teisene õigus (asutamisleping) määrused direktiivid ÕIGUSE ALLIKAD: SEADUS Riigikogu poolt SEADUSED SEADUSED või rahvahääletusel vastu võetud KONSTITUTSIOONILISED KONSTITUTSIOONILISED kõrgeima SEADUSED SEADUSED juriidilise PS §§ 104 PS 104 jõuga õigusakt. seadustik, LIHTSEADUSED LIHTSEADUSED koodeks SEADUSANDLIK PROTSESS seadusandlik protsess: 1. algatamine 2. eelnõu arutamine ja vastuvõtmine 3. väljakuulutamine 4. avaldamine www.riigiteataja.ee Õiguse allikad: Seadlus Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi (PS § 109) ÕIGUSE ALLIKAD: MÄÄRUS Määrus – seadusest alamal seisev õigustloov akt. Seaduse alusel ja seaduse
vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Õigusaktide püramiid. Õigusaktide püramiid Põhiseadus - riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Lihtseadused - moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Lihtseadused võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega riigikogu poolt. Määrus - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, näiteks KOV annab normatiivaktina määrusi. Õigusaktide püramiid Minister annab määrusi ja käskkirju seaduse alusel ja nende täitmiseks. Euroopa Liidu direktiivid ja määrused on ülimuslikud lihtseaduste suhtes.
• Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1)
Eeldus akti kehtivusele. · Peab olema õige kuupäeva ja allkirjaga · Peavad olema avalikustatud · Peab olema kooskõlas põhiseadusega · Konkreetne sõnastus · Peab olema vastu võetud selleks volitatud organi poolt · Õige vastuvõtmise aeg ja koht PÜRAMIID: õigusakti hierarhiline süsteem. 1) PS 2) Välislepingud 3) Põhiseaduslikud seadused 4) Lihtseadused 5) Vabariigi Valitsuse määrused 6) Ministri, kohaliku omavalitsuse volikogu antud määrused Seaduse võib kehtetuks tunnistada vaid selle vastu võtnud organ või Riigikohus. Vaidlustada saab õiguskantsler.
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
6) Ameti peadirektor peadirektor- käskkirjad ettekirjutused, otsused 7) Inspektriooni peadirektor 8) Kohalik maavanem- korraldused 9) Omavalitsuse volikogu- määrused korraldused otsused 10) Vallavalitsus- Määrused korraldused 11) Vallavanem ja linnapea- käskirjad, kohustused. Seadused Seaduse kehtestamiseks on Eestis seatud kindel kord. Seadused on kõrgema võimu aktid. Seadusi liigitatakse: 1) Põhiseaduseks 2) Konstitutsioonilisteks seadusteks 3) Lihtseadused Põhiseadus on seadus milles sätestatakse riigi ühiskondliku ja poliitilise korralduse alused, määratakse kindlaks kõrgemate võimuorganite pädevus ning kodanike vabadused õigused kohustused. Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusega. Konstitutsioonilised seadused on riigielu kohaselt tähtsad riigiaktid, mis konkretiseerivad põhiseadust mingi erilise kehtestatatud korra kaudu. Eesti põhiseadus paragraf 104 näiteks kohaliku omavalitsuse seadus
See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõutegea ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi kolmeks: - Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid; - Konstitutsioonilised seadused täiendavad Põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud Põhiseaduse tekstis; - Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutis, käskkiri või muu õigusakt. Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku volituse alusel antud õiguse üldakt.
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist...
käituda. Juriidiline kohustus - õigussuhte kohustatud poolel lasuv kohustus teataval viisil käituda. 15. Õigusakti mõiste, liigid. Õigusaktide hierarhia. Õigusakt on on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. Liigid: 1) Üldakt 2) Üksikakt Hierarhia: See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. EL õigus EV põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Määrused Juhised, otsused, käskkirjad EL õigus on esimene kuni ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega EL õiguse ülimuslikkus: vastuolu korral liikmesriigi õigusega kohaldatakse (rakendatakse) EL õigust 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. EL õigusaktid: · Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. SEADUS üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogumehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seaduste liigid: 1. Lihtseadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu). 2. Konstitutsioonilised on seadused, mille vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ja mis võetakse vastu vähemalt kahe lugemise tulemusel ja Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 3. Põhiseadus tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ettenähtud eriline kord.
omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel. Määruse jõustumine · Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega. seadus · Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). · Põhiseadus · Konstitutsioonilised seadused · lihtseadused Seaduse jõustumine · Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. õigusakt · Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi Õigusakti kehtivus · Ajaline · Ruumiline · Isikuline Ajaline kehtivus
Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist,
1. Õiguse tekkimine. · Sotsiaalse võimu esinemine · Sotsiaalse juhtimise olemasolu · Alluvussuhete tekkimine inimeste vahel Õiguse seos riigiga. Riik on allutatud põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele. Riik kehtestab ja sanktsioneerib õigust. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse seos poliitikaga. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus ning poliitika teostamise vahend. Õigus tekkib poliitilise tegevuse protsessina ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. 2. Õiguse mõiste. Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGU...
Õigusakte kehtestavad erinevad riigiorganid. Seadus on normatiivakt, mis on vastuvõetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) isikutevaheline seos, mis tekib õigusnormi alusel isikutevaheline seos, mis tekib inimeste subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustuste kaudu isikutevaheline seos, mille säilimise tagab riik isikutevaheline seos, mis kannab individualiseeritud, määratletud iseloomu 5
seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, seetõttu on tema muutmiseks ette nähtud keerulised protseduurid. 2) Konstitusioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Ka nende võstuvõtmiseks on eriline kord (võetakse vastu Riigikogu häälteenamusega). Eestis on konstitutsioonilised seadused loetletud põhiseaduse §-s 104. 3) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu lihtsama menetlusega (poolthäälteenamus Riigikogus). Seaduse väljatöötlemise menetluse staadiumid: 1) Seaduse algatamine teatavate isikute, riigiorganite ja organisatisoonide õigus esitada parlamendile seaduseelnõu, mille see on kohustatud läbi vaatama ja seisukoha võtma. Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu
Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestanud (seadused, määrused, korraldused jne.); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis ...
5. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? ÕA-Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. SEADUS - üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused • jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. MÄÄRUS - täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. • jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega
võtta ja muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (51 häält). (PS § 104) Sellised seadused on nt Kodakondsuse seadus, Riigikogu valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, Eesti Panga seadus, Riigikontrolli seadus jne. Kokku on neid 17. Lihtseadused riigikogu poolt vastu võetud õiguse üldakt. PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega st. poolt peab olema rohkem kui vastu. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud. Seadlused sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui edasilükkamatud
6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega
õigusallikas 32. Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1) Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 33. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud president võib välja anda seadlusi kui riigikogu ei saa kokku tulla ja seaduse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. 34. Seadusandliku protsessi staadiumid lk 68-70
häälteenamusega (51 häält). (PS § 104) Sellised seadused on nt Kodakondsuse seadus, Riigikogu valimiste seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, rahvahääletuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, Eesti Panga seadus, Riigikontrolli seadus jne. Kokku on neid 17. Lihtseadused – riigikogu poolt vastu võetud õiguse üldakt. PS § 104 lõikes 2 nimetamata seadused on lihtseadused ja neid saab vastu võtta Riigikogu poolt lihthäälteenamusega – st. poolt peab olema rohkem kui vastu. 42. Presidendi seadluste eeldused ja piirangud Seadlused – sisuliselt seaduse jõuga õigusakt, mis on välja antud riigipea poolt st. Presidendi poolt. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuid formaalses mõttes mitte. Presidendil on õigus vastu võtta erakorralisi dekreete (siis kui riigikogu ei saa kokku tulla) ja hädadekreete (kui
on oma pädevus, sõltuvalt organi kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja kompetentsi ulatusest. Sellest tulenevalt on erinevate riigiorganite õigusaktidel ka erinev juriidiline jõud. Iga riigi õigusaktid moodustavad HIERARHILISE süsteemi. See tähendab, et alamalseisvad õigusaktid peavad olema kooskõlas ülemalseisvate õigusaktidega. Hierarhiline süsteem: Euroopa Liidu õigus Eesti Vabariigi põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Vabariigi Valitsuse määrused Kohaliku omavalitsuse määrused 16. Euroopa Liidu õigus. EL õiguse ja Eesti õiguse suhe. EL õigusaktid. Euroopa Liidu õigus omab prioriteeti siseriiklike seaduste ja määruste ees, põhiseaduse ees aga seni, kuni EL õigus ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega. Viimasel juhul tuleks algatada Euroopa Liidust väljaastumise menetlus. Nimelt sätestab rahvahääletusel vastuvõetud Eesti Vabariigi
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus Kõik ülejäänud on lihtseadused! 46. Seadlus Riigipea õigustloov akt. Halduse seadusejõuline üldakt, millega võib reguleerida üksnes teatud valdkondi Pädevusnõue Vastav organ (VV, minister, valla-või linnavolikogu) on seda õigustatud kehtestama territooriumil, millele tema võim vastavalt kehtivale õigusele laieneb, ja üksnes nendes küsimustes, milleks teda PS, seaduse või määrusega volitatud.
Millal need õigusaktid jõustuvad? Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla ja linnavalitsusel Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata
Avaliku halduse mõiste erinevad tähendused Avalik haldus materiaalses mõttes on sisuline avaliku halduse ülesannete täitmine. Avalik haldus organisatsioonilises mõttes on kõik isikud ja nende organid (haldusekandjad ja haldusorganid), mis täidavad avaliku halduse ülesandeid materiaalses mõttes. Avalik haldus formaalses mõttes on kõigi organisatsioonilises mõttes halduse poolt läbi viidavate tegevuste kogusumma sõltumata sellest, kas tegevus on määratletav haldusena materiaalses mõttes või mitte. Avaliku halduse tunnused 1. eesmärgistatud, korraldavat tegevust. 2. sotsiaalselt kujundav tegevus (reguleerib ühiskonnas mingeid suhteid) 3. üldistes ehk avalikes huvides. ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati...
rahvusvahelise õiguse austamine e)Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele f)Seaduse ülemlikkuse täideviimine g)Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt. 5 7.SEADUSED TÄHTSUSE JÄRJEKORRAS Põhiseadus Konstitutsioonilesd Lihtseadused Seadus riigikogu võtab vastu , president kinnitab Määrus Korraldus-käskkiri Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Määrus täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga.
-1ÕIGUSE TEOORIA - PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUSE TEOORIA PÕHIMÕISTED SLAIDIDELT ÕIGUS ·Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. õigus ·Käitumisreeglite kogum ·Kehtestatud riigi poolt ·Selles väljendub riigi tahe ·Üldkohustuslike normide kogum ·Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Riik ja õigus ·Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. ·Õiguses väljendub riigi tahe. ·Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks Õigus ja poliitika ·Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. ·Riik on poliitilise võimu organisatsioon. ·Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. ·Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsept...
1. Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi: 1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome) Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mit...
Üldakt: sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme Kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Eesti üldaktide puhul saab välja tuua järgmise hierarhilise süsteemi Euroopa Liidu õigus Eesti Vabariigi põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused 18.Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile Sellised õigusaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Näited: ametisse nimetamise või ametist vabastamise käskkiri, armuandmise otsus jms üksiksubjekti puudutav üksikakt. 19
Seadus : õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid - seadused kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Seadused jagunevad põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Põhiseadus - (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. Konstitutsioonilised seadused - täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis (PS § 104). Ka nende vastuvõtmiseks on põhiseaduses nähtud ette eriline kord, mis on küll lihtsam kui põhiseaduse muutmine, kuid keerulisem kui lihtseaduste muutmine.
tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seetõttu on parlamendi poolt kehtestatud üldaktid - seadused kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õigusaktide suhtes. Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas. Selle nõudega tagatakse seaduste ülimuslikkus. Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi: 1. põhiseadus 2. konstitutsioonilised seadused 3. lihtseadused Põhiseadus (PS) tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Seadlus ehk dekreet on riigipea õigusnorme sisaldav õigusakt (üldakt), sisult seaduse jõuga õigusakt. PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta:
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Neljandal tasemel asuvad nn lihtseadused. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Riigikogu pädevus seadusi vastu võtta tugineb Põhiseaduse §-le 65. § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi, milles kõige kõrgemaks aktiks on seadus. Seadus võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Parlamendi poolt kehtestatud normatiivaktid on kõige kõrgema juriidilise jõuga teiste riigiorganite õiguasktide suhtes. 6.Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? Kõige kõrgema jõuga on põhiseadus, konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust, lihtseadused on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. 7.Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljatöötamise menetluses eristatakse järgmisi seadusandliku protsessi staadiume: seaduse algatamine, seaduseelnõu arutamine, seaduseelnõu vastuvõtmine, seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon, seaduse avaldamine. 8.Missugune on täidesaatva riigivõimu õigusaktide süsteem Eestis ja milline on nende aktide juriidiline jõud?
Sellepärast on põhiseaduse muutmine tehtud väga keeruliseks. EV põhiseadust saab muuta seadusega , mis on vastuvõetud: o Rahvahääletusel o Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt o Riigikogu poolt kiireloomulisena b) Konstitutsioonilised seadused täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus on riigipea õiguse rakendamise akt. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused
b) Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut täiendavad ps ja nende loetelu on äratoodud ps tekstis (§ 104). teisele isikule ehk pärimist: Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu Pärandaja häälteenamusega (vähemalt 51). Pärand c) Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, Pärija seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu Seadusjärgne pärimine kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte Pärimine testamendi järgi enamus. Pärimine pärimislepingu alusel Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt
Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus. VII SEADUSANDLUS 53. Seaduse mõiste Üldjuhul on seadus õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt (seadus materiaalses mõttes). Erandjuhtudel on seaduse vorm õigusaktidel, mis õigusnorme ei sisalda (nt PS § 115 lg 1). Sellistel juhtudel on tegemist seadusega üksnes formaalses mõttes. Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi: lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1); konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4). 16 54. Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on
eesmärkide saavutamiseks ja on siduvad ning kohustavad adressaadile 5. Missugune on Eesti Vabariigi normatiivaktide süsteem? (EV kuulub seadusandil võim riigikogule ja riigikogu võtab vastu seadusi ja otsuseid). Seadused kujutavad endast normatiivseid akte, aga otsused on mittenormatiivse iseloomuga. 6. Milliseid seaduste liike on Eesti normatiivaktide süsteemis? põhiseadus, konstitutsioonilised seadused ja siis lihtseadused 7. Missuguseid etappe läbib seadusloome protsess Eestis? Seaduse väljakuulutamine Seaduse avaldamine riigiteatajas riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist.
Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 41 Presidendi seadluste eeldused ja piirangud - Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses.
Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega 40 Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? 1. Konstitutsioonilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on tihti ära toodud põhiseaduse tekstis. Nende vastuvõtmiseks ja muutmiseks on ette nähtud eriline kord, keerulisem lihtseaduste menetlemise korrast. Riigikogus koosseisu häälteenamus. 2. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, need on seadusliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega, riigikogud vajalik poolhäälte enamus. 41 Presidendi seadluste eeldused ja piirangud - Seadlus e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses.
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Kohustavad konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadused, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused. Jõustub 10 päeva peale Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei ole sätestatud teisiti. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juridileselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Määruse andmise 5 õigus on Eesti Vabariigi Valitsusel, ministritel, KOV volikogul ja valla- või linnavalitsusel.
2) konstitutsioonilised seadused need on sellised seadused mis täiendavad põhiseadust ning nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis endas. Kuna nad on põhiseaduse järel erilist tähtsust omavad aktid, siis nende vastuvõtmiseks ja nende muutmiseks on samuti ette nähtud eriline kord. Meie põhiseadus näeb ette, et selliste seaduste vastuvõtmiseks või muutmiseks on vajalik riigikogu koosseisu häälte enamus. 3) Lihtseadused moodustavad loomulikult seaduste põhimassi. Lihtseadused võetakse vastu lihtsama menetlusega, nõutav on üksnes poolthäälte enamus, seega poolthääli peab olema rohkem kui vastuhääli. Õigusaktide väljatöötamine, menetlemine ja vastuvõtmise kord on kehtestatud iga riigiorgani jaoks eraldi ja see on erinev. Seaduse väljatöötamine läbib teatud etapid (Eksam!) :
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
Avaliku halduse mõiste Reguleerib suhteid isiku ja avaliku võimu vahel. Õigusharu määravad ära spetsiaalsed suhted, mida õigus reguleerib. Avalik haldus reguleerib suhteid, mis tekivad avalik halduslikus sfääris. Avalik haldus moodustab haldusõiguse reguleerimiseseme. Haldama mõjutama, täide viima, teostama, korraldama. Haldus selle tegevuse sisu. Haldus on omane kõigis eluvaldkondades, ka erasfääris ei saa halduseta läbi. Haldus pole eraõiguslikes suhetes nende eesmärgiks vaid vahendiks. Erahaldus eraõiguslikus sfääris (näiteks firmades) teostavad haldust raamatupidajad, personalijuht, finantsosakonna töötajad. Era- ja avaliku halduse eristamine avalik haldus sihitud avalikele huvidele, puudub kasu saamise eesmärk, omane säästlikkus ja efektiivsus. Eristub selgepiiriliselt erahaldusest oma vahendite kvaliteedi poolest: võib õigusi ja kohustusi ühepoolselt konkretiseerida ja neid vastavate sunnivahenditega ka ellu viia. Rooma ju...
Kõik muud õigusaktid peavad olema seadusega kooskõlas – tagatakse seaduste ülimlikkus Seadused jagunevad: Põhiseadus – riigi tähtsaim õigusakt, mis reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused – täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis; Eestis võetakse vastu vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega Lihtseadused – moodustavad seaduste põhimassi ja on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend; võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega – Riigikogus vajalik poolthäälteenamus Seadusandliku protsessi staadiumid: 1) Seaduse algatamine 2) Seaduseelnõu arutamine 3) Seaduse vastuvõtmine 4) Seaduse väljakuulutamine 5) Seaduse avaldamine 4. Õigussuhte tunnused (Õigusõpetus, lk. 79 - 81) Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud
· Seaduste algatamise õigus on: · 1) Riigikogu liikmel; · 2) Riigikogu fraktsioonil; · 3) Riigikogu komisjonil; · 4) Vabariigi Valitsusel; · 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. · Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel poorduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) · Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) · Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) · PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega · Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus · Rahvahääletuse toimumise otsustab ainult Riigikogu (PS § 105, lg 1) ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
