TARBIJA MAJANDUSES. 1. TARBIJA VAJADUSED/KASULIKKUS 2. TARBIJA TURUALLIKAD 3. TARBIJA OTSUKÄITUMINE 4. TARBIJA KUI SÄÄSTJA 5. TARBIJA JA REKLAAM 6. TARBIJAKAITSE 7. TARBIJA JA KREDIIT. TARBIJA VAJADUSED. Vajaduse all mõistetakse inimese puudusetunne, mida rahuldatakse tarbimisega. Tarbimine ongi vajaduste rahuldamine. Maslow tõi välja tarbijate hierarhilise struktuuri. Selle järgi saavad kõrgemad vajadused realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud. 1. Füsioloogilised vajadused tulevad inimese bioloogilise isendi loomusest vajab toitu, sooja jne. 2
Põhimudelist (joonis 1) selgub, et funktsionaalsed kaalutlused mõjutavad tarbijate hoiakuid. Antud mudel tugineb (Theory of reasoned action) TRA-le ehk sotsiaalse keskkonna kaudsele mõjule "Põhjendatud tegevuse teoorias". Selle teooria järgi on inimese käitumist määravateks teguriteks hoiakud ja sotsiaalsed normid (Patry, Pelletier 2001). Internetipoe mainel on oluline tähtsus Internetis tarbijakäitumisel, sest see suunab tarbija tegevust. Internetis tarbija peab näiteks olulisemaks e-poe mainet kui selle teenindust 3 või hinnataset. Kimberi andmetel ostjate lojaalsus tava ja e-poes on omavahel ühenduses. Näiteks Tesco kaupluseketi Internetis tarbijad kulutasid 20% rohkem kui tavalised traditsioonilised tarbijad. Põhjuseks on Tesco kaupluseketi hea maine ja turuliidri positsioon. Jooniselt 1 selgub, et Internetis ostlejate ostukavatsuse määravad järgmised tegurid:
Tarbija vajadused Maslow vajaduste hierarhiline struktuur 1. Füsioloogilised- toit, puhkus 2. Turvalisusvajadus-ohutus, rahulikkus 3. Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta).
Lõpuks, kui indiviid on ükskõikne kogumite A ja B suhtes, aga eelistab kogumit B kogumile C, siis ta peab eelistama ka kogumit A kogumile C. Õkskõiksuse all mõeldakse, et kogumid on tarbijale samaväärselt kasulikud. b) Kui indiviid on võimeline valima eri hüviste vahel, peab ta suutma neid ka järjestada. c) Kui kogu A sisaldab mingit hüvist rohkem kui kogum B, on kogum A eelistatum, kui kogum B. seega ordinaalse kasulikkuse korral ei hinda tarbija mitte üksikut hüvist, vaid hüviste kogumeid, kusjuures ühe hüvise kasulikkus sõltub ka teise hüvise kasulikkusest. Tarbija on erinevate kogumite suhtes ükskõikne, kui ta ei suuda hüviste kogumite vahel valida. Kõik hüviste kogumid, mille suhtes on tarbija ükskõikne, on vastavalt ordinaalse kasulikkuse teooriale samaväärselt kasulikud. Ordinaalset kasulikkust väljendatakse graafiliselt ükskõiksus. Ehk samaväärsuskõverate abil. 4
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle
Tarbija osaleb kaubanduses ostjana, kelle ostuotsust ja valikut (nõudmise mahtu ja suundi) mõjutavad nii tema enda subjektiivsed eelistused kui ka mitmed turul toimivad protsessid, üldistatult võiks tarbija käsitluses vaatluse alla võtta sellised aspektid nagu tarbija maitse ja tõekspidamised, sissetulekud, tema ootused tuleviku suhtes, maksevahendite kasutamise võimalused, aga ka pakutavate kaupade hinnad ja valik
Mida tarbija ootab teenindajalt? Tarbija mängib kaubanduses suurt rolli. Tarbijata poleks poode ega teenindajaid. Tarbija rahulolu on väga tähtis, sest kui tarbija ei ole millegiga rahul, siis ei tule ta enam poodi tagasi ja ettevõte kaotab sellisel viisil tarbijaid Kuna ettevõtetel on aga oluline, et tarbija saaks kõik mida ta tahab, teevad ettevõted kõik selleks vajaliku. Mida siis tarbija ootab? 1. Tunnet, et ta on oodatud Kui tarbijat ei tervitata ja ei suhtuta temasse hästi, siis ta tunneb, et teda ei oodata siin üldse. Peab teda aitama, muidu ta võib vahetada ostukohta. 2. Tema vajaduste rahuldamist Tarbija peab kindel olema, et teda aidatakse. Teenindaja peab tema probleemiga tegelema. Kui näed, et tarbija on segaduses ja ei leia, mis tal vaja on, peab tema juurde minema ja pakkuma abi, sest tarbija ei pea teadma kus mis asub. 3
§ 4. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002] 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel
tarbija elule, tervisele ja varale ning selle omamine ja kasutamine ei ole keelatud. Tarbijal on õigus saada toote või teenuse kohta täiendavat informatsiooni, saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud, nõuda tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Tarbijal on õigus pöörduda abi saamiseks tarbijakaitseameti poole, kui ta ei suuda probleemiga ise toime tulla või vajab nõu ja abi. Tarbija õigus on nõuda ka tootjalt kvaliteeti. Tarbija kohustus on teavitada toote puudulikusest, kui ta seda vajalikuks peab. Tulenevalt tarbijakaitse seadusest on tarbija kohustus ja õigus teavitada või tagastada toode tootjale ja tagasi nõuda makstud summa. Tootja kohustused: Tootja kohustus on tarbijale pakutava kauba või teenuse piisavalt hea kvaliteedi tagamine. Tarbijale pakutav toode peab olema ohutu ja turvaline. See ei tohi olla elule ohtlik ega kuidagi moodi keelustatud. Minu arvamus:
...................................................................................................................10 3 SISSEJUHATUS Iga riigi ülesanne on kaitsta oma territooriumil viibivaid inimesi mitmete ohtude eest. Et kõik mainitud isikud on ka tarbijad, kes soovivad saada kvaliteetset toodet-teenust, tuleb seda neile võimaldada. Kuna samal ajal eelistab teatav osa firmasid kasutada tulu saamiseks tarbija ja kaasfirmade poolt vaadatuna ebaviisakaid mängureegleid, siis tuleb selliste firmade vastu midagi ette võtta. Seda, mida selliste firmade ohjamiseks tehakse, kutsutakse tarbija kaitseks. Eelpool mainitud ebaviisakad mängureeglid leiduvad eri riikide seadusandluses tavaliselt kõlvatu konkurentsi nime all. Mis asjad need mõlemad on ja kuidas nende vastu võideldakse, vaatlemegi järgnevas. 4
Arvestustest 3.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 3 ► Arvestustest 3.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 40,00/44,00 Hinne 9,09, maksimaalne: 10,00 (91%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning Valmis hüvise Y hind on 4 €. Tabelis on toodud andmed X ja Y 19 20 21 22 23 24 Hinne 0,00 / 1,00 ...
Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: a. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L b. Ei ole võimalik kindlaks teha, kas tarbja ostab neid kaupu kogukasulikust maksimeerivas koguses või ei c. Peaks tarbja ostma rohkem kaupa L ja vähem kaupa K d. Ostab tarbja kaupu K ja L kogukasulikkust maksimeerivas koguses 12. Kui tarbija sissetulek on 20 €, siis (vaata joonis): a. Pole kaupade C ja D hindu võimalik kindlaks teha b. Tarbja võib mõlemat kaupa tarbida 5 ühikut c. Kauba C hind on 2€ ja kauba D hind on 4€ d. Kauba C hind on 4€ ja kauba D hind on 2€ 13. Alljärgnevatest on korrektne: a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kui piirkasulikkus on positiivne ja väheneb, siis kogukasulikkus suureneb c
Kas ma olen teadlik tarbija? Teadlik tarbimine on huvitav teema, olen sellele palju mõelnud. Mida tähendab teadlik tarbimine ja, kas olen piisavalt teadlik oma tarbimis harjumuste juures? Raske küsimus, peab natukene analüüsima. Minu jaoks teadlik tarbimine on see, kui väldin üle tarbimist, et oleks vähem tootmist, mida vähem tarbida seda rohkem säästame loodust. Ma arvan, jah mina olen teadlik tarbija. Mulle meeldib poest osta paberkotte või käija riidest kotiga. Ma pigem ostan poest lahtist liha ja sinki, kui seda mis on pakendatud just sellel samal põhjusel, et oleks vähem pakendeid ja vähem prügi. Riided, kahjuks ma ei saa kanda taaskasutusest ostetud, ma ei suuda lihtsalt, see on minu kiiks aga enda meelest olen ka selle probleemi lahendanud. Ostan perele rõivad poest aga ma ei viska neid ära, saadame taaskasutusse, laste riideid saab anda ka käest kätte, mis on
Laboratoorne too Ohmi seadus (simulatsioon) Too eesmark: teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat labiva voolutugevuse vahel. Toovahendid: PHET arvutisimulatsioon "Virtuaalne vooluringi labor" https://tinyurl.com/ohmiseadus Too kaik: 1. Tutvu virtuaalse vooluringi labori voimalustega. Moned vihjed: a) vooluringi osade uhendamiseks vea nad napuga toolauale; b) osadeeemaldamiseksvooluringist hoia nappu eemaldataval elemendil, ,,loika" ta lahti ja siis tosta tooriista kasti tagasi. c) uhenduste katkestamiseks hoia nappu soovitud kohal ja ,,loika" see
Hoiaks kokku näiteks elektri ja vee pealt ja ei laseks kõike otsustada enda laisal “minal”. Kooli läheksin ma kindlasti rattaga, juhul kui vahemaa osutuks pikaks olema, läheksin bussiga. Rattaga saab kiiresti liigelda ja ei ole ka kallis. Keha pesemiseks valiksin vahendid, mille hind olels mõistlik ja põhiline oleks see, et rahuldaks minu hügieenilised vajadused. Kui reaalselt mõelda endale, siis ütleks, et ma olen pigem ikka tark tarbija. Ma olen pärit üsna kokkuhoidlikust perekonnast ja olen harjunud poes otsima kõige mõistlikumaid lahendusi. Kodus ma ei larista resurssidega ja üritan olla säästlik. Ei saa öelda, et ma ei tee otsuseid mida tark tarbija ei teeks. Vahest mul tuleb tuju kulutada, siis ma kahjuks ka seda teen. Korraks tuleb hea tuju, aga pärast kahetsen. Niisiis, luksuslik mina ei hoiaks kokku. Hinnasildi vaatamine ei oleks oluline. Tark mina, aga
Küsimus 1 Valmis Küsimuse tekst Tarbija ratsionaalse käitumise teooria kohaselt püüab tarbija maksimeerida: Vali üks: a. kogukasulikkust b. piirkasulikkust c. kõike nimetatut d. erinevust kogu ja piirkasulikkuse vahel Küsimus 2 Küsimuse tekst B.´5 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 3 ühikut kaupa C Vali üks: a. 3 ühikut kaupa A, 2 ühikut kaupa B ja 4 ühikut kaupa C b. kõiki kaupu 3 ühikut Küsimus 3 Küsimuse tekst Oletame, et üks tarbija tarbib 10 ühikut kaupa S ja 8 ühikut kaupa R, mille ühiku hinnad on vastavalt 2 ja 4 €. Kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused on vastavalt 16 ja 24. Järelikult: Vali üks: a. on S ja R täiendkaubad b. peaks ta mõlemat kaupa ostma ühepalju c. peaks ta ostma kaupa R vähem ja kaupa S rohkem d. peaks ta ostma kaupa R rohkem ja kaupa S vähem Küsimus 4 Küsimuse tekst Piirkasulikkus: Vali üks: a. suureneb tarbimise kasvades b
Minu kaks mina – luksuse nautleja ja tark tarbija Tänapäeval on maailmas õhus suur küsimus. Kas inimesed armastavad pigem luksust või on nad targad tarbijad? Mina, kes ma olen üsnagi suur luksuse nautleja ei pane tavaliselt isegi tähele mida võivad mu ostetud toodete või esemete pakid sisaldada. Kuid kui mul on võimalus valida kas tavalise kilekoti, paberkoti või loodust mitte saastava kilekoti vahel, siis kindlasti valin ma viimased kaks nimetatutest. Seda just sellepärast, et olen palju kuulnud, mis kahju tekitavad mitte
kokkuvõttes võib teha see suure summa. Sellele vaatamata kui olen valinud ühe kindla operaatori, siis sinna ma ka jään. Arvatavasti olen ma selles olukorras luksuse nautleja, kellel ei ole aega ja tahtmist alati kõige odavamalt läbi ajada. Kuigi ma arvan, et see oleks siiski mõistlik. Tavaliselt, kui oled läinud ja öelnud, et sulle tehti parem pakkumine, siis ei taheta oma vanu kliente kaotada ja nad otsivad sulle lahenduse. On selleks siis kasvõi uus pakett. Tark tarbija ei pruugigi mõelda, et ta sealt lahkub vaid asi ongi põhimõttes. Nad teavad, et küsija suu pihta ei lööda ja nad võivad hoopis parema pakkumise saada. Nagu öeldud, siis mina selline ei ole ja pole kunagi nii mõelnud teha. Ausalt öeldes on ka neid inimesi, kes vaatavad poes mida mingi asi sisaldab. Jällegi ei saa ma end selliseks inimeseks pidada. Asi võib olla ka selles, et mul puudub vastav teadmine. Selleks võib olla näiteks mingi e-aine mõju
5) tootja – toote nõuetele vastavuse seaduses määratletud isik 6) universaalteenus – üldistes huvides osutatav ja riigi või teatud piirkonna valdava enamiku elanike kasutatav teenus, milleks on gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus- ja sideteenus ning muu samalaadne teenus Tarbijal on õigus: 1)nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud 2)saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet teadliku valiku tegemiseks ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla oma ühingute ja liitude kaudu
ja aktsiisimaks), maksud omandilt(maamaks) Otsesedmaksud On need maksud mis võetakse otse sissetulekutelt või omandilt. 1. Üksik isiku tulumaks 2.Ettevõtte tulumaks (maksab ettevõtte kasumi pealt kui see võetakse välja ja jaotatakse dividenditeks) 3.Sotsiaalmaks (tööandja maksab töötaja palgapealt) 4.Töötus kindlustus maks(töötaja ja tööandja maksavad) 5.Maamaks(maaomanikud maksavad) Kautsed maksud(toote hinnasisse lülitatud ja tarbija maksab) 1.Käibemaks(kaupade ja teenuste müügihinna lisand) 2.Aktsiisimaks(see kehtestatakse kaupadele , mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada)[Alkohol,küte,tubakas] 3.Hasartmängumaks 4.Tollimaks Lisaks on kohalikulomavalitsusel õigus kehtestada erinevaid makse (nt kohalik tulumaks,müügimaks,loomapidamis maks,reklaami ja kuulutuse maks ). Proportsionaalne maks - Progresseeruv maks mida suurem on kulu seda suurem on ka maksu protsent ÜLESANNE tulumaks 21%
Tarbekeemia: kosmeetika Mis on kosmeetika? Kosmeetika ehk iluravi Inimese välimuse eest hoolitsemine Keha ilu säilitamine ja värskendamine Mida kosmeetika sisaldab? Mineraalkosmeetika meigi tooted sisaldavad 100% puhtaid mineraale Mineraalkosmeetika tooted ei sisalda vismutit, vaskoksükloriidi ja talki ning meie kosmeetika ei sisalda nanoosakesi, mida kasutatakse tavapärases dekoratiivkosmeetikas Kosmeetika sisaldab palju koostisaineid, mis on kahjulikud mitte ainult meie nahale, vaid kogu organismile Kosmeetikas kasutatakse umbes 40 liiki vetikaid, tänapäeva kosmeetikas kasutatakse vetikaid laialdaselt nii näo kui kehahooldustoodetes Kosmeetika liigid Arstlik kosmeetika - tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega Dekoratiivkosmeetika valdkonda kuuluvad: kehailu esiletoovad võtted, (sealhulgas hügieen) ja jumestamine, mille eesmärk on moenõudeid arvestades välimust ilmestada, rõhutada isikupära ja va...
tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal loodi esimesed vabatahtlikud tarbijate ühendused ning 1991. aastal eelnõu lugemine, kuid Nõukogude Liit lagunes enne. Eestis võeti Tarbijakaitseseadus vastu 1993. aastal, jõustus 1994. aastal. Tarbija mõiste kasutuselevõtt õiguslikus mõttes 20
Tarbija Õigused ja kohustused, ning võimalused oma rikutud õiguste kaitsmisel Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turu definitsioon Turg on majanduse toimimise korraldus, mille vahendusel turuosalised suhtlevad ning kujundavad ostetavate või müüdavate toodete ja teenuste hindu ning koguseid. 2. Millised on majapidamise ehk leibkonna tunnused? Leibkond on ühises põhieluruumis elavate isikute rühm, kes kasutab ühiseid rahalisi ja/või toiduressursse. Leibkonna võib moodustada ka üksikisik. 3. Kes on tarbija? Tarbija on toodete ja teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse 4. Mida tähendab eraomand Eraomand on omand, mis ei kuulu riigile ega omavalitsusele 5. Mis on konkurents? Konkurents on turuosaliste püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu 6. Mida tähendab hind? Hind on toote või teenuse rahaline väärtus 7. Mida tähendab nõudlus? Nõudlus on toote või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta teatud
eesmärgist ja ajavahemikust, Müügiandmete stabiilsusest, Teabe kättesaadavusest, Prognoosija eesmärgist ja ajavahemikust, Müügiandmete stabiilsusest, Teabe kättesaadavusest, Prognoosija asjatundlikkusest ja kogemusest. asjatundlikkusest ja kogemusest. Tarbija ostuotsustusprotsess: Probleemi teadvustamine-> Informatsiooni otsimine-> Alternatiivide Tarbija ostuotsustusprotsess: Probleemi teadvustamine-> Informatsiooni otsimine-> Alternatiivide hindamine-> Ostuotsuse vastuvõtmine-> Ostujärgne hindamine. hindamine-> Ostuotsuse vastuvõtmine-> Ostujärgne hindamine. Turunduskommunikatsioon: Teadvustumine (Vajaduse ilmnemine või selgumine)-> Tarkus Turunduskommunikatsioon: Teadvustumine (Vajaduse ilmnemine või selgumine)-> Tarkus
Keskkonnasõbralik tarbimine põhineb tarbijate teadlikul valikul võimalikult väikese keskkonnamõjuga kaupade või teenuste kasuks. Eelistatakse ökoloogilisi tehnoloogiaid, pikka kasutusiga, korduvkasutust, soodsaid lisateenuseid või ühiskasutust. Keskkonnasõbraliku tarbimisega seostatakse tihti ka sotsiaalselt säästvaid eelistusi, näiteks kaupade vältimist, mis on seotud laste tööjõu või suure vahendustasuga.Igapäevaselt kaubandusega kokkupuutuva inimesena, näen, kui palju on tegelikult üleliigset pakendamist, kiletamist ja liigtarbimist. Olen enam kui kindel, et tegelikult saaks hakkama umbes veerandiga praegusest kogusest. Suurte kampaaniate käigus, näiteks ,,Hullud Päevad" toodetakse ligikaudu 200 000 kollast kilekotti, millest pooled satuvad loodusesse ning selle tagajärjel kannatavad loomad, kes pole milleski süüdi. Alternatiivina võiks korraldada kampaania hoopis neile, kes lähevad ostlema oma riidest ostukotiga. ...
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on
kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Majanduslik efektiivsus ehk Pareto efektiivsus - mitte kellegi heaolu ei saa suurendada, ilma kellegi teise heaolu vähendamata. Majandussubjektid: - tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk - oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid(hüviseid); - ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk - saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit; - riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud
Inimene tarbijana Tänapäeva ühiskonnas, kus valitseb tõsine ülemaailmne majanduskriis, on väga oluline mõista ja endale selgeks teha, et tarbida tuleb mõõdukalt. Paljud eksperdid on välja andnud raamatuid nõuannetega, kuidas säästa ja majanduskriisile vastu panna. Nõu läheb tarvis, sest majanduskriis on raske ja rusuv, kuid iseasi kas inimene kui tarbija järgib ekspertide antud nõuandeid. Intelligente ja tulevikkuvaatav tarbija muretseb majandusliku olukorra eest. Soov vältida kehva ja läbimõtlematut tulevikku paneb inimesi raha säästma. Säästmise võimalusi on mitmeid. Oma raha võib hoida pangas, kodus seifis või mõnes muus turvalises paigas, mida on võimalik usaldada. Ka oma pensionipõlve kindlustatakse. Juba kaheksateistkümne aastaseks saades on võimalik alustada oma pensionifondi täitmist, pensionifondiga seoses on
· Eurodes = 12: 0,7409= 16. SKP arvutamine (kulumeetod) · SKP= C+I+G+ (X-M) · C- kodumajapidamiste kulutused · I- kodumaised koguinvesteeringud · G- avaliku sektori tarbimiskulutused · X (ekspert) M (import) = netoeksport 17. Tegevusvaltkonnad · Veondus laondus ja side logistika · Finantsvahendus kinnisvara- ja muu äriteenindus · Riigivalitsemine ja kaitse, haridus, sotsiaaltöö, ja tervishoid · Ilu- ja isikuteenindus TURG · Tarbija valik kujuneb 1. Vajadused 2. Eelistused 3. Võimalused 4. Eneseteostus MASLOV: Tunnustus Sotsiaalne vajadus Turvalisus Füsioloogilised OSTUKÄITUMINE: 1. Vajadus = soov osta 2. Võimalused , eelistus 3. Otsi infot · Turul saavad kokku nõudja ja pakkuja.
Tarbijahinnaindeks Referaat Autor: Randel Kool Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2012 Tarbijahinnaindeks Mis on THI? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida ,,keskmine" tarbija ostab ja tarbib regulaarselt. Kuidas THI-d arvutatakse? Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise ostukorvi maksumus mõõdabki siis hinnataset majanduses. Näiteks inimeste keskmine ostukorvi maksumus on 150 eurot nädalas. See väljendabki hinnataset, kuid et seda oleks mugavam kasutada, teisendatakse see arv ümber indeksi kujule. Põhimõtteliselt 150 võrdsustatakse 100-ga. Tarbijahinnaindeksiks ümberteisendamine toimub sellise valemi
3. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikult (1 punkt) a. Kauba nõudlus on elastne b. Kauba pakkumine on elastne c. Kauba pakkumine on mitte elastne d. Pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks ei ole piisavalt infot 4. Kas väide on õige: (3punkti) a. Kui piirkasulikkus väheneb (MU>0), väheneb ka kogukasulikkus vale b. Ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema vale c. Kui tarbija maksimeerib kogu oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. vale 5. Mis alljärgnevast väidetest on korrektne? (1punkt) a. Kogukasulikkuse ja piirkasulikkuse vahel puudub matemaatiline seos b. Kogukasulikkus on võrdne piirkasulikkuse muutusega, mis tekib hüvise ühe
inimestele majanduslangus. Antud töö peamisteks ülesanneteks on selgitada välja: · Vastajate üldised tarbimisharjumused; · Igapäevaste kaupade ostmise sagedus ja peamised ostukohad; · Ostu- ja toitumisharjumuste muutused; · Allahindluskampaaniate ja/või eripakkumiste tähelepanek ning mõju ostuotsute langetamisel; · Igapäevaste ostude planeerimine ja impulssostude osakaal; · Tooted/teenused, mida tarbija ostab alati ja igal juhul hinnast olemata; · Loobumised toodetest/teenustest majanudslanguse tõttu; · Majanduslanguse aja kallimad ostud ja nende rahastamine; · Igakuiste tulude-kulude planeerimine, jagunemine ja sissetuleku muutused; · Säästude olemasolu ja kasutamine majanduslanguse ajal; · Töö kaotus koondamise või ettevõtte pankrottistumise tõttu; · Majanduslanguse mõju kas toonud mingil moel kasu või pigem ainult kahju;
5. Miks soovitakse teadmistepõhist Eestit? Teadmistepõhine Eesti on see, et on vaja sellist ettevõtlust ja koolitatud tööjõudu, mis tagaks meile väärikad töökohad. Kindlasti tahetakse teadmistepõhist Eestit seepärast, sest see suurendaks sissetulekuid. Sellest saaks ju ka riik oma rahad. Samuti see aitaks tõsta töö tõhusust. Kes ei sooviks hästi harituid inimesi riiki elama, kes oskavad endaga toime tulla ja teevad head tööd. 6. Arutle tarbija ja tarbimise üle. Tänapäeval tuleks kindlasti mõelda, selle üle, mida ja kui palju tarbida. Sa pead enne ostu sooritamist hoolega mõtlema, kas sul on ikka seda vaja. Kui me tarbime vähem, tekib jäätmeid vähem ja me saastame vähem keskkonda. Tarbijakaitse kaitseb tarbijat, majandushuve. Tema ülesandeks on tarbija koolitamine ja teavitamine, tarbijale hüvitise tagamine, tarbija esindamine. Deebetkaart on tavaline pangakaart, millega saad maksta kui seal on raha peal. Krediitkaart
TARBIJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 10.klassid Teemad on seotud isikumajandusega mida see tähendab? KES ON TARBIJA? arutelu TARBIJAKAITSESEADUS peab tagama tarbija õiguste kaitsmise Eestis. GARANTII? arutelu KOHUSTUSLIK NÕUE arutelu https://www.riigiteataja.ee/akt/28619 ÕIGUS vs KOHUSTUS arutelu/näited. Sinu kui tarbija põhiõigused on (tarbijakaitseseadus): 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
vahel. Kommunikatsiooni 5 w-d Who – kes on sõnumi lähetaja? What – mida sõnum sisaldab? Way – millist kanalit kasutatakse? Whom – kellele on sõnum suunatud? What – milline on sõnumi mõju? Toote omaksvõtu kõver Tarbija reaktsioonimudelid – AIDA A – attention I – interest D – desire A – action Võita tarbija tähelepanu Äratada ja hoida huvi Tekitada ostusoov Motiveerida tegevust Reklaami areng Algas kui hakati vahetama kaupu Mida pikem maa ostja ja müüja vahel, seda suurem vajadus reklaamile Areng toimunud lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ja tehnoloogia arenguga Algselt suuline Vana-Kreekas ja V-Roomas spetsiaalsed ametid: ,,karjujad’’ ja ,,hüüdjad’’ Reclamare – karjuma, hüüdma
Muud skeemid Raamatupidamise põhinõuded: 4 põhinõuet on: • Usaldusväärsus • Kutsealane kompetentsus • Kutsealase tegevuse kvaliteet • Kindlustunne Kliendisuhete eetika. Kliendisuhete eetika peamised küsimused puudutavad usaldust, adekvaatse informatsiooni edastamist, konfidentsiaalsust, mõjutamist kingituste ja soodustuste abil, vastutust oma toodangu eest. Tarbija põhiõigused, tarbijaeetika. Tarbijaeetika uurib, kuidas tarbija valib enda kasu ja müüja kasu vahel. Pahatahtlikud kliendid. Tarbija pühiiõigused: Turvalisus - olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; Informeeritus - saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemisel; Valikuvabadus – ei tohi valitseda monopoolseid ettevõtteid;
ee VÕS) 163. Mis on ehitise ajutise kasutamise leping? · VÕS § 379. Ehitise ajutise kasutamise lepingu mõiste (1) Kinnisasja, ehitise või selle osa või majutamise eesmärgil kasutatava vallasasja (ehitis) ajutise kasutamise lepinguga kohustub kutse- või majandustegevuses tegutsev isik (pakkuja) andma tarbijale õiguse kasutada ehitist majutamise eesmärgil rohkem kui ühe aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul mitme kasutusperioodi vältel. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. (www.riigiteataja.ee VÕS) 164. Mis on tasuta kasutamise leping? · VÕS § 389. Tasuta kasutamise lepingu mõiste Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. (www.riigiteataja.ee VÕS) 165. Mis eristab laenu- ja krediidilepingut? Mis on laenuintress? Õiguslikus mõttes erinevad lepingud (ÕÕ 177) · VÕS § 396. Laenulepingu mõiste
6000 eur. Tal õnnestus kaubelda laenuprotsentide summat 5 % võrr a väiksemaks. Kui suur on laenuprotsent nüüd ? Lahendus: Kui palju õnnestus kaubelda laenuprotsentide summa väiksemaks? 6000 Kui palju on laenuprotsentide summa nüüd ? 6000- 300 = 5700 eurot Kui suur on laenud summa ? Kui palju on laenuprotsent nüüd ? Vastus: Laenuprotsent oleks siis 14,25 % 2) Kauba hinda tõsteti 15 % võrra ja tarbija vähendas kauba ostmist 10 % võrra. Mitme protsendi võrra tarbija väljaminekud muutusid ( suurenesid või vähenesid )? Lahendus: Olgu kauba hind X eurot ja kauba kogus Y eurot: Väljaminekud on siis X eurot Kauba hind peale hinna tõusu X+0,15x= 1,15 eurot Kauba kogus peale vähendamist y-0,1y=0,9y tükki Väljaminekud: 1,15x0,9y=0,035xy eurot Mitu eurot väljaminekud muutusid ? 1,035xy-xy=0,035xy euri Mitme % võrra väljaminekud suurenesid ? Vastus: Väljaminekud suurenesid 3,5 % võrra.
Inimesed tarbijana Elame maailmas, kus päevastpäeva puutume kokku tarbimise ning pakkumisega. See on moodsa ühiskonna lahutamatu osa. Tarbija staatus käib meiega kõikjal kaasas, iseasi, kui palju me seda ise tähele paneme. Liikudes ringi kaubanduskeskustes on tarbimine lihtsasti märgatav. Hoolimata faktist, et on majanduslikult keerulised ajad terves maailmas on kauplused puupüsti inimesi täis. Alles olid jõulud ehk aeg, mil tervet planeeti valdas ostu ja tarbimishullus. Kuigi täna on jõulud möödas, ei ole külastajate arv poodides sugugi vähenenud, sest nüüd meelitatakse inimesi allahinnatud kaupadega
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest
5. Põhilised on müügiprognoosid, ka tarnijatega, transpordiüksustega, terminaalide- ladudega, tollidega ja teiste 6. Jaotust käsitletakse kui vedu (aluseks on veolepingud), organisatsioonidega. 7. Ei reageerita nõudlusele, 3 konkurentsi parameetrit, lähtuvalt aja juhimisest: 8. Tarbija häält kuuleb ainult reklamatsioonides. 1. Aeg toote väljatöötamisest kuni turule jõudmiseni. Kui pikk on Tõmbamise põhimõtte olulisi märksõnu: tootearendustsükkel? 1. Juhtimine algab ja lõpeb lõpptarbija juures, 2. Aeg teenindusele. Kui palju aega kulub tellimuse saamisest, kuni kauba 2
Tartu Kutsehariduskeskus Iseseisev töö (skeem) Juhendaja: Jaan Peetso Koostas: Rene Mägi Tartu KHK 2009 Sisukord Iseennistuv surunupplüliti S1................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S2................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S3................................................................................................... 3 Iseennistuv surunupplüliti S4................................................................................................... 3 Skeemi tööpõhimõte lühidalt................................................................................................... 3 2 Iseennistuv surunupplülit...
Sellises suures ärivõrgustikus on hea kui meile on tekkinud lojaalne klient. Seega ta on meile tähtis. Selleks, et ta meile edaspidigi lojaalseks jääks on vaja alati minna paremuse poole oma kategooria juhtimisega. Sellega aitame kaasa ka kliendi lojaalsuse parendamisele. Püsikliendi abil saame ilusasti esile tuua oma kauba kategooriaid. Selleks, et kategooria juhtimist hõlpsamini teostatada on mul vaja teada tarbija eelistusi: Kes on klient ja mis vajadused tal on? Mis on kaupade paigutuse taktika? Kui palju ruumi peaks olema igal kategoorial? Milline peaks olema pakkumiste suhe brändi ja oma kaubamärgi vahel? Kui laia tootevalikut peaks pakkuma (ulatus ja põhjalikkus)? Mis peaks olema hinnastamise/kvaliteedi suhe? Kas on mingeid opereerimiskitsendusi, mida jaemüüja peaks arvesse võtma? (Atti 2010:25)
Tarbijate sissetulekul on samuti suur roll ning hinnaelastsus mõjutab seda ka palju . Luksuskaupade puhul on neil suur tulu elastsus, kuna kui tarbijad leiavad et nende sissetulek väheneb, saavad nad ka ilma nendeta hakkama. Pakkumise elastsuse juures on oluline mõjur ka ajaperioodi pikkus, see tähendab seda et näiteks tootjad pole võimelised lühikese ajaga oluliselt kauba kogust suurendama või vähendama. Hinnaelastsus mõjutab tarbijat just selles osas, milliseid kaupasid on tarbija suuteline ostma. Pakkumise elastsuse põhjal on tarbijal võimalik valida, milline kaup on tema jaoks just kõige sobivam ning normaalseima hinnaga.
Kategooriajuhtimine Kategooria juhtimine saab alguse Põhja Ameerikast 1980.aastatel. Aastal 1992 alustas AC Nielsen toodete ja tabijate informatsiooni avaldamist ja see hakkas hoogu koguma ja levis üle kogu Euroopa, Austraalia ja Kanada. Mis on kategooria juhtimine? Kategooriajuhtimine on jaekaubanduses jaemüüja ja tootja müüdava toote või teenuse omaduse atraktiivsemaks, kasumlikumaks ja vastavalt tarbija vajadusi rahuldades. Sest tooted on vastavalt seatud kategooriatesse vastavalr, kuidas tarbija toodet kasutab. Eesmärk ongi tagada klientidele seda mida nad soovivad, kus soovivad ja millal soovivad. Samuti on ettevõttes tähtis kategooria juht ehk turundusspetsialist, kes valib ja ostab müüdavad tooted, määrab optimaalsed kogused ja kvaliteedinõuded. Ta on väga mitmekülgsete teadmiste ja oskustega juht, kes hindab tarbijate eelistusi, määrab
Eesmärgiks selles seminaritöös on selgitada, kui tähtis on teenindada hästi ja korrektselt nii siseklienti kui ka välisklienti ning tuua välja näiteks võimalusi kuidas seda hästi teha. 1. Teeninduse mõiste ja olemus "Teenindus on väga komplitseeritud mitmetähenduslik nähtus, ulatudes personaalsest teenindusest teenuse kui tooteni. Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb jõupingutusi tarbija väga detailsete nõudmiste täitmiseks. Kui selliseid jõupingutusi ei tehta, ei saa protsessi nimetada teenindamiseks. Ostetud masin või kingapaar jääb ikkagi kaubaks, kuid viis, kuidas seda müüakse ja kuidas tarbija seda kasutab, lisab talle juba teeninduse elemente." (Tooman, H., Mae, A. 1999) 2. Hea teenindamine Hea teenindamine tähendab palju rohkemat, kui lihtsalt head suhtlemist klientidega. Hea klienditeeninduse aluseks on just oskuslik suhtlus
ehitusmaterjalitööstus Ehitusmaterjalide tootmine on Eesti vanemaid tööstusharusid Lubjakivi oli kasutatud juba sajandeid tagasi linnuste ja kindluste rajamisel Keskajal tegutsesid ka mitmel pool tõrva- ja lubjaahjud ning väiksed tellistehased Hiljem lisandusid sinna klaasitehased ja veejõul töötavad saeveskid Ettevõteid rajatakse tooraine leiukohta või tarbija lähedale, sammuti on oluline ka väljaveo võimalus Eelmisel kümnendil said ehitusmaterjalid üheks meie ekspordile iseloomulikuks tootegrupiks Ehitusmaterjalitööstuse osatähtsus Eesti tööstustoodangus on viimastel aastatel olnud 4 % piires Kuigi ehitustööd on tänavu kasvanud, jääb 1996. aasta Eesti ehitusmaterjalitööstuse viimaste aastakümnete kõige suurema madalseisu aastaks. Elamu- ja tööstusehituse kiire kasvu tõttu piirduti ainult tootmise mehhaanilise laiendamisega
Algloomad Kingloom Amööb Roheline silmviburlane Algloomad on: Ainuraksed Liikumisvõimelised Tarbijad (roheline silmviburlane on pimedas tarbija, vakguse käes fotosünteesija Pooldujad Tähtsus: Nad on toiduahela üks lüli
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
