Reaalservituudi tekkimine Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku notariaalselt tõestatud asjaõigusleping (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Reaalservituut ei teki igamisega Servituudi seadmise lepingus määratakse kindlaks servituudi sisu, teostamise viis ja vahendid, vajadusel servituudi tähtaeg, poolte kohustused seoses servituudiga (nt tee korrashoid) NB! Kõik olulised kokkulepped tuleks fikseerida servituudi seadmise lepingus ja kinnistusraamatus, vastasel juhul võlaõiguslikud – ei kehti nt kinnisasja uue omaniku suhtes VALITSEVA KINNISASJA OMANIKU ÕIGUSED (§ 178) Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15. de lege lata- väljaantud seaduse järgi, kehtiva õiguse põhjal 16. culpa in contrahendo- hooletus lepingulistel läbirääkimis...
LADINA KEEL II.kontrolltöö väljendid A priori eelnevalt Ab ovo algne Actori incumbit probatio Hagejal asub tõendamise alus/nõusolek Ad hoc Kindlaks juhtumiks Conditio sine qua non Tingimus, ilma milleta ei... De facto Faktiliselt, tegelikult De jure Juriidiliselt, õiguslikult De lege ferenda Väljaantav seaduse järgi, koostatava seaduse kohaselt De lege lata Väljaantud seaduse järgi, kehtiva seaduse kohaselt e.g. näiteks Erga omnes Kõikide suhtes (nt kehtiv kohustus) Et al. ...
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1 Eelnevalt nimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist
Talumise 15 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim.129- 130 lk. 10 kohustus lasub kinnisasjal siiski vaid siis, kui teeraja kasutamine ei tekita kinnisasja omanikule olulist kahju, näiteks ei kulge läbi majaõue või viljapõllu.16 3.4. Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasja, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid on isiku õigus kasutada võõrast kinnisasja enda kinnistuga seotud asjaoludel. Servituut kohustab teenima kinnisasja omanikku, võimaldama teha tegu või hoiduma sellest. Teeniva kinnistu omanik on kohustatud tegema teo või hoiduma teo tegemisest valitseva kinnistu omaniku kasuks. Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel
1. LOENG 8. saj ekr - 6. saj ehk rooma õigus kehtis ligi 1300 aastat Rooma õiguse tähtsus: - ajalooline väärtus, sest rooma õigus on osa euroopa kultuurist - oluline verstapost inimkonna arengus - taustaks kogu kaasajalisele õigusele (tsiv õigus) Tähtsaim panus: Rooma õigus lõi suure hulga klassifikatsioone (lepingud, omandid jne) Rooma õiguse filosoofiline alus - aluseks kreeka filosoofia (tähtsaim Seneca stoitsism) stoitsismi filosoofia - läheb nagu läheb ja sellega peab leppima 2 koolkonda: anglo-ameerika ja kontinentaal õigus Rooma õiguse vead: 1) väga individualistlik ehk puuduvad arusaamad juriidilisest isikust 2) mõnikord keerulisem kui vaja 3) rooma õigus tegeleb väga vähe juriidiliste tagajärgedega Omavad tähtsust rooma õiguse seisukohalt: - kuningate aeg, ld k rex; 753 ekr - 510 ekr ab urbe condita linna loomisest saadik - vabariigi aeg; 510 ekr - 27 ekr tekivad esimesed riiklikud võimus...
kohaldada ka sundvõõrandamist. Sundvõõrandamist ei või läbi viia, kui eesmärk on saavutatav muul viisil, näiteks kokkuleppe teel. 16 16 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 148. 9 3. SERVITUUT Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituudi instituut on õiguses kasutusel juba Rooma õigusest alates. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. 17 3.1. Reaalservituut Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või
*Pooltel on soov luua juriidiline isik ja selle tegevuse eesmärgiks on ühele poolele kuuluva maja renoveerimine ja kasutamine hiljem erinevate sotsiaalvaldkonna programmide läbiviimiseks,mis valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest. Millist liiki juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks? *Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l
9. Põllumaa rent sordiaretusega tegelevale MTÜ-le KMS § 16 lg 2 p 2 järgi kinnisasja rendile andmisest tulenevat käivet ei maksustata. 10. Kasvava metsa raieõiguse müük Soome kokkuostjale Raieõiguse müügi puhul on tegemist teenusega KMS § 2 lg 3 p 3 mõttes, kuivõrd tegemist on õiguse võõrandamisega. Seega on tegemist käibega KMS § 4 lg 1 p 1 mõttes ja see kuulub maksustamisele maksumääraga 20% KMS § 15 lg 1 järgi. Käibe tekkimise koht on Eesti 11. Tasu servituudi eest (gaasitrass ja sidekaabel) Antud tehingu puhul on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 2 p 2) 12. Hüvitis tee ehitamise jaoks sundvõõrandatud maatüki eest Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 3 13. Vallavalitsuselt saadud rahaline preemia ja SPA-hotelli kinkekaart kauni kodu konkursi võitjale Preemia näol ei ole tegemist käibega, seega ei ole see ka käibemaksuga maksustatav. Küll aga tekib TuMS § 12 lg 1 p 7 ja TuMS § 19 lg 2 alusel tulumaksu maksmise kohustus. 14
5. Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek? 7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik
ehituse algust (vähemalt 2)? – Krundi (maa) maksumus 7.Mis on investeeringute põhieesmärk? – Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, tulu või mingi muu kasu saamine. riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm –Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) 8.Nimetage teehoiu finantseerimise üldised printsiibid Euroopa Liidu transpordipoliitikas (2). “Kasutaja maksab” – Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale 7.Esitage liiklusõnnetuste kulude kõige üldisem klassifikatsioon
reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Reaalservituut ei teki igamisega! KÄSUTAMINE JA LÕPPEMINE Üleminek ainult koos valitseva kinnisasjaga (kinnisasja oluline osa) Lõpetatakse eelduslikult kokkuleppel, kuid ka: Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab
Eeldab kahe kinnisasja olemasolu, millel on ruumiline seos – nn valitsev ja teeniv kinnisasi. Sisu on teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus olla passiivne, st taluda mingit tegevust oma kinnistul või ise oma kinnistul mingist tegevusest hoiduda. Tekib ja lõpeb kinnistusraamatu kandega. Koormab abstraktselt kogu kinnisasja, tegelikkuses teostatakse võimalikult vähekoormaval moel. Täpsed tingimused poolte kokkuleppel. Teeniva kinnisasja omanik saab teatud tingimustel nõuda servituudi teostamise koha ja viisi muutust, ent mitte sisu muuta. Kinnistu jagamisel jääb servituut kehtima kõigi tekkivate osade suhtes. Isiklik servituut – isiku huvides Kasutusvaldus – isiklik subjektiivne piiratud kinnisasjaõigus. Õigustatud isik saab koormatud asja kasutada ja vilju omandada. Kasutusel valdavalt perekonna ja pärismissuhetes. Tekib kinnistusraamatu kandega, võib lõppeda kokkuleppel. Lõppeb tähtaja saavumisel või kasutusvaldaja surmaga. Jur
Vastavalt TLS § 105. Ülesütlemise tühisusele tuginemine l 1 Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. See tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema alates 6. jaanuarist 2014 ja hagi aegub 5. veebruaril 2014. aastal. Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus -ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist. a
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. Hoonestusõigus ei lõppe hoone hävimisega. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada, pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestaja peab hoonestusõiguse müügist teatama maatüki omanikule, kellel on kahe kuu jooksul alates teatamise kuupäevast ostueesõigus. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks. Aga mitte vähem kui 36 ja rohkem kui 99 aastat. 38. Ostueesõigus (mõiste ja seadmine). Kinnisasja on võimalik koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on
Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad
Usucapio- igamis eteel, mis hiljem küll kaotati Kohtuotsusega, kui jaotatakse ühine varandus ja mõn eosa kohta luuakse servituut Servituudiõigus lõppeb: Valitseva või teeniva maatüki hävimisega Õigustatud isiku surma või capitis deminutio-õigusvõime piiramise puhul Kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus(valitseva maatüki omanik pärib teeniva maatüki) Loobumisega Servituudi mittekasutamisel, õigustatudisik ei kasuta servituuti, olenevalt asjaoludest , 10.a –inter praesentes- või 20.a –inter absentes- jooksul Servituudiõiguse kaitseks on vastav asjaõiguslik hagi- actio confessoria- Ta on suunatud teeniva maatüki igakordse omaniku vastu, samuti võõra krundi omaniku vastu, kui ta rikub servituudi õigust. Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent
Järgneb hulk avaldusi erinevate ehituslubade ning ümberehituste kohta, mille hulgas esimest korda näeb tulevase majaomaniku initsiaale 1906. aastal (G. Grünwaldt). Analüüsitava elumaja asutamisdokumendiks võib pidada 1914. aasta 14. septembril allkirjastatud pabereid, kust leiame asendiplaani ja eskiisprojekti ning majaehitajale kehtestatud tingimused: ehitada oma kuludega välja kanalisatsioon, muuta sadeveekaevude asukohad ning hankida servituudi jaoks naabrite nõusolekud. Eskiisprojekt on väga pealiskaudne, tõenäoliselt on arhitektuursed probleemid lõplikult lahendatud alles ehitusplatsil. Märkustena on mainitud, et tegemist on savikivikatuse (tänaseks juba eterniidiga asendunud) ja puudekeldriga puitelumajaga. 4 Hoone arhitekti on raske määrata- järelvalvet on teostanud D. Jakobi- tõenäoliselt tsaariaegne linnainsener. Hiljem, Eesti ajal, tegutses ka arhitekt
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Asjaõigus. Selle mõiste ning olemus 4 2. Mis on hoonestusõigus? 5 3. Hoonestusõiguse sisu 6 4. Hoonestusõiguse ulatus 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus…………………………………………………………………...………10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud uurimaks hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus kuulub asjaõiguse valdkonda ning on üks osa sellest. Referaat koosneb neljast osast. Esimene osa hõlmab asjaõiguse mõistet ning üldist olemust. Teises osas käsitletakse hoonestusõiguse mõistet. Toon välja kuidas on mõistet käsitletud seaduses, millised on tähtajad, tasud jne. Kolmandas osas tuleb juttu hoonestusõiguse sisust ning vastavatest seadustest seoses sellega. Toon välja asjaõigusseaduse vastavad paragrahvid, mis käsitlevad hoonestusõiguse sisu. Neljandas ning ühtlasi ka viimases osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. ...
HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste (AÕS § 241 lg 1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus annab isikule, kes ei ole kinnisasja omanik, õiguse omada kinnisasjal hoonet, seda võõrandada ja koormata eraldi kinnisajast. Hoonestusõigus on tähtajaline õigus. Hoonestusõiguse alusel püstitatav (v. ehitatav) hoone ei ole kinnisasja oluline osa vaid on hoonestusõiguse osa. Miks seatakse hoonestusõigust? hoonestusõigust saab kinnisasja müümise või ostmise asemel kasutada juhul, kui omanik soovib küll kinnisasjalt pikaajalist tulu teenida ja vabaneda kinnisasjaga kaasnevatest kuludest, kuid ei soovi kinnisasja omandist lõplikult loobuda. Hoonestajale on ehitise püstitamine hoonestusõiguse alusel kasulik selle tõttu, et hoonestusõigus on o...
HOONESTUSÕIGUSE SISU JA ULATUS Sissejuhatus Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus. Käesoleva referaati eesmärk on valja uurida hoonestusõiguse sisu ja ulatust. Hoonestusõigus on üks osa asjaõigusest. Referaat koosneb neljast osast. Esimeses osas antakse ülevaade asjaõigusest. Räägitakse sellest mõistest. Teises osas vaadeldakse hoonestusõiguse mõistet. Kolmas osas räägitakse hoonestusõiguse sisust. Neljas osas antakse ülevaade hoonestusõiguse ulatusest. 1. Asjaõiguse mõiste Asjaõigusel on eriline osa varaliste suhete reguleerimisel ühiskonnas. Ühelt poolt annab ta kindla kaitse omanikule võimalike rünnete eest tema omandile ja tagab eraomandi puutumatuse ning võimaldab teiselt poolt asjaõigusliku tagatise, peamiselt pandi kui kindla tagatise võtmist ja andmist ...
Piiratud asjaõigus : Servituut teenimine piiratud asjaõigus võõrale asjale Isiklikud ja reaalservituudid Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi Reaalservituudid on positiivsed teeniv kinnisasja omanik on sunnitud taluma teatavat käitumist Reaalservituudid on negatiivsed -teeniva kinnisasja omanik on kohustatud ise teatud käitumist hoiduma Linna ehk maja servituudid- seotud ehitustega küla servituudid e põllu omad Tekkimine ja lõpetamine : Tekivad tehingu läbi ja on vaja servituudi seadistamise lepingut. Notar. Tõestatud etteteatamine muutustest 6 kuud . Isiklikud servituudid serv on seotud kindla isikule määratud Tehakse vahet :kasutus valdus ja isiklik valdus tähtajaga kehtestatud ja kestavad eluaja lõpuni Kasutusvaldaja õigused on asja vallata kasutada ning mitte käsutada. Isiklik kasutus õigus antud konkreetsele isikule antud tee servituut Isiklikud servituudid 100 aasta mitte rohkem
2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.). Esitame kohtusse isikulise hagi Felixi vastu Erose õiguste kaitseks. In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE.
Servituudid liigitakse: 1. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud tenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin.asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega 2. Isiklik servituut võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte
hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on “parem” või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176
mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad
topeltmüügi takistamiseks ka eelmärke. Selliselt müügitehingu tegemine kahes etapis ei too osalejatele kaasa ka suuri lisakulusid notari tasude ja lõivude osas. VIII Reaal- ja isiklikud servituudid. Reaalkoormatis Servituudid: isiklikud - ja reaalservituudid Õigustatud isikute alusel eristatakse kahte tüüpi servituute: · reaalservituut · isiklikservituut: kasutusvaldused isiklik kasutusõigus Reaalservituudi ja isikliku servituudi vahe Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk teiste sõnadega on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklikservituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Erinevus kasutusvaldusest Reaalservituut kui asjaõguslik kasutusõigus ei ole nii ulatuslik kui kasutusvaldus. Kasutusvaldusega koormatud maatüki omanik on maa kasutamise õigusest täielikult ilma jäetud, sest see õigus on üle läinud kasutusvaldajale
· nn ehitusplatsi üldkulud - Ühiskulud · nn ettevõtte üldkulud c. Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust - Krundi (maa) maksumus - Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm - Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) Kestavad kogu ehituse aja - ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud - intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite
kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud õigus. Reaalservituudi esemeteks saavad olla vaid kinnisasjad ja selle seadmisest peab tõusma kasu kinnisasjale, mitte konkreetsele isikule. Reaalservituudi seadmiseks vajalik AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, väljaspool kinnistusraamatut servituuti eksisteerida ei saa. Servituudi seadmmisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus. 3.4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklikku servituuti ha reaalservituuti võib seada vaid kinnisasjadele. Isiklik servituut aga seatakse konkreetse isiku huvides ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea ning ei ole reeglina üleantav ja päritav. Kasutusvaldus ehk
kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
4) Operae servorum vel animalium- isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Servituudiõigus omandatakse macipatio, in iure cessio, deductio(omanik jätab võõrandamisel endale servituudiõiguse), testamendi, usucapio teel, kohtuotsusega. Lõppeb: valitseva või teeniva maatüki hävimisega, õigustatud isiku surma või capitis deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent Superficies- hoonestusõigus. OBLIGATSIOONIÕIGUS On rajatud vaid kahe poole kreeditori(võlausaldaja) ja deebitori(võlgnik) vahelistele õigussuhetele. On suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Relatiivne õigus. Obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teistelt isikutelt mingit sammet
varaga (kehaliste asjadega, vt asjade liigituse osa). Kui võrrelda kaht peamist neist, asjaõigust ja võlaõigust, siis oleks see õigusliku reguleerimise mehhanismi poolest järgmine. Asjaõigussuhted on staatilised (suunatud mingi asja omanikuks või valdajaks olemisele), võlaõigussuhted on vahetussuhted. Asjaõigussuhtes on õigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kõik teised. Asjaõiguse objekt on mingi õiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. Võlaõigussuhte puhul on õigustatud subjektiks kreeditor ehk võlausaldaja ja kohustatud isikuks kõikide teiste asemel vaid deebitor ehk võlgnik. Seega konkreetne isik. Võlaõigussuhte objektiks on mingi tegevus, selle resultaat või tegevustus. Asjaõigussuhe on absoluutne - teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektide ring on kindlaks määramata. Võlaõigussuhe on relatiivne - st et subjektid on alati kindlaks määratud.
seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest – kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks. 33
Notariaaltoimingud – arvestus 2017 1. Notari tegevus pärimismenetluses Kui notarile on esitatud pärimismenetluse algatamiseks avaldus teeb ta koheselt pärimisregistrisse selle kohta kande. Lisaks pärimisregistri kandele avaldab notar teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Igaühel on võimalik tutvuda teadaannete lehel avaldatud teadetega aadressil http://www.ametlikudteadaanded.ee/. Notar saadab teated ka teistele võimalikele pärijatele, kelle andmed on talle esitatud, et nad saaksid otsustada, kas nad soovivad pärida või soovivad pärandist loobuda. Kui ei ole teada, kas pärandajal oli sugulasi, kellel oleks õigus pärida või pärija aadress ei ole teada, siis avaldab notar väljaandes Ametlikud Teadaanded nende andmete saamiseks üleskutsemenetluse. Pärandaja õiguste ja kohustuste kohta teeb notar «Pärimisseaduse» § 167 lõike 2 alusel päringu: 1) ab...
seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks.
hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on "parem" või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176
sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik
mootorsõidukiga või jalgrattaga või käia jalgsi mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja ning teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus nimetatud tegevust lubada. kinnistu nr ............osa, mida hakkab koormama sõiduteeservituut, on käesolevale lepingule 139 lisatud plaanil piiritletud sinise joonega. 4.3. Servituudi seadmise tähtaeg, tasu ja kulutuste jaotus 4.3.1. Teeniva kinnisasja omanik seab sõiduteeservituudi valitseva kinnisasja omaniku kasuks tähtajatult ja tasuta. 4.3.2. Teeniva kinnisasja ja valitseva kinnisasja igakordsed omanikud kohustuvad kandma tee ja kaitsevööndi korrashoiuks vajalikud kulutused võrdsetes osades ning teostama tee hooldus- ja remonditöid vastavalt omavahelisele kokkuleppele. 4.4. Omaniku kohustused 4.4.1
mõnele reaalservituudile. Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Isiklik kasutusõigus tekib servituudi kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, muudel juhtudel vastavalt reaalservituudi ja kasutusvalduse sätetele. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Hoonestusõiguse mõiste Hoonestusõiguse mõiste tuleneb asjaõigusseadusest, mille kohaselt võib kinnisasja koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
Usucapio- igamis eteel, mis hiljem küll kaotati Kohtuotsusega, kui jaotatakse ühine varandus ja mõn eosa kohta luuakse servituut Servituudiõigus lõppeb: Valitseva või teeniva maatüki hävimisega Õigustatud isiku surma või capitis deminutio-õigusvõime piiramise puhul Kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus(valitseva maatüki omanik pärib teeniva maatüki) Loobumisega Servituudi mittekasutamisel, õigustatudisik ei kasuta servituuti, olenevalt asjaoludest , 10.a –inter praesentes- või 20.a –inter absentes- jooksul Servituudiõiguse kaitseks on vastav asjaõiguslik hagi- actio confessoria- Ta on suunatud teeniva maatüki igakordse omaniku vastu, samuti võõra krundi omaniku vastu, kui ta rikub servituudi õigust. Õigused võõrale asjale. EMPHYTEUSIS JA SUPERFICIES Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent
By Matti `98 Õigusõpetus Õigus jaguneb: · Eraõigus · Tsiviilõigus · Võlaõigus · Asjaõigus, tööõigus · Perekonnaõigus · Kaubandusõigus · Majandusõigus · Avalik õigus · Rahvusvaheline õigus · Riigiõigus · Kriminaalõigus · Haldusõigus · Protsessiõigus · Tsiviilprotsess · Kriminaalprotsess Õigusnorm on õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud üldkohustuslik käitumisreegel, mille täitmist tagatakse sunnijõuga. Õigusnorm lähtub riigilt, ta on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu ning esineb kas käsu või keeluna. Õigusnorme kaitstakse riigi sunnijõuga. Riik peab normide tagama täitmise. Õigusnorm annab antud suhte liigist osavõtjale subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb formaalselt isiku õigused ja kohustused. ...
Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel, vajalik leping peab olema notariaalselt tõestatud. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi, näiteks naabrusõigused, mis piiravad nt kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Servituudid. Reaalservituudi mõiste ja sisu. Servituudi tekkimine ja lõppemine. Isiklikud servituudid. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. Kinnisomandi spetsiifilisi piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides)
1.Sotsiaalne norm Norm on üldise määratluse järgi reegel, juhis või mall (A.Aarnio. Õiguse tõlgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kõik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid väljendavad ühiskondlikku tahet ja reguleerivad ühiskondlikke suhteid (suhteid inimeste vahel). Sotsiaalne norm käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimeste tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks kogu ühiskonna või konkreetse sootsiumi huvides. Sotsiaalne norm eeskätt sotsiaalne kohustus. Kohustus normis inimene peab käituma teatud viisil, sooritama mingi teo. Tegu tegevus või tegevusetus. Käitumise vastavust normile hinnatakse teo ja tagajärje ühtsuses: kas see tegu, mis põhjustas just selle tagajärje, vastas sotsiaalse normi reeglile ehk mallile. Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitum...
Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38 Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kinnisasja kõige vähem koormab. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel.
sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik
Sund- võõrandamise otsustamine on antud Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevusse, igaüks võib sellise võõrandamise vaidlustada või pöörduda kõhtusse hagiga vaidlustamaks vara võõrandamist, hüvitust ja selle suurust. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. 10.3.2. SERVITUUDID Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks
räägitakse kinnistusraamatuõigusest. · Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad selleks, et: - fikseerida, kellele kinnisasi kuulub, - millised on teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused, mis seda kinnisasja koormavad. · Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema teeninduspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. · Piiratud asjaõigused · Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena käsitletav servituut · Servituudi eesmärk: ühitada ja sobitada kokku naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. · Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. · Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks isiklikeks servituutideks. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. · Pärimisõigus reguleerib füüsilise isik surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist.
kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Teeservituut Jalgteeservituut annab õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
