eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 6 1.6 Kompromissileping Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 1.7 Seltsinguleping
kohustub andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laenud) ning laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtumikindlustus *Toetamislepingud Elurendis Ülalpidamisleping Kompromissileping Seltsinguleping isikuteühenuds, mis on asustatud lepingulise ühinemise teel ühise eesmärgi saavutamiseks. *Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileping Agendileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping 4 Kasutatud materjal http://www.eesti
kasutamise leping,tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud), kindlustuslepingid(kahjukindlustus,elukindlustus,õnnetusjuhtumikindlustus,ravikindlustus), teenuste osutamise lepinugd(käendus,töövõtu,maakleri,anendi,komisjonileping, maksekäsund ja arveldused,tervishoiteenuste osutamise leping,veoleping,ekspedeerimisleping,pakettreisileping,hoiuleping), toetmislepingud(elurendis,ülalpidamisleping), väärtpaberid(veksel,tsekk), seltsinguleping(vaikiva seltsingu leping), kompromissileping, võõrandamislepinugd(müügileping,vahetusleping,faktoorileping,kinkeleping)
kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuselpingud on kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus. Toetamisleping on ühe poole kohustus abistada teist poolt kokkulepitud ajal – elurendis, ülalpidamisleping. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Seltsinguleping – kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma lähtudes hea usu (VÕS § 6) põhimõttest, need rajanevad eelkõige headel kaubandustavadel. Võlaõigussuhtes loetakse mõistlikuks (VÕS § 7) seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks (kuidas keskmiselt teised sarnased isikud mingis olukorras toimiksid). See on üks võlaõiguse keskseid mõisteid. Võlasuhte liigitus. Võõrandamis, kindlustus, kompromissileping jne. nendest tuleb kirjutada. 1. Tehingulised ja seadusest tulenevad võlasuhted. Tekkealuselt liigitatakse võlasuhteid tehingulisteks (lepingulised võlasuhted) ja seadusest tulenevateks (lepinguvälisteks võlasuheteks). Tehinguliste võlasuhete liigituse peamine alus on tehingu poole või poolte eesmärk, mida tehinguga soovitakse saavutada. Tehingu eesmärk võib muutuda oluliseks juhul, kui see ei ole kooskõlas heade kommete või
...................................................................12 2.4. Toetamislepingud................................................................................................................13 2.4.1. Elurendis......................................................................................................................13 2.4.2. Ülalpidamisleping........................................................................................................13 2.5. Kompromissileping.............................................................................................................13 2.6. Seltsinguleping....................................................................................................................13 2.7. Teenuste osutamise lepingud..............................................................................................14 2 2.7.1. Käsundusleping..........
sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. (3) Ositi täidetavate tehingute puhul võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui üheks aastaks. (4) Kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. 2. Kompromissileping (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. 3
88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema
rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 54. Lepingud (töövõtulepingu mõiste). Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 55. Lepingud (kompromissilepingu mõiste)? Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 56. Karistusõiguse ülesanne ja põhimõtted.
pärimisest seadusjärgne pärija on loobunud, on nimetatud pärandile õigus pärandaja teistel seadusjärgsetel pärijatel. XV SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Seltsinglased on kohustatud seltsingut kaitsma kahju tekkimise eest ja arvestama teiste seltsinglaste huvidega. XVI KOMPROMISSILEPING (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Kompromissileping ei mõjuta vaieldavast või ebaselgest õigussuhtest tulenevaid kolmanda isiku õigusi. XVII VÕÕRANDAMISLEPINGUD
See on VÕS § 113 lg-ga 6 vastuolus ja seega tühine Erand - milliste juhtudel võib VÕS § 113 lg 6 kohaldamine olla välistatud VÕS § 113 lg 6 kohaldamine võib olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguga VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama § lg 2 kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõudest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused Kui poolte kokkulepe ainsaks eesmärgiks on tähtaja pikendamine, siis võib
kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul. Kohtu kinnitatud kompromissileping on tsiviilkohtumenetluse instituut. Kohtuliku kompromissiga muudetakse seni vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega. Seega ei allu kohtuliku kompromissi leping üksnes võlaõigusele, vaid ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile. Vastavalt TsÜS § 83 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi
Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingu- dokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Kohtu kinnitatud kompromissileping muudab seni vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega. 19. Mida tähendab esindusõigus ja milliseid esinduse vorme seadus tunnistab Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda 1. tehinguga (volitus) Uldvolituse iseloomustamiseks tuleb öelda, et uldvolitus on esindajale antud õigus kõigi volitajat puudutavate tehingute ja toimingute tegemiseks.
4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine.
Kahjukindlustus– страхование от убытков Elukindlustus– страхование жизни Õnnetusjuhtumikindlustus– страхование от несчастного случая Toetamislepingud– договоры поддержки Elurendis– пожизненная рента Ülalpidamisleping– договор содержание с иждивенцем Kompromissileping– договор о компромиссе Seltsinguleping– договор простого товарищества Teenuse osutamise lepingud– договоры об оказании услуг Käsundusleping– договор поручения Töövõtuleping– договор подряда Maaklerileping– маклерский договор Agendileping– агентский договор
kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7. teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine.
Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping – üks isik kohustab kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama indlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt võ osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil Toetamislepingud – suhte ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul Eluerndis Ülalpidamisleping Kompromissileping – leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel Seltsinguleping – kaks või enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates selele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panste tegemisega Teenuste osutamise lepingud – sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise subjekti jaoks hüve Käsundusleping Töövõtuleping
kolmandale isikule elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid. 2) Ülalpidamisleping. Ülalpeetav kohustub andma teise isiku omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud. Kompromissileping Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Seltsinguleping Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega.
-elurendis- elurendise andja kohustub maksma saajale elurendise andja, saaja v kellegi muu eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma v andma üle elurendiseid. -ülalpidamisleping- ülalpeetav kohustub andma ülalpidaja omandisse v kasutusse vara v teatud esemed ja ülalmidaha kohustub ülalpeetavat viimase eluaja v muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Peab olema notariaalselt tõestatud 5. Kompromissileping (leping õiguslikult vaieldava v ebaselge õigussuhte muurumise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel) 6. Seltsinguleping (kaks v enam isikut kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, panuste tegemisega) 7. Teenuste osutamise lepingud (ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve)
kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul. Kohtu kinnitatud kompromissileping on tsiviilkohtumenetluse instituut. Kohtuliku kompromissiga muudetakse seni vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks ja kinnitatakse kohtu määrusega. Seega ei allu kohtuliku kompromissi leping üksnes võlaõigusele, vaid ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile. Vastavalt TsÜS § 83 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Kokkulepitud vormi
nad üksteise ees raske hooletuse ja tahtluse korral ja mitte suuremas ulatuses, kui 20 000 eurot. Selliste lepingute tühisus võib tuleneda heade kommete vastasusest ja seaduse vastasusest. § 1051 – keelab või piirab vastutuse välistamise tahtliku kahju tekitamise puhuks. 2. Mis liiki lepingute esemeks võivad olla lepinguvälised võlasuhted? Tingimuslik leping enne lepingusuhte tekkimist, kuid ka kompromissileping, võlatunnistus pärast võlasuhte tekkimist. Võimalik on nõudest loobuda või seda loovutada, võimalik on ka lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva kohustusega ühineda või seda üle võtta. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut.
isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamisleping - Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. 168. Kompromissileping - Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. 169. Seltsileping - Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega
(elurendise saaja) elurendise andja, elurendise saaja või muu isiku eluaja jooksul perioodiliselt teatud rahasumma või andma üle muid liigitunnustega piiritletud esemeid (elurendis). Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) 50 andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikust järeleandmiste teel. Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Panus võib olla igasugune ühise eesmärgi edendamine, sh vara võõrandamine seltsingule, vara seltsingu kasutusse andmine või seltsingule teenuse osutamine.
Selliseks lepinguks on nt kokkulepe, millega taluperemees annab pojale üle talu, poeg aga kohustub teda ülal pidama. Kui aga vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingule sätestatut. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Seadus paneb ülalpidajale küllaltki palju õiguslikke kohustusi, mis paljudel juhtudel on hinnatavad peamiselt kõlbelistest kriteeriumidest lähtudes. 11.2.5. KOMPROMISSILEPING Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 11.2.6. SELTSINGULEPING Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise
ja ainult summani 10 000 EURi. 2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud üldist liiki lepinguid võidakse sõlmida seoses lepinguväliste võlasuhetega? On võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Võimalik ka sõlmida lepingu pärast võlasuhte tekkimist. Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping, võlatunnistus Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõudeõigus loovutada, üle võtta või sellega ühineda. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised
(2) Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. (www.riigiteataja.ee VÕS) Näiteks kokkulepe, millega taluperemees annab pojale üle talu, poeg kohustub aga teda ülal pidama. Ülalpidamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. (ÕÕ 180) 168. Mis on kompromissleping? · VÕS § 578. Kompromissilepingu mõiste (1) Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. (2) Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. (www.riigiteataja.ee VÕS) 169. Mis on seltsinguleping? · VÕS § 580. Seltsingulepingu mõiste
Eeldatakse, et elurendise maksmine on tasuta. Ülalpidamislepinguga kohustub üks isik (ülalpeetav) andma teise isiku (ülalpidaja) omandisse või kasutusse vara või teatud esemed ja ülalpidaja kohustub ülalpeetavat viimase eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul ülal pidama ja hooldama. Kui vara või esemed peavad üle minema pärast ülalpeetava surma, kohaldatakse ülalpidamislepingule vastavalt pärimislepingu kohta sätestatut. 221. Mis on kompromissleping? Kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes, mille tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 222. Mis on seltsinguleping? Seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi
Kolleegiumi hinnangul võib VÕS § 113 lg 6 kohaldamine olla välistatud, kui poolte uus kokkulepe võlasuhte muutmiseks, mille tulemusena muu hulgas lepitakse kokku viivise arvestamises sissenõutavaks muutunud võlgnevuselt, on sisuliselt käsitletav VÕS § 578 lg 1 nõuetele vastava kompromissilepinguna. Kuna VÕS § 113 lg 6 on imperatiivne säte võlgniku kaitseks, siis tuleb vastavaid asjaolusid tõendada võlausaldajal. VÕS § 578 lg 1 kohaselt on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 3-2-1-118-16 p 18, 19;
annaabi.ee 
