmist või toimingu sooritamist. 28. Millised on RK halduskolleegiumi olulisemad seisukohad kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja rakenduspraktika kujundamisel? Helen Hüvitamiskaebuse või heastamiskaebuse võib esitada 3 aa jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada
Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28. Mida tähendab kaalutlusõigus e diskretsioon? Iseloomusta diskretsiooni liike. kaalutlusõigus - haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. 29. Mis on kaalutlusõiguse eesmärk ja kus on selle piirid? Diskretsiooni e. kaalutlusõiguse eesmärk on muuta ametnike otsustusprotsess paindlikumaks ja seeläbi elunõuetele paremini vastavaks. Samuti õigluse põhimõtet ebavõrdseid tuleb kohelda ebavõrdselt. Eristada võib valiku- ja otsustusdiskreditsiooni Piirid: diskreditsiooni sisu on ametniku otsustusvabadus.
annaabi.ee 
