” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande Lepingute areng • Seoses kohtumõistmise tekkimisega hakati lisaks seadustele ja käskudele tunnistama inimeste omavahelisi kokkuleppeid • Kohus võis karistuse ähvardusel kästa lepingu täitmist • Pacta sunt servanda põhimõte Lepingu vorm • Kirjalik • Suuline • Notariaalne leping – lisaks pooltele kirjutab alla notar (ei ole alati kohustuslik) • VõS “§ 11 (5) Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates”. Millal on vajalik notariaalne tõestus? • Tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama
müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi. Sobing-transactio-kokkulepe, millega vaieldavv kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi Pacta Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada. Pacta nuda-rõivasteta lepped, kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele. Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid. Pacta vestita alla kuulusid: Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente) Pacta praetoria-teatavate preetorite poolt kaitstud lepete üldnimetus. Siia kuuluvad: a. Receptum-võla enda peale võtmine
..........................................................................7 2.2.1 Fidelio Front Office....................................................................................................7 2.2.3 Trako..........................................................................................................................8 2.3 Opera.................................................................................................................................9 2.4 Pacta Kliendihaldus.........................................................................................................11 2.5 Kliendihaldussüsteemide sarnasused..............................................................................13 2.6 Kliendihaldussüsteemide erinevused..............................................................................13 3. Broneerimissüsteemid..........................................................................................................
(nt: kinkeleping, pärimisleping) On kohustus teha lihtsalt teatud töö Vahetuslpeing Vara tasuta ajutine kasutamine (nt: käsundusleping) (nt: bartertehing) (nt: raamatute laenutamine) 5) Millest tuleneb põhimõte pacta sunt servanda? Pacta sunt servana tuleneb ladina keelest, mis tähendab, et lepingut tuleb austada. See kinnitab ühiselt, et leping kuulub täitmisele ning poolte kokkulepe on neile täitmiseks kohutuslik. Lepingute pooled on kohustatud jälgima hea usu põhimõtet. 6) Kes võivad lepinguid sõlmida? Lepingu võib sõlmida täisealine (18-aastane) füüsiline isik. 7) Selgita füüsilise isiku piiratud ja täielikku teovõimet. Kellel on piiratud ja kellel täielik
1. Avalik-õiguslikud suhted põhinevad alluvusel ehk subordinatsioonil – riik on nendes kõrgemal kohal. Eraõiguslikud suhted põhinevad poolte võrdsusel ehk koordinatsioonil – pooled on suhetes täpselt ühte moodi võrdsed. 2. Eraautonoomia ehk lepinguvabadus. Isikud on vabad looma ja sõlmima mistahes lepinguid, kui need ei ole vastuolus seaduse, hea usu ja mõistlikkuse või avaliku korraga. 3. Bona fides – tuleb tegutseda heas usus Pacta sun servanda – lepingud on selleks, et neid täita; lepingut tuleb asutada Numerus clausus – ammendav loetelu ehk kõik, mis on seaduses loetletud, on kohustulik, mida seaduses kirjas pole, on lubatud. 4. Common Law õigussüsteem kehtib peamiselt inglise keelt kõnelevates riikides ja põhineb tavaõigusel. Kodifitseeritud õigus kui selline puudub (v.a põhiseaduse tekst ja veel mõned dokumendid), õigust luuakse pretsedentidele ehk varasematele kohtulahenditele tuginedes
Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida Dies nefasti – päevad, millal ei ole lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida „Leges duodecim ...
Kuritegevus EVs arvestuse väljendid Armu anda, mite hukata! koma võib inimese elu maksta Ars lorga vita brevis est Kunst on pikk, kuid elu on lühike Conditio sine quo non tingimus, ilma milleta ei ole ... (e.põhjuslik seos); kausaalne seos teo ja tagajärje vahel De jure belli ac pacis Sõja ja rahu õigus De morbitus ut bene ut nihil Surnuist tuleb kõnelda kas head või mitte midagi Exempla docent eeskujud õpetavad Historia est magistra vitae Ajalugu on elu õpetaja Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundid...
LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. ...
29. ex officio – ametikohustuste tõttu, ameti poolest 30. in dubio pro reo – kahtluse korral süüdistatava kasuks 31. de iure; de facto – juriidiliselt; faktiliselt 32. expressis verbis – sõnaselgelt, rõhutatult 33. a priori – kogemusest lähtumata, eelnevalt 34. ad hoc – selleks, kindlaks juhtumiks 35. nullum crimen, nulla poena sine lege – pole kuritööd, pole karistust ilma seaduseta 36. prima facie – esmapilgul, näiliselt 37. pacta sunt servanda- lepingutest tuleb kinni pidada; lepinguid tuleb täita 38. conditio sine qua non…-tingimus, ilma milleta ei…(vältimatult vajalik nõue/ tingimus, ilma mille järgimiseta ei saabu soovitav õiguslik tagajärg) 39. lex specialis derogat legi generali-eriseadus tühistab üldise seaduse 40. obiter dictum (mitm. obiter dicta) muu hulgas öeldu, juhuslik märkus (kohtulahendi osa, mis ei ole selle lahendi jaoks määrav, vaid kasutamiseks kõrvalmärkuses) 41
" (D. 19.2.25.1) 3.3 Järeldus Kui Felix ostis Daphnelt maja, siis selle tehingu tulemusena võttis ta üle vana omaniku poolt sõlmitud üürilepingu õigused ja kohustused andud kinnisasja suhtes. Vanal majaomanikul Daphnel oli sõlmitud minevikust Erosega tähtajaline "LOCATIO-CONDUCTIO REI" - üürileping, kus oli fikseeritud kaks täpset nüanssi: · aasta üüritasu 500 sestersit; · üürilepingu tähtaeg. Siinkohal kehtib põhimõte pacta sunt servana s.t. igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada /s.t täita/ 10 Lähtudes eeltoodust Felix ei saa tõsta üürisummat 500 sestersi pealt 700 sestersi peale ja peab laskma Erosel majas edasi elada vanadel tingimustel, kuni üürilepingu lõppemiseni. 3.4 Millised on nõuded tänapäeval variandis a? Nii tehingu aluse puudumine kui ka selle äralangemine võivad VÕS §-de 5 ja 6 järgi õigustada põhimõttest pacta sunt servanda mittekinnipidamist
poolte vahel kokkulepitut. Erandina on dispositiivsust piiratud võlasuhte nõrgema poole kaitseks, antud kontekstis eelkõige tarbija kaitseks (nt tüüptingimuste regulatsioon, tarbijakrediit). Pacta sunt servanda (ladina keeles) "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte, mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see põhimõte oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses. Pacta sunt servanda põhimõtte kohaselt on kokkulepe sõlmimise järel poolte vahel seaduseks ning sellest tulenevalt on kohustuste mittejärgimine lepingurikkumine. Õige käitumise nõudmine ja sellest tulenev hea usu põhimõte on kogu õigussüsteemi toimimise eeltingimus kuni selleni välja, et mõningates õigusharudes järgnevad sanktsioonid kokkuleppe rikkumisele ka siis, kui ükski osaline pole kahju saanud.Lause päritolu pole täpselt teada, kuid Cicero kirjutas, et Pacta et promissa
tähtaja möödumisel võib seda pikendada. 21. Mis on ostueesõigus? Selle õiguse omajal on kinnisasja võõrandamisel (müümisel, kinkimisel, vahetamisel) õigus asuda omandaja asemele. 22. Mida nimetatakse lepinguks õigusteaduses? Leping on selline kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje poolte vastastikused õigused ja kohustused. 23. Mis on lepinguvabaduse sisuks? Inimesed võivad ise otsustada, kas soovivad sõlmida lepingut või mitte. 24. Mida tähendab pacta sunt servanda? Õiguspäraselt sõlmitud lepingud on täitmiseks kohustuslikud. 25. Milles seisneb lepingu õigluse põhimõte? Õiglane on riiklikult kaitsta nõrgemat lepingu poolt, kelleks on lihtne inimene. 26. Mis on tüüplepingud, too 2 näidet? Nende suhtes on riik kehtestanud oma reeglid ja piirangud need on tehtud tarbijakaitse huvides. Nt pank ja inimene; energiaettevõte ja inimene. 27. Milline peab olema lepingu sõlmimiseks tehtav pakkumine?
H 7, lk 82 In idici (dat. s.) kohtus Extr rgnum (nom. s.) väljaspool riiki/võimu/valitsust Ab intestt (dat. s.) testamenti tegemata jätnud isiku poolt; seadusjärgne pärimine Pr patri (nom. s.) isamaa eest Ex dlict (abl. s.) süüteost/õigusrikkumisest Sine caus (abl. s.) põhjuseta/kohtuasjata Contr imperium (acc=nom s.) võimu vastu Ad arbitrum (acc=nom s.) kuni (kohtu)otsuseni Pr re (dat. s.) süüdlase kasuks Apud amcum (acc. s.) sõbra juures Sine pecni (abl. s.) (ilma) rahata Cum filis (abl. pl.) koos lastega D fact (dat. s.) faktiliselt, faktide põhjal Obligti (nom. s.) ex contract (abl. s.) lepingust lähtuv kohustus Contra hosts (nom. pl.) vaenlaste vastu Error (nom. s.) in negti (dat. s.) eksimus tehingu liigis Cum laude (abl. s.) kiitusega Ex auctritte (abl. s.) idicis (gen. s.) kohtu nimel Missi (nom. s.) in possessinem (acc. s.) vara andmine teise valdusesse Contr is (nom. s.) bell (gen. s.) ...
Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed, literaalsed, reaalsed, konsensuaalsed. Ühekülgsed 1 pool kohustatud, teine õigustatud. Kahekülgsed mõlemad nii õigustatud kui kohustatud. Kehtivuse tingimused: Nõusolek oluline KÕIKIDE lepingute juures. Objekt käibeline asi. Kooskõlas heade kommetega. Alus (eesmärk). Sisu. Kehtetu, on jõu või ähvardusega sõlmitud. Pettus kehtetu. Error faktiline kehtetu, õigusnormides kehtiv. Ofert ja aktsept
· 1228 - esimeseks Saare-Lääne piiskopiks sai Gottfried. · 12301233 - paavsti legaadi Alna Balduini tegevus Liivimaal. Ta haaras paavsti nimel enda võimu alla Põhja-Eesti ja Läänemaa, kuid kaotas need peagi Mõõgavendade ordu vastuseisu tõttu. Umbes samal ajal asusid Tallinna elama kuni 200 saksa kaupmeest ja mainitakse esmakordselt Tallinna kodanikke. · 1233 - Tallinnas toimus lahing paavsti vasallide ja ordu vahel, mille viimane võitis, haarates Põhja-Eesti taas enda kätte. · 1234 - Paavsti legaadiks Liivimaal sai taas Modena Wilhelm (legaat ka 12251227). Märtsis Novgorodi vürsti Jaroslavi retk suurearvulise sõjaväega Tartu ümbruskonda, põletati Kärkna klooster ja võideti ordu vägesid Emajõe juures. · 1236 - Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt rängalt lüüa ja liideti järgmisel aastal Saksa orduga. Saaremaa vabastas end ordu ja piiskopi kontrolli alt. · ...
Eraõigus. Korraldab üksikute inimeste või ühiskondlike gruppide omavahelisi suhteid. Reguleerib õiguslikult võrdväärsete osapoolte vahelisi suhteid. Tsiviilõigus. Reguleerib füsilise ja juriidilise isiku õigus- ja teovõimet, isiku esindatust ja eestkostet, perekonna-, pärimis-, omandi-, lepingu-, võla ja kahju hüvitamise suhteid. Haldusõigus. Valitsemisõigus, reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest. Finantsõigus. Sisaldab eeskirju, mille järgi riik ja omavalitsused koguvad ja kasutavad raha oma ülesannete teostamiseks. Protsessiõigus. Menetlusõigus. Määrab kindlaks kohtupidamise korra ehk selle, milliste reeglite järgi toimub õigusemõistmine. Õiguse allikad: Õiguslikud tavad. Osa tavanorme säilisid traditsioonilisel kujul. Leping. Kohtulahendid ehk kohtupretsedendid. Kohus loob oma otsusega õigust. Õigusteadlaste arvamused. Kohtunike mitteametlikud ...
1.Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Õigusnormi mõiste. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus...
Võlaõigussuhtes on alati kaks poolt: Võlgnik (deebitor) isik, kes on kohustatud teatavaks teoks või teost hoiudumiseks. Võlausaldaja (kreeditor) isik, kes on õigustatud nõudma võlgnikult teatavalt käitumist. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. (VÕS §8). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ( pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Leping on mitmepoolne tehing. Leping on vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe teatud õigusliku tagajärje tekitamiseks. Lepinguid on kolme tüüpi: Tsiviilõiguslikud lepingud
Ainult väike osa Eesti aladest kuulusid veel ordule kuid ka need hakkasid jääma rohkem Taani võimu alla. (Histrodamus, 2018) Läti aladel kardeti uut Venemaa rünnakut, mis oleks likvideerinud nii Riia peapiiskopkonna kui ka alles jäänud orduvaldused. Saades aru, et pole muud võimalust kui alistuda Poolale ja Leedule. Sellega pidid nõustuma ka ordumeister Kettler ja orduvalduste vasallid. (Histrodamus, 2018) 28. novembril 1561 sõlmiti Vilniuses Sigismund II Augusti esindajatega Pacta Subjectionis, mis kinnitas Riia peapiiskopkonna ja orduvalduste minekut kuninga ülemvõimu alla. Leping hakkas kehtima 5. märts 1562. aastal kui Liivimaa orduharu likvideerus lõplikult. (Histrodamus, 2018) Foto 3 11 Kokkuvõte Kokkuvõtteks võib öelda, et ajalugu oleks ka võinud teisiti minna
kokkuleppeid, mille täitmine pidanuks toimuma alles kunagi tulevikus, ei tuntud. Kui ühiskonnas tekkis kohtumõistmine, hakkasid kohtud lisaks valitsejate käskudele ja seadustele tunnustama ka inimeste omavahelisi kokkuleppeid. Kui lepingut ei täidetud, võis inimene pöörduda kohtu poole, oli selleks siis valitseja, hõimupealik või vanematekogu, ning kohus käskis nüüd juba karistuse ähvardusel leping täita. Tekkis põhimõte pacta sunt servanda (lepinguid peab täitma), mida arvestatakse tänapäevalgi. Algselt oli lepingu täitmine väga tugevalt seotud moraali ja usuga. Kokkulepped kinnitati mõne jumaluse nimel. Lubaduste täitmine oli auasi ning kokkulepete rikkumises nähti ühtlasi ka jumaliku korra rikkumist. Pärast seda, kui antiikajal leiutati raha, on üha enam lepinguid muutunud vahetuslepingutest rahalisteks. Tekkisid kaupmehed, juristi vaatenurgast
müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi. Sobing-transactio-kokkulepe, millega vaieldavv kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks. Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi Pacta Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada. Pacta nuda-rõivasteta lepped, kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele. Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid. Pacta vestita alla kuulusid: Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente) Pacta praetoria-teatavate preetorite poolt kaitstud lepete üldnimetus. Siia kuuluvad: a. Receptum-võla enda peale võtmine
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahv...
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
KORDAMISKÜSIMUSED vaheeksamiks 1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sotsiaalsed normid on ajalooliselt kujunenud, kokkuleppeliselt või sunniga kehtestatud nõuded, mis allutavad inimeste toimimise (tegevuse, käitumise) ühiskonna (grupi) kui terviku huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõ...
Neile riikidele, kes on selle lepingu osapooled. Kahe riigi vahel, kus on erinevad tavad- kui nt 25% järgivad uut tava ja 75% vana tava, siis võib öelda, et selles valdkonnad kindlat tava pole ja tuleb uus kokulepe luua. Ja vb tuleb järgida seda tava, mis kehtib enamusele. o Kuidas on võimalik muuta normi, mis on saavutanud ius gogensi staatuse?- on võimalus, et ta muutub hoopis tugevamaks ajaga. o Põhimõtted, mis on ühised kõikidele õigussüsteemidele- pacta sunt servanda ehk lepingust tuleb kinni pidada. Põhimõtted, mida leidub kõikides maailma tsiviliseeritud õigussüsteemides; ei tohi võõrandada vara, mis pole sinu oma. o Kui pole tava, mis kehtiks riikidel vahel ja tuleb probleem nende vahel lahendada, siis tuleb otsida, kas on sarnaseid lahendeidteite tsiviviliseeritud riikide vahel või kas jõutakse õiguse põhimõttel kokku leppida.
aasta kuulsas "14 punktis" ja Lenini rahudekreedis. Deklaratsioone peab õigusteadus hea tahte aktideks, mille juriidiline jõud on nõrk. Neid võib muutunud olukorras unustada. Rahvusvaheline leping, iseäranis aga rahuleping, tähendab seevastu riigi kindlat sidumist, millest saab taganeda vaid rangelt piiratud erijuhtudel. Lepinguist tuleb kinni pidada. See vankumatu norm on kogu rahvusvahelise õiguse alus ja nii iidne, et läänes kõneldakse sellest enamasti ladina keeles: pacta sunt servanda. Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all. Mis puutub rahvaste enesemääramise õigusse kui kõigi riikide kohustusse, siis kakskümmend aastat hiljem kuulutati see välja Atlandi Hartas, mis varsti mandus tühjaks deklaratsiooniks, ja alles ÜRO põhikiri fikseeris 1945. aastal rahvaste enesemääramise põhimõtte üldkohustuslikul viisil, ülla kohustusena kõigile koloniaalriikidele.
09.02 Irene Kull Peeter Viirsalu: [email protected] Võlaõigus: tegeleb õigussuhete dünaamikaga, turusuhete korraldamise vahend, olulisemaks osaks on lepinguõigus, keskne põhimõte- privaatautonoomia. VÕS §150 Kaaskäendajad Kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. - imperatiivne (pole lubatud teistmoodi kokku leppida, lähtudes eesmärgist) Tsiviilseadustiku ülesehitus: TSÜS- 01.07.2002 VÕS- 01.07.2002 AÕS- 01.12.1993 PerekS- 01.07.2010 PärimisS- 01.01.2009 Võlaõigus on eraõiguse osa, mis reguleerib võrdsete õigussubjektidevahelisi võlasuhteid (tekkimist, muutumist, lõppemist) Võlg=Kohustus VÕS koht õigussüsteemis: laieneb kõikidele võlasuhetele, va osas, mis on erinormidega reguleeritud. Relatiivne õigusvaldkond, st normidega reguleeritakse suhteid isikute vahel. Võlgnik- isik, kellel on kohustus võlg t...
Eesti keskaeg Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldiselt loetakse Eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227 (Saaremaa vallutamine ristisõdijate poolt, mida loetakse Eestlaste muistse vabadusvõitluse lõpuks) ja 1558 (Liivi sõja algus). Keskaja lõppdaatumiks on sageli loetud aga ka 1561. või 1562. aastat, kui Vana-Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus. See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida. Ühtlasi on Eesti keskaeg esimeseks ajaloolise aja perioodiks Eesti ajaloos, sellele eelnes umbes 10 000 aasta pikkune Ees...
1535 Wanradt-Koelli "Katekismus": esimene säilinud eestikeelne raamat -------------------------------------------------------------------------------- 1558-1583 Liivi sõda 1559 26. sept. Saare-Lääne piiskopkond müüakse Taanile 1560 2. aug. Liivi ordu viimane välilahing Hoomuli mõisa juures 1561 4. juuni Harju ja Viru vasallid annavad end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla (kuningas Erik XIV) 1561 28. nov. pacta subiectionis Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla (kuningas Sigismund II August) 1563 8. mai hertsog Magnus annab Kuressaarele linnaõigused 1574 Taani kuningas Frederik kinnitab Kuressaare linnaõigused 1570-1577 Liivimaa kuningriigi aeg; eesotsas hertsog Magnus 1578 Rostockis ilmus Balthasar Russowi "Liivimaa provintsi kroonika" 1582 Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Vene vahel; lõpeb Liivi sõda. Luuakse Jesuiitide kolleegium
SISSEJUHATUS ÄRIÕIGUSESSE (10.01.2013) Eraõiguse põhimõtted: · Lepingut tuleb austada · Hea usu põhimõte kui kõik arvaks,et tehingu vastaspool on pätt ja suli, siis ei toimuks õhtegi tehingut. · Mõistlikkuse põhimõte nt Tsüs ütleb, et alla 7. aastane ei tohi tehingut teha, aga selle järgi ei saa laps näiteks jäätist öelda. Seega võiks olla mõistlik. Ebamõistlik on see, et alla 7. aastane läheb EMT esindusse uut telefoni ostma. Kiirlaenude puhul on intressid ebamõistlikult kõrged (liigkasuvõtmine). Kõrvalnõue ei tohi ületada põhinõuet. Mõistlik on siis kui 10st 9 mõtleb ühtemoodi. · Lepinguvabadus kõik mis ei ole otseselt keelatud on lubatud. EMTA sooviks, et seal need põhimõtted ei kehtiks. EMTA on suurema osa kohtuvaidlusi kaotanud. Teatud põhimõtted peaksid siiski kehtima. On olemas head tavad lapsele ei saa nimeks panna tähti ega numbreid. Äriühingu ...
domineerib kaks osapoolt Mitmepooluseline (multipolaarne) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib mitu osapoolt Jõudude tasakaal – rahvusvahelises poliitikas on võrdse võimuga osapooled Rahvusvaheline leping: läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkirjastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine Rahvusvaheline õiguse peatuum on riikidevahelised lepingud, mille peaprintsiip on pacta sunt servanda – lepinguid tuleb täita Rahvusvaheline tunnustamine De facto – aksepteeritakse uut valitsust või režiimi, mis kontrollib teatavat territooriumi De jure – riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise partnerina Diplomaatilised esindused on saatkonnad ja konsulaadid, mille ülesanded on Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal
palgasõdurite peale loodei, palkamiseks läks vaja kõvasti raha ja nende ustavus polnud ka kindel. 1559 sept. Jõudis esimesena kokkuleppele saare-lääne piiskop, ja ka kuramaa Münchhausen, Taanikuningaga .ostits valdused. Hertsog magnus saavutas selle et Münc, müüs talle valdusi ka Kurmamaal. 1560 aasta venelaste sõjakäik tõi kaasa selle et veel säilinud maahärrad hakkasid otsima senisest tõhusamat kaitset. Sügisel kirjutati alla alistumis leping Poola kuningaga. Pacta Subjectiones. 1575 aastal leidsid aset uued rünnakud.algatajaks oli hertsog magnus.Magnuse väed tungisid põhja aladel hõivasid linnuseid, aga suuremat edu nad ei saavutanud, ja see peale otsustas võttas asja enda kätte ivan julm ise. 1577 aastal tabas Vene -liivimaa sõjas kõige rohkem läti rahvast. Vallutas üksteise järel kõik tähtsamad linnused, kõige enne läti idaosas, kus juures vene vägi näitas erilist julmust üles
VÕS normid: - absoluutselt dispositiivsed - osaliselt dispositiivsed- ühe poole kasuks võib kõrvale kanduda. Isikud, keda on seadusandja pidanud vajalikuks rohkem kaitsta. Nt kui üürilepingus on öeldud, et üürilepingu korraline ülesütlemine toimub kolm kuud. Võib kokku leppida et üürnik võib teatada 2 kuud. Ei ole lubatud, kus üürileandja peab teatama 2 kuud. - absoluutselt imperatiivsed Lepingute siduvuse põhimõte – Pacta sunt servanda - leping on lepingupoolte täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2)- kuna lepingut võivad inimesed vabalt teha ja kui on leping sõlmitud, siis tuleb seda täita. - lepingu muutmine/ lõpetamine –VÕS § 13 Muud aktuaalsed küsimused - põhiõiguste mõju võlasuhetele (vt Belling) - võlaõiguse üldpõhimõtete kohaldamine väljaspool võlaõigust (muud eraõiguse harud, avalik õigus) (vt Simovart) - võlaõiguse üldpõhimõtete omavaheline seos (vt
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
00. Sideastusele esitamisega vôrdsustatatkse dokumendi teksti edastamine telefaxi, teletaibi e-maili vôi muu sidevahendiga. 35. Lepinguõiguse üldpõhimõtted Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupoolele täitmiseks kohustuslik (ld. k. pacta sunt servanda). Lepingupooled võivad lepinguga võetud kohustustest vabaneda üksnes kas lepingus kokkulepitud või seadusest tulenevatel alustel. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus ofert peab olema suunatud konkreetsele isikule, olema piisavalt määratletud ning väljendama isiku tahet olla
Mil määral peaks kohtlema seda hartat kui lepingut ja mil määral on a kui konstitutsiooniline element. ÜRO hartat on võimalik muuta, kui kõik riigid on nõus ( 2/3 häälteenamus, tingimusega et Julgeolekunõukogu liikmed kõik nõustuvad). Kui mitte olla ÜRO liige, siis nad kehtivad ka kolmandate isikute suhtes. See käib vastu rahvusvaheliste lepingute põhimõtete vastu, et lepingud ei saa luua kolmandatele osapooltele kohustusi ( pacta tertiis nec nocent nec prosunt). Hartat on peetud selliseks lepinguks, millega saab luua kohustusi. 6 organit: julgeolekunõukogu, Peaassamblee, majandus ja sotsiaalnõukogu, hooldusnõukogu, rahvusvaheline kohus ja ÜRO sekretariaat. Majandus ja sotsiaalnõukogu on veel elus, kuid reaalselt ei mängi rolli. Käivad koos, kuid seal ei otsustata olulisi asju. Sekretariaat asub New Yorgis ja kõige tähtsamaks figuuriks on peasekretär. Kas peasekretär
omanikule kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Tehingud Tehing – toiming, mis sisaldab õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust. Tehingud Ühepoolne – vajalik ainult ühe isiku tahteavaldus Mitmepoolne – vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus 23 5.05.2016 Tehingud Pacta sunt servanda – lepingut peab täitma Tehing Leping loetakse sõlmituks kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumine – nõustumine Muu tahteavaldus, mis on piisavalt selge kinnitamaks kokkulepet. Tehing Lepingu aluseks on tahteavaldus. Otsene – selgelt avalduv tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kaudne – tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.
Lepinguvabaduse teooria põhineb tahtevabaduse ehk mittevahelesekkumise folosoofial: igaühel on õigus ja vabadus kujundada oma elu oma tahte kohaselt tingimusel, et sellega ei piirata teiste ühiskonnaliikmete vabadust. Dispositiivsuse põhimõte Poolte õigus/võimalus teisiti kokku leppida kui seadus sätestab (VÕS § 5). Piirangud: seadus, sätte olemus, vastuolu avaliku korraga/heade kommetega või isiku põhiõiguste rikkumine. Pacta sunt servanda Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) 3. Lepingueelsed võlasuhted. Lepingueelsed läbirääkimised. Eelleping. Lepingueelsed võlasuhted lepingueelsed läbirääkimised eelleping. Läbirääkimistest tekkivad kohustused: - üldine kohustus käituda heas usus - teatamiskohustus - tõeste andmete esitamise kohustus - konfidentsiaalsuskohustus. Eelleping (VÕS § 33):
puudumisel kohaldatakse rahvusvahelist tavaõigust, mis moodustub riikide pikaajalisest ning ühetaolisest käitumisest (longa consuetudo) ja nende veendumusest, et selline käitumine on õiguslikult kohustav ja ühiskonnas vajalik (opinio juris sive necessitatis). Non liquet olukorras jääb võimalus kohaldada õiguse üldpõhimõtteid. Sinna hulka kuuluvad nii rahvusvahelise õiguse põhimõtted kui ka põhimõtted, mis on ühised maailma suurtele õigussüsteemidele. Esimeste näiteks on pacta sunt servanda, hea usu ja mõistlikkuse põhimõte, teiste näiteks riikide siseasjadesse mittesekkumise põhimõte. Tekkepõhjustest lähtuv jaotus: originaarseteks (algne, ürgne) (nt riigid) sekundaarsed (derivatiivne, tuletatud) (nt rahvusvahelised organisatsioonid Malta Ordu ja Püha Tool). Rahvusvahelise tavaõiguse ning õiguse üldpõhimõtete sisu määratlemiseks on lubatud kasutada täiendava õigusallikana kohtuotsuseid ja õigusteadlaste teoseid
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
õiguses kõige tähtsam leping. Mil määral peaks kohtlema seda hartat kui lepingut ja mil määral on ta kui konstitutsiooniline element. ÜRO hartat on võimalik muuta, kui kõik riigid on nõus ( 2/3 häälteenamus, tingimusega et Julgeolekunõukogu liikmed kõik nõustuvad). Kui mitte olla ÜRO liige, siis nad kehtivad ka kolmandate isikute suhtes. See käib rahvusvaheliste lepingute põhimõtete vastu, et lepingud ei saa luua kolmandatele osapooltele kohustusi ( pacta tertiis nec nocent nec prosunt). Hartat on peetud selliseks lepinguks, millega saab luua kohustusi. 6 organit: julgeolekunõukogu, Peaassamblee, majandus ja sotsiaalnõukogu, hooldusnõukogu, rahvusvaheline kohus ja ÜRO sekretariaat. Majandus ja sotsiaalnõukogu on veel elus, kuid reaalselt ei mängi rolli. Käivad koos, kuid seal ei otsustata olulisi asju. 3 Sekretariaat asub New Yorgis ja kõige tähtsamaks figuuriks on peasekretär
lahkuvad.Järgnevaks kahekümneks aastaks on Riia peaaegu iseseisev linn. Kuid sellel on ka mõningaid mööndusi.Riia säilitab on nõude, et nad ei lähe kellegi teise võimu alla ilma saksa rooma keisri heakskiiduta, tänutäheks truuduse eest saab hiljem vaba linna staatuse.1581 lõplikult allutatakse poolale. Kui riialased loobusid truudusvandest, siis ka peapiiskopkonna vasallid seda ei tee. Hiljem hakkab ka see teataval määral probleeme tekitama. 28. Nov sünnib ka kaks dokumenti pacta subjectionis oli Liivimaa alistumise leping. Allkirjastamine toimub hiljem. 3 märtsil 1562 annab Kettler sellele allkirja. II dokument oli Sigismund Augusti privileeg, mille annab liivima ordu vasallidele. Nim Privilegium Sigismundi Augusti.Pidulik allutamine toimub 5.märtsil 1562 aastal.5.märts 162 kvalifikatseerub ka Vene-Liivi sõja I etap lõpudaatumina 1562 aastal saavutavad peapiiskopi vasalllid kokkuleppe poola kuningaga, et ka neile laiendatakse Sigismund Augusti privileeg
EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu ...
Eestis kolm kuningat. Põhja eesti-kuulub Rootsi kuningale, Lõuna-Eesti kuulub Poolale, Saaremaa kuulus Taanile 1558-1583 toimunud Liivi sõda tõi kaasa suured muudatused. 1559. aastal müüdi Saare-Lääne piiskopkond Taani kuningale (Frederik II) 1561. aasta juunikuu alguses alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa ning Tallinna linn Rootsile. 1561. aasta novembris allutas Liivi ordu end Poola kuningale (Sigismund II August). Vastavalt tookord sõlmitud lepingule (nn. pacta subjectionis) lakkas Liivi ordu olemast ja keskaegne poliitiline jagunemine Eestis likvideeriti. Järgnes võitlus erinevate võõrvõimude vahel, milles Liivi- ja Eestimaa laastati täielikult. 1582.a. sõlmitud vaherahuga Poola ja Venemaa (Jam Zapolski rahu) vahel läks Lõuna-Eesti Rzeczpospolita (Poola-Leedu ühisriik) võimu alla. 1583. a. sõlmitud Vene-Rootsi vaherahu (Pljussa vaherahu) andis Lääne- ja Põhja-Eesti Rootsile. Poola võim Lõuna-Eestis algas halduse korrastamisega. 1582
selle osapoolte kokkuleppel. Sellisele kokkuleppele võivad jõuda kaks lepingu osapoolt ainult omavahelistes suhetes, kui on täidetud samasugused tingimused nagu seda nõutakse modifitseerimise puhul. Samas küsimuses järgneva lepingu sõlmimine võib lõpetada eelneva lepingu või peatada selle kehtivuse, kui see tuleneb lepingu osapoolte kavatsusest või kui need kaks lepingut on niivõrd kokkusobimatud, et nende üheaegne kohaldamine oleks võimatu. Järgimine. Pacta sunt servanda Iga jõustunud leping on tema osalisriikidele kohustuslik ja nad peavad seda heas usus täitma. Riigisisene õigus ja lepingute järgimine: Osalisriik ei tohi viidata oma riigisisesele õigusele lepingu täitmatajätmise õigustusena. See norm ei piira artikli 46 kohaldamist. Pacta Sunt Servanda. Lepingu osalisriik ei tohi viidata oma riigisisesele õigusele lepingu täitmatajätmise õigustusena. Erand PSS reeglist -1969.a rahvusvaheliste lepingute õiguse
ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam ...
lähtuma ikkagi panga kliendi huvidest ja kõikide tehingute sooritamisel peab olema kõrgendatud hoolduskohustus. Panga juhatuse liikmetele on esitatud kõrgemad nõudmised võrreldes tavaliste ärimeestega. · Lepingupartnerite võrdsuse tunnustamine kliendiga suhtlemisel on klient lepingupartner pangale. Kui üldiselt on klient lepingu nõrgemaks pooleks, siis siin väljendubki see. · Aususe ehk hea usu põhimõte · Pacta sunt servanda printsiip Pankade teke, areng Panga mõiste · Koondab ja säilitab raha · Annab laenu · Sooritab klientide korraldusel arveldusi · Sooritab kassatehinguid Esimesi panga ülesandeid täitsid preestrid juba Vanas- Babüloonias, Egiptuses, Roomas. Palveränduritelt võeti teatud tagatise eest teatud asju hoiule. Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija. Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga
Neile riikidele, kes on selle lepingu osapooled. Kahe riigi vahel, kus on erinevad tavad- kui nt 25% järgivad uut tava ja 75% vana tava, siis võib öelda, et selles valdkonnad kindlat tava pole ja tuleb uus kokulepe luua. Ja vb tuleb järgida seda tava, mis kehtib enamusele. o Kuidas on võimalik muuta normi, mis on saavutanud ius gogensi staatuse?- on võimalus, et ta muutub hoopis tugevamaks ajaga. o Põhimõtted, mis on ühised kõikidele õigussüsteemidele- pacta sunt servanda ehk lepingust tuleb kinni pidada. Põhimõtted, mida leidub kõikides maailma tsiviliseeritud õigussüsteemides; ei tohi võõrandada vara, mis pole sinu oma. o Kui pole tava, mis kehtiks riikidel vahel ja tuleb probleem nende vahel lahendada, siis tuleb otsida, kas on sarnaseid lahendeidteite tsiviviliseeritud riikide vahel või kas jõutakse õiguse põhimõttel kokku leppida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
