5. Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 6.Halduskohtud Eestis on: Tallinna Halduskohus jaTartu Halduskohus. 7. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 8. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 9. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 10. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Antakse ka tunnistus. Abielu sõlmimiseks tuleb kahekesi ühel ajal kohal olla. Abielu saab sõlmida perekonnaseisuametis mitte kiiremini kui 1 kuu ning mitte kauem kui 3 kuud. On võimalik ka nihutada. Vanus abiellumisel 18 aastat; kui 15-18 aastat, siis kui vanemate kirjalik nõusolek. Abielu sõlmida ei saa 1) lähedased sugulased (siia käib ka lapsendaja ja oma lapsendatu. Samuti ühte perre lapsendatud isikud omavahel ei saa abielluda) 2) need isikud, kes juba on abielus 5) rahvakohtunik, ülesanne õigusemõistmisel Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik:
-oskusi pidevalt täiendama ning osalema koolituses. Kohtunike koolituse eest vastutab koolitusnõukogu. Koolitusnõukogu teenindab kohtunike koolitamiseks loodud sihtasutus. · Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks tegutseb Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuste täitmata jätmises või mittekohases täitmises, samuti kohtuniku vääritu tegu. Rahvakohtunikud · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. · Rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. · Sisuliselt on rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes
Iga kohtunik võib tõstatada kohtuprotsessikäigus küsimuse kongreetse seaduse põhiseadusevastasuses. Kohtunikus nähakse kodanikku mitte valitseva reziimi kaitsjat. 16. Iseloomusta Mandri-Euroopa kohtusüsteemi. Mitmeharuline spetsialiseeritud kohtusüsteem, kriminaal ja tsiviilkohtud. Sageli ka halduskohtud.kõrgeim haru konstitutsioonikohus. 17. Kirjelda Eesti Vabariigi kohtusüsteemi. Mandri euroopa kohtusüsteem 18. Kes on advokaat, prokurör, rahvakohtunik, hageja, kostja. Advokaat - Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine. Mõiste kasutamisel on oluline mõista, et erinevates õigussüsteemides võib sõna "advokaat" või sarnase tüvega sõna tähendada oluliselt erinevaid õigusega seotud elukutseid, näiteks kohtujurist (advocate general) Euroopa Kohtus. Prokorör - Prokurör on Eestis kehtiva prokuratuuriseaduse järgi riigiametnik, kes osaleb
SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Eesti kohtusüsteem................................................................................................................... 1.1 Kohtunik............................................................................................................................ 1.2 Kohtunikuabi ja rahvakohtunik......................................................................................... 1.3 Riigikohus......................................................................................................................... 1.4 Maa- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu esimees.......................................................... 1.5 Kohtute infosüsteem.........................................................................................................
7. kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. mida reguleerib avalik õigus?reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. 9. mida reguleerib eraõigus?reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. 10. kellel on eesti vabariigis õigus armu anda süüdimõistetule?Vabariigi presidendile. 11. millega tegeleb rahvakohtunik? rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 12. kes valib eestis rahvakohtuniku kandidaadid? omavalitsusüksuse volikogu 13. millise ministeeriumi valitsemisalas on politsei?siseministeeriumi 14. kes on politsei kaitse all eesti vabariigi territooriumil?Politsei kaitse all on kõik Eesti Vabariigi territooriumil viibivad ning tema jurisdiktsioonile alluvad isikud sõltumata nende
8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULEERIB ERAÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid 10. KELLEL ON EESTI VABARIIGIS ÕIGUS ARMU ANDA SÜÜDIMÕISTETULE? Kuigi õigust mõistab ainult kohus, on Vabariigi Presidendile antud põhiseadusega õigus süüdimõistetule armu anda. 11. MILLEGA TEGELEB RAHVAKOHTUNIK? rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 12. KES VALIB EESTIS RAHVAKOHTUNIKU KANDIDAADID? Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu 13. MILLISE MINISTEERIUMI VALITSEMISALAS ON POLITSEI? kuulub siseministeeriumi valitsemisalasse 14. KES ON POLITSEI KAITSE ALL EESTI VABARIIGI TERRITOORIUMIL?
KOV vastutusalad · Haridus. Kohtunikud ja rahvakohtunikud · Kultuur ja sport. · Kohtuniku amet on eluaegne · Sotsiaalhoolekanne. · Kohtunik peab olema sõltumatu. · Kommunaalteenused ja infrastruktuur. · Kohtunikud nimetab ametisse EV · Keskkond. president. · Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises KOV rahastamine · Eraldiseisev eelarve. maakohtus. · Tuluvahendid: · Nõuded rahvakohtunikule: Riigipoolsed eraldised 25-70-aastane teovõimeline EV kodanik Maksud Vastavad kõlbelised omadused · Tulumaks
Halduskohtud (Tallinna, Tartu) ja Maakohtud (Harju, Viru, Tartu, Pärnu) 19. Millisesse kohtu liiki saab esitada kaebuse I astme kohtu otsuse peale? I astme koht otsuse peale saab kaevata edasi II astme kohtusse, st Ringkonnakohtusse. 20. Millisesse kohtusse saab esitada kaebuse II astme kohtu otsuse peale? II astme koht otsuse peale saab esitada kaebuse III astme kohtusse ehk Riigikohtusse. 21. Kes on rahvakohtunik? Rahvakohtunik on inimene, kes osaleb õigusemõistmises ja omab asja arutamisel võrdseid õigusi kohtunikuga. Tema eesmärk on tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist. 21. Milliseid kohtuasju (liigid) arutavad maakohtud? Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
Ta käib tööl vaid siis kui tal on kohustus osa võtta istungist. Et saada rahvakohtunikuks, selleks peab olema 25 70a vana, EV kodanik, eesti keele oakus, teovõimeline ning peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta. Rahvakohtunikuks ei võeta süüdimõistetut või kelle suhtes on parajasti menetlus käimas, pankrotivõlgnik, tegevjuristid ning isikud, kes töötavad juriidilises valdkonnas (politseinikud jne). Rahvakohtunik nimetatakse ametisse 4 aastaks ning saab tagasi nimetada veel 1 ametiajaks. Saavad nad ka töötasu 38.- tunnis. Halduskohtutes arutatakse haldusasju (teiseks pooleks on riik v kohalik omavalitsus). Neid on Eestis 2. Kohtu tööpiirkonnad on jaotatud kaheks.. Tallinn haldab saari ning Pärnut, Tartu haldab ka Virumaad. Halduskohut juhib halduskohtu esimeest. Samad tingimused, mis maakohtu esimehel. II astme kohtud Ringkonnakohtud (Tallinn ja Tartu).
Õigus: riigi tahteavaldus, üldkohustuslik, tagatakse riigi sunnijõuga. Iseloomulik: õiglus, suhtelisus, pole universaalne ,ei saa kunagi valmis inimsuhetel on ebameeldivad tagajärjed. Tähtsaimad käitumisreeglid kehtestab riik oma seadustega, Õiguse teke on seotud inimese evolutsiooniga.. Babüloonia kuningas Hammurapi (18.saj.ema) ja moosese seadused (13.saj.ema). Õiigussüsteemid: Mandri Euroopa- * Romaani ( Itaalia ) * Germaani ( Norra) ,Anglo- Ameerika ( Inglismaa ), Islam ( Afganistan ), Hiina õigusharud: *Eraõigus reguleerib 2 võrdõigusliku poole suhteid. (N: ostja-müüja, majaomank-üürnik, tööandja- töötaja). Tsiviilõigus- eraisikute vahelised pahandused. Tsiviilõiguslikke norme on palju, ei mahu ühte kogumikku / koodeksisse. (Abielu-perekonnaõigus, pärimispärandamisõigus, asjaõigus, lepingu-, võlaõigus) Tööõigus- tööandja-töötaja vahelised suhted. ( Pooled ei ole võrdsed ) (üleviimine teisele tööle, ületunnitöö, vallandamine) K...
õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. Liigid: kriminaalvastutus, haldusvastutus, tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus ning distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii
üle juhuslikkuse printsiibil, vastutab kohtunike koolituse üle. Kohtuniku valimine:Eesti kodanik, läbinud vastava õppe, eesti k. kõrgtasemel, kõrged kõlbelised kombed, kohtuniku tööks vajalikud võimed & isikuomadused, vestluse läbibiimine, vanus. piir 67 a., erakondadesse kuulumine miinuseks, ettevalmistusaeg 2a.(praktika, eksam), riigikohtuniku nimet. ametisse riigikogu, ametivande andmine. Rahvakohtunik tsiviilriietus, 4a järjest, saavad olla 2x4a. istungitel osalemine ja otsuste tegemineRahvakohtunik ei saa olla: süüdimõistetud,pankrotivõlglane,politsei pädevuses, notarid,advokaadid, riigivalitsuse liikmed, president.haridus ple määrav, vanus aga küll. Kriminaalhooldus selle käigus valvatakse krim.hooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse krim
Nõukoda: 1) annab arvamuse Riigikohtu kohtuniku vabale kohale kandideerivate isikute kohta 2) annab arvamuse kohtuniku vabastamise kohta 3) arutab eelnevalt läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta 4) arutab teisi küsimusi Riigikohtu esimehe või justiitsministri algatusel. Kohtu esimees (kohtumaja juht). Kohtudirektor. Rahvakohtunik- Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtuniku volituste tähtaja lõppemisest teatab maakohtu esimees kohaliku omavalitsuse volikogule vähemalt neli kuud ette. Kui rahvakohtuniku volitused lõpevad kohtumenetluse ajal,
- mõisted: kodanik, kodakondsus, välismaalane, kodakondsuseta isikud - kodakondsuse saamise võimalused - kodanikuõigused ja kohustused - välismaalaste võimalused riigis viibimiseks ja töötamiseks 3) Igaühe õiguste, vabaduste ja kohustuste ühetaolisuse printsiip 4) Demokraatliku kohtupidamise põhimõtted (õpik lk 94-98, TV ül 78) - mõisted: tsiviilasi, kriminaalasi, hageja, kostja, hagi, advokaat, prokurör, rahvakohtunik. - Tsiviilasjade ja kriminaalasjade lahendamise erisused - Korrakohase kohtupidamise üldpõhimõtted, põhimõtted enne istungit, istungi ajal ja pärast istungit 6. Riik ja majandus 1) Turumajandus (õpik lk 119-123, TV ül 104) - mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked.
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
tähtpäevaks nõuda avalduse või dokumentaalse tõendi kinnitatud (2) Kohtu koosseisu ei või kuuluda isikud, kes on omavahel käesoleva tõlget. Kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse või paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud sugulased või hõimlased. dokumendi tähelepanuta. Muukeelseid dokumente võib (3) Rahvakohtunik ei või asja läbivaatamisest osa võtta ja taandatakse, protsessiosalisele anda üksnes tema nõusolekul. kui ta on või on olnud poolest või teisest protsessiosalisest tööalases, (6) Avaldus ja hagiavaldus, apellatsioonkaebus, kassatsioonkaebus ja teenistuslikus või muus sõltuvuses. erikaebus ning kirjalik vastus esitatakse kohtule selgesti loetavas [RT I 2002, 64, 390 - jõust. 29. 07. 2002]
Page 21 of 24 Õigus kaitsele on seotud ka õigusega kaitsest loobuda. KrMK § 39. Kaitsjast loobumine TsMS § 19. Kohtuniku korduva osavõtu lubamatus asja (1) Kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel on õigus oma algatusel läbivaatamisest loobuda kaitsjast kriminaalmenetluse igas staadiumis. Seda õigust ei (1) Kohtunik või rahvakohtunik, kes on osa võtnud tsiviilasja ole käesoleva koodeksi §-s 38 nimetatud isikutel. läbivaatamisest linna- või maakohtus, ei või osa võtta selle asja (2) [kehtetu] läbivaatamisest ringkonnakohtus ega Riigikohtus.
kohtumajast saab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja.) 65. Milliseid kohtuasju arutavad maa- ja linnakohtud, halduskohtud maa- ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maa- ja linnakohus teevad ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse. 66. Kes on rahvakohtunik rahvakohtunikuks võib nimetada 2570-aastase teovõimelise Eesti kodaniku, kelle elukoht on Eestis ja kes oskab eesti keelt kõrgtasemel ning on rahvakohtuniku tegevuseks sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maa- ja linnakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunikuks ei või nimetada isikut, kes on 1) süüdi
sobivate kõlbeliste omadustega, pole: süüdi mõistetud kuriteo eest, pankrotivõlgnik, valitsuse liige) eesmärgiks on esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga. Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. 17. Riigikohtu pädevus. Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus. 18. Kes nimetab ametisse Riigikohtu esimehe ja kes nimetab muud kohtunikud? Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
19. Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. 20. Eesti kohtusüsteemi I astme kohtud on halduskohus, maakohus. 21. Eesti kohtusüsteemi II astme kohus on ringkonnakohus. 22. Eesti kohtusüsteemi III astme kohus on riigikohus. 23. Rahvakohtuniku funktsioon kohtumõistmises: (1) Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. (2) Õigusemõistmisel on rahvakohtunikul võrdsed õigused kohtunikuga.
Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused. 43. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga.
Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi kolleegium. Siia kuuluvad kõik valimisalased vaidlused. 43. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik. Kohtunikuks nimetamine: on EV kodanik, valdab eesti keelt, omab kõrgemat juriidilist haridust, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning peab omama ka kohtuniku tööks vajalikke omadusi. Kõik kandidaadid läbivad kõik julgestuskontrolli. Vanuseline ülempiir on 67 aastat. Kohtunikuks saamine toimub 2 aasta jooksul kui Sa oled kohtuniku kanditaat. See aeg pead töötama kohtunikuks kuskil kohtus. Lõppeb see aeg kohtuniku eksamiga.
vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale" · Valitsuse liige (kannab vastutust riigi ja südametunnistuse ees) · Riigikontrolör (ustavaks jääda Eesti rahvale ja Vabariigile ning tema põhiseaduslikule korrale, südametunnistuse järgi täita kohustusi) · Õiguskantsler (sarnane õiguskantsleri vandele) Kes veel vande annavad · Kaitseväelane · Kaitseliitlane · Piirivalveametnik · Päästeteenistuja · Kohtunik, rahvakohtunik, kohtunikuabi · Kohtuekspert, riiklikult tunnustatud ekspert · Vandeadvokaat · Mitmed kutsed Vanded menetlustes · Võlgniku vanne täitemenetluses · Võlgniku vanne pankrotimenetluses · Ettevõtja vanne saneerimismenetluses Vandest keeldumise tagajärjed tsiviilkohtumenetluses · § 270. Menetlusosalise keeldumine vande ja vande all seletuse andmisest · (1) Kui pool keeldub vannet või vande all seletust andmast või kui ta
Eestis peab kohtunikel olema õigusharidus. Kahe ilmasõja vahel oli neljalüliline kohtusüsteem Eestis: jaoskonnakohus, ringkonnakohus, kohtukoda ja riigikohus. Praegu on haldus- ja maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Miks oli tol ajal neli lüli? Kuna see pärines vene kohtusüsteemist. Kuidas saab Saksamaa kaasistujad kasutada ka kõrgemates kohtutes? St mille poolest erinevad nad meie rahvakohtunikest? Meie rahvakohtunik peaks olema rohkem kui keskmine üldsuse esindaja nagu seda on vandekohtunik; kaasistuja on vastava ala spetsialist, kuid ei ole sama mis vandekohtunik ning nende arv on professionaalsetes kohtunikest väiksem ja nad saavad aidata vaid siis kui kohtunikud pole ühisel arvamusel.
1.ravikulude tasumist 2.ülalpidamist elu lõpuni 3.vara korras hoidma Leping vähemalt kahepoolne. Võib ühe või mitme isikuga teha. Peab olema notariaalselt tõestatu muuta ei saa. 33.III astme kohus Riigikohus, asub Tartus. 1)asjade läbivaatamine kassatsiooni korras 2)põhiseaduslikkuse järelevalve 3)kohtuvigade parandamine 4)teismismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel 34.kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine; kohtuniku kohustused; rahvakohtunik Maakohtu esimees - ametisse määratud viieks aastaks (max 2 ametiaega). Valitakse oma ringkon Ringkonnakohtu esimees - nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks (max 1 ametiaeg). Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse üheksaks aastaks. Esimese ja teise astme kohtunikuks nimetatakse EV presidendi poolt. Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt. Kohtu esimehe ülesanded: 1)mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2)juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd
riigikogule kohtukorraldustest. Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt. 42.Rahvakohtunik. Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse
Reet Nurmla- Kr 1A- 021 6 x seminari, muidu loengud aprilli lõpuni. Arvestus- maikuu esimene pool (kontrolltööna) 1. töölepingu seadus (töö- ja puhkeaeg, töösuhte lõpetamine) 2. avaliku teenistuse seadus 3. tsiviilseadus (nimede muutmine, pärimine) 4. menetlusseadus 5. kohtute seadus www.riigiteataja.ee "Õigusõpetus" soovituslik Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg Tööinspektsiooni kodulehekülg 22.nädal, 31.jaanuar 2013 Töölepingu seadus (TLS) Lühendeid saab leida: riigiteatajas ja justiitsministeeriumi kodulehekülg Kehtib seadus 1.juulist 2009. Tööleping: on kahe poole kokkulepe (töötaja ja tööandja) lepivad kokku, et töötaja on kohustatud tegema tööd ja tööandja on kohustatud talle tööd pakkuma. Tingimus on see, et tööandja peab kindlustama töötajale vastavad tingimused ja andma töövahendid. Tööandja on töösuhtes tugevam pool, tema kontrollib ja juhib töötajat. Töötaja peab alluma töösuhtes tööandjale....
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. Halduskohtutes arutatakse haldusasju igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine. Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja
Maakohtute juures veel rahvakohtunikud kohtunikuga täpselt samad õigused. Saavad osa võtta tööprotsessist. Otsuse tegemisel samad õigused. Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. Halduskohtutes arutatakse haldusasju igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine. Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja
pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik. 130. Millisel juhul on kõrgema astme kohtu seisukoht alama astme kohtule siduv? 131. Kas kohtunikuabi on kohtunik on kohtunik PS mõttes? Kohtunikuabi pole kohtunik PS mõttes, sest kohtunikud vajavad ametisse saamiseks kohtunikueksamikomisjoni heakskiitu, peale mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse. 132. Kas rahvakohtunik on kohtunik PS mõttes? Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, kus tal on samasugused õigused nagu kohtunikul, aga PS järgi pole ta kohtunik. 133. Kas arbitraažikohus, vahekohus, aukohus on kohus PS mõttes? Ei 134. Kohtueelse menetluse mõte Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. 135. Kohtu kohustus lähtuda PS-st ja seadustest "Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes
3. Kõrgeim kohus Ülemkohus Konstitutsioonikohus 4. Haridus Ei pea olema juriidilist Ülikooliharidus kohustuslik haridust (Ajalooline fakt) 5. Protsess Võistluslik Lähtub kirja pandud seadustest 6. Vandekohtunikud Vandekohus Rahvakohtunik 7. Kohtuniku amet Eluaegne (Vajadusel võimalik Eluaegne (vajadusel võimalik tagandada) tagandada) 7.2 Kohtusüsteem Eestis - Kohtusüsteem on kolme astmeline: I astme kohus: Maa- ja halduskohus. Kõik kohtuasjad algavad sellest astmest! Maakohus- Harjumaa (Tallinn), Virumaa (Jõhvi), Pärnumaa (Pärnu), Tartumaa (Tartu). Halduskohtud Tallinn, Tartu. Arutab haldusasju. II astme kohus: Ringkonnakohus
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
Kohtud tegelevad õigusemõistmisega. Eraõigus Kõik eraõiguslikud suhted on tsiviilasjad Avalik õigus avalik õigus tuleneb avalikest suhetest ja üheks osapooleks on riik. Tänapäeva maailmas kehtib kolmõigussüsteemi, selle määrab ära poliitiline kultuur. Rooma õigusel põhinevad Mandri-Euroopa ja Anglo-Ameerika õigussüsteemid ning islami õigussüsteem. Kodune ülesanne: 1.Kes võib olla rahvakohtunikuks? Mitmeks aastaks ta valitakse? Kes valib? Rahvakohtunik 25 70 aastane teovõimeline eesti kodanik, oskab võõrkeeli, kõlbeliste väärtustega, laitmatu. Teda valib omavalitsusüksuste volikogu 2.Keda ei või nimetada ja kes ei või olla kohtunikuks? Kohtunikuks ei või nimetada isikut: · kes on süüdi mõistetud kuriteo toimepanemise eest; · kes on kohtuniku-, notari-, vandetõlgi või kohtutäituri ametist tagandatud; · kes on advokatuurist välja heidetud; · kes on avalikust teenistusest vabastatud distsiplinaarsüüteo eest;
tulenevad asjad. (Tartus) Astmeline ülesehitus: Riigikohus (III aste) järgnevad ringkonnakohtud (II aste) ning võrdselt on haldus- ja maakohtud (I aste). 47. Rahvakohtunikud- kus paiknevad Eesti valitsemissüsteemis, millega tegelevad, kuidas ametisse määratakse, milleks on rahvakohtuniku institutsioon Eesti valitsemissüsteemis vajalik. Rahvakohtunikud tegelevad esimese astme e kohtukriminaalasjade arutamises koos kohtunikega. Rahvakohtunikud valitakse KOV volikogupoolt. Rahvakohtunik ei või olla kõrge ametnik ega poliitik: 48. 5) Kuidas toimub järelevalve kohtute üle Eesti valitsemissüsteemis? Kohtu esimees teostab järelvalvet oma kohtu üle. Kohtumaja juht oma kohtumajade üle. Ringkonnakohtu esimees esimese ja teise astme kohtute üle. Justiitsminister kohtu esimehe, ja kohtudirektori üle. Kohtudirektor ja justiitsminister teostavad järelvalvet maakohtude osakondade üle 49
209. county and city courts maa- ja linnakohtud 5 210. administrative courts halduskohtud 211. circuit court ringkonnakohus 212. the Supreme Court (national court) riigikohus 213. court of first instance esimese astme kohus 214. offence matters seadusrikkumiste asjad 215. tried in court menetletakse kohtus 216. at the request of the parties poolte nõudmisel 217. lay judge rahvakohtunik 218. exclusively appellate courts eranditult apellatsioonikohtud 219. review judgements vaatavad üle kohtuotsused 220. by way of appeal proceedings apellatsioonimenetluse teel 221. divided into chambers jagatud kambritesse 222. respectively vastavalt 223. handling criminal offence matters käsitleb kriminaalkuritegusid 224. in panels of at least three judges vähemalt kolmest kohtunikust koosnevas paneelis 225. en banc - (kohtunikekogu) täies koosseisus 226
3) kohtuvigade parandamine 4) teistmismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute asjaolude ilmnemisel Kolmeliikmeline kogu vaatab asja läbi ja annab menetlusele, kui annab. Kuskil ¼ asjadest võetakse riigikohtus arutlusele. Riigikohtus töötab kohtunõunik, kelle ülesanne on kohtupraktika üldistamine. Osaleb ka kohtuasjade ettevalmistamisel. Kohtu esimees, tema funktsioonid, valimine. Kohtuniku kohustused. Rahvakohtunik. Maakohut juhib kohtu esimees, kes on ametisse määratud viieks aastaks oma kohtu kohtunike poolt. Ei või olla kohtu esimees üle 2 ametiaja. Kohtu esimehe ülesanded: 1) mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2) juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3) peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4) vastutab kohtunike koolituse eest 5) kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
pankrotivõlgnik; tervise tõttu sobimatu; omanud püsivat elukohta, see tähendab elukohta, mille aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse, alla ühe aasta selle omavalitsusüksuse territooriumil, kes on esitanud ta rahvakohtunikukandidaadiks; kohtu, prokuratuuri või politseiteenistuses; kaitseväeteenistuses; advokaat, notar või kohtutäitur; vabariigi valitsuse liige; valla- või linnavalitsuse liige; vabariigi president; riigikogu liige; maavanem.) · Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
Kohtueelne menetlus on Mandri-Euroopas, ka Eestis, jäänud siiski valdavalt inkvisitsiooniliseks. Inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 3 on kirja pandud need süüdistatava õigused, mida kriminaalmenetluses minimaalselt tuleb tagada, et õigusemõistmine oleks võistlev. Kellest kohus koosneb? Kes võib vaidlusi lahendada? Professionaalne kohtunik; - protsessi juhtimine, normide rakendamine, aktiivselt osalevad riigi elus - õiguse elluviimine poliitikas rahvakohtunik peab vastama nõuetele, võib olla valitud KOV nimekirjast; - võib vaidlust lahendada ka vandekohus nimekiri registris, juhuslikult valitakse Õiglase kriminaalmenetluse põhijooned: Mõiste "õiglane kohtumenetlus" ei ole selge ja üheselt mõistetav. See pole üksik õigus, vaid üldmõiste, mis sisaldab menetluse erinevaid aspekte, põhimõtteid ja õigusi. Riigi ja süüdistatava vahel ei eksisteeri võimu tasakaalu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
