teisene õigus (asutamisleping) määrused direktiivid ÕIGUSE ALLIKAD: SEADUS Riigikogu poolt SEADUSED SEADUSED või rahvahääletusel vastu võetud KONSTITUTSIOONILISED KONSTITUTSIOONILISED kõrgeima SEADUSED SEADUSED juriidilise PS §§ 104 PS 104 jõuga õigusakt. seadustik, LIHTSEADUSED LIHTSEADUSED koodeks SEADUSANDLIK PROTSESS seadusandlik protsess: 1. algatamine 2. eelnõu arutamine ja vastuvõtmine 3. väljakuulutamine 4. avaldamine www.riigiteataja.ee Õiguse allikad: Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi (PS § 109) ÕIGUSE ALLIKAD: MÄÄRUS Määrus – seadusest alamal seisev õigustloov akt. Seaduse alusel ja seaduse
vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Õigusaktide püramiid. Õigusaktide püramiid Põhiseadus - riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Lihtseadused - moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Lihtseadused võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega riigikogu poolt. Määrus - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, näiteks KOV annab normatiivaktina määrusi. Õigusaktide püramiid Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Euroopa Liidu direktiivid ja määrused on ülimuslikud lihtseaduste suhtes
• Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1)
Eeldus akti kehtivusele. · Peab olema õige kuupäeva ja allkirjaga · Peavad olema avalikustatud · Peab olema kooskõlas põhiseadusega · Konkreetne sõnastus · Peab olema vastu võetud selleks volitatud organi poolt · Õige vastuvõtmise aeg ja koht PÜRAMIID: õigusakti hierarhiline süsteem. 1) PS 2) Välislepingud 3) Põhiseaduslikud seadused 4) Lihtseadused 5) Vabariigi Valitsuse määrused 6) Ministri, kohaliku omavalitsuse volikogu antud määrused Seaduse võib kehtetuks tunnistada vaid selle vastu võtnud organ või Riigikohus. Vaidlustada saab õiguskantsler.
vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
7) Inspektriooni peadirektor 8) Kohalik maavanem- korraldused 9) Omavalitsuse volikogu- määrused korraldused otsused 10) Vallavalitsus- Määrused korraldused 11) Vallavanem ja linnapea- käskirjad, kohustused. Seadused Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse: 1) Põhiseaduseks 2) Konstitutsioonilisteks seadusteks 3) Lihtseadused Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusega. Konstitutsioonilised seadused on riigielu kohaselt tähtsad riigiaktid, mis konkretiseerivad põhiseadust mingi erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus
See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõutegea ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi kolmeks: - Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid; - Konstitutsioonilised seadused täiendavad Põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud Põhiseaduse tekstis; - Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutis, käskkiri või muu õigusakt. Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt.
riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused Vabariigi valitsus määrus korraldus 5) Määrused Minister määrus Käskkiri, 6) Kohaliku omavlitsuseõigusaktid korraldus Maavanem Valla- ja määrus otsus linnavolikogu Valla- ja linnavalitsus määrus korraldus Seaduste liigid: 1).Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) 2).Konstitutsioonilised on seadused, milliste vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ning mis võetakse vastu vähemalt kahe lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 3).Põhiseadus - tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord.
käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt Hierarhia: See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. EL õigus EV põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Määrused Juhised, otsused, käskkirjad EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. EL õigusaktid: · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides
Kohaliku omavalitsuse volikogul ja võtete järgi: grammatiline ehk keeleline, süstemaatiline, valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Volikogul on õigus ajalooline ehk geneetiline, teleoloogiline ehk eesmärgipärane. üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused; õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide Otsus jõustub allkirjastamisel. Vabariigi Valitsus: Määrus on käitumises. Õigusnormide järgimine, kasutamine, kohaldamine üldakt. avaldatakse RT-s; Korraldus on üksikakt (kirjutab alla ehk rakendamine. peaminister ja riigisekretär) Vabariigi President: Seadus on üldakt; Otsus on üksikakt, jõustub alla kirjutamisega; Käskkiri Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe,
konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. SEADUS üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogumehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seaduste liigid: 1. Lihtseadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu). 2. Konstitutsioonilised on seadused, mille vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ja mis võetakse vastu vähemalt kahe lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhiseadus tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ettenähtud eriline kord.
omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine · Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. seadus · Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). · Põhiseadus · Konstitutsioonilised seadused · lihtseadused Seaduse jõustumine · Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. õigusakt · Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Õigusakti kehtivus · Ajaline · Ruumiline · Isikuline Ajaline kehtivus
Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist,
Üksikakt - annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Jõustumine: Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Jõustumine: Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 5
seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, seetõttu on tema muutmiseks ette nähtud keerulised protseduurid. 2) Konstitusioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Ka nende võstuvõtmiseks on eriline kord (võetakse vastu Riigikogu häälteenamusega). Eestis on konstitutsioonilised seadused loetletud põhiseaduse §-s 104. 3) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu lihtsama menetlusega (poolthäälteenamus Riigikogus). Seaduse väljatöötlemise menetluse staadiumid: 1) Seaduse algatamine teatavate isikute, riigiorganite ja organisatisoonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu
õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda käitumises. Õigusnormide järgimine, kasutamine, kohaldamine korraldusi. ehk rakendamine. Järgmine – subjektid allutavad oma käitumise kohustavate või keelavate õigusnormide Riigikogu: Seadus – Põhi-, konstitutsioonilised- ja lihtseadused; ettekirjutustele. Kasutamine - subjektid panevad toime tegusid Otsus jõustub allkirjastamisel. Vabariigi Valitsus: Määrus on mida lubavad õigusnormid ette kirjutavad. Kohaldamine – üldakt. avaldatakse RT-s; Korraldus on üksikakt (kirjutab alla kompetentse riigiorgani tegevuse kaudu, õigusnormi peaminister ja riigisekretär) Vabariigi President: Seadus on ettekirjutuse realiseerimine konkreetse juhul (nt toetuste ja
5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused • jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. • jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega
olulisemad suhted ja tagada ühiskonna stabiilsus. Konstitutsioonilisi seadusi saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (51 häält). (PS § 104) Sellised seadused on nt Kodakondsuse seadus, Riigikogu valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, Eesti Panga seadus, Riigikontrolli seadus jne. Kokku on neid 17. Lihtseadused riigikogu poolt vastu võetud õiguse üldakt. PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega st. poolt peab olema rohkem kui vastu. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud. Seadlused sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi
6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega
õigusallikas 32. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1) Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 33. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud president võib välja anda seadlusi kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. 34. Seadusandliku protsessi staadiumid lk 68-70
ühiskonna stabiilsus. Konstitutsioonilisi seadusi saab vastu võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (51 häält). (PS § 104) Sellised seadused on nt Kodakondsuse seadus, Riigikogu valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, Eesti Panga seadus, Riigikontrolli seadus jne. Kokku on neid 17. Lihtseadused – riigikogu poolt vastu võetud õiguse üldakt. PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega – st. poolt peab olema rohkem kui vastu. 42. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud Seadlused – sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus
Avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ja liigid (nimetada). 13. Õigussuhte objekti mõiste. 14. Õigussuhte juriidiline sisu. Subjektiivne õigus. Juriidiline kohustus. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. 18. Üksikakt. Üksikakti mõiste. Otsus. Käskkiri. Korraldus. 19. Õigusakti ajaline kehtivus. Õigusakti ajalise kehtivuse piirid. Õigusakti territoriaalne kehtivus. Õigusakti kehtivus isikute ringi suhtes. 20. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. 21. Õiguse realiseerimine. Õiguse realiseerimise vormid. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine. Õigusnormide kasutamine. Õigusnormide rakendamine
vahelised õigused) , karistusõigus (keelatud tegude eest karistuse mõistmise põhimõtted), rahvusvaheline õigus (poliitika ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel tekkinud õigused, KOKKULEPE) Vertikaalsel: loomuõigus (eetiline), põhiseadus, EL asutamis-ja liitumisleping. EL esmane õigus EL teisene õigus Põhiseaduse muud sätted Ratifitseeritud välislepingud Seadused, sh EL õiguse rakendusseadused (võib tinglikult liigitada ka konstitutsioonilised seadused ja lihtseadused) Määrused (üldaktid), sh EL õiguse rakendusmäärused Haldusaktid (üksikaktid) antud üksikjuhtumis/üksikisiku suhtes. (nt Ehitusluba, kohtuotsus) ÕIGUSNORMISTRUKTUUR Seos eesmärgi ja tegelikkuse vahel. Õigusnormi struktuur on teatud mudel ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelise seose esitamiseks.
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus Kõik ülejäänud on lihtseadused! 46. Seadlus Riigipea õigustloov akt. Halduse seadusejõuline üldakt, millega võib reguleerida üksnes teatud valdkondi Pädevusnõue Vastav organ (VV, minister, valla-või linnavolikogu) on seda õigustatud kehtestama territooriumil, millele tema võim vastavalt kehtivale õigusele laieneb, ja üksnes nendes küsimustes, milleks teda PS, seaduse või määrusega volitatud.
Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata
olla vahetult rakendatav b) tähtaegselt ei ole riik jõudnud üle võtta või on valesti üle võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees). Riigisisesed haldusõiguse allikad (riigisiseste organite õigustloovad aktid, tava, halduseeskiri, õiguskirjandus jm) Seadus formaalses mõttes (protseduur on oluline) Seadus materiaalses mõttes (sisu on oluline) Hierarhia PS Konstitutsioonilised seadused (PS § 104 lg 2) Lihtseadused + seadlus (aint mat mõttes seadus) VV ja ministrite määrused + Statuudid ehk KOVi määrused KOVi volikogu, linna või vallvalitsuse määrused riigi poolt antud ülesannete valdkonnas, seaduse alusel ja täitmiseks Tavaõiguson kirjutamata õigusnormid, mis on kujunenud pikaajalise ühetaolise käitumise tagajärjel ja mille õiguslikus siduvuses ollakse üldiselt veendunud. Sel on tähtsus eelkõige pikaajalise stabiilse arenguga õiguskordades. Eestis neil
rahvusvahelise õiguse austamine e)Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f)Seaduse ülemlikkuse täideviimine g)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. 5 7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS Põhiseadus Konstitutsioonilesd Lihtseadused Seadus riigikogu võtab vastu , president kinnitab Määrus Korraldus-käskkiri Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Määrus täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga.
õppeaines sooritada kuni 3 korda. ·4. RAKENDUSSÄTE ·4.1. Teadmiste kontrollimise juhend ning hindamislehtede täitmise ja liikumise kord koostatakse õppeasutustes hiljemalt 01.09.2001, lähtudes TTÜ õppetegevuse eeskirjast ja käesolevast juhendist, ja kehtestatakse rektori käskkirjaga. seadus ·Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). ·Põhiseadus ·Konstitutsioonilised seadused ·lihtseadused Seaduse jõustumine ·Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seadlus e dekreet ·Riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Juriidiliselt jõult seadusest madalam. ·Vastavalt põhiseadusele võib Vabariigi President anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on
Avalikku õigusesse- , riigiõigus, karistusõigus, protsessiõigus 6. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). (Põhiseadus,Konstitutsioonilised seadused,lihtseadused) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
Üldakt: sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Eesti üldaktide puhul saab välja tuua järgmise hierarhilise süsteemi Euroopa Liidu õigus Eesti Vabariigi põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused 18.Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Näited: ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkiri, armuandmise otsus jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. 19
avalik-õiguslik õigussuhe - õigussuhtes on üheks pooleks avalik-õiguslik organ (nt riik) kui avaliku võimu valdaja. Seotud riigi huvidega. Õiguse subjektid üksteisele allutatud. Eraõiguslik õigussuhe - seotud üksikisiku kasuga. Õiguse subjektid üksteisega võrdses seisundis. SEADUS/ÕIGUSRIKKUMISED/SUNNIVAHENDID/ÕIGUSLOOME Seadus - õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt. Seadusi võtab vastu Riigikogu või rahvas rahvahääletusel. Lihtseadused - vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu) Konstitutsioonilised seadused - Riigikogu koosseisu häälteenamust vajavad seadused (vähemalt 51 häält) Seadusandlik menetlus - hõlmab rea üksteisele järgnevaid, põhiseadusest, Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja rahvahääletuse seadusest tulenevaid toiminguid (algatamine, arutamine, vastuvõtmine, väljakuulutamine, avaldamine ja jõustumine)
X-le armuandmise kohta, jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. Õigusaktide hierarhia 1) P õ h i s e a d u s 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d ehk kontstitutsioonilised 3) S e a d u s e d 4) S e a d l u s e d 5) M ä ä r u s e d 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d 2. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid - seadused kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi: 1. põhiseadus 2
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Neljandal tasemel asuvad nn lihtseadused. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Riigikogu pädevus seadusi vastu võtta tugineb Põhiseaduse §-le 65. § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. Seadus võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud normatiivaktid on kõige kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õiguasktide suhtes. 6.Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? Kõige kõrgema jõuga on põhiseadus, konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust, lihtseadused on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7.Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduseelnõu vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon, seaduse avaldamine. 8.Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: o Rahvahääletusel o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt o Riigikogu poolt kiireloomulisena b) Konstitutsioonilised seadused täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused
b) Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis (§ 104). teisele isikule ehk pärimist: Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu Pärandaja häälteenamusega (vähemalt 51). Pärand c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, Pärija seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu Seadusjärgne pärimine kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte Pärimine testamendi järgi enamus. Pärimine pärimislepingu alusel Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt
Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus. VII SEADUSANDLUS 53. Seaduse mõiste Üldjuhul on seadus õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt (seadus materiaalses mõttes). Erandjuhtudel on seaduse vorm õigusaktidel, mis õigusnorme ei sisalda (nt PS § 115 lg 1). Sellistel juhtudel on tegemist seadusega üksnes formaalses mõttes. Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi: lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1); konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4). 16 54. Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on
eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile 5. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. 6. Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja siis lihtseadused 7. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist.
Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 41 Presidendi seadluste eeldused ja piirangud - Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses.
Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 41 Presidendi seadluste eeldused ja piirangud - Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses.
Kõik muud õiguaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõude täitmisega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juuni 1992. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. Riigikohus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. KEHTIVUS Iga normatiivakt on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Seadus
paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Kohustavad konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadused, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juridileselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise 5 õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV volikogul ja valla- või linnavalitsusel.
2) konstitutsioonilised seadused need on sellised seadused mis täiendavad põhiseadust ning nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis endas. Kuna nad on põhiseaduse järel erilist tähtsust omavad aktid, siis nende vastuvõtmiseks ja nende muutmiseks on samuti ette nähtud eriline kord. Meie põhiseadus näeb ette, et selliste seaduste vastuvõtmiseks või muutmiseks on vajalik riigikogu koosseisu häälte enamus. 3) Lihtseadused moodustavad loomulikult seaduste põhimassi. Lihtseadused võetakse vastu lihtsama menetlusega, nõutav on üksnes poolthäälte enamus, seega poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli. Õigusaktide väljatöötamine, menetlemine ja vastuvõtmise kord on kehtestatud iga riigiorgani jaoks eraldi ja see on erinev. Seaduse väljatöötamine läbib teatud etapid (Eksam!) :
14.Ptk KOV 15.Ptk PS muutmine PS rakendamise seadus PS täiendamise seadus IV ÕIGUSNORMI HIERARHIA Mida raskemini on norm muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormide hierarhias. Siseriiklik õigusnormide hierarhia: 1.I ja XV peatükk + PS täiendamise seadus (PSTS) - saab muuta ainult rahvahääletusega. 2.II-XIV peatükk + PS rakendamise seadus (PSRS) 3.Nn. Konstitutsionaalsed seadused (PS §104 lg 2) (Konstitutsionaalsne seadus on PS ja seaduse vahel olev seadus - Kliimann ja Talvik) 4.Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 5.VP seadlused (PS §109 ja 110) ei ole, aga võiksid olla 6.Vabariigi Valitsuse määrus §87 punkt 6 7.Ministri määrus § 94 lg 2 8.KOV volikogu määrus 9.KOV valitsuse määrus 10.Halduse individuaalakt/kohtuotsus V PS MUUTMINE 1.Algatamine PS §161 viiendikul Riigikogu koosseist ja Vabariigi Presidenndil 2
Kõik muud õiguaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõude täitmisega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Põhiseadus- riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juuni 1992. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega. Riigikohus on lihtseaduse vastuvõtmiseks vajalik poolthäälte enamus. KEHTIVUS Iga normatiivakt on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Seadus
teadvuse. · Õ allikad õ hinnangute allikate tähenduses; mõõtkava, millega hinnatakse õ korda õiglus, võrdsus, õ kindlus, arukus. · Õ tunnetamine allikate tähenduses nende kaudu saame teadmisi kehtivast õ-st. jagunevad mittekirjalikeks ja kirjalikeks (vorm, mille kaudu õn teatavaks tehakse; PS ja formaalsed seadused (konstitutsioonilised ja lihtseadused)). Materiaalne seadus kõik õ aktid, mis sisaldavad õ norme. Formaalne seadus võetakse vastu riigikogu poolt, seaduse nimega. Hõ allikaks on need õ aktid, mis sisaldavad õn (PS, seadused, määrused, presidendi seadlused) mitte aga üksikaktid. Määrused on ka statuudid iseseisvad määrused, mida annavad välja KOVid. Teatud juhtudel pole oluline õ akti nimetus vaid sisu. Hõ printsiibid õ allikana
Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas – tagatakse seaduste ülimlikkus Seadused jagunevad: Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis; Eestis võetakse vastu vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi ja on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend; võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega – Riigikogus vajalik poolthäälteenamus Seadusandliku protsessi staadiumid: 1) Seaduse algatamine 2) Seaduseelnõu arutamine 3) Seaduse vastuvõtmine 4) Seaduse väljakuulutamine 5) Seaduse avaldamine 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud
· Seaduste algatamise õigus on: · 1) Riigikogu liikmel; · 2) Riigikogu fraktsioonil; · 3) Riigikogu komisjonil; · 4) Vabariigi Valitsusel; · 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. · Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel poorduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) · Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) · Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) · PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega · Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus · Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) ·
annaabi.ee 
