Kodanikuõpetuse kursus (0)

Riikluse ajaloost

EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE

RIIGIKORRALDUSE VORMID

RIIGIVORMID

POLIITILISED REŽIIMID

VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL

Läti

Leedu

Rootsi

Saksamaa Liitvabariik

• võtab vastu seadusi ja otsuseid;
  
• otsustab rahvahääletuse korraldamise;
  
• valib vabariigi presidendi;
  
• ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
  
• annab peaministri kandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks;
  
• nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja;
  
• nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
  
• nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
  
• otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
  
• võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
  
• esineb avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
  
• kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
  
• otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile;
  
• kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra;
  
• kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.
  

• algatamine;
  
• arutamine ja vastuvõtmine;
  
• väljakuulutamine.
  

• Riigikogu fraktsioonidel;
  
• Riigikogu liikmetel;
  
• Riigikogu komisjonidel;
  
• Vabariigi Valitsusel
  

• esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
  
• nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad ;
  
• kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
  
• kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
  
• algatab põhiseaduse muutmist;
  
• nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid;
  
• nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
  
• nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ;
  
• teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
  
• annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
  
• vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;
  

Õigus- ja kohtusüsteem

Põhiseadus

Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus mahutab endas eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võivad Riigikogule arutamiseks esitada kas vähemalt 1/5 riigikogu liikmetest või siis vabariigi president. Põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmiseks on kaks võimalust:

• rahvahääletuse teel, kuid selle läbiviimise otsustab riigikogu;
  
• kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt - sel juhul peab Riigikogus vähemalt 51 häälega vastuvõetud eelnõu saama järgmises Riigikogus vähemalt 3/5 koosseisu toetuse.
  

• võrdsus seaduse ees;
  
• õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral;
  
• õigus elule;
  
• kellegi au ega head nime ei tohi teotada;
  
• kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt;
  
• õigus vabale eneseteostamisele;
  
• isikupuutumatus : kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
  
• kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust;
  
• õigus tervise kaitsele;
  
• õigus kuuluda ühinguisse,
  
• omandipuutumatus;
  
• kodupuutumatus;
  
• liikumisvabadus;
  
• usuvabadus ;
  
• õigus oma autoriõiguste kaitsele;
  
• kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast;
  
• sõnavabadus;
  
• koosolekuvabadus.
  

• ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel);
  
• ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele;
  
• ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda;
  
• kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda andmeid tema veendumuste kohta;
  
• vähemalt 18aastasel kodanikul on õigus osaleda riigikogu valimistel ja rahvahääletusel;
  
• vähemalt 21aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku ja vähemalt 40aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks.
  

DEMOKRAATIA PÕHIIDEED

• Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
  
• Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
  
• Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
  
• Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt.
  
• Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
  
• Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.
  
• Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
  
• Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim.
  

• Üldine kirjaoskus .
  
• Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik.
  
• Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid.
  
• Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine.
  
• Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:
  

• rahva suveräänsus;
  
• valitsemine valitsetavate nõusolekul;
  
• enamuse võim;
  
• vähemuse õigused;
  
• põhiliste inimõiguste tagamine;
  
• vabad ja ausad valimised;
  
• võrdsus seaduste ees;
  
• korrakohane õigusemõistmine;
  
• põhiseadusega piiratud riigivõim;
  
• sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism ;
  
• sallivuse , pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.
  

Demokraatlikke valimisi iseloomustavad järgmised tunnused:

Valimissüsteemid
Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist.

• ringkondade kaupa,
  
• üleriigiliste koondnimekirjadena.
  

Poliitilised voolud e ideoloogiad

Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses

Klassikaline liberalism

I Majanduspoliitika

II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse

Neokonservatism, uusparempoolsus

Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni.
Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust kümnetes kordades, tekkisid sotsiaalsed probleemid, nagu suur tööpuudus, kodutus, sotsiaalkulutused panid valitsustele suure koorma, inflatsioon kasvas järjest. See pani pöörduma konservatiivse ideoloogia poole. Neokonservatismi tuntuimad järgijad olid USA president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Nad lähtusid klassikalise liberalismi ideedest. Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja sotsiaalkindlustussüsteemis, on vastu sotsiaalprogrammidega kaasnevatele kõrgetele maksudele ja riikliku bürokraatia kasvule. Toetavad eraomandust ja turumajandust ning traditsioonilisi väärtusi (perekond, religioon, rahvusriik jm), peavad tähtsaks töökust ja kokkuhoidlikkust. Samuti kuuluvad nende hulka religioossed fundamentalistid ja abortide keelustamise eest võitlejad.

• ametlik ideoloogia;
  
• üks, eliidi juhitav massipartei ;
  
• terroristlik politseikontrollisüsteem;
  
• täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle;
  
• relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile);
  
• tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus.
  

ERAKONNAD

Organisatsioonilise ülesehituse järgi

Parteide arv

KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE

Eesti kodanikule vajalik teave

MAKSUD, RAVIKINDLUSTUS , SOTSIAALHOOLEKANNE, VANUSEST SÕLTUVAD ÕIGUSED, KOHUSTUSED, VABADUSED, PIIRANGUD

Maksud

Tulumaks mujal

Sotsiaalhoolekanne

Vanusest sõltuvad õigused, kohustused, vabadused, piirangud

Kodanikuõigused ja kohustused

Õigus

EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST

EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE

Euroopa Liidu juhtimisstruktuur

Juhtorganid paiknevad Strasbourgis, Luxembourgis, Brüsselis

Euroopa Liidu Nõukogu e Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu

Tulud

Kulud

• kuidas muuta EL-i demokraatlikumaks ja tema tööd läbipaistvamaks;
  
• kuidas lihtsustada otsuste tegemise protsessi;
  
• kuidas jaotada võimu EL-i enda institutsioonide, samuti liikmesriikide ja vastavate regionaalsete organite vahel;
  
• milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil;
  
• kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks.
  

• president Valéry Giscard d´Estaing;
  
• asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene;
  
• 15 liikmesriikide valitsuse esindajat – üks igast liikmesriigist;
  
• 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat – kaks igast liikmesriigist;
  
• 16 Euroopa Parlamendi esindajat;
  
• 2 Euroopa Komisjoni esindajat.
  

Eesti kronoloogia EL-iga liitumisel

Üleminekuperioodid ja erandid

Tööjõud

Euroopa Liidu 4 põhivabadust

Teises liikmesriigis elamine

Teises liikmesriigis töötamine

Ühtne turg ja tollid

Kaubandus ühtsel turul

EL sotsiaalpoliitika

II kursuse kodanikuõpetuse küsimused

Riik, kodakondsus

Riigiorganid

Ideoloogiad

Erakonnad

Arutlusteemad

III kursuse kodanikuõpetuse küsimused

Eesti kodanikule vajalik teave

Lääne tsivilisatsioon, inimõigused, rahvusvahelised koostööorganisatsioonid ja konventsioonid

Euroopa ühenduste idee ja tekkimine

Eurointegratsiooni laienemine ja süvenemine

Euroopa Liidu juhtimisstruktuur

Euroopa Liidu eelarve, kodakondsus, põhiseaduslik leping

Arutlusteemad