§ 212. Müüja teatamiskohustus Kui ostja on kohustatud asja üleandmise kohast ära viima ja asja üleandmise aja määramise õigus on müüjal, peab müüja ostjale õigeaegselt teatama, millal asi on ostja käsutusse andmiseks valmis pandud. § 213. Ostuhinna tasumise kohustus (1) Kui asja ostuhind tuleb arvutada asja hulga, mõõdu või kaalu alusel, võetakse arvutamisel aluseks asja hulk, mõõt või kaal asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale. Kui asja ostuhind tuleb määrata asja kaalu järgi, eeldatakse, et hind tuleb määrata netokaalu järgi. (2) Kui ostja peab ostuhinna tasuma asja või dokumendi üleandmise vastu, peab ta seda tegema asja või dokumendi üleandmise kohas. (3) Ostja ei pea tasuma ostuhinda enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasumisviisist tulenevalt ei ole see võimalik.
maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. (3) Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. § 640. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek (1) Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (2) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. § 641
(2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine.
(2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine.
(2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine.
maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (640) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Töö vastavus lepingutingimustele
töötegijast Tööleping Tööprotsessi juhtimine Juhib tööandja või tema Töö tegija esindaja Töötegemise delegeerimine Teeb tööd isiklikult Võib kasutada alltöövõttu Töövahend Kuulub üldjuhul tööandjale Isiklik või tegijale kuuluv Töösisekord Allub Ei allu Töötegemise riisiko Tööandjal Töötegijal Töötasu Tasu Töö tegijal tasu konkreetse töötulemuse eest Koosseisu kuulumine Jah ei puhkus jah ei Pidev tööstaas jah ei
silmaga näha. 1. 217 lg 2 p 1 + 2. 217 lg 2 p 2 + 3. 217 lg 2 p 3 – 4. 77 lg 1 teine lause: vastandab keskmisele kvaliteedile – praegu selle juurde ei pea pöörduma, sest lepingus on kokkulepitud, et peab vastama elamisväärsetele tingimustele 3. Rikkumine esines enne riisiko üleminekut (VÕS § 218 lg 1 ja 214 lg 2) – peale üleandmist, kui midagi juhtub ja see juhtum kahjustab mu asja, siis see on minu probleem, aga kui juhtus enne riisiko üleminekut, või riisiko ülemineku ajal, siis ma ei vastuta. Müüja vabaneb ainult nendest puudustest, millest ta ostjale teatab. VÕS § 223 lg 1 järgi on müüja lepingut oluliselt rikkunud, kuna müüja keeldub õigustamatult asja parandamast. 3. Vastutus
Liisinguperioodi lõppedes läheb omandiõigus üle liisinguandjalt liisinguvõtjale. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingumaksed on tasutud. 14. Mis on kapitali hind? Kapitali hind kujutab endast kõikide finantseerimisallikate (laenud, liisingud, omakapital) kaalutud keskmist hinda. Kui kogukapitalirentaablus ületab kapitali hinda, töötab ettevõte kasumlikult. 15. Mida näitavad riskid? Risk ehk riisiko on otsusega kaasnev võimalus või tõenäosus, et selle elluviimisega kaasnevad soovimatud tagajärjed, nt kahju tekkimine. 16. Raha nüüdisväärtus ja tulevikuväärtus Raha tulevikuväärtus (FV, future value) on raha väärtus tulevikus, milleni tänane rahasumma aja jooksul kasvab antud intressimäära juures. Raha väärtust tulevikus mõjutavad kolm põhitegurit: algsumma – tänane saadud või investeeritud rahasumma;
- Vastutust välistavad asjaolud – poolte vahel ei ole vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepet ehk vastust välistavaid asjaolusid ei esine. - 218 vastutab nende asjade eest jnejne ja siis alles vastuväited. Vastuväidete ajal saab öelda, et jah need puudused olid juba olemas enne. - VÕS §218 lg 4 – ostja ei teadnud ega pidanud teadma- see on vastuväide - 2 prim annab eelise: eeldatakse, et 2 aastat oli riisiko ülemineku ajal- oluline müügilepingute puhul. - 218 lg 1 müüja vastutab puuduste eest, mis olid riisiko ülemineku ajal (juhusliku kahjustumise või hävimine). Riisiko läheb üle kui asi antakse üle. - 101 lg 3 kontrollida? Pigem mitte - 219 ka kontrollida - ÕKV lisaeeldused - Mittekohane täitmise vastuvõtmine – Müüja andis puudustega korteri omandi üle ja Mart võttis selle vastu. Seega Mart võttis mittekohase täitmise vastu
üles. Sellisel juhul ei pea tellija maksma eelarvet ületavat tasu. Töö/teenuse juhuslik hävimine või kahjustamine Töövõtja vastutab töö juhusliku hävimise ja kahjustumise eest kuni töö valmimiseni. Kokku võib leppida teisiti Kui töö on antud tellijale üle, vastutab tellija töö juhusliku hävimise ja kahjustumise eest. Kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, peab tellija töövõtjale töö eest tasuma. Töö vastavus lepingutingimustele I Töö peab vastama lepingutingimustele. II TÖÖ EI VASTA LEPINGUTINGIMUSTELE KUI: 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kui töö omadustes kokku ei lepitud, töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab; 3) töö on seadusega vastuolus; 4) kolmas isik võib töö suhtes esitada nõude. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija:
kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2.3 Kaupade üleandmisel allkirjastavad Pooled kaupade üleandmise vastuvõtmise akti. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise riisiko läheb Ostjale üle ning Tarnija Kaupade Ostjale üleandmise kohustus loetakse täidetuks Kaupade üleandmisega Ostjale või Ostja poolt nimetatud isikule. Omandiõigus Kaupadele läheb Ostjale üle alates Kaupade ostuhinna täielikust tasumisest Tarnijale. 2.5 Ostja kohustub Kaupade vastuvõtmisel Kaubad üle vaatama ning teatama mittevastavustest Kaupade koguses ühe (1) tööpäeva jooksul ning mittevastavusest
Tellimuses toodud koguses ja tähtajal, kohustub Tarnija sellest Ostjale viivitamatult teavitama koos informatsiooniga Tarnija poolt tagatud tarnetähtaegadest. Sellisel juhul on Ostjal õigus Tellimusest taganeda või Tellimust muuta kahe (2) tööpäeva jooksul eelnimetatud teavituse kätte saamisest. 2.3 Kaupade üleandmisel allkirjastavad Pooled kaupade üleandmise- vastuvõtmise akti. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise riisiko läheb Ostjale üle ning Tarnija Kaupade Ostjale üleandmise kohustus loetakse täidetuks Kaupade üleandmisega Ostjale või Ostja poolt nimetatud isikule. Omandiõigus Kaupadele läheb Ostjale üle alates Kaupade ostuhinna täielikust tasumisest Tarnijale. 2.5 Ostja kohustub Kaupade vastuvõtmisel Kaubad üle vaatama ning teatama mittevastavustest Kaupade koguses ühe (1) tööpäeva jooksul ning mittevastavusest kvaliteedis seitsme (7) päeva jooksul. 2
(2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid erinevalt töölepingust on tegemist konkreetse faktilise tegevusega. Tööettevõtulepingu eesmärk on materiaalsete objektide valmistamine või muutmine.
a. Müüja toimetab Ostja nõusolekul Kaubad Ostja näidatud kohta Poolte eelneva kokkuleppe alusel. 2.2 Müüja kohustub säilitama Kaupade tootjapoolse markeeringu ja pakkimise. 2.3 Kaubad antakse üle vastavalt Kauba saatelehele. Kaupade üleandmise tõendamiseks annab Ostja esindaja allkirja Kaupade saatelehele, millest üks eksemplar jääb Ostjale, teine Müüjale. 2.4 Kaupade juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Müüjalt Ostjale Kaupade üleandmisel. 2.5 Ostjal on õigus esitada Müüjale pretensioon Kaupade puudujäägi või käesolevale Lepingule muu mittevastavuse korral 1 (ühe) kuu jooksul arvates Kaupade vastuvõtmisest. 3. Kaupade kvaliteet ja vastavus Lepingu tingimustele 3.1 Üleantavate Kaupade kvaliteet peab vastama kokkulepitud tehnilistele tingimustele ning tavalistele kvaliteedinõuetele, mis on sätestatud lisas 1,
P5 – vallasasja mittevastavus; ei P6 – tarbijalemüük; ei Järelikult ei olnud korsten keskmise kvaliteediga VÕS § 217 lg 2 p 2 p 2 II poole ja VÕS § 77 lg 1 II lause järgi. Kas mittevastavus eksisteeris enne asja üleandmist ostjale? – Jah, ostja ostis elamu pärast seda, kui korsten oli juba paigaldatud. VÕS § 218 lg 1 I lause teise poole mõistes oli puudus olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminekul H- le. Riisiko läks üle VÕS § 214 lg 2 järg asja üleandmisega, korsten oli puudustega juba enne seda. 3. Vastutus VÕS § 218 lg 1 – müüja vastutus asja lepingutingimustele mittevastavuse korral. Jah, eeldused on täidetud: asi ei vastanud lepingutingimustele ja mittevastavus oli olemas enne riisiko üleminekut H-le. Puuduvad vastutust välistavad asjaolud?:
lause). Müüja ei pea asja ostjale kätte toimetama, kuid peab hoolitsema selle ostjani toimetamise korraldamise ehk veo eest (§ 209 lg 4 2 lause). Kohustus saab täidetud siis, kui ta annab selle vedajale üle. Üleandmiskohustuse täimine ja valduse üleandmine ostjale, üleandmine VÕS § 209 ja AÕS § 92 mõttes. Üleandmiskohustuse täitmise ajahetke olulisus: Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek ostjale (§ 214): riisiko ülemineku ajahetk (§ 214 lg, erandina ostja vastuvõtuviivituse korral ka lg 3); riisiko ülemineku tähendus (§ 214 lg 1); asja „juhusliku“ hävimise või kahjustumise eeldused. o Juhuslik eeldab, et see on müüjast sõltumatu asjaolu Üleantud asja lepingutingimustele vastavuse kontrollimise hetk (§ 218 lg 1).
kus asi valmistati või toodeti; eelpoolnimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas. Kui kohustus tuleb täita võlausaldaja tegevus-, elu- või asukohas ja võlausaldaja muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta nõuda kohustuse täitmist uues tegevus-, elu- või asukohas, kui ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko. Kui kohustus tuleb täita võlgniku tegevus-, elu- või asukohas ja võlgnik muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta kohustuse täita uues tegevus-, elu- või asukohas tingimusel, et ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko. Kui kohustuse täitmiseks on määratud mitu alternatiivset kohta, on täitmise koha valiku õigus võlgnikul, kui seadusest või võlasuhte olemusest ei tulene, et see õigus on võlausaldajal või kolmandal isikul. 2.
3.7. Mittekvaliteetseks või Lepingu tingimustele mittevastavaks tunnistatud Kauba on Müüja kohustatud Ostja nõudmisel kas: 3.7.1. vahetama omal kulul ümber puudusteta Kauba vastu [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päeva jooksul; või 3.7.2. alandama kokkuleppeliselt Kauba maksumust. 3.8. Kauba Müüjalt Ostjale üleandmisega läheb Kauba juhusliku hävimise riisiko üle Ostjale. 4. Tellimuse esitamine ja Kauba hind 4.1. Kauba tellimine toimub telefonil nr [telefoni number] või elektrooniliselt tellimuse edastamisega eposti aadressile [eposti aadress]. 4.2. Kauba tellimisel edastab Ostja Müüjale järgnevad andmed: 4.2.1. Kauba kogus; 4.2.2. Ostja rekvisiidid. 4.3. Ostja esitab Müüjale tellimuse vähemalt [päevade arv numbritega] ([päevade arv sõnadega]) päev enne Kauba üleandmise tähtaega. 4.4
õiguse. Samuti on õiguskaitsevahendite regulatsioon maksimaalselt ühtlustatud müügilepingu vastavate sätetega, et vähendada konkreetse lepingu kvalifitseerimisest tulenevate tagajärgede erinevust (nii on valmis maja võõrandamisel tegemist müügilepinguga, kui maja aga alles hakatakse ehitama, siis töövõtuga; ostja/tellija õigused ei tohiks oluliselt erineda lihtsalt seetõttu, et lepingu sõlmimise hetk oli erinev). Riisiko üleminek. Töövõtja kannab juhusliku hävimise riisikot kuni töö valmimiseni (§ 640). Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni: § 638 2. lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija alusetult ei võta valmistehtud tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Riisiko üleminekutagajärjeks on, et tellija peab töövõtjale töö
Müügitehing eeldab asja üleandmist ostjale, kuid see üleandmine võib lepingus olla sätestatud erinevalt. Juhul kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, loetakse asi üleantuks selle andmisega ostja valdusse. Asja üleandmise kohas ja üleandmise ajal peab müüja ostjale üle andma ka asja vastuvõtmiseks, valdamiseks ja kasutamiseks vajalikud dokumendid. Asja üleandmisega läheb ostjale üle ka asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko. Asja ostuhinna määramine võib toimuda erinevalt: kas määratakse kaalu järgi või arvestatakse hulga, mõõdu või kaalu alusel. Ostjal on õigus enne ostuhinna tasumist asi üle vaadata, v.a juhul, kui kokkulepitud üleandmis- või tasustamisviis seda ei võimalda. Kui müügilepingus nähti ette asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata sihtkohta jõudmisel. 7
ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kui tellija ütleb lepingu eelarve ületamise tõttu üles, ei pea ta maksma eelarvet ületavat tasu. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek Tellija peab töövõtjale töö eest tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. (640) Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või
-, õmblemine 60.-, siis töövõtuleping), individuaaltunnustega asja valmistamine on töövõtulepinguga) 7. Müüja kohustused: 1. objekti üleandmine (§208 lg1) 1. müüdav asi tuleb ostja jaoks valmis panna kindlas kohas (§209 lg1), vastutab ostja 2. müüja peab asja ostja kätte toimetama (§209 lg4 1.lause), vastutab müüja 3. müüja peab korraldama asja transpordi ostjani (§209 lg4 2.lause), ostja riisiko 2. omandi üleandmine (§208 lg1) • kinge Kasutuslepingud: • üür • rent • liising • laen ja krediit Teenuste osutamise lepingud: • teenuste osutamise lepingute süsteem VÕS-s • käsund • töövõtt Pootle kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine • Üldpõhimõte §90 • Üleandmiskohustusega seonduvad kulud: ◦ §215 lg1 ◦ Üleandmise kulud §209 lg-s 4 nimetatud üleandmise viiside puhul §215 lg2
valdusse (mööbel tuuakse koju) 3. müüja ei pea asja ostjale kätte toimetama, kuid peab hoolitsema selle ostjale toimetamise korraldamise ehk veo eest. Siin loetakse üleandmiskohustus täidetuks alates asja üleandmisest vedajale. (Pärnust ostad midagi tuuakse Tallinnasse). Millisel viisil peab müügilepingu täitmine toimuma, sõltub poolte vahelisest kokkuleppest. Juhusliku hävimise ja kahjustuse riisiko üleminemise hetkest sõltub eelkõige see, kes lepingu pooltest kannab pärast lepingu sõlmimist toimunud müügieseme juhusliku hävimise või kahjustamisega seotud kahjulikud tagajärjed. Algselt kannab riisikot müüja. Pärast asja juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko üleminekut, kannab seda ostja s.t ostja peab müügi hinna täies ulatuses tasuma ka juhul kui müüdud asi saab pärast riisiko üleminekut kahjustada või hävib ning
Tööleping on kestvusleping enamasti seovad lepingu pooled end pikaajaliselt Töötaja ja tööandja on teineteisest oluliselt sõltuvad ja eeldavad, et töö on kestev ja jätkuv töösuhte ajal Tööandja ettevõtluse tulemus sõltub töötaja tööst Tööd tehakse teise isiku kasuks ja Tööandja kannab ettevõtlusega seotud riisiko, eeldatakse, et tööd tehakse isiklikult saab aga ettevõtluse tulu Töötaja jaoks on töö eest saadav tasu oluline osa tema sissetulekust, st tavaliselt on töötajal töösuhe Töö eest makstakse tasu vaid ühe tööandjaga
- lepingus kokkulepitud - seaduses sätestatud rahalised kohustused: võlasuhtega kõige enam seotud kohas või võlausaldaja elu/asukohas asja üleandmise kohustus - asja asukoht võlasuhte tekkimise ajal, muud kohustused - võlgniku tegevus/elu/asukohas Olemusest tulenev Täitmise koht määrab 1) täitmise kulud VÕS § 90 (erinormid, nt VÕS § 215 lg 1) 2) millal loetakse kohustus täidetuks (nt VÕS § 209 lg 2) 3) juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku (nt VÕS § 214 lg 1) Poolte kohustused täitmisel: 1) järeletulemisvõlad - võlausaldaja peab võlgniku juurde järele minema 2) kätteviimisvõlad -võlgnik peab soorituse võlausaldaja juures üle andma, 3) saatmisvõlad – vedaja, postiasutus, arveldused Rahalised kohustused: VÕS § 85 lg 2 p 1 ja § 91 lg 3 alusel loetakse rahalise kohustuse täitmise kohaks tulemuse koht ehk konto. Täitmine õigel viisil: - raha üleandmine
kuid hiljemalt enne töödega alustamist. Ehitustööde teostamisel kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu teostatud Ehitustööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. Teostatud Ehitustööde etapiviisilise vastuvõtmise aktid ei ole Tellija poolt Ehitustööde vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes. 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses Risk on võimalus, et mingi sündmus võib mõjutada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise protsess koosneb erinevates osadest. Riskide juhtimine on tegevuste kogum, mida tehakse toimingute /protsesside ohutuse saavutamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Riskide juhtimise all mõistetakse abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede leevendamiseks.
Sellepärast tuginedes VÕS § 217 lg 2 p-le 2 võib nentida, et asi (ostetud sõiduauto) ei vasta müügilepingu tingimustele, sest asi ei vasta lepingutingimustele, kui asja omaduste kohta ei sobi asi otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Vastavalt VÕS §220 lg 1 ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Antud juhul ostja ei täitnud seda nõuet, kuid vaatamata sellele VÕS § 221 lg 1 p 2 alusel ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata
Liisingulepingu eseme vastuvõtmisele kohaldub müügilepingu regulatsioonist tulenev vastuvõtmiskohustus. See tähendab ennekõike seda, et liisinguvõtja on kohustatud vabastama liisingulepingu eseme müüja esemega seotud otsesest valdusest. Eseme vastuvõtmisega läheb liisinguvõtjale VÕS § 364 kohaselt üle liisingulepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko. Nimetatud riisiko üleminek omab õigusliku tähendust kohustuse täitmisel. Nimelt, kui peale liisingulepingu eseme vastuvõtmist liisingulepingu ese hävineb või saab kahjustada on liisinguvõtja kohustatud täitma liisingulepingust tulenevaid kohustusi, vaatamata põhimõttele, et tasu tuleb maksta eseme kasutamise eest. Näiteks tasu maksmise kohustust. Näiteks, kui liisingulepingu kehtivuse ajal hävineb liisitud auto, siis vaatamata kasutamise
Kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad: VÕS § 172 – H (vald) võib keelduda kohustuse täitmisest, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud; 119 kohustuse täitmise takistus, ei tea kellele maksma peab, hoiustamine hea võimalus, kuidas viivitusse sattumist vältida. Siis riisiko nihkub. 3) Millised vastuväiteid saab võlgnik esitada uuele võlausaldajale? VÕS § 171 lg 1 võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal VÕS § 169 lg 1 kohaselt kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja
Tagasinõudeõiguseta faktooringulepingu alusel on faktooringu klient kohustatud üle andma faktoorile nõude ning sellega seotud omandiõiguse ning faktoor peab nõude eest maksma kokkulepitud tasu. Kuna nõudeõigust ei ole võimalik otseselt üle anda, peab faktooringu klient tegema võimalikus omandiõiguse ülemineku faktoorile. Koos nõude omandiõigusega läheb faktoorile üle ka nõude sissenõudmisega seotud riisiko. Riisiko üleminekuga tekib faktooril vastutus nõude sissenõudmise eest, mis tähendab, et nõude täitmise võimatuse esinemisel ei saa faktoor nõuda faktooringu kliendilt makstud tasu tagasi. Tagasinõudeõigusega faktooringulepingu alusel ei omanda faktoor kliendile kuuluvat nõuet, vaid üksnes valitseb seda tema huvides. Antud lepingu alusel annab faktoor faktooringu kliendile
surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid ega muid nõudeid, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõudeid. Nõuete loovutamine on võlaõiguslik tehing, millega lähevad üle ka eesõigusnõuded pankroti ja sundtäitmise puhuks. Inkassofirma on pankrotimenetluses võlausaldaja rollis.27 Inkassosse pöördumine on võlausaldajale kasulik kuna viimane saab kohe oma raha kätte ning ta vabaneb võlgnikuga suhtlemisest. Inkassofirma võtab enda kanda nõude riisiko. Nõude hind sõltub nõude riskiastmest ja tagasisaadava raha eeldatavast ajast.28 Inkassomenetluses selgitatakse välja võlgniku majanduslik olukord ja maksevõime ning püütakse saavutada temaga kontakt ja jõuda maksekokkuleppeni. Oluline on tähele panna ka seda, et inkassoteenuse eest maksab üldjuhul võlgnik, mitte võlausaldaja.29 Võlgade sissenõudmine volituse alusel tähendab seda, et klient sõlmib inkassofirmaga
Nt sätestab VÕS § 209 müüja kohustused asja üleandmisel vastavalt sellele, kas täitmine toimub võlgniku juures, võlgnik tuleb asjadele ise järele või toimetatakse asi ostjani vedamisega. Kui võlgnik on teinud kõik seaduses või lepingus nõutava kohustuse täitmiseks ja sh eraldanud võlgnetavad liigitunnustega asjad teistest liigitunnustega asjadest, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest, kui eraldatud asjad juhuslikult hävivad. Kui võlausaldaja ei ole asju vastu võtnud, kuid riisiko on seaduse kohaselt talle üle läinud, satub võlausaldaja viivitusse. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui liigitunnustega asjad hävinevad võlausaldaja viivituse ajal, siis vabaneb võlgnik vastutusest, kui talle saab ette heita ainult kerget hooletust. Täitmiskohustusest vabaneb võlgnik ainult siis, kui ta rikkumise eest ei vastuta (VÕS § 105
Nt sätestab VÕS § 209 müüja kohustused asja üleandmisel vastavalt sellele, kas täitmine toimub võlgniku juures, võlgnik tuleb asjadele ise järele või toimetatakse asi ostjani vedamisega. Kui võlgnik on teinud kõik seaduses või lepingus nõutava kohustuse täitmiseks ja sh eraldanud võlgnetavad liigitunnustega asjad teistest liigitunnustega asjadest, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest, kui eraldatud asjad juhuslikult hävivad. Kui võlausaldaja ei ole asju vastu võtnud, kuid riisiko on seaduse kohaselt talle üle läinud, satub võlausaldaja viivitusse. Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui liigitunnustega asjad hävinevad võlausaldaja viivituse ajal, siis vabaneb võlgnik vastutusest, kui talle saab ette heita ainult kerget hooletust. Täitmiskohustusest vabaneb võlgnik ainult siis, kui ta rikkumise eest ei vastuta (VÕS § 105
hüvitamine praaktööd, võib talle käsundisaajale töö eest tasuma ka vähem maksta. Tasu tohib hüvitama käsundi juhul, kui töö hävib või alandada ainult siis, kui täitmisel tekkinud kahjustub pärast asja praak selgub töö kahju, mis tulenes juhusliku hävimise ja vastuvõtmise ajal ja kui sellise käsundi kahjustumise riisiko praaki ei ole võimalik täitmisega tavaliselt üleminekut tellijale. parandada. Tööandjal on seotud ohust või Töövõtja kannab õigus nõuda, et töötaja käsundiandja juhisest, juhusliku hävimise ja hüvitaks kahju, mille välja arvatud juhul, kui kahjustumise riisikot tekkimises ta süüdi on
- Tasu tohib alandada täitmisel tekkinud ainult siis, kui praak kahju, mis tulenes töö hävib või kahjustub selgub töö vastuvõtmise sellise käsundi pärast asja juhusliku ajal ja kui praaki ei ole täitmisega tavaliselt hävimise ja võimalik parandada. seotud ohust või kahjustumise riisiko - Tööandjal on õigus käsundiandja juhisest, üleminekut tellijale. nõuda, et töötaja hüvitaks välja arvatud juhul, kui kahju, mille tekkimises ta tekkinud kahju tuleb (2) Töövõtja kannab süüdi on. katta tasu arvel või kui juhusliku hävimise ja - Hüvitamist tohib nõuda kahju põhjustas
vaadata. Seega saab tarbija tugineda hiljem ka nendele puudustele, mida ta koheselt ei märganud. VÕS § 211 kohaselt peab müüja tarbijale üle andma ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Müüja peab tarbijale üle andma asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui tarbijamüügi puhul peab asja ostjani toimetama müüja, ei lähe asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ostjale üle enne asja ostjale üleandmist või ostja poolt asja vastuvõtmisega viivitusse sattumist (VÕS § 214 lg 5). Kui tarbija võib mõistlikult eeldada asja kasutamise, korrashoiu või parandamisega seotud teenuste olemasolu ja müüja ise neid ei osuta, peab ta tarbijale asja üleandmise ajal ja tarbija nõudmisel ka pärast seda andma piisavalt teavet teenuste kasutamise võimalustest (VÕS § 232). Tarbijale tellimata asja saatmine
ülesandeid täitnud füüsiline isik ületas kahju tekitades teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku võimu kandja antud pädevuseta puuduks ametnikul (töötajal) võimalus oma võimu kasutades kahju tekitada. Usaldusväärsete töötajate valik ja organisatsiooni sisemine korraldamine on avaliku võimu kandja pädevuses, mistõttu tal lasub kolmandate isikute suhtes teatud piirides ka riisiko, et töötaja kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud avaliku võimu kandja ülesandeid täitva füüsilise isiku võimalike kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju tekitanud isiku maksevõimetuse riski." 3. tegevuse õigusvastasus "…õigusvastase tegevusega…"; See tähendab, et tegu on vastuolus põhiseaduse, seaduse või seadusest alamalseisvate õigusaktidega
a toimub tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine valmisehitatud hoones. 05.02.2011. a aga toimus tulekahju, väidetavalt elektrilühisest ja hoone hävis täielikult. Kas töövõtjal on õigus nõuda tasu tööde eest lepingu lõpetamisel? Kas töövõtja peab tellijale hüvitama hoone hävimisel tekkinud kahju? Lahendus Kas töövõtjal on õigus nõuda tasu tööde eest lepingu lõpetamisel? Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu. VõS § 640. Juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek alusel Töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö valmimiseni. Ehituse puhul kuni objekti üleandmiseni. Kas töövõtja peab tellijale hüvitama hoone hävimisel tekkinud kahju? Juhul kui ettemakseid pole kuulub hoone üleandmiseni ehitajale, seega ei pea töövõtja tellijale hoonet hüvitama.). Küll aga võib kõne alla tulla saamata jäänud tulude hüvitamine tellijale,
Töölepingu puhul tasu maksmist iseloomustab asjaolu, et tasu makstakse kord kuus, kindlal kokkulepitud ajal. Tasu makstakse sõltumata sellest, kas töö tulemus on saavutatud või töö on pooleli. Käsunduslepingute puhul maksab Tellija tasu peale teenuse osutamist või käsundi täitmist. Seadusandja on seaduse seletuskirjas iseloomustanud töösuhet kui tugevat sõltuvussuhet: - tööandja ettevõtluse tulemus sõltub töötaja tööst; - tööandja kannab ettevõtlusega seotud riisiko , aga saab ka ettevõtluse tulu; - töötaja jaoks on töö eest saadav tasu oluline osa tema sissetulekust, kuna tavaliselt on töötajal töösuhe ainult ühe tööandjaga; - töötaja saab oma tööd teha enamasti ainult tööandja töövahendeid ja materjale kasutades; - tööandja kohustub tagama töötajale seadusega ettenähtud hüved, nagu vaba aja andmine või tasuline puhkus.1
hüvitise maksmisega. Kahju hüvitamine mitme isiku poolt (1) Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. (3) Kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. 21. Loetlege võlasuhte lõppemise alused. Mille poolest erinevad taganemine ja
allkirjastamisest kuid hiljemalt enne töödega alustamist. Ehitustööde teostamisel kannab juhusliku hävimise või kahjustumise riisikot Töövõtja. Töövõtjal ei ole õigust nõuda tasu teostatud Ehitustööde eest, mis on hävinud või kahjustunud enne nende vastuvõtmist Tellija poolt. Teostatud Ehitustööde etapiviisilise vastuvõtmise aktid ei ole Tellija poolt Ehitustööde vastuvõtmise aluseks juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ülemineku mõttes. 52. Riski olemus ja selle juhtimise põhimõtted ehituses Risk on võimalus, et mingi sündmus võib mõjutada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimise protsess koosneb erinevates osadest. Riskide juhtimine on tegevuste kogum, mida tehakse toimingute /protsesside ohutuse saavutamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks. Riskide juhtimise all mõistetakse abinõude kompleksi ja otsuseid riskide ennetamiseks ning võimalike tagajärgede leevendamiseks.
maksmisega. KAHJU HÜVITAMINE MITME ISIKU POOLT: · Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. · Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. · Kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. ÜHINE VASTUTUS KAHJU EEST:
1. Võlasuhe 1.1. Leping on sõlmitud/võlasuhe on tekkinud muul alusel (nt lepingueelsed läbirääkimised) 1.2. Leping on kehtiv, ei ole lõppenud (nt tasaarvestusega) 2. Rikkumine 2.1. Kohustuse sisu (milles kokku lepiti? millised kohustused tulenevad seadusest?) 2.2. Kas kohustust on rikutud? (kontrollime faktilist olukorda) 16 2.3. Kas on rikkumist välistavaid asjaolusid (§ 101 lg 3)? 2.4. Kas rikkumine esines enne asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut? (müügilepingute korral, § 218 lg 1) 3. Vastutus 3.1. Vastutusstandard (§ 103- üldnorm); kontrollida, kas kehtib vastutuse kohta
või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. On arusaadav, et iga inimene arvestab korteri suurusega siis, kui ostab seda enda igapäevaseks elamiseks ning korteri pindala on oluline asjaolu korteri valimiseks ning otsuse tegemiseks. 3. VÕS § 218 lg 1 lausest 1 tuleneb, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Ehk eeldame, et B vastutab müüdud korteri suuruse lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4. A-le üleantud korteri suurust ei ole võimalik kuidagi muuta ega puudust kõrvaldada. Lisaks, B ei soovi probleemi kõrvaldada, sest tema arvates on kõik korras, kuna korteri müümise ajal tema tugines kinnistusraamatus olevatele andmetele. 5. Hinna alandamiseks peab A esitama B-le avaldust (VÕS § 112 lg 2 lause 1). Hinna
_ asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalike dokumentide üleandmine ostjale (vt VÕS § 211 lg 1), _ asja üleandmisega seotud kulude kandmine (vt VÕS § 215 lg 1 ja § 216 lg 2). 100. Mis on ostja kohustusteks? Ostja kohustusteks on ostuhinna tasumine ja asja vastuvõtmine (vt VÕS § 208 lg 1). Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. 101. Mida mõistetakse asja vastavuse all lepingutingimustele? Üleantav asi (sealjuures asja juurde kuuluvad dokumendid) peab vastama lepingutingimustele, seda eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. 102. Millised nõuded on ostjal müüja vastu? Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist 103. Mida kujutab endast ostueesõigus?
Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Tellija üks peamisi kohustusi on tasu maksmine töövõtjale. Töö vastuvõtmine on töövõtjale olulise tähtsusega. Lisaks tasule sõltub sellest ka töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko üleminek 51 temalt tellijale. Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma. Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt
või tuli teha, ei mõjuta see maksmise kohustust selle ajavahemiku eest. 28. Kahju hüvitamine mitme isiku poolt Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab. Kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule. 29. Kahju hüvitamise piiramine
ületas kahju tekitades teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku võimu kandja antud pädevuseta puuduks ametnikul (töötajal) võimalus oma võimu kasutades kahju tekitada. Usaldusväärsete töötajate valik ja organisatsiooni sisemine korraldamine on avaliku võimu kandja pädevuses, mistõttu tal lasub kolmandate isikute suhtes teatud piirides ka riisiko, et töötaja kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud avaliku võimu kandja ülesandeid täitva füüsilise isiku võimalike kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju tekitanud isiku maksevõimetuse riski. Õpik lk 19: erandid a-õ isiku vastutusest on lubatud vaid siis, kui kannatanu õiguste kaitse seeläbi ei kannata. Õpik lk 20: RVastS § 12 lõige 3 näeb ette võimaluse, et seaduses sätestatud juhtudel ei pruugi riik
minema (nt ostja peab kauba müüja juures ära tooma, tellija peab ise tellitud esemele järele minema); 2) äratoomiskohad, mille puhul peab võlgnik soorituse võlausaldaja juures üle andma (nt viib müüja kauba ostja juurde ja annab seal ostjale üle, laenu saaja viib raha laenu andjale); 3) saatmiskohad, kus kohustus tuleb täita lepingu eseme saatmisega võlausaldajale (nt loetakse müüja kohustus täidetuks kauba üleandmisega vedajale, võlgnetav rahasumma, asi saadetakse postiga). Riisiko üleminek tähendab ajahetke, millest alates tuleb ostjal tasuda ostuhind ka sellisel juhul, kui ostetud asi juhuse tõttu hävib või kahjustub (VÕS § 214 lg 1). Kohustus tasuda ostuhind jääb alles siis, kui asi hävib või kahjustub pärast riisiko üleminekut ostjale. KOHUSTUSE TÄITMISE TÕENDAMINE Seaduse või lepinguga võib olla ette nähtud võlgniku kohustus kinnitada täitmist (VÕS § 98 lg 3). Täitmise kinnitamiseks tuleb esitada piisavalt tõendeid oma võime kohta
annaabi.ee 
