müügiks. Fondibörsid organiseeritakse harilikult aktsiaseltsina või riikliku asutusena. Börsi juhib tavaliselt fondikomitee, valitakse börsi liikmete üldkoosolekul, liikmeteks võivad olla nii juriidilised kui füüsilised isikud. Fondibörsi liikmed jaotuvad maakleriteks ja vahendajateks. Suurema osa oma kasumist saavad nad klientidelt, kelle ostu- müügisoove nad vahendavad. Maakler aitab kaasa ostu- müügiakti sooritamisele kahe huvitatud poole vahel. Tavaliselt sõlmivad maaklerid tehinguid klientide tellimisel ja nende kulul. Maakleri osas võivad olla füüsilised isikud, firmad ja organisatsioonid. Küllalt sageli on maakleriteks suured firmad, multinatsionaalsed kompaniid. Enamasti tegutsevad maaklerid klientidega sõlmitud lepingute alusel, mis sisaldavad lisaks ostu- müügi tehingute sooritamisele ka maakleri poolseid kohustusi turu uurimiseks, reklaamiks ja krediitide andmiseks. Maaklerid ei osta
82. V6lakohustust tõendavate väärtpaberite liigid 1) võlakiri e veksel; 2) obligatsioon; 3) hoiuse serifikaat 83. Tuletisväärtpaberid - liigid ja iseloomustus Liigid: optsioonid, forvardid ja futuurid e tiihtajalepingud. Optsioon annab 6iguse tulevikus aktsiaid osta v6i müüa varem kokkulepitud ajal ja kokkulepitud hinnaga. Forvard ja futuur sarnased eelmisega, kuid tähendavad lepingupooltele kohustust osta v6i müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 84. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberi turul Maaklerid tegutsevad kliendiagendina,ei oma väärtpaberile omandiõigust,saavad vahendustasu.vahendajad saavad uut kapitali juurde ja on seega tähelepanu all(ettevõtted) 85' Avatud investeerimisfond - osakuid, millel puudub sisuliselt kate ning investeerija v6tab tulu saamiseks riske k.a. ostuhinna mitte tagasisaamise riske 86. Kinnine investeerimisfond - osakud, mis annavad selle omanikule 6iguse osale fondi varadest
toodetest) ette, siis toote juures mida sooviti müüa ( samuti kallim toode) luges nime ette ja noogutas kergelt. Ning selle võte peitubki selles, et kliendile jääb mulje,et see toode on midagi väga head ja erilist. Järgimiseks müügitehnikaks võin välja tuua defitsiidi tehnika, see sõltub selles, et öeldakse, et kaupa on vähe järgi või, et on viimane. Toome heaks näiteks kinnisvara müügi, maaklerid ütlevad potensiaalsele ostjale, et peale teda soovib seda korterit/maja veel keegi, kes kuulub temaga samasse sotsiaalsesse gruppi, see teadmine jääb klienti rõhuma ning ta on nõus selle kinnisvara eest rohkem tasuma. Kas pole mitte hiilgav tehnika? Kokkuvõtteks võiksin öelda seda, et müügiprotsessi osad mida mina nimetasin ei ole ainsad, neid on veel ja veel ning samalugu kehtib ka müügitehnikatega. Iga teenindajale/müüjale
toodetest) ette, siis toote juures mida sooviti müüa ( samuti kallim toode) luges nime ette ja noogutas kergelt. Ning selle võte peitubki selles, et kliendile jääb mulje,et see toode on midagi väga head ja erilist. Järgimiseks müügitehnikaks võin välja tuua defitsiidi tehnika, see sõltub selles, et öeldakse, et kaupa on vähe järgi või, et on viimane. Toome heaks näiteks kinnisvara müügi, maaklerid ütlevad potensiaalsele ostjale, et peale teda soovib seda korterit/maja veel keegi, kes kuulub temaga samasse sotsiaalsesse gruppi, see teadmine jääb klienti rõhuma ning ta on nõus selle kinnisvara eest rohkem tasuma. Kas pole mitte hiilgav tehnika? Kokkuvõtteks võiksin öelda seda, et müügiprotsessi osad mida mina nimetasin ei ole ainsad, neid on veel ja veel ning samalugu kehtib ka müügitehnikatega. Iga teenindajale/müüjale
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse. Teenuste osa tootmisprotsessis on kolme käiguline. Esimene on uurimis- ja arenduste...
Kodutöö 4. Laevade prahtimine 1.Laevandusbörs Baltic Exchange – kirjeldage selle ajaloolist tausta, sh nimetuse päritolu, liikmed, omanikud, tegevuse põhimõtted, moto jm. Baltic Exchange: Asutatud 18. saj. alguses Londonis, kus siis algselt kaupmehed regulaarselt kohtusid kohvipoodides laevaomanikega (kes tihti olid ise ka kaptenid) ja sõlmisid prahilepinguid. Sellel vanimal ja tuntuimal prahiturubörsil kehtib brokerite/maaklerite käitumisreeglistik Baltic Code 2014. Liikmed: liikmete hulka kuuluvad laevaomanikud, laevamaaklerid ja prahtijad, samuti merenduse juristid, vahekohtunikud ja muud laevaliidud. Moto: iga liige kohustub järgima äritegevuse koodeksit, mis on kokku võetud motoga „Our Word Our bond“ tõlkes „Meest sõnast härga sarvest“. (Sümboliseerib eetika tähtsust kauplemisel). Lepingud sõlmitakse suuliselt ja alles hiljem kinnitatakse kirjalikult. Tegevuse põhimõtted: 1.Kõik turuosalised peavad oma lepingulisi kohustusi täit...
Futuurid 1. Futuurikauplemisega seotud riskid Futuuridega kauplemine ei pruugi sobida igale investorile. Futuuridega kauplemisel on võimalik kaotada väga suuri rahasummasid väga lühikese aja jooksul. Kaotused võivad olla piiramatud ning võivad ületada maakleri juures algselt deponeeritud summasid. Futuurid on väga suure finantsvõimendusega instrumendid, väikese tagatise juures on võimalik soetada väga suuri positsioone. Kui väga kõrge riskitase ei ole Sulle sobilik, siis soovitame futuuridega mitte kaubelda. Futuuridega seotud riske on lähemalt kirjeldatud järgnevas ingliskeelses tekstis: RISK DISCLOSURE STATEMENT FOR SECURITY FUTURES CONTRACTS Tähelepanu tasub pöörata ka futuurikauplemise reeglistikule (näit CBOT rulebook) eriti vigade ja trahvide sektsioonile. 2. Mis on futuur? Futuur on pooltevaheline leping, mis kohustab ostma või müüma varem kokkulepitud alusvara varem kokkulepitud aj...
nädal või kuu) lõpul. Kaalutud keskmise arvutamise kord ja sagedus sätestatakse ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjas. 2.4.3. Edasine kajastamine Edasine kajastamine 19. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. (SME IFRS 2.49 (b), 7 13.4). Börsil vm. reguleeritud turul kaubeldavate varude (näit. vili, nafta) vahendajad ja maaklerid kajastavad varusid õiglases väärtuses miinus müügikulutused, muutustega läbi kasumiaruande. (SME IFRS 13.3). Iga aruandeperioodi lõpul tuleb varude nimekiri kriitiliselt üle vaadata, et identifitseerida varude objektid, mille neto realiseerimisväärtus võib olla langenud madalamale nende soetusmaksumusest. (SME IFRS 13.19, 27.2) Järgmiste asjaolude esinemisel peab ettevõtte juhtkond kaaluma vajadust varude allahindluseks:
Nüüd kui soovitakse tehing sulgeda (ehk enne osteti ja nüüd peab müüma), siis sulgemishind saab olema 1,3132. Müümis- ja ostmishinna vahe on 1,3132 – 1,3127 = 0,0005 ehk 5 pipsi. Tehingu kasum leitakse nagu eelmises näites: (0,0001/1,3132)x100 000 = 7,61 eurot pipsi kohta. 7,61x5 = 38,05 EUR. Et dollaritesse ümber arvutada, siis korrutada läbi vahetuskursiga: 38,05x1,3132 ≈ 50 USD. Kuidas aga väikekaupleja nii suurt tehingumahtu saab võtta? Maaklerid pakuvad kauplejatele võimendust ehk leverage’i. Võimendus (ehk leverage) on definitsiooni kohaselt võime kontrollida väikese summaga suuremat hulka raha. Suurema tehingumahu tegemiseks kasutatakse väikest osa enda raha ja ülejäänud raha justkui laenatakse maaklerilt. Et ühte standardset lotti osta ei pea kaupleja panema mängu kogu oma raha, näiteks 100 000 USD, vaid läbi võimenduse peab ta 100 000 USD kontrollimiseks kasutama ainult $1000
turu täiesti uppi lüüa ning vähendada investeeringu tulusust. Näiteks, Brexitile või Eesti maksuseaduste muudatusele. 3 KAUPLEMINE Investeerimishuviline Eestist saab aktsiatega kaubelda kolmel viisil, esiteks panga kaudu, mis on kõige mõistlikum viis alustada investeerimisega kui pole varem seda teinud, maaklerfirma kaudu, sellega vaid peab väga ettevatlik olema, sest erinevad maaklerid pakkuvad erinevad hinnad ja nõudmised ja seega peab korralikult uurima ja võrdlema erinevaid investeerimisvõimalusi ja viimaseks on Balti börsidel. Et investorid saaksid aktsiaturu kohta ülevaatliku pildi, koostavad börsid reeglina aktsiaturu indeksi. Aktsiaturu indeks on indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes. Eestis kasutusel olevate indeksitega saad tutvuda NASDAQ-i veebilehel.
Aine „Rahanduse alused“ teemad ja nendes käsitletud põhiküsimused Teema 1 Finantskeskkond 1. Rahanduse mõiste ja põhiosad. Rahandus ehk finantsteadus on rahandust käsitlev teadusharu. Rahandus on finantsmajandus. Rahandus on finantsasjandus – rahaliste suhete süsteem. Rahanduse põhiosad: Riigi rahandus Kohalike omavalitsuste rahandus Ettevõtete rahandus Ettevõtjalik rahandus Majapidamiste rahandus 2. Ettevõtte rahanduse valdkonnad. Finantsjuhtimise põhieesmärgid ja valdkonnad. Ettevõtte rahanduse valdkonnad: Finantsturud ja –institutsioonid Investeeringud Finantsjuhtimine Finantsjuhtimise põhieesmärgid: Pikaajalises perspektiivis – ettevõtte väärtuse maksimeerimine omanike jaoks. // ettevõtte lihtaktsia hinna maksimeerimine Lühiajalises perspektiivis – kasumi maksimeerimine Finantsjuhtimise valdkonnad: Finantsjuhtimise üldosa – ...
Aktsia, investeerimisfondi osak. 78. Võlakohustust tõendavate väärtpaberite liigid. Võlakiri, obligatsioon, hoiuse sertifikaat. 79. Tuletisväärtpaberid. Liigid ja iseloomustus. OPTSIOON annab õiguse tulevikus aktsiaid osta ja müüa varem kokkulepitud ajal ja varem kokkulepitud hinnaga FORWARD JA FUTUUR- sarnane eelmisega, aga lepingupooltel on KOHUSTUS osta või müüa mingit kaupa kindlal ajal tulevikus lepingus fikseeritud hinnaga. 80. Maaklerid ja vahendajad väärtpaberiturul Väärpaberivahendaja- jur. Või füüsiline isik, kes omab väärtpaberi vahendaja tegevuslitsentsi ning kelle tegevuseks on müüa ja osta väärtpabereid maakler- agent, kes ostab või müüb oma kliendi jaoks, saades tehingu eest komisjonitasu. 81. Avatud investeerimisfond - fond, mis korjab raha investoritelt ning investeerib seda fondi prospektis määratud instrumentidesse ( aktsiad, võlakirjad jne) fondiosaku ( aktsia
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut PIIRIDETA MAAILM Referaat Õppeaine: Rahvusvaheline poliitökonoomia Juhendaja: Vanemteadur Toomas Varrak Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 PIIRIDETA MAAILM……………………………………………………………....4 Kokkuvõte…………………………………………………………………………….11 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...13 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva maailm on oma olemuselt ilma piirideta. Riigid küll omavad füüsilisi piire ja igal riigil on oma valitsus, küll aga kaubanduse ning parema majanduse jaoks tehakse endast kõik võimalik, et piirid (kvootide, tollimaksude, füüsiliste piiride jne. näol) ei jääks kaubandusele, innovatsioonile ja haridusele ette. Äri, innovatsioon ning uued teadmised on tänapäeva riikide alusteks, ilma nendeta ei ol...
Nominaalne üürimäär võib sisaldada ruumide parendusi ja soodustusi, mis kõik vähendavad efektiivset üürimäära. Erinevad nominaalset üürimäära alandavad kokkulepped on tänapäeval väga tavalised. Praktikas on üldjuhul avalikustatud nominaalse üürimäära näitajad, mis muudab turuolukorra analüüsimise keeruliseks ningmille mõjul hinnatakse üürimäärasid küllaltki tihti turu tegelikest tasemetest kõrgemateks. Maaklerid ja üürileandjad ei ole huvitatud soodustuste reklaamimisest avalikkusele, sest uued rentnikud ei pruugi soodustuste saamisest teadlikud olla ning nii jääb üürileandjale suurem vabadus. (Toompark 2003) Efektiivse üürimääraga on seotud ka kinnisvara rent ehk tegevustulu (ing. k. income return), milleks on renditasu, mida rentnikud maksavad ruumide kasutamise eest omanikule/investorile, reaalne tulu. Tegevustulu leitakse, kui efektiivsest ehk laekunud kogutulust lahutatakse
omahinna alanemine. Hoiab konkurente eemale Koormise stra. kõrge alghind, ostjateks vaid teatud turusegment, kui see segment on ammendunud alandatakse hinda ja minnakse järgmise segmendi juurde. 42. Turustuskanalid, nende pikkus ja laius. Turustussüsteemi intensiivsus, tõuke ja tõmbestrateegia.Turustuskanalid on ettevõtete ja üksikisikute kogumid, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajana toote liikumisel tootjalt tarbijani. NTX hulgifirmad, maaklerid jne. Laius näitab iseseisvate liikmete arvu turustuskanali samal astmel, pikkus näitab kanali moodustamiseks astmete hulka. Intensiivsus on määratud vahendajate arvuga, kes on hõlmatud hulgi ja jaemüügi astmete juures. Intensiivse turustrateegia korral kasutatakse sihttarbijateni jõudmiseks igat vahendit. Tarbija jaoks tähendab see minimaalseis otsimispingutusi ja poe soodsat asukohta. Tõuke stra
· Majanduse positiivne areng · Säästude akumuleerumine · Positiivne iive 71) Kuidas toimub kinnisvaraturu analüüs? · Turupiirkonna ja segmendi määramine o millised varad konkureerivad hinnatava objektiga? o kes on potensiaalsed ostjad? o millised on alternatiivid? · Tehinguinfo kogumine o müügitehingud ja- pakkumised: võrrelda nende erinevust, kas ajakohandus + või märgiga o ametlik tehinguregister, firma andmebaas, maaklerid, hindajad jt kaudsed allikad o info usaldusväärsus ja piisav täpsus · Info kontrollimine Kirjaliku kokkuvõtte koostamine 72) Selgita intressi mõistet. Intress tasu krediteerimuse eest. 73) Loetle krediteerimisvõimalusi · Laenud o kõige levinumad o tagatis · Muud krediteerimisvõimalused o Võlakirjad o Liising o Krediitkaardid 74)Loetle kinnisvara soetamiseks pakutavaid laenutooteid · Erakliendile o Tarbimislaen o eluasemelaen/liising
• Turustamine (distributsioon, jaotus) on tegevus, mille käigus toimetatakse kaup ostjatele. • See hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ning varude kontrollimist. Turustuspoliitika eesmärk on luua toote turule jõudmiseks turustuskanalid - so ettevõtete ja üksikisikute kogumid, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajana toote liikumisel tootjalt tarbijani. (Hulgi- ja jaemüüjad, agendid, maaklerid, tootja esindajad jt.) Turustuskanalite funktsioonid. Tootjat iseloomustavad kitsas toodete sortiment ja suured tootmismahud, tarbijat huvitavad lai sortiment ja väikesed ostukogused. Vahendajatel on oluline roll pakkumise kohandamisel nõudlusele. Turustuskanalite poolt täidetav esmane funktsioon on toodete füüsiline laialijaotamine. • Turustuskanali abil võivad tooted liikuda vahetult tootjalt lõpptarbijale ilma sõltumatute
teadmiste tootmine ja müümine, teiseks töötajad, kes opereerivad turuinformatsiooniga, koguvad, töötlevad ja levitavad seda, kolmandaks töötajaid, kes tegelevad infomasinatega ja infotehnoloogiaga, mis on mõeldud eelmiste tegevuste täiendamiseks ja abistamiseks. Seega on infotöötajate hierarhias esimesel kohal teadlased, leiutajad, õpetajad, ajakirjanikud, teisel kohal juhid, kontoriametnikud, juristid, maaklerid ning kolmandal kohal arvutioperaatorid, telefonipaigaldajad ja televiisoriparandajad. Websteri kriitiline küsimus on ennekõike seotud hierarhiate selguse ja subjektiivsusega, sest ka lihtsaima töö tegemiseks on vaja informatsiooni. Nii näiteks pidi enne masinaajastut töötav lihttööline omama kogu informatsiooni näiteks tooli valmimise protsessist ning selline detailsus teeb keeruliseks ühte infotööd teisest eristada. Infoühiskond ruumi kaudu
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse liikmed astuvad vahetusse, sest soovivad omavahel ressursse jagada. Maks...
puudutanud, lasid end veenda peamiselt kõneleja asjatundlikkusest hariduse alal; 5 pöörates vähe tähelepanu kõneleja argumentide tugevusele " kui ekspert seda ütles, siis peab see tõsi olema ". Tänapäeva elu kiire tempo, emotsionaalne pinge, väsimus või segased asjaolud, ei lase meil läbimõeldult tegutseda. Olgu see teema meile oluline või mitte, tuleb meil kasutada otseteed. Me ootame, et meie nõuandjad- raamatupidajad, maaklerid, arstid- teeksid meie eest otsuseid, sest nad on eksperdid ja me usaldame eksperte. Ärakasutajad On veider, et vaatamata sellele, kui laialt autmoaatseid käitumismustreid kasutatakse ja kui palju olulisemaks need tulevikus saavad, teab enamus inimesi nendest väga vähe. Võib-olla on põhjuseks just see, et need ilmnevad mehaaniliselt, ilma mõtlemata. Kuid mis iganes see põhjus ka poleks, on äärmiselt oluline ,et me teaksime nende kohta üht asja
· mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse
· mitteemiteerivad finantsvahendajad 14. Finantsvahendus (ingl k financial intermediation) Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. Finantsvahendusega tegelevad kindlustusandjad ja pensionifondid ning finantsvahenduse abiteenuseid osutavad ettevõtted. Finantsvahenduse abitegevusega tegelevad fondivalitsejad, börsid, valuutavahetajad, kindlustusagendid ja maaklerid. 2008. aastal oli vaatluse all 838 ettevõtet, neist 740 andsid oma tegevusest regulaarselt ülevaate statistilise vaatluse "Finantsvahendus ja finantsvahenduse abitegevus" raames. Peaaegu kõik Eestis tegutsevad finantsettevõtted on rahvusvaheliste standardite järgi väiksed, alla 50 töötajaga ettevõtted. Finantsvahenduse järel tehakse ka statistikat, mis iseloomustab ettevõtete finantsmajanduslikku tegevust. Finantsettevõtete kohta saadakse
vahel. Nominaalne üürimäär võib sisaldada ruumide parendusi ja soodustusi, mis kõik vähendavad kätte saadavat efektiivset netoüüri. Erinevad nominaalset üürimäära alandavad kokkulepped on tänapäeval väga tavalised. Praktikas on üldjuhul avalikustatud nominaalse üürimäära näitajad, mis muudab turuolukorra analüüsimise keeruliseks ning mille mõjul hinnatakse üürimäärasid küllaltki tihti turu tegelikest tasemetest kõrgemateks. Maaklerid ja üürileandjad ei ole huvitatud soodustuste reklaamimisest avalikkusele, sest uued rentnikud ei pruugi soodustuste saamisest teadlikud olla ning nii jääb üürileandjale suurem vabadus. (Toompark 2003) Netoüüriga on seotud ka kinnisvara rent ehk tegevustulu (ingl. k. income return), milleks on renditasu, mida rentnikud maksavad ruumide kasutamise eest omanikule/investorile. Tegevustulu leitakse, kui netoüürist ehk laekunud kogutulust
TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segment...
Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud. Kapitaliturgudel kaubeldakse ka aktsiatega. Kapitaliturud jagunevad omakorda esmas- ja järelturgudeks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist ja müügihind võib olla kas nimiväärtus või müüakse aktsiad preemiaga. Esmasturu ülekurss ei ole kasum aktsiatehingutest vaid ta tulebki kajastada arvestuses aktsiaülekursina
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmi...
Sellel ajal sai osta aktsiaid võlgu. See tähendas, et ostja maksis maaklerile ainult väikese osa aktsiate hinnast ning ülejäänud kaeti pangalaenuga (Ilves 1999:346). Tagatisnõuded olid väga väikesed, näiteks 100 dollarilise aktsia võis osta 5 dollarilise tagatisega. (Vallikivi: 2007) Ostjad pidid küll maksma laenuosa eest intresse, kuid aktsiate väärtuse kasvust piisas nende katteks. Kuna aktsiate hinnad jätkasid tõusu ei esitanud ka maaklerid ega pangad pretentsioone. Aktsiaid osteti spekulatiivselt (odavalt ostmise ja kallilt müümise printsiibil kasumi teenime), mis suurendas nende väärtust, aga inimesed ei mõelnud enam, miks aktsiahind tegelikult tõusis. 1927. aastal tõusis 25 tööstusaktsia keskmine väärtus 181-lt 245-le ja aasta pärast koguni 331-le punktile. Ehk siis 2 aastaga üle 9 44%. 1929
rahalised arveldused; 41 informatsiooni ja reklaami levitamine. Firmadel tuleb otsida sobivaimat turustuskanalit. TOOTJAD I II III IV V Agendid või Agendid või maaklerid maaklerid Hulgimüüjad Hulgimüüjad Jaemüüjad Jaemüüjad Jaemüüjad Jaemüüjad Otsekanal K a u d s e d k a n a l i d TARBIJAD Joonis 12. Tarbekaupade turustuskanalid Kanalivalikut mõjutavad mitmed kriteeriumid: 1. Turufaktor kas hulgi-, jae TA - Ä turg tarbijate geograafiline jaotus
kindlustusvõtjal. Tsiviilvastutuse kindlustus on orienteeritud eelkõige kõikvõimalikele ettevõtetele, kuigi näiteks kindlustatakse oma vastutust kolmandate isikute ees reeglina ka üksikisikute puhul. Maailmas on väga levinud teatud elukutsete ja erialade tsiviilvastutuse kindlustus, paljudel juhtudel seadusjärgse kohustusliku kindlustusena. Arstid, notarid, advokaadid, arhitektid ja projekteerijad, konstruktorid, konsultandid, maaklerid, turvamehed ja paljude teiste erialade esindajad võivad kergesti oma erialatöös teha hooletusest või asjatundmatusest vigu, mis toovad kolmandatele isikutele kaasa suuri, mõnikord korvamatuid kahjusid. Eestis on esimese kohustusliku erialase tsiviilvastutuse kindlustusena kehtestatud notarite erialase tsiviilvastutuse kindlustus. Kohustuslik liikluskindlustus on stabiilne ja toob raha ka rasketel aegadel sisse. Selle baastariifid kinnitab valitsus- tariif, millest üle ei saa minna.
kindlakstegemisel ja nendega ühenduse võtmisel. Mingi laev sõitis Pirital madalikule. Tulekahju, tormine meri. Mitme päästja puhul Tallinna Merekaubasadam ja Vene puksir, jagasid päästetasu. Tema sai preemiaks kaks kuupalka. 1974.a Konv artikkel 13 - päästetud vara väärtust arvestatakse päästmise järgses seisus. See on eksperdi küsimus, mis laev väärt on kui nt tekitulekahju olnud vms. Laeva maaklerid e brokerid annavad laeva värtuse kohta andmeid. Dispasöör - mis remont võib maksma minna. Kui küs on kiires tagatise andmises päästjale, siis otsustatakse ligikaudne väärtus. LOF 2000 - mida see tähendab?! mõeldaksegi sda Lloydsi vormi. Suurte päästekompaniide laevu pole mõtet kasutada kui häda suur pole. Valikuvõimalusel võtta kõige tavalisempuksiir, et päästetasu poleks suur. Arbiiter paneb elukitselisele päästjale
käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohusutb maksma talle selle eest tasu. Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad? Maakler Tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimie võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Kogenud maaklerid koostavad sageli ise vastava lepingu projekti, tellivad notari teenuse ja teevad muid lepingu sõlmimisega kaasnevaid toiminguid. // Agent Lähendab ostjat müüjale, ta kogub ostjate müügitellimused ja annab need ettevõtjale, hoides sellega kokku ettevõtja aega ja avhendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema väikeostjaga. Mis on komisjonileping?
Mis on agendileping? Leping, millega üks isik (agent) kohustub teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohusutb maksma talle selle eest tasu. Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad? Maakler – Tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimie võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Kogenud maaklerid koostavad sageli ise vastava lepingu projekti, tellivad notari teenuse ja teevad muid lepingu sõlmimisega kaasnevaid toiminguid. // Agent – Lähendab ostjat müüjale, ta kogub ostjate müügitellimused ja annab need ettevõtjale, hoides sellega kokku ettevõtja aega ja avhendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema väikeostjaga. Mis on komisjonileping? Leping, millgea üks isik (komisjonär) kohustub teise isiku (komitent) jaoks oma nimel ja
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti konte...
osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu) (VÕS § 658 lg 1). Maakler ei ole käsundiandja esindaja. Tema tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimise võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Kogenud maaklerid koostavad sageli ise vastava lepingu projekti, tellivad notari teenuse ja teevad muid lepingu sõlmimisega kaasnevaid toiminguid. Maaklerit eristab käsundisaajast muuhulgas ka esindusõiguse puudumine. Maaklerleping on üldjuhul vormivaba ja tasuline. (ÕÕ 183) Maakler on seega nagu vahendaja ning konsultant. · Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid
tilis-loogi- mine, mudelite arvutispetsialistid, mõõtmine, seadme- line taipamine, teaduslik raamatupidajad, sta- te tööpõhimõtete lähenemine, dedukt- tistikud, analüütikud, analüüs, protsessi sioon, probleemide uurijad, kaupmehed, kirjeldamine, stra- analüüs, pankurid, kindlustus- teegiate loomine, arvutamine, põhjuse maaklerid, vahenda- leiutamine, äriplaani- ja tagajärje vahelise jad, juhid de hindamine seose mõistmine Muusika- Musikaalsed võimed, Muusikud, lauljad, Esitada muusikaline Muusika, helid, rütm line heli teadvustamine, heliloojad, DJ’d, pala, laulda laul, hindamine ja kasuta- muusikaprodutsen- arvustada muusika- mine, tonaalsete ja did, klaverihääles- teost, juhendada
huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohusutb maksma talle selle eest tasu. 232. Kes on maakler ja agent ja kuidas nad tegutsevad? Maakler Tutvustab käsundiandjale erinevaid lepingu sõlmimie võimalusi, tutvustab lepingu sõlmimisest huvitatud kliente ja on abiks lepingu sõlmimisel. Kogenud maaklerid koostavad sageli ise vastava lepingu projekti, tellivad notari teenuse ja teevad muid lepingu sõlmimisega kaasnevaid toiminguid. // Agent Lähendab ostjat müüjale, ta kogub ostjate müügitellimused ja annab need ettevõtjale, hoides sellega kokku ettevõtja aega ja avhendeid, kes vastasel korral peaks ise tegelema väikeostjaga 233. Mis on komisjonileping? Leping, millgea üks isik (komisjonär) kohustub teise isiku (komitent) jaoks oma nimel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
