EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS II. seminar: EL institutsioonid ja otsustusprotsess (1) Võrdle Euroopa Komisjoni liikmesriigi (nt Eesti) valitsusega. Too välja peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: koosseis, töökorraldus, mandaadi saamine ja kaotamine, ülesanded, jms (loengus käsitletud teemade ulatuses). SARNASUSED ERINEVUSED EV Valitsuses kannavad vastutust mingi EL Komisjoni koosseisu kuulub 27 volinikku, aga valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit.
Küsimused ja vastused 1. Ratsionaalne otsustusprotsess Otsustamise olemus ja otsustusprotsessi elemendid ning etapid. Otsustamise all mõistame tegutsemisviisi leidmist, probleemi lahendamise protsessi ennast ja tegevuse tulemust. Mõiste sisaldab omavahel seotud aspekti. Esiteks, otsustamine on tegevus, mis toimub juhtimissüsteemis ja on seotud probleemi lahendamiseks vajalike tegutsemisvariantide ettevalmistamise, leidmise, soodsaima variandi väljavalimise ja rakendamise otsusega. Seega on tegemist juhtimisaparaadi tööga ja juhtimisprotsessi teatud etapiga. Teiseks, otsustamine on juhtimisaparaadi tegutsemisviis juhitava süsteemi mõjutamiseks. Selles mõttes on otsustamine kavandatavate tegevuste kirjeldus. Kolmandaks, otsustamine on juhi praktiline tegevus juhtimissüsteemis. Juhtimisotsuste vastuvõtmise protsessi elemendid on: Probleemsituatsioon Aeg Ressursid Eesmärgid Juhi...
...................................5 2.1. Saavutuste emotsioonid............................................................................... 6 2.2. Lähenemisviiside emotsioonid.....................................................................7 2.3. Tagasiastumis emotsioonid..........................................................................7 2.4. Vastandlikud emotsioonid............................................................................. 8 3. EMOTSIOONID JA OTSUSTUSPROTSESS.......................................................................9 3.1. Emotsioonid ja individuaalne otsustusprotsess............................................9 3.2. Emotsioonid ja meeskonna otsustusprotsess.............................................11 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................
vähem aega. Hetkel ongi suurimaks probleemiks info hankimine. Info otsimise allikaid on aga neid ei osata õigesti ära kasutada ning peale Google otsingumootri midagi muud ei kasutatagi. Sageli jääb Google'st aga väheks. Samuti peaks Tallinna Nurmenuku Lasteaias otsitud info kohe salvestama, et järgmine kord ei kuluks info otsimisele nii palju aega, kuid seda lasteaias samuti ei harrastata. Tänu sellele, et info otsimisele kulub palju aega, aeglustub ka otsustusprotsess. Info võib küll kiiresti tulla aga lahenduse jõudmiseni kulub rohkem aega kui võiks. Mina leian, et Tallinna Nurmenuku Lasteaias võiksid olla kasutusel erinevad memod ja kalendrid (Microsoft Outlook). Väga tihti tuleb ühel päeval lahendada mitu suurt probleemi. Asjade organiseerimatuse tõttu aga lükkuvad lahendused edasi. Asjad kuhjuvad üksteise otsa ning info muutub juhitamatuks. Iga päev, kui saadakse erinevat infot tuleks see talletada ning ning teha kätesaadavaks töötajatele,
Demokraatia tunnused: plurarism, rahvavõim, võimude lahusus, õigusriik, vabad valimised. demokraatia vormid: konstitutsiooniline monarhia, vabariik parlamentaarne presidentaalne valitsuskriisid rahvas valib parlamendi ja presidendi rahvas valib parlamendi parlament ja president takistavad üksteise tööd parlament peaministri valitsuskriisid puuduvad peaminister valib valitsuse parlament valib presidendi otsustusprotsess on kiire Võimude lahusus: võim on ära jaotatud erinevate asutuste vahel, võim ei kuulu ühele inimesele põhiseadus: riigi kõige tähtsam seadus ning on oluline, et see ka igapäevaelus toimiks. seadus: tähtsaimad osas õigusaktis, mida võtab vastu parlament, korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sots. suhteid. määrus: nendega kinnitatakse ja piiritletakse seaduses kirjapandu asjaomaste asutuste täpsed kohu...
kooskõlas pikas perspektiivis; · Kui inimesi suunatakse/mõjutatakse/sunnitakse pikaajaliselt midagi tegema, mis on vastuolus inimeste hoiakutega, siis tavaliselt muutuvad hoiakud käitumisega kooskõlas olevaks ja mitte vastupidi e dissidentlus on suhteliselt harv juhus. 13. Millised on ostuotsuse üldised skeemid erineva sidususega toodete puhul? Ostuotsuse hierarhiad olenevalt tarbija sidususest tootega. · Madala sidususega toote puhul piiratud otsustusprotsess: Probleemi teadvustamine limiteeritud info otsing mõne alternatiivi hindamine lihtsustatud otsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine (teatud pinnapealne teadmine tegevus hoiak); · Üldine: probleemi teadvustumine informatsiooni otsing ,,infotöötlus", eri alternatiivide hindamine ostuotsus ostujärgse arvamuse, hinnangu kujunemine; · Kõrge sidususega toote puhul laiendatud otsustusprotsess: probleemi
kohustused on kohustused on juriidilist abi. ko võrdselt osanike võrdselt osanike 3) A isiklikul isiklikul su vastutusel. vastutusel. ke 2) Aeglasem 2) Aeglasem 4) S otsustusprotsess otsustusprotsess ka (otsuseid tuleb (otsuseid tuleb 5) K vastu võtta vastu võtta ju ühiselt). ühiselt). m 3) Ühingu lühike 3) Ühingu lühike ju eluiga eluiga pa (omanikega (omanikega 6) A seotud). seotud).
1. Võrdle, mille poolest erinevad ja sarnanevad järgmised ühiskonnad: industriaal-, postindustriaal, info- ja teadmusühiskond. Industriaal ja postindustriaal- Erinevused: I väärtustatakse tootmist aga P teadust ja tehnoloogia osa majanduses. I vajas konveirtöölisi aga P haritud spetsialiste. P kujunes keskklass aga Is oli suur klassivahe. Sarnasus: mõlemad on tööstusühiskonnad Info ja teadmus- Sarnasus: info hulk on suur ja see on kättesaadav. Erinevus: Is on hulk suur, kuid seda ei osata teadlikult kasutada. Ts on suur kättesaadavus, kuid osatakse teadlikult kasutada. 2. Mis on heaoluriik? Heaolu riigi eesmärgiks on tagada võimalikult suure elanikkonna heaolu teenuste ja väljamaksete kaudu. On sotsiaaldemokraatlik, konservatiivne ja liberaalne mudel. Riik pakub haridust, tervishoidu ja sotsiaalteenuseid. Riigi väljamaksed- toetused (inimene ei maksa), kindlustus (inimene peab ise sissemakse tegema nt töötus, ravi, pension). Põhitunnuse...
väljendub valitsusametnike ning ministrite poolt ELi otsustusprotsessis esitatavates seisukohtades, ELi teemalistes sõnavõttudes ning erinevates strateegiadokumentides. 1 16.03.2010 Eesti prioriteedid Euroopa Liidus · Tugevam Euroopa Liit · Konkurentsivõimeline majandus · Energeetika ja kliimamuutused · Tõhus otsustusprotsess · Paremini suunatud eelarveraha kasutamine · Tänapäevane põllumajanduspoliitika · Täieliku lõimumise suunas · Avatud liit ELi õigusaktide rakendamine · Direktiivide ülevõtmine eeldab reeglina siseriiklike õigusaktide muutmist või vastu võtmist. · Direktiivi ülevõtvate õigusaktide koostamise eest vastutab reeglina ministeerium, kes eelnevalt oli peavastutajaks direktiivi eelnõu menetluse eest Euroopa Liidu Nõukogus
7.Milline peaks olema õigusriigi karistuspoliitika Teie arvates? Põhjendage oma vastust. Mina arvan, et karistused peaksid olema palju rangemad, kui need hetkel on. Minu arust pole normaalne, et kui tapad inimese eriti julmalt, saad maksimum 10 aastat vabadusekaotust. See peaks olema kaks korda pikem aeg. Lisaks peaksid inimesed vangis oleku ajal tegema tõsist tööd, et sellega ühiskonnale korvata oma kuritegu ja olla kuidagigi kasulikud. 8.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil? Valimistel: kus rahvas saab otsustada riiki puudutavaid küsimusi otse, vahepealsete esindajateta. Referendumil: rahvas teostab võimu kaudselt, esindajate kaudu 9.Mida kujutab endast valimistel suletud nimekirja põhimõte? Suletud nimekiri- uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. 10.Mida kujutab endast valimistel avatud nimekirjade põhimõte?
tajumises. Eristatakse järgmisi osturiske (tarbijariske): 1) funktsionaalne risk 2) finantsrisk 3) füüsiline risk 4) sotsiaalne risk 5) psühholoogiline risk Osturiske saab vähendada või kõrvaldada, kui turundaja kasutab ekspertide ja asjatundjate kinnitusi, põhjalikke ja täpseid kasutamisjuhendeid, garantiisid jms. Sõltuvalt ostu keerukuse astmest eristatakse ostuotsustusprotsessi kolme põhitüüpi: 1) ulatuslik otsustusprotsess - läbitakse kõik etapid, ost on oluline ja tajutav risk suur (näit. maja, auto) 2) piiratud otsustusprotsess - läbitakse kõik etapid lühema aja jooksul, sest vajatakse vähem infot (riided, mööbel, koduelektroonika jms) 3) harjumuslik otsustusprotsess - võidakse mõni etapp vahele jätta, sest teadmisi toodete kohta loetakse piisavaks ja osturiski madalaks (toiduained, ajalehted) Ostujärgsest rahulolust või rahulolematusest sõltub lojaalse tarbijaskonna kujunemine.
AVALIKU VÕIMU KORRALDUS JA VÕIMUHARUD: Valitsemissüsteemid, parlamendid, valitsused Distrubitiivne ja struktuurne võim. Avalik võim- institutsioonidele antud mandaat, teatud funktsioonide täitmiseks; n-ö delegeeritud võim. Nähtust, kui sellist iseenesest ei eksisteeri, tavaliselt vaadeldakse antud märksõna all võimu institusionaalset korraldust. Avaliku võimu sisuline külg – võimukorralduse aluspõhimõtted. Avaliku võimu korraldus - võimu teostavad institutsioonid, nende jaotus, omavahleine töökorraldus ning sisemine töökorraldus. Riik, kui avaliku võimu institutsioon. (Parlamendil rahva mandaat) Mis suunab inimesi käituma mingil viisil: maksma makes, mitte ületama kiirust, punase fooritulega peatuma? Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, milleraame ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel teguts...
Küpros. 2007. aastal võeti Euroopa Liitu Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne Gruusias, Ukrainas, Serbias, Montenegros, Albaanias ning Bosnia ja Hertsegoviinas. liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest Euroopa institutsioonidele, mille nad on loonud, nii et otsused teatud ühise huvi küsimustes tehakse demokraatlikult Euroopa tasandil. ELi otsustusprotsess ja eelkõige kaasotsustamismenetlus hõlmab kolme põhilist institutsiooni: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. See institutsioonide kolmik töötab välja poliitikasuundi ja õigusakte, mida rakendatakse kogu ELis
nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis?
'eesmärgid' -> ähmane sõnastus > vaba tõlgendus -> praktiliselt kõik valdkonnad... 23. III periood: liikumine föderatsiooni suunas & demokraatia probleemid (Weiler) Weiler: perioodi keskne sümbol on aasta 1992 alguspunkt 1985 Ühtse Euroopa Akt: jõuda viimaks ühisturuni & enamushääletuse sissetoomine ÜEA sõnastus oli tagasihoidlik, ometi toimus oluline muutus: Komisjon muutus taas aktiivseks & otsustusprotsess muutus kiiremaks kuidas seletada seda arengut? · vajadus tõhusama otsustusprotseduuri järele (uued liikmed, uus poliitiline kultuur) · enamushääletusele lisati erandiklausel, mis pehmendas selle tähendust... ... ometi, enamushääletuse klauslit hakati tõlgendama teleoloogiliselt => enamushääletus ei jäänud kitsendusklausliks, vaid kujunes peamiseks instrumendiks
mõjutamise sisuga ning jagunevad omakorda kaheks: a) üldfunktsioonideks ja b) erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on universaalsed ja omased igale haldustegevusele. Erifunktsioonid. Neis väljendub haldustegevuse eripära ehk spetsiifilised jooned. Metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jms. Üldfunktsioonideks on: a) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on informatsiooni ja teaduslike meetoditega sündmuste ja protsesside ettenägemine. Planeerimine on otsustusprotsess, mis koosneb üksikotsuste järjekorras menetlustest, mille tulemiks on vastav plaan. b) täitmine. See on organisatsiooniline tegevus, et tagada teatud haldusülesannete täitmine või elluviimine. c) kontroll. See on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Kontroll on ka juhtimismeetod, omab tagasiside funktsiooni. Need funktsioonid on omavahel seotud. 2. Abistavad funktsioonid, tugifunktsioonid. Sisuks on üld- ja
Kordamisküsimused: Maailm kahe maailmasõja vahel ÕPIK LK. 74-116 Esimese maailmasõja tagajärjed. *Hukkus 10 miljonit inimest. *Lagunesid Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. *Muutus jõudude vahekord maailmas. *Purustas paljud illusioonid, seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused. *Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. *Ei suudetud lahendada ühtki suurt probleemi. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil. Lagunesid: Austria-Ungari, Venemaa, Saksamaa ja Osmanite impeerium. Tekkisid uued riigid: Vene impeeriumi lagunemisel Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari impeeriumi lagunemisel Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia. Balkanil tekkis Jugoslaavia. Iirimaa iseseisvus. Rahvasteliit 1919. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon. Eesmärk: hoida ära sõdu. Ebaõnnestumise põhjused: *Puudus oma sõjavägi. * Sinna ei kuulunud mitmed võimsad riigid nagu USA. *Otsustusprotsess oli aeglan...
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
koosseisu poolt Põhiseaduse muutmine Riigikogu poolt kiireloomulisena paragrahv 163 järgi 18.Iseloomusta kehtivat põhiseadust Esimene põhiseadus võeti vastu 21. detsembril 1920. aastal Asutava Kogu poolt. Kehtiv, ehk neljas põhiseadus võeti vastu 1992. aastal 28. juunil Põhiseaduse Assamblee poolt ning seda muudeti viimati 2007. aastal. Põhiseadus sisaldab riigi toimimise ja teiste seaduste aluseid. 19.Mille poolest erineb demokraatlik otsustusprotsess valimistel ja referendumil? Referendumil langetab kodanikkond üldisel hääletusel kollektiivse otsuse konkreetses ühiskondlikult olulises küsimuses. Valimistel kodanikud delegeerivad võimu, valides esindajaid, kes küsimuste üle otsustavad 20.Leidke valimistel osalemise kohta 2 poolt- ja 2 vastuargumenti. + Võimalus valida endale meelepäraseid esindajaid Aktiivsus ühiskonnas - Meelega rikutud sedelid
tarbimiskomplekt-nullpunktist kaugeimal. + ÜLESANDED 3. Firmateooria 1) Firmateooria uurimisobjekt ja eesmärk objekt: Ettevõte ja selle käitumine turul eesmärk: välja selgitada kuidas kujuneb välja hüvise pakkumine ühe konkreetse ettevõtte poolt. 2) Firmateooria eeldused o toodetakse ühte hüvist o toodetav kogus=realiseeritav kogus (varusid ei ole) o ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatlusest välja) o ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) o ettevõte käitub ratsionaalselt-lõppeesmärgiks on maksimaalne kasum (mitte heategevus vms) o turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias o kapital: hooned,seadmed,transpordivahendid,toorained ja materjalid.
TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). vajadus on inimese tarve, soov selle tarbe teadvustus mingi toote suhtes. Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, ...
tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda (valitsus võib võtta laenu, kuid laenulepingu peab kinnitama parlament) Põhiseaduslikku valitsemist iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus · väldib võimu koondumist riigipea või väikese ringi poliitikute kätte · lubab paremini arvestada erinevate huvidega · oht muuta valitsemine ebaefektiivseks- otsustusprotsess on aeglane Seadusandliku võimu ülesehitus Parlament on demokraatlikku riigi kõrgeim seadusandlik organ Parlament võib olla: · ühekojaline- Balti riigid, Skandinaavia (v.a Norra) · kahekojaline- (USA, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa) a) ülemkoda b) alamkoda- seadusandlik tegevus Mõlemad kojad on võrdsed, seadus jõustub, kui mõlemad on heaks kiitnud. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel Ülemkojal kaks põhimõtet:
vastuvõtmist toetavaid süsteeme kergem arendada. Mittestruktureeritud otsustel aga puudub lõplik arv lõplikke protseduure, samuti on need keerulise loomuga. 2.3 Otsustusprotsessi arenguetapid Olenemata sellest milliseid otsuseid me teeme, kas rutakaid või pikalt kaalutud, on otsustamise etapid samasugused, kuigi väliselt on need väga erinevad. Lihtsate ja keeruliste otsustuste erinevus on selles, et keeruliste otsuste korral käiakse otsustusprotsess mitu korda läbi. INFORMATSIOON, JUHTIMINE JA OTSUSTAMINE 5 1. Probleemi väljaselgitamine seisneb seisukohavõttu nõudva küsimuse või olukorra tuuma väljaselgitamises. 2. Võimalike lahenduste otsimine lahendamise käiku mõjutavate tegurite ning asjaolude väljaselgitamine, analüüsimine ja hindamine. 3. Valiku langetamine lahendusteisendite võrdlemine ja hindamine ning selle alusel parima
luba. Need seadused tuleb jõustada. Kolmandana rõhutas Juncker õigusriigi põhimõtet. Kohaliku kohtusüsteemi õõnestamine tähendab kodanike põhiõiguste vargust, manitses Juncker. Edaspidi võiks Euroopa Liidul Junckeri nägemuses olla üks president, mis tähendaks Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu Presidendi ametikoha liitmist (mida praegu täidavad Jean- Claude Juncker ja Donald Tusk – toim.). Samuti võiks edaspidi rohkem otsuseid teha kvalifitseeritud häälteenamusega, et otsustusprotsess oleks ladusam. Tihedamat lõimumist rõhutades kutsus Juncker üles Schengeni viisaruumi vastu võtma ka Rumeeniat ja Bulgaariat ning kaugemas vaates Horvaatiat, kui tingimused täidetud saavad. Ning Lääne-Balkani riigid vajavad selgemat liitumisperspektiivi. Türgil samas praegusel kursil olles Euroopa Liiduga liitumise lootust ei ole, ütles Juncker. Juncker visandas viis eriti olulist valdkonda, millega Euroopa Komisjon oma alles jäänud mandaadi ajal tegeleda plaanib
-Chou kuningas Ching (1100 eKr) 5 Kui olete teadlik oma eesmärkidest, eelistustest ja vahenditest, on teil rohkem pakkuda, kui arvata oskate (väike räpane saladus võimu kohta). (Cohen, Bradford 2005:94) Kui te teate, mida saavutada püüate? Peate täpselt või võimalikult täpselt teadma, kuhu soovite välja jõuda. Vastasel korral on kogu otsustusprotsess vaid üks suur pimeduses kobamine. Nagu ütleb vanasõna: kui te ei tea, millisesse sadamasse purjetate, sobib teile iga tuul. (Adair 2010:25) Kui eesmärkide püstitamine on läbirääkimiste tõhusaks ettevalmistamiseks eluliselt vajalik, siis kuidas seda tuleks teha? (Shell 2005:31): Mõtle hoolikalt läbi, mida sa tegelikult tahad- ja pea meeles, et raha on sageli vahend, mitte lõppeesmärk; Püstita optimistlik, kuid põhjendatav eesmärk; Ole üksikasjalik;
Enesejuht isiklik efekt., aja juhtumine, MBO (enesejuhtimine) Eestvedamine on protsess, kus üksikisik mõjutab gruppi isikuid saavutama ühist eesmärki. Isikuomaduste teooria Liider: intelligentsus, enesekindlus, otsusekindlus, ausameelsus, sotsiaalsus Mõjukuse allikad(tüpoloogia): 1.) Positsioonist tulenev mõjukus 2.) Isikust tulenev mõjukus 3.) Ametlik mõjukus 4.) Suhetemõjukus 5.) Infomõjukus 6.) Ekspertmõjukus Juhtimise 4 põhiprotsessi Otsustusprotsess, mõjutusprotsess, infovahetusprotsess ehk kommunikatsioon, suhete arendamise ja nende säilitamine Juhtide liigitus(juhtimistasandite järgi) 1.) Tippjuhid strateegia 2.) Keskastmejuhid taktika 3.) Esmajuhid operatiivjuhtimine Juhtimisoskuste mudel(D.Katz ja R.L.Kahn) 1.) Tehnilised oskused ja arusaamised protsesside reeglitest 2.) Suhtlemise oskused 3.) Süsteemi perspektiivide e. Üldistusoskused Inimkapital: 1
ei tohi) ületada, kuid see ületab tavaliselt majandusliku võimsuse ehk tootluse, mis on majanduslikult optimaalne. Lihtstruktuur on ilma formaalse struktuurita, seega vaid mitteformaalsel strktuuril (ehk suhetel) põhinev, ainuomanik (või omanikud) on ka tegevjuht(kond), mis on levinud alustavates mikro- ja väikeettevõtetes. Selle organisatsioonitüübi peamised plussid ja miinused on: + kiire ja paindlik otsustusprotsess, + ülim koordineeritus, + odavus ja lihtsus; kasvu piir (mida alati ei tunnetata!), juhte ei "kasva" organisatsiooni sees. Personalitöö ettevõttes Enamasti eristatakse kaht peamist tootmistegurit: · kapital (kõik, mida raha eest saab soetada, sh maa), aga v.a · töö(jõud) (inimtöö) inimeste füüsiliste ja vaimsete võimete rakendamine. Tööjõu sobivuse mingite tööalaste ülesannete täitmiseks määravad: · füüsilised võimed,
·töölaat; ·internatuur; ·oma töötajate soovitused. Konfidentsiaalsus peab olema tagatud!!! Hankimise protseduurid - tulevikku suunatud inimressursi planeerimine - töökoha kirjeldus ettevalmistus - töötajatele esitatavad nõuded - reklaamkuulutus - konsulteerimine personali infopanga omanikuga otsingud - teised allikad (tuttavad, tööbörs) - avalduse, ankeedi täitmine - intervjuu, analüüs valik - testimine, analüüs hindamine - soovitused - läbirääkimised - otsustusprotsess, analüüs töölevõtu lõpetam - organisatsiooniline külg (vormistamine) - tutvumine, kohanemine - koolitus (töökohal või kursustel) kohanemis- - stazeerimine (kuni 6 kuud) protsess - töötulemuste analüüs Valiku protsess: 1)eelintervjuu; 2)ankeet; 3)soovituskiri; 4)töölevõtuintervjuu; 5)käitumisülesanne; 6)test; 7)valiku tegemine. Intervjuu plaan int. võimaldab saada kahepoolset infot(eelmise töö kohta; senise töö tulemuste
edukalt hakkama saada ilma ühiskonnas peituvate väga erinevate huvide ja kompetentside kaasamiseta otsustamisse, teisalt soov ületada võõrandumisnähtused radikaalse detsentraliseerimise 8 ja demokratiseerimise kaudu. Tunnused Erinevalt turukesksest jätkustsenaariumist ja riigikesksest konservatiivsest stsenaariumist on sotsiaalse partnerluse arengutee tugevalt kodanikuühiskonna keskne. Otsustusprotsess on avalik ja läbipaistev. Avalikku sfääri puudutavad otsused kujundatakse riigi ning kodanikuühiskonna partnerluse põhimõttel, tugev on erasektori, riigi ja kolmanda sektori koostöö majanduses, eriti teenuste pakkumisel. Toetajad Stsenaariumi käivitumise tõukejõuks võib olla Põhjamaade poliitilise kultuuri mõju jätkuv tugevnemine Eestis, aga ka ,,nähtamatu käe" või siis konservatiivse stsenaariumi ülevõimendamine.
suhete, tootmisplaani ja keskonna analüüsid ning majandusprognoosid. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises selliselt, et organisatsioonil oleks alati vajalikes kogustes sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Juhtimistasandite järgi strateegiline, taktikaline ja operatiivne kontroll. Tegevuse kontroll eelnev, paraleelne ja järelkontroll. 32. Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. otsustamine kahe või enama võimaluse seast vaiku tegemine, Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegutsemisvariantide vahel. 33. Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik.
8)Eelarved ja töötajate areng. Eelarvestamise demotiveerivat mõju aitab vähendada koolitus. 9)Eelarvestamine ja delegeerimine. Eelarved aitavad juhtkonnal delegeerida tööülesandeid koos konkreetsete näitajatega töötulemuste hindamiseks, sh kooskõlastada konkreetseid eesmärke ja tegevusplaane meeskondade ja üksikisikutega. ETTEVÕTTESISENE PLANEERIMINE JA EELARVESTAMINE. Planeerimise ja eelarvestamise kaudu luuakse efektiivsed alused juhtimiseks. Planeerimine on otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Otsustamine erinevate alternatiivide vahel, alternatiivid on suunatud ettevõtte eesmärkide täitmisele. Planeerimise kaudu kujundatakse juhtide seosed eesmärkidega ning määratakse nende vastutustasemed. planeerimine on otsustusprotsess võimalike ressursside kasutamise kohta. Planeerimise kaudu kujundatakse juhtide seosed eesmärkidega ning määratletakse nende vastutustasemed
„Mina tahan üht aga sina teist ja kumbki meist ei ole valmis oma arvamust või tahtmist muutma”. Areneb konflikt,” mina leian, et minu arvamus on ainuõige ja sinu oma ei kõlba kuhugi” ning vastupidi. Tekkib rünnaku ja kaitse situatsioon, olukorras puudub kompromiss ja sageli emotsioonid ja tunded on esikohal. Konflikti esskaleerudes ei suudeta enam faktipõhiseks jääda ja kogu otsustusprotsess käib emotsiooni tasandil. Konflikti saab ennetada, olles teiste jaoks arusaadav. See tähendab käitumisviisi, kus igal võimalusel öeldakse välja oma mõtted ja tunded, arvamused ja eeldused. Samuti on oluline täpsustada oma arusaamist teistest. Väga paljud konfliktialged peituvad valedes tõlgendustes, eelduses, et „ta teab nagunii, mida ma mõtlen“ või „ma tean küsimatagi, mis ta arvab“. 22. Milline on konflikti puhul:
Töötahe ehk motivatsioon sõltub töötajatega seotud oluliste probleemidegrupi lahendamisest ettevõttes:personalivalik töötingimused töötasu suurus täiendavad sotsiaalsed soodustused Nii tekib ettevõttes 4 põhilist probleemide ringi. Kuidas tagada optimaalne personalivalik? Kuidas luua optimaalsed tingimused inimese tööjõu rakendamiseks? Kuidas korraldada töö tasustamist? Kas, kui palju ja milliseid sotsiaalseid lisasoodustusi pakkuda? PERSONALIVALIK on otsustusprotsess, mille tulemuseks on kohataotlejae hulgast nende inimeste väljavalimine, kes antud töökohtadele kõige paremini sobivad. a) milliseid nõudmisi töökoht töötajale esitab b)kas potensiaalne töötaja vastab esitatud nõuetele. 1.Kui võimed ja oskused on väiksemad kui eeldatakse, ............................................................... .....................................................................................................................................................
Maslow, Freudi ja Hertzbergi motivatsiooniteooriaid (eelmises töös pikemalt) 5.Tähelepanu, taju, õppimise ja hoiakute turunduslikud aspektid. 6.Assaeli ostukäitumise mudel. ( joonis õpik lk 114) 7.Tarbija ostuprotsess. (õpik lk 115) 1.Probleemi tunnetamine (ostueelne) 2.Info otsimine ja alternatiivide hindamine (ostueelne) 3.Otsustamine ja ostmine (ostuprotsess) 4.Tarbimine ja hindamine (ostujärgne) 5.Tuleviku otsustusprotsess (ostujärgne) 1.Tarbija rahulolu ja lojaalsus. TURUNDUSE KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED (2004.) 1.Turunduse ajalooline taust. 2.Turunduse mõiste ja definitsioonid. 3.Tootmiskontseptsioon. 4.Tootekontseptsioon. 5.Müügikontseptsioon. 6.Turunduskontseptsioon. 7.Sotsiaalse turunduse kontseptsioon. 8.Turulõhed ja turunduse funktsioonid. 9.PEST- analüüs. 10.SWOT- analüüs. 11.Turunduskompleks. 12.Turunduse organisatsiooniline ülesehitus. 13.Ettevõttesisene turunduskeskkond.
Kordamisteemad õppeaines „Finantsjuhtimise üldkursus“ 1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Raamatupidamine Finantsjuhtimine Mineviku vaatav Tulevikku suunatud Finantsaruannetel rõhk koostamisel Finantsaruannetel rõhk kasutamisel otsustusprotsessis Näitajateks puhaskasum Näitajateks rahavoog Riskianalüüs-veidi Korralik riskianalüüs 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad (3) 1)Kuhu investeerida? Pikaajaliste investeeringute - projektid planeerimine ja juhtimine - seadmed,masinad, hooned (Capital Budgeting) 2) Kust leida raha finantseerimiseks? -Olemasolev raha (jaotamata kasum) -Välisfinantseering: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen 3) Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? -Millal maksta tarnijatele? -Kuidas saada raha ostjatelt? -Mida teha üleliigse sularahaga? 4)Pikaa...
õigeid vahendeid klientideni jõudmiseks. 4. Kirjelda tarbija ostuprotsessi. Eelarve planeerimine Toote valimine Kaupluse valimine Brändi ja stiili valimine Makseviisi valimine o Probleemi tunnetamine o Info otsimine ja alternatiivide hindamine o Otsustamine ja ostmine o Tarbimine ja hindamine o Tuleviku otsustusprotsess o Ostueelne protsess o Ostuprotsess o Ostujärgne protsess Rutiinne ost – protsess lihtne ja lühike, lisainfo vajadus puudub. Ostetakse toiduaineid ja kiire käibega odavamaid tarbekaupu Limiteeritud probleemilahendus – tuttav tootekategooria, kuid uus bränd, mille eeliste ja puudustega tuleb tutvuda ja hoiak kujundada Ulatuslik probleemilahendus – kallis kaup, mida ostetakse harva, risk eksida,
meeskonnal oleks hea juht, kes suunab õigesse suunda. 2. Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil on pigem suunav roll. 49. Meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi): Tegutsejad peaksid olema kujundaja, elluviija või lõpule viija rollis.
saavutamiseks. 1. Tootmistingimused ( looduslikud, majanduslikud) 2. Tootmistehnoloogia 3. Tootmise mastaap Investeeringute otsuseid mõjutavad majanduslikud tegurid on saaduste ja sisendite hinnad, mis on hinnatsüklitega seotud, neid iseloomustab teatud kõikumine. 27.Investeerimisvõimaluste analüüs: milles seisneb teostavatuse, milles tasuvuse analüüs? Kapitali eelarvestamine ehk investeeringute analüüs on otsustusprotsess põhivaradesse tehtavate investeeringute suhtes. Lihtsamalt tähendab see: investeerimisostustega seotud tulevaste tulude mõõtmist ja nende võrdlemist projekti maksumusega. Teostatavuse uuring annab ülevaate sellest , kui kättesaadavad on vajalikud ressursid (inim-, materjal- ja raharessursid). Tasuvusuuring tehakse ülevaate saamiseks selleks, et teada kuidas projekti arendada ja kui suures ulatuses finantseerida. Uuring määrab projekti teostatavuse tasuvuse seisukohalt. 28
panna seaduseelnõule veto · Parlamendil on õigus ministreid tagandada Parlamentarism Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Iirimaa, Eesti · Valitsuse moodustab parlament, mille valib rahvas · President on üksnes esindusisik, parlament on ülemuslik · Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses + Sagedased valitsuskriisid - Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel: kiire otsustusprotsess 3 Seadusandliku võimu ülesehitus (4.2) · Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ · Ühekojalised Skandinaavia, Balti riigid · Kahekojalised Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola o Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel o Ülemkoja komplekteerimisel on kaks erinevat põhimõtet: Seisuslik: Inglismaa Lordide koda
Kui ressursside (maa, kapital, tööjõud) ehk tootmistegurite hulk teatud ajahetkel on piiratud, siis inimeste vajadused on piiramatud. Alati tahaks rohkem... Majandusteadus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Nappus = vajadused ˃ ressursid Printsiip 2: tuleb teha valikuid Kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada, eeldab piiratud ressursside kasutamine valikute tegemist. Majandusteadlastele pakub huvi indiviidide otsustusprotsess – näiteks kui palju töötada, kui palju ning mida tarbida, palju säästa ning investeerida? Hüviste tootmisel tuleb eelkõige mõelda mida toota, kuidas toota, kellele toota. Näiteid tootmisvõimaluste kõveral: guns-vs-butter, tudengi või õppejõu ajajaotus, igasugune tootmine. 2 Printsiip 3: valikutega kaasnevad kulud Ühe hüvise tootmiseks või tarbimiseks kasutatud ressursse ei saa enam kasutada
omab formaalset seadusandlikku võimu konkurentsi ning väliskauplemise valdkonnas. Euroopa Parlament omab võimu EL tervikeelarve ning mittekohustuslike kulutuste üle. Roll on muutunud aja vältel nõuandvast koostööks (co-operation) ning vetoõiguseks; ehk siis tehakse Nõukoguga koostööd. Alates 1999. võib EP sekkuda ka kolmandasse õigusesse kui see põhineb Nõukogu otsusel kaasotsustamise reeglite all. 18. EL-i otsustusprotsess: formaalne aspekt (van Schendelen) Formaalsed reeglid otsustamiseks tulenevad aluslepingutest, Euroopa kohtu otsustest, Liidu deklaratsioonidest, ühinemislepingutest, EL otsustusprotsessis on kolm peamist põhimõtet, mis pärinevad esialgselt kuuelt liikmesriigilt (põhimõte sellest arenenud reegel): 1. Lepingute alusel tehtud ühisotsus kuulub välisministrite haldusalla ühisotsuse peab kinnitama Nõukogu (Ministrite Nõukogu v Ülemkogu) 2
seisundi pidevas jälgimises ja kiires reageerimises uute turunduskomplekside abil. Iga toode või teenus ei eelda ostmise käigus ilmtingimata kõikide kirjeldatud etappide läbimist. Näiteks tavaostudel võidakse osa etappe vahele jätta, tähtsate esmaostude puhul tuleb aga paratamatult peatuda igas etapis põhjalikult. Sõltuvalt ostu keerukuse astmest eristatakse kolme liiki ostuotsustusi: ulatuslikud, piiratud ja rutiinsed ( Evans et al, 1997: 222). Ulatuslik otsustusprotsess hõlmab kõiki eespool kirjeldatud etappe. Tarbija osalus on kõrge, kuna ost on oluline ja tajutav risk suur. Info kogumisele ning alternatiivsete võimaluste hindamisele kulutatakse palju aega ning energiat. Ostuni ei jõuta kiiresti, sellest võidakse erinevatel põhjustel korduvalt loobuda. Otsustuskäitumisele avaldavad tugevat mõju demograafilised, sotsiaalsed ja psühholoogilised tunnused. Ulatuslik
see on vajalik õigusteenuse osutamiseks 6)kinnitama kliendile tema osutatava õigusteenuse raames kohtule ja teistele ameriasutustele esitavate dokumentide ärakirju ja allkirju 7)tegutsema vahekohtuniku ja lepitusseaduses sätestatud korras lepitajana 8)tegutsema pankrotihaldurina,kui ta on koja liige Eesti Euroopa Liidus Eesti prioriteedis EL-s *tugevam EL *konkurentsivõimeline majandus *energeetika ja kliimamuutused *tõhus otsustusprotsess *paremini suunatud eelarveraha kasutamine *täieliku lõimumise suunas *avatud liit Eli õigusaktide rakendamine*direktiivide õlevõtmine eeldab reeglina siseriiklike õigusaktide muutmist või vastu võtmist *direktiivi ülevõtvate õigusaktide koostamise eest vastutab reglina ministeerium,kes eelnevalt oli peavastutajaks direktiivi eelnõu menetluse eest EL Nõukogus *direktiivi vastuvõtmisel tagab vastutav ministeerium selle ülevõtmiseks vajalike siseriiklike
lahkus 1933) NSVL võeti liikmeks alles 1934 (visati välja 1939) USA ei liitunud (Kongress ei ratifitseerinud RL põhikirja) Eesti 1921-1940 ... Struktuur Keskus: Genf Juhtorganid: Täiskogu kõikide liikmesriikide esindajad Nõukogu alalised liikmed (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liige Rahvasteliidu nõrkus Võim väike: · Otsused pidid olema ühehäälsed, otsustusprotsess aeglane · Puudus oma sõjavägi · Kujunes peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks, tegevus allutatud Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidele · USA ei liitunud, Saksamaa ja Jaapan lahkusid 1933, Itaalia 1937 · Ei määratletud agressori mõistet · Ei suutnud vältida agressioone (Jaapani kallaletung Hiinale 1931-1932, Itaalia agressioon Etioopiasse 1935-1936, NSVL agressioon Soome vastu 1939 (heideti välja) ·
suunda. Produktiivsus ja loovus on madalad Pingutamine liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed valmis riskima. Toimub võistlus juhi/liidri ja liikmete ideede vahel, et välja valida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus madal. Arendamine saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi/liidri roll pole enam nii oluline, otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. Valmisolek tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid, tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht/liider ei ole määratud, vaid esitatud ja aktsepteeritud liikmete poolt. Juhil/liidril pigem suunav roll. 49. Millised on meeskonna liikmete rollid (Belbini järgi)? Kolm suurt rollirühma:
mitteformaalne kontroll. Bürokraatlikku formaalset kontrolli kasutatakse mehhaanilistes org. Mitteformaalset kontrolli orgaanilise struktuuriga org. 1. Bürokraatlik kontroll- rangete reeglitega ja jäiga hierarhiaga, töötajate osavõtt on kitsendatud ja jääb formaalseks. 2. Mitteformaalne kontroll- eesmärgiks on, et töötajad ise võtaksid endale kohustusi ja sooviksid oma tulemusi parandada. Väline kontroll on muutunud sisekontrolliks. 31. Otsustamise mõiste. Otsustusprotsess. Otsustamine- protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. Otsustusprotsess: · Probleemi määratlemine- st otsustamist vajava küsimuse tuuma väljatoomine. On seotud eesmärgi püstitusega, st selle määramisega, mida pm tahetakse saada. Eesmärk
A. Egiptus, Argentiina. Austria, Portugal, Iirimaa, Eesti Venemaa Presidentaalne Parlamentaarne Valitsused on pikaajalised Võimud teevad koostööd Seaduste elluviimine on lihtsam Võimuharud on autonoomsed Kiirem otsustusprotsess Rahvas tunneb, et on kaasatud pol. ellu (rohkem valimisi) Võimuharud võivad töötada üksteise vastu Võimuharud on seotus, võimude Valitsuse ja parlamendi poliitika vastuolus. lahusus väiksem Valitsuse ja parlamendi tüli võib viia valitsuskriisini. 3. PRESIDENDI ROLL PRESIDENTAALSES JA PARL AMENTAARSES RIIGIS a)Presidentaalses- President on TV juht
Kvantitatiivsed meetodid majandusteaduses (KT) Modelleerimine- on teatud objekti uurimine tema mudeli abil Modelleerimisprotsessis osalevad: subjekt (uurija) uurimisobjekt nende suhet väljendav mudel Mudel-tähendab näidist, mõõtu (ladina keeles modulus); selline materiaalne või mõtteliselt kujuteldav objekt, mis tunnetusprotsessis asendab originaali ja uurimiseesmärgist lähtudes säilitab originaali olulised omadused Mudelid jagunevad: materiaalsed (ainelised) mudelid (toiming, mille tulemusena saadavad mudelid annavad edasi objekti põhilisi füüsikalisi, geomeetrilisi , dünaamilisi ja funktsionaalseid tunnuseid. (N. Lennukimudel) mõttelised mudelid(ideaalsed)-koostatakse uurimisobjekti mõtteline analoog - kujutlusmudelid-põhinevad intuitiivsel ettekujutusel reaalsest objektist. Ei allu formuleerimisele. (N.sõnalised selgitused, definitsioonid) - mär...
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine....
madalad. Tähtis on, et meeskonnal oleks hea juht. 2. Pingutamine – liikmed näitavad aktiivsust, suhted muutuvad isiklikumaks, meeskonnaliikmed on valmis riskima. Toimub võistlus juhi/liidri ja liikmete ideede vahel, et leida parim lahendus. Võisteldakse positsiooni pärast. Töö efektiivsus on madal. 3. Arendamine - saavutatakse teatud kogemused selgelt määratletud rollides. Kergem saavutada ühiseid eesmärke. Juhi/liidri roll pole nii oluline kui eelmistes faasides. Otsustusprotsess muutub demokraatlikumaks. 4. Valmisolek – tõeline tiim. Tähendab isiklikke kontakte, ühiseid koostöömudeleid ja tugevat perekonnatunnet. Meeskond ei täida rutiinseid ülesandeid vaid teeb loovat tööd. Juht/liider ei ole määratud vaid esitatud ja aktsepteeritud teiste liikmete poolt. Juhil/liidril on pigem suunav roll. 48. Miks on tähtis teada meekonnaliikmete rollidest Belbini järgi? Aitab mõista meeskonnaliikmel oma kohta ja ülesannet meeskonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
