Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste
usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega
III riigikohus-vaatab kohtulahendeid läbi kassatsioonikorras Seadustest kinnipidamine ja tidesaatva võimu seaduslikkus Täidesaatvad organid tohivad sekkuda kodaniku ellu kui nad on selleks volitatud. Seadustest kinnipidamine on oluline. Õigusliik kaitse sõltumatute kohtunike poolt ..see peab garanteerima seaduslikkuse printsiibi täieliku realiseerimise. Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine Riigivõimu sekkumine isikuu ellu on piiratud Formaalne õigusriik-seadusriik Õigusriigi materiaalsed tunnused Käsk austada ja kaitsta järjekindlat inimväärikust; ülipositiivse õiguse tunnustamine; seadusandja seotus konstitutsiooniga. Inimväärikuse austamise ja kaitse käsk Õigus on alati seotud inimesega. Õiguskorra kõige väiiksemadki osad hinnatakse inimväärikusel põhinevate väärtussüsteemide alusel. Ülipositiivse õiguse tunnustamine Materiaalse õiguse doktriin tunnustab olulise osa põhiõiguste ja vabaduste ülipositiivset iseloomu.
· TEISENE ÕIGUS- määrus,direktiv(soovituslik,,otsus,soovitused ja ettepanekud Preambula-sissejuhatus, Säte-predpisanije TÕLGENDAMINE-keeleline,ajalooline,esmärgipärane,süstemaatiline. PRINTSIIPIDE OLEMUS,ROHKUS,HIERARHIA,ÕIGUSLIK SIDUVUS. PS prgh.10 1)demokraatia 2)õigusriik 3)sotsialriik 4)inimväärikus MUUD- 1)Rahvusriik 2)Unitaarriik 3)Vabariik(res publica ja freistaat) ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE ÕIGUS ON KUNINGAS! ÕIGUSRIIK vs SEADUSRIIK ALLAPRINTSIIBID- 1) võimu seaduslik teostamine 2) )võimude lahusus 3) Õiguskindlus 4) Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus 5) Hea halduse põhimõte 6) Riigivõimu kohtulik kontroll RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all 3)nukuteater rikud väidetaavalt autoriõigusi On inimeste õigused rikkutud. VÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE
Varaindustraalne tootmisviis peamised tunnused on tehnoloogia suhteliselt kiire areng ja turumajanduslike suhete levik kõigis majandusharudes. Need piirkonnad, mis ei suutnud kaasa minna euroopast alguse saanud iseseisva industraliseerimisega, sunniti sõltuvindustraliseerimise poole.Industraalne tootmisviis eeldab suurte inimhulkade koostööd. Selleks on vaja kõrget haridustaset ja tehnoloogiaid ning ümber korraldada tootmist. Ühiskonna industraliseerimis protsesside tulemusel tekib seadusriik. Industraalseid tootmisviise iseloomustad tehnoloogia pidev areng ja kiire väljavahetaminePostindustraalne tootmisviis on tänapäeva moodsaim tootmisviis, mis alles kujuneb ja geograafiliselt laieneb ning mille peamised tunnused on vaimse töö ja teenuste osutamise muutumine kogu majanduse aluseks iseseisva ja sõltuvindustraliseerimise olemus-. iseseisev industraliseerimine on riigi industraliseerimine omal algatusel ja põhiliselt
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik-riigivõimu selline õiguslik korraldus,mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik-selline riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,inimeste eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud
tagajärgede peale, nt. seente, marjade korjamine. RIIK · Riik on pädev õigust looma. · Riigi tekkimine: 1. Ühiskonna areng 2. Territooriumi roll ka tänapäeval on väga oluline. · Riigi sisulised võimalikud arengusuunad: 1. territoriaalriik algselt oli riik universaalne organisatsioon ja universaal- territoriaalne avalik organisatsioon. 2. seadusriik kujuneb läbi normiloomingu 3. haldusriik võimalik jõuda samuti läbi normiloomingu, kuid normid jätavad vabaduse riigitöö tegijatele. 4. õigusriik just riik on see, mis esmajoones allutab enda käitumise õigusest tulenevale; totalitarism riik on loonud korra, kuid see ei huvita teda. · Riik peab olema võimeline tagama õigusormi täitmist. · Riigitöö: 1. korraloomine (seadused) 2
c) riigiametnikud ja erilised institutsioonid d) riigikassa 14. Riigi tüübid, ühiskonna poliitilised ja mittepoliitilised organisatsioonid, pol. reziim: Tüübid: 1) Ajaloolised riigi tüübid a) orjanduslik b) feodaalne c) kodanlik 2) Linnriigid, impeeriumid, rahvusriigid 3) Ühe või teise riigi võimuorgani positsiooni järgi a) monarhiad b) seadusriik, algusriik Poliitilised organisatsioonid - (parteid) osalus poliitikas, riigivõimu teostamises. Mittepoliitilised organisatsioonid - jagunevad elu erinevate probleemide vahel. Poliitilised eesmärgid ei domineeri või puuduvad, kuid teatud tingimustel võivad nad oma eesmärkide nimel politiseeruda esinedes iseseisvate poliitilise nõudega või liitudes erakonnaga. Poliitiline reziim - riigivõimu teostamise meetodite süsteem, mis iseloomustab
orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riikliku tegevuse ulatuse järgi eristatakse: 1. Liberaalne riik
Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Kütid ja korilased (1. riigiarengu aste) põlluharijate kooslused (2) moodne territoriaalriik (3.) Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes maj arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus) hüvedejaotuse probleem. Tekivad suured rahvusriigid, demokraatia. Riikide teke lepinguteoorias – rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid – kaitsevajadus; Grotius – suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes – kõikide sõda
usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale. Riiki tekkimise kohta on levinud 3 teooriat: 1. Lepinguteooria. Riik luuakse lepingu sõlmimisega
sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni). Rahvas on inimeste kogum, mille üle kehtib selle riigi võim (jurisdiktsioon), mille territooriumil nad alaliselt või ajutiselt elavad või viibivad. Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. Riigi süsteemi moodustavad riigiaparaat ning nn teised organisatsioonid. 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. Formaalses mõttes on õigusriik seadusriik, kuid materiaalses mõttes võub õigusriiki määratleda õiglusriigina. 26. Riigiõiguse allikad. Õigusallikad, mis sisaldavad riigiõigussuhteid reguleerivaid vorme. Põhiseadus- riigi põhikorra akt Seadused- reguleerivad riigiõigussuhteid Reglemendid- reguleerivad parlamendi sisemist töökorraldust Aktid (seadlused, määrused) Kohtupretsedendid- kõrgema kohtu otsused, millest juhinduvad teised kohtud tulevikus sarnastes asjades oma otsuseid teevad
kohaselt üks Eesti riigikorralduse aluspõhimõtteid. Termin „õigusriik” pärineb saksakeelsest mõistest Rechtsstaat, mis võeti kasutusele 19. sajandi algul. Õigusriigi mõiste on nagu enamik riigikorralduse põhimõisteid mitmetähenduslik. Vahet tuleb teha formaalse ja materiaalse õigusriigi vahel. Õigusriigi formaalne mõiste jaguneb omakorda kaheks. Õigusriik formaalses kitsamas tähenduses on seadusriik, st riik, milles on seadused, mida järgitakse. Õigusriik formaalses laiemas tähenduses on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida järgitakse, on olemas ka põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus. Õigusriik materiaalses tähenduses eeldab poliitilis-maailmavaatelist väärtushinnangut. Materiaalse õigusriigi mõiste raames võib omakorda vahet teha kodanlik-liberaalsel ja sotsiaalsel õigusriigil.
Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Moodsa territoriaalriigi teke: 1) kütid ja korilased; 2) põlluharijate kooslused; 3) moodne territoriaalriik. Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes majanduslike arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Toimus tööstuse areng, indiviidil suurem iseseisvus. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus; riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus); hüvede jaotuse probleem. Tekivad suured tööstus- ja rahvusriigid, väiksed agraarsed vürstiriigid kaovad, tekib demokraatia, mis toob kaasa seadusandliku tegevuse plahvatusliku kasvu. Seadustega juhiti lisaks rahvale ka riiki. Oht, et
Õigusnorm Õigusnormi kui süsteemi osa: I Mitteamorfsus- terviklikkus II hierarhilisus Iseseisvus Eesmärk Organiseeritud Iseregulatsioon … Juriidiline fakt Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. RIIK Riigis on tööjaotus, mis tähendab seda, et igaüks töötab ühiskonnas mitte ainult enda, vaid teiste jaoks. Tööjaotuse distsipliin. I Tekkimine a)ühiskonna areng b)territooriumi roll. Territoriaalriik Seadusriik Riik on ainus organisatsioon, kelle käitumises peale õiguse midagi muud polegi. Riigi ülesanne on anda teavet, kuidas inimkäitumine selle territooriumil peab välja nägema. Riigi põhitöö ongi korra ja õiguse loomise töö, mille käigus territoriaalriik hakkab toimima seadusriigina. Haldusriik- läbi korraloomise võib riik hakata mõtlema enda peale ja nii võib kujuneda haldusriik, kus riigil pole viga midagi, aga haldusüksused ei tunne ennast hästi.
PS § 54 omaalgatusliku vatsupanu õigus. §54 paradoks mõte ilus, kuid mitterakneduv. Kui PS enam ei kehti siis ei saa §54 enam rakendada. §10 ÕIGUSRIIK I SÄTESTUS PS §10 sotsiaalse õigusriigi mõiste (üks ilusamaid paragrahve meie PS-s) II MÕISTE ,,Õigusriik" ing k. Rule of law, saksa k Rechtsstaat, pr k État de droitDef. Tuleb diferentseerida formaalses ja materiaalses tähenduses õigusriigi vahel: Formaalses: 1) kitsamas tähenduses õigusriik on seadusriik e selline riik, kus on olemas seadusi ja neiseadusi ka enamvähem järgitakse. 2) laiemas tähenduses õigusriik on kodanlik-liberaalne õigusriik see on riik, kus on olemas põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte ja loomulikult peetakse sellest kõigest ka kinni. Materiaalses: 1) kitsamas tähenduses õigusriik on sama, mis õigusriik laiemas formaalses tähenduses
3. moodne territoriaalriik (seda iseloomustab võimu kontsentratsioon valitsejate käes) Eestis kujunes halduskorraldus Vanal Liivimaal XIII saj. Põimunud olid muinasaeg ja kristlik areng. Nõupidamistel otsustasid olulisemad küsimused maakondade vanemad. Nad korraldasid piirkonna elu, mõistsid õigust, pidasid sõdu ja juhtisid sõjakäike. See periood oli muistne iseseisvusaeg. XII saj tungisid siia sakslased, alistasid meid vägivaldselt, sattusime võõrvõimu alla. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industraliseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Euroopas võimaldas indiviidil saada iseseisvamaks. Toimus ka ühiskonna liikmete varanduslik polariseerumist. Tööstuse areng toob kaasa tööstus- ja rahvusriikide tekkimise. Mindi üle demokraatiale, mis tähendas seadusandliku tegevuse kasvu. XIX saj kujunesid rahvuslikud õiguskorrad. Seadustega ei juhitud enam mitte ainult rahvast, vaid ka riiki. Kui üksikud riigiametnikus ei allu enam kontrollile, tekib
2. Riigi määratlemise võimalikkusest ja vajalikkusest. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Ühised huvid ja ühine heaolu e avalikud huvid hakkavad mängima järjest suuremat rolli. Moodsa territoriaalriigi teke on kolmas aste riigi arengus, kus esimeseks astmeks on primitiivne küttimisel või toidukogemusel põhinev ühiskond ja teiseks astmeks põhiliselt põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema iseseisvuse. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingi, orgaaniline ja võimu teooria. Lepinguteooria olemus seineb selles, et riik luuakse lepingu sõlmimisega. Nii loobuvad inimesed vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. H. Grotius käsitles suveräänsena mitte monarhi vaid rahvast. Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese
Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik – Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse
õigusloome). Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguslikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse; Seadusriik = Õigusriik; Õigusriik =Seadusriik. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. 1
7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? a) Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õigulikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikuse. b) Seadusriik = Õigusriik Seadusriik = Õigusriik.
ajakirjandusest saadud informatsiooni vahendusel. Samuti annab ajakirjandus võimaluse opositsioonile kritiseerida valitsust ning avaldada oma seisukohti. Veel on toodud esile sõltumatu kohtuvõimu olemasolus mille funktsiooniks on eelkõige põhiõiguste tagamine, et enamus ei saaks türanniseerida üksikisikuid või vähemusi. 2. õigusriigi printsiip. Tuleb vahet teha õigusriigil ja seadusriigil. Formaalses mõttes ehk vormiliselt on õigusriik muidugi seadusriik, kuid materiaalses ehk sisuliselt võib õigusriiki määratleda kui õiglusriiki kus lisaks seadustele ning nende täitmisele vastavad nii seadused kui ka täitmine õigluse põhimõttele. Õigusriigi printsiip on üsna keeruline ja palju käsitletud erinevatest aspektidest. Mõned õigusriigi põhimõtte elemendid mida sageli nimetatakse: a. seaduslikkuse põhimõte riigivõimu teostatakse kooskõlas seadustega ning seaduste aluse. b
kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 – 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT 20 RULE OF LAW Sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. Mõiste on mitmetähenduslik, peame eristama kashte põhilähenemist (formaalne ja materiaalne) Formaalne a. Formaalne õigusriik kitsamas tähenduses – riigis on olemas seadused ja neist peetakse kinni (üldjoontes) ehk seadusriik b. Formaalne õigusriik laiemas tähenduses – on olemas põhiõigused, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte, põhiseaduslik kontroll, võimude lahusus jne – see on kokkuvõttes kodanlik liberaalne õigusriik 1. Materiaalne a. Materiaalne õigusriik kitsamas tähenduses = formaalne õigusriik laiemas
olema lõppastmes võimeline selle korra oma territoorimil ka kehtestama, garanteerima. Uutes tingimustes pidi olema riik selleks garandiks, kes siis garanteerib selle korra kogu oma territooriumil. · Riigi käes on ainsaks võimalikuks vahendiks kõigile midagi öelda õigus. Seaduste abil hakkabki riik territooriumil korda looma ja kujundama. On erinevaid võimalusi, kuidas riigid läbi selle sama seadusloome hakkavad arenema. Seadusriik. Üks võimalus areneda haldusriigiks. See on riik, kus õiguse looja ehk riik ise on õiguse loonud nii, et riik ise tunneb end selles keskkonnas väga mugavalt. Meiesuguste kokkupuutumised riigiga pole eriti rõõmurohked, pigem pingetpakkuvad. Suhteliselt negatiivne areng seega. · Õigusriik versus totalitaarriik. · Läbi territoriaalriigi hakkas kujunema seadusriigi mudel, areng haldusriigi ja õigusriigi suunas. RIIKLIKU TEGEVUSE ULATUS a. Sotsiaalriik b
ise otsustada? - Menetluse valdkond inimene peab olema subjekt (ei tohi muuta objektiks, instrumentaliseerida) Õigusriik (võimude lahusus ja tasakaalustatus, õiguskindlus, seaduslikkus, õiguskaitse) Mainitud §10 - ...kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. §6 Õigusriik Termin ,,õigusriik" võeti kasutusele 19.saj. alusest (saksa k. sõnast Reichstaat) - Formaalses tähenduses - Kitsamas tähenduses seadusriik riigis on seadused ja neid järgitakse - Laiemas tähenduses kirjeldab riiki, kus on peale seaduste olemas ka sõltumatud kohtud, põhiseaduslikkuse järelvalve jne (juuras tähtsaim lähenemine legitiimse riigivõimu tagamine) - Materiaalses tähenduses (eeldab poliitilis-materiaalset väärtushinnangud; jagunevad kodanik-liberaalne õigusriik ja
Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse 8 Politseiriik on riigikorra korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on
annaabi.ee 
