Tartu 2013 Sissejuhatus Kinkelepinguga kohustad üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omangi ülemineku kingisaajale või tausta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Valisin selle lepingu seepärast analüüsida, kuna minu vanavanemad tegid mu emale kinkelepingu ja saan seda kasutada. Palju arutatakse , et kas kinkeleping või pärandus/testament, mis on siis parem? Toon alljärgnevas töös mõned nende erinevused välja ning rohkem analüüsin kinkelepingu pooli, selle plusse ja miinuseid. Lepingu pooled Kinkelepingu poolteks on kinkija ja kingisaaja. Samuti võib kuuluda üheks pooleks kinkija abikaasa, kui see vara on soetatud abielu ajal, siis kuulub see abikaasade ühisvara
vastav kokkulepe või võis S eeldada, et M nõuab temalt rohkem panustatu tagasi 3. Auto müügist saadud raha tagasinõue a. Kelle omandis oli auto? i. varasuhe varalahusus PKS § 24 lg 1, § 57-58, abielul varasuhtele tähendust ei ole, järelikult tavapärane omandamine; ii. hinnata, kes omandas asjaolude kohaselt auto (M müügilepingu alusel, S kinkelepingu alusel?) b. Kas M-i kui omaniku kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada? i. Reegel: VÕS § 1043 ii. Erand: PKS-is erisätteid abikaasade puhuks varalahususe korral ei ole (vrdl: varaühisuses PKS § 34 lg 3) 4. Pulmakleidi ostmiseks võetud laenu tagasi maksmise nõue a. Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama? i. Reegel: 1
Krediidileping (1) Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. (2) Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. (3) Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: vara omandamisest hoidumist; õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; pärandist või annakust loobumist.
loovutamisega. Faktooringuleping on segaleping, milles asjaajamise elemendid (raamatupidamine, nõuete sissenõudmine) on ühendatud nõuete müügi või laenu andmise elementidega. Faktoringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelistes suhetes. Kinkeleping. Kinkeleping on üks levinumaid võõrandamislepingu liike praktikas. Näiteks, kui üks isik tahab teisele isikule üle anda tasuta eseme ja sellega seotud omandiõiguse on üheks võimaluseks kinkelepingu sõlmimine. Kinkeleping on ühekülgselt kohustav võlaõiguslik leping1, mida tihti sõlmitakse isikute vahel moraalsetel kaalutlustel, mis ajaga võivad muutuda. Näiteks on kinkelepingu sõlmimise aluseks tihtipeale kinkija ja kingisaaja lähedased suhted, tänulikkus teatud tegevuse eest jne. Kuna kinkeleping toob endaga kaasa tihti moraalseid kohustusi, tuleb lepingut täita lähtuvalt eetilistest tõekspidamisest.
Üleviimise protseduur, teostaja, aeg, kasutatud riist- ja tarkvara peavad olema dokumenteeritud ja kontrollitavad ning teabe autentsus, usaldusväärsus, terviklus ja kasutatavus peavad olema tagatud. § 14. Hävitamise dokumenteerimine (1) Asutus dokumenteerib oma dokumentide hävitamise hävitamisaktiga. 6. peatükkArhivaalide üleandmine avalikku arhiivi § 17. Eraarhivaalide üleandmine avalikku arhiivi (1) Eraarhivaali võib üle anda: 1) kingitusena kinkelepingu alusel koos omandiõiguse üleminekuga; 2) pärandina; 3) hoiule (ilma omandiõiguse üleminekuta) lepingu alusel; 4) ostu-müügilepingu alusel. (2) Eraarhivaalide üleandmisel võib omanik kehtestada neile juurdepääsupiiranguid. Juurdepääsupiirangud sätestatakse lepingus ja need ei tohi ajaliselt ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest. 7. peatükkArhiivikorrastamine § 19. Arhiivikorrastamise põhimõtted
Müügilepingu mõiste. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Kinkelepingu mõiste. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259). Kinkeleping on tasuta leping. Sellest tuleneb kinkija vastutuse piirang kingitud eseme puuduste eest §-s 264. Kinkelepingu vorm. Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks
kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. *19 Teatud juhtudel peab vorminõudele vastama ainult ühe lepingupoole tahteavaldus. Nii näiteks piisab tarbijakäendus- või tarbijakrediidilepingute puhul sellest, kui kirjalikus vormis on tarbija tahteavaldus lepinguliste kohustuste võtmiseks (VÕS § 144 lg 2 ja § 404 lg 1), kinkelepingu puhul aga sellest, kui kirjalikus vormis on tehtud kinkija avaldus kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕS § 261 lg 1). Kirjaliku vormi puhul tuleb silmas pidada, et TsÜS § 78 lõike 1 kohaselt peab kirjaliku vormi nõude täitmiseks olema tehingu teinud isikud tehingudokumendi omakäeliselt allkirjastatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kirjaliku vorminõude põhitingimuseks tehingudokumendi omakäeline allkirjastamine ning see
Klassikaliseks müügilepingu esemeks on kehaline ese e asi Ostja müügilepingust tulenevad põhikohustused sisalduvad VÕS § 208 lõike 1 lõpuosas. Ostjal on kaks peamist kohustust: 1) ostja on kohustatud tasuma müüjale ostuhinna (selle kohta sisaldub erisäte ka VÕS §-s 213) ning 2) ostja on kohustatud müüdud asja vastu võtma. Praktiliselt on eelkõige oluline ostuhinna tasumise kohustusega seonduv. Ostuhind tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal, kohal ja viisil 8. Kinkelepingu mõiste (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist.
Härra Kivirähk (edaspidi K) on mitu aastat vanglas olnud. Pärast vabanemist vajas Kivirähk endale elamispinda ning tal tekkis soov korter omandada. Ühel päeval sai ta teada, et tema naabriks olev härra Teetamm (edaspidi T) on krooniline alkohoolik, seega otsustas K temaga sõpradeks saada eesmärgiga korter võõrandada. Teisipäeva õhtul, kui K ja T koos alkoholi jõid, vormistas K dokumendi, mille järgi annab T oma korteri K-le üle kinkelepingu alusel. Järgmisel päeval läks K notari juurde ja proovis vormistada omandiõigust T korteri üle. Kas härra Kivirähk saab nüüd omandiõigust endale? Mis alustel saab Teetamm kinkelepingust taganeda? LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Notar on on riigi haldusorgan (HMS § 8). Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku
(AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse) Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür Kasutusvaldus on isiklik õigus, mille üleantavus on seadusega piiratud- eeldab isiklikumat suhet asjaga (nt pärandi korral seab pärandaja kasutusvalduse abikaasale, kinkelepingu puhul jätab omanik endale õiguse surmani sees elada, ka kohus võib ühise pärandi või ühise omandi jagamisel seada kasutusvalduse osade väärtuste võrdsustamiseks jne) Riigi omandis olevale varale võib vastavalt RVS § 19 seada kasutusvaldust riivara valitseja või selle poolt volitatud asutuse otsusel avaliku enampakkumise või valikenampakkumise teel Ilma konkursita võib seada kasutusvaldust Vabariigi Valitsuse loal Riigile kuuluvaid eluruume kasutusvaldusesse ei saa anda
Südametunnistus Skolastikuile oli südametunnistus Jumala poolt inimestele antud otsustus õigest või ebaõigest. I. Kanti järgi on südametunnistus kõlbla tahte väljendumine kohusetundes, kuna M. Schelen näeb temas üldkehtivat arusaamist hüvest. Kristlik eetika käsitleb südametunnistust kui Jumala tahte sissetungi inimesse. Eesti Entsüklopeedia VII, 1936 Kink võlaõigusseaduses · § 259. Kinkelepingu mõiste · (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Millised seadused veel kinki käsitlevad · Perekonnaseadus, eestkostja piirang eestkostetava vara kinkimisel · Pärimisseadus, kas pärandi vähendamisena või eelpärandina
· Nimistud kahes eksemplaris · Muud täiendavad otsivahendid · Dokumentatsioon, kus on andmed arhivaalide säilimise, nendele juurdepääsu ning nende kasutamise tagamiseks · Muud dokumendid (tõendid, joonised, likvideerimisotsused) ERAARHIVAALIDE ÜLEANDMINE AVALIKULE VÕI ERAARHIIVILE Arhiiviväärtusega eraarhivaalide üleandmisel avalikku arhiivi kehtivad samad eeskirjad, mis avalike arhivaalide puhul. Eraarhivaal antakse avalikku arhiivi -kingitusena kinkelepingu alusel koos omandiõigusega üleminekuga, -pärandina -hoiulepinguga ilma omandiõiguse üleminekuta või -ostu-müügilepingu alusel. Kui eraarhivaalidele kehtestatakse juurdepääsu piirangud, tuleb need sätestada lepingus. Eraarhivaalide üleandmiseks arhiivi säilitamiseks vormistatakse -leping ja -üleandmis-vastuvõtmisakt. Akt ja leping koostatakse kahes eksemplaris, neist üks jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale.
Ka eraisikute dokumente peab avalik arhiiv hindama. Arhivaalide üleandmisel rahvusarhiivi on eraisikutel õigus kehtestada nende dokumentidele juurdepääsupiirangud seoses nende kasutamisega. Tihti on kordi, kus on eraisikutel järelejäänud dokumendid mõistlikum anda hoopis muuseumidesse (Rahvusarhiiv3, 2015). 8 Eraarhivaale on rahvusarhiivi võimalik üle anda kingitusena kinkelepingu alusel, pärandina, lihtsalt hoiule või siis ostu-müügilepingu alusel. Eraarhivaalidele omaniku poolt kehtestatud juurdepääsupiirangud ei tohi ületada 50 aastat alates dokumendi üleandmisest (Arhiiviseadus, 2011). Rahvusarhiivi Filmiarhiivi fotokogu kohta on kirjas, et üle kolmandiku filmiarhiivi fotodest moodustavad pressifotod aastatest 19171996. Regulaarseteks kogumisallikateks, kust fotosid rahvusarhiivi on tulnud, on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetused ning Eesti
3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. (4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. ERIALUSED: 1.Kinkelepingu tagasivõitmine: (1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni;Kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. 2
Tehing tehti kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik kahjustas teadlikult võlausaldajate huve ning tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas sellega võlausaldajate huve Viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldaja huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma Tagasivõitmise juhud: Kinkelepingu tagasivõitmine Ühisvara jagamise tagasivõitmine Rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmine Tagatise andmise tagasivõitmine Kinnisasja tehingu tagasivõitmine Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed: Võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist, samuti endine abikaasa, kui abielu on lahutatud aasta jooksul enne selle tehingu tegemist
kasutab ise seda maad kui näeb, et keegi ei kasuta seda; tulu kuulub kasutajale. Maksustamisel ümmardatakse 5 sendist alla, suuremalt üles. Maksuarvestus toimub sendi täpsusega, deklareerimisel ümmardatakse. Maksusumma määramise otstarbekuse põhimõte- alla 10 maksusummat ei määrata. Maksumaksmine toimub ülekandega. V.a tollimaks, maksumärgid- tubakaaktsiis, alkoholiaktsiis, hasartmängumaks. RASKEVEOKIMAKS Tekkelugu Kaotati ära pärandi-kinkelepingu maks ja asendati raskeveokimaksuga. Seda maksu ei rakendatud kunagi, seega oli uuest maksust kasu, mis hakkas toimima. 2000. aasta sügisel kuulutati välja ja pidi kehtima hakkama 1.jaanuaril 2002. 1.jaanuar 2003.a jõustus ja rakendati alles 1.jaanaur 2004. Majanduses oli raske aeg ning seetõttu lükkus koguaeg edasi. Tuli luua raskeveokite register, et saaks seadust rakendama hakata. Ühetaoline maksusüsteem, st et kõik peavad võrdselt maksma. Registri koostamine anti ARKi pädevusse
koostamine nõuab juristidelt palju tööd. Vahetusleping Vahetuslepingu puhul vahetatakse üks vara teise vastu. Jaan annab Jürile oma vana jalgratta, Jüri aga Jaanile rulluisud. Vahetuslepingut võib pidada müügilepingu alaliigiks. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt lubatud asja suhtes müüjana ja talle lubatud asja suhtes ostjana. Kaubanduses kasutatakse mõistet bartertehing, mis tähendab üldiselt samuti vahetuslepingut. Kinkeleping Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Rendileping Rendilepingu kohaselt annab üks isik teisele kasutada mingi vara või asja, teine kohustub talle aga selle eest maksma. Kõige tavalisem on ruumide rendileping.
sõlmimist. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.
Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.
Tingimuslik kokkulepe ei ole pärimislepingu osa ja sellele ei kohaldata pärimislepingu kohta sätestatut. Pärimisleping ei piira pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib viimane nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Lepingus võib määrata pärija, annakusaaja, sihtmäärangu, sihtkäsundi. Lepingulised korraldused jõustuvad pärandi avanemisega. Pärija või annakusaaja ei võta endale lepinguga kohustust pärand vastu võtta, kuid pärandaja on oma lepinguliste korraldustega seotud. Kui pärimislepinguga on määratud pärijaks või annaku saajaks kolmas isik, kes pärandist loobub, kaotab leping
Antud lepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259). Kinkeks ei loeta: 1) vara omandamisest hoidumist; 8 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu võib sõlmida ka veel sündimata laps, kuid eostatud lapse kasuks või isegi kinke tegemise ajal elava kindlaksmääratud isiku tulevase lapse kasuks, isegi kui see pole veel eostatud. Sel juhul otsustab kinke vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eestkostja. Kingisaajale võib kinkelepingus ette näha koormisi ja kohustusi ning kui nende täitmine on avalikes huvides, võib nende täitmist pärast kinkija surma nõuda ka pädev riigi- või omavalitsusasutus. 2.2 Kasutuslepingud
ühinemislepingu ja jagunemislepingu või jagunemiskava või nendele allakirjutamiseks antud volikirja. Osanikul on võimalik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule. Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest osaühingu juhatusele. Osaühingut on võimalik võõrandada nii müügilepingu kui ka kinkelepingu teel. ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Viimane nõue ei kohaldu Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud osade võõrandamise puhul. Osa omandaja suhtes kehtivad võõrandaja ja osaühingu vahelised osaniku ja osaühingu vahelist suhet puudutavad tehingud, mis on tehtud enne osaühingule osa võõrandamisest teatamist (ÄS §150 lg 2). Müüja esitab
3) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. (4) Käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud tuletistehingut ei saa tagasi võita, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et tuletistehingu ainuke eesmärk oli teiste võlausaldajate kahjustamine ja tehingu teine pool oli sellest teadlik ning tuletistehing tehti ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. ERIALUSED: 1.Kinkelepingu tagasivõitmine: (1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti: 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; Kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Toetused ja tavapärased kingitused, mis vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad. 2
asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). (2) Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. (3) Kui elukindlustus- või elurendiselepinguga nähakse ette kindlustusandja kohustuste täitmine või elurendise maksmine kolmandale isikule, võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui lepingust ei tulene teisiti. Sama kehtib kinkelepingu kohta, kui kingisaaja peab vastavalt lepingule täitma mingi kohustuse kolmandale isikule. (4) Kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav. (5) Kui võlgnik peab täitma kohustuse kolmandale isikule pärast võlausaldaja surma, võib kolmas isik kohustuse täitmist nõuda alates võlausaldaja surmast, kui lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene, et kohustus tuleb täita hiljem.
võlaõigusseaduse (VÕS) alusetu rikastumise sätete alusel nõuda remonttöödeks kantud kulutuste 30 355 krooni hüvitamist (kapitaalremont), kostjatelt solidaarselt. Samuti peab kostja tagastama hagejale müügilepingu järgi tasutud Kui tehing on tühine, võib nõuda kõike tagasi alusetu rikastumise sätete alusel VÕS §§- id 1028, 1032 ja 1034 järgi. Müüjale kuuluv valduse tagastamise nõue läheb uuele omanikule üle kinkelepingu sõlmimise päeval; tagasi nõudmisel ei kohaldu AÕS, vaid alusetu rikastumise sätted Tühise müügilepingu järgi asja valdajal on õigus keelduda asja väljaandmisest kuni asjale tehtud kulutuste hüvitamiseni VÕS § 1033 lg-s 2 nimetatud ulatuses, kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja tegi kulutusi sellest tulenevalt. Nõue ei lõpe sellega, kui isik, kellele ta peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle teisele isikule. Ka ei lähe
Pärimislepingu poolte õigused Pärimislepinguga ei või kitsendada pärandaja õigust vallata, kasutada ja käsutada oma vara. Lepingujärgne pärija või annakusaaja ei omanda pärimislepingu alusel pärandaja eluajal õigusi pärandaja varale. Kui pärandaja on teinud kingituse eesmärgiga tekitada kahju lepingujärgsele pärijale või annakusaajale, võib lepingujärgne pärija või annakusaaja ühe aasta jooksul pärandi vastuvõtmisest nõuda kinkelepingu kehtetuks tunnistamist ja kingisaajalt kingi väljaandmist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Pärimislepingu mõiste Pärimislepingu sõlmib pärandaja teise isiku või isikutega. Pärimislepinguga määratakse pärijaks või annakusaajaks teine lepingupool või muu isik Pärimislepingus võib ette näha teise lepingupoole kohustused, mis on aluseks pärandi või annaku saamisel. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult
Ülesütlemise põhjuseks võib olla: · kohustuse rikkumine ja · muutused lepingulises või selle aluseks olevas suhtes. 15. Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. Müügilepingu mõiste Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 16. Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule)
4) konsensuaalne; 5) tasuline; 6) kahekülgne. 7. Kinkeleping Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3) pärandist või annakust loobumist. Kinkelepingu vorm (1) Kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti. Kinkija vastutus lepingu rikkumise eest Kui kingitud ese ei vasta lepingutingimustele, vastutab kinkija üksnes juhul, kui ta tahtlikult või raske hooletuse tõttu kingitud eseme lepingutingimustele mittevastavusest kingisaajale ei teatanud või kui ta on vastutuseks kohustunud.
Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. KINKELEPING 3 Kinkelepingu mõiste. Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Kinkeleping sündimata lapse kasuks. Kinkelepingu võib sõlmida veel sündimata, kuid eostatud lapse kasuks või
Alla 7 aastaste puhul kehtib TsÜSi § 12, neil ei ole võimalik iseseisvalt tehinguid nii teha, et seaduslik esindaja selle heaks kiidaks. Mitmepoolsete tehingute puhul määrab seadusandja teatud tüüpi tehingud, mida piiratud teovõimega isikud võivad teha iseseisvaid tehinguid, kus seadusliku esindaja nõusolekut ei ole vaja: 1) selliseid tehinguid, millest ei teki otseseid tsiviilkohustusi ( kinkelepingu sõlmimine, piiratud teovõimega isik võib kingi vastu võtta, kui sellest ei teki temale otseseid tsiviilkohustusi). See kehtib vaimselt tervete 7-18 aastaste suhtes, alla 7 aastaste suhtes see ei kehti. 2) Tehinguid võib teha vabaks kasutamiseks antud rahaga, kui selle raha on andnud seaduslik esindaja või raha on antud seadusliku esindaja nõusolekul ( nn taskuraha reegel). See on lubatud ka alla 7 aastastele lastele.
7-18-aastase alaealise mitmepoolseks tehinguks, selleks et tehing kehtiks, olema seadusliku esindaja nõusolek. Erinevalt ühepoolsest tehingust, ei pruugi see nõusolek olla antud ilmtingimata enne tehingu tegemist, vaid võib olla antud ka hiljem heakskiiduna. Siiski on sätestatud kolm erandit, mille puhul võib 7-18-aastane alaealine teha tehingu iseseisvalt: 1) ta võib teha tehingu, millest ei tulene otsuseid tsiviilkohustusi, nt sõlmida kingisaajana kinkelepingu, tingimusel, et kinkelepingust ei tulene kingisaajale kohustusi; 2) ta võib teha tehingu, mille täitis nende vahenditega, mida seaduslik esindaja või tema nõusolekul kolmas isik andis talle vabaks kasutamiseks; 3) ta tegi tehingu, mille täitis nende vahenditega, mida tema seaduslik esindaja või tema nõusolekul kolmas isik andis talle selle konkreetse tehingu tegemiseks. Esindaja ei saa tehingut, mis seadusest tulenevalt tuleb teha isiklikult, nii saab teha
võõrandamisleping ja asjaõigusleping, vastava kande tegemiseks omandaja, kingisaaja nimele kinnistusraamatusse). 1.2. Kinkija annab kingitud eseme üle käesoleva lepingu allakirjutamisel, mille vastuvõtmist tõendab kingisaaja allkirjaga käesoleval lepingul. (Märkus: kinnisasja kinkimise korral läheb omandiõigus kingisaajale üle vastava registrikandega notariaalse asjaõiguslepingu alusel; sõiduauto kinkimise korral omandiõigus läheb üle kinkelepingu allakirjutamisega, kuid kolmandate isikute jaoks alles peale kingisaaja nimele registreerimist autoregistris.) 2. Poolte kohustused ja vastutus 2.1. Kingitud eseme lepingutingimuste vastavuse hindamisel lähtuvad pooled LS paragrahvide 217 ja 218 sätetest. 2.2. Kinkija vastutab kinkelepingu tingimuste rikkumise korral LS paragrahvis 264 sätestatud korras ja ulatuses. 2.3. Koormiste ja kohustuste üleminekul kinkesaajale juhinduvad pooled LS paragrahv 265 sätetest. 3
Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le. Selleks et ta kingiks ei olnud M'l soovi. See M tahte vastane. Heauskne omandamine välistatud. 3-2-1-10-04. M kella omanik alguses. A valduse teenija. Müük ei ole M tahte vastane. Kokkulepe omandi üleminekuks olemas. Valdus läks K'le üle õiguslikult. Asjaõiguskokkulepe M nimel. K on igaljuhul omanikuks saanud, kuna ta ei pidanud teadma sisesuhtest tulenevat kokkulepet. Seal rikkunud A sisesuhet ja peab M ees vastutama. Kaasus 11. SE
Füüsilisest isikust ettevõtja ei tohi maksta ise endale päevaraha, aga juhatuse liige võib vajadusel minna lähetusse ka siis, kui tal ei ole firmaga töölepingut ja ta ei saa sealt palka ega juhatuse liikme tasu. 3.2.5. Annetused ja vastuvõtukulud 3.2.5.1 Mõisted ja nende selgitused Annetama heategevaks otstarbeks või armuannina andma; kinkima Annetus and, kink. Annetust tehakse põhiliselt heategeval eesmärgil. Kingitus -Võlaõigusseaduse § 259 sätestab kinkelepingu mõiste kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingi saajale) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Tegemist on tasuta võõrandamise lepinguga. Alates 01.01.2004 kehtiva Pankrotiseaduse § 111 käsitleb kinkelepingu tagasivõtmist, mille lõige 3 sätestab, et kohus
Ülesütlemise põhjuseks võib olla: · kohustuse rikkumine ja · muutused lepingulises või selle aluseks olevas suhtes. 15. Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. Müügilepingu mõiste Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kinkelepingu mõiste Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 16. Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. Üürilepingu mõiste Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik
kohta) tehing on tehtud lähikondsega ja võlgnik on teadlikult kahjustanud võlausaldajate huve (nimelt, lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustab võlausaldajate huve). Üldaluste kasutamise teeb keeruliseks tõenduslik külg kuidas tõendada seda, et võlgnik teadis/võlausaldaja teadis jms. 5.2.3 Tagasivõitmise erialused Kinkelepingu tagasivõitmine (PankrS 111) Tagasi saab võita kõik kinkelepingud, mis on toimunud ajutise halduri määramisest pankroti väljakuu- lutamiseni ja 1 aasta enne ajutise halduri määramist ( 111 lg 1 p 1). Kui on vahemikus kuni 5 aastat enne ajutise halduri määramist tehtud kinkeleping, saab ka ikka tagasi võita, kuid ( 111 lg 1 p 2) : 1. ei kehti eeldus, et on kahjustatud võlausaldajate huve ( 111 lg 2)
Pakkumiseks tarbijakaitseseaduse tähenduses on majandus- või kutsetegevuses tegutseva kaupleja poolt tarbijale lepingu sõlmimiseks oferdi tegemine. Siduva oferdina käsitlemiseks peab pakkumine olema piisavalt määratletud ja väljendama kaupleja tahet olla ettepanekuga nõustumise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Tarbija mõistega on hõlmatud ka füüsiline isik, kes omandab või kasutab tarbimishüve. Omandamine võib toimuda müügi, vahetuse või kinkelepingu alusel. Kasutamise põhitüüpideks on tasuta kasutamise leping, üür, ehitise ajutise kasutamise leping, tarbijakrediidileping, liisinguleping jm. Õiguslikus reguleerimises on reeglina järgitud ,,keskmise tarbija" printsiipi, mis ei arvesta konkreetse üksiktarbija huvisid, tema jõukust, sotsiaalset staatust vm, vaid lähtub üldisest võrdsustavast printsiibist. Potentsiaalse tarbija huvide õiguslik kaitse on õigustatud seetõttu, et mitmete lepinguliikide
alates ehitise üleandmise päevast. Kui kaubandsorganisatsioon müüb asja, mille suhtes on kehtestatud garantiitähtajad, arvutatakse need tähtpäevad jaemüügi päevast. Vahetus Vahetuslepingu järgi toimub poolte vahel ühe vara üleandmine teisi vastu. Iga vahetuslepingust osavõtja loetakse selle vara müüjaks, mille ta vahetamiseks annab ja selle vara ostjaks, mille ta saab. Vahetuslepingu kohta rakendatakse ostu-müügi lepingu nõudeid. Kinkeleping Kinkelepingu järgi annab üks pool vara tasuta teise poole omandisse. Kinkeleping loetakse sõlmituks vara üleandmise momendist. Kinkeleping summaga üle 50 krooni peab olema notariaalselt tõestatud. Hange ehk hankeleping 15 By Matti `98 Hankelepingu järgi kohustub hankija kindlaksmääratud tähtaegadel või -ajal ostjale või ostja organisatsioonile ehk tellijale üle andma omandisse kindlaksmääratud toodangut
Pakkumusega võrreldes ebaolulisi muudatusi sisaldav vastus on nõustumus, kui pakkumuse esitaja ei teata viivitamata, et ta ei ole muudatustega nõus. Sel juhul on lepingu sisuks pakkumuse tingimused koos nõustumuses sisalduvate muudatustega, kui pakkumuses või nõustumuses ei ole väljendatud teistsugust tahet. (VÕS § 21). Nii aktsept kui ofert on tahteavaldused. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust, kui seadusest ei tulene teisiti (n kinkelepingu sõlmimiseks või võlatunnistuse andmiseks piisab ka ühe poole tahteavaldusest). Oluline on, et hiljem oleks võimalik tõendada, et kokkulepe saavutati ja see oli neil konkreetsetel asjaoludel piisav, et pidada kokkulepet poolte suhtes õiguslikult siduvaks. Lepingu sõlmimise käigus tehtud tahteavaldusi võib teha mistahes viisil, kui seaduse või poolte kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1).
eurot, oleks ta pahausksuse korral pidanud siiski hüvitama 300 eurot ehk asja väärtus ( 1037 lg 1; 1038 ei kohaldu). Heausksuse puhul aga 200 eurot ( 1038). (Küsitav, kas heausksus ja 1038 siin mingit rolli mängib. Nt VÕS 1038 kommentaarides on selline näide toodud, samas seadus ütleb ju otse, et 1038 kohaldub ainult 1037 lg 1 ja lg 4 korral!! Seega ilmselt tegelikult ei kohaldu!) Kinkelepingu puhul kehtivad samad reeglid: * kinge pahauskse rikkuja poolt => hüvitada tuleb kogu asja väärtus (vaatamata sellele, et rikkuja kinkest ise midagi ei saanud) * kinge heauskse rikkuja poolt => hüvitama peab eseme hariliku väärtuse (eeldusel, et leiame, et 1038 siin ei rakendu!) Kõnealusel juhul esitatakse hüvitisnõue rikkuja vastu, s.o isiku vastu, kes tegi õigustamatu ja kehtetu käsutuse.
(AÕS § 201 lg 3). (Näiteks välistatakse metsa kasutamine või näiteks antakse kasutusse 10 ha põldu,aga ülejäänud 2 ha põllu kasutus välistatakse) Praktikas on kasutusvaldusel tähtsus nõ erijuhtudel, kuna palju paindlikum on nt võlaõiguslik rent või üür Kasutusvaldus on isiklik õigus, mille üleantavus on seadusega piiratud- eeldab isiklikumat suhet asjaga (nt pärandi korral seab pärandaja kasutusvalduse abikaasale, kinkelepingu puhul jätab omanik endale õiguse surmani sees elada, ka kohus võib ühise pärandi või ühise omandi jagamisel seada kasutusvalduse osade väärtuste võrdsustamiseks jne) Riigi omandis olevale varale võib vastavalt RVS § 19 seada kasutusvaldust riivara valitseja või selle poolt volitatud asutuse otsusel avaliku enampakkumise või valikenampakkumise teel Ilma konkursita võib seada kasutusvaldust Vabariigi Valitsuse loal Riigile kuuluvaid eluruume kasutusvaldusesse ei saa anda
nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu voõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest a kandma nõude täitmata jätmise riisikot 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti. faktooringulepingut kasutatakse sageli panga ja kliendi vahelisest suhtest. 155. Kinkelepingu mõiste kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. 156. Nimetage kasutuslepinguid: Rendi ja üürilepingud, liisinglepingud 157. Üüri- ja rendilepingu mõiste. Nende eristamine
2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. (www.riigiteataja.ee VÕS) Faktooringu klient on kohustatud teatama faktooringu võlgnikule nõude loovutamisest. Faktooringulepingut kasutatakse tihti panga ja kliendi vahelises suhtes. (ÕÕ 172) 155. Mis on kinkeleping? · VÕS § 259. Kinkelepingu mõiste 17 (1) Kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. (2) Kinkeks ei loeta teise isiku kasuks: 1) vara omandamisest hoidumist; 2) õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud;
Oluline on märkida, et kahepoolset pärimislepingut on kerge segi ajada abikaasade vastastikuse Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. testamendiga. Abikaasade vastastikuse testamendi puhul on tegemist ikkagi testamendipärase 32 33 Kinkelepingu kehtetuks tunnistamine saab toimuda juhul, kui see on sõlmitud Ühepoolsete ja kahepoolsete pärimislepingute mõisted on võetud H.Broxi tõlkeõpikust lepingujärgsele pärijale või annaku saajale kahju tekitamise eesmärgil. ning võivad olla eksitavad, kuna oma olemuselt on nad ühe- ja kahekülgsed lepingud.
Hageja on edastanud kostjale lepingust taganemise avalduse VÕS § 188 lg 1 kohaselt, järgides VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kolleegium juhib seejuures ringkonnakohtu tähelepanu, et taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, nagu on märgitud apellatsioonikohtu otsuses, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1). Et taganemise avaldus kehtiks ja lõpetaks VÕS § 188 lg 2 alusel kinkelepingu, peavad olema täidetud ka taganemise sisulised eeldused. Hageja peab tõendama, et tal oli lepingust taganemiseks õigus. Hageja enda esitatud asjaolude järgi peab ta tõendama, et taganemiseks õigustas teda mõni VÕS §-s 267 nimetatud alustest. Hageja ise on tuginenud VÕS § 267 p-le 1. 3-2-1-136-05, p 26-27, 33 (kasutuseelis elamu kasutamisest); Ojasoo esitas Kuksinovi vastu vastuhagi 18 648 krooni väljamõistmiseks talu juures kasutatud
annaabi.ee 
