Õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu-ja halduspretsedent, leping ja normatiivakt. 4.Nimeta õiguse põhivaldkonnad ja 2 õigusharu, mis vastavasse põhivaldkondadesse kuuluvad. Avalik õigus(karistusõigus,haldusõigus) ja eraõigus(tsiviilõigus,majandusõigus). 5.Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 6.Mis on õigusakt? Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus? Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma
13_fl_i-v Ühemateeria kategoorilised väited on ühe ja sama subjektiga ning ühe ja sama predikaadiga väited. Nende vaheliste seoste mõistmiseks võttis Michael Psellos XI saj. kasutusele loogilise ruudu (ik square of opposition): kontraarsus Kõik S on P (A) (E) Mitte ükski S pole P subordinatsioon subordinatsioon Mõned S on P (I) (O) Mõned S ei ole P Subkontraarsus A: Kõik varesed on mustad (S+aP); E: Ükski vares ei ole must (S+eP+); I: Mõned varesed on mustad (SiP); O: Mõned varesed ei ole mustad (SoP+). Üldjaatav ja osaeitav otsustus on teineteisele vasturääkivad ehk kontradiktoorsed
Vabaduse ja vastutuse andmine töötajatele Meeskonnatöö 0 10 20 30 Reeglid, subordinatsioon Eelkõige said ära mainitud põhimõtted nagu subordinatsioon ja meeskonnatöö. Millised on Teie tugevad küljed büroo juhtimisel? Diplomaatiline Objektiivne Oskus näha laiemat pilti
Vabaduse ja vastutuse andmine töötajatele Meeskonnatöö 0 10 20 30 Reeglid, subordinatsioon Eelkõige said ära mainitud põhimõtted nagu subordinatsioon ja meeskonnatöö. Millised on Teie tugevad küljed büroo juhtimisel? Diplomaatiline Objektiivne Oskus näha laiemat pilti
seadusjärgsete aktide norme. Territoriaalse kehtivuse järgi eristatakse üleriigilisi, lokaalseid ja kohalikke norme. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ja dispositiivsed. Õiguse olemus Õigus jaguneb kaheks: Avalik õigus - hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Kõik mis pole õigusaktides lubatud, on keelatud. Eraõigus - õigusharu, mis korraldab üldisi õigussuhteid isikute vahel. Kõik, mis pole keelatud on lubatud. Õiguse allikad Selleks et olla täidetav, peab õigusnorm kui mõtteline käsk või keeld, olema väljendatud vormis, mis on mõistetav kõikidele adressaatidele ja sealjuures võimalikult üheselt. Õigusvorm (ehk õiguse allikas) on
Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. 5. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on üdlakt, mis on vastu võetud Parlamendi poolt või rahvahääletusel
Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Näiteks tsiviilõigus, äriõigus, autoriõigus. 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
· Korporatiivsed normid käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. - Avalik õigus · Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus · Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid · HUVITEOORIA · Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist · Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) · SUBJEKTITEOORIA · Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
/// Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Tava, Religioossed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. 6. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon(lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist; vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik; üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses
käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. 3) Avalik õigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik
Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik- õiguslik juriidiline isik.
inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.) Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte osapooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Avaliku õiguse harudeks on – rahvusvaheline õigus, haldusõigus, kirikuõigus ja teised. Eraõigus – õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Eraõiguse harudeks on – võlaõigus, väärtpaberiõigus, perekonnaõigus, asjaõigus ja teised.
millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. ( riigiõigus, haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus ) Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. ( tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand (näiteks autoriõigus, patendiõigus)) 4. Õigusakt. Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele
Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles.
huvidele ja mille järgimine on sellesse kooslusse kuulumise vältimatu tingimus. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Riik, kohalik omavalitsus, Riigikogu. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia.
4. Avalik õigus(rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus) ja eraõigus(perekonnaõigus, võlaõigus, asjaõig). Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
4)religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone 5)välise kultuuri e kombestiku normid viisakusreeglid 6) õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (allumine). Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. 2 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest 1)huviteooria avalik õigus lähtub ühiskonna e avalikust huvist, eraõigus üksikisiku huvist (kasust) 2)subjektiteooria avalik õigus: vähemalt üks subjektidest peab olema riik, eraõigusel on mõlemad subjektid eraõiguslikud isikud 3)alluvusteooria
Kristluses on oluliseks kontseptsiooniks lunastus see on võimalik, mitte selle kaudu mida inimesed teevad või tegemata jätavad, vaid selle läbi, mida Kristus on terve maailma heaks teinud. Kristluse üks põhiline õpetuslik osa on usk Kolmainu Jumalasse. Kristlased ei usu kolme jumalasse polüteismi. Kristlased ei usu ühte jumalasse koos kahe väiksema "alljumalaga" see on subordinatsioon heeresia. Kristlased ei usu Jumalasse kui ühteainsasse Isikusse, kes väljendab end eri aegadel eri kujudel see on modalismi hereesia. Ristiusu õpetus on Me usume ühte jumalasse, kes väljendab end kolmes isikus, kes on võrdsed oma jumalikkuses. Kui budismist võtta ära Buddha, islamist Muhamed jne jäävad mainitud religioonid siiski alles.
Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
välismaal viibides), isikupuutumatusele, eneseväljendusele ja poliitilised õigused. Mandri-Euroopa õigussüsteem- Anglo-Ameerika õigussüsteem- Eraõigus- õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.Kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. avalik õigus- hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks autoritaarne meetod. õiguse allikas- allikad, kust võib leida õigusnorme. rahvaste enesemääramisõigus- rahvuslikku teadvust omava grupi õigus rajada riik ja vabalt valida selle valitsemisvorm. õigusliku järjepidevuse printsiip- ajalooteaduses kasutatav mõiste, mis selgitab aegruumis toimunud järjepidevust kultuurilistes, keelelistes või etnilistes tunnustes. Põhimõte siduda erinevatel aegadel toimunud sündmused ja tegevused ühte põhilisse konteksti
positiivne õigus (muutub ajaga) loomuõigus (inimõigus)- inimmõistus või jumalik tahe; moraalselt oluline. -Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum -Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine -Avalik õigus (osapooled on ühiskond-riik) Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide vaheline subordinatsioon. Reguleerimis meetodiks on autoritaarne. -Eraõigus (võrdsed osapooled) Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit -Siseriiklik õigus- üldkohustuslikud seadused riigisiseselt kehtestatud õigusnormid -Rahvusvaheline õigus- õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib
Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA-
2) Kui kollisiooniaktid lähtuvaderineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigiorgani akt 3) Kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav akt, kohaldatakse akti, mis sisaldab erinorme. 36. Era- ja avaliku õiguse jaotuse kaks alusteooriat avalik õigus hõlmab õigusharusid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseoomustab subjektide omavaheline subordinatsioon Eraõiguse moodustavad õigusharud, -instituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid võrdete isikute vahel 37. Teovõime võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on alates 18 aastasel, alla selle või vaimuhaiguse tõttu on piiratud teovõime. 38. Õigusvõime inimese õigusvõime on võime omada õigusi ja kohustusi. Igal füüsilisel isikul o ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Algab sünnist ja lõpeb surmaga. 39
Sotsiaalne norm-on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalsete normide põhiliigid- Moraalinormid, Korporatiivsed normid, Religioossed normid, Tava, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, Õigusnormid. Avalik õigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest: HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust). SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik
Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). Õigusnormid. 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus- Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
Üldine õigus ·Ehk anglo-ameerika õigus kujunes välja Inglismaal normannide vallutuste järel ja hõlmab nüüdisajal peaaegu kõiki nn ingliskeelseid riike. ·Iseloomulik . Kõige tähtsam kohtulahend. Koninentaalse õigussüsteemi iseloomustus ·Normistik jaguneb 2 põhivaldkonnaks: ·Avalik õigus ·Eraõigus Avalik õigus ·Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus ·Hõlmab õigusharusid, insituute, norme,mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Avaliku õiguse ja eraõiguse eristamise kriteeriumid ·HUVITEOORIA ·Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist ·Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) ·SUBJEKTITEOORIA ·Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.
· Õigusinstituut õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemidele on iseloomulik kogu normistiku jagunemine kaheks põhivaldkonnaks avalikuks õiguseks ja eraõiguseks. Avalik õigus Hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõigus Moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodi. Sotsialistlik õigusperekond ei tunnistanud õiguse jagunemist avalikus õiguseks ja eraõiguseks. Eromandi eitamisega kaasnes ka eraõiguse eitamine, kogu õigus arvati olevat avalik õigus. 3.7
4)Religioossed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5)Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). 6)Õigusnormid. 5. Avalik ja eraõigus- Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Mis eristab avaliku õigust eraõigusest- HUVITEOORIA Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
Õigussüsteemi kui objektiivse struktuurse organisatsiooni õige tunnetamine loob eeldused tulemuslikult toimiva õigusaktide süsteemi kujundamiseks, selles kollisioonide ja lünkade vältimiseks.44 Romaani-germaani õigusperekonna õigussüsteemile on omane kogu normistiku jagunemine kaheks põlvkonnaks: 1. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. 2. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod.45 Õigusharu Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Suhteline iseseisvus tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise objektist.46 Õigusnormide õigusharudesse liigitamise aluseks on: 1
ei saa anda või ära võtta - see on lihtsalt seotud inimese eksisteerimise endaga. Loomuõigust nähakse kui ülimat korda, sest tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele 1. Mida mõistetakse era ja mida avaliku õiguse all? Selgita! Eraõigus on õigusharu, kus õigussubjektide vahel on koordinatsioonisuhe, kehtib vabaduse põhimõte: kõik, mis ei ole keelatud on lubatud. Avalik õigus on õigusharu, kus on alluvussuhe ehk subordinatsioon ning allutakse kõrgema võimu kandjale. Kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole lubatud on keelatud. 1. Kirjelda õigusallikaid ajalooliselt. Tegemist on Mandri-Euroopaliku õiguskultuuri kujunemisega 1.Sugukonnaõigus. Õiguse vanimaks allikaks on arvatavasti tavaõigus. Kokkulepe kui omapärane leping. Kohtuasjas tugineti ilmsetele tõenditele nt kellegi juurest leitud asjad. Sageli pöörduti ka maagiliste jõudude poole. Vaieldavate küsimustel
Kui……………., siis ………………………, vastasel juhul ……………. . Täismahus koosneb ÕN tema loogilise struktuuri kolmest elemendist: HÜPOTEES, DISPOSITSIOON, SANKTSIOON 3. Õiguse põhivaldkonnad. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. AÕ: rahvusvaheline õigus, riigi ja konstitutsiooniõigus, haldusõigus, kirikuõigus, karistusõigus, kohtu-ja protsessiõigus, finantsõigus, sotsiaalõigus. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Kasutatakse autonoomne reguleerimismeetod. EÕ: tsiviilõigus – võla-, asja-, perekonna-,
Mida rohkem on iseseisvaid halduskandjaid, seda detsentraliseeritum avaliku halduse organisatsioon on. 9. Avaliku huvi õiguslik väljendus riigi õiguskorras. Avalik ja eraõigus <=ERISTAMISE TEOORIAD!!!!! Avalik haldus tegutseb avaliku õiguse alusel. 9 Avaliku ja eraõiguse eristamise teooriad: HSS I. Huviteooria avalik õigus teenib alati avalikku huvi II. Subkordinatsiooniteooria : a. Avalikku õigust reguleerib alati subordinatsioon ehk alluvussuhe (riik on kõrgemal kohal). b. Eraõiguslikus suhtes on lepingu subjektid alati võrdsed <=koordinatsioon III. Subjektiteooria avalik õigus on suunatud alati avaliku võimu kandjale eraõiguses kõik mis pole keelatud on lubatud ja avalikus õiguses võib vaid teha seda, mis on lubatud. Teema 3. Haldusorganid 11. Vabariigi President: · Vabariigi Presidendi pädevus rahvusvahelises suhtlemises
Kui üks on tõene, siis on ! ! teine väär. Ja vastupidi. Üldeitav ja osajaatav väide samuti. Üldjaatav ja üldeitav väide vaavad olla koos väärad kuid nad ei saa olla koos tõesed. ! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad “üksteise sisse”. Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on
Kui üks on tõene, siis on ! ! teine väär. Ja vastupidi. Üldeitav ja osajaatav väide samuti. Üldjaatav ja üldeitav väide vaavad olla koos väärad kuid nad ei saa olla koos tõesed. ! ! Kontraarsus. Osajaatav ja osaeitav väide on osavastupidised ehk subkontraarsed. Mõlemad saavad ! ! olla tõesed, kuid mitte väärad. Üldjaatav ja osajaatav ning üldeitav ja osaeitavad lähevad "üksteise sisse". Toimub subordinatsioon. ! 3/14 10. ARUTLUS JA JÄRELDUS. DEDUKTSIOON, INDUKTSIOON JA ANALOOGIA- ARUTLUS. Arutlus kui mõtlemise vorm on protsess, mille käigus lähtutakse mingist otsustusest või otsustuse hulgast ning neile ja mingitele reeglitele tuginedes jõutakse uue otsustuseni. - Arutlus on kehtiv siis ja ainult siis, kui tõeste eelduste puhul on tõene järeldus ning on
Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel näib näiteks kujutatava käsi anatoomiliselt veidralt kokku surutud, mõnes
käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. 20. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguslikest normidest? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, -instituute ja norme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod Eraõigus moodustavad õigusharud, -instituudid ja normid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja harud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit 21. Millised õigusharud kuuluvad eraõigusesse? · Eraõigust sinna kuuluvad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute või subjektide vahel
vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Samas tuleb ikka alla kriipsutada, et need ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. Mõistuslik vaade, millest siin jutt on, ei loo, vaid avastab. Kuid kui nüüd igale nähtuste klassile vastab oma olemus, aga nähtuste klasse ja liike on palju, siis peab paraku tunnistama, et ka ideid on palju. Siit edasine küsimus: millises omavahelises vahekorras on need ideed? Platoni järgi iseloomustab neid kindel subordinatsioon, ta kõneleb n-ö kõrgematest ja madalamatest ideedest. Kõrgemaid tähistab ta terminiga genos – sugu, madalamaid terminiga eidos – liik. Ideed jagunevad soodeks ja liikideks. Näiteks inimese olemus, idee, on soomääratluseks mehe idee ja naise idee suhtes, st. mees ja naine on liigid soost inimene. Samal ajal leidub ka inimese idee jaoks kõrgem idee, mille liigiks ta on ja mis vastavalt oleks tema soomääratlus – näiteks elusolendi idee. Platoni käsitluse
Põhiliigid: moraalinorm, korporatiivsed normid, tava, religioosed normid, Välise kultuuri ehk kombestiku normid, õigusnormid 5. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Vastus: Avalik õigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus - Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. *HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
Korporatiivsed normid Tava Religiooninormid Välise kultuuri normid 4. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õn-e, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õn-d, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Autonoomne reguleerimismeetod. 4 Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. ???????? Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus:
struktuur vastavuses; moodustajad pronominaliseeritavad. Traditsiooniline süntaks. Lause pealiikmed (alus, öeldis) ja kõrvalliikmed. Alusrühm ja öeldisrühm. EKG mudel on lineaarne, analüüsitakse lause sees, traditsiooniline mudel on joonis. 3. Milliste grammatiliste seoste abil lause moodustajad seostuvad? 1) rinnastus e. koordinatsioon (vihik ja raamat) võrdväärsete moodustajate vahel, kumbki ei mõjuta teise vormi; 2) alistus e. subordinatsioon (põhi määrab laiendi vormi): a) ühildumine e. kongruents põhi nõuab endaga samas vormis laiendit (väikestel lastel) b) sõltumine e. rektsioon põhi nõuab mingis kindlas vormis laiendit (kirjutab vihikusse, vihikusse kirjutama; kolm pliiatsit, laua all) Kahepoolse seosena on senistes käsitlustes välja toodud ka predikatsioon (lapsed kirjutavad): sõltumine ÖA ja ühildumine A Ö ühekorraga 4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid?
mudeliga. Võrreldes Prantsusmaa jt riikide mudeliga on Eestis valitsuse roll prokuratuurile juhiste andmi- sel olnud minimaalne, piirdudes peamiselt kriminaalpoliitika prioriteetide sõnastamisega. Kokkuvõttes saab siiski asuda seisukohale, et vaid vähesed Euroopa Nõukogu liikmesriigid on prokura- tuuri üles ehitanud täielikult eksekutiivvõimu osana ja allutanud selle valitsusele (justiitsministeeriumile). Samuti tuleb tähele panna, et paljudes riikides on prokuratuuri subordinatsioon täitevvõimule pigem for- maalne kui sisuline ja valitsus hoidub sekkumast konkreetsesse kriminaalmenetlusse.*25 Aga isegi sellistes riikides on Veneetsia Komisjoni arvates üleval fundamentaalne probleem, sest puudub formaalne kaitse selliste sekkumiste eest, sest sekkumise võimalus iseenesest võib olla sama kahjulik kui tegelik sekkumine ise.*26 Seda tõestab näiteks ka praegu Austrias käiv diskussioon sellel teemal.*27
juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, läbirääkimised). Siiski teevad ka nt avalikus õiguses organid koostööd (nt valdade koostööd) ning eraõiguses kehtib subordinatsioon (perekondlikud suhted). - Subjektiteooria ütleb, et avalik õigus on õigusnormide kogum, mille õigustatud või kohustatud subjektiks on üksnes avaliku võimu kandja.
(varalised suhted) -autoritaarne meetod- üks subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (riigivalitsemine, avalik õigus) Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatud osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kuid üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstitutsioonid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel (autoritaarne) EESTI ÕIGUSSÜSTEEMI OLULISEMAD ÕIGUSHARUD: 1. Riigiõigus reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sots-maj ja poliitilise süsteemi. Siia kuuluvad avaliku võimu organisatsioon, riiklik korraldus, valimisõigus, kohalike omavalitsuste süsteem, õigusloome põhimõtteline
Riigipiiride olulisus järk-järgult kadumas – nn semi-suveräänsus; kui ELi majandusintegratsioon vähendas tehingukulusid ja parandas kaubandustingimusi, siis üha vähem on EMU jm kokkulepete tulemusel riikidel vahendeid majanduskriiside reguleerimiseks. Majandus- ja rahandusintegratsioonil on nn institutsionaalne privileeg (EMU ja Maastrichti lepingu näol), siis siin ei ole mitte vaid funktsionaalne eraldumine HORi sotsiaalpoliitika ja majanduse vahel, vaid hierarhiline subordinatsioon. Sotsiaalpoliitika osas ühehäälsuse saavutamine tänases kirjususes mõeldamatu – joint decision trap. Nesting of nation-based welfare state: Konstitutsiooniline asümmeetria institutsionaalses hierarhias Kui majandus- ja rahaintegratsiooni areng olnud üsna ühemõtteline, siis sotsiaalpoliitika küllaltki heterogeenne ja pigem inkrementaalne areng. Kuni 2000ndad nn permissive consensus. Tekkinud semi- suveräänsed rahvusriigid ja multi-level polity
riigivõimu valdkonnas haldusõiguslikes suhetes). Õigusliku reguleerimise objekt – erinevates eluvaldkondades esinevad ühiskondlikud suhted. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega (nt varaliste suhete puhul tsiviilõiguse normidega). Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon (sub- lähis- ordinatio kordamine) ehk alluvussuhted ja reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete subjektide ehk isikute vahel ja reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod. Riigi- ehk konstitutsiooniõigus – õigusinstituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi
Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks pooleks on avaliku võimu kandja ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad võrdseid suhteid. Reguleerimismeetodiks on autonoomne meetod. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust; Subkordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes;
Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik õigus ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt tööõigus, perekonnaõigus, finantsõigus jne). Õigusnormide rühmi, mis on suhteliselt iseseisvad õigusharu osad, nim. õigusinstituutideks. Niisugused on nt valimisõigus
instituutide kogum, mis reguleerib üheliigiliste suhete valdkonda nendele suhetele vastava ja riigi poolt valitud meetodi alusel. Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel. Eesti õigussüsteemi olulisemad õigusharud: 1) Riigiõigus (konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. 2) Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest
õigusharude ja instituutide kaupa. Tavakäsitluses mõistetakse õigussüsteemi all sageli teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. Avalik- ja eraõigus Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid (nt. tööõigus, perekonnaõigus).
annaabi.ee 
