lepinguteks. Kahekülgseteks nim lepinguid, millest mõlemad osapooled omandavad kohustusi, mis ei ole omavahel olemuslikult seotud. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või kogum asju teisele isikule, kes omakorda kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi pärast teatud aja möödumist tagasi (tasuta laen, tasuta kasutusse andmine). Kahekülgsed on ka lepingud, milles poole vastukohustuse tekkimine sõltud juhusest (maaklerleping). 4. Kokkuleppest ja ühe poole tahteavaldusest tekkivad võlasuhted. Isik on oma õigussuhete kujundamisel vaba. Lepinguvabaduse olemuseks on üheltpoolt vabadus autonoomselt otsustada, kas luua lepingulised suhted, keda valida lepingupartneriks ja millistel tingimustel ennast õiguslikult siduda, teiselt poolt piirangud, mis tulenevad teiste isikute privaatautonoomia realiseerimisest või piirangud, mis on vajalikud avalikes huvides
töökorraldusreeglitele Töövõtja teeb tööd oma vahenditega.Nt: tellite lõpukleidi õmbluse. Õmbleja saab tellijalt riide ja valmistab sellest oma töövahenditega kleidi. Töövõtulepingus võib kokku leppida, et töövõtja kohustub tasuma ise riiklikud maksud ja maksed. Agendileping, kus töövõtja e. agent on ettevõtte esindaja ja pakub ettevõtte tooteid ja teenuseid nt: kindlustusagent. Maaklerleping- vahendusteenuse osutamine. Osutatakse vahendusteenust müümisel. TÖÖLEPINGU SEADUS · Töölepingu alusel kohustub üks inimene tegema teisele isikule tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see eest töötasu. · Töölepingule kohaldub võlaõigusseadusest toodu, sealhulgas dispositiivsus · Töölepingu võib sõlmida suuliselt kuni kaheks nädalaks(ajutise töökorral), muidu on töölepinguvorm kirjalik.
Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja. Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. Täislitsentsileping Ristlitsentsileping All- ja sundlitsents 48. Mis on maaklerleping? Mis puhkudel seda kasutatakse – tooge 3 näidet. Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerileping sõlmitakse enamasti ühe kindla eesmärgi saavutamiseks ega ole üldiselt suunatud pikaajalisele koostööle. Maaklerilepinguid sõlmitakse tavaliselt
Töövõtuleping §635: üks isik (töövõtja) kohustub valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on suunatud kindlaksmääratud tulemuse saavutamisele. Töövõtja korraldab oma tegevust ise, mis peab vastama kokkulepitud tingimustele. Maaklerleping §658: üks isik (maakler) kohustub vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja peab maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maakler saab tasu oma tegevuse eest, milleks on lepingu sõlmimine (vahendustasu osutamine). Agendileping §670 : üks isik (agent) kohustub teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides
Töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Ehitise või selle osa ehitamiseks, remondiks või muutmiseks kohustatud töövõtja võib lepingust tulenevate nõuete tagamiseks nõuda hüpoteegi seadmist tellijale kuuluvale kinnisasjale, millel ehitis asub. 7 Teenuse osutamise lepingud II Maaklerleping Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu) (VÕS § 658 lg 1). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti.
Seadus ei määra töölepingu vormi, seega võib selle sõlmida mis tahes vormis: suuliselt, kirjalikult, notariaalselt, faksi, e-posti kaudu jt. Siit tuleneb, et vaidluse korral võib lepingu olemasolu tõendada ka tunnistaja ütlusega, pooltevahelise kirjavahetusega jne. Vaid üksikutel erijuhtudel on ette nähtud töövõtulepingu sõlmimine kirjalikus vormis (näiteks riigihangete korral). (ÕÕ 182) 172. Mis leping on maaklerileping? Maaklerleping on tsiiviilõiguslike lepingute rühma teenuste osutamise leping. (ise koostatud, võid vaadata üle ÕÕ 181) · VÕS § 658. Maaklerilepingu mõiste (1) Maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu).
(Kirjutuslaua üleandmine asendub kahe tooliga). Ühekülgseks lepinguks on ka võlalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sõlmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus. Nt. lubatakse maksta mingi rahasumma. mitmekülgsed - mõlemad on kohustatud ja mõlemad on ka õigustatud. (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikkused-mõlemal on õigused ja kohustused ja need on omavahel seotud. Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping) § 3. Võlasuhte tekkimise alused
omavahel seotud vastastikkuse sõltuvussuhtega. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused (VÕS § 111 lg 1). Vastastikkususe suhe kui eriline seos kohustuste vahel tähendab, et ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. Vastastikku kohustavad lepingud on suunatud eelkõige soorituste vahetamisele lepingupoolte vahel. Vahetatavad sooritused võivad olla nii rahalised kui mitterahalised
omavahel seotud vastastikkuse sõltuvussuhtega. Need on lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või asjade kogum, teha mingi tegu teisele isikule ja teine isik kohustub andma omalt poolt asja või asjade kogumi tagasi või tegema mingi teo pärast teatud ajavahemiku möödumist (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine, käsundi täitmine). Kahekülgsed oma olemuselt on ka lepingud, milles poolte kohustused tekivad sõltuvalt juhusest (nt maaklerleping). Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused (VÕS § 111 lg 1). Vastastikkususe suhe kui eriline seos kohustuste vahel tähendab, et ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. Vastastikku kohustavad lepingud on suunatud eelkõige soorituste vahetamisele lepingupoolte vahel. Vahetatavad sooritused võivad olla nii rahalised kui mitterahalised
annaabi.ee 
