KODUTÖÖ 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima.
20. Milline on presidendi roll valitsuse moodustamisel ja ministrite vahetumisel? President esitab peaministrikandidaadi, kes komplekteerib valitsuse. Lisaks kinnitab president ka valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need. 21. Milline on valitsuse koosseis? Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium · Haridus- ja teadusministeerium · Kultuuriministeerium. Ajutine ministrikoht: Portfellita minister. Ministeeriumi igapäevase asjaajamise juhtimine: Kantsler Asjaajamise korrahoidmine: Riigikantselei. Riigikantselei juht: Riigisekretär. 22. Selgita: Peaminister valitsuse juht.
oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu V: Kuna lepingu kohustus oli oluliselt rikkunud (Indrek sõlmis tahtlikult lepingut oma sõbraga ning ostja ei saa enam autot kätte), ostjal O on õigus lepingust taganeda. 2.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 euri ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26
Lepingu-ja ühinguõiguse ülesandes koduseks lahendamiseks 2018 sügis. 1.Justiitsministeerium korraldab Gruusia abiprojekti raames koolituse Gruusia vanglaametnikele. Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima.
Eesti noored joovad alkoholi teiste riikide eakaaslastest rohkem. Eesti lapsed paistavad teiste riikide alaealistega võrreldes silma rohke alkoholi tarvitamise poolest - elu jooksul on alkoholi tarbinud 87 protsenti siinsetest noortest .Eesti alaealiste õigusrikkumisi võrreldi nende eakaaslaste omadega kolmekümnest riigist. Lisaks Euroopa riikidele olid rahvusvahelisse uuringusse kaasatud ka USA, Venemaa, Austraalia ja Uus-Meremaa, teatas justiitsministeerium. Viimase kuu jooksul on alkoholi tarvitanud 45 protsenti Eesti lastestest .Alkohoolseid jooke tarbivad eesti noored vene rahvusest eakaaslastest rohkem, vastavalt 87 ja 82 protsenti. Vene noored tarbivad aga eestlastest enam kanepit ja hasisit, vastavalt 20 ja 15 protsenti Märkimist väärib fakt, et isegi kõige nooremas vanusekategoorias (12-13-aastased) oli 31 protsenti tüdrukutest ja 32 protsenti poistest küsitlusele eelnenud kuul vähemalt korra alkoholi tarvitanud
Demokraatia on valitsemine valitud esindajate kaudu Ministeeriumid Justiitsministeerium (kristen Michael), Haridus- ja teadusministeerium (jaak Aaviksoo),Kaitseministeerium (urmas reinsalu),Keskkonnaministeerium (keit pentus-rosimannus),Kultuuriministeerium (rein lang),Majandus-ja kommunikatsiooniminister (juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded:
Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi)
jätmine KVS §264 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni Kinnipidamiskohas keelatud aine või eseme kinnipeetavale, arestialusele või vahistatule üleandmine KarS 325 Rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk kuni 18 000 krooni, või arest; (kui vähemalt teist korda, kinnipidamiskoha ametniku poolt, kui üleandmise esemeks oli raha või alkohol - rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus) Jälgimikaamerad Justiitsministeerium kinnitab, et kõige enam on inimestelt nõutud altkäemaksu tehnoülevaatusele minnes. Uuel aastal jõustuva liiklusseadusega pannakse tehnoülevaatuspunktidesse jälgimiskaamerad. Kuidas toimida? Pöördudes isiklikult Kui on soov jääda või avalduse vormis anonüümseks, võib lähimasse helistada politseiprefektuuri, ööpäevaringselt kaitsepolitseiametisse vihjetelefonile
näitasid, et vanud, sugu ja kuritegevuse asukoht koos raadio, ajalehe, teletundide ja teleuudised mõjutavad. Kokkuvõtvalt saab öelda, et uurimise tulemusena leiti, et Trinidadis puudub suhe meedia ja kuritegevusliku kartuse vahel ning. Lisaks leidsin, et 2005 aastal on justiitministeerium välja andnud krininaalpoliitika uuringute dokumendi, mis käsitleb sarnast teemat kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid (Justiitsministeerium, 2005) Kuid see, kuidas on meedia ja kuritegevus omavahel seotud ning millisel määral see mõjutab inimeste hirmu, pole Eestis uuritud. Usun, et see oleks vägagi põnev valdkond mida uurida. Kasutatud kirjandus Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship. Crime Media Culture. Vol. 1, No. 3. P.321-332 Justiitsministeerium (2005) Kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid
- erakorralises olukorras: välja anda seadusi, kuuulutada välja erakorraline seisukord EESTI VABARIIGI VALITSUS *valitsuse koosseis: - valitsus koosneb ministritest ja seda juhib peaminister (11- 12 ministrit) - portfelliga/portvellita ministrid - peaministri residents on Tallinnas, Toompeal Stenbocki maja. - rahandusministeerium, välisministerium, kaitseministeerium, siseministeerium, keskonnaministeerium, justiitsministeerium, kultuuriministeerium. - kantsler - ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagada sujuv töö ka ministrite vahetumise perioodil. - riigisekretär juhib riigikanseleid *valitsuse ülesanded: - viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat - suunata ja kordineerida valitsusasutuste tgevust - koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid
• Välisminister: Marina Kaljurand • Keskkonnaminister: Marko Pomerants • Maaeluminister: Urmas Kruuse • Rahandusminister: Sven Sester • Kaitseminister: Hannes Hanso • Kultuuriminister: Indrek Saar • Justiitsminister: Urmas Reinsalu • Majandus- ja taristuminister: Kristen Michal • Ettevõtlusminister: Liisa Oviir • Siseminister: Hanno Pevkur • Riigihalduse minister: Arto Aas 8.Ministeeriumid (valitsus.ee) • Haridus- ja Teadusministeerium • Justiitsministeerium • Siseministeerium • Kaitseministeerium • Keskkonnaministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Põllumajandusministeerium • Rahandusministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium 9.Valitsuse ülesanded: 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
välisriikide notaritega. Eraldi tuleks välja tuua suhteid Saksa notaritega ning rõhutada nende panust notariaalreformi läbiviimiseks vajalike õigusaktide väljatöötamisel. 2 17. juunil 1993. aastal vastuvõetud notariaadiseadusega taastati vaba ja sõltumatu notarite institutsioon, mis jätkas Eestis kuni 1940. aastani kehtinud ladina notariaadi traditsioone (Justiitsministeerium). Notari ametinimi kõlab uhkelt ja aupaklikult. Uhkus ja aupaklikkus on täiesti põhjendatud, kuna notariks saamine pole üldse kerge ja selleks peab läbima päris pika kadalipu. Kõigepealt peab notar omama akadeemilist juriidilist haridust. Peale hariduse omandamist peab notar osa võtma konkursist, mille edukal läbimisel saab ta väljaõpet kaks aastat õigusliku notari käe all. Kui kaks aastat on möödas, tuleb sooritada eksam ja
Vähemusvalitsus: puudub parlamendi enamustoetus,et edukalt oma poliitikat ajada. Eesti valitsuse struktuur: Peaminister- juht ja esindaja Minister- Ministeeriumite juhid, korraldab valitususe küsimusi,annab välja määrusid. EV kodanikud- võtavad põhiseaduse vastu Riigikogu- võtavad seadused vstu Ministeeriumid ja ministrid: Riigikantselei- Andrus Ansip( Eesti Reformierakond) Haridus-ja teadusministeerium: Tõnis Luukas (IRL) Justiitsministeerium: Rein Lang(Eesti Reformierakond) Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo(IRL) Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi(Eesti Reformierakond) Kultuuriminister: Laine Jänes(Eesti Reformierakond) Majandus-ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts(IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder(IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi(Eesti Reformierakond) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler(IRL) Siseminister: Marko Pomerants(IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur(Eesti Reformierakond)
Trummeldavat heli tekitavad isased huntämblikud liigist Hygrolysa rubrofasciata, see on nende "kutsehäälitsuseks" millega annavad teada emastele oma juuresolekust. On kindlaks tehtud, et emased ämblikud eelistavad neid isaseid, kes trummeldavad intensiivsemalt ja sagedamini. Trummeldamine on inimkõrvale kuuldav paari meetri kauguselt, see heli tekib, kui ämblik oma tagakeha vastu kuivanud lehti võngutab. Haridus- ja Teadusministeerium - Tõnis Lukas Justiitsministeerium - Rein Lang Kaitseministeerium- Jaak Aaviksoo Keskkonnaministeerium -Jaanus Tamkivi Kultuuriministeerium-Laine Jänes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -Juhan Parts Põllumajandusministeerium- Helir-Valdor Seeder Rahandusministeerium - Ivari Padar Siseministeerium-Jüri Pihl Sotsiaalministeerium -Maret Maripuu Välisministeerium -Urmas Paet Minister-poliitiline figuur ,kes peab valitsuses kaitsma oma erakonna seisukohta .
koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium 9) Sotsiaalministeerium 10) Haridus-ja teadusministeerium 11) Kultuuriministeerium Portfellita ministril pole ministeeriumi, vaid väike büroo, ning tema ametikoht on loodud selleks, et korraldada mõnd ajutist valdkonda. Valitsuse asjaajamise korrashoidmiseks tegutseb valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär
paikneb teistest vangidest eraldi. Osakonnas viiakse läbi intensiivset programmi, et suurendada toimetulekutsõltuvusega. Harku vanglas saab omandada nii põhi- ja keskharidust kui ka õmbleja ja katlakütja eriala. Alates 2001. aastast korraldab Harku vangla õmblustsehhi tööd AS Eesti Vanglatööstus. Lisaks õmblustöödele tasustatakse vangide tööd katlamajas, territooriumi ja ruumide koristajatena ning köögis ja pesumajas. ( Justiitsministeerium 2008) 7 Naisvangide arv Seisuga 19.10.2009 Harku Murru Tallinna Viru vangla Tartu Vanglate Kokku vangla vangla vangla vangla keskhaigla Süüdimõistetuid 137 Naisi 137 0 43 5 11 2 198 Joonis1
Uimastid vanglas Laura Kikas Kadri Pendin Margus Murasin Richard Braam Franz Trautmann Justiitsministeerium 2006 2 Tänuavaldused Käesoleva projekti viis ellu alljärgnev uurimisrühm: · Laura Kikas (koordinaator), Justiitsministeerium · Piret Kasemets, Justiitsministeerium · Teresa Skaperina, MTÜ Convictus Eesti · Latsin Alijev, MTÜ Convictus Eesti · Kadri Pendin, Sisekaitseakadeemia · Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland
d) ettevõtte rakenduskonna + tegevuskondade väljaõpe + varustus e) abi planeerimine päästeteenistuselt 4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus
I samba kõik valdkonnad omavad rahvusülest staatust, st. neis valdkondades on Brüsseli seadusaktid kõrgemad vastavatest liikmesriikide õigusaktidest. 11. Milliseid valdkondi haaravad Maastrichti lepingu II ja III sammas? II sammas haarab ELI ühtset välis ja julgeolekupoliitikat ning osaliselt ka kaitsepoliitikat. III sammas hõlmab koostöö justiits ja siseasjades, st. neid tüüpilisi valdkondi millega Eestis tegelevad justiitsministeerium(prokuratuur ja kohtusüsteem) ja siseministeeium(politsei, piirivalve, päästetööd ja migratsiooniküsimused). II ja III samba valdkondades on ainult üksikud aktid rahvusülese toimega. 12. Milles seisneb Amsterdami lepingu tähtsus Eurointegratsioonis? Amsterdami leping (jõustus 1999) lõi tingimused 1) ELI ühise julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamiseks 2) Eurokorpuse kui ELI kiirreageerimisüksuse loomiseks
d) ettevõtte rakenduskonna + tegevuskondade väljaõpe + varustus e) abi planeerimine päästeteenistuselt 4. Riski suuruse hindamise valem: R=(E+V+K)*T R-riski suurus; E-kannatanute arv; V-tagajärjed varale; T-õnnetuse tõenäosus; K-Keskkond; K-optimaalne olukord 5. Millised ministeeriumid peavad Eesti ühiskonnas tegelema riskitaseme reguleerimisega? *siseministeerium; *rahandus; *välisministeerium; *keskkonna; *sotsiaal; *majandus; *kaitse; *justiitsministeerium 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus
16. Tegutsemine vahekohtunikuna Notar võib osutada lepitaja teenust nii iseseisvalt kui ka Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu ning vahekohtuniku teenust Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu kaudu. 17. Lepitamine vastavalt lepitusseadusele Notari avalduse alusel registreerib Notarite Koda notari lepitajana. Andmed lepitajana tegutseda soovivate notarite kohta edastatakse valdkonna eest vastutavale ministrile. (2) Notarite Koda ja Justiitsministeerium avaldavad andmed notaritest lepitajate kohta oma veebilehel. (3) Notari poolt lepitustegevuse läbiviimise suhtes, sealhulgas selle tegevusega kaasneva varalise vastutuse suhtes, kohaldatakse lisaks käesolevale seadusele notari ametitegevust reguleerivate õigusaktide sätteid. (4) Notar võib lepituse läbiviimisest keelduda. Kui notar on asunud lepitust läbi viima, võib ta selle läbiviimise katkestada üksnes seaduses sätestatud juhul, sealhulgas
omab tugevaimat õigusteaduslikku potentsiaali Eestis. Nagu Tartu Ülikoolis tervikuna, nii on ka õigusteaduskonnas läbi viidud uus põhjalik õppekava reform, mis näeb ette nn mudeli 3+2 rakendamist. Selle kohaselt on kolm aastat ette nähtud bakalaureuseõppes ja kaks aastat magistriõppes. ,,Täisjuristi" diplomi saavad lõpetajad peale magistriõpingute läbimist. Tartu Ülikooliga teevad koostööd ning pakuvad igakülgset tuge Riigikohus, Justiitsministeerium, Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Notarite Koda, Õiguskantsleri kantseleid ning ka juristide ühendused nagu näiteks Eesti Akadeemiline Õigusteaduste Selts, Eesti Juristide Liit ja Eesti Kohtunike Ühing. Selleks, et astuda Tartu Ülikooli õigusteaduskonna bakalaureuseõppele on vaja sooritada järgmised riigieksamid (sulgudes on osakaal): ajalugu (33,3 %), emakeele kirjand (33,3 %), võõrkeel (inglise, saksa, prantsuse või vene keel) (33,3 %). Üliõpilaskandidaadi
*valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat * suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust * korraldab seaduse täitmist, algatab ja esitab RK-le seaduseelnõusid * koostab riigieelarve eelnõu *korraldab suhteid välisriikidega *kuulutab välja katastroofi korral eriolukorra. Valitsuse struktuur 5.EV ministrid Andrus Ansip Peaminister - Riigikantselei Jaak Aaviksoo -Haridus- ja teadusminister -Haridus- ja teadusministeerium Hanno Pevkur Justiitsminister - Justiitsministeerium Urmas Reinsalu Kaitseminister - Kaitseministeerium Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister - Keskkonnaministeerium Rein Lang Kultuuriminister - Kultuuriministeerium Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister - Põllumajandusministeerium Jürgen Ligi Rahandusminister - Rahandusministeerium Siim Valmar Kiisler Regionaalminister - Siseministeerium
kontrollgrupiga, kuigi testgrupis oli mõnevõrra kõrgem korduvate kuritegude osakaal, samuti kulus järgmise kuriteoni vähem aega (Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest, 2014, 26). 5 Kasutatud kirjandus 1. Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR. (2014). Ülevaade lastele ja noortele suunatud kuriteoennetusprogrammidest. Tallinn: Justiitsministeerium. 2. Equipping Youth to Help One Another. (s.a.). Alla laaditud 03. september 2014 http://www.crimesolutions.gov/ProgramDetails.aspx?ID=132 6
eluaastal. Leian, et Eestis peaks perearstide rolli lapse sotsiaalses võrgustikus suurendama. Neil peaks olema kohustus teha aeg-ajalt kodukülastusi, hoolitseda selle eest, et värsketel lapsevanematel oleks teadmised lapse arengu kohta. Nad peaksid suunama lapsevanemad vajalikele koolitustele ja vajadusel teatama sotsiaaltöötajale lapse või vanemate väärkohtlemisest jne, jne. KASUTATUD KIRJANDUS Alaealiste kuritegevuse vähendamine aastateks 2007-2009 (2006), Tallinn: Justiitsministeerium http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=35839/Alaealiste+kuritegevuse+vahend amise+arengukava+aastateks+2007-2009.pdf Edovald T. (2005) Ülevaade alaealiste kuritegevuse vähendamise strateegiatest ja programmidest maailmas, Tallinn: Justiitsministeerium Fish, E. (2002) The benefits of early intervention [09.03.2010] http://www.aifs.gov.au/sf/pubs/bull2/ef.html
kajastuvad maamõõtmise tulemused, andmed maa loodusliku seisundi, väärtuse ja tegeliku kasutamise kohta. Katastriandmed on esitatud ka kaardi kujul. Maakataster on riigi põhiregister. Maakataster lähtub oma tegevuses Maakatastriseaduses sätestatud eesmärkidest ja ülesannetest. Maakatastri pidamise eesmärgiks on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. (Justiitsministeerium, Maa-amet) Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus (Riigi Teataja, Kinnistusraamatuseadus) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. (Riigi Teataja, Ehitusseadus) Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi
• järgida rahvusvahelise õiguse norme. (Olenko, Toots 2005 : 192) Üldist Euroopa Liidu alast suhtlust, sealhulgas otsustusprotsessis osalemist, kordineerib kantsleri nõunik ning justiitsküsimuste nõunik, kes on justiitsministeeriumi Euroopa Liidu institutsioonide ja teiste liikmesriikide Brüsselis paiknevate ametnike kontaktisik. Justiitsküsimuste nõunik vahendab justiitsministeeriumi ametnikele infot ning osaleb mitmesugustes töörühmades ja loob kontakte. (Justiitsministeerium 2014) Rahvusvahelised suhtlemisvahendid, • diplomaatilised ja avalikud suhted, • majanduslik ja ettevõtlusalane koostöö, • lepingud, • inimestevahelised kontaktid. (Euroopa Liit Välistegevus 2011) 3 1 ÜRO- Ühinenud Riikide Organisatsioon 1.1 ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid: • rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine;
Justiitsministeeriumi, kohtudirektori ja kohtu esimehe roll kohtu juhtimisel: · Kohtudirektor korraldab kohtuasutuse asjaajamist, vara asutamist, kooskõlastatult kohtu esimehega valmistab ette kohtu eelarve eelnõu ja esitab selle justiitsministrile. Käsutab kohtuasutuse eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest, nimetab ametisse ja vabastab kohtuteenistujaid ja täidab kohtu ja ohtu kantselei kodukorraga määratud ülesandeid. · Justiitsministeerium kehtestab maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra, kinnitab kohtu eelarve esimese ja teise astme kohtutele, korraldab esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist, kuulutab välja avaliku konkursi kohtuniku ja kohtunikuabi ettevalmistusteenistusele, nimetab ametisse maa- ja halduskohtu esimehe, · Kohtu esimees esindab ja juhib kohtuasutust oma pädevuse piires, vastutab õigusemõistmise korrakohase toimumise eest kohtus
mõju süstemaatiline, taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine. 14. Hädaolukorrad Eestis - Riiklikul tasandil on määratletud 27 hädaolukorra tüüpi. Olukorrapõhiseid analüüse koostavad riiklikud ametid, moodustades ettenähtud koosseisuga töörühmad. 15. Hädaolukorra riskianalüüsi metoodika – 16. Hädaolukorra riskianalüüside koostamine ja koostajad – Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Justiitsministeerium. = Päästeamet; Maanteeamet; Veeteede amet; Tehnilise järelevalve Amet; Veterinaar- ja Toiduamet; Politsei- ja Piirivalveamet; Terviseamet; Lennuamet; Keskkonnaamet; Kaitsepolitseiamet; Riigi Infosüsteemide Amet. 17. Hädaolukorra riskianalüüsi regionaalne ja kohalik tasand - 18. Päästeameti juhitavad hädaolukorrad -Päästeasutuse tegevuse planeerimise põhialuseks on piirkondlikud ohutegurid. Ohuteguriks peetakse isikut, nähtust, protsessi, objekti või muud näitajat või nende
lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Kohtunike distsiplinaarasjade lahendamiseks on Riigikohtu juures distsiplinaarkolleegium, kuhu kuulub viis riigikohtunikku, viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtu kohtunikku Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad Justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb 11-st liikmest kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks Riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele
Sotsiaaldemokraatlik Erakond – 15 kohta Isamaa ja Res Publica Liit – 14 kohta Valitsuskriis – Erimeelsused valitsuse sees või valitsuse ja parlamendi vahel; lahendus on kas hääletusega tagasiastumine või vabatahtlik tagasiastumine Peaminister – Juhib valitsust; tavaliselt nimetatakse see, kelle juhitud partei sai kõige rohkem hääli Eestis on 11 ministeeriumi: Välisministeerium Kaitseministeerium Siseministeerium Justiitsministeerium Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja teadusministeerium Kultuuriministeerium Portfellita minister – Korraldab poliitikat mingis valdkonnas, mis on hetkel eriti oluline Kantsler – Korraldab ministeeriumi igapäevast asjaajamist ning tagab sujuva töö ka ministrite vahetumise perioodil
majandussüsteem. Ümberkujunemine suurriigi provintsist oma rahvusliku õigussüsteemiga õigusriigiks polnud kerge, On päris selge, et üleöö ei suuda ükski riik rajada oma õigussüsteemi, ja seetõttu võeti vastu seadused ja institutsionaalne struktuur üle sellelt riigilt, millest lahku löödi. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabariigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131). 80 aasta jooksul, mis on olnud rikas poliitiliste suundade muutuste poolest, on Eesti justiitsministeeriumil tulnud kogeda erinevate kontseptsioonidele tuginevaid justiitshalduse juhtimise mudeleid tunduvalt rohkem kui kontinendi vanemate riikide justiitsministeeriumidel oma enam kui kaks korda pikema ajaloo kestel. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi 1999 : 133). Taasiseseisvumine Eestit 19911992 tabanud hüperinflatsioon oli seotud üleminekuga käsumajanduselt
3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise. 4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse. 5. president nimetab valitsuse ametisse. 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Valitsuse tagasiastumise võimalused: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. 2. Peaministri tagasiastumise või surma korral. 3. Kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsuse või peaministrile umbusaldust. 17. Eesti 11 ministeeriumi: Välisministeerium: Urmas Paet, Justiitsministeerium: Rein Lang, Sotsiaalministeerium: Maret Maripuu, Haridusministeerium: Tõnis Lukas, Kultuuriministeerium: Laine Jänes, Keskkonnaministeerium: Jaanus Tamkivi, Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo, Majandusministeerium: Juhan Parts, Põllumajandusministeerium: Helir Valdor Seeder, Siseministeerium: Jüri Pihv, Rahandusministeerium: Ivari Padar, (Rahvastikuministeerium: Urve Palo, Regionaalministeerium: Siim Valmar Kiisler.)
piiritletud selle ministeeriumi valitsemisalaga, mida ta juhib või määratud kindlaks peaministri korraldusega ( vt lisaks VVS § 49) • Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada mõne ministri juhtima kahte ministeeriumi (VVS § 4 lg 1) • Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit (VVS §4 lg 2) Ministeeriumid (VVS § 45) • Valitsemisalade korraldamiseks on moodustatud järgmised ministeeriumid: 1) Haridus- ja Teadusministeerium; 2) Justiitsministeerium; 3) Kaitseministeerium; 4) Keskkonnaministeerium; 5) Kultuuriministeerium; 6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) Maaeluministeerium; 8) Rahandusministeerium; 9) Siseministeerium; 10) Sotsiaalministeerium; 12) Välisministeerium. • Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski • Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna • Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi • Välisminister Marina Kaljurand • Keskkonnaminister Marko Pomerants
I individuaalse töövaidluse Закон о разрешении lahendamise seadus индивидуальных трудовых споров isikukaitsevahendid средства инднвидуальной защиты J juhatus правление juhatuse esimees председатель правления juhatuse liige член правления juhendamine инструктаж juriidiline isik юридическое лицо justiitsministeerium Министерство юстиции jõustumismärge отметка о вступлении в силу jälgimine отслеживание järelevalve надзор järelkontroll последующий контроль K kahju hüvitamine возмещениe вреда karistus наказание karistusseadustik Пенитенциарный кодекс
Mind motiveeris antud asutuse distsipliin, kindel kord ja töötasu, mida aga ei saa võrrelda eraettevõtetega. Töötades Viru vanglas pole kordagi tekkinud rutiinsustunnet, kuna antud süsteem on pidevas muutuses, millega peab kaasa minema ja täitma sulle vastavalt antud töökohustustusi, mis pole kunagi olnud saavutamatud. Praktikaaruande kirjutamiseks ja miniuuringu koostamiseks, läbiviimiseks pidin läbima väga palju etappe, mis hõlmas koostööd kaheksa asutusega Viru vangla, Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Avinurme). 3 1. VANGLATEENISTUS Vanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse asutusi on kokku üheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla, SKA justiitskolledz, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti Vanglatööstus
2.12 Kehtivus ruumis- kogu riigi territooriumil,riigi territooriumil teatud tunnustega alal(raudtee,haigla,vangla,kaitseväeobjektid),riigi territooriumi haldusjaotusüksus(linn,vald) 2.13 Kehtivus isikute ringis- kõikidele,teatud isikute grupile(üliõpilased,kaitseväelased,õpetajad,arstid) ÕIGUSAKTIDE SÜSTEMATISEERIMINE(tegevus,mille eesmärk korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi.) Justiitsministeerium Inkorporeerimine- endaga liitma,enda koosseisu lülitamine. Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla kronoloogiline,tähestikuline,õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. 1. Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) 2. Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke)
OÜ · Väike algkapitali nõue · Osakud · Lihtne juhtimisskeem · Ärinime sobivus · Audiitor OÜ-DOKUMENDID · Avaldus Äriregistrile - Notariaalne tõestus (NT) · Asutusleping- NT · Põhikiri- NT · Juhatuse liikmete nimed, lk-d, elukohad · Juhatuse liikmete allkirjanäidised- NT · Nõukogu liikmete nimekiri ( kui on nõuk) · Sidevahendite numbrid · Tegevuslitsents (OV, MV või Justiitsministeerium) · Panda teatis osakapitali sissemaksmise kohta · Mitterahalise sissemakse puhul üleandmise leping · Kviitungid kandelõivu ja kande avaldamise seisu kohta AS · Aktsiad: liht- ja eelisaktsiad, hääletamine · Üks või mitu omanikku · Algkapital · Mitterahalised sissemaksed · Struktuur VÕIMALIKUD VEAD, MIKS ÄRIIDEED EBAÕNNESTUVAD
kohaselt, sätestades, et "kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega." Problemaatiline on aga olukord, kus ei ole ühtset ühismeelt 1 Kohtute sõltumatus Eestis. Lk 8. http://oef.org.ee/fileadmin/media/valjaanded/v2ljaanded/Kohtute %20soltumatus%20Eestis.doc (19.05.2015) 2 Ibid. Lk 4. 3 Ibid. 4 termini "kohus" üle, kuivõrd Justiitsministeerium tõlgendab seda kui konkreetset asja lahendavat kohtunike kolleegiumi ning kohtunikud kui institutsiooni. Ministeeriumi seisukoht antud tõlgenduses vähendab kohtute sõltumatust kollektiivsel ning institutsionaalsel tasandil, mis on aga vastuolus põhiseaduses sätestatud võimuharude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.4 Lisaks eelmainitule, kindlustavad kohtunike sõltumatust ja erapooletust otsuste tegemisel piirangud kohtunike tegevusele kohtusüsteemi sees ja väljaspool seda
bibliograafilisteks viideteks) Perens, A. (2001). Projektijuhtimine. Tallinn: Külim. Perens, A. (1998). Teenuste marketing. Tallinn: Külim. Haak, K., Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A. (2007). Tervisedenduse teooria ja praktika. I, Sissejuhatus salutoloogiasse. Tallinn: Eesti Tervisedenduse Ühing. Rahvusraamatukogu 3.k arhiivikogu, kohaviit AR3-07-01226. 10.3.Leidke raamatuid õigusajaloost
tähtsam asi elus ongi elu nautimine ja mitte pidavalt närvitsemine ja kõige pärast muretsemine. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Entsüklopeedia V köide. Tallinn, 1990, lk. 229. 7 2. Toomsoo, A. ,,Täisealiste ja alaealiste kuritegevus". Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1996. 3. Liiv M.-L. ,,Kuritegevus Eestis 2006", Tallinn, Justiitsministeerium, 2007. 4. Hess B. B. ,,Sotsioloogia", Külim, 2000. 5. EV Sotsiaalministeerium. ,,Ohvriabi käsiraamat", Tallinn, 2002. 8
vastutust: 1) Tsiviilvastutust - Tuleb käiku siis kui ta on teinud menetluse käigus vigu. - Süüliselt tekitatud kahju, see tuleneb Riigivastutus seadusest. - Vastutab ka oma oma bürootöötajate tekitatud kahju eest. - Ettevaatamatusest tekitatud kahju. Kohtutäitur vastutab ka pärast ametist vabastamist tahtlikult/süüliselt tekitatud kahju eest tööl oleku ajal. 2) Distsiplinaarvastutust - Kohaldada saab Justiitsministeerium ja Aukohus - Süüteoks võib olla vääritu käitumine/tegu, õigusnormide rikkumine - Karistuseks võib olla rahatrahv (max 6400), noomitus, ametist tagandamine või ametiteenuste osutamise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks. 3) Kriminaalvastutust Kohtutäituri kriminaalvastutuse saavad kaasa tuua ametialased kuriteod. Kõne alla võivad tulla: - ametiseisundi kuritervitamine - ametialane lohakus - pistis - altkäemaks
· Viitekirje osade järjekord kasutatud kirjanduse loetelus APA stiilis: Perenimi, eesnimi (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Nt. Toomla, R. (1999). Eesti erakonnad. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. · Õigusteadustes: Autori perekonnanimi, initsiaal(id). Pealkiri. Trüki või kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: kirjastus, ilmumisaasta Nt. Hager, G. jt. Eraõigus. I osa. Justiitsministeerium 2001 YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 40 Kasutatud kirjanduse loetelu - APA stiil · Peab olema esitatud tähestikulises järjekorras · Toodud vaid need allikad, mis tekstis viidatud. · Artiklite, raamatute, kogumike ja dokumentide peal- kirjades väikesed tähed (v.a. alguses, isiku/kohanimed). · Vaid ajakirjade pealkirjad läbivalt suurte algustähtedega · Raamatute, kogumike, ajakirjade ja dokumentide
reguleeritud seadusest madalamalseisva aktiga ministri määrusega. Seetõttu hakati välja töötama tõestamisseadust. Paljud notariaalseaduse normid vajasid parandamist ning täiendamist, et likvideerida tekkinud kitsakohad ja ajakohastada seadust ning kuna osa norme pidi paratamatult üle kanduma tõestamisseadusse, oli otstarbekam koostada ja vastu võttta notariaadiseaduse uus redaktsioon, kui lappida ja parandada vana.33 Lähtudes sellest probleemist alustas Justiitsministeerium 1997. aastal tõestamisseaduse väljatöötamist. Oli selge, et nimetatud seadusega kaasneb ka ulatuslike muudatuste sisseviimine notariaadiseadusse, mis tingis uue notariaadiseaduse vastuvõtmise 2000.a. 6. detsembril. Antud seadus hakkas kehtima 2002. aasta 1. veebruaril koos tõestamisseadusega. Seadus kehtib mõningate vahepealse täiendustega tänapäevani. Uued seadused täpsustasid notarite ametitoimingute tegemise ja vormistamise korda ning Eesti notariaati lähendati
Kodanikukaitse Päästeteenistus ? Piirikaitse Piirivalve, toll ? Korravalve Politsei, turvafirmad, ? vabatahtlikud Sisejulgeolek Sise- ja ? justiitsministeerium, Kaitsepolitsei Ülesannete kogu 9. klassile
nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis» 11. Millised nõuded esitab PankrS § 56 haldurile? Kirjelda halduri põhikohustusi ja õigusi PankrS § 55 alusel. * (1) Haldurina võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Justiitsministeerium. (2) Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. (3) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. (4) Halduriks ei või olla asja menetleva kohtuniku ega kohtunikuabi lähikondne. * (1) Haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke KURITEGEVUS Referaat Õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2010 SISUKORD LÄÄNE-ViRU RAKENDUSKÕRGKOOL.......................................................................1 sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 0.1 Tapmine..................................................................................................................... 4 0.2 Varavastased kuriteod................................................................................................4 ...
elupaik, sõprade ja tuttavate vanusegrupp seotud narkootikumide, tubaka ja alkoholi tarvitamisega. 26 KASUTATUD KIRJANDUS EMCDDA 2014. Euroopa uimastiprobleemide aruanne. Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus EMCDDA 2015. Euroopa uimastiprobleemide aruanne. Luksemburg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus Ganeri, Anita 2000. Uimastid. Egmont Estonia Justiitsministeerium. 2012. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/NPALS (05.01.2016) Justiitsministeerium. 2012. Rahvatervisevastased süüteod. https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015009?leiaKehtiv (04.01.2016) Otter, Margareete 1997. LSD lugu. – Kalender 1998. Gondo Olevsoo, Tallinn: Olion, lk 111 - 115 Otter, Margareete 1998. Kanepist valmistatavad sõltumusained. - Kalender 1999. Gondo Olevsoo, Tallinn: Olion, lk 87 – 91
Windows. 1995 liitis Microsoft Windows 95ga raamatutes ning praegu töötatakse Internet Exploreri, mis mõjus laastavalt lavamuusikali kallal, mis põhineb Bill Gatesi rivaalide nagu Netscape äritegevusele. 1997 ja Apple'i juhi Steve Jobsi karakteritel. rajatati meiliteenust pakkuv Hotmail. 1998. aasta mais kaebasid USA Kasutatud materjal Justiitsministeerium ja 20 USA osariiki http://www.delfi.ee/news/majandus/aripaev/art Microsofti kohtusse, süüdistades firmat icle.php?id=17915534 tarkvaraturul monopoli loomises. http://www.microsoft.com/presspass/exec/billg /default.mspx Linnar Viik Linnar Viik (sündinud 26.veebruaril 1965 1999 - 2001 nõustas Viik peaminister Mart Laari
40 saadikuga - kuulusid sinna ameti poolest või määrati presidendi poolt; valitsuse eesotsas peaminister, valitsus määrati presidendi poolt ; rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Antud referaadi eesmärk oli analüüsida põhiseadusi, mis eelnesid 1992.aasta EV põhiseadusele. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Põhiseadus ja selle järelevalve, Rait Maruste, Tallinn 1997 2. Eesti konstitutsiooniõigusest, Kalle Merusk, Raul Narits, Tallinn 1998 3. Põhiseaduse tulek. Kogumik, Justiitsministeerium, Tallinn, 2002 4. Vikipeedia kodulehekülg, http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hiseadus 5. Eesti keele sõnaraamat
annaabi.ee 
