Erineb võlaõiguslikust rendist või üürist, kuna kantakse kinnistusraamatusse asjaõigusena, st kasutusõigus kinnistatakse n.ö. püsivalt (tähtajaliselt või ka tähtajatult)kinnisasja külge ja sellega muutub see asjaõigus kinnisaja osaks. Erinevalt võlaõiguslikest kasutusõigustest kehtiv ka kolmandate isikute suhtes. Kinnisasja omaniku vahetumisel kehtivad asjaõiguslikud kasutusõigused kinnisasja suhtes edasi sõltumata kinnisasja omaniku tahtest. Servituudi erinevad võimalused: omanik loobub kinnisasja või selle osa kasutusõigusest kellegi teise kasuks – omanikul tekib kohustus taluda mingit kasutust, mida ta muidu keelata võiks kellegi või mingi kinnisasja kasuks mingist tegevusest loobumine, mida omanik muidu oma kinnisasjal teha võiks omandikaitseõigustest loobumine (osaline) – nt lubatakse valitsevalt kinnisasjalt mingi kahjuliku
in iure cessio omandiõiguse loovutamine kohtus traditio asja vormivaba üleandmine mancipatio mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul praedium dominans valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) praedium serviens teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) ius disponendi õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) ius possidendi õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element)
II KONTROLLTÖÖ MATERJAL 1. emptio-venditio- ost-müük 2. locatio-conductio- üür-rent 3. in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus 4. traditio- asja vormivaba üleandmine 5. mancipatio- mantsipatsioon, pidulik võõrandamistehing tunnistajate juuresolekul 6. praedium dominans- valitsev maatükk ehk õigustatud asi (servituudi liik) 7. praedium serviens- teeniv maatükk ehk koormatud asi (servituudi liik) 8. ius disponendi- õigus asja käsutada (omandiõiguse üks peamine element) 9. ius possidendi- õigus asja vallata (omandiõiguse üks peamine element) 10. ius utendi- õigus asja kasutada (omandiõiguse üks peamine element) 11. animus possidendi- tahe asja vallata 12. corpus possidendi- (tegelik) asja enda käes pidamine 13. animus transferendi- tahe omandiõigust üle kanda 14. de lege ferenda- väljaantava seaduse järgi 15
kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1 Eelnevalt nimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist
Talumise 15 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. (2012). Õigusõpetus. Tallinn: Külim.129- 130 lk. 10 kohustus lasub kinnisasjal siiski vaid siis, kui teeraja kasutamine ei tekita kinnisasja omanikule olulist kahju, näiteks ei kulge läbi majaõue või viljapõllu.16 3.4. Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasja, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid on isiku õigus kasutada võõrast kinnisasja enda kinnistuga seotud asjaoludel. Servituut kohustab teenima kinnisasja omanikku, võimaldama teha tegu või hoiduma sellest. Teeniva kinnistu omanik on kohustatud tegema teo või hoiduma teo tegemisest valitseva kinnistu omaniku kasuks. Tee omanikuks võib olla kinnistu omaniku asemel
3) res derelicta 4) occupatio bellica 5) thesaurus Ümberkujundamine - üks algse omandamise viise Kui materjal maksab rohkem kui toode, on omanikuks materjali omanik Omandiõiguste kaitse hagi 1) omandiõiguse kaitse - vindikatsioonihagi (tagasivõtmine ebaseaduslikust valdusest) - negatoor hagi (lepingu eitamist oma kostja ja kolmanda isiku õiguse vahel) Õigused võõrale asjale - servituudid, ei ole kohustus vaid asi! (miski, mis teenib midagi teist) 5. LOENG Servituudi omandamine - omandatakse nii, nagu omandatakse asja - lepingute teel (ost-müük) - deduktsioon (müüakse maha maatükk, aga servituud jäetakse alles) Servituudi kadumine - valitsev/teeniv maatükk kaob või lakkab eksisteerimast - kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis)
kohaldada ka sundvõõrandamist. Sundvõõrandamist ei või läbi viia, kui eesmärk on saavutatav muul viisil, näiteks kokkuleppe teel. 16 16 Kiris A., Kukrus A., Nuuma P., Oidermaa E. (2003). Õiguse Alused. Tallinn. Lk 148. 9 3. SERVITUUT Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituudi instituut on õiguses kasutusel juba Rooma õigusest alates. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. 17 3.1. Reaalservituut Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et
*Pooltel on soov luua juriidiline isik ja selle tegevuse eesmärgiks on ühele poolele kuuluva maja renoveerimine ja kasutamine hiljem erinevate sotsiaalvaldkonna programmide läbiviimiseks,mis valdavalt saavad rahastamist kas riigi,KOV poolt või Euroopa vastavatest fondidest. Millist liiki juriidilist isikut oleks mõistlik asutada ja miks? *Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l
9. Põllumaa rent sordiaretusega tegelevale MTÜ-le KMS § 16 lg 2 p 2 järgi kinnisasja rendile andmisest tulenevat käivet ei maksustata. 10. Kasvava metsa raieõiguse müük Soome kokkuostjale Raieõiguse müügi puhul on tegemist teenusega KMS § 2 lg 3 p 3 mõttes, kuivõrd tegemist on õiguse võõrandamisega. Seega on tegemist käibega KMS § 4 lg 1 p 1 mõttes ja see kuulub maksustamisele maksumääraga 20% KMS § 15 lg 1 järgi. Käibe tekkimise koht on Eesti 11. Tasu servituudi eest (gaasitrass ja sidekaabel) Antud tehingu puhul on tegemist maksuvaba käibega (KMS § 16 lg 2 p 2) 12. Hüvitis tee ehitamise jaoks sundvõõrandatud maatüki eest Tulumaksuseaduse § 15 lg 4 p 3 13. Vallavalitsuselt saadud rahaline preemia ja SPA-hotelli kinkekaart kauni kodu konkursi võitjale Preemia näol ei ole tegemist käibega, seega ei ole see ka käibemaksuga maksustatav. Küll aga tekib TuMS § 12 lg 1 p 7 ja TuMS § 19 lg 2 alusel tulumaksu maksmise kohustus. 14
5. Kas hüpoteegi saab jagamisel kanda üle A-le kuuluvale kahele korteriomandile ja B-le kuuluvale korteriomandile ühishüpoteegina? 6. Kas kinnisasja korteriomanditeks jagamisel on vajalik AS Elion Ettevõtted nõusolek? 7. AS Elion Ettevõtted kaabel paikneb korteriomandite kaasomandiosa koosseisu kuuluvates ruumides (elamu koridor), kas servituudi peaks jagamisel üle kandma kõigi korteriomandite registriosadesse? 1. Kinnistu jagamine kaasomandiks KOS § 3 alusel ? a. kinnisomand (kinnisturaamatu seadus KRS § 5 brim 1) Hoonestusõiguse alusel on võimalik luua korteriomandit. + b. maatükk + c. ehitis + d. kogu kinnisasi tuleb jagata korteriomanditeks + e. reaalosa ja kaasomandi osa (korteriomandiks ei saa jagada asja kui ei ole võimalik
ehituse algust (vähemalt 2)? – Krundi (maa) maksumus 7.Mis on investeeringute põhieesmärk? – Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, tulu või mingi muu kasu saamine. riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm –Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) 8.Nimetage teehoiu finantseerimise üldised printsiibid Euroopa Liidu transpordipoliitikas (2). “Kasutaja maksab” – Kui transporditeenuse kasutaja tekitab ühiskonnale 7.Esitage liiklusõnnetuste kulude kõige üldisem klassifikatsioon
Eeldab kahe kinnisasja olemasolu, millel on ruumiline seos – nn valitsev ja teeniv kinnisasi. Sisu on teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus olla passiivne, st taluda mingit tegevust oma kinnistul või ise oma kinnistul mingist tegevusest hoiduda. Tekib ja lõpeb kinnistusraamatu kandega. Koormab abstraktselt kogu kinnisasja, tegelikkuses teostatakse võimalikult vähekoormaval moel. Täpsed tingimused poolte kokkuleppel. Teeniva kinnisasja omanik saab teatud tingimustel nõuda servituudi teostamise koha ja viisi muutust, ent mitte sisu muuta. Kinnistu jagamisel jääb servituut kehtima kõigi tekkivate osade suhtes. Isiklik servituut – isiku huvides Kasutusvaldus – isiklik subjektiivne piiratud kinnisasjaõigus. Õigustatud isik saab koormatud asja kasutada ja vilju omandada. Kasutusel valdavalt perekonna ja pärismissuhetes. Tekib kinnistusraamatu kandega, võib lõppeda kokkuleppel. Lõppeb tähtaja saavumisel või kasutusvaldaja surmaga. Jur
Vastavalt TLS § 105. Ülesütlemise tühisusele tuginemine l 1 Kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. See tähendab, et hagi aegumistähtaeg hakkas lugema alates 6. jaanuarist 2014 ja hagi aegub 5. veebruaril 2014. aastal. Millisest seadusest tuleb lähtuda, kui Teil on vaja: a. maksta riigilõiv pärandist mitteloobumisel b. korraldada kinnistu kruntidele servituudi seadmist c. anda hoiule auto d. luua sihtasutus e. sõlmida töötajaga koolitusleping f. tutvuda füüsilisest isiku õigus -ja teovõime üldiste nõuetega g. uurida teise äriühingu majandusaasta aruannet h. osaleda ettevõtte likvideerimisel pankroti tõttu i. seada korteriomandile hüpoteek ja võtta pangast laenu j. teha tehingut läbi esindaja k. saada kinnitust põhimõttele, et omand on puutumatu l. kohaldada töölepingu lõpetamisel lõpparve maksmisega viivitamise eest viivist. a
reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Reaalservituut ei teki igamisega! KÄSUTAMINE JA LÕPPEMINE Üleminek ainult koos valitseva kinnisasjaga (kinnisasja oluline osa) Lõpetatakse eelduslikult kokkuleppel, kuid ka: Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab teeniva kinnisasja omanikule servituudi lõpetamise tõttu tekkiva kahju ja teatab tähtajatu reaalservituudi lõpetamisest või tähtajalise reaalservituudi ennetähtaegsest lõpetamisest kuus kuud ette. Lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel: kui reaalservituudist saadav kasu on teeniva kinnisasja koormatisega võrreldes ebamõistlikult väike, võib nõuda valitseva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõppeb sealt kustutamisega. Hoonestusõigus ei lõppe hoone hävimisega. Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada, pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestaja peab hoonestusõiguse müügist teatama maatüki omanikule, kellel on kahe kuu jooksul alates teatamise kuupäevast ostueesõigus. Hoonestusõigust võib seada ainult kindlaks tähtajaks. Aga mitte vähem kui 36 ja rohkem kui 99 aastat. 38. Ostueesõigus (mõiste ja seadmine). Kinnisasja on võimalik koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on
Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad
tasunud. PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule. Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati! Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID Sageli maatüki omanik ei saa muidu läbi, kui ta peab oma maatüki paremaks kasutamiseks kasutama mingil viisil naabri maatükki(maanteele pääsemine, vee ärauhtumine) Servituut- servitus- tähendab õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudiõigus on asjaõigus, mitte kasutamisõigus.Teda kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Servituudid jagunevad: Reaal- ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna
lepitud teisiti. Kehtib ka hoonestusõiguse kitsendamise keeld ehk hoonestusõigust ei või kitsendada selle õiguse olemusega vastuolus olevate tingimustega. Hoonestusõigust ei või ka seada äramuutva tingimusega. Mõningal juhul on kokkulepped tühised. Näiteks juhul, kui hoonestusõiguse lõppemine seotakse äramuutva tingimusega või hoonestaja surmaga. Hoonestajal on õigus oma hoonestusõigust võõrandada, pärandada, koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Siiski ei ole võimalik hoonestusõigust koormata teise hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse järjekoht peab olema kinnistusraamatus esimene. Samal järjekohal ei või olla mingeid muid asjaõigusi või märkmeid. Nagu eespool mainitud, on hoonestusõigusel ka tähtaeg: 99 aastat. Kui see on lepingud märkimata või pikem kui 99, siis loetakse tähtajaks ikkagi 99 aastat. Kui tähtaeg möödub,
Järgneb hulk avaldusi erinevate ehituslubade ning ümberehituste kohta, mille hulgas esimest korda näeb tulevase majaomaniku initsiaale 1906. aastal (G. Grünwaldt). Analüüsitava elumaja asutamisdokumendiks võib pidada 1914. aasta 14. septembril allkirjastatud pabereid, kust leiame asendiplaani ja eskiisprojekti ning majaehitajale kehtestatud tingimused: ehitada oma kuludega välja kanalisatsioon, muuta sadeveekaevude asukohad ning hankida servituudi jaoks naabrite nõusolekud. Eskiisprojekt on väga pealiskaudne, tõenäoliselt on arhitektuursed probleemid lõplikult lahendatud alles ehitusplatsil. Märkustena on mainitud, et tegemist on savikivikatuse (tänaseks juba eterniidiga asendunud) ja puudekeldriga puitelumajaga. 4 Hoone arhitekti on raske määrata- järelvalvet on teostanud D. Jakobi- tõenäoliselt tsaariaegne linnainsener. Hiljem, Eesti ajal, tegutses ka arhitekt
1) Hoonestusõigus kantakse koormatava kinnisasja registriosa III jakku ja alati esimesele järjekohale (AÕS § 250) ja 2) Seatakse sisse eraldi hoonestusõiguse kinnistusraamat kuna hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja sätteid, saab sellele omakorda seada hüpoteeki jt. piiratud asjaõiguseid v.a. hoonestusõigus Hoonestusõiguse käsutamine § 249. Hoonestusõiguse käsutamine (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (ei ole nõutud sundenampakkumisel – täituri poolt)
rikkumine kaasa tehingu tühisust. Iseeneset ei ole hoonestusõiguse seadmisel asjaõiguslepingu tingimuslikkus välistatud. Hoonestusõiguse olemusega vastuolus olevaks on siiski hoonestusõiguse seadmine äramuutva tingimusega või isiku surmaga seondavalt. 3.2. Hoonestusõigus kui kinnisasi AÕS § 249. Hoonestusõiguse käsutamine (1) Hoonestajal on õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. (11) Hoonestusõiguse võõrandamiseks on vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. (2) Hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik omaniku nõusolek, kui selline
2 Kaasuse loomus Üldsõnaliselt on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Kaasuse lahenduses esindame kohtus hagejat Erost. Rooma õiguses on obligatsioon õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet1 (dare midagi andma, facere midagi tegema, praestare tasuma tekitatud kahjud).2 Obligatsioonide olemus ei seisne mitte selles, et keegi mingi asja või servituudi meie omaks teeks, vaid selles, et teine isik on kohustatud meile midagi andma või tegema või oma kohustust täitma (D. 44, 7, 3, pr.). Esitame kohtusse isikulise hagi Felixi vastu Erose õiguste kaitseks. In personam actio est, qua agimus [quotiens] cum aliquo, qui nobis uel ex contractu uel ex delicto obligatus est, id est cum intendimus DARE FACERE PRAESTARE OPORTERE.
Piiratud asjaõigus : Servituut teenimine piiratud asjaõigus võõrale asjale Isiklikud ja reaalservituudid Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi Reaalservituudid on positiivsed teeniv kinnisasja omanik on sunnitud taluma teatavat käitumist Reaalservituudid on negatiivsed -teeniva kinnisasja omanik on kohustatud ise teatud käitumist hoiduma Linna ehk maja servituudid- seotud ehitustega küla servituudid e põllu omad Tekkimine ja lõpetamine : Tekivad tehingu läbi ja on vaja servituudi seadistamise lepingut. Notar. Tõestatud etteteatamine muutustest 6 kuud . Isiklikud servituudid serv on seotud kindla isikule määratud Tehakse vahet :kasutus valdus ja isiklik valdus tähtajaga kehtestatud ja kestavad eluaja lõpuni Kasutusvaldaja õigused on asja vallata kasutada ning mitte käsutada. Isiklik kasutus õigus antud konkreetsele isikule antud tee servituut Isiklikud servituudid 100 aasta mitte rohkem
Servituudid liigitakse: 1. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud tenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kin.asja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kin.asja kasuks teatud osas loobuma annab õigusi teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kin.asjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kin.asja kõige vähem koormab Levinumad on: teeservituudid, liiniservituut, veevõtuservituut jne; konkurentsi servituut tagab turusuhteid asjaõiguslike vahenditega 2. Isiklik servituut võib seada vallasasjadele ja ta seatakse konkreetse isiku, mitte
hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on “parem” või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176
mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad
topeltmüügi takistamiseks ka eelmärke. Selliselt müügitehingu tegemine kahes etapis ei too osalejatele kaasa ka suuri lisakulusid notari tasude ja lõivude osas. VIII Reaal- ja isiklikud servituudid. Reaalkoormatis Servituudid: isiklikud - ja reaalservituudid Õigustatud isikute alusel eristatakse kahte tüüpi servituute: · reaalservituut · isiklikservituut: kasutusvaldused isiklik kasutusõigus Reaalservituudi ja isikliku servituudi vahe Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk teiste sõnadega on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklikservituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Erinevus kasutusvaldusest Reaalservituut kui asjaõguslik kasutusõigus ei ole nii ulatuslik kui kasutusvaldus. Kasutusvaldusega koormatud maatüki omanik on maa kasutamise õigusest täielikult ilma jäetud, sest see õigus on üle läinud kasutusvaldajale
· nn ehitusplatsi üldkulud - Ühiskulud · nn ettevõtte üldkulud c. Kaudkulud: omaniku ja ehitusplatsi üldkulud Omaniku üldkulud Tekivad põhiliselt enne ehituse algust - Krundi (maa) maksumus - Krundi (maa) omandamine - mõõdistamine, notaritasu, maakleritasu, riigilõivud, hindamistasu, maakorraldus, kohtukulud jm - Krundi vabastamine - hüvitused üüri- ja rendilepingute eest, omandiõiguse lunastamine (kinnistamine, servituudi seadmine, hüpoteegi seadmine) Kestavad kogu ehituse aja - ehituse direktsiooni ja järelevalve kulud - intressikulud ja lepingutasud, rent, maksud, riskikindlustuskulud (sh tuletistehingute lepingutasud), valuutaoperatsioonide kulud (sh kasumid/kahjumid valuutakursside muutustest) Ehitusplatsi üldkulud Ettevalmistustööde ja ajutiste rajatiste kulud - Ajutiste rajatiste (piirded, laod, valgustus, ajutised teed, ajutised hooned, tarindite
kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut on kinnisasjaga lahutamatult seotud õigus. Reaalservituudi esemeteks saavad olla vaid kinnisasjad ja selle seadmisest peab tõusma kasu kinnisasjale, mitte konkreetsele isikule. Reaalservituudi seadmiseks vajalik AÕ leping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega, väljaspool kinnistusraamatut servituuti eksisteerida ei saa. Servituudi seadmmisega väheneb teeniva kinnisasja väärtus. 3.4.2. Kinnisasja kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Isiklikku servituuti ha reaalservituuti võib seada vaid kinnisasjadele. Isiklik servituut aga seatakse konkreetse isiku huvides ja kestab maksimaalselt selle isiku eluea ning ei ole reeglina üleantav ja päritav. Kasutusvaldus ehk
kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.
Jaguneb: 1) Usufructus- viljakasutus, isikul eluaegne õigus mingit asja kasutada ning selle vilja endale võtta, asja muuta ei tohi. 2) Usus- asja eluaegne kasutamisõigus, vilja võib võtta vaid endale tarvitamiseks, mitte müümiseks. 3) Habitatio- õigus elada võõras majas 4) Operae servorum vel animalium- isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või teise isiku looma Servituudiõigus omandatakse macipatio, in iure cessio, deductio(omanik jätab võõrandamisel endale servituudiõiguse), testamendi, usucapio teel, kohtuotsusega. Lõppeb: valitseva või teeniva maatüki hävimisega, õigustatud isiku surma või capitis deminutio korral, kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku ühes isikus, loobumisega, servituudi mittekasutamisel õigustatud isik nimelt ei kasuta servituuti 10/20 a. jooksul. Emphyteusis- Rooma õiguses pärilik rent
varaga (kehaliste asjadega, vt asjade liigituse osa). Kui võrrelda kaht peamist neist, asjaõigust ja võlaõigust, siis oleks see õigusliku reguleerimise mehhanismi poolest järgmine. Asjaõigussuhted on staatilised (suunatud mingi asja omanikuks või valdajaks olemisele), võlaõigussuhted on vahetussuhted. Asjaõigussuhtes on õigustatud subjektiks omanik ning kohustatud subjektiks kõik teised. Asjaõiguse objekt on mingi õiguse omandamine: omandi, valduse, servituudi jne. Võlaõigussuhte puhul on õigustatud subjektiks kreeditor ehk võlausaldaja ja kohustatud isikuks kõikide teiste asemel vaid deebitor ehk võlgnik. Seega konkreetne isik. Võlaõigussuhte objektiks on mingi tegevus, selle resultaat või tegevustus. Asjaõigussuhe on absoluutne - teada on ainult õigustatud subjekt, kohustatud subjektide ring on kindlaks määramata. Võlaõigussuhe on relatiivne - st et subjektid on alati kindlaks määratud.
osas ja/või mingil viisil kasutada või peab teeniva kinnisasja omanik oma kinnistul mingist tegevusest hoiduma. See õigus kehtib edasi ka siis, kui teeniva või valitseva kinnistu omanik muutub. Näiteks kinnistu müüakse. Praktikas on kõige sagedasemaks reaalservituudiks teeservituut, mis annab valitseva kinnisasja omanikule õiguse sõita üle teeniva kinnisasja. Reaalservituute seatakse ka muudeks juhtudeks, näiteks vee või kanalisatsiooni juhtimiseks läbi teise kinnistu. Servituudi võib seada ka teatud tegevusest hoidumiseks. Näiteks keeld ehitada teenivale kinnistule teatud kõrgusest kõrgemat hoonet või keelata teenival kinnisasjal teatud liiki tegevus (näiteks teatud liiki kaupadega kauplemine). Viimati nimetatud näites toodud servituuti nimetatakse õigusteoorias ka konkurentsi piiravaks servituudiks. Teeniv kinnisasi ja valitsev kinnisasi ei pea olema naaberkinnisasjad. Reaalservituudi seadmise lepingus tuleb võimalikult täpselt määrata, mis õiguse
seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks.
seadusjärgsete kitsenduste registreerimine ning maa hindamiseks vajalike andmete kogumine ja töötlemine. 30. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk); 2) hoonestusõigus; 3) korteriomand; 4) korterihoonestusõigus 31. Kuidas tekib reaalservituut? Reaalservituut võimaldab siduda servituudi seadmise kokkulepped kinnisasjaga olenemata valitseva ja teeniva kinnisasja võimalikest omanikeringi muutustest – kinnistusraamatusse kantud reaalservituut jääb püsima ka kinnisasja omaniku vahetumisel. 32. Kelle kulul kõrvaldatakse ehitise garantiiajal ilmsiks tulnus ehitusvead? (1) Kasutusloa saanud ehitisel on vähemalt kaheaastane garantiiaeg. (2) Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitaja omal kulul ehitise omanikuga kokkulepitud tähtajaks. 33
hüpoteeki; _ mitu eri liiki piiratud asjaõigust, nt hoonestusõigus ja hüpoteek. Kuni need õigused üksteist ei sega, s.t kuni neid saab üheaegselt ja konfliktideta teostada, ei tõusetu ka küsimusi, milline neist õigustest on "parem" või millist neist tuleb eelistada. Kui aga ühte õigust ei saa teiste olemasolu tõttu kas täielikult või osaliselt teostada, tekivad konfliktid. Need võivad tekkida näiteks: _ kahe servituudi vahel (joogiveevõtu- ja savikaevandamise servituudid); _ kahe pandiõiguse vahel, kui tulemist ei piisa pandiga tagatud võlgade kustutamiseks; _ servituudi ja pandiõiguse vahel, kui servituut vähendab sundmüügil tulemi suurust. Konflikti tekkimisel, siis, kui üks õigus asub konkureerima teiste õigustega, otsustab järjekoht õiguse tegeliku väärtuse. Paremast järjekohast tuleneb parem õigus. Järjekohta omavad ainult piiratud asjaõigused (vt AÕS § 59 lg 1, § 60 lg 1). 176
sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik
mootorsõidukiga või jalgrattaga või käia jalgsi mööda sõiduteed läbi teeniva kinnisasja ning teeniva kinnisasja igakordse omaniku kohustus nimetatud tegevust lubada. kinnistu nr ............osa, mida hakkab koormama sõiduteeservituut, on käesolevale lepingule 139 lisatud plaanil piiritletud sinise joonega. 4.3. Servituudi seadmise tähtaeg, tasu ja kulutuste jaotus 4.3.1. Teeniva kinnisasja omanik seab sõiduteeservituudi valitseva kinnisasja omaniku kasuks tähtajatult ja tasuta. 4.3.2. Teeniva kinnisasja ja valitseva kinnisasja igakordsed omanikud kohustuvad kandma tee ja kaitsevööndi korrashoiuks vajalikud kulutused võrdsetes osades ning teostama tee hooldus- ja remonditöid vastavalt omavahelisele kokkuleppele. 4.4. Omaniku kohustused 4.4.1
mõnele reaalservituudile. Seega erineb isiklik kasutusõigus kasutusvaldusest selle poolest, et tema esemeks võib olla ainult kinnisasi. Isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isikul, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa, kusjuures ta võib elamusse majutada oma perekonnaliikmeid, samuti isikuid, kes on vajalikud tema eest hoolitsemiseks. Isiklik kasutusõigus tekib servituudi kandmisega kinnistusraamatusse ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, muudel juhtudel vastavalt reaalservituudi ja kasutusvalduse sätetele. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Hoonestusõiguse mõiste Hoonestusõiguse mõiste tuleneb asjaõigusseadusest, mille kohaselt võib kinnisasja koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal
tunnustama kõik teised isikud Võlaõigused on suhtelised õigused. Kui Mari lubas lepingus mulle järgmisel kuul auto laenata, aga müüs auto maha, ei pea auto uus omanik lubadust täitma, sest temal minuga lepingut ei ole Piiratud asjaõigused on kõik asjaõigused peale omandiõiguse.Näiteks servituudid, reaalkoormatised hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Reaalkoormatiste, hoonestusõiguse ja ostueesõiguse esemeks on alati kinnisasi, kasutusvalduse (servituudi nn alaliik) ja pandiõiguse puhul võib olla tegemist ka vallasasjaga 83)Tutvusta tehingu ja lepingu mõistet, tahte ja tahteavalduse rolli tehingu tegemisel ning esindusõiguse mõistet ja sisu? Tehing: kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud toiming v õ i toimingute kogum.Tehingud on ühe - ja mitmepoolsed. Ühepool se tehing u tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus Leping: kahe- või mitmepoolne tehing, vajalik on kahe v õ i enama isiku tahteavaldus
Kinnisomand ulatub mere rannajooneni. Kitsendused: · Ehitamine ja süvendamine on piiratud, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule · Avaliku tee kasutamist ei tohi piirata · Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks. · Metsa ja veekogude kasutamine 33 Servituudid Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituudi mõiste ja sisu Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on
tasunud. PANDIÕIGUSE ELEMENT: võlausaldaja võis asja müüa, katta antud summas võla koos protsentidega, ülejäägi andis tagasi võlgnikule. Hilisemas rooma õiguses Lex commissoria keelati! Õigused võõrale asjale. SERVITUUDID Sageli maatüki omanik ei saa muidu läbi, kui ta peab oma maatüki paremaks kasutamiseks kasutama mingil viisil naabri maatükki(maanteele pääsemine, vee ärauhtumine) Servituut- servitus- tähendab õigust kasutada võõrast asja teatud otstarbeks. Servituudiõigus on asjaõigus, mitte kasutamisõigus.Teda kaitstakse kõikide kolmandate isikute vastu. Servituudid jagunevad: Reaal- ehk prediaalservituudid-servitutes praediorium-üks maatükk on koormatud teise maatüki kasuks. Külaservituudid- servitutes praediorum rusticorum Linnaservituudid-servitutes praediorum urbanorum Servitus tigni immittendi- õigus oma ehitise palki naabri seina panna
kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Valitseva kinnisasja omanik saab kasutada teenivat kinnisasja teatud eesmärgil. Reaalservituud tekib kinnisraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnisraamatust. Reaalservituud annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Servituudi liigid: · Teeservituudid- jalgteeservituudid, karjateeservituudid · Liiniservituud- side, elekter, gaas · Veejuhtimisservituud- õigus juhtida vett oma kinnisvarale läbi võõra territooriumi · Veevõtu- ja karjavõtuservituud · Toeservituud- õigus toetada oma ehitist või seadeldist naabri ehitisega või seadeldisega
Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel, vajalik leping peab olema notariaalselt tõestatud. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi, näiteks naabrusõigused, mis piiravad nt kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Servituudid. Reaalservituudi mõiste ja sisu. Servituudi tekkimine ja lõppemine. Isiklikud servituudid. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. Kinnisomandi spetsiifilisi piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja (kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides)
Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad selleks, et: fikseerida, kellele kinnisasi kuulub, millised on teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused, mis seda kinnisasja koormavad. Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema teeninduspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. Piiratud asjaõigused:servituut Piiratud asjaõigused Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena käsitletav servituut Servituudi eesmärk: ühitada ja sobitada kokku naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on
Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38 Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kustutamisega. Reaalservituut annab õiguse teha ainult neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitsevale kinnisasjale vajalikud ja teha tuleb viisil, mis teenivat kinnisasja kõige vähem koormab. Isiklik servituut esineb kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse kujul. Kasutusvaldus koormab asja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse tekkimise aluseks on seadus või tehing. Kasutusvalduse võib lõpetada poolte kokkuleppel.
sätteid ehk sellele avatakse eraldi registri osa kinnistusraamatus ja seda saab koormata, pärandada, võõrandada nagu kinnisasja. Servituudid kui kasutust tagavad piiratud asjaõigused annavad õigustatud isikule piiratud kasutusõiguse võõra asja suhtes. Panemata kohustatud isikule sealjuures aktiivsete tegude tegemise kohustust. Asja omanik on kohustatud üksnes teise isiku kasutust taluma. Servituutide eristatakse reaalservituute ja isiklikke servituute. Reaal servituudi korral on ühe valitseva kinnisasja omanik õigustatud teist teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama. Või on teeniva kinnisasja omanik kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks hoiduma teatavas osas. Näiteks võib valitseva kinnisasja omanik saada õiguse kasutada teed, mis läbib nn teenivat kinnisasja. Isiklike servituutide puhul ei ole õigustatuks mitte konkreetse kinnisasja igakordne omanik vaid kindel füüsiline võ juriidiline isik
Sund- võõrandamise otsustamine on antud Vabariigi Valitsuse või kohaliku omavalitsuse pädevusse, igaüks võib sellise võõrandamise vaidlustada või pöörduda kõhtusse hagiga vaidlustamaks vara võõrandamist, hüvitust ja selle suurust. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. 10.3.2. SERVITUUDID Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Servituudi puhul eristatakse valitsevat kinnisasja ja teenivat kinnisasja. Teeniv kinnisasi on kinnisasi, mida kasutatakse valitseva kinnisasja huvides. Servituudid liigitatakse reaalservituutideks ja isiklikeks servituutideks. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks
räägitakse kinnistusraamatuõigusest. · Kinnistusraamatut peavad maakohtute kinnistusosakonnad selleks, et: - fikseerida, kellele kinnisasi kuulub, - millised on teiste isikute piiratud kinnisasjaõigused, mis seda kinnisasja koormavad. · Kinnistusosakond peab kinnistusraamatut tema teeninduspiirkonnas asuvate kinnistute kohta. · Piiratud asjaõigused · Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna ehk piiratud asjaõigusena käsitletav servituut · Servituudi eesmärk: ühitada ja sobitada kokku naabruses asuvate kinnistuste omanike huve. · Servituut võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. · Servituudid liigitatakse: reaalservituutideks isiklikeks servituutideks. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. · Pärimisõigus reguleerib füüsilise isik surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist.
kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituut tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Reaalservituuti tuleb teostada viisil, mis on teenivale kinnisasjale kõige vähem koormav. Teeservituut Jalgteeservituut annab õiguse käia ja sõita jalgrattaga mööda jalgteed läbi teeniva kinnisasja. Sõiduteeservituut
annaabi.ee 
