Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguõigus kordamisküsimused

Mida leppetrahv ei katnud 13 Millal saab rikkumise heastada?

Vastus leiad õppematerjalist: Lepinguõigus kordamisküsimused

Lepinguõigus kordamisküsimused (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Lepinguõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis asi on leping?
Midagi tegema või midagi tegemata jätma 2 Mille järgi tuvastada lepingu liik?
Mis on võlasuhe?
Kuidas tekib võlasuhe?
Millele on võõrandamisleping suunatud?
Mis on lepinguvabadus?
Mis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte sisu ja tähendus?
Mida leppetrahv ei katnud 13 Millal saab rikkumise heastada?
Mis asi on lepingule mittevastavus?
Milleks on vajalik üleandmis-vastuvõtu akt?
Kui töid antakse üle osade kaupa 16 Kes on tarbija?
Mis vahe on üürilepingul ja rendilepingul?
Mis vahe on viivisel ja intressil?
Millisel juhul võib üürilepingu üles öelda?
Millised on töövõtulepingu põhilised erinevused müügilepingust?
Mida arvestate lepingu koostamisel?
Millistel juhtudel nii 1 või teine?
Mis on kahju ja mis on kahju hüvitamise eesmärk?
Millistel puhkudel loetakse leping sõlmituks?
Miks on see oluline teada?
Mis on oluline töölepingus välja tuua?
Kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut 34 Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest?
Mis on Töölepingu tühistamise tagajärjed?
Mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades 36 Millised on töötaja õigused ja kohustused?
Kui ei ole kokku lepitud teisiti 37 Millised on tööandja õigused ja kohustused?
Millised peavad olema tööandja korraldused?
Millal võib töötaja keelduda töö tegemisest?
Mis on oluline töötasu puhul?
Mis puhul võib töötajatööandja töölepingu üles öelda?
Mis puhul võib töölepingu erakorraliselt üles öelda?
Mis on intellektuaalne omand?
Mis on ärisaladus?
Mis on frantsiisileping ja selle sisu?
Mis on patent ja selle eelised?
Mis on litsents?
Mis puhul kasutate litsentsilepingut?
Mis liike on litsentse?
Mis on maaklerleping?
Mis on haldusleping?

Mis asi on leping?
Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma

Mille järgi tuvastada lepingu liik?
Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud , Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud
Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping ). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine , võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel.
Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping ( müügileping ), asjaõiguslik leping (kinnisomandi üleandmine), perekonnaõiguslik leping ( abieluvaraleping ), äriühingu asutamisleping ;
Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi ( laenuleping (VÕS § 396), üürileping (VÕS § 271));
Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta ( kinkeleping (VÕS § 259), tasuta kasutamise leping (VÕS § 389));
Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine , leiva ostmine);
Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate kohustuste ( tööleping , üür jne) või korduvate kohustuste täitmisele(nt materjali korduv või seadmeet ositi tarne );
Raamleping – määratakse kindlaks tulevikus sõlmitavate lepingute sisu ja muud olulised tingimused (materjali pidev tarne jms suhted).

Nimetage õiguskaitsevahendid. Selgitage nende sisu.
Kohustuse täitmise nõudmine – kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuste täitmist. Seda ei nõuta, kui: kohustuste täitmine on võimatu, on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas, võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil, kohustuste täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises. Võib nõuda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda kui võlausaldaja sai kohustuse rikkumisest teada või pidi teada saama. Võlgnik võib eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks . Õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või mul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata. NB: võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist kui selle asemel on tema nõudel hüvitatud tekitatud kahju
Kohustuse täitmisest keeldumine – võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet.“
Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul - Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
Hinna alandamine - Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.
Viivis - Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega , eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani. Kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Kui võlgnik teatab , et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
Kahju hüvitamine - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Eelduseks on eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju vahel.
Taganemine ja ülesütlemine (õiguskaitsevahendina) - Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist - Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.

Tooge näited kohtueelsetest ja kohtuvälistest vaidluse lahendamise instantsidest (kirjeldage).

Läbirääkimised
- Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid.
Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusmenetlusega tsiviilasjas on tegu juhul, kui vaidlus tuleneb eraõigussuhtest ning on lahendatav maakohtus. Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades, sealhulgas lepitusseaduses ettenähtud korras läbiviidud lepitusmenetluse õiguslikke tagajärgi. Lepitaja on füüsiline isik, kellele pooled on teinud ülesandeks seaduses kirjeldatud tegevuse. Lepitaja peab olema sõltumatu, erapooletu , lepitusläbirääkimised ei ole avalikud, lepitamine on tasuline, lepitajal on vaikimiskohustus asjaolude suhtes, lepitusmenetlus algab kui pooled on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises lepitaja juures ning lapitaja on alustanud läbiviimist. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks kui jõuti kokkuleppele, üks osaline soovib katkestada või lepitaja katkestab menetluse.
Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja arbitraazikohus, tallinna börsi vahekohus
Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus (kui ei nõustu enda suhtes tehtud kindlustusandja otsusega, pole kohustuslik), töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui ka tööandja saavad pöörduda ilma riigilõivu maksmata kõigi töösuhetest tuelnevate vaidluste lahendamiseks, rahalised nõuded kuni 10 000euri), tarbijakaebuste komisjon (tarbija ja kaupleja vahelised vaidlused, kui kokkulepet ei saavutatud jasumma üle 20euri, ei lahendata vaidlust kui kahjunõue tuleb surmajuhtumist, kehavigastusest, tervisekahjustusest või on vaidlus seotud tervishoiu, õigusabi, kinnisasja ja ehitise võõrandamisega), üürikomisjon (eluruumi üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks)
- Hinnanguid andvad organid – Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon, Avaliku Sõna Nõukogu, Pressinõukogu
- Lepitavad institutsioonid – õiguskantsler, kollektiivse töötüli lepitaja

Millistel juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise.
Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest

Mis on võlasuhe ? Kuidas tekib võlasuhe?
Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest.

Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe.
1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega;
3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepe 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul.

Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamislepingud on nt müügileping, vahetusleping , faktooringuleping , kinkeleping. Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule.

Kas proovitöö on seaduslik? Millisel juhul?
Tegelikult töölepingu seaduses proovipäevi sätestatud ei ole ja seda ette ei nähta. Kui töötaja on tööle lubatud ning teeb tööd, mille eest eeldatakse tasu saamist, on juba tööleping sõlmitud. Proovipäevi pole õigust nõuda. Seaduse kohaselt on proovitöö Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva. Sellise proovitöö korraldamise eeldus on, et tööandja otsib vabale töökohale töötajat töötukassa kaudu

Mis on lepinguvabadus ?
Lepinguõiguse printsiip, mis tugineb individuaalse autonoomia ja vabatahtliku kokkuleppe ideele. Selle printsiibi kohaselt võivad pooled sõlmida igasuguseid lepinguid, sõltumata sellest, et vastavat liiki lepinguid ei ole seaduses eraldi reguleeritud.

Mis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte sisu ja tähendus?
Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.(2) Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.Hea usu põhimõte sõltub võlasuhte asjaoludest ning heas usus käitumisena saab välja tuua koostööd, ausust, õiglust, lojaalsust, teise lepingupoole huvidega arvestamist, mitte vastuolulist käitumist jne.
Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Riigikohus (3-2-1-165-09) - mõistliku aja kestus lepingust taganemiseks võib erinevate lepinguliikide puhul olla erinev. Mõistliku aja kestust mõjutab mh see, millises ulatuses on lepingut täidetud. Samuti tuleb arvestada, et lepingu puhul, mille täitmine on lepingut rikkunud poole tõttu võimatu, peaks olema taganemise mõistlik aeg pikem, sest nendel juhtudel ei saa kahjustatud pool esitada täitmisnõuet ja lepingut rikkunud pool ei saa arvata, et ta peaks lepingu täitma, Kahjustatud lepingupoole tegelikuks õiguskaitsevahendiks täitmise võimatuse korral ongi kahju hüvitamise nõue.

Millal sa kasutatakse leppetrahvi.
Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma . Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. (2) Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud.

Millal saab rikkumise heastada?
Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada , kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui:heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda.

Müügileping. Mis asi on lepingule mittevastavus? Müügilepingu mõiste.
Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu sisu: preambula (lepingu pooled, aadressid , isikukoodid jne), lepingu ese, kauba kvaliteet, hind, tarnetähtaeg, kauba üleandmine ja vastuvõtmine, maksetingimused, poolte vastutus lepingu rikkumisel, poolte õigused, lepingu muutmine, lepingu kehtivus, vaidluste lahendamise kord ja lõppsätted

Milleks on vajalik üleandmis-vastuvõtu akt?
Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kasutatakse juhul, kui soovitakse üle anda poolte kokkuleppe (nt töövõtulepingu) alusel tehtud tööd ja tööde juurde kuuluvad dokumendid (nt töö käigus koostatud dokumendid). Oluline on, et akti allkirjastamisel vaataks tellija tööd ka tegelikult üle ning märgiks akti kõik tööde ülevaatamisel avastatud puudused ja ülevaatuse hetkel tegemata tööd. Akti sobib kasutada ka juhul, kui töid antakse üle osade kaupa

Kes on tarbija?
Füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks

Kinkelepingust taganemise alused ja võimalused.
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; (ka pärast)
2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama , välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; (ka pärast)
3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; (ka pärast) 4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi;
5) kingisaaja sureb .

Vahetusleping – mis see on?
Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana.

Mis vahe on üürilepingul ja rendilepingul?
Eristamine rendilepingust – piiritlemisel ei ole oluline mitte lepingu pealkiri vaid lepingu sisu – VÕS § 29. Üürilepingu puhul – üürileandja kohustub üle andma asja. Rendilepingu puhul – rendileandja kohustus anda rentnikule kasutamiseks rendilepingu ese ning võimaldada talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vili. Õunapuu näide – üüripuhul võib seal istuda ja vaadata, rendi puhul kuuluvad õunad ka rentnikule.

Mis vahe on viivisel ja intressil?
Intress on kokkulepitud tasu raha kasutamise eest, viivis aga hüvitis kohustise tähtaegselt tegemise/mittetegemise jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest.

Millisel juhul võib üürilepingu üles öelda?
Lepingupooled võivad elu- või äriruumi tähtajatu üürilepingu 3 kuulise etteteatamisega üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega
Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab (VÕS § 313 lg 1). Kui lepingus ei ole erakorralise ülesütlemise aluseid kokku lepitud tuleb lähtuda eelkõige VÕS §-dest 314-319.

Töövõtuleping – mõiste.
Leping, millega üks pool kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või teenuse osutamisega saavutama mingi muu tulemuse ja teine pool kohustub maksma selle eest tasu

Millised on töövõtulepingu põhilised erinevused müügilepingust?
Asja valmistamise puhul on tegemist töövõtulepinguga (mitte müügilepinguga – müügilepingu objekt ei pea olema olemas, selle võib ka spetsiaalselt valmistada), kui:

Tellija annab olulise osa asja valmistamiseks vajalikust materjalist või
Suurem osa asja muretseva poole kohustustest seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises

Käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe.
Töövõtuleping on suunatud lõpptulemusele, käsundusleping pigem protsessile

Üldjuhul lepingud, kus teenuse osutaja ei ole seotud tellija soovidega, vaid teeb tööd lähtudes oma professionaalsetest teadmistest, on käsunduslepingud
Advokatuuriseaduse § 43 lg 1: “Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest , advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest”
Käsunduslepingu puhul eeldatakse, et teenust osutatakse isiklikult; töövõtulepingu puhul eeldatakse, et töövõtja ei pea lepingut täitma isiklikult
- Keelatud ei ole teisiti kokku leppida

Mida arvestate lepingu koostamisel?
Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Kas tarkvara väljatöötamise leping on käsundusleping või töövõtuleping – millistel juhtudel nii 1 või teine?

Mis on kahju ja mis on kahju hüvitamise eesmärk?
Kahju on aineline kaotus, varanduse vähenemine v. hävimine . Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud .

Millistel juhtudel ei või esitada kahjunõuet – 3 elulist näidet.
Ei lahendata vaidlust kui kahjunõue tuleneb surmajuhtumist, kehavigastusest, tervisekahjustusest või kui vaidlus on seotud tervishoiuteenuse ja õigusabiteenuse osutamisega, kinnisasja ja ehitise võõrandamisega

Millistel puhkudel loetakse leping sõlmituks?
Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm.Kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Kui leping tuleb notariaalselt kinnitada või notariaalselt tõestada, on leping sõlmitud lepingu notariaalsest kinnitamisest või notariaalsest tõestamisest alates. Kui lepingu sõlmimiseks tehtud vastastikused tahteavaldused kinnitatakse või tõestatakse eraldi, on leping sõlmitud viimase tahteavalduse kinnitamisest või tõestamisest alates

Eraõiguse ja avaliku õiguse vahe. Miks on see oluline teada?
Eraõigus - normid, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjekte. Nt: ostja ja müüja - mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused). Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus , rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus , patendiõigus). Avalik õigus - normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt – teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal - ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Oluline on seda teada, sest sel juhul on teada kuhu tuleb probleemi tekkimisel pöörduda.

Õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõte
Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses , et talle lubatu ka kehtima jääb. Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud.

Õigusvõime ja teovõime
Õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi (TsÜS § 7 lg 1 ja § 26 lg 1).

Füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime, mis algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. (TsÜS § 7).
Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.

Teovõime

Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, seega oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja -kohustusi, samuti neid lõpetada. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (TsÜS § 8 lg 2).
Juriidilise isiku teovõimet seadus küll otseselt ei kirjelda, kuid loeb juriidilise isiku organi tegevuse juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5). Seega õigused ja kohustused, mis on tekitatud juriidilise isiku organi tegevusega , on juriidilise isiku õigused ja kohustused ning peegeldavad tema teovõimet. Juriidilise isiku organiteks võivad olla üldkoosolek , nõukogu, juhatus jt. Vastava organi pädevus juriidilisele isikule õigusi ja kohustusi tekitada sätestatakse seaduse, põhikirja vmt vastava juriidilise isiku liigi kohta käivate normdokumentidega.

Mis on oluline töölepingus välja tuua?
Töölepingu kirjalik dokument peab sisaldama: tööandja ja töötaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg; töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud ( töötasu ), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed; muud hüved , kui nendes on kokku lepitud; aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid ( tööaeg ); töö tegemise koht; puhkuse kestus; viide töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaegadele või töölepingu ülesütlemise etteteatamise tähtajad ; viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele; viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes kohaldatakse kollektiivlepingut.

Mis vastutus tuleneb lepingueelsetest läbirääkimistest?
Tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Tööandja ei või töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu, tuginedes andmete puudumisele või valeandmetele töötaja kohta, mille teadasaamiseks tal puudub õigustatud huvi, samuti eksimuse või pettuse tõttu, kui asjaolu, milles tööandja oli eksinud , on tühistamise ajal kaotanud töölepingu jaoks tähenduse. Eksimuse või pettuse tõttu võib tööandja töölepingu tühistada kahe nädala jooksul arvates eksimusest või pettusest teadasaamisest.

Mis on Töölepingu tühistamise tagajärjed?
Töölepingu tühisuse või tühistamise korral ei või tööandja ega töötaja nõuda lepingu järgi üleantu või täidetu tagastamist. Töötaja tagastab tühise töölepingu järgi tööalaseks kasutamiseks saadud töö- ja isikukaitsevahendid. Kui töötaja pettis tööandjat asjaoluga, mis on olulise tähtsusega töötasu määralmise, võib tööandja töötajalt tagasi nõuda töötajale tasutust osa, mida tööandja ei oleks maksnud tegelikke asjaolusid teades.

Millised on töötaja õigused ja kohustused?
Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt.
Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; teeb tööd kokkulepitud mahus , kohas ja ajal; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta takistuse või selle tekkimise ohu; tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Millised on tööandja õigused ja kohustused?
Kohustused: Töötaja kindlustamine tööga, Töö eest tasu maksmine , Töökorralduse juhtimine Lojaalsuskohustus ;Töötaja kindlustamine tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi ;Töötasu maksmine – kokkulepitud tingimustel ja ajal ;Puhkuse andmine ja puhkusetasu maksmine; töö- ja puhkeaja tagamine ;Koolituskohustus – tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus; maksma koolituskulud ja keskmise töötasu ;Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine ;Töötajatele nõuete ja reeglite tutvustamine; Kollektiivlepingu tingimuste tutvustamine ;Vabadest töökohtadest teavitamine ;Töötaja privaatsuse austamine ;Töötasu kohta andmete ja muude teatiste andmine ;Töötaja töötasu andmete mitte avaldamise kohustus.

Millised peavad olema tööandja korraldused?
Peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega Peavad mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi On tühised kui need ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega ning ei pea töötaja neid täitma, v.a. juhul kui korraldus tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

Millal võib töötaja keelduda töö tegemisest?
ta kasutab puhkust; ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid (töötaja täidab neid ülesandeid tööajast, saab oma tavapärast palka); ta osaleb streigis (nagu seda näeb ette seadus – mitte üksi, selleks on reeglid. Kui selles osaleda siis võib keelduda töötamast); ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus (nt. õigus saada vaba aega uue töö otsimiseks § 99). Õiguskaitsevahendina töö tegemisest keeldumine

Mis on oluline töötasu puhul?
Töötasu suurus: eeldus- tasu on kokku lepitud. Kui mitte siis sarnase töö eest makstav tavaline tasu. Kui lisaks on kokku lepitud muid hüvesid on töötajal neid õigus nõuda. Makstakse rahas. Kokkulepe, mille alusel on töötaja kohustatud töötasu teatud eesmärgil kasutama on tühine. Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Maksmine üks kord kuus töötaja pangakontole, kui kokku pole lepitud teisiti; Palgapäev riigipühal või puhkepäeval – väljamakse eelneval tööpäeval; Tööandja majandustulemusest maksmisele kuuluv osa tuleb töötajale maksta pärast osa kindlaksmääramist, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest.

Mis puhul võib töötaja/tööandja töölepingu üles öelda?
Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks sõlmitud töölepingut. Eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. Tööandja ei või töölepingut korraliselt üles öelda.

Mis puhul võib töölepingu erakorraliselt üles öelda?
Töötajast tuleneval mõjuval põhjusel

ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata ( töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul; (peab pakkuma võimaluse korral teist tööd)
ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); (peab pakkuma võimaluse korral teist tööd)
on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi;
on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis;
on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu;
on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu;
on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust.

Majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.
Töötaja:
1) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.
(2) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:

tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel;
tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

(3) Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd.
(4) Töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.

Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused?
Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomand hõlmab autoriõigusi ja sellega kaasnevaid õigusi, leiutisi, tööstusdisainilahendusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid , ärisaladusi, sordikaitset, domeeninimesid, päritolutähiseid, mikrolülituse topoloogiaid ja kõlvatut konkurentsi. Intellektuaalne omand hõlmab õigusi inimese vaimse tegevuse tulemustele. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid.

Mis on ärisaladus? on ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. Eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta.

Mis on frantsiisileping ja selle sisu?
Frantsiis on juriidiline ärikokkulepe, mille järgi frantsiisivõtja saab frantsiisiandja antud tingimustel õiguse kasutada frantsiisiandja ärikontseptsiooni ja tema kaubamärki.
Frantsiisi puhul võtab juba toimiva äriidee üle uude keskkonda mõni teine ettevõte. Frantsiisi alla võivad kuuluda nii ärinimi , kaubamärk, tootmistehnoloogia, müügi- ja esindusõigus kui ka väljaõppemetoodika.
Frantsiisivõtja on seejuures ettevõtja, kes ostab frantsiisiõiguse ja kelle tegutsemine on piiratud frantsiisilepinguga. Frantsiisiandja on teine lepingupool ehk ettevõte, mis annab enda väljatöötatud ärikontseptsiooni teatud tasu eest üle.
Frantsiisivõtja maksab frantsiisiandjale kaubamärgi ja ärisüsteemi kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu (nt kokkulepitud protsent müügist või fikseeritud tasu kuus, kvartalis või aastas) ja enamikel juhtudel ka ühekordset lepingu alustamise tasu.

Mis on patent ja selle eelised?
Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest ( patendikaitse ). Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita , mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida. Patendikaitse andmise õigusfilosoofiliseks aluseks on ühiskondlik kokkulepe, mis seisneb selles, et leiutaja panuse eest teaduse ja tehnika üldisesse arengusse annab ühiskond leiutajale vastutasuks võimaluse teatud aja jooksul leiutist ainsana oma äranägemisel kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat

Mis on litsents ? Mis puhul kasutate litsentsilepingut? Mis liike on litsentse?
Litsents on luba leiutise või muu tööstusomandi objekti kasutamiseks. Juriidiliselt vormistatakse litsentside ost-müük litsentsilepinguga, mille pooli kutsutakse litsentsiaar (litsentsi andja-müüja) ja litsentsiaat (litsentsi saaja-ostja). Litsentsileping (VÕS § 368) - Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu).

Lihtlitsentsilepingu puhul võib litsentsiandja ka ise lepingu esemeks olevat õigust kasutada või anda kasutusõiguse teistele isikutele peale litsentsisaaja.
Ainulitsentsileping annab litsentsisaajale õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses.
Täislitsentsileping
Ristlitsentsileping
All- ja sundlitsents

Mis on maaklerleping ? Mis puhkudel seda kasutatakse – tooge 3 näidet.
Maaklerilepinguga kohustub üks isik ( maakler ) vahendama teisele isikule ( käsundiandja ) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Maaklerileping sõlmitakse enamasti ühe kindla eesmärgi saavutamiseks ega ole üldiselt suunatud pikaajalisele koostööle. Maaklerilepinguid sõlmitakse tavaliselt kinnisvaramaakleritega, personaliotsingufirmadega, kasutatud autode vahendajatega, krediidivahendajatega jm isikutega. Maaklerilepingule omane sooritus on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele (nt kinnisvarakonsultant leiab sobiva ostja). Maakleri lepingule on omane tulemusele suunatus, mis käsunduslepingu puhul puudub ning on omane hoopis töövõtulepingutele

Millal ei pea maaklerile tasu maksma, too näide. Maakleril on õigus saada tasu üksnes nende lepingute eest, mis on sõlmitud tema vahendamisel või osundamisel
Kui käsundiandja leiab ise kliendi, siis ei pea maaklerile tasu maksma
Abielu vahendamiseks sõlmitud maaklerilepingu puhul ei saa maakler tasu nõuda isegi kui selles on kokku lepitud.

Mis on haldusleping?
Haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. HMS § 96 järgi on vähemalt üks halduslepingu pool riik, kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Ka kõik halduslepingu pooled võivad olla avaliku võimu kandjad, kes lepingu alusel annavad mingi osa oma avalike ülesannete täitmisest üksteisele üle. Kuid halduslepingu teiseks pooleks on tüüpiliselt eraõiguslik isik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 148 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

148 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

An_na Õppematerjali autor

töötaja tööandja lepingupool tööleping võlausaldaja võlgnik lepingud maakler töötasu töövõtuleping eraõigus müüja teovõime müügilepingu halduslepingu

Sarnased õppematerjalid

pdf

Õigusõpetus IT juhtidele kordamisküsimused

1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: • Võõrandamislepingud, • Kasutuslepingud, • Kindlustuslepingud, • Toetamislepingud, • Kompromisslepingud, • Seltsingulepingud, • Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas . Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted. Tasuline leping – eesmärk vahetada teatud varalisi väärtusi. Tasuta leping – üks lepingupool kohustub soorituseks ilma vastusoorituseta. Ühekordne leping – ühekordse täitmisega leping (kleidi ostmine, leiva ostmine); Kestvusleping – leping mis on suunatud püsivate või korduvate kohustuste täitmisele Raamleping – määratakse kindlaks tulev

Õigusõpetus infotehnoloogidele

doc

Õigusõpetuse kordamisküsimused I

KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1) avalik võim

Õigusõpetus

doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja ko

Lepinguõigus

odt

Võlaõiguse üldosa konspekt

Võlaõiguse üldosa konspekt 1. VÕS § 2. (1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Liigid: lepingujärgsed (ost-müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohu

Võlaõiguse üldosa

100

docx

VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA KONSPEKT

Võlaõiguse üldosa Koduseks tööks vaja koostada nõudeavaldus. Eksamil 4-6 küsimust + kaasus. I LOENG Lepingulisis suhteid reguleerivad: Tsiviilõigus tegeleb nõudeõiguse küsimustega. (kellelt, mida ja mis alusel nõuda saame) Võlaõigus tegeleb lepinguliste suhetega. Võlaõigus on võlasuhteid käsitlev õigus. Võlaõiguse kesksesks õigusaktiks on võlaõigusseadus. Tarbijakaitseseadus, mille eesmärgiks on tagada tarbijale tema õigused ja selle kaitse. Võlaõigusseadust (VÕS) saab jagada kaheks: võlaõiguse üldosa (üldnormid) võlaõiguse eriosa (§208-1068) (erinormid) Üldosa erineb eriosast, sest kõigepealt rakendame eriosa norme ja kui need puuduvad, siis rakendame üldosa norme. Üldnormi kohaldatakse alles siis, kui erinorm puudub. Üldosas on üldnormid, mis on rakendatavad kõikide lepingute suhtes- tööleping jne. (§1) VÕS-i üldosa

Võlaõiguse üldosa

docx

Võlaõigus eksamiks kordamine

1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Hea usu põhimõ

Võlaõiguse üldosa

doc

Õiguse alused eksami konspekt

ÕIGUSE ALUSED PS preambula: Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele. Õigus kujuneb ja selgub demokraatlikus protsessis otsustamisreegleid järgides. Selles protsessis otsustatakse, mis kellele lubatud, mis keelatud, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud- need otsused pannakse õigusaktide vormi. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta: ühele pannakse mingi õigus-subjektiivne õigus- ja teisele kohustus. Objektiivse õiguse moodustavad normid, subjektiivse õiguse moodustavad õigusuhted. Õigus objektiivses tähenduses- riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid, nt. liiklusseadus Õigus subjektiivses tähenduses- õbjektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes, nt. saada juhiluba, kui eksam tehtud. Õigus

Õiguse alused

doc

K.Joametsa õigusõpetuse 1. kt kordamisküsimused - õppematerjal

KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks.

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid