TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Lastekodu, Lapsendamine 2011 Sisukord 1. LAPSENDAMINE..................................................................................................3 1.1 Lastekodu kui kasvukeskkonna mõjust lapse psüühilisele arengule............3 1.2 Esimene eluaasta................................................................................................3 1.3 Teine ja kolmas eluaasta...................................................................................4 1.4 koolieelne iga......................................................................................................4 1.5 Suhete orienteeritud koolkond....................
sina ja mina. Sest kas poleks tore näha laste silmis sära, kui lähed koos oma sõpradega mõnda lastekodusse kinke viima ja Jõuluvana "mängima". Tänapäeva lastekodud võivad olla vägagi hästi finantsiliselt varustatud, kui emotsioone ja tundeid ei saa osta. Seega, väike külaskäik ei tee paha. Kui sul aga parasjagu pole võimalik neile kinke muretseda, siis mine niisama kohale ja lõbusta neid, tegele nendega ole neile hea seltskond, seegi on suur panus. Tehkem rohkem ära, et lastekodu oleks tõesti laste kodu. Selles piirkonnas, kus lastekodu on, võiks lastekodu juurde tekkida näiteks noortekeskus või mõni muu noorte hulgas populaarne koht, kus ka lapsed, kellel on pered, saaksid käia. Sellistes kohtades saaksid lastekodu lapsed ja teised seal kandis elavad lapsed omavahel rohkem lävida ning see teeks head lastekodu laste sotsiaalsele küljele ja kohalikke lapsi muudaks see sallivamaks inimeste suhtes, kellel pole kõik nii nagu neil
kelle üle sõlmiti kirjalik perekonnas hooldamise leping, kui ta astub uude elukohta iseseisvalt elama hiljemalt kahe aasta möödumisel hoolekandeasutuse või erivajadustega õpilaste kooli nimekirjast kustutamisest või eestkoste või perekonnas hooldamise lepingu lõpetamisest. Elluastumistoetus määratakse, kui toetust on taotletud kuue kuu jooksul, arvates uude elukohta iseseisvalt elama asumisest. (Medar 2007: 32-35) 4. Lastekodu kui kasvukeskkond Lastekodu, mis peaks vanemliku hooleta lapsele olema kodu selle üldinimlikus ning kultuurilises tähenduses, on siiski esmalt asutus, organisatsioon oma eelarve ja personaliga, kellel hoolekandeasutusesga eelkõige töösuhe. Kasvataja saaks olla ema või isa eest vaid juhul, kui ta oma hoolealuseid tingimusteta ja siiralt armastaks. See eeldab aga mitte ainuüksi hingesoojust, vaid ka täielikku pühendumust ning piisaval hulgal privaatsust.
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. ...
Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toim...
Lastekodu koht koduta lastele või koduta laste kodu. Igas ühiskonnas on lapsi, kellel puudub ema, isa või keegi lähedane inimene, kes tema eest hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toim...
Igal ühel peaks olema raamat, mis oleks talle raskel ajal toeks, mida võib võtta siis kui ise tahad. Mina arvan, et raamat suudab olla inimesel nii toeks, kui ka vahel koormaks. Enda elust võttes võin välja tuua selle, kui lugesin läbi Margus Karu kirjutatud noorsooromaani ,,Nullpunkti", see raamat oli küll mulle vaimseks toeks, kuna ka vahel ise tunned selliseid asju, mida oli kirjanik kirjutanud raamatus. Reeli Reinaus kirjutas ka oma romaanis ,,Must vares" sellest, kuidas lastekodu laps Seth'i ei sallitud, vahel on ka endal tunne, et oled seltskonnas nagu viies rattas vankri all, aga minule oli see raamat toeks ja õpetas, et alati on keegi, kes su sellest olukorrast välja päästab. Raamat siiski on olemas igale inimesele, raamat on ja jääb, ta säilib väga-väga kaua ja võib olla väga mitmele põlvkonnale toeks, nagu on öelnud rahvakirjanik Juhan Smuul: ,,Raamat on nagu sild, inimesest inimeseni". Raamat ei reeda nagu sõbrad, ta on alati olemas, ta toetab
Tallinna Laagna Gümnaasium Lastekodulapsed Eestis Referaat Veronika Tšehhojeva 11B Tallinn 2014 Lastekodulapsed Eestis Lapse kasvamise ja arengu peamine eeldus on vanemate ja pere olemasolu. Igal lapsel on õigus üles kasvada oma vanemate juures ning kui see pole võimalik, vajab laps asendusvanemaid, kellest saab tema pere. Eestis elab lapsendaja-peredes ligikaudu 1200 kuni 18-aastast lapsendatud last. Laps tahab lihtsaid asju: kallistusi, hoolimist, koos ema ja õdede- vendadega üksteise kaisus pikutada ja lugusid jutustada, koolist tulles sooja kodusöögi lõhna, talvel koos perega suusatada, emale uhkusega koolitunnistust näidata ja veel palju muid pisikesi asju. Lapsed ei kasva kampaania korras, vaid vajavad kodusoojust iga päev. Vanemliku hooleta lapsed on noores eas ilma jäänud täiesti loomulikest pereväärtustest nagu armastus, hoolivus ja turvatunne. Need lapsed on justkui meie kõigi omad. ...
Emata lapsed Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, ...
Sellele vaatamata oli ka tema päevades rõõmsamaid hetki, mil ta kuulis ritsikate siristamist, lõvide möirgamist ja trummide põrinat. Talle meeldis ka veeta aega koos oma lemmikelevandi Tireesuga. Eriti meeldis talle vaadata öösel mustas Aafrika taevas säravaid tähti. Neid vaadates ta mõtles ja unistas tagasipääsemisest oma suguharu juurde... Ja ühel päeval juhtuski midagi üllatavat. Nende külasse saabusid võõrad, kes teatasid, et ka Aafrikasse on loodud lastekodu ning nende töötajad otsisid küladest orvuks jäänud lapsi. Ning väike Maratriinu sai kokku lastekodu töötaja Hea Haldjaga, kellele ta rääkis ,,oma loo``, mille tõttu oli pealik kohustatud loobuma Maratriinust ning andma ta lastekodule. Ta oli küll natuke kurb, mil ta sõitis lastekodu poole, ära pealiku juurest sest nemadki olid talle lähedasteks saanud hoolimata kasutütarde tegudest. Oma lühikese elu jooksul tuli tal juba teist korda jälle asuda teele tundmatusse.
teda oma elu üle järele mõtlema. Millised on tema elu õppetunnid? Kuidas jääda ellu ja elada ennast ületades nii, et võid kahetsuseta tagasi vaadata? See raamat sisaldab palju ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid. Erika ütleb oma raamtus, et "Ma olen saanud armastuses haiget, väga haiget. Olen olnud kogu elu nagu kerratõmbunud siil," Ma olen arvanud alati, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid Erikaga on just vastupidi. Ning eriti eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ma tean inimesi kellele on Erika Salumäe suureks eeskujuks, peale tema raamatu lugemist tunnen ma ennast ka ühe sellise inimesena.
osakonnalt vaeslapse ülalpidamise eest tasu. Niisiis läksidki Jaan ja kojanaine lastekaitse osakonnalt tasu küsima, kuid neil see ei õnnestunud. Osakonna juhataja tahtis hoopis Jaani panna lastekodusse. Sellist varianti ei osanud kumbki arvata. Niisiis Jaan läkski lastekodusse, kuid enne seda ta jättis üliõpilasele teate, et läks. Kui Jaan kohale oli jõudnud, siis ta vaatas aias ringi. See aed oli hästi puhas. Varsti, kui ta oli natuke ringi vaadanud, tuli lastekodu juhataja temaga rääkima. Jaanile ta eriti ei meeldinud. Nad läksid juhatajaga sisse ja Jaani saatis tema tuppa härra Jõgis. Kui nad tuppa jõudsid, rääkis härra Jõgis Jaanile reeglitest ja söögiaegadest. Kui Jaan teiste lastega kokku puutus, tundis ta kohe, et Krõhva ja Kodja on pahad poisid. Jaanil oli Kodja ja Krõhvaga tihti kaklusi, kuid Jaan võitis need alati ja Jaani hakati kutsuma Teraseks, sest ta oli tugev. Jaan töötas tublisti ja ta ei kartnud lastekodu
Rein Veidemann Ege-Ly Viirmaa 10-2 Elulugu Rein Veidemann on sündinud 17. oktoobril 1946 Kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik, kirjanduskriitik ja õppejõud. Õppis aastatel 1954-1965 Pärnu 7-klassilises koolis ja Pärnu 1. Keskkoolis. Õppis 1969-1974 Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1981. 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga ja 2006. Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Rein Veidemann oli NLKP liige aastail 1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992. Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusen...
alles algus," lubab ta. Suureformaadilisel näitusel on esindatud 22 pressifotograafi tööd. Näituse kujundas Lii Treimann. Koostööpartner on Eesti Ajalehtede Liit. Viru Keskuse aatriumis jääb näitus avatuks 3. aprillini Näitusel olid tõesti huitavad pildid, mis peegeldasid Eesti elu eelneval aastal väga hästi. Pilte oli igast valdkonnast. Aasta Pressifoto ja parima uudisfoto auhinna sai Erik Prozes Äripäevas fotoga ,,Minister, anna aru" Sotsiaalministeeriumi tellimusel Pärnu lastekodu peatöövõtjast ehitaja jättis alltöövõtjatele tasumata. Samaaegselt lastekodu avamisega nõudsid tüssatud alltöövõtjad väravas oma raha. Fotol jagab sotsiaalminister Hanno Pevkur neile omapoolseid selgitusi. (Pilt nr 1) Minu lemmikpildid olid Raigo Pajula foto Nõmme linnaosa vanemst Rainer Vakrast, kes vaatab ahstusega Nõmme turuhoone põlengut. Sellel pildil on tabatud väga ehtne emotsioon sellist vaatepilti vaadates. (Pilt nr 2)
SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND ORBUDE JA VANEMLIKU HOOLITSUSETA LAPSED OLUKORD EESTIS Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin selle teema selle pärast, et olen päris tihedalt seotud Käopesa väikelastekoduga ja sealne elu-olu on hästi teada. Asenduskodus võivad olla küll kõik võimalused laste heaoluks- soe toit, puhtad riided, võimalused huvitegevuseks, aga ikkagi ei suuda lastekodu pakkuda parimat kasvukeskkonda pere. Asenduskodus on laste eest hoolitsevate täiskasvanute ring liiga suur ning tegu on ikkagi töötajatega, kes võivad asutuses vahetuda. Kui laps on kellessegi kiindunud ja see inimene mingil põhjusel töölt lahkub, siis see suhe katkeb ja lapsele on see väga valus, Uuesti kellessegi kiinduda on veelgi raskem. Samuti võib olla probleemiks see, et lastekodus töötavad enamasti naised, seega laste kokkupuude meesterahvastega on liiga väike.
Amandus Adamson (1855-1929) Sündis Paldiskilähedal Uuga-Rätsepalmeremehe pojana. 7 aastaselt saadetakse Toom-Vaeste kooli mida pidas Toom kogudus ja Eestimaa Rüütelkond. Lapsed õppisid majapidamise ja aiandustöid. Seal ilmnes Amandusel armastus nikerdamise vastu. 14aastaselt põgenes lastekodust ning läheb Peterburi Kunstide Akadeemiasse(PKA),kuid nooruse tõttu ei võetud vastu. Lastekodu kasvandikuna õppis edukalt Tallinna Greiskoolis erinevaid keeli. Lastekodu reziim muutus talumatuks ja ema võttis ta koolist ära. 1870 sügis astus Tallinna Bergi puutöökottaametit õppima. Tema ülesanne oli ornamentide lõikamine mööblile. Pühapäeviti külastas Tallinna keskaegseid kirikuid kus oli rikkalikult puunikerdusi. Esimene töö figuur ,,Lamav mees". 1876-1879-õppis vabakuulajana PKAs proffessor von Bocki ateljees. Seejärel töötas Peterburi
.......................................................................................................... 11 Adoptiivpere ............................................................................................................. 11 Lapsendamine............................................................................................................ 12 Asendushooldus......................................................................................................... 13 5. Lastekodu..................................................................................................................... 14 Kasvataja....................................................................................................................16 6. 1.4 Last ümbritsev keskkond....................................................................................... 18 Kultuuri keskkond....................................................................................................
kuppelsaal ja läänetiival asuv sammassaal. Härrastemaja taga paiknevat parki ümbritseb kaarjalt suur paistiik. Hoone hämmastab vaatajat praegugi oma kunagise aristokraatliku suurejoonelisusega. 1958. aasta remont- ja restaureerimistööde aruandest selgub, et algselt oli valge saal olnud pastelsetes toonides (rohekasvalge, helehall, uksed-aknad sinakasvalged). Välisfassaad oli algselt ookerkollane, sokkel sinakashall. Muu hulgas on aruandes kirjas, et saali kasutati lastekodu ajal ka võimlana. 5 Hoone seisukord Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja
,,HULKUR RASMUS" A. Lindgren Kokkuvõte ,Teemad ( leiate mida otsite ) ,Hulkur Rasmuse kirjeldus, lugemiskontroll. Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii väga, et valitakse tema, et tema saab koos nende kenade inimestega elama hakata ja võib tunda nende hoolitsust. Poiss püüdis endast igati head muljet jätta, kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik untsu ja ta näis nii kohmakana
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming
ta ametist. Õppides vaimulikuks vastu tahtmist arvatakse et ta teeskles haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja Ospedale della Pietà tütarkaste lastekodus. Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg. Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli. Vivaldi tegeles aktiivselt ka heliloominguga, ning tema teoseid esitasid lastekodu lapsed kontsertidel. 18. sajandi esimese kolmekümne aasta jooksul, jagunes avalik muusikaelu kolme institutsiooni vahel: Püha Markuse Katedraali orkester, neli lastekodu ja mitmed ooperiteatrid, Juba 1711. aastaks oli Vivaldi töötanud neist kõigis kolmes, viimasena ooperiteatris Teatro Sant' Angelo 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte Itaalia linnades ja välismaal. Töödates vaheaegadega edasi ka lastekodus. 1713
Ch. Bronte ,,Jane Eyre" Jane, Pochester E. Bronte ,,Vihurimäe" Headcliff, Catherine W.M. Thackeray ,,Edevuse laat" Amelia Sedley, Rebecca naine otsib õnne, Shay kangelased puuduvad Dickens ,,Oliver Twist" Oliver, Nancy lastekodu, tänavaelu Ingl. O. Wilde ,,Dorian Gray portree" Dorian, Basil, Henry ebamoraalsus Stevenson ,,Aarete saar" Kapten Flint ,,Röövitud" G.H. Wells ,,Ajamasin" Veena hoiatusromaan, teaduslik fantastika Wells ,,Nähtamatu"
tunnistas Regine oma tütreks ning raha, mis teenija mehele pakkus, läks lapse kasvatamisele. Samal ajal olid proua ja härra Alving oma poja andnud välismaale kasvatada. Hiljem võttis proua Alving Regine enda juurde elama ning kui tema poeg tagasi koju tuli, armusid poolõde- ja vend teineteisesse. Regine unistas, et Osvald võtaks ka tema ükskord Pariisi kaasa ning õppis seepärast usinasti prantsuse keelt. Osvald saabus koju just enne lastekodu avamist, mida rahastas pastor Manders. Proua Alving oli temasse kunagi armunud, kuid mees tõukas ta eemale. Ööl vastu avamistseremooniat põles lastekodu aga maani maha ning samal päeval sai proua Alving teada suhtest Regine ja Osvaldi vahel ning plaanis siis neile rääkida tõtt nende ühisest isast. Kuid veel enne rääkis poeg emale, et tal on süüfilis ja lootis, et Regine aitaks tal võtta morfiini üledoosi. Kuid kui Regine Osvaldi haigusest ja teineteise sugulusest teada sai,
Kuidas saab igaüks meist muuta ühiskonda? Ühiskond moodustub elukeskkonnast ja seal elavatest inimestest. Inimesed arenevad pidevalt ja uute mõtetega, mis sellega kaasnevad, muudavad nad ka ühiskonda ümber enda. Muutus ühiskonnas võib alata ka kõige väiksemastki asjast. Näiteks mõne heategevusliku tegevusega tegeledes. Osavõtuga sellistes tegevustes on võimalik teha enda ühiskonna jaoks palju head. Kas siis aidates loomi, loodust, lastekodu lapsi või üleüldse inimesi, kes on halvemas seisus kui teised. Mina ise olen käinud abis toidupangal, aidates koguda toiduaineid, mis lähevad suurtele või vaesust kannatavatele peredele. Sellised heateod aitavad muuta ühiskonda helgemaks ning avardavad inimese enda silmaringi. Aktiivsed kodanikud saavad ühiskonna muutuste nimel kaasa rääkida ka linnavalitsuses. Seal saavad nad avaldada enda arvamust ja ideid kuidas praegust ja tuleviku ühiskonda paremaks muuta
Fourth level Linnuse oli algselt ehitanud Fifth level prantsuse aristokraadid kes põgenesid revolutsiooni eest. Pärast II maailmasõda ja selle käigus kasutati seda lossi kui lastekodu. 1980 sellest loobuti. Dadipark - Dadizel, Belgia Click to edit Master text styles Second level Third level Lihtne Fourth level mänguväljak, Fifth level Dadipark avati 1950 ja suleti
käsitlemisele moraalse, normaalse ja tervisliku alternatiivse seksuaalkäitumisega. Kuna traditsiooniline abielu toimub mehe ja naise vahel, siis olime kindlalt samasooliste paaride kristliku laulatuse vastu. Suutsime saavutada kompromissi ja alternatiivina pakkusime välja kooselu registreerimise läbi kooselu lepingu, mille peavad allkirjastama lepingu mõlemad pooled. Olime tugeval arvamusel, et samasoolised paarid ei tohiks lapsendada lastekodu last kuna see oleks lapsele halb eeskuju, samuti ei suudaks pakkuda samasooline paar korraga ema, isa armastust ja hoolt. Tekkis lahkarvamus, ning LGBT ühing väitis, et samasooline paar võib pakkuda ka rohkem armastust ja hoolt kui traditsiooniline pere. Oma arvamust põhjendasid nad sellega, et traditsioonilistes peredes on rohkem tülisi, ning on oma loomult ebastabiilsemad. Mõneti toetas MTÜ lastekaitse liit LGBT ühingut ja
põhikirja artikli 7 raames vastu võetud meetmete puhul. Rahvusvaheline kohus Majandus ja sotsiaalnõukogu Hooldusnõukogu Struktuur Sekretariaat ja Julgeolekunõukogu juhtimine Peaassamblee Lisaks veel fondid, eriagentuurid ja programmid Liikmed ja ÜRO peasekretär on liikmeks António Guterres saamine Lastekodudes kasvanute RKO-le lastekodu aastate eest EVP-de lisamine. Lastekodulaste kodakondsuse probleemi lahendamine. ÜRO Koostöö sotsiaalabiametite ja Sotsiaalministeeriumiga, riigikogu saavutus liikmete ning Riigikogu ed Sotsiaalkomisjoniga. Vanemliku hoolitsuseta kasvanute elamispinna taotlemise süsteemi käivitamine. Traditsioonide loomine Eesti sai ÜRO liikmeks 17. septembril 1991
VAIMUDE J A A M Elo-Maria Roots Tegelased: Eliisabet (Helen) Maiu (Mäx) Fred (Mäxi vend) Elmar Sarapuu (eesti keele õpetaja). President ja ta naine (Heleni ema ja isa) Ines, Heleni tädi (Heleni olemispaik) Müller (kuri ja kiuslik) Ege (joodikust isa, vaesus,ema jõuetus) Maiu(Mäx): Lastekodu Klassikaaslane Poisilik Hea sõbranna Fred (hauakaevaja): 28 aastat vana Elab surnuaias Budist Mäxi vend Ilus välimus Heleniga keerulised suhted Ilma hariduseta Vanglas 8 aastat Fred(hauakaevaja): 28.aastat vana. Elab surnuaias. Budist. Mäxi vend. Ilus välimus. Heleniga keerulised suhted. Ilma hariduseta. Vangla 8.aastat. Elmar Sarapuu: Eesti keele õpetaja Heleniga sobiv Raamatud Summerhill (Inglismaal tegutsev kool, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi) Kohvikus (Helen, Mäx, Fred...) Koolis Ege: Vaesus Vägivald Ema jõuetus Koolis Kodune elu Sündmused: Beriti ja Hele...
Kahjuks mitte, sellega parandame hoopis lätlaste elu ning kolime hoopis välismaale ära. St: üle mere Soome Norra ja Rootsi. Hetkel kuulub Eestile 45 339 ruutkilomeetrit maad, nelikend seitse linna neist viis vallasisesed, viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni, Eesti kui minu kodumma, mille olukorda mina muuta ei saa kuna riiki valitsus on isepäine jõmpsikas. Kuid minu eesmärk on aidata Lastekodu lapsi. Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort. Neist 1 048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel. Asenduskoduteenusel olevatest lastest 44% (485) on puudega. Iga kolmas (31%) asendushooldusel olev laps elab eestkoste- või hooldusperes ja ülejäänud (69%) asenduskodudes. On Eestis 35 asenduskoduteenuse pakkujat.
Neile püstitaksin ausamba Eestlased on läbi ajaloo pidevalt pidanud võitlema enda, oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See on nad kasvatanud tugevaks ja sihikindlaks. Üks õige eestlane ei löö millegi ees risti ette ja on alati valmis lõpuni minema. Meie kaunis kodumaa on näinud palju tublisid inimesi, olgu siis nendeks meie kuulsad olümpiavõitjad kes panid iga eestlase oma päritolu üle uhkust tundma või tavalised kodanikud kes on midagi head teinud ja said Eestimaa uhkuse tiitli. Esimesed kaasaegsed olümpiamängud leidsid aset 1896.aastal Ateenas. Selle 112-aasta jooksul on eestlased võitnud 25 kuldmedalit. Seda kogust ei anna võrreldagi venelaste või ameeriklastega, kuid uhke tunne on isegi selle vähese üle. Eesti on väga väike riik ning siit ei võrsu palju andekaid sportlasi, kuid see käputäis on teinud ära suure töö, mis läheb paljudele hinge. Näiteks,siis kui toimusid 2006.aastal Torinos taliolümpiamängud...
siiski oma tahtmine saavutada. Ema surma tõttu muutus tüdruk ka aina ahnemaks ja jonnakamaks. Näiteks ei olnud Lolita rahul professori antud taskurahaga, kuid jonnides ja kaubeldes sai ta ka lõpuks lisaraha. Raha ja asju sai tüdruk ka Humbertiga seksimise eest. Lolita oli professori osavalt umber sõrme keeranud ning kasutas ära mehe kirge. Peale Charlotte´i surma jäi Lolita professor Humbertiga, kuna lapse teine võimalus oleks olnud vaid lastekodu, kuhu ta kindlasti minna ei soovinud. Nii nad elasidki Humbertiga kahekesi, kuni päevani, mil tüdruk haigestus ning ta haiglasse tuli viia. Järgmisel hommikul, kui Humbert Lolitale järele minema hakkas, oli tüdruk kadunud. Tüdruk oli teinud uue valiku, ning ta soovis olla hoopis ema tuttava Quiltyga. Professor otsis Lolitat pööraselt taga, kuid asjatult. Kolme aasta möödudes sai Humbert Lolitalt selgitava kirja, milles rääkis tüdruk, et ta on abiellunud ning lapseootel
Kahjuks selles lasteaias sellist võimalust ei ole, kuna rühmades on palju lapsi aga rühmas on üks õpetaja ja õpetajaabi. Õpetajaabil on palju oma tööd, ta koristab ja peseb nõusi. Tal ei ole ka aega tegeleda selle lapsega individuaalselt. Ma arvan, et see laps peaks käima sellises lasteaias kus on rühmades vähe lapsi ja kus õpetaja saab individuaalselt lapsega tegeleda. Selleks, et lapsele koht sellises lasteaias saada peaksid lastekodu juhatus ja lasteaia juhtkond koostööd tegema. Õpetajad peavad üles märkima kõik mida see laps teeb ja kuidas käitub, kuidas suhtleb teiste lastega ja täiskasvanutega. Lapse eest ei tohiks õpetaja teha ära seda, mida ta on ise suuteline tegema. Laps peaks ise riidesse panema kuna ta on juba nelja aastane ja mänguasjad võib ka ise ära koristada. Kui õpetajal pole aega siis ta peaks kusagilt selle aja võtma, et lapsel lasta enda järgi koristada. Nii
tohi usaldada). Ann käib politseis tunnistusi andmas ja peale seda kodus olles saab ta kokku Gregoriga, kelle ta korraks tuppa kutsub, Gregor proovib Anni mõjutada, et „Kunagi pole minust keegi hoolinud, mida ma küll lootsin, ’’ kuid Ann ei usu seda enam. Ta läheb nuuksudes nurka kuni tuleb sisse uksest Anni kasuisa, kes poisi minema ajab. Peale seda palub Ann oma kasuisal talle jutustada, kuidas tema elu oli lastekodus (sest ta kasuisa oli ka lastekodu laps ja ta polnud kunagi tahtnud sellest rääkida).
oma dokumendid ühte nendest koolidest. Sain sisse riigieelarvelisele kohale ja praegu õpin juba teisel kursusel ja ma pole seda hetkegi kahetsenud. Sotsiaaltööd läksin ma õppima täiesti teadlikult, mitte lihtsalt niisama. Mulle meeldib aidata; eakaid, puuetega inimesi, eriti aga lapsi, kes on mingil põhjusel jäänud ilma hoolivast ja armastavast kodust. Nii mõnigi laps ei teagi, mis see kodu üldse on, kuna nende jaoks on koduks olnud lastekodu. Loomulikult võib lastekodu olla samuti kodu, kuid kas ikka on? Niisiis hakkasin õppima sotsiaaltööd. Motivatsioon selleks oli olemas, ma teadsin päris kindlalt, et see on täpselt minu jaoks ja kui ma sellel teemal ükskõik kellega rääkisin, siis kõik kinnitasid seda oma positiivse arvamusega, et ma sobin väga hästi sellele erialale. Minu eesmärgiks ei ole saada mingiks ametnikuk, mulle meeldib minu töö mida ma hetkel teen ja seda tööd teen ma südamega.
(koerte haukumine, kirjanike liit, raamatute nimekiri, vigade parandus, majatarvete kauplus, teaduste akadeemia) Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis, kui ta tõesti väljendab mingit kindlat mõistet. Selliseid sõnaühendeid on kõige rohkem täiendiga laste, naiste, meeste ja noorte: LASTE: lastearst, lastehaigus, lastehaigla, lasteaed, lastekodu, lastepäevakodu, lastelaager, lastebassein, lastestaadion, lastekeel, lastelaul, lastekoor, lastepidu, lastepesu, lasteriided, lastemood, lastekirjandus, lasteetendus, lastesaade. NAISTE: naistearst, naistehaigus, naistepolikliinik, naistenõuandla, naistepesu, naisteriided, naistepäev, naisteajakiri, naistesadul. MEESTE: meestepesu, meestesokid, meestesärk, meesteasjad, meesteajakiri, meestenaljad.
Me otsime õnne kaugelt, kuid tuleks vahel vaadata enda ette ning märgata kui palju on õnne ja rõõmu tegelikult meie ümber. Õnn on see kui sul on lähedased kes sinust tõeliselt hoolivad, kellele lähed sa tõeliselt korda. Kes on tühipaljalt selle üle õnnelikud, et sa eksisteerid. See on üks suurimaid rõõme ja see on suur õnn. Kuid, kas on siis kõik inimesed õnnelikud? Kaugeltki mitte on paljusi, kes on õnnetud. Näiteks lastekodu lapsed, kellel pole vanemaid, kes neid armastaks ja toetaks. Kes oleks neile toeks rasketel valikutel, Nad on jäetud ilma on suurimast rõõmust , oma vanematest. On olnud see vanemate halvad eluviisid või mõni muu saatuse keerdkäik, mis on lapse vanemast eraldanud. Kas peitub õnn ainult selles, kui tehakse sind õnnelikuks? Ehk on õnn ka see, kui oled teinud kellegi teise õnnelikuks. Ja see tasu ei pea olema materiaalne , see silmade sära või südamest
Tema esimeseks erakonnaks oli Keskerakond, kust ta küll lahkus. Kusjuures tal oli ka suhe Edgar Savisaarega, kes soovis alles pärast valimiskampaania lõppu ühist tulevikku. Lisaks on olnud ta ka Rahvaliidu kui ka SDE liige, millega taas ühinedes sai ta vägivaldseid ähvardusi. Samuti on ta töötanud ka Tallina Linnavolikogus erinevatel ametikohtadel. Minu jaoks üheks suuremaks avastuseks Erika Salumäe kohta, et ta on pärit lastekodust. Seni on mulle jäänud mulje, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid ma eksisin. Ning eriti märkimis väärne on see, et lisaks eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Erika Salumäe on tugev naine ta osales ja osaleb seni spordis, poliitikas kui ka leidis ja leiab aega oma isiklikuks armueluks. Kui raamatu kohta küsida minu arvamust, siis on mul üht kui ka teist öelda. Minule tundus see raamat olevat kuidagi pinnapealine. Kohati tundus, et see oli aus, kuid
Ning kui asjad soetatud, siis osatakse ainult algselt nende üle rõõmu tunda ning seejärel tekivad omakorda uued soovid. Näiteks lastekodulaste kõrvalt elavad tavapered liigagi hästi. Neil on olemas kodu, vanemad ja võib-olla isegi õde ja vend. Eelnimetatud on lastekodus elavate jaoks kõik, millest nad vaid unistada saavad. Seetõttu on neil südames tihtipeale tühimik ning proovivad seda asendanda kõik võimalike vahenditega. Televisioonis on palju näidatud, kuidas lastekodu kasvataja on neile nagu ema. Annab neile nõu, ulatab abistava käe ning panevad uskuma imedesse. See näitab, et südamega asja kallal inimesi leidub ja mitte vähe. Ilmselgelt on võimalik võrrelda ka lastekodulapsi kodututega, kellel puudub igasugune peavari nii vihmastel kui ka külmadel ilmadel. Viimased peavad ise otsima endale toitu ja on õnnelikud isegi hallitanud saia leidmisel. Peaasi, et mõne suutäie päeva jooksul saaks.
Woldemar Baron Stackelberg valitses Abjat 1844-1878.Abja mõisas algas talude raharendile viimine 1836. aastal ning nende päriseksmüük 1843. Abja jäi Stackelbergide kätte kuni mõisate võõrandamiseni. 1923. aasta kevadel, kui viimast härrat Charles von Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse gümnaasium ja 1930. aastal kodumajanduskool, Teise maailmasõja järel aga lastekodu. Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950. aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastatel tegutses hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, selle paariliseks olnud tall-tõllakuur on aga hävinud. Abjaku küla kivikalmed Pärnu maantee ja Sarja tee vahel asetseb üks vana kalmekoht, mis pärineb 1211.aastast. Esimene eesti arheoloog Jaan Jung uuris seda kalmet, ning tema arvates oli see Läti
.................... 13 Sõmeru noortekeskus........................................................................................ 13 Rakvere noortekeskus....................................................................................... 13 Vinni perekodu.................................................................................................. 14 Lisa asutus internetist.......................................................................................... 15 Tallinna lastekodu.............................................................................................. 15 Kokkuvõte............................................................................................................. 16 Kasutatud allikad:................................................................................................. 17 Sissejuhatus 05.-09.10.2015 käisin vaatluspraktikal Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Külastasin erinevaid hooldus-, laste- ning perekodusid
arvavad, et teiste probleemid pole nende mure, leidub siiski ka neid, kes igal võimalikul hetkel on valmis jagama ka niigi vähesel hulgal olemasolevaid ressurse. See on igaühe enda valikuvõimalus. Ka meie perel on olnud raskeid aegu, kuid isegi siis oleme aidanud teisi endasuguseid abivajavaid inimesi. Näiteks on läbi aegade meie koolis tehtud koostöö Elva väikelastekoduga, mille raames kogutakse teistele mitte-vajalikke mänguasju, riideid ja muid tarbeid neile, kes neid enam vajavad - lastekodu lastele. Meiegi perekond sorteeris igal aastal niiöelda "inventuuri" tehes välja neid asju, mida saaks annetada ja lisaks oleme alati enda pere poolt ostnud suure karbi, kas piparkooke, küpsiseid või komme. Selle kõrvalt, kui aiamaal on olnud eriti hea saagiaasta, oleme jaganud valminud vilju oma ümbruskonnas elavate inimestega, näiteks sõbrannadega, naabritega ja nii edasi. Teistega jagamine on meie perekonnas tavaline asi.
,,Oliver Twist" Arvustus käib inglise realismi suurimaks esindajaks Charles Dickens´i teose ,,Oliver Twist" kohta. Teose tegelasteks on loomulikult Oliver, Sikes, Fagin, Kaval Vigurivänt, Nancy, Rose Maylet ja vanaisa. Oliver on 11 aastane orb. Ta kasvab üles vaestemajas vaesuses ja viletsuses. Ta ema suri ja siis pandi ta sinna. Sel ajal kui lapsed nälgivad, naudivad lastekodu ülevaatajad rikkalikke lõunaid. Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada. Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu. Kuna Oliver pole mingi papist poiss ja julgeb oma õiguste eest seista, otsustab vaestemaja omanik ta edaspidiste probleemide vältimiseks surnumatjale abimeheks müüa. Aga kuna surnumatja ütles halvasti Oliveri ema kohta
lugupeetust ning vivaldi kirjutas neile erinevaid kantaate jm. palasid. Hiljem, 1704 lisati tema kohustuste hulka ka viiulijuhendaja amet. Tema, muusikaõpetaja koht oli lastekodus igal aastal vaidluse küsimus ning 1711 otsustati tema vastu, aasta hiljem kutsuti ta ühehäälselt tagasi ning edutati muusikaala juhatajaks seal. Hiljem vivaldi avaldas mitmeid teosekogumeid nii pühendamata kui kellelegi pühendatud. Kuigi vivaldi reisis palju, maksis lastekodu talle selle eest et ta neile kaks kontserti kuus teeks. Hiljem hakkas vivaldi ka oopereid kirjutama (kuna tol ajal oli ooper suurim tõmbenumber) ning esimene päris tema ooper mängiti 1715(arsilda, regina di ponto) teatris mida vivaldi ise juhtis ning mille tsensorid ära keelasid ning loa alles järgmiseks aastaks andsid. 1716 tegi vivaldi veel kaks ooperit millest üks (La costanza trionfante degli amori e degli odi) oli nii populaarne et seda mängiti aastaid hiljemgi.
suhteliselt ebaõiglane, sest laps ei saa valida, kas sünnib perekonda, kus ema saab 20 000 või 3 000 krooni kuus. Meie homset päeva kujundavad ka need lapsed, kes peavad ära elama vaesusepiiril. Vaevalt, et nad usuvad valitsusse, kes on loonud nii ebavõrdsed seadused nende jaoks. On ka näiteid, mille puhul võib öelda, et juba praegu mõeldakse homse peale. Augustis korraldas MTÜ EuroNoor heategevusfestivali Kultuurikatlas, mille eest korjatud raha anti üle Tallinna Lastekodu Mustamäe keskusele. Korraldajad olid kindlad, et lapsed on meie tulevik ning korjatud raha eest saab parandada lastekodude heaolu, osta uusi riideid, mänguasju. Tähtis on näidata, et nendest hoolitsevad mitte ainult nende kasvatajad, vaid ka võõrad inimesed. Sellise hoolitsusega kindlustub laste sisemaailm ning sünnib usaldus ühiskonna vastu. Meie homne päev oleks helgem, kui poleks vaja tunda hirmu, nähes prügikastis sobravat
JUHTUMIKIRJELDUS Kliendi nimi on Katrin ,23 aastane , alates 2009 aasta Oktoobrist puudub kindel elukoht. Katrinil on 6 aastane poeg Robin , hetkel elab laps tema endise elukaaslasega Vitaliga , 27 aastane , elab Rakvere korteris , mida ta hetkel üürib. Vitali töötab juba aastaid Rakvere Lihakombinaadis. Peale poja sünnitamist , vahetas Katrin tihti elukohta ja elukaaslasi , alates 2006.a elab rakveres , registri järgi on ta Rakvere KOV täpsusega . Suhted Vitaliga on pingelised , peres tülitsetakse sageli, süüdistatakse üksteist , puudub usaldus . Suhted Katrini ja Robini vahel on head , kuid ema on kinnise iseloomuga , suhtleb lapsega minimaalselt , ei oska lapsele seletada ega õpetada . Katrin tuleb oma lapse hooldamisega toime , ka oskab ema teha koduseid töid ja kodu korras hoida .Katrini elukaaslane Vitali soovib oma isadust tuvastada Robini suhtes . Katrin andis selleks oma suulise nõusoleku , kuid venitab aega vajalike dokumenti...
Sotsiaalpedagoogika eellugu : · Kehvemate toetamise katsed kesk- ja uusaja vahetuses. · Töö sai uue tähenduse kui seda seostati sotsiaalse enesetundega. · Töökasvatus kujunes sotsiaalprobleemide, sh vaesuse leevendajaks. · Vaesus polnud enam eelmise elu pattude karistus, vaid ajutine seisund. Esimest korda kasut sots.pedag. mõistet Saksamaal 1840-datel . J.L Vives (1492-1540) · Arendas orbude ja vaeste laste aitamiseks töökasvatuskeskse pedagoogilise programmi. · Sotsiaalpedagoogika eellugu kestis mitmeid sajandeid, ilma seda sõna kasutamata. · Oluline oli mõtteviisi kujunemine. F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas ...
aga ooperit armastav linn. 1731. aastal naases ta taas Veneetsiasse, et juba aasta hiljem minna Mantovasse ja Veronasse. 1718. aastas sagenesid Vivaldi reisid teistesse Itaalia linnadesse veelgi. Ta käis seal, kus kanti tema teoseid ette. Viimased aastad Pärast Prahas elamist keskendus Vivaldi peamiselt vaid ooperite kirjutamisele. Instrumentaalmuusikast anti veel välja vaid mõned tema tsellosonaadid. Kontserte kirjutas ta veel lastekodu jaoks, mis hakkas 1735. aastast maksma kindla palgana 100 tukatit aastas, ning käsikirjade müügiks eraisikutele. Vivaldi sõnul teenis ta käsikirju eraisikutele müües rohkem, kui lasta kirjastustel teoseid välja anda. Vivaldi oli kuulus üle Euroopa, mistõttu võis ta oma teoste eest küsida kõrget hinda. Kasulik oli talle ka tema töötempo. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. 1738
Ülesanne 1: Tähelepanelik kuulamine Katsetasin tähelepanelikku kuulamist suheldes lastekodu kasvatajaga. Viibisin lastekodus põhjusel, kuna üks poiss oli seoses vägivaldse käitumisega koolist kõrvaldatus ja viibis koduõppel. Eelnevalt olin tutvunud kirjandusega, kuidas kasutada aktiivse kuulamise tehnikat. Lõpetasime õpilasega tunnid ning kasvataja kutsus mind kohvilauda. Kasvataja hakkas rääkima tööalastest ümberkorraldustest, mis alates 1. märtsist käesoleval aastal nende lastekodus kehtima hakkasid. Lasin kasvatajal rahulikult ära rääkida. Oma hoiakuga näitasin,
Rasmus on väike poiss, kes elab lastekodus. Tal on seal head sõbrad, kuid talle ei meeldi sealne õhkkond. Juhataja on väga kuri ja ei saa aru, kui raske Rasmusel on. Kord tulid lastekodusse kaks korralikku inimest. Nad tulid endale last valima. Kõik lastekodu lapsed pesid end seepärast korralikult ära ja panid end ilusti riide. Katsuti ka korralikumalt käituda. Proua ja härra olid tõesti väga hoolitsetud ja heade kommetega. Nad istusid pargis koos juhatajaga pingil ja jälgisid lapsi. Rasmus lootis nii väga, et valitakse tema, et tema saab koos nende kenade inimestega elama hakata ja võib tunda nende hoolitsust. Poiss püüdis endast igati head muljet jätta, kuid alati, kui ta seda teha proovis, läks kõik untsu ja ta näis nii kohmakana. Tundus, nagu ei teaks ta headest kommetest midagi. Ometi oli ta väga sõbralik ja lahke poiss. Rasmus oli väga kurb, kui nägi, et proua ja härra vankrisse istus hoopis lokkis peaga tüdruk, kes ei olnud...
Teisi, lihtsamaid ruume võivad remontida mistahes ehitusorganisatsioonid. /7/ Kokkuvõte Riisipere mõis on nii ajalooliselt kui ka arhitektuuriliselt väga väärtuslik objekt, kuid nagu me järeldada võime on praegu kogu hoone interjöör ja ka eksterjöör väga halvas seisus. Läbi ajaloo on oma panuse nii restaureerimises kui ka üldises korrashoius andnud paljud erinevad omanikud alates hoone ehitamisest kuni ajani mil seal teguteses lastekodu. Praegu on Riisipere mõis eravalduses ning kõigle inimestele ööpäevaringselt avatud, mis on paratamatult kaasa toonud hoone rüüstamise. 6 Kasutatud allikad: 1. http://www.mois.ee/harju/riisipere.shtml 2. Nissi vald, Riisipere mõis. Arhitektuuriajalooline ülevaade ja soovitused mõisaansambli kasutamiseks. H. Sirts, I. Kuuse, E. Krasnostsokova. A-2821 3. Harju maakond Nissi vald Vilumäe küla. Riisipere mõis. Hoone tehniline seisukord ja fotomaterjalid. A-4698
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
