Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kodanikuõpetuse kursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust tuleb poliitika mõiste ?
  • Mitmele inimesele aastas võib Vabariigi Valitsus eriliste teenete eest kodakondsuse anda ?
  • Milline oli Cicero arusaam riigist ?
  • Millal oli kiriku mõju ühiskonnale kõige tugevam ?
  • Mida tähendavad "riiklikud huvid" ?
  • Mida arvas Machiavelli poliitilisest võimust ?
  • Mille poolest on oluline valgustusajastu ?
  • Millal ja kus tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga ?
  • Missugune oli Muinas-Eesti haldusjaotus ?
  • Mida tähendas Balti erikord ?
  • Mis valdkonnad kuuluvad eelkõige föderatsiooni kompetentsi ?
  • Mis ajastust ja kellelt pärineb võimude lahususe põhimõte ?
  • Millised on riigivõimu tasandid võimude lahususe põhimõtte puhul ?
  • Miks on võimude lahususe põhimõte vajalik ?
  • Kes on presidentaalses riigis valitsusjuht ?
  • Kuidas valitakse president presidentaalsetes riikides ?
  • Kelle ees vastutab valitsus presidentaalsetes riikides ?
  • Kes moodustab valitsuse ja kellest sõltub valitsuse püsimine parlamentaarses riigis ?
  • Kes valib parlamentaarses riigis üldjuhul presidendi ?
  • Milline on presidendi funktsioon parlamentaarses riigis ?
  • Millest sõltub see, kes valib presidendi ?
  • Mis võib juhtuda, kui parlamendis pole ühel erakonnal selget enamust ?
  • Millistes maailmajagudes on rohkem parlamentaarseid ja millistes presidentaalseid riike ?
  • Millised erakonnad on Eesti Vabariigi Riigikogus koalitsioonis ja millised opositsioonis ?
  • Millised on Saksamaa suuremad erakonnad ?
  • Kuidas nimetatakse Saksamaa peaministrit ?
  • Mitu osariiki on USA-s ?
  • Kuidas ja mitme aasta järel valitakse USA president ?
  • Kellele kuulub USA-s sõja kuulutamise õigus, kuid milline on tegelikkus ?
  • Kellele kuulub Eestis kõrgeim võim ?
  • Kuidas rahvas võimu teostab ?
  • Kes on rahvas e hääleõiguslik kodanik ?
  • Missugune võim kuulub Eesti Riigikogule ?
  • Mitu liiget on Riigikogus ?
  • Mitme aasta järel ja mis kuus Riigikogu valimised toimuvad ?
  • Kes võivad Riigikokku kandideerida ?
  • Mida tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu ?
  • Kes võib saada Riigikogu asendusliikmeks ?
  • Mis on komisjon ?
  • Mis on fraktsioon ?
  • Kes juhivad Riigikogu ?
  • Mis on Riigikogu põhitöö ?
  • Milliseid kõrgeid riigiametnikke Riigikogu ametisse nimetab/hääletab ?
  • Millal rakendatakse Riigikogus salajast hääletamist ?
  • Missugust hääleenamust on seaduste vastuvõtmiseks tavaliselt vaja ?
  • Millal on vaja koosseisu hääleenamust ?
  • Kes võivad Eestis seadusi algatada ?
  • Kellele võib Riigikogu umbusaldust avaldada ?
  • Kes on olnud Eesti presidendid ?
  • Mis on presidendikandidaadiks saamise eeldused ?
  • Kui kauaks, kelle poolt ja missuguse häälte arvuga Eesti president valitakse ?
  • Kes valib presidendi siis, kui Riigikogu teda valida ei suuda ?
  • Missugune võim kuulub Eesti presidendile ?
  • Millist võimu teostab Vabariigi Valitsus ?
  • Kellest koosneb Vabariigi Valitsus ?
  • Mitu ministrit on Eesti valitsuses ?
  • Kes määrab peaministrikandidaadi ?
  • Kes otsustab, kas anda peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks ?
  • Millal astub valitsus tagasi ?
  • Kelle poliitikat viivad ellu maavalitsused ?
  • Mis on kohalike omavalitsuste üksused ?
  • Kuidas nimetakse kohalike omavalitsuste esinduskogusid ?
  • Missugusele õigussüsteemile Eesti õigussüsteem tugineb ?
  • Mida kujutab endast germaani õigussüsteem ja kus seda kasutatakse ?
  • Mida kujutab endast anglosaksi õigussüsteem ja kus seda kasutatakse ?
  • Mis on pretsedent ?
  • Missugune on põhiseaduse roll demokraatlikus riigis ?
  • Millal võeti vastu Eesti praegune põhiseadus ?
  • Kes võivad Eestis algatada põhiseaduse muutmise ?
  • Mida tähendab, et Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline ?
  • Kes on demokraatiates kõrgeima võimu kandja ?
  • Kuidas rahvas võimu teostab ?
  • Mis on demokraatlikud vabadused ?
  • Mis tagavad demokraatia püsimise ?
  • Millised on kodaniku võimalused osaleda ühiskonnaelus ?
  • Missugused kolm sektorit moodustavad demokraatliku ühiskonna ?
  • Mis iseloomustab sotsiaalseid gruppe ?
  • Mis on huvigrupid ?
  • Mis on survegrupid ?
  • Mis on huvi- ja survegruppide eesmärk ?
  • Miks on vaja valimisi ?
  • Mida tähendab, et demokraatlikud valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased ?
  • Missuguseid valimisõiguse piiranguid on olnud ajaloos ja tänapäeval ?
  • Millal ja kus said naised esmakordselt valimisõiguse ?
  • Missuguse valimissüsteemi järgi valitakse Eesti Riigikogu ?
  • Kes ei saa Riigikogu valimistel hääletada ?
  • Kui palju on kautsjon Riigikogu valimistel ?
  • Mida teeb valija valimisjaoskonnas ?
  • Missuguste kandidaatide poolt saab Riigikogu valimistel hääletada ?
  • Mitme aasta järel toimuvad kohalikud valimised ?
  • Kes saab hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel ?
  • Kuidas tekkis parem- ja vasakpoolsuse mõiste ?
  • Mis on sotsialistide loosung ja hümn ?
  • Miks tekkis sotsialistlik ideoloogia ?
  • Kuidas tekkis tsentrism ?
  • Mille järgi tänapäeval eristatakse parem- ja vasakerakondi ?
  • Millistele teemadele ja küsimustele keskenduvad tänapäeva sotsiaaldemokraadid ?
  • Missugust maksusüsteemi vasakerakonnad pooldavad ?
  • Kelle huve tänapäeva vasakerakonnad eelkõige esindavad ?
  • Millised põhimõtted on klassikalise liberalismi aluseks ?
  • Kuidas suhtuvad liberaalid vabaturumajandusse ?
  • Mille poolest erinevad liberaalid konservatiividest ?
  • Mida arvavad võrdsetest võimalustest ja inimese päritolust liberaalid ja konservatiivid ?
  • Millal hakkasid liberaalid mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse ?
  • Millised põhimõtted iseloomustavad konservatiivide majanduspoliitikat ?
  • Milline on liberaalide ja konservatiivide maksupoliitika ?
  • Milles avaldub konservatiivide traditsionalism ?
  • Milline on konservatiivide suhtumine kirikusse ?
  • Mida arvavad riigi sekkumisest majandusse liberaalid, sotsialistid ja konservatiivid ?
  • Miks tekkis uusparempoolsus ?
  • Kes on uusparempoolsuse tuntuimad esindajad ?
  • Millal tekkisid esimesed erakonnad ?
  • Mis on erakondade eesmärk ?
  • Missugused riigiametnikud ei tohi osaleda erakondade töös ?
  • Kelle huve on kaitsnud konservatiivsed erakonnad ?
  • Millised väärtusi kaitsevad kristlikud demokraadid ?
  • Mis on monetarism ?
  • Kelle huvide kaitsmiseks loodi liberaalsed erakonnad ?
  • Mida kaitsevad tänapäeva liberaalsed erakonnad eelkõige ?
  • Kuidas nimetatakse liberaalsete erakondade katuseorganisatsiooni ?
  • Millist Eesti erakonda võib nimetada liberaalseks ?
  • Mida pooldavad tänapäeva sotsialistlikud erakonnad ?
  • Kus on sotsiaaldemokraadid kõige kauem võimul olnud ?
  • Millisesse organisatsiooni kuuluvad sotsialistlikud erakonnad ?
  • Kuidas Eestis rikutakse õigusriigi põhimõtet ?
  • Kes valitseb riiki tegelikult, kui rahvas on kõrgeima võimu kandja ?
  • Milleks minna valima ?
  • Kuidas saan osaleda ühiskonnaelus ?
  • Millest sõltub see, mis ideoloogiat eelistada ?
  • Mis on riiklikud maksud ja kuhu need laekuvad ?
  • Mis on kohalikud maksud ja kuhu need laekuvad ?
  • Missugune asutus haldab riiklikke makse ?
  • Milliseid makse füüsiline isik maksma peab ?
  • Kui palju on praegu Eestis tulumaks ?
  • Kes on resident ?
  • Mis juhtudel ja mis kuupäevaks tuleb tuludeklaratsioon esitada ?
  • Kelle poolt ja millal kehtestati Euroopas esmakordselt proportsionaalne tulumaks ?
  • Kus kehtib astmeline tulumaks. Mis neid riike ühendab ?
  • Mille järgi kontrollitakse ravikindlustust ?
  • Mis on Euroopa ravikindlustuskaart ?
  • Missugune arstiabi on ravikindlustuseta inimesele tasuta ?
  • Kui suur on hambaravihüvitis ja kuidas seda taotleda ?
  • Kuidas saab vältimatut arstiabi ravikindlustusega inimene, kes viibib teises Euroopa Liidu liikmesriigis ?
  • Kuidas sotsiaalabi saada ?
  • Mis on toimetulekutoetuse arvutamise aluseks ja kuidas seda taotleda ?
  • Kui vanalt võib kandideerida kohalikku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu liikmeks ?
  • Mis juhtudel võib 15-18 a alaealine abielluda ?
  • Mitmesse erakonda võib üheaegselt kuuluda ?
  • Kui vanalt saab laps taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust ?
  • Mis vanuses meessoost Eesti kodanikke kutsutakse ajateenistusse ?
  • Mis vanuses ja asjaoludel võetakse alaealisi kriminaalvastutusele ?
  • Millise usundiga samastatakse Lääne tsivilisatsiooni ?
  • Missugune Euroopa riik on õigeusklik ?
  • Millal kujunes välja Lääne tsivilisatsioon ja millal see moderniseerus ?
  • Miks asutati NATO ?
  • Millised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on saanud NATO liikmeks ?
  • Mis on põhilised inimõigused ?
  • Kellel on inimõigused ?
  • Kellele kehtivad kodaniku- ja kellele inimõigused ?
  • Mis on Euroopa Nõukogu põhiülesanne ?
  • Kus asuvad Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohus ?
  • Millal Euroopa Nõukogu asutati ja mitu liikmesriiki seal on ?
  • Miks võeti vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ?
  • Missuguste õiguste kaitsele on konventsioon suunatud ?
  • Milliseid põhimõtteid peavad Euroopa Nõukogu liikmesriigid aktsepteerima ?
  • Missuguseid õigusi konventsioon ei taga ?
  • Kes on Eestit esindav kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus ?
  • Milliseid kaebusi võib Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitada ?
  • Mis juhul võib inimene Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda ?
  • Milliseid õigusi kaitseb Euroopa Sotsiaalharta ?
  • Mis õigused kuuluvad sotsiaalsete õiguste alla ?
  • Kes ja millal hakkasid esimesena rääkima Euroopa ühendamisest ?
  • Mis on olnud läbi ajaloo Euroopa ühendamise põhieesmärk ?
  • Missugused olid R. Coudenhove-Kalergi nägemused Euroopa ühendamisest ?
  • Kuidas muutus Euroopa I maailmasõja järel ?
  • Missuguse ettepaneku Euroopa ühendamiseks tegi Aristide Briand ?
  • Miks 1930. aastatel Euroopa ühendamine ebaõnnestus ?
  • Millal ja millise olulise ettepaneku tegi Winston Churchill ?
  • Millised Lääne-Euroopa riigid olid pärast II maailmasõda vaenujalal ?
  • Missugused parempoolsed diktatuurid Euroopas säilisid ?
  • Mida kujutas endast Trumani doktriin ja mille poolest oli see oluline ?
  • Miks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi Saksamaa ?
  • Miks on oluline Jean Monnet ?
  • Mida kujutas endast Schumani plaan ?
  • Millal tähistatakse Euroopa päeva ?
  • Mis oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise eesmärk ?
  • Mis riigid olid ESTÜ asutajaliikmed ?
  • Miks keeldus Suurbritannia ühinemast ?
  • Missugused ühendused asutati Rooma lepingutega ?
  • Mis olid nende eesmärgid ?
  • Kuidas oli kolme ühenduse koondnimi ?
  • Millised riigid liitusid 1973 ?
  • Millised riigid liitusid 1981 ja 1986 ?
  • Millised riigid liitusid 1995 ?
  • Millised riigid liitusid 2004 ?
  • Kui palju on Euroopa Liidu liikmesriike kokku ?
  • Mille poolest on oluline Maastrichti leping ?
  • Milliseid muutusi Maastrichti leping tähendas ?
  • Mis valdkondades on Euroopa Ühenduste koostöö kõige tihedam ?
  • Missugune integratsioon oli ühenduste algne ja missugune lõppeesmärk ?
  • Mida tähendab tolliliit ?
  • Miks tekkis Euroopas 1970. aastate algul majanduslangus ?
  • Mis sai seal ajal ühenduste keskseks probleemiks ?
  • Miks sai Lõuna-Euroopa riikide ühendamine võimalikuks ?
  • Miks otsustas Gröönimaa Euroopa Liidust välja astuda ?
  • Millele keskendus Euroopa Komisjoni president Jacques Delors ?
  • Mis riigile ja kelle eestvõttel on tehtud pretsedendituid tagasimakseid EL eelarvest ?
  • Mida kujutas endast Schengeni leping ja millal see sõlmiti ?
  • Mis riigid ja miks pole Schengeni lepinguga ühinenud ?
  • Millal ühineb Eesti kõige varem Schengeni viisaruumiga ?
  • Mida kujutas endast Ühtse Euroopa Akt ?
  • Millal hakkasid kehtima Euroopa Liidu 4 põhivabadust ?
  • Missugune Lääne-Euroopa poliitik on olnud juhtiv euroskeptik ?
  • Miks otsustasid Euroopa Liiduga ühineda Soome, Rootsi ja Austria ?
  • Millises riigis on euroreferendumil kaks korda "ei" öeldud ?
  • Millised riigid kuuluvad lisaks Euroopa Liidu riikidele Euroopa Majanduspiirkonda ?
  • Miks käivitati Phare abiprogramm ?
  • Mida kujutavad endast Kopenhaageni kriteeriumid ?
  • Millal tuli inimeste rahakotti euro ?
  • Millised vanad liikmesriigid pole eurole üle läinud ?
  • Millal ühineb Eesti prognooside kohaselt euroga ?
  • Miks peeti kümmet viimasena liitunud riiki sobivaks Euroopa Liiduga ühinema ?
  • Mis riigid on võimalikud tulevased liitujad ?
  • Mis linnades paikneb enamik Euroopa Liidu juhtorganeid ?
  • Kuidas erineb Euroopa Liidu juhtimine "tavalise" riigi juhtimisest ?
  • Mis on Euroopa Liidu seadusandlik ja mis täitevorgan ?
  • Kellest koosneb Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu ?
  • Mis valdkondade ministrid teevad rohkem koostööd ja miks ?
  • Keda nõukogu esindab ?
  • Kelle ettepanek on vältimatult vajalik, et nõukogu saaks otsuse teha ?
  • Kuidas on eesistumine seni toimunud ja kuidas hakkab toimuma ?
  • Millal saab Eesti Euroopa Liidu eesistujaks ?
  • Mis on eesistuja ülesanded ?
  • Missugune on Euroopa Komisjoni roll ?
  • Kuidas nimetatakse Euroopa Komisjoni liiget ja kui palju neid on ?
  • Kes on Euroopa Komisjoni president ?
  • Kes on Eesti esindaja Euroopa Komisjonis ?
  • Kes ja kui kauaks volinikud ametisse nimetab ?
  • Kes võib volinikke kontrollida ?
  • Kelle huvides volinikud tegutsevad ?
  • Keda esindab Euroopa Parlament ?
  • Kuidas ja kui kauaks Euroopa Parlamendi liikmed valitakse ?
  • Mitu valimisringkonda on Eestis europarlamendi valimistel ?
  • Mitu saadikut on Eestil europarlamendis ?
  • Mille järgi saadikud europarlamendis istuvad ?
  • Missugustel erakondadel on kõige suurem esindatus ?
  • Mis on europarlamendi põhiülesanded ?
  • Kellest koosneb Euroopa Ülemkogu ?
  • Mida kujutavad endast Euroopa Liidu kolm sammast ?
  • Mille vastu võideldakse kolmanda samba all ?
  • Kes teeb Euroopa Liidu eelarve projekti ja kes peavad selle heaks kiitma ?
  • Millele vastavad riikide rahaeraldised ?
  • Mis on Euroopa Liidu põhilised tuluallikad ?
  • Mis on kaks Euroopa Liidu suuremat kuluallikat ?
  • Kes on Euroopa Liidu kodanik ?
  • Missugused õigused annab Euroopa Liidu kodakondsus ?
  • Kui palju on Euroopa Liidu ametlikke keeli ?
  • Miks kutsuti kokku Euroopa Tuleviku Konvent ?
  • Missugused valdkonnad on Euroopa Liidu pädevuses ?
  • Missugused valdkonnad ei kuulu Euroopa Liidu kompetentsi ?
  • Milline näeb välja Euroopa Liidu lipp ?
  • Millal esitas Eesti taotluse ühinemiseks Euroopa Liiduga ?
  • Kui kaua kestsid Eesti ja Euroopa Liidu ühinemiskõnelused ?
  • Kui suur oli eurotsooni tööpuudus 2003. a ?
  • Millised riigid ja miks olid tööjõu vaba liikumise kõige suuremad vastased ?
  • Kust pärineb enamik Euroopa Liidu võõrtöölistest ?
  • Mis on Euroopa Liidu neli põhivabadust ?
  • Mis on tolliliidu ja vabakaubanduspiirkonna vahe ?
  • Mida on vaja kuni 3-kuusel teises liikmesriigis viibimisel ?
  • Mida kujutab endast Euroopa Liidu kodaniku elamisluba ja kuidas seda saada ?
  • Missugused õigused on Euroopa Liidu kodanikul seoses töö saamisega teises liikmesriigis ?
  • Missuguseid avaliku sektori töökohti võib teise liikmesriigi kodanik taotleda ?
  • Missuguseid avaliku sektori töökohti ei või teise liikmesriigi kodanik taotleda ?
  • Kui kaua võib kesta tööjõu vaba liikumise üleminekuperiood ?
  • Mida on Eesti kodanikel praegu enamikku vanadesse liikmesriikidesse tööleminekuks vaja ?
  • Missugused vanad liikmesriigid võtavad uute liikmesriikide kodanikke tööle piiranguteta ?
  • Missuguste kutsealade diplomeid tunnustatakse Euroopa Liidus automaatselt ?
  • Mis on reguleeritud kutseala ?
  • Millised õigused on töötutel seoses tööotsimisega teises liikmesriigis ?
  • Millistel elualadel on teistes liikmesriikides suurem lootus tööd leida ?
  • Kuidas maksab teises liikmesriigis töötav inimene sotsiaalmaksu ?
  • Missuguse riigi maksuseadustele teises liikmesriigis töötav inimene allub ?
  • Missugused maksud on Euroopa Liidus ühtlustatud ja missugused mitte ?
  • Keda loetakse Euroopa Liidu kodaniku pereliikmeks ?
  • Mida tähendab ühtne turg, mis on selle olulisemad põhimõtted ?
  • Mida tähendavad "kolmandad riigid" ?
  • Missugune on Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika ?
  • Kes sõlmib kaubanduslepinguid teiste riikidega ?
  • Mis toodetel on kõige kõrgemad tollimaksud ?
  • Milles avaldub kolmandate riikide erinev kohtlemine Euroopa Liidu poolt ?
  • Mille eksporti Euroopa Liit reguleerib ?
  • Mis muutus Eesti väliskaubanduses seoses Euroopa Liitu astumisega ?
  • Millistest riikidest on praegu raskem importida ?
  • Milliste kaubagruppide hinnad liitumise tõttu tõusid ?
  • Mis märk on CE ?
  • Kui kaua võib kehtida Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus ?
  • Miks tõsteti Eestis aktsiisimakse ?
  • Miks on tubaka ja kange alkoholi aktsiis Euroopa Liidus kõrged ?
  • Millele võib Euroopa Liidus kehtida alandatud käibemaksumäär ?
  • Kui palju on Euroopa Liidu minimaalne käibemaksumäär ?
  • Kellest sõltub Eesti maksukoormus põhiliselt ?
  • Kus on inimõigustega probleeme ?
  • Millised on Euroopa Liiduga liitumise negatiivsed mõjud ?
 
Säutsu twitteris

Kodanikuõpetus II kursusele


RIIK
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon , mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste ( status – ladina k ‘ seisukord , seisund, olukord’ → inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka ‘ kodanikkond ’, ‘kodanikkonna osavõtt linnriigi elust’ → poliitika) , civitas (ladina ‘linn’, ‘kodanikkond’) ning res publica (ladina ‘avalikud asjad’, ‘poliitika’). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine.

Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees.
Peab olema kolm põhitunnust:
  • maa-ala ehk territoorium
  • rahvas e elanikkond
    Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
    Välismaalased
    Kodakondsuseta isikud
    Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad)
    Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus – laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased.
    b) jus solis e päikeseõigus – laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina-Ameerikas.
    Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
    Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas.
    Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes.
  • iseseisev (suveräänne) riigivõim – ladina k supremus – ‘kõrgeim, ülim’. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus.

    Riikluse ajaloost

    Vana-Kreeka ja Vana- Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte ( patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega ( polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet “õigus”, see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet “seadus”, mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest , poliitika, õiguse ja õigluse samasusest.
    Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas külaühiskonnas elamine. Asemele tuli ühiskond, mis koosnes vähestest vabadest feodaalisandatest ja suurest arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale , kelle esindajaks maa peal oli paavst . Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine.
    14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised ( reformatsioon ). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad
    Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli . Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks “riik”. Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d’état (‘riiklikud huvid’).
    18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus.
    Jean- Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on “Ühiskondlik leping”. Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku.

    EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE

    Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda , ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa kroonika andmeil korraldati Raikkülas iga-aastasi ühisnõupidamisi (parlamendilaadne).
    13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide , nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon. Ühisküsimusi lahendati konsensuse alusel Liivimaa üldistel maapäevadel, kus talurahva esindajad ei osalenud. Eestlased säilitasid isikliku vabaduse ja relvakandmisõiguse 1507. a-ni.
    Liivi sõjas (1558-1583) Vana-Liivimaa konföderatsioon purustati, ordu- ja piiskopiriigid kadusid, nende vasallid ühinesid Poola, Rootsi ja Taani ülemvõimu all mõisnike koondisteks – rüütelkondadeks. Kohaliku aadli seisuslikel privileegidel põhinevat autonoomset omavalitsussüsteemi hakati nimetama Balti erikorraks, see säilis ka Vene võimu all (alates 1710). Pärast 1917. a Veebruarirevolutsiooni oli Venemaa Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia . Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolshevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolshevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon . 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.

    RIIGIKORRALDUSE VORMID

    Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad ; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana . Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar.
    Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.
    Ühtne e unitaarriik – sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus , tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia).
    Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus , võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus.
    Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse , välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina , Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada , Šveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus.
    Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust.
    Nt SRÜ, NATO , Euroopa Liit
    Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia , Uus- Meremaa , Bahama saared).
    ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS
    Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus.
    Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse:
    1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid ;
    2. garanteeritud kodanikuõigusi;
    3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil;
    4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule;
    5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele;
    6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest.
    Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia.
    Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu ( parlament , Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega – seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel.

    RIIGIVORMID


    Monarhia (kreeka k – ‘ainuvalitsus’) - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser , vürst, sultan ). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: “Riik - see olen mina.”
    Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim. Põhiseaduse asemel kasutatakse siiani koraani, erakonnad pole lubatud, kohalikud valimised korraldati esmakordselt 2005. a ja need polnud vabad valimised. Ka Araabia Ühendemiraadid, Brunei sultaniriik Kagu-Aasias Vaikse ookeani saarestikus, Katar , Omaan.
    Piiratud monarhiad
    Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg , Monaco, Kuveit
    Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania , Belgia, Holland , Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia .
    Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel – tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil.
  • Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto , kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole.
  • Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta varem või hiljem otsima põhiseadusest võimalusi, et tunda end õigustatuna ja kohustatuna ise riiki juhtima . Otsevalimine eeldab valimiskampaaniat, see soodustab valiku langemist populistide kasuks, kes ei pruugi oma lubadusi täita. Lubaduste jagamine tähendaks, et presidendi võimupiirid on laiemad ja tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise.
    Parlamentaarsed riigid on nt Island , Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa
    Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada:
    1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia
    2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust , valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad.
    Opositsioonvastasrind , erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid.
    Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992)

    POLIITILISED REŽIIMID

    Režiim on valitsemisviis.
    Demokraatia
    Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe . Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.
    Diktatuur Seadustega piiramatu ainuvalitsus. Valitseja võim on piiramatu ega toetu rahva enamuse tahtele. Võimukasutus on täiesti suvaline , puudub igasugune õiguslik süsteem. Kodanikuõigused on piiratud või puuduvad. Nt USA kukutatud Saddam Husseini režiim Iraagis ja Talibani režiim Afganistanis. Mõned autorid käsitlevad diktatuuri mõistet nii, nagu eespool toodud, ja käsitlevad ka autokraatiat ja totalitarsmi eraldi režiimidena, mõned jagavad diktatuurid eraldi autokraatiaks ja totalitarismiks e autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks.
    Autokraatia e isevalitsus
    Võimukasutaja tegutseb kodanike enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Valitseja(d) ise ei pea seadustest kinni, ka seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega. 1930. aastail oli Euroopas hulk autoritaarseid režiime, ka 1934. a K. Pätsi kehtestatud “vaikiv ajastu”. Iseloomustab praegu vähem arenenud maid, nt enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan , Kõrgõstan, Kasahstan , Tadžikistan.
    Totalitarism
    Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat , kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile . Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon . Kehtib range tsensuur , info levik on piiratud. Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid (politseiriik). Totalitaarses ühiskonnas monopoliseerib üks poliitiline partei, indiviid või indiviidide grupp poliitilise võimu ja keelustab opositsiooni tegevuse. Teisitimõtlejaid represseeritakse. Ühiskonna muutumine totalitaarseks saab tavaliselt alguse valitava parlamendi laialisaatmisest ja teiste poliitiliste parteide keelustamisest. Võib eristada nelja totalitarismi põhivormi.
    Kommunistlik totalitarism on totalitaarne diktatuur kommunistliku suunitlusega riikides. Teokraatlik ehk religioosne totalitarism on omane näiteks islamiriikidele, kus üks partei, grupp või indiviid on monopoliseerinud võimu ja juhib riiki lähtudes religioossetest põhimõtetest. Hõimliku totalitarismiga on tegu juhul, kui poliitiline partei, mis esindab teatud etnilise grupi (see ei tarvitse olla riigis enamuses) huve, monopoliseerib võimu. See on omane eeskätt Aafrika riikidele, mille riigipiirid kajastavad kolonistide poolt määratud administratiivseid piire, mitte aga hõimude ja rahvusgruppide paiknemist. Parematiivalise totalitarismi eripäraks on see, et selle diktatuuri tingimustes on üldjuhul lubatud individuaalne majanduslik vabadus, kuid piiratud individuaalne poliitiline vabadus, põhjendusega, et see viiks kommunismi tekkimisele.
    Tänapäeval arengumaades (Aafrikas, Aasias ja vähem Ladina-Ameerikas, nagu kommunistlikud Kuuba , Põhja-Korea, teokraatlik Saudi Araabia, Türkmenistan, kus nt on keelatud salvestatud muusika kuulamine ja meestel pikad juuksed). Enamasti on tegu sõjaväelise riigipöörde teel võimule tulnud režiimidega.
    Olid nt Stalini NL, Hitleri Saksamaa, Mao Zedongi Hiina, Ceaucescu Rumeenia .

    VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL

    Läti

    Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 3 aastaks, on 100-liikmeline. President valitakse Seimi poolt samuti 3 aastaks vähemalt 51 saadiku poolthäälega. Teda võib tagandada Seimi 2/3 enamusega. President kuulutab seadusi välja ja määrab valitsuse moodustaja.

    Leedu

    Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. U 80 % elanikest on leedulased. Iseseisvus kuulutati välja juba enne N Liidu lagunemist. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi. Seadusandlik võim kuulub Seimile. Seimi 141 saadikut valitakse 4 aastaks. Valitsus kannab Seimi ees poliitilist vastutust. President valitakse otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhimõttel 5 aastaks, tema ülesannete ring on laiem kui Eestis.

    Rootsi

    Parlamentaarne kuningriik, unitaarriik. Parlamendis (Riigipäev e Riksdag) on 349 liiget, valitakse 3 aastaks. Erakonna registreerimisel on nõutav vähemalt 1500 liikme olemasolu. Riigipäev on üsna killustatud. Vastuvõetud seadused ei vaja valitsuse- või riigipeapoolset väljakuulutamist, Riigipäev kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Kuningas on esindusülesannetes riigipea (Karl XVI Gustav).

    Saksamaa Liitvabariik

    Parlamentaarne vabariik. Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines.
    Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (= peaminister ) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler . Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt.
    USA
    Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn. Igal osariigil on oma põhiseadus, parlament, valitsus eesotsas kuberneriga ning oma kohtukorraldus . Põhiseadus alates 1787. Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president, kohtuvõimu kohtud. USA Kongress koosneb Esindajatekojast (iga osariik esindatud vastavalt rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget).
    Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised).
    Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid , mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust , puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid.
    Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega.
    President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks. Ennetähtaegseid valimisi ei toimu. Presidendil pole õigust Kongressi kodasid laiali saata ja erakorralisi valimisi korraldada. Kui president sureb , tagasi astub või tagandatakse, asendab teda ülejäänud ametiaja lõpuni asepresident. Kui uus president on teisest parteist, vahetatakse kõrgemaid ametnikke kümnete tuhandete kaupa välja. Sõja kuulutamise õigus kuulub üksnes Kongressile, põhiseadus lubab presidendil relvajõude Kongressi otsuseta kasutada üksnes erandkorras , kuid sellest on saanud reegel (Kongress on sõja kuulutanud 5 korral, presidendid alustanud sõjalisi operatsioone ametliku sõjakuulutuseta u 200 korral). USA kõrgeimal föderaalkohtul – Ülemkohtul – on üsna suur mõjuvõim.
    RIIGIORGANID
    Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt : valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18-aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll , õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur , maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank.
    Riigikogu
    Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist.
    Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte järgi neljaks aastaks. Valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed , hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamisel ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites. Riigikogu liige on puutumatu . Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Ka ei tohi riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liikme volitused lõpevad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.
    Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega tema asumisel mõnda teise riigiametisse; teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.
    RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu -, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest.
    Riigikogu:
    • võtab vastu seadusi ja otsuseid;
    • otsustab rahvahääletuse korraldamise;
    • valib vabariigi presidendi;
    • ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
    • annab peaministri kandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks;
    • nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja;
    • nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
    • nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
    • otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
    • võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
    • esineb avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
    • kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
    • otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile;
    • kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra;
    • kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.

    Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku:
    • algatamine;
    • arutamine ja vastuvõtmine;
    • väljakuulutamine.

    Seaduste (eelnõude) algatamise õigus on:
    • Riigikogu fraktsioonidel;
    • Riigikogu liikmetel;
    • Riigikogu komisjonidel;
    • Vabariigi Valitsusel

    Enamiku eelnõudest esitab valitsus. Esitatud eelnõule määrab riigikogu juhatus juhtivkomisjoni, mis korraldab eelnõu arutamist. Eelnõu tekst koos esitaja seletuskirjaga jaotatakse enne täiskogus arutamist riigikogu liikmetele välja. Täiskogus peab eelnõu enne lõpphääletamist läbima kuni kolm lugemist, kusjuures teist ja kolmandat lugemist võidakse ka veel mitu korda katkestada ning igal lugemisel hääletatakse läbi esitatud parandusettepanekud.
    Hääletamine on avalik. Salajast hääletamist rakendatakse ainult ametiisikute nimetamisel ja valimisel. Kvoorumi ehk teatud arvu RK liikmete hääletusel osalemise nõuet pole. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kohalolijate hääleenamust, va põhiseaduses sätestatud juhud, kus on vaja koosseisu hääleelamust e 51 häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.
    Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks.
    Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse, kel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi. Kui vaidlusalune seadus aga Riigikohtu arvates vastab põhiseadusele, peab vabariigi president seaduse ikkagi välja kuulutama. Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas.
    Riigikogu võib avaldada umbusaldust ühele ministrile, valitsusele või peaministrile otsusega, mille poolt hääletab riigikogu koosseisu enamus. Valitsus omakorda võib siduda tema poolt esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub valitsus tagasi.
    Vabariigi president
    EV presidendid on olnud Konstantin Päts ( 24. aprill 1938-1940), Lennart Meri (1992-2001), Arnold Rüütel (alates 8. okt 2001).
    Vabariigi presidendi kandidaadiks võib saada sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Tema ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. President valitakse Riigikogu poolt viieks aastaks salajasel hääletamisel ja mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 riigikogu liiget e 2/3 RK koosseisust. Kui ükski kandidaat nõutavat hääleenamust ei saa, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat hääleenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku Vabariigi Presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati . Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi.
    Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus.
    Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi president on Eesti riigipea, kelle ametikoht on suuresti sümboolne. Ta on tasakaalustav vahevõim. Presidendi ülesandeid:
    • esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
    • nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad ;
    • kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
    • kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
    • algatab põhiseaduse muutmist;
    • nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid;
    • nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
    • nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ;
    • teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
    • annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
    • vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;

    Presidendi ametikoht eeldab neutraalsust, seega peab valituks osutunu oma poliitilise kuuluvuse peatama.
    Ligi pooltes parlamentaarriikides valitakse president kaudselt (näit Läti, Ungari, Kreeka, Eesti jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel (näit USAs valib presidendi siiski valijameeste kogu).

    Õigus- ja kohtusüsteem

    Mõiste “õigus” tuleb ladina keelest ja on sealt levinud euroopa kultuuri. Eesti õigussüsteem tugineb germaani e saksa õigussüsteemile, mis on kujunenud rooma õigusest. Seda iseloomustavad mitmesugused keerukad ja aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks (dokumentide ja isikute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatud, avalikud registrid juriidiliste isikute alustamiseks ja lõpetamiseks). Õigusemõistmine tugineb seadustele . Seda süsteemi kasutatakse ka enamikus Ida-Euroopa maades, Põhjamaades, Austrias , Šveitsis, Taiwanil, Türgis.
    Anglosaksi õigussüsteem kehtib eeskätt maades, kus kõneldakse inglise keeles. Seda iseloomustavad õigusaktide suur hulk, koodeksite e seadustike puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus ja rooma õiguse vähene mõju. Kohus võib ise õigust luua, kui ükski varasem õigusakt arutusel olevat asja ei reguleeri. Kohtuotsus omandab sel juhul seaduse jõu, sest sellega on loodud pretsedent, mida analoogsete juhtude puhul hakkavad järgima ka kõik teised kohtud. Kui Mandri-Euroopa jurist peab pähe õppima seadusi, siis Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune on süüdi või mitte, neid on tavaliselt 12 ja nad valitakse hääleõiguslike kodanike hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel määrab kohtunik karistuse. Vandemehi kasutatakse ka Mandri-Euroopas. Euroopa Liidu liikmesriikides kasvab Euroopa Liidu õiguse osatähtsus.
    Islamimaailmas kasutatakse islami õigust e šariaati, mis reguleerib inimeste elu palju rohkem, nt söömist, riietumist, usukommete täitmist jne. Kriminaalõigus on üsna arhailine, karistustena kasutatakse nt käe maharaiumist ja kividega surnuksloopimist. Islamiseadusi peavad muhameedlased järgima üle maailma.

    Põhiseadus

    Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus mahutab endas eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võivad Riigikogule arutamiseks esitada kas vähemalt 1/5 riigikogu liikmetest või siis vabariigi president. Põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmiseks on kaks võimalust:

    • rahvahääletuse teel, kuid selle läbiviimise otsustab riigikogu;
    • kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt - sel juhul peab Riigikogus vähemalt 51 häälega vastuvõetud eelnõu saama järgmises Riigikogus vähemalt 3/5 koosseisu toetuse.

    Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused:
    • võrdsus seaduse ees;
    • õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral;
    • õigus elule;
    • kellegi au ega head nime ei tohi teotada;
    • kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt;
    • õigus vabale eneseteostamisele;
    • isikupuutumatus : kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
    • kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust;
    • õigus tervise kaitsele;
    • õigus kuuluda ühinguisse,
    • omandipuutumatus;
    • kodupuutumatus;
    • liikumisvabadus;
    • usuvabadus ;
    • õigus oma autoriõiguste kaitsele;
    • kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast;
    • sõnavabadus;
    • koosolekuvabadus.
    Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene:
    • ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel);
    • ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele;
    • ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda;
    • kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda andmeid tema veendumuste kohta;
    • vähemalt 18aastasel kodanikul on õigus osaleda riigikogu valimistel ja rahvahääletusel;
    • vähemalt 21aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku ja vähemalt 40aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks.
    Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal.
    Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud.
    Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel.
    Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus . Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist).
    Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
    Esimese astme kohtute peale saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tartus, Tallinnas ja Rakveres).
    Riigikohus
    Teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (asub Tartus).
    Arutatakse tavaliselt seda, kas ringkonnakohus kohaldas karistuse määramisel seadust õigesti ja pidas kinni protseduurireeglitest. Riigikohus võib jätta otsuse muutmata, seda muuta või tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik.
    [Eesti vabariigis mõistab õigust kohus. Kohtualune ei pea oma süütust tõestama. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, mingi teine võim seda karmistada ei saa.]

    DEMOKRAATIA PÕHIIDEED

    [Demokraatia on selline leiutis , mis tagab meile sellise valitsuse, mille me oleme ära teeninud .
    G. B. Shaw ]
    Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik- Kreekast .
    Timokraatia ‘varanduslik
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kodanikuõpetuse kursus #1 Kodanikuõpetuse kursus #2 Kodanikuõpetuse kursus #3 Kodanikuõpetuse kursus #4 Kodanikuõpetuse kursus #5 Kodanikuõpetuse kursus #6 Kodanikuõpetuse kursus #7 Kodanikuõpetuse kursus #8 Kodanikuõpetuse kursus #9 Kodanikuõpetuse kursus #10 Kodanikuõpetuse kursus #11 Kodanikuõpetuse kursus #12 Kodanikuõpetuse kursus #13 Kodanikuõpetuse kursus #14 Kodanikuõpetuse kursus #15 Kodanikuõpetuse kursus #16 Kodanikuõpetuse kursus #17 Kodanikuõpetuse kursus #18 Kodanikuõpetuse kursus #19 Kodanikuõpetuse kursus #20 Kodanikuõpetuse kursus #21 Kodanikuõpetuse kursus #22 Kodanikuõpetuse kursus #23 Kodanikuõpetuse kursus #24 Kodanikuõpetuse kursus #25 Kodanikuõpetuse kursus #26 Kodanikuõpetuse kursus #27 Kodanikuõpetuse kursus #28 Kodanikuõpetuse kursus #29 Kodanikuõpetuse kursus #30 Kodanikuõpetuse kursus #31 Kodanikuõpetuse kursus #32 Kodanikuõpetuse kursus #33 Kodanikuõpetuse kursus #34 Kodanikuõpetuse kursus #35 Kodanikuõpetuse kursus #36 Kodanikuõpetuse kursus #37 Kodanikuõpetuse kursus #38 Kodanikuõpetuse kursus #39 Kodanikuõpetuse kursus #40 Kodanikuõpetuse kursus #41 Kodanikuõpetuse kursus #42 Kodanikuõpetuse kursus #43 Kodanikuõpetuse kursus #44 Kodanikuõpetuse kursus #45 Kodanikuõpetuse kursus #46 Kodanikuõpetuse kursus #47 Kodanikuõpetuse kursus #48 Kodanikuõpetuse kursus #49 Kodanikuõpetuse kursus #50 Kodanikuõpetuse kursus #51 Kodanikuõpetuse kursus #52 Kodanikuõpetuse kursus #53 Kodanikuõpetuse kursus #54
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 123 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tinksju Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    32
    doc
    Ühiskonnaõpetus II kursusele
    62
    doc
    Ühiskonna riigieksami kokkuvõte
    34
    doc
    Kodanikuõpetus III kursusele
    56
    doc
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA
    67
    doc
    Ühiskonna konspekt riigieksamiks
    62
    docx
    Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012
    49
    docx
    ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA-NÜÜDISÜHISKOND
    44
    doc
    Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun