Tunnikontroll Esimene rida 1. Turismimajandus-turismialane ettevõtlus, mis tegeleb reisi planeerimise, kodanike sihtkohas viibimisega, kui ka reisiprogrammide sisestusega 2. Väljaminev turism- riigi elanike reisimine elukeskkonnast välja teise riigi territooriumile, 3. Riigisisene turism- nii sise- kui ka välisturistide reisimine konkreetses riigis 4. Õhutransport- ehk õhulennundus, inimeste või kaupade vedu lennukite või helikopteritega 5. Äriidee- idee, mida saab kasutada tulu eesmärgiks 6. Põhiteenused majutusasutuses on majutus ja toitlustus.(lisateenused) 7. Soomlased, venelased, lätlased 8. Üldine majanduskasv, stabiilne rahakurss, majanduslik stabiilsus, autoomanike arvu kasv 9. Turismimajanduse arenedes on rohkem töökohti
Elevandiluuranniku migratsioon Igas riigis, nii ka Elevandiluurannikul toimub riigisisene ränne, sest paljud inimesed ei ole oma kodukohaga, kus nad sündisid, rahul ning soovivad minna teise linna elama. Elevandiluurannikul toimub ka rahvusvahelist rännet. Rohkem toimub immigratsiooni, ehk sisserännet.Enamik sisserändajatest on pärit Elevandiluuranniku naaberriikidest nagu Ghana, Mali ja Guineast. Elevandiluuranniku sisserännaku ehk tõmbepõhjusteks võivad olla mitte sõjad, ehk rahuaeg. Veel, et Elevandiluurannik asub rohkem rannikuäärne riik (asub Atlandi
“ (Rahvusvaheline õigus, 2010) 1.1. Universaalne ja regionaalne rahvusvaheline õigus Rahvusvahelisest õigusest tuleneva õigussüsteemi jaotumisest võib eristada universaalset ehk üldist ja regionaalset ehk partikulaarset rahvusvahelist õigust. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib kindlate riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt vastuvõetavaks tunnistatud ning kehtiv üle maailma. 1.2. Riigisisene õigus ja rahvusvaheline õigus Kui riigisisene õigus keskendub üksikisikutele ja valitsusasutustele, siis rahvusvahelise õiguse eesmärgiks on ekvivalentsete ja suveräänsete riikide omavahelisi suhteid reguleerida. Rahvusvaheline õigus baseerub horisontaalsüsteemil, mis tähendab, et puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ning ülimuslik parlament, tsentraliseeritud valitsus ja kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus. „Riigisisese õiguse ja rahvusvahelise õiguse peamine
Tänapäeva vabaturumajanduse mõistes on eksport kõige lihtsamas tähenduses riigis toodetud kaupade müük välismaale (Junior Achiement , 2005). Liberaalse kapitalismi vundamendile üles ehitatud majandusstruktuuri üheks tähtsaimaks teguriks on globaliseerumine, mis annab võimaluse turustada kaupu teistesse riikidesse. Ilma riikide vahelise turuta kukuksid praegused globaliseerunud vabaturumajanduse süsteemid kiiresti kokku, sest ainult riigisisene toodang ei rahulda enam 21. Sajandi nii-öelda heaoluühiskondi. Eduka ja jätkusuutlikku majanduse üldarengu tagab nüüd ainult teatud tööstusvaldkondadele spetsialiseerumine. Iga riik peab liberaalses turumajanduses tootma ja eksportima seda, mida on tal antud tingimustes kõige soodsam ja tulusam toota. Niimoodi on riikidel võimalik vastavates valdkondades toota kõige konkurentsivõimelisemaid kaupu turgude jaoks.
elavad vanemaks ja vanurite II periood Sündimus langeb, osakaal tõuseb. Surmapõhjused suremus jääb madalaks. Eluiga pikk. suhteliselt stabiilsed. Vanainimeste osatähtsus tõuseb. 4. Rahvastiku püramiidide iseloomustus. 5. Rännete liigid, põhjused ja barjäärid 1. Riigisisene ja riikide vaheline ränne. Riigisisene ränne on valdavalt maalt linnadesse. Välisränded on valdavalt arenenud riikidesse. 2. Kestvuse alusel. Alaline, ajutine ja sessoonne ränne. 3. Rände iseloomult liigitatakse rändeid Vabatahtline ränne, sundränne(küüditamine), kaasränne. Põhjuste alusel rännete liigitamine 1. Majanduslikel põhjustel Töö ja palk. 2. Elukeskkonna pärast. 3. Poliitilised ja usulised põhjused 4. Loodusõppetused 5. Perekondlikud põhjused 6
) Sõja mõju I ms ajal oli harjutatud karmikäelise valitsemisega Pettumine Versailles süsteemis Riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve, Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingud ei rahuldanud ei võitjaid ega kaotajaid. Majanduslikud raskused Sõjakaotanud riikide jaoks oli raske ja alandav tasuta reparatsioone ja teppida tooraineallikate kadumisega, 1929 aastal alanud majanduskriis viis pettumiseni demokraatias. Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitiliste erakondade kemplemine valmistas pettumust, põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud( Tsehhoslovakkial oli probleeme, Ungari oli paljurahvuseline, Jugoslaavias oli probleeme.) Valimiskünnise puudumine Parlamentide tööd häiris erakondade paljusus (otsuste tegemine oli raskendatud). Totalitaarse ühiskonna iseloomuliku joone näited Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Kommunistlik Partei nõukogude Venemaal, Fasistlik Partei Itaalias.
osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Kaotsi lähevad haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. Suurem surve sotsiaalsfäärile. Rännete liigitamine: Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesoonne Põhjuste järgi: majanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised, keskkondlikud.
3. Loomulik iive ja rändiive. 4. Oska arvutada suhtelist ja absoluutset iivet. Loomulik iive: a) absoluutne = sünnid - surmad b) suhteline = sünnid - surmad : rahvaarv x 1000 5. Suure suremuse põhjused, sündimuse langemise põhjused. Suremus: · haigused · õnnetused · ebaterve eluviis · sõda Sündimus: · linnaline eluviis · pere planeerimine · ühiskonna suhtumine · riigi toetused · madal fertiilsus 6. Migratsiooni jagunemine: põhjuste järgi (2), riigisisene ja välisranne. a) vabatahtlik b) sunniviisiline 7. Mõisted. rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata pendelmigratsioon - inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9
alale nimetatakse asunikeks või kolonistideks. Ø Samas kui migratsiooni ja kolonialismi poolt tõrjutud rahvastikku nimetatakse pagulasteks. Powerpoint Templates Page 5 Ø Ränne jaguneb laias laastus kaheks Muutke teksti laade erinevaks liigiks: Teine tase siseränne (riigisisene) Kolmas tase Neljas tase ja välisränne Viies tase (riikidevaheline) ning see omakorda veel: vabatahtlikuks ja sundrändeks. Powerpoint Templates Page 6 Ø
kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Pettumine Versailles` süsteemis Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii sõja kaotanud rahvaid kui ka mõningaid Antandi liitlasi. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. Majanduslikud raskused Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. Terav riigisisene võimuvõitlus Pettumust põhjustas poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine.
tekitab rahvastiku vananemine riigile? Riigi koormus suur, kuna peab maksma pensionitoetusi, vajatakse palju haigla kohti, tööjõudu jääb vähemaks, ühiskonnas vanureid liiga palju, keda tuleb ülal pidada. 1.3RÄNNE EHK MIGRATSIOON Rahvastiku liikuvus Ränne Pendelränne Rahvusvaheli Riigisisene Igapäevane ne Perioodiline Tõuketegurid: Väike töökohtade või õppimisvõimaluste valik Väike palk Halvad elamistingimused Inimestevahelised lahkhelid Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid Tõmbetegurid: Suur töökohtade või õppimisvõimaluste valik Suur palk
osatähtsus suur. 5. DEMOGRAAFILINE SIIRDE ETAPID · I etapp demograafiline plahvatus, elutingimused paranesid: toit, arstid. Eluiga pikenes, sündimus kõrge, madal suremus, rahvaarv kasvas · II etapp sündimus langeb, suremus suht stabiilne, rahvaarvu kasv aeglustub 6. MIGRATSIOONI LIIGID · Iseloomu järgi: vabatahtlik, kaasränne, sundränne Ulatuse järgi: riigisisene, rahvusvaheline Kestuse järgi: alaline, ajutine, sesonne · Tõuketegurid: vähe töökohti/koole, madal palk, kehvad elamistingimused, looduskatastroofid · Tõmbetegurid: palju töökohti/koole, kõrge palk, head elamistingimused, tervislik looduskeskkond · Barjäärid ehk takistused: kaugus, infopuudus, rände maksumus 7. RAHVASTE RÄNDED · Enne 20 saj. Kesk: Indiast itta ja läände, (sundränne)
Demokraatia kriisi põhjused: 1.Majanduslikud raskused. Diktaatorid lubasid majandust parandada. 2.Muutused ühiskonnas. Tekkisid uued valijaterühmad, keda oli lihtne ära kasutada. 3.Pettumine Versailles' süsteemis. Poolehoiu said need, kes lubasid ebaõigluse rahvale heastada. 4.Terav riigisisene võimuvõitlus. Erakonnad mustasid üksteist. Autoritaarses diktatuuris on võim ühel inimesel. Diktaator muudab seadusi oma suva järgi. Totalitaarses on ühe isiku või rühma käes ka kontroll inimeste mõtteavalduste üle. Inimeste elu on täielikult reeglitele allutatud. Rikutakse inimõigusi. Kolmas Riik - natsiliku Saksamaa nimetus. Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. Holokaust - juutidevastane terror, juutide laushävitamine.
Kahjuks pidid paljud inimesed demokraatias pettuma. Diktaatorite arvates oli ainus viis kõik korda ajada vaid jõudu kasutades. Kuna demokraatia ei toiminud tuli diktatuur võimule. Alustati karmikäelist valitsemist. Diktatuur hakkas kontrollima põllumajandust ja tööstusi ning riik otsustas palju, kellele ja mida müüa. Diktatuuri tekkimist soodustasid muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles` süsteemis, majanduslikud raskused, terav riigisisene võimuvõitlus ja valimiskünnise puudumine. Oma eesmärkide saavutamiseks saatsid diktaatorid kõhklemata miljoneid inimesi sõtta või vangilaagritesse surema. Vangistamised , küüditamised ja mahalaskmised muutusid diktaatorlikes riikides igapäevaseks asjaks. 1930. aastate lõpuks oli enamikus Euroopa riikides kehtestatud diktatuur. Diktatuuride iseloomulikeks joonteks olid inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
10. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 12. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 13. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 14
Itaalias elab umbes 60 miljonit inimest. Kõige suurema rahvaarvuga linnaks on Rooma, mis on ühtlasi ka Itaalia pealinnaks. Eelnevatel aastatel on rahvaarv kasvanud, kuid nüüdseks on ennustatud, et rahvaarv hakkab vähenema. Rahvastiku tihedus on väga ebaühtlane. Enamus inimesi elab suuremate linnade ümbruses, rannikualadel ja Alpide läheduses. Hetkelise seisuga on iive Itaalias negatiivne, inimesi sureb rohkem kui juurde sünnib. Sisseränne on samuti väike, rohkem toimub riigisisene ränne. Keskmine eluiga on Itaalias umbes 79 aastat, mis on väga kõrge ja paneb ta maailma seisukohalt 12dale kohale. Tänu paljudele Itaalias olevatele vaatamisväärsustele on turism väga suur. On säilinud palju antiikmälestisi nagu näiteks Colosseum, Caracalla termid, Rooma panteon, Tituse võidukaar. Rooma lähedal asub ka Vatikan, mis on katoliikliku kiriku keskuseks. Enamus rahvastikust on rooma-katoliiklased. Roomas asub üle 500 kiriku,
LG11E Autoveoseaduse analüüs Seaduse eesmärgiks on sätestada riigisiseste ja rahvusvaheliste autovedude normid, lisaks autojuhi ametikoolituse alused. Siia seaduse alla ei kuulu kaitseväe, kaitseliidu ja välisesinduste autovedude korraldus. Eraldi käsitletakse tasuline autovedu, oma kulul korraldatav vedu, riigisisene autovedu, kombineeritud vedu. Seaduses on täpselt punkt punktilt kirjas mida tohib ja mida mitte. Nii nagu seda on igas seaduses. Siinkohal loetlen lühidalt millest kirjutati: 1. Mida iga eraldi autoveoliik täpsemalt tähendab, sellele kehtestatud eeskirjad, mille alusel sõita tohib. 2. Täpsemalt oli kirjas mis alustel väljastatakse tegevusluba, tegevusloa ärakiri, juhitunnistus ja sertifikaadid. 3
3) Pettumine Versailles` süsteemis • Kaotajate pettumus, • võitjate, eelkõige Itaalia ja Jaapani pettumus, • ärritas asjaolu, et uued riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. 4) Majanduslikud raskused • Majanduskriisi tingimustes kaotati usk paremasse homsesse ja demokraatiasse. Edu saavutavad need, kes lubavad võimule saades elu parandada. Supiköök USAs majanduskriisi ajal Diktatuuride tekkepõhjused III 5) Terav riigisisene võitlus • Valimiskünnise puudumine, erakondade paljusus, • otsuste tegemine praktiliselt võimatu, • demokraatia traditsiooni puudumine (nt Eesti). “Meie viimane lootus: Hitler” „Naised! Päästke saksa perekonnad - hääletage Adolf Hitleri poolt!“ Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid • Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Autoritaarsed riigid
Seega oli diktaatoritele rahva poolehoid tugev. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Paljusid maailmasõjas osalenud riike ärritas see, et kehtestatud riigipiirid ei arvestanud riikide ja rahvaste huve. Seetõttu leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Majandusraskused ja majanduskriis röövisid inimeste usu demokraatiasse, seda kasutasid ära karmikäelised poliitilised jõud, keda rahvas uskus. 5. Terav riigisisene võimuvõitlus. Poliitikute omavaheline võitlus põhjustas pettumuse demokraatias, seetõttu otsustati toetada diktatuurierakondi, kes lubasid korra majja lüüa. 6. Valimiskünnise puudumine. Paljudes Euroopa riikides oli parlamendis palju erakondi, sest juba väikese häälte arvuga sai parlamendi ja paljud pisematest erakondadest, kes suutsid valijaid mõjutada, olid demokraatia vastu. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi erinevused: 1. Totalitaarses vägivalla ulatus suurem. 2
Ränne ehk migratsioon emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne rändesaldo- sisse ja väljarännunte vahe Rännete liigid: Ulatuseränne: 1. riigisisene (nt töökohtade tõttu) 2. rahvusvaheline Kestuse ränne 1. Ajutine 2. Alaline Sundluse alusel 1. Vabatahtlik 2. Sundränne Tõmbetegurid: Töökoht, elamistingimused, poliitiline, looduslolud. Tõuketegurid: tööpuudus, poliitiline(tagakiusamine), loodusolud(külm kliima, mägine pinnamood, loodusõnnetused, sõjad ja majanduslik tegur. Rahvusvahelised ränded 1. (laine)Kui tekkisid ümberasumis kolooniad, kuna oli oli demograafiline plahvatus (15 saj)
koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafilise lemiku teooria vidab et iga hiskond siirdub aja jooksul krge sndimuse ja suremusega traditsiooniliselt tbilt madala sndimuse ja suremusega kaasaegsele tbile. RNNE Rnde 3peamist alaliiki: 1) vljarnne e. emmigratsioon- elama asutakse vlismaale 2) sissernne e. asutakse kuskilt mujale uute riiki elama 3) sisernne-riigi sisene rnne, mille alaliik on pendelrnne. Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus.
Poliitiline elu ei olnud väga rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid tihti. Mõnikonrd oli probleeme ka kuningakojal. 7) Demokraatia kriisi põhjused : · Keskklass kaotas oma poliitilise ja majandusliku võimu. Tugevnes tööliskond, kes nüüd said mõjutada riigi arengut. Naised said valimisõigused. · Riigid olid pettunud ning vihased Versailles'i süsteemi peale. · Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine . Teravnes riigisisene võimuvõitlus. 8) Autoritaalse ja totalitaarse diktatuuri võrlemine / erinevused. Autoritaalses riigis on inimestel vaba mõtteavaldus ning väljendamisvõimalus. Totalitaarses riigis on kontoll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnes ka inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totaletaarne riik pooldab seda , et elu oleks ühtlustatud ja reeglitele allutatud. 9) Vaba turu võidukäik USA-s.
Rahvaarvu kas aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste osatähtsus väheneb, inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal ühiskonnas kasvab. 6. Nimeta migratsiooni põhjusi ja too konkreetseid näiteid: a) vabatahtlik- parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond. b) sunniviisiline- sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid. c) riigisisene- linna, suurlinna, linna lähiümbrusesse (maale, asulasse, külla) d) rahvusvaheline- arenenud riikidesse 1. Lähtekohas- väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elutingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond. 2. Sihtekoht- paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. 7. Iseloomusta kaardi abil kaasaegseid rändevoogusid ja selgita nende põhjusi:
· Väheneb suremus ja pikeneb eluiga · Iibe suurenemine · Kesk-Aafrikas Teine etapp · Sündimus hakkab langema · Rahvaarvu kasv aeglustub · Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia Kaasaegne rahvastiku tüüp · Sündimus ja suremus madalad · Rahvaarvu väga aeglane kasv Ränne · Migratsioon-inimeste alalise elukoha vahetus · Emigratsioon-väljaränne · Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid
Küüditamine inimeste vägivaldne kodust eemale viimine. Rände põhjused: ® vabatahtlikud tegurid parem töö, parem palk, majanduslikult kergem elu, rohkem võimalusi, parem elukeskkond ®Sundpõhjused rassism, usuline ja poliitiline tagakiusamine, näljahädad, loodusõnnetused. Tagasiränne e. remigratsioon oma kodumaale. Rändeiive e. rändesaldo(sisserändajate ja väljarändajate vahe) Immigratsiooni kvoot valitsuse kehtestatud piirarv mõnedele riikidele. Riigisisene ränne, rahvastik on enamasti koondunud linnadesse ja maaelanike osatähtsus kahaneb. Pendelränne e. pendelmigratsioon, inimesed pendeldavad kahe asula vahel, elades ühes ja töötades/õppides teises asulas. Kodanikud inimesed, kellel on selle riigi kodakonsus. Välismaalased isikud, kellel puudub elukoha-riigi kodakonsus. Muulaste osatähtsus on aasta aastalt kasvanud, eriti on vene rahvusest inimesi Narvas ja Sillamäel. Rahvastiku tihedus Eestis on 30 in/km2
mehed – tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 11. Millised probleemid kaasnevad rände sihtmaale? Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas, ei kohaneta kohaliku kultuuri ja tavadega – tekivad konfliktid, suurem surve sotsiaalsfäärile, sageli on tegemist illegaalsete immigrantidega, tekitades palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 13. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 14. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 15
Kasvav osakaal on ka pereloomeränne. Vanuse poolest on ülekaalus noored, suur osa neist on üle 15-aastased. Lahkujate hulgas on ka palju lastega peresid. Peamisteks põhjusteks on parem töö ja palk võis siis keegi pereliikmetest on juba ees. Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Riigis tekivad vabad töökohad, suurened riigisisene mobiilsus. Negatiivne on see, et paljudel ametitel tekib tööjõupuudus, lisaks on paljud väljarändajad haritud spetsialistid keda oleks Eestis vaja. Lisaks suurened piirkondade ebavõrdus, see tähendab, et maapiirkondades kaovad töökohad ja inimsed peavad kolima suurte linnade juurde,et tööl kä. Kui visioneerida tulevikku, siis kuidas muutub olukord Teie arvates Eestist väljarände puhul järgneva 50 aasta perspektiivis?
• Kindlaks määratud kuupäeval kannab pank summa makse saajale • Lepingu sõlmimisel määrata limiit • Ajakirjanduse tellimisel makstakse üks kuu ette Püsikorraldus: • Tasuta • Summa määramine lepingu sõlmimisel • Kui kontol pole piisavalt raha, jääb püsikorraldus täitmata. Pangasisene makse: • Maksjal ja makse saajal on konto Krediidipangas • Makse teostab samal arvelduspäeval ühe tunni jooksul Riigisisene makse: • Võimalik teha kontoris või internetipangas • Maksete edastamisel kasutatakse Eesti Panga poolt hallatavaid arveldussüsteeme • Süsteem kiire ja mugav • Makse jõuab teise panka raha saaja kontole 30-90 minuti jooksul Välismakse: • Tavaline makse • Kiirmakse • Ekspressmakse • Teenustasu suurus sõltub makse tüübist Püsikorraldus: • Sõlmimine on tasuta
Ka demokraatlikus riigis esineb võimu ja vaimu võitlust. See ei ole küll agressiivne, aga siiski on olemas, mis on normaalne nähtus. Siinses tänapäevases maailmas on ka agressiivsemaid vaimu ja võimu võitluseid. Võim kui riik käitub rahvaga halvasti ja ebasündsalt. Riigi kodanikele on seatud tugevad piirid ja kohustused. Sel juhul on ainult valitsus agressiooni rakendav pool. Üks selgemaid näiteid on praegune Põhja-Korea riigisisene olukord. Valitseja võib teha kõike, mida tahab, aga rahvas kardab ja ei julge diktaatorile vastu astuda ning oma sõna maksma panna. Põhja-Korea siseriiklik olukord on ehe näide tänapäevase vaimu ja võimu võitluse agressiivsusest ja selle olemasolust. Selline riik ei kesta arvatavasti igavesti. Mitte ainult tänapäeval ei esine agressiivseid vaimu ja võimu võitluseid, sellised olukordi on olemas olnud ka ajaloos. Minevikus on ette tulnud situatsioone, kus riik
Sõja mõju: paljudes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga. Vaatamata vägivaldsusele osutus selline võim sõjatingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Pettumine Versailles' süsteemis: ärritas see, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduslikud raskused: 1929 aastal alanud majanduskriis röövis paljudelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. Terav riigisisene võitlus: poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. 2.Loetle diktatuuri tunnused, too näiteid Saksamaa ja Nõukogude Liidu näol Ainult üks partei ja ideoloogia: NSVL kommunistlik partei kommunism. Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe.
taaskasutus. Tahan elada vabas riigis, sest igal inimesel on õigus teha, mida ta tahab, kuid seda seaduste piires. Vanasti olid väga paljud inimesed orjastatud ning neil ei olnud õigust sellest vabaneda. Tänapäeval on orjastamist küll palju vähem, kuid seda siiski esineb. Ei ole olemas ideaalset riiki, kuid ideaalsus on selleks, et selle poole püüelda. Kui kõik inimesed täidaksid ettekirjutatud seadusi, oleks juba riigisisene olukord palju parem. Minu arvates on riigil palju lihtsam toimida, kui riik on demokraatlik, sest siis on inimesed vabad ning ei teki vastuolusid erinevate klasside vahel. Erki Varandi 9.a klass
Diktatuuride tekke põhjuses. · Muutused ühiskonnas-keskklass kaotab mõjuvõimu · Sõja mõju- Inimesed olid karmikäelise valitsemisega · Pettumine Versaille süsteemis-pettumis 1.Ms tulemustes · Majanduslikud raskused-Elujärje halvenemine, majanduskriis · Riigisisene võimuvõitlus-põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud Autoritaarse ja totalitaarse diktatuuri tunnused. Autoritaalne · Pehme diktatuur · Segu demokraatiast ja totalitaarsest · Kogu võim ühe inimese või väikese rühma käes · Rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises · Näiteks Pätsi aegne Eesti Vabariik 34-40 aastal. Totalitaarne · Jäik diktatuur · Majandus on riigile allutatud · Võim koondatud ühe isiku või rühma kätte
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ränne ehk migratsioon Rändeiive:sisse (immigratsioon) ja väljarände (emigratsioon) vahe 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta 3% maailma rahvastikust 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) Riigisisene Rahvusvaheline Liigutakse enamasti Lõuna riikidest Põhja linnadesse või riikidesse eeslinnadesse Lk.102 kaart too välja peamised rände suunad Kestvus Alaline Ajutine (nt.õppima) Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. Transpordivajaduse kasv Loodusalade hävimine Kuritegevuse kasv
,,marss rooma" 1922 peaministriks ,likvideeris demokraatliku riigikorra. Ühepartei süsteem,salapolitsei ja koonduslaagrid, terror puudus, head suhted katoliku kirikuga, majandus riigikontrollli all 3. Saksamaa suur tulevik, tühistas verssaille rahu, aariarass tösteti teistest kõrgemale,ühepartei süsteem, majandus riigikontrolli all, nelja a plaanid, SS. Koonduslaagrid,likvideeriti tööpuudus. 4. NSV Liit. Stalin GULAG, kolhoosid, masinaehitus ,keelati riigisisene vaba liikumine, terrorireziim,kahjulikud teosed eemaldati, kogu süsteem riigikäes, lapsed pidid vanemate peale kaebama, kogu asi oli vajalik sõjajaoks, püüdles maailma revolutsiooni poole.
4. Kaasaegne rahvastiku tüüp: sündimus madal, suremus madal, rahvaarvu aeglane kasv, vanurite osatähtsus suurem. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Migratsiooni põhjused: 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2. sunniviisiline sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid 3. riigisisene linna,suurlinna, linna lähiümbrusesse, 4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elamistingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Rahvusvaheliste rännete 1. etapp kuni 20. saj keskpaigani ( Euroopast välja, Aafrikast orjad) 2. etapp alates 20
Rahvaarvu kasv aeglustub. Kaasaegne rahvastiku tüüp: madal sündimus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv, kahanemine, laste osatähtsus väheneb, inimesed elavad vanemaks, vanurite osakaal ühiskonnas kasvab. Migratsiooni põhjused ja näited. 1. vabatahtlik parem töökoht, õppimisvõimalused, perekond 2. sunniviisiline sõda, poliitiline tagakiusamine, usulised põhjused, looduskatastroofid 3. riigisisene linna,suurlinna, linna lähiümbrusesse, 4. rahvusvaheline arenenud riikidesse 1. Lähtekohas väike töövalik, halvad õppimisvõimalused, madal palk, halvad elamistingimused, üksluine ümbruskond, ebasoodne looduskeskkond 2. Sihtekoht paremad tööpakkumised, kõrgem palk, head elamistingimused, perekond, mitmekülgne sotsiaalne keskkond. Kaasaegsed rändevoog ja põhjused: Lääne-Euroopa: tööjõud. Ida-Euroopas- poliitilised põhjused
3)Pettumine Versailles' süsteemis ei oldud rahul kehtestatud riigipiiridega ,leidsid toetust need juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada oma rahvale. 4)Majanduslikud raskused- reparatsioonimaksed, kiire inflatsioon või tooraineallikate kadumine. Inimesed kaotasid usu demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid võimule pääsedes elu kiiresti paremaks muuta ning rahvas uskus neid. 5)Terav riigisisene võimuvõitlus- poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvuselistes riikides lisandusid ka põhirahvuse ja rahvusvähemuste vahelised vastuolud. Võrrelda autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole võimalust osaleda riigi juhtimises.
õitsengule. Loomulikult aitasid diktatuuride tekkele kaasa ka diktaatorid, kes lubadsid võimule pääsedes riigi olukorda ja elujärge parandada. Saksamaal pettuti Versailles´ süsteemis, paljud rahvad pidasid Versailles´ rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Itaalia pettus omakorda Pariisi rahukonverentsi tulemustes, mis ei tunnustanud Itaalia panust sõjas. Riigisisene ebastabiilsus tõi kaasa igatsuse ''kõva käega'' valitsuse järele. Enamasti pürgisid riigi juhtideks parteide või liikumiste juhid, kes lubasid riiki aidata raskes olukorras. Fasistlikus Itaalias lubas Benito Mussolini taastada riigis korra ja muuta Itaalia sama võimsaks, kui olnud Rooma impeerium. Natside populaarsus Saksamaal kasvas, kui Hitleri löögirühm peatas kommunistid. Hitleri võimule tulekule aitas kaasa ka see, et ta oli hiilgav kõneleja ning hea masside manipuleerija
6. Demograafiline siire(üleminek) a)traditsiooniline tüüp - suur sündimus(45%o), suur suremus(45%o), iive 0-lähedane(Sierra Leone) b)Demograafiline plahvatus - suur sündimus(45%o), langev suremus(15%o), suurenev iive(Nigeeria) c)Demograafiline vananemine - langev sündimus(15%0), väike suremus(15%o), vähenev iive(India) d) Kaasaegne tüüp - väike sündimus(10%o), väike suremus(10%o), iive 0- lähedane(Suurbritannia) 8. Migratsiooni jaotus ulatuse järgi:siseränne ehk riigisisene, välisränne ehk rahvusvaheline Migratsiooni jaotus iseloomu järgi: vabatahtlik ränne, kaasränne(lapsed koos vanematega), sundränne(küüditamine) Rände tõukepõhjused: väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, madal palk, halvad elamistingimused, inimeste vahelised lahkhelid, ebameeldiv ja üksluine sotsiaalne keskkond, ebasoodne looduskeskkond, looduskatastroofid. Rände tõmbepõhjused:suur töö-ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, head elamistingimused,
Mõlemas kehtib juhikultus. Hirmutati rahvast ümbritseva vaenlasega , kui ohtu ei olnud siis mõeldi see ka välja. Iseloomulik oli inimeste meelsuse pidev töötlemine ehk propaganda. 4.Nimeta vähemalt 4 põhjust, mis viisid diktatuuride kehtestamiseni paljudes Euroopa riikides. Vt. Õp lk 42 1. Muutused ühiskonnas 2. Sõja mõju 3. Pettumine Versailles' süsteemis 4. Majanduslikud raskused 5. Terav riigisisene võimuvõitlus 6. Valimiskünnise puudumine 5. Kas lause on õige või vale? Vale väide paranda. Mussolini oli paljude Euroopa diktaatoritele, teiste seas ka Hitlerile, eeskujuks. Õige. Itaalias ei toimunud nii suurearvulisi vahistamisi ja koonduslaagritesse saatmisi kui Saksamaal või Nõukogude Liidus. Õige. Itaalia välispoliitika oli rahumeelne, suuri vallutuslikke eesmärke ei seatud. Vale. Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. Vallutati Abessiinia,
muutus kasvab kasvab tähtsus väheneb aeglaselt kiiresti väheneb Esinemine Üksikutel Nigeeria, Mehhiko, USA, Jaapan, hõimudel Egiptus Brasiilia Prantsusmaa Saksamaa Joonis Rände liigitamine: *Iseloom- vabatahtlik, kaasränne, sundränne *Kestvus- alaline, ajutine, sessooonne *Ulatus- riigisisene, rahvusvaheline *Põhjused- majanduslikud, poliitilised, usulised, kultuurilised, looduslikud Lähtepiirkonna tõuketegurid: *väike töökohtade arv ja õppimisvõimaluste valik *madal palk *halvad elamistingimused *inimestevahelised lahkhelid *ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond *ebasoodne looduskeskkond *massimeeida Sihtpiirkonna tõmbetegurid: *suur töökohtade arv ja õppimsivõimaluste valik *kõrge palk *head elmistingimused
A 2. millal tulid eestis võimule enamlased? 23-25 okt 1917 enamlaste raformid: maapangad ja tööstusettevõtted riigistati, natsionaliseeriti piirati kodaniku sõna ja südametunnistusvabadust suleti opositsioonilisi ajalehti keelati rahvakogunemised arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi 3. kuidas on eesti vabariigi tekke ja vabadussõjaga seotud järgmised isikud? J.tõnisson - juhtis eesti rahvaerakonda, eesti välistelegatsiooni juht J.poska - allkirjastas tartu rahu lepingu, tallinna linnapea K.päts - kuulutas välja eesti vabariigi pärnus, ajutise valitsuse peaminister, päästekomitee liige J.pitka - oli soomusrongide juht O.strandman - ajutise valitsuse juht 1919 4. kellega ja millal tuli eestlastel võidelda vabadussõjas? võnnu lahing 23.06 1919 võideldi sakslastega paju lahing 31.01 1919 võideldi punaarmeega narva kaitselahingud 1919 võideldi punaarmeega landesweri sõda 1919 võideldi baltisaksalstega 5. anna se...
ja rahvas oli juba harjunud, et nad saavutavad edu. Nd oli neil suur eelis, isegi thja edusaavutamisel leti neid rahvuskangelasteks 3. Pettumine Versailles' ssteemis - loodi palju rahulepinguid mille piirid paljusid maid rritasid. Diktaatorid lubasid juga maade ebaigluse taastada. 4. Majanduslikud raskused - demokraatid ei suutnud rahvast majanduskriisist vlja tuua, karmikelised valitsused lubasid kik paremaks muuta ja rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene vimuvitlus - poliitiliste erakondade omavaheline uhkustamine ei meeldinud rahvale 6. Valimisknnise puudumine - hiris erakondade paljusus,raskendus seaduste rakendamine. Diktaatorid kasutasid parlamendis seda olukorda ra igustades diktaktuuri ja nii mjutasid ka rahvast.Rakendati seadus - parlamenti psemiseks peab olema vhemalt 5% hltest(valimisknnis) Autoritaalsed ja totalitaarsed diktaktuurid 1. autoritaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, rahva igused puuduvad 2
Välis: koloniaal valdused, *diktatuuride tekkimise põhjused: I MS tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast väljuda, kuid vahel ei suutnud demokraatia lahendada riikide ja nende elanike raskeid probleeme. Tekkis pettumus ja demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Demokraatia kriisi tekkimist soodustasid : muutused ühiskonnas, sõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused, riigisisene võimuvõitlus, valimiskünnise puudumine. * iseloomusta diktatuure: Jagunesid kaheks: Autoritaarne riigis oli võin koondunud ühe isiku või väikse rühma kätte, seadusi muutsid valitsejad oma suva järgi, rahval polnud mingit kaasarääkimise võimalust. Totalitaarne- võimu koondumine ühe isiku või rühma kätte, inimeste reeglitele allutamine, kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid inimõiguste rikkumised, inimeste pidev hirmu all hoidmine
Pärast 2 MSi lõppu sisseränne NSVL teistelt aladeslt. Pärast taasiseseisvusmist 1991 on Venemaale tagasi läinud u 70 000 inimest. Samal perioodil on 10 000-15 000 eestlast suundunud elama teistesse Euroopa riikidesse ja Ameerikasse. Viimastel aastatel on sisseränne kahanenud 1000-2000 inimeseni aastas. Väljaränne on suurenenud TAGASIRÄNNE E REMIGRATSIOON ..on rändamine oma esijalgsesse elukohta. Immigratsioonikvoot sisserändajatele kehtestatud piirarv -3000 Riigisisene ränne elukoha vahetus riigi piires. Pendelränne e pendelmigratsioon elanike igapäevane või iganädalane liikumine alatisest elukohast teise halduspiirkonda ja tagasi. Valglinnastumine suurematest linnadest asutakse elama neid ümbritsevatesse valdadesse. EESTI RAHVUSLIK KOOSSEIS Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsus on seos riigi ja isiku vahel, mis tagab isikule ta õigused ja kohustused. Välismaalane kodakondsuseta isik. Rahvusvähemused :
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja mõisnikega
valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale ebaõigluse jõuga heatada. · Majanduslikud raskused 1929. aastal algas majanduskriis, poliitikud lubasid, et kui nad võimule pääsevad, siis teevad nad kõik, et rahva elu paraneks. Rahvas uskus neid. · Terav riigisisene võimuvõitlus Poliitilised erakonnad hakkasid omavahel kemplema ja üksteist mustama. · Valmimiskünnise puudumine Mittedemokraatlikud rühmitused kasutasid parlamenti demokraatia vastu võitlemiseks. Mitmes riigis kehtestati valimiskünnis, et vältida taolisi olukordi.
9. KGB- NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee oli Nõukogude Liidu riiklik julgeoleku ja teabehanke ametkond 10. OVRA- Fasistlik Itaalia sala- ja julgeolekuteenistus. 11. Balilla- Fasistliku Itaalia Noorteorganisatsiooni liige. 12. Kolmas riik- Natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870.aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur Saksamaa. 13. Gestapo- oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 19331945. 14. SS- Natside partei sõjaväestatud organisatsioon. 15. Weimari vabariik- nimetatakse Saksamaal perioodi alates 1919 kuni 1933 aastani. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri
natuke parema elatustasemega riikidesse. Aasia Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine: Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga- Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused. Riigisisene ränne Inimesed liiguvad ühes kultuuripiirkonnas ja rändebarjääre on vähem. Arengumaades suundutakse maalt linna ( tööotsingud, parem haridus), arengumaades minnakse just eeslinnadesse või maale, kus on puhtam õhk. Siseränne on peamine linnastumise mõjutaja. Rände mõju lähte ja sihtpiirkonnale Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale 1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse 1. Riigis väheneb tööpuudus
annaabi.ee 
