Autor: Ruth Selirand Tel: +372 565 06636 e-mail: [email protected] Ülikool: Tallinna Ülikool Eriala: Organisatsioonikäitumine, magistriõpe Juhendaja: Kadi Liik, MSc Juhendaja kontakt: [email protected] Töö pealkiri: ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE TAJUMISE SEOSED ORGANISATSIOONIPÕHISE ENESEHINNANGU, TAJUTUD JUHTIMISSTIILIDE JA OTSUSTUSSTIILIDEGA Töö kaitstud: 21. jaanuar 2009.a. SISSEJUHATUS Töötajate soov pühenduda ettevõtte eesmärkidele, töötada täie jõuga ja kasutada loovust sõltub oluliselt organisatsioonis valitsevatest suhetest ning ettevõttesisesest atmosfäärist. Milliseks aga
pllumajanduse allakik nljahdad, mille tttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) 17. hiina ei nustunud titma vene ksklusi 18. korea sda 19. Protsesside lbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nukogude Liit tahtis niteks sndmust lbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nrnbergis. Thtsamad phjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); * Nrnbergi igluse Palee oli ruumikas ning sjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida saluseid; * linn oli thtis rahvussotsialismi tusul riigi etteotsa sellega tahtsid kohtumistjad justkui nidata Saksamaa kaotust ja kokkuvarisemist. 20. osavtt avalikust plaanist vi vandenust, mille tagajrjel pandi toime kuriteod rahu vastu planeerimine, algatus ja sjaagressioonide toetus ning teised kurideod rahu vastu sjakurideod kurideod inimiguse vastu 21
Selle omandamiseks ongi oluline, et tulevased valitsejad poleks mitte ksnes ideede kaemuseks harjutatud hingega, vaid saaksid peale 35. eluaastat, kui nad on rakendatud praktiliste administratiiv- poliitiliste funktsioonide titmisele, kogemusi ka nhtavast maailmast. Tulevaste valitsejate kasvatamise le arutades, kerkib Politeia`s les ksimus, kas ka ttarlapsed peaksid saama sedalaadi haridust. Kuna jutt on polis`e valitsejate kasvatamisest, siis on ksimuse all tegelikult see, kas igluse idee kohaselt lesehitatud polis`es viksid ka naised olla valitsejad. Sellele ksimusele vastatakse antud teoses jaatavalt. Mteldes meeste ja naiste erinevuste le jrele, ei leia Sokrates neis muud ebavrdsust kui vaid fsilise ju erinevus. Kuid fsilise ju suurus on valitseja isikuomaduste seas ju ebaoluline. Otsustavaks eeltingimuseks oli Platoni jrgi tarkus, olgu eeldused selleks siis naisel vi mehel. Ettekujutus, et naistel viksid olla
vis jumala petus areneda kas ettemramise vi inimese vaba tahte suunas. Kristlikus maailmas tekkis riid vaba tahte ettemramise puhul juba 5. sajandil. Islamimaailmas hakkasid esimesed sellised probleemid tekkima juba 730. aastatel, kui inimesi nuheldi mitte nende vaenuliku suhtumise prast valitsusse, vaid dogmaatiliste vaadete prast. Siiski oli neid tagakiusamisi palju vhem kui sel ajal kristlikus maailmas. Tekkisid esimesed "valed" usuvoolud kadariidid. Nad nimetasid end ise "ainujumaluse ja igluse meesteks" ja ainujumala all mtlesid nad ainust igavest jumalat, kellele ei saa omistada mingeid ainelisest maailmast vetud omadusi. Kike, mida jumal neb, kuuleb ning ndsad teda omakorda paradiisis nevad, tuleb mista allegooriliselt, vrdkujuliselt. Kik olemasolev peale jumala on tema loodud, selle hulgas ka tema sna. Jumal ei tohi teha kurja ega vi jtta tehtud kurjust nuhtlemata. Patusele muhamedlasele on paradiis niisama suletud kui uskumatule. Koraani ja sunna krval on usuallikaks mistus
veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsiooni põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuste määramine kuivõrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. 26. Vabamüürlus ühtekuuluvuse eetika. Selle deklareeritud eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete (vabamüürlaste ehk massoonide) kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel ja selle kehtivus - võime teha kõike, mida iganes tahame, eeldusel et jätame kõigile teistelegi sama vabaduse. 28. Koherentsiteooria ehk tõe kooskõlateooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. 29. Tunnetus protsess, mille tulemuseks on teadmised. 30. Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Jaguneb aprioorseks teadmiseks ja empiiriliseks teadmiseks. 31
annaabi.ee 
