Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kodanikuõpetuse kursus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kust tuleb poliitika mõiste?
  • Mitmele inimesele aastas võib Vabariigi Valitsus eriliste teenete eest kodakondsuse anda?
  • Milline oli Cicero arusaam riigist?
  • Millal oli kiriku mõju ühiskonnale kõige tugevam?
  • Mida tähendavad "riiklikud huvid"?
  • Mida arvas Machiavelli poliitilisest võimust?
  • Mille poolest on oluline valgustusajastu?
  • Millal ja kus tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga?
  • Missugune oli Muinas-Eesti haldusjaotus?
  • Mida tähendas Balti erikord?
  • Mis valdkonnad kuuluvad eelkõige föderatsiooni kompetentsi?
  • Mis ajastust ja kellelt pärineb võimude lahususe põhimõte?
  • Millised on riigivõimu tasandid võimude lahususe põhimõtte puhul?
  • Miks on võimude lahususe põhimõte vajalik?
  • Kes on presidentaalses riigis valitsusjuht?
  • Kuidas valitakse president presidentaalsetes riikides?
  • Kelle ees vastutab valitsus presidentaalsetes riikides?
  • Kes moodustab valitsuse ja kellest sõltub valitsuse püsimine parlamentaarses riigis?
  • Kes valib parlamentaarses riigis üldjuhul presidendi?
  • Milline on presidendi funktsioon parlamentaarses riigis?
  • Millest sõltub see kes valib presidendi?
  • Mis võib juhtuda kui parlamendis pole ühel erakonnal selget enamust?
  • Millistes maailmajagudes on rohkem parlamentaarseid ja millistes presidentaalseid riike?
  • Millised erakonnad on Eesti Vabariigi Riigikogus koalitsioonis ja millised opositsioonis?
  • Millised on Saksamaa suuremad erakonnad?
  • Kuidas nimetatakse Saksamaa peaministrit?
  • Mitu osariiki on USA-s?
  • Kuidas ja mitme aasta järel valitakse USA president?
  • Kellele kuulub USA-s sõja kuulutamise õigus kuid milline on tegelikkus?
  • Kellele kuulub Eestis kõrgeim võim?
  • Kuidas rahvas võimu teostab?
  • Kes on rahvas e hääleõiguslik kodanik?
  • Missugune võim kuulub Eesti Riigikogule?
  • Mitu liiget on Riigikogus?
  • Mitme aasta järel ja mis kuus Riigikogu valimised toimuvad?
  • Kes võivad Riigikokku kandideerida?
  • Mida tähendab et Riigikogu liige on puutumatu?
  • Kes võib saada Riigikogu asendusliikmeks?
  • Mis on komisjon?
  • Mis on fraktsioon?
  • Kes juhivad Riigikogu?
  • Mis on Riigikogu põhitöö?
  • Milliseid kõrgeid riigiametnikke Riigikogu ametisse nimetabhääletab?
  • Millal rakendatakse Riigikogus salajast hääletamist?
  • Missugust hääleenamust on seaduste vastuvõtmiseks tavaliselt vaja?
  • Millal on vaja koosseisu hääleenamust?
  • Kes võivad Eestis seadusi algatada?
  • Kellele võib Riigikogu umbusaldust avaldada?
  • Kes on olnud Eesti presidendid?
  • Mis on presidendikandidaadiks saamise eeldused?
  • Kui kauaks kelle poolt ja missuguse häälte arvuga Eesti president valitakse?
  • Kes valib presidendi siis kui Riigikogu teda valida ei suuda?
  • Missugune võim kuulub Eesti presidendile?
  • Millist võimu teostab Vabariigi Valitsus?
  • Kellest koosneb Vabariigi Valitsus?
  • Mitu ministrit on Eesti valitsuses?
  • Kes määrab peaministrikandidaadi?
  • Kes otsustab kas anda peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks?
  • Millal astub valitsus tagasi?
  • Kelle poliitikat viivad ellu maavalitsused?
  • Mis on kohalike omavalitsuste üksused?
  • Kuidas nimetakse kohalike omavalitsuste esinduskogusid?
  • Missugusele õigussüsteemile Eesti õigussüsteem tugineb?
  • Mida kujutab endast germaani õigussüsteem ja kus seda kasutatakse?
  • Mida kujutab endast anglosaksi õigussüsteem ja kus seda kasutatakse?
  • Mis on pretsedent?
  • Missugune on põhiseaduse roll demokraatlikus riigis?
  • Millal võeti vastu Eesti praegune põhiseadus?
  • Kes võivad Eestis algatada põhiseaduse muutmise?
  • Mida tähendab et Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline?
  • Kes on demokraatiates kõrgeima võimu kandja?
  • Mis on demokraatlikud vabadused?
  • Mis tagavad demokraatia püsimise?
  • Millised on kodaniku võimalused osaleda ühiskonnaelus?
  • Missugused kolm sektorit moodustavad demokraatliku ühiskonna?
  • Mis iseloomustab sotsiaalseid gruppe?
  • Mis on huvigrupid?
  • Mis on survegrupid?
  • Mis on huvi- ja survegruppide eesmärk?
  • Miks on vaja valimisi?
  • Mida tähendab et demokraatlikud valimised on üldised ühetaolised otsesed ja salajased?
  • Missuguseid valimisõiguse piiranguid on olnud ajaloos ja tänapäeval?
  • Millal ja kus said naised esmakordselt valimisõiguse?
  • Missuguse valimissüsteemi järgi valitakse Eesti Riigikogu?
  • Kes ei saa Riigikogu valimistel hääletada?
  • Kui palju on kautsjon Riigikogu valimistel?
  • Mida teeb valija valimisjaoskonnas?
  • Missuguste kandidaatide poolt saab Riigikogu valimistel hääletada?
  • Mitme aasta järel toimuvad kohalikud valimised?
  • Kes saab hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel?
  • Kuidas tekkis parem- ja vasakpoolsuse mõiste?
  • Mis on sotsialistide loosung ja hümn?
  • Miks tekkis sotsialistlik ideoloogia?
  • Kuidas tekkis tsentrism?
  • Mille järgi tänapäeval eristatakse parem- ja vasakerakondi?
  • Millistele teemadele ja küsimustele keskenduvad tänapäeva sotsiaaldemokraadid?
  • Missugust maksusüsteemi vasakerakonnad pooldavad?
  • Kelle huve tänapäeva vasakerakonnad eelkõige esindavad?
  • Millised põhimõtted on klassikalise liberalismi aluseks?
  • Kuidas suhtuvad liberaalid vabaturumajandusse?
  • Mille poolest erinevad liberaalid konservatiividest?
  • Mida arvavad võrdsetest võimalustest ja inimese päritolust liberaalid ja konservatiivid?
  • Millal hakkasid liberaalid mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse?
  • Millised põhimõtted iseloomustavad konservatiivide majanduspoliitikat?
  • Milline on liberaalide ja konservatiivide maksupoliitika?
  • Milles avaldub konservatiivide traditsionalism?
  • Milline on konservatiivide suhtumine kirikusse?
  • Mida arvavad riigi sekkumisest majandusse liberaalid sotsialistid ja konservatiivid?
  • Miks tekkis uusparempoolsus?
  • Kes on uusparempoolsuse tuntuimad esindajad?
  • Millal tekkisid esimesed erakonnad?
  • Mis on erakondade eesmärk?
  • Missugused riigiametnikud ei tohi osaleda erakondade töös?
  • Kelle huve on kaitsnud konservatiivsed erakonnad?
  • Millised väärtusi kaitsevad kristlikud demokraadid?
  • Mis on monetarism?
  • Kelle huvide kaitsmiseks loodi liberaalsed erakonnad?
  • Mida kaitsevad tänapäeva liberaalsed erakonnad eelkõige?
  • Kuidas nimetatakse liberaalsete erakondade katuseorganisatsiooni?
  • Millist Eesti erakonda võib nimetada liberaalseks?
  • Mida pooldavad tänapäeva sotsialistlikud erakonnad?
  • Kus on sotsiaaldemokraadid kõige kauem võimul olnud?
  • Millisesse organisatsiooni kuuluvad sotsialistlikud erakonnad?
  • Kuidas Eestis rikutakse õigusriigi põhimõtet?
  • Kes valitseb riiki tegelikult kui rahvas on kõrgeima võimu kandja?
  • Milleks minna valima?
  • Kuidas saan osaleda ühiskonnaelus?
  • Millest sõltub see mis ideoloogiat eelistada?
  • Mis on riiklikud maksud ja kuhu need laekuvad?
  • Mis on kohalikud maksud ja kuhu need laekuvad?
  • Missugune asutus haldab riiklikke makse?
  • Milliseid makse füüsiline isik maksma peab?
  • Kui palju on praegu Eestis tulumaks?
  • Kes on resident?
  • Mis juhtudel ja mis kuupäevaks tuleb tuludeklaratsioon esitada?
  • Kelle poolt ja millal kehtestati Euroopas esmakordselt proportsionaalne tulumaks?
  • Kus kehtib astmeline tulumaks Mis neid riike ühendab?
  • Mille järgi kontrollitakse ravikindlustust?
  • Mis on Euroopa ravikindlustuskaart?
  • Missugune arstiabi on ravikindlustuseta inimesele tasuta?
  • Kui suur on hambaravihüvitis ja kuidas seda taotleda?
  • Kuidas saab vältimatut arstiabi ravikindlustusega inimene kes viibib teises Euroopa Liidu liikmesriigis?
  • Kuidas sotsiaalabi saada?
  • Mis on toimetulekutoetuse arvutamise aluseks ja kuidas seda taotleda?
  • Kui vanalt võib kandideerida kohalikku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu liikmeks?
  • Mis juhtudel võib 15-18 a alaealine abielluda?
  • Mitmesse erakonda võib üheaegselt kuuluda?
  • Kui vanalt saab laps taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust?
  • Mis vanuses meessoost Eesti kodanikke kutsutakse ajateenistusse?
  • Mis vanuses ja asjaoludel võetakse alaealisi kriminaalvastutusele?
  • Millise usundiga samastatakse Lääne tsivilisatsiooni?
  • Missugune Euroopa riik on õigeusklik?
  • Millal kujunes välja Lääne tsivilisatsioon ja millal see moderniseerus?
  • Miks asutati NATO?
  • Millised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on saanud NATO liikmeks?
  • Mis on põhilised inimõigused?
  • Kellel on inimõigused?
  • Kellele kehtivad kodaniku- ja kellele inimõigused?
  • Mis on Euroopa Nõukogu põhiülesanne?
  • Kus asuvad Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohus?
  • Millal Euroopa Nõukogu asutati ja mitu liikmesriiki seal on?
  • Miks võeti vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon?
  • Missuguste õiguste kaitsele on konventsioon suunatud?
  • Milliseid põhimõtteid peavad Euroopa Nõukogu liikmesriigid aktsepteerima?
  • Missuguseid õigusi konventsioon ei taga?
  • Kes on Eestit esindav kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus?
  • Milliseid kaebusi võib Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitada?
  • Mis juhul võib inimene Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda?
  • Milliseid õigusi kaitseb Euroopa Sotsiaalharta?
  • Mis õigused kuuluvad sotsiaalsete õiguste alla?
  • Kes ja millal hakkasid esimesena rääkima Euroopa ühendamisest?
  • Mis on olnud läbi ajaloo Euroopa ühendamise põhieesmärk?
  • Missugused olid R Coudenhove-Kalergi nägemused Euroopa ühendamisest?
  • Kuidas muutus Euroopa I maailmasõja järel?
  • Missuguse ettepaneku Euroopa ühendamiseks tegi Aristide Briand?
  • Miks 1930 aastatel Euroopa ühendamine ebaõnnestus?
  • Millal ja millise olulise ettepaneku tegi Winston Churchill?
  • Millised Lääne-Euroopa riigid olid pärast II maailmasõda vaenujalal?
  • Missugused parempoolsed diktatuurid Euroopas säilisid?
  • Mida kujutas endast Trumani doktriin ja mille poolest oli see oluline?
  • Miks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi Saksamaa?
  • Miks on oluline Jean Monnet?
  • Mida kujutas endast Schumani plaan?
  • Millal tähistatakse Euroopa päeva?
  • Mis oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ESTÜ asutamise eesmärk?
  • Mis riigid olid ESTÜ asutajaliikmed?
  • Miks keeldus Suurbritannia ühinemast?
  • Missugused ühendused asutati Rooma lepingutega?
  • Mis olid nende eesmärgid?
  • Kuidas oli kolme ühenduse koondnimi?
  • Millised riigid liitusid 1973?
  • Millised riigid liitusid 1981 ja 1986?
  • Millised riigid liitusid 1995?
  • Millised riigid liitusid 2004?
  • Kui palju on Euroopa Liidu liikmesriike kokku?
  • Mille poolest on oluline Maastrichti leping?
  • Milliseid muutusi Maastrichti leping tähendas?
  • Mis valdkondades on Euroopa Ühenduste koostöö kõige tihedam?
  • Missugune integratsioon oli ühenduste algne ja missugune lõppeesmärk?
  • Mida tähendab tolliliit?
  • Miks tekkis Euroopas 1970 aastate algul majanduslangus?
  • Mis sai seal ajal ühenduste keskseks probleemiks?
  • Miks sai Lõuna-Euroopa riikide ühendamine võimalikuks?
  • Miks otsustas Gröönimaa Euroopa Liidust välja astuda?
  • Millele keskendus Euroopa Komisjoni president Jacques Delors?
  • Mis riigile ja kelle eestvõttel on tehtud pretsedendituid tagasimakseid EL eelarvest?
  • Mida kujutas endast Schengeni leping ja millal see sõlmiti?
  • Mis riigid ja miks pole Schengeni lepinguga ühinenud?
  • Millal ühineb Eesti kõige varem Schengeni viisaruumiga?
  • Mida kujutas endast Ühtse Euroopa Akt?
  • Millal hakkasid kehtima Euroopa Liidu 4 põhivabadust?
  • Missugune Lääne-Euroopa poliitik on olnud juhtiv euroskeptik?
  • Miks otsustasid Euroopa Liiduga ühineda Soome Rootsi ja Austria?
  • Millises riigis on euroreferendumil kaks korda "ei" öeldud?
  • Millised riigid kuuluvad lisaks Euroopa Liidu riikidele Euroopa Majanduspiirkonda?
  • Miks käivitati Phare abiprogramm?
  • Mida kujutavad endast Kopenhaageni kriteeriumid?
  • Millal tuli inimeste rahakotti euro?
  • Millised vanad liikmesriigid pole eurole üle läinud?
  • Millal ühineb Eesti prognooside kohaselt euroga?
  • Miks peeti kümmet viimasena liitunud riiki sobivaks Euroopa Liiduga ühinema?
  • Mis riigid on võimalikud tulevased liitujad?
  • Mis linnades paikneb enamik Euroopa Liidu juhtorganeid?
  • Kuidas erineb Euroopa Liidu juhtimine "tavalise" riigi juhtimisest?
  • Mis on Euroopa Liidu seadusandlik ja mis täitevorgan?
  • Kellest koosneb Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu?
  • Mis valdkondade ministrid teevad rohkem koostööd ja miks?
  • Keda nõukogu esindab?
  • Kelle ettepanek on vältimatult vajalik et nõukogu saaks otsuse teha?
  • Kuidas on eesistumine seni toimunud ja kuidas hakkab toimuma?
  • Millal saab Eesti Euroopa Liidu eesistujaks?
  • Mis on eesistuja ülesanded?
  • Missugune on Euroopa Komisjoni roll?
  • Kuidas nimetatakse Euroopa Komisjoni liiget ja kui palju neid on?
  • Kes on Euroopa Komisjoni president?
  • Kes on Eesti esindaja Euroopa Komisjonis?
  • Kes ja kui kauaks volinikud ametisse nimetab?
  • Kes võib volinikke kontrollida?
  • Kelle huvides volinikud tegutsevad?
  • Keda esindab Euroopa Parlament?
  • Kuidas ja kui kauaks Euroopa Parlamendi liikmed valitakse?
  • Mitu valimisringkonda on Eestis europarlamendi valimistel?
  • Mitu saadikut on Eestil europarlamendis?
  • Mille järgi saadikud europarlamendis istuvad?
  • Missugustel erakondadel on kõige suurem esindatus?
  • Mis on europarlamendi põhiülesanded?
  • Kellest koosneb Euroopa Ülemkogu?
  • Mida kujutavad endast Euroopa Liidu kolm sammast?
  • Mille vastu võideldakse kolmanda samba all?
  • Kes teeb Euroopa Liidu eelarve projekti ja kes peavad selle heaks kiitma?
  • Millele vastavad riikide rahaeraldised?
  • Mis on Euroopa Liidu põhilised tuluallikad?
  • Mis on kaks Euroopa Liidu suuremat kuluallikat?
  • Kes on Euroopa Liidu kodanik?
  • Missugused õigused annab Euroopa Liidu kodakondsus?
  • Kui palju on Euroopa Liidu ametlikke keeli?
  • Miks kutsuti kokku Euroopa Tuleviku Konvent?
  • Missugused valdkonnad on Euroopa Liidu pädevuses?
  • Missugused valdkonnad ei kuulu Euroopa Liidu kompetentsi?
  • Milline näeb välja Euroopa Liidu lipp?
  • Millal esitas Eesti taotluse ühinemiseks Euroopa Liiduga?
  • Kui kaua kestsid Eesti ja Euroopa Liidu ühinemiskõnelused?
  • Kui suur oli eurotsooni tööpuudus 2003 a?
  • Millised riigid ja miks olid tööjõu vaba liikumise kõige suuremad vastased?
  • Kust pärineb enamik Euroopa Liidu võõrtöölistest?
  • Mis on Euroopa Liidu neli põhivabadust?
  • Mis on tolliliidu ja vabakaubanduspiirkonna vahe?
  • Mida on vaja kuni 3-kuusel teises liikmesriigis viibimisel?
  • Mida kujutab endast Euroopa Liidu kodaniku elamisluba ja kuidas seda saada?
  • Missugused õigused on Euroopa Liidu kodanikul seoses töö saamisega teises liikmesriigis?
  • Missuguseid avaliku sektori töökohti võib teise liikmesriigi kodanik taotleda?
  • Missuguseid avaliku sektori töökohti ei või teise liikmesriigi kodanik taotleda?
  • Kui kaua võib kesta tööjõu vaba liikumise üleminekuperiood?
  • Mida on Eesti kodanikel praegu enamikku vanadesse liikmesriikidesse tööleminekuks vaja?
  • Missugused vanad liikmesriigid võtavad uute liikmesriikide kodanikke tööle piiranguteta?
  • Missuguste kutsealade diplomeid tunnustatakse Euroopa Liidus automaatselt?
  • Mis on reguleeritud kutseala?
  • Millised õigused on töötutel seoses tööotsimisega teises liikmesriigis?
  • Millistel elualadel on teistes liikmesriikides suurem lootus tööd leida?
  • Kuidas maksab teises liikmesriigis töötav inimene sotsiaalmaksu?
  • Missuguse riigi maksuseadustele teises liikmesriigis töötav inimene allub?
  • Missugused maksud on Euroopa Liidus ühtlustatud ja missugused mitte?
  • Keda loetakse Euroopa Liidu kodaniku pereliikmeks?
  • Mida tähendab ühtne turg mis on selle olulisemad põhimõtted?
  • Mida tähendavad "kolmandad riigid"?
  • Missugune on Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika?
  • Kes sõlmib kaubanduslepinguid teiste riikidega?
  • Mis toodetel on kõige kõrgemad tollimaksud?
  • Milles avaldub kolmandate riikide erinev kohtlemine Euroopa Liidu poolt?
  • Mille eksporti Euroopa Liit reguleerib?
  • Mis muutus Eesti väliskaubanduses seoses Euroopa Liitu astumisega?
  • Millistest riikidest on praegu raskem importida?
  • Milliste kaubagruppide hinnad liitumise tõttu tõusid?
  • Mis märk on CE?
  • Kui kaua võib kehtida Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus?
  • Miks tõsteti Eestis aktsiisimakse?
  • Miks on tubaka ja kange alkoholi aktsiis Euroopa Liidus kõrged?
  • Millele võib Euroopa Liidus kehtida alandatud käibemaksumäär?
  • Kui palju on Euroopa Liidu minimaalne käibemaksumäär?
  • Kellest sõltub Eesti maksukoormus põhiliselt?
  • Kus on inimõigustega probleeme?
  • Millised on Euroopa Liiduga liitumise negatiivsed mõjud?

Kodanikuõpetus II kursusele


RIIK
Riik on avalik-õiguslik organisatsioon , mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste ( status – ladina k ‘ seisukord , seisund, olukord’ → inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka ‘ kodanikkond ’, ‘kodanikkonna osavõtt linnriigi elust’ → poliitika) , civitas (ladina ‘linn’, ‘kodanikkond’) ning res publica (ladina ‘avalikud asjad’, ‘poliitika’). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine.

Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees.
Peab olema kolm põhitunnust:
  • maa-ala ehk territoorium
  • rahvas e elanikkond
    Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)
    Välismaalased
    Kodakondsuseta isikud
    Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad)
    Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus – laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased.
    b) jus solis e päikeseõigus – laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina-Ameerikas.
    Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
    Kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel pole kohustuslik, samuti võivad Eestis elavad välismaalased elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas.
    Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes.
  • iseseisev (suveräänne) riigivõim – ladina k supremus – ‘kõrgeim, ülim’. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus.

    Riikluse ajaloost

    Vana-Kreeka ja Vana- Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte ( patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega ( polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet “õigus”, see pärineb roomlastelt. Kreeklased kasutasid mõistet “seadus”, mis tähendas kohustust õigesti käituda, järgida jumalate ja kodanike ühiselt avaldatud tahet. Riik oli nende jaoks vaba linnarahva kooselu vorm. Kesksel kohal oli üldine hüve. Mõlemas riigis lähtuti riigi ja õiguse pärinemisest inimesed loomuses peituvates algetest , poliitika, õiguse ja õigluse samasusest.
    Rooma riigis kujunes välja käsitlus riigist kui inimeste avalik-õiguslikust kooslusest ning arusaam vabast kodanikust. Mõttetark Cicero jaoks tähendas riik eelkõige üldist õiguskorraldust, riik on rahva avalik asi ja erineb kodanike eraasjast. Rooma vabariigi aeg tähendas keisri, aristokraatia ja rahva võimu kooskõlastatust, mida Cicero pidaski parimaks. Rooma keisririigi ajastul lisandus antiiksele riigikäsitlusele kristlik maailmavaade, mille kohaselt on jumal maailma ja inimese looja, tema seadused inimese ja ühiskonnaelu korralduse aluseks. Religioon jäi domineerima. Rooma riigi hävitasid germaani hõimud, keda iseloomustas külaühiskonnas elamine. Asemele tuli ühiskond, mis koosnes vähestest vabadest feodaalisandatest ja suurest arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale , kelle esindajaks maa peal oli paavst . Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine.
    14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised ( reformatsioon ). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad
    Selle ajastu üks tuntumaid teoreetikuid on itaallane Niccoló Machiavelli . Sellest alates on poliitikateaduse keskseks mõisteks “riik”. Poliitiline võim oli Machiavelli arvates eesmärk iseeneses, selle taotlemisel või kindlustamisel on lubatud kõik vahendid. See ei tähenda küll, et valitseja ei peaks hoolitsema oma alamate eest vms, kuid riiklikud huvid puudutavad kogu ühiskonda, seetõttu on neil absoluutne prioriteet kõigi erahuvide suhtes. Nii kujunes mõiste raison d’état (‘riiklikud huvid’).
    18. sajandi Prantsusmaal kujunesid absolutistliku kuningavõimu tingimustes välja ideed, mis panid aluse kodanlikele revolutsioonidele ja tänapäevastele ühiskondlikele suhetele. Seda aega nimetatakse valgustusajastuks ja sealt pärineb palju tänapäevastele demokraatiatele iseloomulikku. Absolutistlik kuningavõim ei arvestanud palju oma alamate õigustega. Kodanikkonda oli vaja kaitsta kuningavõimu suva eest. Charles de Montesquieu tuli välja võimude lahususe printsiibiga, mis aitaks vältida võimu kuritarvitusi, tagada kodanike vabaduse, seaduste ülimuslikkuse ja õigusliku kaitse poliitilise võimu kuritarvituste vastu kohtuvõimu sõltumatuse näol. 18. sajandil tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga, mida esmakordselt rakendati USA põhiseaduses, eesmärgiks jälle võimu kuritarvituste vältimine. Näiteks Inglismaal jagasid seadusandlikku võimu kuningas, lordid ja lihtkodanikud, kellest igaühel oli teatud õigus teiste tegevust kontrollida. Inglismaa järgi tehtigi USA põhiseadus.
    Jean- Jacques Rousseau arvates kuulus suveräänsus mitte valitsejale, vaid rahvale. Tema arvates polnud võimalik seda edasi anda rahvaesindusele, st ta pooldas otsest demokraatiat. Tema tuntuim teos on “Ühiskondlik leping”. Tema eeltoodud põhimõttest kujunes 18. sajandil välja esindusdemokraatia idee, mille järgi kõigil kodanikel pole vaja riigivalitsemises osaleda, vaid nad valivad endale esindajad üleriiklikku esinduskokku.

    EESTI RIIKLUSE JA RIIGIVÕIMU KUJUNEMINE

    Muinas-Eestis oli u 40 kihelkonda, kümmekond maakonda , ühtne riigivõim puudus. Henriku Liivimaa kroonika andmeil korraldati Raikkülas iga-aastasi ühisnõupidamisi (parlamendilaadne).
    13. saj oli Eesti samuti ühtse riigivõimuta, ordu, piiskoppide , nende vasallide ning linnade lõdvalt seotud konföderatsioon. Ühisküsimusi lahendati konsensuse alusel Liivimaa üldistel maapäevadel, kus talurahva esindajad ei osalenud. Eestlased säilitasid isikliku vabaduse ja relvakandmisõiguse 1507. a-ni.
    Liivi sõjas (1558-1583) Vana-Liivimaa konföderatsioon purustati, ordu- ja piiskopiriigid kadusid, nende vasallid ühinesid Poola, Rootsi ja Taani ülemvõimu all mõisnike koondisteks – rüütelkondadeks. Kohaliku aadli seisuslikel privileegidel põhinevat autonoomset omavalitsussüsteemi hakati nimetama Balti erikorraks, see säilis ka Vene võimu all (alates 1710). Pärast 1917. a Veebruarirevolutsiooni oli Venemaa Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia . Võim läks Eestimaa kubermangu Ajutisele Maanõukogule (Maapäevale), mis kuulutas end 28. nov 1917 kõrgeimaks võimuorganiks Eestis. Kuigi bolshevikud ajasid selle laiali, tegutses Maapäev edasi ja põranda all moodustati Eestimaa Päästekomitee. Viimane kuulutas bolshevike põgenemise järel 24. veebruaril 1918 välja Eesti iseseisvuse. Pärast Saksa okupatsiooni (1918 veebr-nov) ja Vabadussõda sai Tartu rahulepingu sõlmimisega Eestist iseseisev riik. 1940 inkorporeeris N Liit Eesti oma koosseisu. 1944 tehti katse taastada Eesti vabariik. Järgnes taas Nõukogude okupatsioon . 1990. a valiti kaks esinduskogu: Eesti Kongress ja ENSV Ülemnõukogu. 20. aug 1991 kuulutati Eesti Vabariik taastatuks, 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.

    RIIGIKORRALDUSE VORMID

    Iseseisvust pole asumaadel e kolooniatel, mis on emamaa e metropoli ülemvõimu all. Enamik kolooniaid on praeguseks iseseisvunud, kuigi veel pärast II ms olid suurem osa Aasia ja Aafrika maadest Euroopa riikide asumaad ; osa on muutunud emamaa ülemerealadeks, nt Prantsuse Guajaana . Praegu on kolooniad nt Austraaliale kuuluvad Norfolk ja Jõulusaar, Suurbritanniale kuuluv Gibraltar.
    Protektoraat on territoorium, mis on mõne suveräänse riigi kaitse all, viimane kontrollib nende välis- ja kaitsepoliitikat. Monaco Vürstiriik on Prantsusmaa ja San Marino Vabariik Itaalia protektoraadi all. Puerto Rico on USA-ga vabalt ühinenud riik.
    Ühtne e unitaarriik – sel on tsentraliseeritud riigi- ja valitsemisorganid ja ühtne seadusandlus , tema territoorium on jagatud haldusüksusteks, millel pole iseseisvust, nad on keskvõimu kohalikud esindused. Enamik riike on unitaarriigid (nt Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Itaalia).
    Autonoomne piirkond on eriõigustega piirkond, võib olla ka mõne suveräänse riigi koosseisus , võimupiirid on laiemad kui kohalikel omavalitsustel. Nt Ahvenamaa Soome koosseisus, Gröönimaa Taani koosseisus, Madeira Portugali koosseisus.
    Föderatsioon e liitriik koosneb autonoomsetest osariikidest (liidumaadest, kantonitest, provintsidest jne). Riigivõim on kahetasandiline: osa valdkondi on föderaal- e keskvõimu pädevuses, mõnes valdkonnas on osariigid säilitanud suveräänsuse. Föderatsiooni kompetentsi kuuluvad eelkõige riigikaitse , välispoliitika, rahandus jm. Muus osas säilitavad osariigid oma siseasjade korraldamisel suveräänsuse. Parlamendid on kahekojalised. Esimene koda valitakse vastavalt osariikide rahvaarvule, teine koda kaitseb osariikide erihuve, seal on osariikidel enam-vähem võrdne arv esindajaid. Nt USA, Argentiina , Mehhiko, Brasiilia, Saksamaa, Austria, India, Kanada , Šveits, Venemaa. Osariikidel on oma parlamendid ja valitsused, mõnikord ka oma kodakondsus.
    Konföderatsioon e riikide liit on ühendus, mille liikmed on säilitanud suveräänsuse, pole ühist riigipead või keskvalitsust.
    Nt SRÜ, NATO , Euroopa Liit
    Dominioon oli kunagi Briti impeeriumi koostisosa tavalisest veidi suuremate õigustega. Praegu on need riigid sõltumatud, kuigi nende riikide riigipea on Elizabeth II, keda kohapeal esindab kindralkuberner (Kanada, Austraalia , Uus- Meremaa , Bahama saared).
    ÕIGUSRIIK JA VÕIMUDE LAHUSUS
    Õigusriigi põhimõtted hakkasid kujunema juba keskaegses Euroopas, kui riiki hakati vaatlema institutsioonina, mille ülesandeks oli lahendada feodaalisandate omavahelisi konflikte õigluse vaimus.
    Mõiste "õigusriik" tähendab sellist riiklikku elukorraldust, mille eesmärgiks on korraldada kodanike elu, lähtudes õigusprintsiipidest. Õigusriigi tunnusteks peetakse:
    1. põhiseadust, mis seab riigivõimu tegevusele seaduslikud raamid ;
    2. garanteeritud kodanikuõigusi;
    3. ühiskonna sotsiaalseid probleeme ei tule lahendada mitte üksikjuhtumite kaudu, vaid vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil;
    4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule;
    5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele;
    6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest.
    Valitsemisvormilt ja poliitiliselt režiimilt on õigusriik demokraatia.
    Tänapäeva demokraatlikele riikidele on omane võimude lahusus ehk riigivõimu kolmikjaotus (valgustusfilosoof Charles de Montesquieu määratlus). Rahva valitud esinduskogu ( parlament , Eestis Riigikogu) tegeleb seadusandlusega – seadusandlik riigivõim, täidesaatev võim kuulub valitsusele (või riigipeale), õigusemõistmisega tegeleb seadusandlikule ja täitevvõimule mittealluv kohtuvõim. Ükski neist ei saa täita teiste riigiorganite ülesandeid. Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult sel viisil on võimalik riigivõimu seaduse piires hoida. Riigivõimu koondumine ühtedesse kätesse viib diktatuurile, seega on võimude lahususe eesmärk vältida võimu kuritarvitusi. Nii on tagatud kodanike vabadus, seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel.

    RIIGIVORMID


    Monarhia (kreeka k – ‘ainuvalitsus’) - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser , vürst, sultan ). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: “Riik - see olen mina.”
    Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim. Põhiseaduse asemel kasutatakse siiani koraani, erakonnad pole lubatud, kohalikud valimised korraldati esmakordselt 2005. a ja need polnud vabad valimised. Ka Araabia Ühendemiraadid, Brunei sultaniriik Kagu-Aasias Vaikse ookeani saarestikus, Katar , Omaan.
    Piiratud monarhiad
    Konstitutsiooniline monarhia e põhiseaduslik monarhia. Monarhi võimu piirab konstitutsiooni alusel töötav parlament. Valitsus vastutab oma töös päriliku monarhi ees. Monarhil on vetoõigus valitsuse otsuste puhul, ta nimetab ja vabastab ministreid. Esineb väikeriikides: Liechtenstein, Luksemburg , Monaco, Kuveit
    Parlamentaarne monarhia on konstitutsioonilise monarhia liik. Monarh on riigipea, tal on esindusfunktsioon, on pigem riigi järjepidevuse ja ühtsuse sümbol kui võimu tegelik teostaja. Valitsus töötab monarhist sõltumatult, vastutades oma töös parlamendi ees ja tal peab olema parlamendi usaldus. Nt Hispaania , Belgia, Holland , Taani, Rootsi, Norra, Suurbritannia .
    Vabariik on riigikord, kus kõigil täisealistel kodanikel on poliitilised õigused ja juurdepääs riigivõimu teostamisele. Kõrgeimad riigiorganid täidetakse valimiste teel – tegu on esindusdemokraatiaga. Tänapäeval on vabariik levinuim riigivorm. Jaguneb presidentaalseks ja parlamentaarseks vabariigiks vastavalt sellele, kas olulisem roll on presidendil või parlamendil.
  • Presidentaalne vabariik. Võimude lahususe põhimõte peab selle puhul kõige rohkem paika. President on valitsusjuht e täitevvõimu juht ja riigipea, president ja parlament valitakse teineteisest sõltumatult rahva poolt. Presidendil on ministrite ametissevõtmisel vabad käed. Valitsus viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Valitsus vastutab oma tegevuses mitte parlamendi, vaid presidendi ees. President võib panna seadusele veto , kuid ei või parlamenti laiali saata. Presidentaalriigi nõrkus on seadusandliku ja täidesaatva võimu vastuolu võimalus, sest parlamendi enamus ja president võivad sattuda erinevate poliitiliste jõudude kätte. Nt USA ; Venemaa, Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika arengumaad; Soome, Prantsusmaa - segasüsteem, kalduvad presidentaalse poole.
  • Parlamentaarne vabariik. Esinduskogu e parlament on kõrgeima riigivõimu kandja. Esinduskogu valib rahvas. Parlament moodustab valitsuse, st hääletab valitsuse ametisseastumise poolt või vastu ja sellel peab olema parlamendi usaldus. Parlament võib avaldada umbusaldust peaministrile, valitsusele või valitsuse liikmele. Riigipea - president - on parlamentaarsetes riikides erapooletu vahevõim, täidab põhiliselt esindusfunktsioone. Presidendil ei ole põhiseaduses ette nähtud aktiivset rolli; tema otsevalimine ei ühildu parlamentaarse riigi mudeliga ja annaks presidendile võimaluse teiste riigiorganite arvel oma volitusi suurendada, selle süsteemi korral ei teki ohtu, et üks inimene saab liiga palju võimu. Kui vähese demokraatiakogemusega riigis anda rahva mandaat ühele isikule, hakkab ta varem või hiljem otsima põhiseadusest võimalusi, et tunda end õigustatuna ja kohustatuna ise riiki juhtima . Otsevalimine eeldab valimiskampaaniat, see soodustab valiku langemist populistide kasuks, kes ei pruugi oma lubadusi täita. Lubaduste jagamine tähendaks, et presidendi võimupiirid on laiemad ja tema pädevuses on poliitiliste otsuste tegemine. See saaks võimalikuks ainult põhiseaduse muutmise korral. Nõrgaks küljeks võib aga saada võimalus, et ükski erakond ei saavuta selget parlamendienamust. Sellised paljuparteilised koalitsioonivalitsused alandavad valitsuse töövõimet ja võivad põhjustada valitsuskriise.
    Parlamentaarsed riigid on nt Island , Norra, Rootsi, Taani, Eesti, Läti, Saksamaa
    Parlamentarismi juures on olulised ka erakondade arv ja suurus riigis, mille järgi saab jagada:
    1. enamusdemokraatia - ühel poliitilisel jõul on parlamendis selge enamus, mis moodustab valitsuse, opositsioon on enamasti ühtne. Peab olema kaheparteisüsteem või 2 suuremat erakonda. Nt USA, Suurbritannia
    2. leppedemokraatia - ükski poliitiline jõud ei saavuta parlamendis selget enamust , valitsuse moodustamine eeldab mitme poliitilise jõu kokkulepet. Nii moodustatakse koalitsioon e valitsusliit, mis võivad laguneda enne uusi valimisi, kuna osapoolte huvid on erinevad.
    Opositsioonvastasrind , erakond või erakonnad, kel pole valitsuses esindajaid.
    Vähemusvalitsus moodustatakse siis, kui parlamendi kireva koosseisu tõttu ei saa enamuskoalitsiooni kujundada. Ametnikevalitsus koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (nt Tiit Vähi valitsus 1992)

    POLIITILISED REŽIIMID

    Režiim on valitsemisviis.
    Demokraatia
    Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe . Kontrolli tagab õigusriik, kus austatakse ja järgitakse seadusi, kus kehtivad isiku-, informatsiooni- ja sõnavabadus, võimude lahususe põhimõte ja sõltumatu kohtuvõim. Võimu omandamine, kasutamine ja vaheldumine on vaba poliitilise võistluse tulemus. Demokraatia on rajatud seaduse ülimuslikkusele ja inimõigustele. Põhitunnuseks on regulaarselt toimuvad vabad ja ausad valimised. Riigivormilt vabariik või piiratud monarhia. Demokraatia sisuks on järjest rohkem hakatud pidama otsuste delegeerimist otsustest otseselt puudutatud kodanike tasandile, riigivalitsemise maksimaalset läbipaistvust, kodanike informeeritust poliitiliste otsuste motiividest ja põhjustest ning valitsusväliste kodanikeorganisatsioonide kaasamist valitsemisse.
    Diktatuur Seadustega piiramatu ainuvalitsus. Valitseja võim on piiramatu ega toetu rahva enamuse tahtele. Võimukasutus on täiesti suvaline , puudub igasugune õiguslik süsteem. Kodanikuõigused on piiratud või puuduvad. Nt USA kukutatud Saddam Husseini režiim Iraagis ja Talibani režiim Afganistanis. Mõned autorid käsitlevad diktatuuri mõistet nii, nagu eespool toodud, ja käsitlevad ka autokraatiat ja totalitarsmi eraldi režiimidena, mõned jagavad diktatuurid eraldi autokraatiaks ja totalitarismiks e autoritaarseks ja totalitaarseks diktatuuriks.
    Autokraatia e isevalitsus
    Võimukasutaja tegutseb kodanike enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks jõumeetodeid. Põhiseaduslikke piiranguid enamasti pole, kuigi põhiseadus võib formaalselt kehtida. Riigipeaks on valitav president, kellel on peaaegu piiramatu võimutäius. Valitseja(d) ise ei pea seadustest kinni, ka seaduste muutmine käib valitseja suva järgi. Rahval pole poliitikas osalemiseks piisavalt võimalusi. Kodanike isiklikku ellu üldjuhul ei tungita, piirdutakse avaliku kuuletumise saavutamisega. 1930. aastail oli Euroopas hulk autoritaarseid režiime, ka 1934. a K. Pätsi kehtestatud “vaikiv ajastu”. Iseloomustab praegu vähem arenenud maid, nt enamik SRÜ riike nagu Venemaa, Usbekistan , Kõrgõstan, Kasahstan , Tadžikistan.
    Totalitarism
    Totalitarismi iseloomustavad vägivald ja valitseja ohjeldamatu omavoli. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat , kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile . Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Ideoloogiast saab poliitiline religioon . Kehtib range tsensuur , info levik on piiratud. Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid (politseiriik). Totalitaarses ühiskonnas monopoliseerib üks poliitiline partei, indiviid või indiviidide grupp poliitilise võimu ja keelustab opositsiooni tegevuse. Teisitimõtlejaid represseeritakse. Ühiskonna muutumine totalitaarseks saab tavaliselt alguse valitava parlamendi laialisaatmisest ja teiste poliitiliste parteide keelustamisest. Võib eristada nelja totalitarismi põhivormi.
    Kommunistlik totalitarism on totalitaarne diktatuur kommunistliku suunitlusega riikides. Teokraatlik ehk religioosne totalitarism on omane näiteks islamiriikidele, kus üks partei, grupp või indiviid on monopoliseerinud võimu ja juhib riiki lähtudes religioossetest põhimõtetest. Hõimliku totalitarismiga on tegu juhul, kui poliitiline partei, mis esindab teatud etnilise grupi (see ei tarvitse olla riigis enamuses) huve, monopoliseerib võimu. See on omane eeskätt Aafrika riikidele, mille riigipiirid kajastavad kolonistide poolt määratud administratiivseid piire, mitte aga hõimude ja rahvusgruppide paiknemist. Parematiivalise totalitarismi eripäraks on see, et selle diktatuuri tingimustes on üldjuhul lubatud individuaalne majanduslik vabadus, kuid piiratud individuaalne poliitiline vabadus, põhjendusega, et see viiks kommunismi tekkimisele.
    Tänapäeval arengumaades (Aafrikas, Aasias ja vähem Ladina-Ameerikas, nagu kommunistlikud Kuuba , Põhja-Korea, teokraatlik Saudi Araabia, Türkmenistan, kus nt on keelatud salvestatud muusika kuulamine ja meestel pikad juuksed). Enamasti on tegu sõjaväelise riigipöörde teel võimule tulnud režiimidega.
    Olid nt Stalini NL, Hitleri Saksamaa, Mao Zedongi Hiina, Ceaucescu Rumeenia .

    VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL

    Läti

    Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 3 aastaks, on 100-liikmeline. President valitakse Seimi poolt samuti 3 aastaks vähemalt 51 saadiku poolthäälega. Teda võib tagandada Seimi 2/3 enamusega. President kuulutab seadusi välja ja määrab valitsuse moodustaja.

    Leedu

    Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. U 80 % elanikest on leedulased. Iseseisvus kuulutati välja juba enne N Liidu lagunemist. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi. Seadusandlik võim kuulub Seimile. Seimi 141 saadikut valitakse 4 aastaks. Valitsus kannab Seimi ees poliitilist vastutust. President valitakse otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhimõttel 5 aastaks, tema ülesannete ring on laiem kui Eestis.

    Rootsi

    Parlamentaarne kuningriik, unitaarriik. Parlamendis (Riigipäev e Riksdag) on 349 liiget, valitakse 3 aastaks. Erakonna registreerimisel on nõutav vähemalt 1500 liikme olemasolu. Riigipäev on üsna killustatud. Vastuvõetud seadused ei vaja valitsuse- või riigipeapoolset väljakuulutamist, Riigipäev kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Kuningas on esindusülesannetes riigipea (Karl XVI Gustav).

    Saksamaa Liitvabariik

    Parlamentaarne vabariik. Liitriik, mis koosneb 16 liidumaast, kõigil neil on oma põhiseadus, valitsus ja kohtud. Põhiseadus alates 1949. Keskparlament koosneb Liidupäevast (Bundestag) ja Liidunõukogust (Bundesrat). Liidupäeva liikmed (üle 600) valitakse 4 a-ks. ½ valitakse enamusvalimiste põhimõttel ühemandaadilistes ringkondades, ½ võrdelisuse põhimõttel. Kaks suuremat erakonda on Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Kristlik-Demokraatlik Liit. 1992. a Saksamaa taasühines.
    Liidunõukogu (ülemkoda) esindab liidumaade huve[, sõltuvalt rahvaarvust kuulub igale neist 3-6 kohta, liidumaade valitsused võivad oma esindajaid Liidunõukogus ümber vahetada.] Liiduvalitsus koosneb liidukantslerist (= peaminister ) ja liiduministritest. Kantsler valitakse liidupresidendi ettepanekul Liidupäeva poolt. Ministrite ametispüsimine sõltub täielikult kantslerist, kelle võim on isegi suurem kui USA presidendil, kes pole oma partei tegelik liider nagu SLV liidukantsler . Riigipeaks on liidupresident, kes valitakse 5 aastaks valimiskogu poolt.
    USA
    Presidentaalne vabariik. Liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia föderaalringkonnast, kus asub USA pealinn. Igal osariigil on oma põhiseadus, parlament, valitsus eesotsas kuberneriga ning oma kohtukorraldus . Põhiseadus alates 1787. Seadusandlikku võimu teostab 2-kojaline parlament (Kongress), täidesaatvat võimu president, kohtuvõimu kohtud. USA Kongress koosneb Esindajatekojast (iga osariik esindatud vastavalt rahvaarvule, valitakse 2 aastaks, 435 liiget) ja Senatist (osariikide esinduskogu, igal osariigil 2 kohta, 100 liiget).
    Föderaalvalimised: 1) iga 2 a järel valitakse ümber 1/3 senatist ja terve Esindajatekoda (vahevalimised); 2) iga 4 a järel kattuvad need presidendivalimistega (üldvalimised).
    Kehtib enamusvalimiste süsteem. On 2 suurt erakonda: vabariiklased ja demokraadid , mis on pigem liikumised kui erakonnad, isegi liikmete üle ei peeta arvestust , puuduvad juhtimisstruktuurid ja programmdokumendid.
    Igal Kongressi liikmel on oma büroo kuni mitmekümne abilisega.
    President koos asepresidendiga valitakse rahva poolt valijameeste kaudu 4 aastaks. Ta on riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Valitsust nimetatakse presidendi administratsiooniks. Ennetähtaegseid valimisi ei toimu. Presidendil pole õigust Kongressi kodasid laiali saata ja erakorralisi valimisi korraldada. Kui president sureb , tagasi astub või tagandatakse, asendab teda ülejäänud ametiaja lõpuni asepresident. Kui uus president on teisest parteist, vahetatakse kõrgemaid ametnikke kümnete tuhandete kaupa välja. Sõja kuulutamise õigus kuulub üksnes Kongressile, põhiseadus lubab presidendil relvajõude Kongressi otsuseta kasutada üksnes erandkorras , kuid sellest on saanud reegel (Kongress on sõja kuulutanud 5 korral, presidendid alustanud sõjalisi operatsioone ametliku sõjakuulutuseta u 200 korral). USA kõrgeimal föderaalkohtul – Ülemkohtul – on üsna suur mõjuvõim.
    RIIGIORGANID
    Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik parlamentaarne vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt : valimistel ja rahvahääletustel. Hääleõiguslik kodanik on alates 18-aastane ja teovõimeline. Eesti on ühtne riik, piirkondlikku autonoomiat põhiseadus ette ei näe. Riigiorganid on meie põhiseaduse järgi parlament, Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, riigikontroll , õiguskantsler, riigikantselei, prokuratuur , maavalitsus, riigikaitseorganid, Riigikohus ja Eesti Pank.
    Riigikogu
    Eestis nimetatakse parlamenti Riigikoguks. Sõna "parlament" päritolu kohta on kaks oletust. Ühed väidavad, et sõna on Inglismaale toonud prantsuse päritoluga normannid, kes prantsuse eeskujul nimetasid parlamendiks kohust. Teised oletavad, et parlament on saanud oma nime sellest, et keskaja kloostris nimetati parlamendiks pärast söömaaega peetud jutuajamist.
    Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte järgi neljaks aastaks. Valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed , hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt 21-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik. Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamisel ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites. Riigikogu liige on puutumatu . Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Ka ei tohi riigikogu liige olla üheski muus riigiametis. Riigikogu liikme volitused lõpevad tema nimetamisel Vabariigi Valitsuse liikmeks ja taastuvad tema vabastamisel valitsuse liikme kohustustest.
    Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega tema asumisel mõnda teise riigiametisse; teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel; tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras; kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma; tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige e esimene mittevalituks osutunud kandidaat samast valimisnimekirjast, kel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused. RK liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.
    RK koosneb komisjonidest (valdkondade järgi, alalised komisjonid on maaelu -, riigikaitse-, kultuuri-, Euroopa asjade, välis-, põhiseadus-, rahandus-, keskkonna-, majandus-, sotsiaal- ja õiguskomisjon) ja fraktsioonidest (RK liikme poliitilise kuuluvuse järgi, moodustamiseks peab olema vähemalt 6 liiget). Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest.
    Riigikogu:
    • võtab vastu seadusi ja otsuseid;
    • otsustab rahvahääletuse korraldamise;
    • valib vabariigi presidendi;
    • ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid;
    • annab peaministri kandidaadile volitused vabariigi valitsuse moodustamiseks;
    • nimetab vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja;
    • nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
    • nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
    • otsustab valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
    • võtab vastu riigi eelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
    • esineb avalduste ja deklaratsioonide ning pöördumistega eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
    • kehtestab riiklikud autasud , sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed ;
    • otsustab umbusalduse avaldamise vabariigi valitsusele, peaministrile või ministrile;
    • kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra;
    • kuulutab vabariigi presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni.

    Riigikogu peamine ülesanne on töö seadustega, mis jaguneb kolme järku:
    • algatamine;
    • arutamine ja vastuvõtmine;
    • väljakuulutamine.

    Seaduste (eelnõude) algatamise õigus on:
    • Riigikogu fraktsioonidel;
    • Riigikogu liikmetel;
    • Riigikogu komisjonidel;
    • Vabariigi Valitsusel

    Enamiku eelnõudest esitab valitsus. Esitatud eelnõule määrab riigikogu juhatus juhtivkomisjoni, mis korraldab eelnõu arutamist. Eelnõu tekst koos esitaja seletuskirjaga jaotatakse enne täiskogus arutamist riigikogu liikmetele välja. Täiskogus peab eelnõu enne lõpphääletamist läbima kuni kolm lugemist, kusjuures teist ja kolmandat lugemist võidakse ka veel mitu korda katkestada ning igal lugemisel hääletatakse läbi esitatud parandusettepanekud.
    Hääletamine on avalik. Salajast hääletamist rakendatakse ainult ametiisikute nimetamisel ja valimisel. Kvoorumi ehk teatud arvu RK liikmete hääletusel osalemise nõuet pole. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kohalolijate hääleenamust, va põhiseaduses sätestatud juhud, kus on vaja koosseisu hääleelamust e 51 häält: nt kodakondsuse seadus, Riigikogu valimise seadus, Vabariigi Presidendi valimise seadus, Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, riigieelarve seadus, rahvahääletuse seadus jmt. Samuti on koosseisu hääleenamust vaja Vabariigi Valitsuse ametissenimetamisel. Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.
    Pärast seaduse lõplikku vastuvõtmist hääletamise teel saadetakse see vabariigi presidendile, kel on 14 päeva aega selle väljakuulutamiseks.
    Presidendil on õigus jätta seadus kas poliitilistel või juriidilistel põhjustel (näiteks vastuolu põhiseadusega) välja kuulutamata. Sel juhul saadab ta seaduse koos põhjendustega riigikogule tagasi. Kui Riigikogu selle uuesti vastu võtab, siis peab president selle kas välja kuulutama või pöörduma Riigikohtusse, kel on õigus tühistada põhiseadusega vastuolus olevaid seadusi. Kui vaidlusalune seadus aga Riigikohtu arvates vastab põhiseadusele, peab vabariigi president seaduse ikkagi välja kuulutama. Väljakuulutatud seadused avaldatakse Riigi Teatajas.
    Riigikogu võib avaldada umbusaldust ühele ministrile, valitsusele või peaministrile otsusega, mille poolt hääletab riigikogu koosseisu enamus. Valitsus omakorda võib siduda tema poolt esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub valitsus tagasi.
    Vabariigi president
    EV presidendid on olnud Konstantin Päts ( 24. aprill 1938-1940), Lennart Meri (1992-2001), Arnold Rüütel (alates 8. okt 2001).
    Vabariigi presidendi kandidaadiks võib saada sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Tema ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. President valitakse Riigikogu poolt viieks aastaks salajasel hääletamisel ja mitte rohkem kui kaheks järjestikuseks ametiajaks. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab vähemalt 68 riigikogu liiget e 2/3 RK koosseisust. Kui ükski kandidaat nõutavat hääleenamust ei saa, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat hääleenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul kokku Vabariigi Presidendi valimiskogu, kes koosneb Riigikogu liikmeist ja kohalike omavalitsuste esindajatest (vähemalt üks esindaja igast kohaliku omavalitsuse volikogust). Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati . Kui ka valimiskogus ei õnnestu presidenti valida, läheb otsustamine taas Riigikokku tagasi.
    Et sellisel süsteemil on mitmeid puudusi, on viimasel ajal hakatud järjest rohkem rääkima presidendi otsevalimise vajadusest. Viimane aga eeldab põhiseaduse muutmist ja seetõttu on selleks vajalik poliitiliste jõudude suur üksmeel riigikogus.
    Vabariigi President astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Vabariigi president on Eesti riigipea, kelle ametikoht on suuresti sümboolne. Ta on tasakaalustav vahevõim. Presidendi ülesandeid:
    • esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;
    • nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilisi esindajaid ja võtab vastu Eestisse akrediteeritud esindajate volikirjad ;
    • kuulutab välja Riigikogu korralised ja erakorralised valimised;
    • kuulutab välja seadusi (võib ka välja kuulutamata jätta) ning kirjutab alla ratifitseerimiskirjadele;
    • algatab põhiseaduse muutmist;
    • nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmeid;
    • nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul ametisse Eesti Panga presidendi;
    • nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud ;
    • teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamiseks;
    • annab riiklikke autasusid, sõjaväelisi ja diplomaatilisi auastmeid;
    • vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust;

    Presidendi ametikoht eeldab neutraalsust, seega peab valituks osutunu oma poliitilise kuuluvuse peatama.
    Ligi pooltes parlamentaarriikides valitakse president kaudselt (näit Läti, Ungari, Kreeka, Eesti jt). Kõige levinum on riigipea valimine parlamendi poolt. Otsevalimist eelistavad enamasti need maad, kus riigipeal on suur võimuulatus ja võimalus mõjutada valitsuse tööd. Peaaegu kõigis presidentaalriikides valitakse riigipea üldistel otsestel valimistel (näit USAs valib presidendi siiski valijameeste kogu).

    Õigus- ja kohtusüsteem

    Mõiste “õigus” tuleb ladina keelest ja on sealt levinud euroopa kultuuri. Eesti õigussüsteem tugineb germaani e saksa õigussüsteemile, mis on kujunenud rooma õigusest. Seda iseloomustavad mitmesugused keerukad ja aeganõudvad protsessid oma õiguste fikseerimiseks (dokumentide ja isikute notariaalne tõestamine, kinnistusraamatud, avalikud registrid juriidiliste isikute alustamiseks ja lõpetamiseks). Õigusemõistmine tugineb seadustele . Seda süsteemi kasutatakse ka enamikus Ida-Euroopa maades, Põhjamaades, Austrias , Šveitsis, Taiwanil, Türgis.
    Anglosaksi õigussüsteem kehtib eeskätt maades, kus kõneldakse inglise keeles. Seda iseloomustavad õigusaktide suur hulk, koodeksite e seadustike puudumine, suulise tavaõiguse suur tähtsus ja rooma õiguse vähene mõju. Kohus võib ise õigust luua, kui ükski varasem õigusakt arutusel olevat asja ei reguleeri. Kohtuotsus omandab sel juhul seaduse jõu, sest sellega on loodud pretsedent, mida analoogsete juhtude puhul hakkavad järgima ka kõik teised kohtud. Kui Mandri-Euroopa jurist peab pähe õppima seadusi, siis Suurbritannia või USA jurist kohtuotsuseid. Anglosaksi maades langetavad vandemehed otsuse, kas kohtualune on süüdi või mitte, neid on tavaliselt 12 ja nad valitakse hääleõiguslike kodanike hulgast juhuslikkuse põhimõttel. Seejärel määrab kohtunik karistuse. Vandemehi kasutatakse ka Mandri-Euroopas. Euroopa Liidu liikmesriikides kasvab Euroopa Liidu õiguse osatähtsus.
    Islamimaailmas kasutatakse islami õigust e šariaati, mis reguleerib inimeste elu palju rohkem, nt söömist, riietumist, usukommete täitmist jne. Kriminaalõigus on üsna arhailine, karistustena kasutatakse nt käe maharaiumist ja kividega surnuksloopimist. Islamiseadusi peavad muhameedlased järgima üle maailma.

    Põhiseadus

    Demokraatlik riik tugineb põhiseadusele. Põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kehtib kõigi kodanike suhtes ühteviisi. Põhiseadus määrab riigivõimu ja üksikisiku põhilised suhted, riigikorralduse põhialuse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ning õigusloome põhialuse. Põhiseadus mahutab endas eelkõige üldisi põhimõtteid. Seda täiendavad sajad tavalised seadused. Suuremahulisi seadusi nimetatakse seadustikeks või koodeksiteks. Kõik riigi õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseaduslike õigusnormidega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on muude seaduste muutmisest raskem, seda tehakse erimenetlusega. Esimesed kaasaegset tüüpi põhiseadused kehtestati XVII ja XVIII sajandil Inglismaal, Prantsusmaal ja USAs. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu võivad Riigikogule arutamiseks esitada kas vähemalt 1/5 riigikogu liikmetest või siis vabariigi president. Põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmiseks on kaks võimalust:

    • rahvahääletuse teel, kuid selle läbiviimise otsustab riigikogu;
    • kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt - sel juhul peab Riigikogus vähemalt 51 häälega vastuvõetud eelnõu saama järgmises Riigikogus vähemalt 3/5 koosseisu toetuse.

    Eestis elavate kodanike ja välismaalaste jaoks kehtivad põhiseaduse kohaselt järgmised olulised õigused ja vabadused:
    • võrdsus seaduse ees;
    • õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral;
    • õigus elule;
    • kellegi au ega head nime ei tohi teotada;
    • kedagi ei tohi kohelda ega karistada julmalt või tema väärikust alandavalt;
    • õigus vabale eneseteostamisele;
    • isikupuutumatus : kelleltki ei võeta vabadust muidu, kui seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
    • kedagi ei tohi pidada kuriteos süüdlaseks enne kohtu otsust;
    • õigus tervise kaitsele;
    • õigus kuuluda ühinguisse,
    • omandipuutumatus;
    • kodupuutumatus;
    • liikumisvabadus;
    • usuvabadus ;
    • õigus oma autoriõiguste kaitsele;
    • kedagi ei tohi karistada üksnes tema veendumuste pärast;
    • sõnavabadus;
    • koosolekuvabadus.
    Põhiseaduses on ka õigusi, mis mittekodanikele ei laiene:
    • ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast (välisriigile võib kodanikku välja anda kui kurjategijat lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel);
    • ainult kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele;
    • ainult kodanikul on õigus kuuluda mõnda erakonda;
    • kodaniku tahte vastaselt ei tohi ametiasutused ja ametivõimud koguda andmeid tema veendumuste kohta;
    • vähemalt 18aastasel kodanikul on õigus osaleda riigikogu valimistel ja rahvahääletusel;
    • vähemalt 21aastane hääleõiguslik kodanik võib kandideerida Riigikokku ja vähemalt 40aastane sünnipärane kodanik võib kandideerida vabariigi presidendiks.
    Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal.
    Esimese astme kohtud on maa-, linna- ja halduskohtud.
    Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalõiguslikke asju. Maakohtud asuvad igas maakonnas, linnakohtud aga kolmes suuremas linnas (Tallinn, Kohtla-Järve ja Narva). Tsiviilprotsessi korras lahendatakse eraõiguslikke asju. See on eravaidlus hageja ja kostja vahel.
    Kriminaalprotsessi ülesandeks on teha kindlaks, kas kohtualune on süüdi või mitte ja süü korral määrata karistus . Kohtualuse ja kannatanu kõrval osalevad protsessis veel kaitsja ja süüdistaja. Halduskohtud arutavad kaebusi ja proteste riigivõimu- ja omavalitsusorganite ning ametiisikute vastu, samuti haldusõigusrikkumisi (näiteks heakorraeeskirja rikkumist).
    Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud.
    Esimese astme kohtute peale saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse (Tartus, Tallinnas ja Rakveres).
    Riigikohus
    Teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtusse (asub Tartus).
    Arutatakse tavaliselt seda, kas ringkonnakohus kohaldas karistuse määramisel seadust õigesti ja pidas kinni protseduurireeglitest. Riigikohus võib jätta otsuse muutmata, seda muuta või tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus on lõplik.
    [Eesti vabariigis mõistab õigust kohus. Kohtualune ei pea oma süütust tõestama. Kohus saab määrata karistusi üksnes seaduse piirides, mingi teine võim seda karmistada ei saa.]

    DEMOKRAATIA PÕHIIDEED

    [Demokraatia on selline leiutis , mis tagab meile sellise valitsuse, mille me oleme ära teeninud .
    G. B. Shaw ]
    Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik- Kreekast .
    Timokraatia ‘varanduslik võim’ – Solon jagas kodanikud varanduse järgi 4 liiki.
    Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome- ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetše). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides.
    [Ka keskajal oli kombeks, et valitseja pidas tähtsamate otsuste langetamisel nõu oma kõrgaadlikest koosneva ülikute nõukoguga või kutsus kokku mõjukamate rahvagruppide esindajate kogu. Neist saidki alguse tänapäevased omavalitsused ja parlamendid. Näiteks tänapäevane linnaomavalitsus pärineb keskaegsete gildide autonoomsest seisundist, Eesti vallad said aga alguse ühe mõisa talupoegade omavalitsuslikest kogukondadest. Seisuste esindusest on näiteks välja kasvanud Briti parlament (selle alamkoda oli kunagi rüütlite, vabatalupoegade ja linnade esindus , ülemkoda koosneb aga tänaseni kõrgaadlist ja piiskoppidest). Seisustekogud olid aga siiski teatud elanikegruppide, mitte kogu rahva esindus.]
    Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku.
    Osalus- e massidemokraatia – tähtsustatakse massiaktsioone, suuri rahvaliikumisi, rahvaalgatust, rahvaküsitlusi. Omane kriisiseisundis ühiskonnale.
    Põhimõtted
    • Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas.
    • Rahvas teostab oma võimu kaudselt oma esindajate valimise teel.
    • Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele.
    • Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt.
    • Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust.
    • Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda.
    • Erinevate jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (informatsiooni-, ajakirjandus-, koosolekute-, ühingute-, ettevõtlusvabadus jne).
    • Demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olemas olema sõltumatu kohtuvõim.

    Eeltingimused
    • Üldine kirjaoskus .
    • Ajakirjanduse (jt massiteabevahendite) laialdane levik.
    • Kodanikuühiskonna kujunemine, s.o laiade inimhulkade koondumine mitmesugustesse ühendustesse (ka erakondadesse) ja nende mõju altpoolt üles. Kodanikuühiskonna ehk tsiviilühiskonna (lad cives - kodanik) vastandiks on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud ja takistatud. Lubatud on ainupartei ja poolkohustuslikud massiorganisatsioonid.
    • Tänapäevaste omavalitsuste kujunemine.
    • Laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi. Et riigivõim oleks erinevate huvide ja arvamuste suhtes erapooletu, selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

     Vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe jõu kätte.
     Võitlus monopolidega ka mis tahes majandusharus.
     Ühingute ja ühenduste avalikustamine ning nende kohta alalise kontrolli sisseseadmine (näit erakonna seadus).
    Lobby kontroll.
     Ametnikkonna sõltumatus ja asjatundlikkus.
    Demokraatia tugisambad on järgmised:
    • rahva suveräänsus;
    • valitsemine valitsetavate nõusolekul;
    • enamuse võim;
    • vähemuse õigused;
    • põhiliste inimõiguste tagamine;
    • vabad ja ausad valimised;
    • võrdsus seaduste ees;
    • korrakohane õigusemõistmine;
    • põhiseadusega piiratud riigivõim;
    • sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism ;
    • sallivuse , pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine.
    Ühiskonnaelus osalemise võimalused. Kodanikeühendused
    Inimese eelistusi ja valikuid mõjutavad sotsiaalsed tingimused, ja keskkond, milles nad elavad. Aktiivsus poliitilises elus kasvab koos inimeste sissetulekute ja haridustaseme tõusuga. Võib eristada järgmisi poliitilise osalemise tasemeid:
    1) osavõtt valimistest 2) osavõtt valimiskampaaniast 3) lobby, sh esinemine massimeedias. Lobby on üksikisikute, huvi- ja survegruppide tegevus poliitikute mõjutamiseks neile kasulike otsuste tegemiseks riiklikul või omavalitsuste tasandil 4) osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest
    Arvatakse, et riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel peaks järjest enam kaasa lööma valitsusvälised ühendused ehk kodanikeühendused (kolmas sektor). Demokraatlik ühiskond eeldab kolme sektori olemasolu. Riigisektori eesmärk on riigi valitsemine ja administreerimine , mitte kasumi teenimine. Erasektori eesmärk on äriline – teenida kasumit. Kodanikuühiskond hõlmab kõiki väljaspool riiklikke struktuure ja äri eksisteerivaid organisatsioone ja ühendusi, mis on loodud kodanikualgatuse korras. Totalitaarses ühiskonnas niisugust jagunemist pole, kuna kodaniku- ja inimõigused on piiratud või puuduvad.
    Kodanikuühiskonda ehk tsiviilühiskonda (ingl civil society) seostatakse tänapäeval eelkõige inimeste omaalgatuse, osaluse ja vastutusega ühiskonnas, selle esmaseks eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine .
    Ühiskond jaguneb sotsiaalseteks gruppideks , kes täidavad ühiskondlikus süsteemis ühist funktsiooni või hõlmavad ühise koha. Tööalased tunnuse alusel moodustuvad professionaalsed grupid. Sotsiaalse grupi liikmeid iseloomustab enam-vähem ühesugune hoiak mitmesuguste ühiskondlike probleemide suhtes. Ühised huvid seovad grupi liikmeid ühiste eesmärkide kaudu. Kui sellised grupid tegutsevad organiseeritult, nimetatakse neid huvigruppideks . Huvid võivad olla majanduslikud, kultuurilised, poliitilised, religioossed, rahvuslikud vm. Seetõttu sotsiaalsed ja huvigrupid ei kattu. Huvigrupid võivad ühendada ka erinevate sotsiaalsete gruppide liikmeid ja neid iseloomustab sageli organiseeritud tegevus. Selle alla kuuluvad seltsid, ühendused, liidud, organisatsioonid jne, neil on ametlik liikmeskond, juhtkond, personal, põhikirjad ja pidev organisatsiooniline või propagandategevus. Nt ametiühingud, naisliikumised, üliõpilasorganisatsioonid, spordiseltsid, kirik ja usuorganisatsioonid. Tuntumaid ühendusi: Eesti Õigusjärgsete Omanike Liit, Eesti Üürnike Ühendus, Eesti Vabadusvõitlejate Ühendus, õigusvastaselt represseeritute liit Memento, Eesti Õpetajate Liit.
    Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. Oma tegevusega (kuluaaripoliitika, lobby ingl ‘parlamendi eeskoda’) püüavad nad avaldada survet riiklikele ja omavalitsusasutustele kitsalt omakasupüüdlike eesmärkide saavutamiseks. Osa survegruppe võib olla ka kriminaalse iseloomuga.
    Survegrupid ja huvigrupid taotlevad riikliku võimuaparaadi mõjutamist ja suunamist. Nende eesmärk pole erinevalt poliitilistest parteidest mitte võimule tulla, vaid riigivõimu soovitud suunas mõjutada.
    Ärilisi ringkondi esindavad survegrupid võivad taotleda maksusoodustusi, riiklikke tellimusi jne. Tihti kasutavad mitmesugused organisatsioonid ja huvigrupid kinnimakstud lobiste.
    Kodanikuühiskonna põhialuseks on omaalgatus . Paljudes riikides toetavad nii keskvõim kui ka kohalik võim kolmandat sektorit märkimisväärselt ning on loodud süsteem nende rahaliseks toetamiseks. Kasulik ja vajalik on ka ärisektori ja kolmanda sektori koostöö.
    VALIMISED
    Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel põhineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused üksnes rahva nõusolekust. Seega on vabad valimised demokraatliku valitsemisviisi tähtsaim eeltingimus. Kodanike enamusele on valimised kõige levinum ja ehk ainuke viis poliitilises elus osaleda. Tänapäeval korraldatakse valimisi kõigis demokraatlikes riikides, kuid mitte kõiki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada (näiteks endises NSV Liidus olid sellised valimised).

    Demokraatlikke valimisi iseloomustavad järgmised tunnused:


  • Üldised - osa võtab reeglina kogu täisealine kodanikkond (v a teovõimetud, kinnipeetavad, parlamendivalimistel ka mittekodanikud ).
  • Ühetaolised - kõigi valijate hääled on võrdsed, enamasti on igal valijal üks hääl.
  • Otsesed - valija annab oma hääle otse kas saadikukandidaadile või kandidaatide nimekirjale.
  • Salajased - keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab. Teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa
    Valimised peavad olema perioodilised, st toimuma teatud ajavahemiku tagant. Üldised, ühetaolised ja vabad valimised on suhteliselt uus nähtus. Võitlus üldise valimisõiguse kehtestamiseks algas 1830. aastatel Inglismaal ja levis mujal Euroopas laiemalt sajandi lõpu poole. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus (häälte arv erines vastavalt kinnisvara hulgale) kadus XIX sajandil, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse valimisel alles XX sajandil või veidi varem (Uus- Meremaal 1893. aastal, Soomes 1905. aastal, Norras 1907. aastal, Eestis 1920. aastal, aga Prantsusmaal 1945. aastal, Šveitsis 1971 . aastal ja Portugalis 1974. aastal). Siiski esineb ka tänapäeval mitmeid piiranguid sõltuvalt rahva kultuurilistest iseärasustest ja traditsioonidest. Saudi Araabias toimusid esimesed kohalikud valimised 2005. a, parlamendivalimisi seal ei toimu. Mõnedes teistes konservatiivsetes islamimaades ei pruugi naistel olla valimisõigust (nt Kuveidis).
    Enamikus riikides on valimistest osavõtt vabatahtlik, kuid nt Belgias, Luksemburgis, Itaalias, Kreekas ja Austraalias tuleb põhjuseta valimata mineku eest trahvi maksta. Pakistanis võib selle eest vanglasse sattuda.
    Valija käitumist mõjutavad eelkõige järgmised tegurid:
    1) valija sotsiaalne ja klassikuuluvus, vanus, sugu, usk, tema perekonna, sõprade ja tuttavate eelistused
    2) valija parteiline enesemääratlus
    Lisaks mõjutavad valikuid valija hoiakud probleemide ja poliitikute suhtes ning väärtushinnangud. Oluline mõju on ajakirjandusel . Poliitiliste jõudude edu sõltub valimistel paljuski ka poliitilisi eelistusi vahetavatest valijatest, st jooksikutest.

    Valimissüsteemid
    Valimissüsteem on meetod, millega jaotatakse esindusorgani kohad kandidaatide ja parteide vahel vastavalt nende poolt antud häälte arvule. Erinevad vastavalt sellele, kas rõhutavad erakonna või isiku valimist.

    Enamusvalimised e majoritaarne valimissüsteem. Ringkonnad on ühemandaadilised, valitakse see kandidaat, kes sai teistest rohkem hääli. Teistele antud hääled lähevad kaotsi. Tegemist on isikuvalimistega. Valija annab oma hääle konkreetsele isikule. Sellistes riikides on 2-3 suuremat parteid (USA, Suurbritannia, Kanada, Uus-Meremaa, Austraalia, India). Austraalias ja Prantsusmaal märgitakse valimissedelile mitu kandidaati, mis nummerdatakse vastavalt valija eelistustele.
    Enamusvalimiste tulemuseks on tavaliselt stabiilne üheparteiline valitsus, mis töötab ametiaja lõpuni.
    Võrdelised valimised e proportsionaalne valimissüsteem. Idee pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni ajast. On kasutusel enamikus demokraatlikes riikides. Saab kasutada ainult mitmemandaadilistes ringkondades. Nimekirjad saavad mandaate enam-vähem võrdeliselt neile antud häälte arvuga. Valija annab hääle tervele nimekirjale, nimekirjasisene järjekord pole muudetav (kinnised nimekirjad), sisse saavad eespool olevad kandidaadid. Šveitsis ja Luksemburgis lubatakse valida korraga rohkem kui üks partei nimekirjas esitatud kandidaat.
    Eeldab valikut nimekirja programmi, mitte isikute järgi.
    Tavaliselt ei saavuta ükski erakond parlamendis absoluutset enamust ja võimule tulevad mitmeparteilised valitsusliidud (koalitsioonid) või vähemusvalitsused, see on hea alus vastuolude tekkeks, koalitsioonipartnerid peavad tegema kompromisse, tõenäolised on valitsuskriisid .
    Killustatuse vältimiseks on kehtestatud häältekünnis, nt Saksamaal, Poolas ja Eestis 5 %, Lätis 4 %, Türgis 10%.
    Veel Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island jm.
    Riigikogu valimised
    Valimisi korraldab vabariigi valimiskomisjon . Eesti Vabariigi Riigikogu 101 liiget valitakse võrdelise ehk proportsionaalse valimissüsteemi alusel. Igal valijal on üks hääl. Hääletamisõigus on igal Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel märtsikuu esimesel pühapäeval. Kandidaate võib üles seada nii erakondade kui ka üksikkandidaatidena. Kandidaadiks võib üles seada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, keda kohus ei ole tunnistanud teovõimetuks ning kes pole kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ega kanna vanglakaristust. Kandideerimiseks ei pea olema ühegi erakonna liige. Enne valimisi tuleb valija postkasti valijakaart, seega peab valimisõiguslik kodanik olema kantud Eesti elanike registrisse .
    Iga kandidaadi eest tasub ülesseadja rahatagatise ehk kautsjoni (kaks alampalka). Kautsjoni saavad tagasi need kandidaadid, kes osutusid valituks või said valimisringkonnas hääli vähemalt 1/2 lihtkvoodi ulatuses või kelle nimekiri pääses Riigikokku.
    Kandidaatide nimekirjad tuleb ülesseadjatel esitada kahel kujul:
    • ringkondade kaupa,
    • üleriigiliste koondnimekirjadena.
    Kandidaatide järjestuse nimekirjas määrab ülesseadja (sõltuvalt erakonnast kas erakonna juhatus, volikogu või kongress). Eesti on jagatud valimisringkondadeks. Hääletada saab ainult elukohajärgses valimisringkonnas kandideerijate poolt. Valijale antakse valimisjaoskonnas isikut tõendava dokumendi esitamisel allkirja vastu hääletussedel. Valija annab oma hääle ühele selles ringkonnas ülesseatud kandidaadile, märkides selle kandidaadi numbri valimiskabiinis kardina taga oma valimissedelile.
    Riigikokku pääsemiseks on kolm võimalust.
    Isikumandaat
    Isikumandaadi saab kandidaat, kes kogub lihtkvoodi jagu hääli. Lihtkvoot on valimisringkonnas antud häälte arvu ja mandaatide arvu jagatis. Näiteks kui mingis ringkonnas osaleb valimistel 44 000 valijat ja mandaate oli 11, siis läheb lihtkvoodi täiskogumiseks vaja vähemalt 44 000 : 11 = 4000 häält. Lihtkvoodi jagu hääli kogunud kandidaat saab Riigikokku ka siis, kui ta kandideerib üksikkandidaadina või kui tema nimekiri tervikuna häälekünnist ei ületa.
    Ringkonnamandaat
    Kõik hääled, mille mingi nimekirja kandidaadid ühes valimisringkonnas koguvad, liidetakse kokku. Nimekirjasisene järjekord tehakse valimistulemuste alusel ümber. Pingerida koostatakse selle järgi, kui palju hääli iga kandidaat isiklikult kogus. Näiteks mingi erakond saab mingis valimisringkonnas 3,5 lihtkvoodi jagu hääli ehk kolm mandaati. Lihtkvoot on häälte hulk, mille eest antakse nimekirjale üks saadiku mandaat. See tähendab, et nimekiri saab kolm kohta (Seda muidugi eeldusel, et erakond ületab üleriigiliselt 5% künnise ja et kandidaat kogub 5% hääli lihtkvoodist). Need kolm kohta saavad kandidaadid, kes kogusid kõige rohkem hääli.
    Kompensatsioonimandaat
    Mingi valimistel osalenud erakonna või erakondade liidu kvootide jäägid (antud näites jäi üle 0,5 kvoodi jagu hääli) kantakse üle vastavale üleriigilisele nimekirjale. Üleriigiliste nimekirjade sisene järjekord on muutmatu ega sõltu kandidaadi kogutud häälte arvust. Kompensatsioonimandaatide jagamisel ei osale loomulikult need kandidaadid, kes on juba saanud Riigikokku isiku- või ringkonnamandaadiga. Kompensatsioonimandaatide jagamine toimub üsna keerulisel teel, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit jagajate jadadega 10,9, 20,9, 30,9, 40,9 ... ning arvutades välja võrdlusarvud igas nimekirjas kõigi isiku- või ringkonnamandaadiga mittesissesaanute jaoks. Valituks osutuvad suuremate võrdlusarvudega kandidaadid. Võrdlusarvu suurus sõltub sellest, kui palju erakond kogu riigis hääli kogus ning kandidaadi asukohast üleriigilises nimekirjas.
    Kui mõni juba valituks osutunud liige välja langeb (näit kinnitatakse valitsuse liikmeks), tuleb samast nimekirjast asemele järgmine kandidaat. Kui näiteks minister Riigikokku tagasi tuleb, arvatakse asendusliige riigikogu liikmete seast välja. Kui aga mõni riigikogu liige asub tööle näiteks linnapea või vallavanemana, siis tal tagasipöördumise õigust riigikokku ei ole.
    Kohalike volikogude valimised
    Kohalike volikogude valimised toimuvad Eestis iga nelja aasta järel oktoobrikuu kolmandal pühapäeval. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht on vastavas vallas või linnas. Samuti on hääletamisõigus ka välismaalastel, kes elavad Eestis alalise elamisloa alusel ning kes on vastavas linnas või vallas elanud viimased viis aastat. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks või on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karitust kinnipidamiskohas.
    Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht (ta on kantud linna või valla elanike registrisse) on hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
    Kohalike volikogude valimiste puhul tehakse valimiste tulemused kindlaks ringkonniti. Kandideerida võib üksikisikuna, erakonna või valimisliidu nimekirjas. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne. Ülejäänud mandaadid jagatakse kompensatsioonimandaatide alusel.
    Nimekirjades reastatakse kõik kandidaadid vastavalt saadud häältele. Ühes nimekirjas olevatele kandidaatidele antud hääled liidetakse. Valimisnimekirjas lihtkvoodi alusel jaotamata jäänud mandaadid jaotatakse nimekirja mandaatidena nende kandidaatide nimekirjade vahel, mille kandidaadid kogusid vastavas kohalikus omavalitsusüksuses kokku vähemalt 5% kehtivatest häältest. Mandaadid jaotatakse nimekirjade vahel samuti d'Hondti jagajate modifitseeritud meetodil. Valituks osutuvad nimekirjas enim hääli saanud kandidaadid. Üksikkandidaati käsitletakse ühest kandidaadist koosneva nimekirjana.
    Liitriikides on kahekojalised parlamendid, ülemkoja liikmed esindavad osariike ja neid valitakse enamasti kõigist osariikidest võrdne arv. Unitaarriikides parandab ülemkoda seadusandluse ja üldse parlamendi tegevuse kvaliteeti. Parlamentaarsetes riikides on ülemkojad tagaplaanil. Presidentaalsetes riikides on ülemkoda parlamendi tähtsam osa (nimetatakse senat).

    Poliitilised voolud e ideoloogiad


    Sõna ideoloogia tuleneb kreeka keelest (ideo - mõiste, logos - käsitlus). Lihtsustatult võiksime mingit ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga.

    Alalhoidlikkus ja vabameelsus 18. sajandil ja 19. sajandi alguses

    Poliitiliste voolude kõige sagedamini kasutatavad mõisted parempoolsus ja vasakpoolsus on pärit 18. saj lõpukümnendist Suure Prantsuse revolutsiooni ajast, kui alalhoidlikult meelestatud saadikud istusid saalis juhataja poolt vaadates paremal ja uuendusmeelsed vasakul tiival. Need ideoloogiad kujunesid kolmanda seisuse võitluses feodaalide ja nende privileegide vastu.
    Pärast 1815. aasta kuningavõimu restauratsiooni hakati vasakpoolseteks nimetama neid, kes toetasid revolutsiooni, ja parempoolseteks neid, kes olid selle vastu.
    18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses domineerisid Euroopa poliitikaelus 2 põhisuunda: konservatism , mis esindas aadlike huve; ja liberalism , mis esindas kodanluse huve. Lihtrahva ja tööliste huve esindav ideoloogia puudus, selle koha täitis 1830. aastail kujunenud sotsialistlik ideoloogia.
    1) parempoolsus – konservatism e vanameelsus e alalhoidlikkus (ladina k - conservaresäilitama’ . Ei soosinud kiireid ühiskondlikke muutusi, vaid areng pidi lähtuma iga rahva ajaloolisest omapärast ja toimuma rahulikult – evolutsiooniliselt. Oli sageli tagurlik: kaitsti feodaalkorda, absolutismi, valitsejate, aadli ja kiriku keskaegseid õigusi, st Suure Prantsuse revolutsiooni eelset ühiskonda oma struktuuride ja traditsioonidega. Eestis Hurt, Jannsen .
    2) liberalism e vabameelsus (ladina k – liber ‘vaba’). Mõistena tekkis 19. saj alguses seoses võitlusega vana režiimi ja seda kaitsva konservatiivse ideoloogia vastu. Aluseks olid valgustusideed ning 18. sajandi humanismi- ja ratsionalismiideed, eeldati, et kõik inimesed on sünnilt vabad ja võrdsed. Tekkis vastandina konservatismile, seega oli absolutismi ja feodalismi vastu. 1789 võeti Prantsusmaal Asutava Kogu poolt vastu inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon . Taotleti kiriku mõjuvõimu vähendamist, religioosset sallivust, südametunnistusevabadust ja riikliku korralduse rajanemist seadusandlikule alusele, mitte valitseja suvale. Oluliseks peeti eraomandit. Majanduses ja ka muudel elualadel peeti arengu eelduseks üksikisiku vaba algatust ja tegutsemisvabadust. Kaitses eelkõige jõukamate ja haritumate kodanike huve. Pooldasid algul konstitutsioonilist monarhiat kahekojalise parlamendiga, üldist valimisõigust mitte. Liberalismiideoloogia hakkas jõudsalt levima 19. saj algul, toetades kapitalistlike suhete tugevdamist Euroopas, rõhutades eraomandi tähtsust, ettevõtlusvabadust, konkurentsi jne.
    Liberalismi esindasid ka USA konstitutsioonis (1789) esitatud põhimõtted.
    Eestis C.R. Jakobson .
    Edasises arengus ideoloogiate seos oma tekkeaegsete ühiskondlike olude ja valitsevate huvidega nõrgenes või kadus, kuid ideeline sisu on jäänud püsima.
    Sotsialistliku voolu kujunemine
    Ladina k societos – ‘ühiskond’, socialis – ‘ühine’, ‘ühiskondlik’
    Sotsialistide loosungiks on “Vabadus, võrdsus, vendlus”, nende hümniks “Internatsionaal”.
    Sotsialistlik suund sai alguse 1830. aastatel vastukaaluks liberalismile, kritiseerides konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majanduse tekitatud suurt ebavõrdsust, omakasupüüdlikkust ja ekspluateerimist.
    Aluseks on võrdsuse ja solidaarsuse idee.
    Põhjused: 1) 1840. aastaiks oli eraomandusel ja turumajandusel baseeruv, st kapitalistlik ühiskond Euroopas selgelt välja kujunenud. Senised feodaalühiskonna seisused (aadlikud, vaimulikud , linnakodanlikud ja talupojad) asendusid kodanluse ja töölisklassiga
    2) 19. saj kasvas majandusliku arengu tagajärjel linnatööliskond, kelle elu ja töötingimused olid väga rasked (vähemalt 12-tunnine tööpäev).
    3) puudus hoolekande- ja sotsiaalkindlustussüsteem
    4) liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse.
    Jaguneb:
  • revolutsiooniline suund: eesmärgiks kiirel /vägivaldsel teel õiglase ühiskonna rajamine
  • reformistlik: parandada tööliste elu kapitalismi tingimustes, kindlustada kõigi inimeste inimväärne eksistents , kõrvaldada sotsiaalsed konfliktid
    1840. aastatel sai alguse marksistlik suund. Karl Marxi arvates on ajalugu eelkõige klassivõitluse ajalugu (kodanluse ja töölisklassi võitlus). Rikkus koondub üha väiksema hulga inimeste kätte, ülejäänud vaesuvad pidevalt (proletariseeruvad). Kapitalismile järgneb sotsialism. Eraomandi kadumisega kaovad ka klassid , klassivõitlus ja riik. Kogu vara ja tootmine muutuvad ühiseks (ladina k communis - ‘ühine’ → kommunism). Marx ei eitanud kapitalismi vajalikkust , sest kapitalismi tingimustes oli tema arvates võimalik toota piisavalt, et seda hiljem ümber jagada.
    19. saj lõpus seati esikohale praktilised sotsiaalsed reformid , vajalikuks peeti parlamentarismi ja demokraatlikke valimisi. Sotsiaaldemokraatiat hakkasid toetama tööliste ameti- ja kutseühingud, neist tekkis 20. saj algul Briti Tööerakond.
    Parempoolsus - tsentrism - vasakpoolsus
    XIX sajandil nimetati parempoolseks konservatiivset suunda ja vasakpoolseks liberaalset suunda. Näiteks Norra konservatiivset parteid (asut 1886) nimetatakse Hoyre (tõlkes: parempoolsus) ja Norra liberaalide organisatsioon (asut 1884) kannab tänaseni nimetust Venstre (tõlkes: vasakpoolsus).
    Üha enam aga hakkasid end vasakpoolsetena määratlema sotsiaaldemokraatlikud parteid, mille tulemusena sattusid liberaalid vasakpoolsete (sotsialistide) ja parempoolsete (konservatiivide) keskele . Seetõttu said neist tsentri- ehk keskerakonnad. Samal ajal toimus ka liberaalide mõju pidev nõrgenemine, nad kaotasid oma poolehoidjaid. Liberaalide toetajate vaesem osa hakkas hääletama reformistlikumaks muutunud sotsialistide poolt. Teisalt läks osa üle konservatiivide poolele, sest need olid omaks võtnud mitmed liberaalidele omased põhimõtted (isikuvabadus, demokraatia, rahvuslus). Nad ei eitanud sotsiaalsuhete korraldamise vajadust. Nii tõrjus sotsiaaldemokraatlik tööerakond Inglismaal liberaalid tagaplaanile ja muutus ise üheks kahest põhiparteist.
    XX sajandi alguseks kujunes poliitilisel maastikul välja kolm põhisuunda: parem-, kesk- ja vasakerakonnad. Nii on see peaaegu kõigis Euroopa maades jäänud tänaseni. USA kujutab endast selles suhtes erandit , sest kahest suurparteist (vabariiklased ja demokraadid) pole kumbki ei vasakpoolne ega sotsialistlik. Üldmudelist kõrvalekaldeid on aga mujalgi (Kanada, Iirimaa ).
    Eriti mahajäänud maades, kus suurem osa elanikkonnast elab viletsuses ja on kirjaoskamatu või väheharitud, ei teki tänapäevaseid erakondi ega demokraatlikku riigikorda. Poliitiline võitlus piirdub seal kitsa ülemkihiga (suurkapitalistid, usujuhid, sõjaväejuhid).
    Kokkuvõtteks. Läänemaailmas käibiv klassikaline skaala jagab poliitilisi voole parem- ja vasakpoolsuse põhimõttel. Paremerakondi iseloomustab tavapäraselt alalhoidlikkus poliitikas ja eraalgatuse rõhutamine majanduses. Vasakpoolseid iseloomustab aga soov ühiskonda plaanipäraselt muuta ning majanduses riikliku reguleerimise ja maksude abil tulusid ümber jagada.
    Tänapäeva vasakvoolud
    Sotsiaaldemokraatia e mõõdukas vasakpoolsus
    Pööratakse suurt tähelepanu mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, eriti nendele, mis on seotud töötava elanikkonna heaolu ja sotsiaalse turvalisusega.
    Alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. Keskendutakse järgmistele küsimustele:
  • poliitiline liberalism ja pluralism e mitmeparteisüsteem
  • riik peab eraettevõtlust reguleerima, mitte piirama
  • riikliku majanduse ja eramajanduse kombineerimine
  • heaoluriik , mis hoolitseb vähemkindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest
  • sotsiaalne võrdsus poliitilise ideaalina.
    Põhiteemad on seotud sotsiaalpoliitikaga, nt tervishoid , lastega perede ja pensionäride toimetulek , tööpuudusega võitlemine, töötajate kaitse, olulised teemad on nende jaoks ka haridus ja keskkonnakaitse .
    Kõrgeid maksud on seotud kõrgete sotsiaal- ja hariduskuludega. Pooldatakse diferentseeritud maksusüsteemi e sissetulekust sõltuvat maksustamist, mida põhjendatakse solidaarsusega. Riik peab enda kanda võtma vähekindlustatud sotsiaalsete gruppide toetamise, selleks saadakse raha kodanike maksustamisest. Tegemist on tulude ümberjagamisega riigieelarve kaudu.
    Valijaskonna moodustavad eelkõige töövõtjad. Kui kunagi moodustasid nende valijaskonna põhiosa töölised, siis töölisklassi osakaalu vähenemisega kuuluvad sotsiaaldemokraatide valijate hulka ka teenistujad , eriti kuna arenenud demokraatiates moodustab teenindus u 70% majandussektorist.
    1970. aastate majanduskriisi tingimustes heaoluideoloogia populaarsus vähenes. Kujunes sotsiaaldemokraatliku ideoloogia kaasaegne variant, nn kolmanda tee ideoloogia. Seda kirjeldab oma teoses “Kolmas tee” inglane Tony Giddens . Kolmanda tee ideoloogia pooldab segamajandust. Peetakse oluliseks võimalust osaleda ühiskonnaelus. Kõige tähtsamal kohal on töö ja haridus . Sotsiaalne võrdsus pole enam esikohal.
    Tänapäeva sotsiaaldemokraatia ideaaliks on heaoluühiskond, mida ei saa kirjeldada klassikalise kapitalismi ega ka klassikalise sotsialismi tunnuste kaudu. Selles tähenduses on sotsiaaldemokraatia ühel osal tihedaid kokkupuutepunkte mõnede liberalistlike seisukohtadega.
    Heaoluriigi mõiste ( welfare state) tekkis pärast II maailmasõda Suurbritannias. Aluseks on seisukoht, et iga inimene on isiksus ja tal on õigus osa saada ühiskonna heaolust, olenemata sellest, kas tal endal on vahendeid selles osalemiseks. Riik peab oma kodanikele tagama sotsiaalse toimetuleku, et iga kodanik on võimeline turumajanduse tingimustes hakkama saama ja tööga oma heaolu kindlustama. Selleks vahendiks on sotsiaalne turumajandus : riik jagab ühiskondliku kogutoodangu ümber vähekindlustatute huvides.
    20. sajandi liberaalsed voolud

    Klassikaline liberalism

    Iseloomustab isikukesksus e individualism . Ühiskonnaelu peab võimalikult vähe piirama inimese vabadust. Mida vähem riigivõim sekkub ja reguleerib, seda parem (ka konservatiividel on sama põhimõte). Liberaalidel on konservatiividega konflikte nt kiriku ja kooli suhete, abortide, seksuaalvähemuste jms küsimustes. Religioon on liberaalide arvates inimese eraasi.
    On suunatud eelkõige vabaturumajanduse põhimõtete kaitsmisele. Majandus edeneb nende arvates kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse ning laseb vabalt kaubelda , ilma liigsete maksude ja tollideta. Seda esindab laissez faire , laissez passer poliitika (prantsuse k ‘laske valmistada, laske käibida’. Maksud peavad olema madalad ja kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga.
    Riigi sekkumist ka sotsiaalsuhetesse peetakse ebaotstarbekaks või koguni kahjulikuks. Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne.
    Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama.
    Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent , töökus ja loovus , mitte aga sünniga seotud asjaolud , nagu arvavad konservatiivid , kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja “klassikuuluvust”.
    Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga lihtsalt nendest passiivset osavõttu.
    Alles pärast 1929-33.a majanduskriisi hakati mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse, eriti F. D. Roosevelti “uus kurss ”. Sotsiaalliberalism avaldub ka USA presidentide, demokraatide J. F. Kennedy ja B. Clintoni puhul. USA Demokraatliku Partei sooviks on olnud luua liberaalsetele põhimõtetele tuginev sotsiaalne süsteem, mis garanteeriks inimväärsed elutingimused ka ühiskonna vähemkindlustatud kihtidele.
    20. sajandi parempoolsed voolud
    Konservatism
    Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda.
  • Rõhutab liberaalidega sarnaselt isikukesksust e individualismi, isikuvabadust
  • Pooldab poliitilist pluralismi e arvamuste paljusust
  • Inimeste algatusvõimet ja tegutsemisvabadust ei tohi piirata
  • Riik peab ühiskonnaellu võimalikult vähe sekkuma

    I Majanduspoliitika


  • Vaba konkurentsi ja turumajanduse pooldamine
  • Vabakaubanduse pooldamine
  • Valikuvabaduse ja eraalgatuse pooldamine majanduses, hariduses, sotsiaalalal
  • Kritiseeritakse kõrgeid makse, mis on vajalikud riikliku sotsiaalhoolduse ja koolisüsteemi ülalpidamiseks

    II Suhtumine ühiskonnaellu ja poliitikasse


  • Traditsionalism – traditsioonide ja struktuuride säilitamine, ajaloolise järjepidevuse tähtsustamine. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head
  • Rahvuslus. Lipukiri “Kodu, usk ja isamaa”. Kiriku ja riigi liidu pooldamine.
    Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda
  • Aristokraatia. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. See peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi
  • Võim. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama . Tuleb säilitada seaduslikkus ja kord
  • Sotsiaalne pessimism. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned
    Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. Nad peavad oluliseks ühiskonna järjepidevust, mida ei tohi rikkuda mõtlematute reformidega. Riik peab olema tugev. Nad pole pidanud demokraatiat parimaks ühiskonna valitsemise viisiks, kuna rahvas pole alati pädev otsustama. Konservatiivid väärtustavad eriti rahvust ja selle kultuuri, religiooni kui ühiskonna moraalset alust ning perekonda.

    Neokonservatism, uusparempoolsus

    Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni.
    Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970. aastatel toimus maailmas järsk majanduslangus, mis sai alguse nafta hinna tõusust kümnetes kordades, tekkisid sotsiaalsed probleemid, nagu suur tööpuudus, kodutus, sotsiaalkulutused panid valitsustele suure koorma, inflatsioon kasvas järjest. See pani pöörduma konservatiivse ideoloogia poole. Neokonservatismi tuntuimad järgijad olid USA president Ronald Reagan ja Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher. Nad lähtusid klassikalise liberalismi ideedest. Neokonservatiivid toetavad heaoluühiskonna ideed teatud piirini, peavad oluliseks riigi osa vähendamist majanduses ja sotsiaalkindlustussüsteemis, on vastu sotsiaalprogrammidega kaasnevatele kõrgetele maksudele ja riikliku bürokraatia kasvule. Toetavad eraomandust ja turumajandust ning traditsioonilisi väärtusi (perekond, religioon, rahvusriik jm), peavad tähtsaks töökust ja kokkuhoidlikkust. Samuti kuuluvad nende hulka religioossed fundamentalistid ja abortide keelustamise eest võitlejad.


    Fašistlik ideoloogia
    Sai alguse võitlusest vasakäärmuslaste e kommunistide vastu, on reaktsioon töölisklassi võimuletuleku üldisele ohule. Mõiste "fašism" tuleneb itaaliakeelsest sõnast fascia (liit, ühendus). Et Mussolini osales oma tegevuse varasemal järgul sotsialistlikus liikumises, leidsid mitmed sotsialistlikule ideoloogiale iseloomulikud seisukohad hiljem tee ka fašistlikku liikumisse, andes osaliselt põhjust pidada fašistlikku liikumist ja ideoloogiat kommunismi eriliigiks.
    1. Etatism (pr etat - riik). Riik on absoluutne, riigil on kõrgemalseisvad eesmärgid, millele peavad olema allutatud indiviidide eesmärgid.
    2. Karismaatiline juhtimine. Juhil on ainulaadne võime tuua nähtavale inimeste tõeline tahe.
    3. Elitarism. Massid pole suutelised valitsema, alati on olemas " loomulikud juhid" (eliit), kelle julgus ja tahtejõud tõukavad neid poliitilise korra esiritta.
    4. Hüpernatsionalism, ksenofoobia , rassism, antisemitism e juudivastasus
    5. Rahvamasside (eriti alam- ja keskklassi) altpoolt kaasatõmbamine – retoorika, üleskutsed ühiskond täielikult ümber teha, mille õnge läksid rahulolematud kodanikud. Selleks kasutati eriti ajakirjandusmonopoli ja ringhäälingut.
    6. Antiparlamentarism. Fašism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Domineerigu valitsev partei.
    7. Antikommunism, antiliberalism.
    8. Ei toetanud kirikut ja kuningavõimu.
    9. Kõrvaldas ametiühingud.
    Natsionaalsotsialism ja fašism pole üks ja sama ideoloogia. Fašismil on palju eri voole, tema sunniaparaadid olid suhteliselt leebed ja tähtsustati pigem territoriaalset laienemist (Mussolini sõjalised vallutused – tahtis taastada Rooma impeeriumi), ka antisemitism sugenes fašismi hiljem. Natsismi põhieesmärk oli rassipuhtus (aaria rass ) ja sellest tingitud puhastuse läbiviimine (nn tõuaretus, selleks “väärtusetute” inimeste likvideerimine, eutanaasia , steriliseerimine, hävitamine, nt poolakaid ja venelasi peeti sobilikuks ainult sunnitööde jaoks, kõigis maailma hädades olid süüdi juudid ).
    Kui võrrelda fašistlikku/natsionaalsotsialistlikku ja kommunistlikku diktatuuri, siis võib öelda, et nad on sarnased, kuigi mitte kokkulangevad.
    • ametlik ideoloogia;
    • üks, eliidi juhitav massipartei ;
    • terroristlik politseikontrollisüsteem;
    • täielik monopol massikommunikatsiooni vahendite üle;
    • relvamonopol (sõjavägi allub rangelt parteilisele kontrollile);
    • tsentraalselt kontrollitud ja juhitud majandus.

    ERAKONNAD

    19. sajandil tekkisid esimesed üleriiklikud puhtpoliitilised organisatsioonid – erakonnad e parteid. Nende tähtsus suurenes põhiseadusliku korra leviku, lihtrahva poliitilise ärkamise ja valimisõiguse laienemisega. Nt 1830. aastatel tekkis Suurbritannias vanameelsete tooride rühmitusest konservatiivne partei ja vabameelsest viigide rühmitusest liberaalne partei.
    Parteide eesmärk on saada võimule ja viia selle kaudu ellu oma programmis sõnastatud taotlusi. Keelatud on erakonnad, mille tegevus on suunatud põhiseadusliku riigikorra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele. Erakonnaseaduse järgi on eesmärkide saavutamise vahenditeks kandidaatide esitamine ja valimiskampaania Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimistel; osalemine valitud liikmete kaudu Riigikogu ja kohalike omavalitsuste tegevuses ja presidendi valimisel; osalemine vabariigi valitsuse ja linna- ning vallavolikogude moodustamisel; rahvusvaheline koostöö välisriikide erakondadega.
    Erakonnaseaduses on sätestatud, et riigi poliitilise tahte huvides ei tohi poliitikas aktiivselt osaleda järgmised riigiametnikud : õiguskantsler ja tema nõunikud, riigikontrolör, tema asetäitjad ja peakontrolörid, kohtunikud, prokurörid, politseiametnikud, tegevteenistuses olevad kaitseväelased ja piirivalveametnikud.
    Erakonnad on poliitilise süsteemi oluline ja põhiseaduses fikseeritud osa. Paljud riigid toetavad parlamendierakondi riigieelarvest
    Poliitiliste rühmituste jagunemine vasak- ja parempoolseteks pärineb Suure Prantsuse revolutsiooni ajast.
    Konservatiivsed erakonnad tekkisid 19. sajandil aadli, suurmaaomanike, vaimulike ja kõrgete riigiametnike huvidest lähtuvalt. Hilisem valijaskond on olnud keskklass. Laiema toetuse saamiseks on nende arvukus siiski olnud mitmes riigis väike. Nad on eitanud sotsiaalset õiglust, kuid on olnud sunnitud tunnistama majanduse riikliku reguleerimise vajadust. Väärtustavad traditsiooniliselt kirikut ja religiooni, mille mõju poliitikale on küll läänemaailmas nõrgenenud.
    Pärast II maailmasõda tekkisid mitmes riigis kristlik-demokraatlikud erakonnad (katoliku maades rahvaerakonnad). On lähedased konservatiividele. Rõhutavad kristlikule eetikale tuginevat mõttelaadi ja väärtusi, tunnistavad riikliku reguleerimise vajadust majanduses. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam.
    1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada).
    Konservatiivseid erakondi: Suurbritannia konservatiivid, USA vabariiklased, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik
    Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse arengut takistasid ja kaotada seisuslikud piirangud inimeste poliitilistele õigustele. Katoliiklikes maades olid liberaalid lisaks vaenulikud kiriku suhtes. Praegu on kiriku mõju vähenenud, samuti liberaalide vastuseis kirikule.
    Tänapäeva liberaalsed erakonnad seisavad samuti isikuvabaduse ja kodanike poliitiliste ja tsiviilõiguste eest. Mis puutub riigi sekkumist majandusse, siis eri riikide erakondade hoiakud erinevad. Enamasti peetakse seda mittevajalikuks, va Briti, Kanada, Taani, Norra liberaalid.
    1950-60. aastatel nimetasid Rootsi, Norra ja Soome maaerakonnad ennast keskerakondadeks e tsentriparteideks, kuna maarahva ja põllumajanduse osakaal vähenes pidevalt. Praegu kalduvad tsentrist paremale. Liberaalsed erakonnad kuuluvad Liberaalsesse Internatsionaali (asut 1947), nagu ka Eesti Reformierakond .
    Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad tekkisid 19. saj II poolel, esimesena Saksamaal. Oldi opositsioonis kehtiva ühiskonnakorraga ja asuti kaitsma töötajate huve, nt neile valimisõiguse andmine. Senine internatsionalism kadus pärast I maailmasõda. Lõhenemisel tekkinud kommunistlike parteide suhted sotsiaaldemokraatidega olid väga vaenulikud. Põhitähelepanu läks 1920-30. aastatel tööliste sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Eriti pärast II maailmasõda hakkasid vasakerakonnad toetama liberaalseid institutsioone ja demokraatlikke vabadusi ning segamajandust. Kuna töölisklassi kuulujate arv on kahanenud, on nende valijaskond laienenud teenistujate arvelt.
    Kõige kauem on sotsiaaldemokraadid võimul olnud Rootsis: 1932-1976, pärast seda vaheaegadega kuni praeguseni.
    Sotsiaaldemokraatlike erakondade näiteid: (Eesti) Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Briti Tööerakond, Hollandi Tööerakond, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Partei, Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, Norra Töölispartei. Kuuluvad Sotsialistlikku Internatsionaali.
    Vasaksotsialistlikud erakonnad toetuvad tööliskonna ja haritlaste vaesematele kihtidele, nõuavad eraettevõtluse piiramist ning elanikkonna jõukamate kihtide suuremat maksustamist. Nt Norra Pahempoolne Sotsialistlik Partei, Taani Sotsialistlik Rahvapartei.
    Endine kommunistlik vool on hääbunud, endised komparteid on vahetanud nime ja muutunud vasaksotsialistlikuks: Soome Vasakliit, Rootsi Vasakpartei, Ungari, Serbia ja Bulgaaria sotsialistlikud parteid, Eesti, Läti ja Leedu (Sotsiaal)demokraatlik Töölispartei
    Parteide jaotumine
    Ideepartei põhineb poliitilisel ideoloogial või maailmavaatel: liberaalsed, konservatiivsed ja sotsialistlikud parteid, ka rohelised. Programm põhineb maailmavaatelistel seisukohtadel.
    Huvipartei tekib inimeste sotsiaalsete ja majanduslike huvide kaitsmise eesmärgil. Valijaskonnas domineerib mingi sotsiaalne grupp, nt töövõtjad sotsiaaldemokraatidel ja põllumehed agraarparteidel. Ka vähemusrahvuste õigusi kaitsvad erakonnad nagu baski rahvuslased Hispaanias.

    Organisatsioonilise ülesehituse järgi

    Kaadri - e valimispartei moodustab poliitilise eliit, kel on sarnane ideoloogia, organisatsiooni arendamine ja valijaskonnale enda propageerimine on teisejärguline ja saab alguse vahetult enne valimisi.
    Massiparteid tekkisid 19. saj teisel poolel töölisliikumise baasil, et seda poliitilistel eesmärkidel ära kasutada, olid esialgu sotsialistlikud. On hästi välja arendatud organisatsioonid.

    Parteide arv

    Üheparteisüsteemis on parteil riikliku võimu monopol. Teisi parteisid võib olla, aga neil puudub igasugune mõjuvõim. Esinevad tavaliselt autoritaarsetes ja totalitaarsetes riikides. 1945-1991 oli N. Liidus ja selle mõjusfääris olevates Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Praegu nt Hiinas, Põhja- Koreas ja Kuubas. Neid leidub ka tugeva presidendivõimuga riikides.
    Kaheparteisüsteemiga riikides võib olla rohkem erakondi, kuid riikliku võimu teostamise nimel konkureerivaid erakondi on kaks. Partei võimulesaamine sõltub valijaskonna toetusest, üks partei on võimul ja teine opositsioonis. Nt USA, Suurbritannia, Uus-Meremaa, Malta.
    Mitmeparteisüsteemis on riikliku võimu pärast konkureerivaid parteisid rohkem kui kaks, suuremaid parteisid võib olla 4-10, lisaks väiksemad. Saksamaa Liitvabariigis on u 5 suurt ja 60 väiksemat erakonda. Hollandis on registreeritud u 70 erakonda. Veel Läti, Eesti, Kanada, Itaalia, Rootsi, Taani, Norra, Soome, Prantsusmaa jpt.

    KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE


    Eesti kodanikule vajalik teave

    MAKSUD, RAVIKINDLUSTUS , SOTSIAALHOOLEKANNE, VANUSEST SÕLTUVAD ÕIGUSED, KOHUSTUSED, VABADUSED, PIIRANGUD


    Maksud

    Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud ( tulumaks , sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid, maamaks , raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks ) laekuvad riigieelarvesse . Osa füüsilise isiku tulumaksust ja maamaks tervikuna laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud (nt reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks) laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Kohalikud maksud kehtestab kohalik omavalitsus . Riiklikke makse haldab Maksu- ja Tolliamet , kohalikke valla- või linnavalitsus või vastav linna või valla ametiasutus . Makse peavad maksma nii füüsilised ( inimesed) kui ka juriidilised isikud (äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused).
    Füüsiline isik peab maksma eelkõige tulumaksu, sotsiaalmaksu ja maamaksu. Sundkindlustustena kehtivad töötuskindlustus ja kohustuslik pensionikindlustus.
    Tulumaks on 2005. a Eestis 24%, koalitsioonilepingu järgi peab see langema 20 %-le. Tulumaksuvaba miinimum on 2005. a 1700 kr ja 2006. a 2000 kr kuus. Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku kogu tulu, olenemata sellest, kus see on saadud. Resident on füüsiline isik, kelle elukoht on Eestis või kes viibib 12 järjestikuse kuu jooksul Eestis vähemalt 183 päeva. Enamik füüsilistele isikutele tehtavatest väljamaksetest maksustatakse tulumaksuga maksu kinnipidamise teel. Vastavad maksukohustused täidab tööandja. Kinnipidamist ei saa rakendada füüsilise isiku ettevõtlustulu ja vara võõrandamisel saadud kasu korral.
    Maksuvaba tulu mahaarvamiseks füüsilisele isikule makstud tasult tulumaksu kinnipidaja (nt tööandja) poolt peab isik esitama ühekordse kirjaliku avalduse. Maksuvaba tulu saab maha arvata ainult ühe tööandja juures.
    Tuludeklaratsiooni märgitakse kõik eelmise aasta jooksul teenitud tulud ja neilt makstud tulumaks. Maksu- ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete põhjal füüsilise isiku deklaratsiooni ning teeb eeltäidetud deklaratsiooni kättesaadavaks. Vaid palgatulu saavatel isikutel ei ole kohustust tuludeklaratsiooni esitada, kui sellelt on tulumaks kinni peetud. Samuti, kui maksustamisperioodil puudus maksustatav tulu või kui kogutulu ei ületanud maksustamisperioodil maksuvaba tulu. Kui vastavatelt väljamaksetelt ei ole tulumaksu kinni peetud või kinnipeetud tulumaksu summa on väiksem seaduses ettenähtust, on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni.
    Kui inimene soovib kasutada maksustamisperioodil tehtud kulude maksusoodustust (nt füüsilise isiku tulust tehtavad mahaarvamised: eluasemelaenu intressid, koolituskulud, annetused, täiendava kogumispensioni sissemaksed, ametiühingu liikmemaksud), siis tuleb soodustuse kasutamiseks deklaratsioon esitada.
    Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliametile hiljemalt maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Tuludeklaratsiooni alusel väljastab maksuhaldur vajaduse korral füüsilisele isikule maksuteate juurde- või tagasimakse kohta, viimased tuleb reeglina sooritada 1. juuliks, ettevõtlustulu või vara võõrandamisest saadava kasu korral 1. oktoobriks.

    Tulumaks mujal


    Tulumaks võib olla proportsionaalne e tulu suurusest hoolimata (küll maksuvaba miinimumiga) makstakse kindel protsent tulumaksu või progressiivne e astmeline, st sõltub maksumaksja sissetulekust ja tulumaks muutub sissetuleku kasvades suuremaks .
    Viimastel aastatel on hakatud liikuma tulumaksu vähendamise ja astmetest loobumise suunas. Esimesena kehtestati ühtlane e proportsionaalne tulumaks Hongkongis 1948. a (15%). Esimesena Euroopas kehtestati proportsionaalne tulumaks Eestis 1994. a Mart Laari valitsuse ajal. Venemaa kehtestas 2001. aastal 13-protsendilise, Gruusia 2004. a 12-protsendilise, Rumeenia alates 2005. a algusest 16-protsendilise maksumäära. Proportsionaalse tulumaksu on kehtestanud teisigi Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kokku 9: Leedu (1995) 33% Läti (1995) 25% , Serbia (2003) 14%, Ukraina (2003) 13%, Slovakkia (2003) 19%, Austria (2005) 19%. Ukraina võttis Eesti süsteemi omaks siis, kui astmeline maksumäär oli kõige jõukamate elanike puhul jõudnud juba absurdse 90 protsendini. Nõudeid proportsionaalse tulumaksumäära kehtestamiseks kõlab Hollandis, Hispaanias ja Saksamaal.
    Astmeline tulumaks kehtib rohkem kui 60 riigis (Belgia, Holland, Iirimaa, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Šveits, USA, Uus-Meremaa jpt). 1994. aastani kehtis ka Eestis astmeline tulumaks (nelja astmega) - 16%, 24%, 33% ja 50%, viimane küll väga lühikest aega. EL-i piirides on see keskmiselt 34-40%, sh suurima sissetuleku saajatel keskmiselt 50-55%, ka kõrgem.
    Proportsionaalset üksikisiku tulumaksu rakendatakse Bahama saartel, Bermuda saartel, Boliivias , Bruneis, Jamaical, Kataris, Monacos, Omaanis, Uruguays jm. On riike, kus üksikisiku tulumaks puudub (Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid).
    Ravikindlustus on Eestis kohustuslik, 13% iga töötava inimese brutopalgalt suundub läbi maksuameti haigekassale. Tööandja peab maksma kõigi töötavate inimeste eest sotsiaalmaksu, ettevõtlusega tegelevad üksikisikud peavad maksma sotsiaalmaksu oma tulult .
    Ravikindlustust kontrollitakse isikut tõendava dokumendi alusel. St arsti juurde minnes peab olema kaasas pass, ID-kaart või Euroopa ravikindlustuskaart. Viimane kehtib ainult koos isikut tõendava dokumendiga.
    Euroopa ravikindlustuskaart annab õiguse vajaminevale arstiabile Euroopa Liidu territooriumil ja Euroopa Majandusühenduse piirkonnas viibimise ajal. Vanematel kui 15- aastastel isikutel kehtib Euroopa ravikindlustuskaart kuni 1 a. Sündinud laps tuleb vanematel haigekassas arvele võtta ja talle annab haigekassa kohe välja juba Euroopa ravikindlustuskaardi. Kuni 18- aastasele saab kaarti taotleda lapsevanem või esindaja. Kaardi taotlemise võimalused:
    1) portaal www.eesti.ee
    2) tuua taotlus haigekassa klienditeenindusse
    3) saata haigekassasse postiga
    4) saata haigekassasse e-postiga digitaalselt allkirjastatuna
    Kaardi saab kätte
    1) saadetakse taotleja aadressile , mis on registreeritud haigekassa andmebaasis
    2) haigekassa klienditeenindusest
    Ravikindlustuseta inimesed tasuvad osutatud üldarstiabi eest ise. Erakorralise või vältimatu abi eest ravikindlustuseta haige ise tasuma ei pea.
    Kuni 19-aastastele on hambaravi tasuta. Täiskasvanutele on tasuta vaid vältimatu abi. Kehtiva ravikindlustusega inimesel on õigus 150-kroonisele hambaravihüvitisele aastas, olenemata sellest, kus Eesti piirkonnas inimene hambaarsti juures käis. Avaldus tuleb saata haigekassa piirkondlikku osakonda postiga või tuua sinna ise.
    Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt , saavad vältimatut arstiabi võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Maksta tuleb patsiendi omavastutustasu asukohamaa tariifide järgi, neid patsiendile ei korvata. Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat peab kaasas olema. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises liikmesriigis viibimise ajal. Teises liikmesriigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb eelnevalt taotleda haigekassa luba, muidu haigekassa kulusid ei kata.

    Sotsiaalhoolekanne

    Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. See hõlmab erinevaid toetusi: haigusraha, toitjakaotuspension, sünnitustoetus, invaliidsuspension , vanaduspension, tööõnnetuse puhul makstav toetus, kutsehaigust või surmajuhtumit puudutav toetus, töötu abiraha , peretoetused. Sotsiaalteenuste, - toetuste ja muu abi saamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse. Inimene peab toetuse saamiseks esitama andmed sissetulekute, perekonna suuruse, töötamise, tervisliku seisukorra jm kohta. Otsuse toetuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb valla- või linnavalitsuse ametnik vastavalt oma pädevusele. Keeldumine peab olema põhjendatud. Otsusega mittenõustumisel on isikul õigus kohtusse pöörduda kuu aja jooksul pärast otsusest teadasaamist.
    Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Selle arvestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest (toit, riietus, jalanõud, muud kaubad ja teenused esmavajaduste rahuldamiseks). Toimetulekupiir sõltub inimeste arvust perekonnas, 2004. a oli toimetulekupiir üksi elavale inimesele 500 kr kuus, iga järgneva pereliikme kohta 400 kr. Kui inimese netosissetulek jääb kuus alla toimetulekupiiri, on tal õigus taotleda toimetulekutoetust, viimase määrab ja maksab kohalik omavalitsus. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Toimetulekutoetuse taotleja esitab taotluse elukohajärgsesse kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeosakonda hiljemalt kuu 20. kuupäevaks.
    1. jaanuarist 2005 saab taotleda ohvriabi iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju. Abi saamise eelduseks ei ole seatud kuriteo toimepanemist. Hüvitist saavad ka ettevaatamatuse tõttu toimepandud vägivallategude ohvrid .

    Vanusest sõltuvad õigused, kohustused, vabadused, piirangud

    Eesti seaduste kohaselt on laps alla 18-aastane isik.
    Õigusvõime algab inimese sündimisega ja lõpeb surmaga. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, seega ka alaealine.
    Teovõime on täisealisel isikul, st 18-aastaselt saab inimene teovõimeliseks. Kui isik 16-aastaselt abiellub, saab ta abielu sõlmimise ajast teovõime.
    Kuni 7-aastasel alaealisel teovõime puudub. Tema nimel teeb tehinguid seaduslik esindaja, kelleks on lapse vanem, erandina kohtu poolt määratud eeskostja . 7- kuni 18-aastasel isikul on piiratud teovõime ning tal on õigus teha tehinguid oma seadusliku esindaja nõusolekul.
    Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. Kui kasvõi üks vanematest ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa, kui abiellumine vastab alaealise huvidele.
    Vähemalt 10-aastasel lapsel on õigus oma huve kaitsta ja kaasa rääkida teatud küsimustes, nagu lapsendamine, nime muutmine, elukoha määramine. Vähemalt 10-aastase lapse nime saab muuta ainult lapse nõusolekul.

    Kodanikuõigused ja kohustused

    18-aastasel isikul on õigus valida kohalikku omavalitsust ja Riigikogu, 18-aastaselt võib kandideerida kohalikku omavalitsusse, 21-aastaselt Riigikogu liikmeks.
    Lapsed võivad mittetulundusühingute seaduste kohaselt asutada mittetulundusühinguid ja olla nende liikmed. Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte erakonda.
    18-aastased meessoost Eesti kodanikud on kohustatud end kutsealusena arvele võtma. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastasi kodanikke .
    15-aastaselt saab laps taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust.

    Õigus

    Eesti seadused tunnistajatele vanusepiiranguid ei sea. Kui tunnistajaks on noorem kui 15-aastane isik, tuleb teda üle kuulata pedagoogi või psühholoogi juuresolekul.
    Kriminaalvastutusele võtmisele kuulub isik, kes enne kuriteo toimepanemist on saanud 15 a vanaks . Raskete kuritegude ( tahtlik tapmine , üliraske ja raske kehavigastuse tekitamine, piinamine, röövimine jt) eest võetakse kriminaalvastutusele ka 13-15-aastaselt. Kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne 15-aastaseks saamist, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, nähakse ette muud mõjutusvahendid: eri-kasvatusõppeasutusse või ravikasvatusasutusse paigutamine. Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui 18-aastane, ei tohi määrata pikemat vabadusekaotust kui 8 a. Alaealised kannavad vabadusekaotust noortevanglas. Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas. Alaealisus on karistuse mõistmisel vastutust kergendavaks asjaoluks.
    Vastavalt karistusseadustikule võib väärteo eest võtta vastutusele isiku, kes enne väärteo toimepanemist on saanud 15-aastaseks. 15-18-aastase alaealise poolt toimepandud väärteo materjalid võib üle anda sotsiaaltalitusele, kui haldusõiguse rikkuja isikut arvestades on otstarbekas kohaldada kasvatuslikke abinõusid. Alaealine rakendatakse üldkasulikule tööle 10-50 tundi üksnes tema nõusolekul tööst ja õppimisest vabal ajal. Alla 13-aastasele alaealisele võib määrata üldkasulikku tööd kuni 10 tundi.
    LÄÄNE TSIVILISATSIOONIST
    Euroopa Liidu tuumikriigid langevad kokku kunagise Rooma impeeriumi aladega ja Euroopa kultuuri võib samastada Lääne tsivilisatsiooniga . Viimase põhiolemus on läänekristlik, st katoliiklik ja protestantlik . Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb läänekristlus ja algavad islam ja õigeusk, nagu ütleb Samuel Huntigton.
    Praeguses Euroopa Liidus on ainult üks õigeusklik riik: Kreeka. Kreeka on olnud klassikalise tsivilisatsiooni alguspunkt ja pannud aluse seega Lääne tsivilisatsioonile, kuid teda ennast ei saa kultuuriliste erinevuste lugeda Lääne tsivilisatsiooni hulka kuuluvaks. Kreeka pole järginud läänelikku poliitikat ja norme ja teeb tihedat koostööd Venemaaga.
    Lääne tsivilisatsioon kerkis esile 8-9. sajandil, tema iseloomulikud tunnused kujunesid välja järgnevate sajandite jooksul. Moderniseerumine algas 17-18. sajandil. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustavad järgmised tunnused.
    Klassikalise tsivilisatsiooni pärand: kreeka filosoofia, ratsionalism, rooma õigus, ladina keel, ristiusk .
    Katoliiklus ja protestantism . Läänekristlus, st katoliiklus ja protestantism, on ajalooliselt Lääne tsivilisatsiooni kõige määravam tunnus. Läänekristlased tunnevad ühtekuuluvust ja mõistavad oma erinevust teiseusulistest. Ka reformatsioon ja vastureformatsioon ning jagunemine protestantlikuks põhjaks ja katoliiklikuks lõunaks on teiste usundite puhul tundmatud.
    Keeled. Lääne tsivilisatsiooni iseloomustab keelte paljusus . Teistel tsivilisatsioonidel on üks tuumikkeel, kuid keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli.
    Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik, kiriklik võim lahutati ilmalikust uusajal, mis avaldas tohutut mõju vabaduse arengule Läänes.
    Seaduse võim. Seaduse keskse tähtsuse rõhutamine pärineb roomlastelt. Seaduse ülimuse traditsioon pani alguse põhiseaduslikule korrale ja inimõiguste kaitsele.
    Ühiskondlik pluralism. Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid , ordud ja gildid , seejärel igasugused liidud ja ühingud. Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks.
    Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid. Esimene parlament pärineb 9. sajandist Islandist . Teistel tsivilisatsioonidel võrreldavat esinduskogude pärandit pole. Kohalike omavalitsuste areng sai alguse samal ajal Itaalias, kus esimene seisus pidi jagama võimu linnakodanikega.
    Individualism. Kõik eelloetletu aitas kaasa individualismiidee ja individuaalsete õiguste ning vabaduste traditsiooni tekkele. Individuaalset valikut hakati Läänes lõplikult tunnustama 17. sajandil, kuid alguse sai see juba renessansiajal. Mujal on ülekaalus kollektivism .
    TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID
    Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991.
    ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon
    UNESCO – ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon
    NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal , Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tšehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004)
    OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega . Eesti ühines 1991.
    OPEC – Naftat Eksportivate Maade Organisatsioon loodi 1960. a naftat tootvate ja eksportivate riikide huvide kaitsmiseks rahvusvahelistel naftaturgudel. Põhiliikmed on araabia maad, Indoneesia , Nigeeria, kokku 11.
    Inimõigused on
    * iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta;
    * õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu.
    Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud , mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel.
    Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole.
    Inimõigused on:
    * üksikisikutel, seega igal inimesel;
    * inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mittepõlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased , võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid;
    * rahval;
    * inimkonnal.
    Inimõigused on üldkehtivad, kodanikuõigused ja kohustused hõlmavad ainult riigi kodanikke. Rahvusõigused on ühest rahvusest isikutel, sõltumata nende kodakondsusest.
    Euroopa Nõukogu asutati Londonis 5. mail 1949, organisatsiooni peaülesandeks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse ja arendamine. EN poolt 1950. a vastu võetud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon on vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Konventsioon sündis reaktsioonina II maailmasõja koledustele ning oli üks osa sõjajärgsetest poliitilistest otsustustest ületada sõjani viinud totalitaarsus ja vastasseis ning ühendada Euroopa ühtsete demokraatlike väärtuste alusel. Iga Euroopa Nõukogu liikmesriik peab aktsepteerima õigusriigi põhimõtteid ning kaitsma inimõigusi ja põhivabadusi. Osalisriike on praegu 46, need on kohustatud tagama konventsioonis määratletud õigused ja vabadused igaühele, kes on nende jurisdiktsiooni all. Konventsioon on suunatud peamiste tsiviil- ja poliitiliste õiguste kaitsele.
    Praegused liikmesriigid: Albaania (1995), Andorra (1994), Armeenia (2001), Aserbaidzhaan (2001), Austria (1956), Belgia (1949), Bosnia ja Hertsegoviina (2002), Bulgaaria (1992), Eesti (1993), Gruusia (1999), Hispaania (1977), Holland (1949), Horvaatia (1996), Iirimaa (1949), Island (1950), Itaalia (1949), Kreeka (1949), Küpros (1961), Leedu (1993), Liechtenstein(1978), Luksemburg (1949), Läti (1995), Makedoonia (1995, Malta (1965), Moldova (1995), Monaco (2004), Norra (1949), Poola (1991), Portugal (1976), Rootsi (1949), Rumeenia (1993), Saksamaa (1950), San Marino (1988), Serbia ja Montenegro (2003), Slovakkia (1993), Sloveenia (1993), Soome (1989), Shveits (1963), Taani (1949), Tshehhi Vabariik (1993), Türgi (1949), Ukraina (1995), Ungari (1990), Venemaa (1996), Ühendkuningriik (1949).
    Konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse
    • elule, isikuvabadusele ja turvalisusele;
    • õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades;
    • valida ja olla valitud;
    • südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele;
    • sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus );
    • omandile.
    Ei taga sotsiaalseid õigusi: õigust tööle, teatavale elatustasemele, eluasemele, kodakondsusele jne.
    Konventsioon keelab
    piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise ;
    • surmanuhtluse;
    • konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise;
    • oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise;
    • välismaalaste kollektiivse väljasaatmise.
    Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 46, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste . Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt.
    Euroopa sotsiaalharta, põhilisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi kaitsev leping, mis kirjutati alla Torinos 1961. aastal. Harta garanteerib nimetatud õigused lepingupoolte kodanikele ning on jõus u kolmekümnes Euroopa riigis, sh Eestis alates 2000. a .
    Harta ja selle 1988. aasta lisaprotokoll garanteerivad rea õigusi, mida saab jaotada põhiliselt kahte kategooriasse:
    Töötingimused
    • töötajate diskrimineerimise vältimine, sundtöö keelustamine;
    • ametiühingute õigused, õigus ühiskokkulepetele;
    • õigus headele töötingimustele ja õiglasele tasustamisele, kaasa arvatud naiste ja meeste õigus saada võrdse töö eest võrdset tasu; puuetega inimeste integreerimine töökeskkonda; õigus kutsenõustamisele ja -õppele;
    • alla 15- aastaste isikute töövõtu keelustamine ja 15-18-aastaste isikute kaitse;
    • emaduse kaitse;
    • võõrtööliste võrdne kohtlemine;
    Sotsiaalne sidusus
    õigus tervise kaitsele, õigus sotsiaalkindlustusele, õigus saada sotsiaal- ja arstiabi ning õigus kasutada sotsiaalhoolekande teenuseid;
    • laste ja noorukite õigus saada kaitset füüsiliste ja moraalsete ohtude eest;
    perekondade ja perekonnaliikmete õigus saada õiguslikku, sotsiaalset ja majanduslikku kaitset;
    • võõrtöötajate ja nende perekondade õigus saada kaitset ja abi;
    • vanurite õigus sotsiaalsele kaitsele.
    Parandatud ja täiendatud harta avati allakirjutamiseks 3. mail 1996. Suuremate muudatuste hulgas on:
    - naiste ja meeste võrdsete õiguste rõhutamine;
    - puuetega isikute õigus sotsiaalsele integreerumisele, iseseisvusele ja osalemisele ühiskonnaelus;
    - laste ja noorte sotsiaalsete, õiguslike ja majanduslike õiguste kaitsmise tugevdamine;
    - õigus kaitsele töösuhte lõpetamise korral;
    - õigus töötajate väärikale kohtlemisele;
    - õigus kaitsele vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse korral;
    - õigus rahuldavale eluasemele;
    - diskrimineerimise vältimine.

    EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST

    Euroopa ühendamise idee tekkis eelmise aastatuhande algul, nn klassikalisel keskajal, kui kogu maailma liitis hoolimata poliitilisest killustatusest kristlik maailmavaade. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kultuuritase olid ühtlustunud.
    Esimesed Euroopa ühendamise kavandajad ja reklaamijad olid preestrid , luuletajad ning filosoofid, sh Dante Alighieri. Renessansiajal jätkus arutelu Euroopa ühendamise üle.
    1693. a avaldas inglise kveeker William Penn essee, kus kutsus looma Euroopa parlamenti või generaalstaate, mis lahendaks valitsejatevahelisi tülisid ning hoiaks ära sõjad. Sarnaseid ideid jagasid G.W. Leibniz, C. De Montesquieu, J.J. Rousseau, I. Kant , viimane töötas välja Euroopa föderatsiooni loomise plaani, sinna kuulunuksid demokraatlikud riigid. Victor Hugo nägi ühineva Euroopa liikmena ka Venemaad.
    1767. a kirjutas Eestimaa aadlik Jacob Heinrich von Lilienfeld raamatu “Uus riigiehitus”, kus tegi ettepaneku luua Euroopa riikide liit, mis peab tooma igavese ja pöördumatu rahu. Ta toetas ka eesti talupoegade vabastamist pärisorjusest, kritiseeris absolutismi ja militarismi.
    Napoleonist Hitlerini oli Euroopa ühendamise idee ka vallutuste õigustuseks. Napoleoni lüüasaamise järel toimunud Viini kongressil loodi esimene rahvusvaheline organisatsioon: Reini Jõe Komisjon , mis pidi koordineerima Reini jõe laevatamist ja tegutseb ka praegu Strasbourgis Reini Jõe Navigatsiooni Keskkomisjoni nime all.
    1859 . a lõi Solferino lahinguväljal kümneid tuhandeid haavadesse surnud haavadesse surnud sõdureid näinud šveitslane H. Dunant Punase Risti – esimese mitteriikliku rahvusvahelise organisatsiooni. Seega kiirendas sõda Euroopa ühendamise mõtte arengut. Poliitiliste, majanduslike ja teaduslike suhete tõttu oli rahvusvaheliste organisatsioonide vajalikkus ilmselge, 19. sajandil kiirenes sidepidamine ja riikide sõltuvus üksteisest suurenes.
    Pärnust pärit, Venemaa välisministeeriumis salanõunikuna töötanud Friedrich Martens oli samuti üks neist, kes pidas vajalikuks Euroopa ühendamist rahu tagamise eesmärgil.
    1889 loodi Panameerika Liit (Ameerika riikide organisatsioon).
    Kahe maailmasõja vahel tegutsenud ühiskonnategelastest oli tuntuim Euroopa ühendamise idee pooldaja Richard Coudenhove -Kalergi, kelle asutatud Paneuroopa Liidust sai arvestatav alus ühtse Euroopa loomiseks. Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Šveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolševistliku Venemaaga oponeerivat jõudu.

    EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE

    Pärast I ms lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari-Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia . 1919. a asutati Rahvasteliit , mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud midagi teha Saksamaa agressiivse poliitika vastu ja hoida ära II maailmasõda. 1929. a tegi Prantsusmaa välisminister Aristide Briand ettepaneku luua Euroopa Liit Rahvasteliidu raames (nõudis ühist tollipoliitikat, desarmeerimist, võrdsust). 1930. aastatel osutus Euroopa ühendamine fashistlike diktatuuride tõttu võimatuks.
    Pärast sõda läks Rahvasteliit laiali ja tema ülesanded võttis üle ÜRO, mis loodi 7 nädalat pärast Saksamaa allaandmist.
    Pärast II ms jagati Euroopa uuesti. Nõukogude Liit (NL) laiendas oma mõjupiirkonda Ida- ja Kesk-Euroopas.1946.a pidas Suurbritannia peaminister sir Winston Churchill Zürichis kõne, kus ta ütles, et ühiskonnas rahu ja vabaduse saavutamiseks on vaja luua mingit liiki Euroopa Ühendriigid. Selleks peavad aga Saksamaa ja Prantsusmaa ära leppima.
    Kahe maailmasõja vahel valitsesid Euroopas parempoolsed diktatuurid. II ms tähistas demokraatia võitu natsionalistliku totalitarismi üle (va Hispaania, Portugal, Kreeka), kuid see-eest ähvardas kommunismioht sõja võitnud NL poolt – seekord vasakpoolne diktatuur.
    Majanduskriisis Euroopat sai abistada ainult USA. Trumani doktriini järgi hakkas USA abistama kõiki kommunistliku ekspansiooni ohtu sattunud riike. Marshalli plaaniga andis USA 1948-52 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi 13 miljardi dollari eest. Nii said ameeriklased Euroopa ühendajaks ja ülesehitajaks. Idabloki riigid lõid sellele vastukaaluks Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
    1948. a mais pandi Euroopa kongressil Haagis alus Euroopa liikumisele, 1949 loodi NATO ja Euroopa Nõukogu. Saksamaa-vastased meeleolud olid iseloomulikud enamikule sõjas kannatanud riikidele. Kõige vaenulikum oli Prantsusmaa, mis oli kahe viimase põlvkonna jooksul kolm korda sakslaste läbi väga valusalt kannatanud ning soovis Saksamaa allasurumist ning tahtis hoida kontrolli Saksamaa tööstuspiirkondade üle, et välistada tugeva Saksamaa taassündi. Nõukogude oht sundis vältima konflikte demokraatlike riikide vahel. Lõpuks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi ka Saksamaa, mis tähendas tema poliitilist rehabilideerimist teiste riikide poolt, kuid arvestati ka võimaliku ohuga, mida Saksamaa võis endast kujutada. 1949. a toimusid Saksamaal demokraatlikud valimised ja võimule tuli Konrad Adenaueri juhitud kristlike demokraatide valitsus.
    Prantsusmaa Riikliku Plaanikomitee juht Jean Monnet oli seisukohal, et Euroopa tähtsaimatel tööstusharudel – söe- ja terasetootmisel – on mitte ainult majanduslik, vaid ka julgeolekualane tähtsus ja seetõttu tuleks Lääne-Euroopa suuremad söe- ja terasetööstused allutada ühtsele juhtimisele.
    Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas 9. mail 1951 oma plaani – ettepaneku asutada Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ). 9. maid tähistatakse nüüd Euroopa päevana. Selle tagamõte: sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühisele riigiülesele kontrollile muudaks sõja liikmesriikide vahel n-ö materiaalselt võimatuks. ESTÜ leping kirjutati 1951. aastal Pariisis alla ( jõustus 1952. aasta juulis). Asutajaliikmeid oli kuus – Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariik. Ühinemisvõimalust pakuti ka Ühendkuningriigile, kes keeldus. Britid pidasid mõeldamatuks anda käest kontroll Suurbritannia kaevanduste ja terasetehaste üle. ESTÜ loomisega kaotati ühenduse sees terase- ja söetoodangu impordi- ja eksporditollid. Eesmärgiks seati tagada stabiilne varustatus ja madalaim põhjendatud hind.
    1957. a kirjutati alla Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingutele e nn Rooma lepingutele. EMÜ eesmärk – arendada majanduselu, luua stabiilsust ja üldist heaolu. Edaspidised eesmärgid – sisetollide kaotamine, ühised välistollid, ühisturu loomine. EURATOMi eesmärk – tuumaenergia rahumeelne kasutamine.
    Kolme ühenduse koondnimi - Euroopa Ühendused (kuni 1993).
    Laienemisi on seni olnud 5. Mõni aasta pärast EÜ moodustumist hindas Ühendkuningriik oma varasema otsuse ümber ja esitas ühinemisavalduse. Paraku lükkas Prantsusmaa president Charles de Gaulle avalduse tagasi. Ta väitis, et Ühendkuningriik on liiga seotud teiste inglise keelt kõnelevate rahvastega, pühendunud oma impeeriumi jäänustele ja tihedalt seotud kaugete riikidega. Ta võrdles Ühendkuningriiki Trooja hobusega, mis hävitaks Prantsusmaa poliitilise hegemoonia ja tooks Euroopasse USA-Suurbritannia sõjalise mõju. 1969 astus de Gaulle tagasi, kuna referendum presidendi võimupiiride laiendamiseks kukkus läbi.
    1973 – liitusid Suurbritannia, Iirimaa, Taani. 1981 – Kreeka.
    1986 - Hispaania ja Portugal ,
    1995 Soome, Rootsi, Austria (EL liikmeks saamine ei sõltunud enam neutraalsest staatusest , nende rikaste riikide ühinemine muutis EL-i jõukamaks).
  • mai 2004 - Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tšehhi, Sloveenia, Küpros, Malta.
    EUROOPA LIIDU LEPINGUD
    1992 sõlmiti Hollandis Maastrichti leping ehk Euroopa Liidu leping, see jõustus 1. novembril 1993. Koostööd tihendati mitmes valdkonnas, tugevdati rahvusüleste institutsioonide rolli. Senised Euroopa Ühendused nimetati ümber Euroopa Liiduks, Euroopa Majandusühendusest sai Euroopa Ühendus. Tegu oli Rooma lepingute kõige ulatuslikuma reformimisega: pandi paika euroraha sisseviimise ajakava , loodi EL kodakondsuse mõiste, suurendati europarlamendi volitusi, loodi EL kolme samba struktuur, otsustati avada piirid. Esimene sammas hõlmab kõige põhimõttelisemad koostöövaldkonnad, sh ühtse turu ja majandus- ja rahaliidu toimimiseks vajalikud tingimused. Selle samba valdkondades on EL koostöö rahvusülene, st liikmesriigid on andnud EL institutsioonidele õiguse teha otsuseid, mis on neile kohustuslikud kas pärast vastavaid siseriiklikke protseduure või viimastest sõltumatult.
    1997 kiideti Amsterdamis heaks uus liiduleping, mille peaeesmärk oli muuta ühenduse institutsioonid efektiivsemaks ja parandada koostööd liidu sees enne uut laienemist.
    2000 sõlmiti Nizza leping – tehti vajalikud muudatused EL ülesehituses. Ainukese liikmesriigina oli Iirimaa seadnud lepingu sõltuvusse rahvahääletuse tulemusest, ülejäänud riigid ratifitseerisid lepingu parlamendis. Esimesel rahvahääletusel öeldi lepingule “ei”, kui rahvahääletust korrati, saadi hääleenamus ja leping ratifitseeriti.
    EUROOPA INTEGRATSIOONI LAIENEMINE JA SÜVENEMINE
    Ühendustel on ühised institutsioonid alates 1965. a. Eesmärgid: majanduse harmooniline ja tasakaalustatud areng, inflatsioonivaba majanduskasv, majanduse kõrge arengutase, kõrge tööhõive ja sotsiaalne kaitse, elatustaseme ja elukvaliteedi parandamine jms. Eesmärkide saavutamiseks on ühenduste raames loodud hulk poliitikaid ja muid meetmeid, millest olulisim on ühtne siseturg (kaubad, isikud, teenused ja kapital liiguvad piirideta). Kaasnes kiire majandusareng ja ületootmine. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas.
    Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, oli EÜ edukas. Teise maailmasõja järel kasvas lääneriikide edukus väga kiiresti. 1968 tolliliidu loomine – sisetollid kaotati, välistollid ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 kasvas Lääne-Euroopa tööstustoodang 80 protsenti. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus.
    1969 Haagi tippkohtumine, otsustati luua Euroopa majandus- ja rahaliit .
    Suurbritannia, Iirimaa ja Taani liitumine tõstis EMÜ tähtsust märgatavalt, kuid EÜ areng seiskus 1970. aastatel Euroopat tabanud kütusekriisi tagajärjel. Majanduslangus sai alguse Araabia maade algatatud naftaboikotist. Koos nafta hinnaga kasvasid hüppeliselt inflatsioon ja tööpuudus. 1972.a ütlesid norralased referendumil “ei”.
    1970. aastail muudeti ühenduste valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumised regulaarseks. Suured teened on sel ajal tegutsenud Saksa kantsleril Willy Brandtil. Loodi Euroopa Regionaalarengu Fond, sest pärast laienemist oli ebavõrdsus ühenduste eri piirkondade vahel veelgi suurem.
    1970. aastatel ületas töötute arv EÜ riikides esmakordselt pärast II maailmasõda 10 protsendi piiri, tööpuuduse vastu võitlemine kujunes EMÜ tippkohtumiste üheks põhiteemaks. Ühendkuningriik polnud nõus oma panusega ühenduste eelarvesse. Otsustati reformida eelarvest tohutu protsendi nõudnud põllumajanduspoliitikat.
    1979 käivitati Euroopa Rahasüsteem, mille eesmärk oli ühise vahetuskursimehhanismi kehtestamine inflatsiooni vähendamiseks, et vältida suuri valuutakõikumisi.
    1979 toimusid ka esimesed europarlamendi otsevalimised. Vaese Kreeka liitumine tähendas raha kulumist selle riigi toetamiseks.
    Lõuna-Euroopa riikide (Hispaania, Kreeka ja Portugali) ühendamine sai võimalikuks seepärast, et need riigid hakkasid demokratiseeruma, kuid teiste liikmesriikidega võrreldes oli tegemist väga mahajäänud maadega.
    1985 astus samas rikas Gröönimaa välja, kuna sai Taani koosseisus autonoomia ja 1982. a toimunud rahvahääletusel otsustati liidust lahkuda. Selleks ajaks olid ühendused tõsises kriisis. Tekkis nn europessimism. Kuid 1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s. Margaret Thatcheril õnnestus vähendada Suurbritannia makseid ühenduste eelarvesse, neile tehti lausa tagasimakseid. Sõlmiti mitu kaubandus- ja abistamislepingut Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega.
    1985 kirjutasid Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Belgia ja Luksemburg alla Schengeni lepingule, mis nägi ette riikidevaheliste sisepiiride kaotamise isikute liikumisele (piiriületajate visuaalne ja pisteline kontroll), koostöö narkokaubanduse, rahvusvahelise kuritegevuse, illegaalse immigratsiooni vastu. Ühinenud pole julgeolekukaalutlustel Iirimaa ja Suurbritannia. 1990 täiendati. Leping sätestab kontrolli isikute üle, kes saabuvad EL-i mitteliikmesriikidest, sisepiiridel kontroll reeglina puudub. Schengeni lepinguga ühinenud riigid on kooskõlastanud viisanõuded, mis tähendab, et liikmesriikidel on ühtne nimekiri viisavabadest ja viisakohustuslikest riikidest. Ka elamisloa taotlemise eeskirjad on ühtlustatud. Eesti kodanikul on õigus viibida kõigi Schengeni lepinguga liitunud riikide territooriumil 90 päeva poole aasta jooksul. Kõigis Schengeni riikides viibitud päevade arv liidetakse kokku. Pikemaajalisemaks viibimiseks on vajalik viisa olemasolu. Pikaajalised või tööviisad kuuluvad sihtkohamaa rahvusliku õiguse valdkonda ja neid saab taotleda vastavate riikide välisesindustest.
    Eestis elavad välismaalase passiga inimesed vajavad Schengeni riikide külastamiseks endiselt viisat. Sama kehtib ka Eestis elavate välisriikide kodanike suhtes, kellega Schengeni riikidel kehtib viisakohustus. Viisa saamiseks tuleb pöörduda reisi põhisihtkoha saatkonna poole. Kui reisi põhisihtkoht puudub, peab viisataotleja küsima viisat esimesena külastatava riigi saatkonnast.
    Selleks, et uued liikmesriigid saaksid ühineda Schengeni viisaruumiga, tuleb eelnevalt kasutusele võtta Schengeni infosüsteem. Eestil tuleb muuhulgas tagada tõhus kontroll Eesti-Vene piiril ja riigisisene sisserände järelevalve. Eesti ei ühine Schengeni lepinguruumiga enne 2007. aastat.
    1986-85 tõusis vaesemate liikmesriikide Kreeka, Iirimaa, Portugali ja Hispaania sissetulek ühe elaniku kohta 66%-lt liidu keskmisest 74%-ni. Rikkaima liikmesriigi Luksemburgi SKt oli 1995. a 165% EL-i keskmisest, vaeseimal liikmesriigil Kreekal 63%. Seevastu 1986-1995 ei vähenenud SKT erinevus kümne rikkama ja kümne vaesema EL-i piirkonna vahel.
    1987 jõustus ühtne Euroopa akt – alus ühisturu loomiseks (lõplikult 31.03. 1992). See aitas oluliselt kaasa ühenduste arengule. Kaotati igasugused tollivälised piirangud, mis kaubavahetust takistasid. 1.01. 1993 hakkasid kehtima EL 4 põhivabadust. Europarlament sai vetoõiguse assotsiatsioonilepingute ja uute liikmete vastuvõtmise heakskiitmisel (nt Iisraeli, Süüria, Türgi ja Maroko assotsiatsioonilepingute jõustumine lükati edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher . Erinevalt vanadest liikmesriikidest pooldasid uued liikmed Hispaania ja Portugal superriigi loomist.
    3. okt 1990 – Berliini müüri langemine , Saksa DV sai ühenduse osaks. Lagunes Nõukogude Liit. Pärast raudse eesriide kokkulangemist esitasid liitumisavalduse Austria ja Rootsi, seejärel Šveits, Soome ja Norra. Praeguseks on Šveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda ja saavad osa EL põhivabadustest.
    Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7 %-ga lepingu vastu, Taanil õnnestus Edinburgh ’i kompromissiga välja kaubelda mitu erandit, sh mitteosalemine Euroopa majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis (ühine majandus- ja rahapoliitika ). See versioon kiideti heaks. Norralased ütlesid referendumil teist korda “ei”.
    1989 käivitati Phare abiprogramm, millega otsustati anda rahalist ja majanduslikku abi teel turumajanduse suhtes kõige kaugemale jõudnud Poolale ja Ungarile ( Poland -Hungary: aid for Restructuring of the Economy ).
    1990. aastatel keskel liitumissoovi Ungari, Poola, Rumeenia, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi, Sloveenia, Küpros, Malta, Türgi. Liituda soovivate riikidega olid juba varem sõlmitud assotsieerumislepingud.
    1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: “Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks.” Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi, mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks.
    1) poliitiline kriteerium - stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse.
    2) toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega.
    3) suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused.
     
    EURORAHA
  • jaanuar 1999 – arveldustes tuli käibele EL ühisraha euro. Varem nimetati ECU e eküü (European Currency Unit ). Eküü on olnud Prantsusmaa rahaühik, sooviti neutraalset nimetust. Euro jõudis inimeste rahakotti 1.01.2002, lõplikult asendas euro rahvusvaluutad 1.03.2002. Eurole pole vanadest liikmesriikidest üle läinud Rootsi, Taani ja Suurbritannia. Liitumisläbirääkimistel määrati kindlaks, et kõik uued liikmesriigid peavad eurole üle minema. Vabariigi valitsuse eurole ülemineku plaani esimese versiooni järgi tuleb euro kasutusele 2007. aastast ning kroon on käibel koos euroga kaks nädalat.
    Euroga seni mitte liitunud EL-i liikmesriigid olid Euroopa Komisjonile 5. sept 2005 seisuga esitanud järgmised ühinemistähtajad: Eesti, Leedu, Sloveenia – 1. jaanuar 2007, Küpros, Läti, Malta – 1. jaanuar 2008, Slovakkia – 1. jaanuar 2009, Tšehhimaa, Ungari – 1. jaanuar 2010.
    •• Euroga liitumiseks on vaja Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga soovitust ning liikmesriike esindava EL-i ministrite nõukogu toetust. Lõpliku otsuse langetab kahekolmandikulise häälteenamusega EL-i tippkohtumine.
    •• Tippkohtumise otsus peaks Euroopa Komisjoni hinnangul saabuma umbes pool aastat enne liitumistähtaega – seega Eesti puhul juunis 2006.
    •• Liitumist arutab ka Euroopa Parlament, kuid tema sõnal on soovituslik jõud.
    2000 detsembris esitas Euroopa Komisjon Kopenhaageni tippkohtumisel liitumiskutse 10 kandidaatriigile (Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tšehhi, Sloveenia, Küpros, Malta). Kõik need riigid kuulusid Euroopasse mitte ainult geograafiliselt, vaid ka oma kultuuri, ajaloo ja pürgimuste poolest. 1. maist 2004 kuuluvad nimetatud riigid EL-i. EL-i 75 miljonit uut kodanikku teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust. Seetõttu sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab 10 uue liikmesriigi majandusel ülejäänud 15-le järele jõuda.
    Praegu 454 miljoni elanikuga EL laieneb tõenäoliselt 2007. a veelgi, kui liituvad Bulgaaria ja Rumeenia. Euroopa Liidus käib praegu terav debatt, kas Türgi ikka sobib sellesse ühendusse, Türgi on NATO ja Euroopa Nõukogu liige, tal on assotsioonileping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas Türgi 1987. a. Pärast 1999. aastal ametlikult EL-i liikmekandidaadiks saamist on Türgi teinud tõesti suuri edusamme: kaotanud surmanuhtluse, karmistanud võitlust piinamisjuhtumitega oma õigussüsteemis, parandanud naiste olukorda ja võimaldanud kurdidel taas kord oma kultuurielu edendada.
    Liituda võivad veel Albaania, Bosnia-Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia, kui nad on saavutanud poliitilise stabiilsuse ja täidavad Kopenhaageni kriteeriume.

    Euroopa Liidu juhtimisstruktuur


    Juhtorganid paiknevad Strasbourgis, Luxembourgis, Brüsselis

    Euroopa Liidu Nõukogu e Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu

    Paikneb Brüsselis. EL seadusandlik organ, võrreldav rahvusriigi parlamendiga, peamine otsuste tegija, koosneb liikmesriikide ministritest, kel on õigus võtta seisukoht liikmesriigi valitsuse nimel. Ministrid kogunevad arutusel olevate valdkondade järgi. Tavaliselt kohtub nõukogu neli korda aastas, välis-, põllumajandus-, majandus- ja rahandusministrid sagedamini, kuna nende kureeritavates valdkondades on liikmesriik suveräänsuse loovutanud. Nõukogu sekretariaadis on u 2500 töötajat. Nõukogu sõltub suurel määral liikmesriikide alalistest esindustest Brüsselis. Neis töötavad Coreperi (alaliste esindajate komitee) ja selle töörühmade kohtumisel osalevad liikmesriikide diplomaadid. Kõik õigusaktid peavad teel nõukokku läbima Coreper I (liikmesriikide suursaadikute asetäitjad, kes arutavad siseturu korraldamise tehnilisemaid aspekte , keskkonna jm küsimusi) ja Coreper II (liikmesriikide alalisi esindusi juhtivad suursaadikud, arutavad üldküsimusi, välispoliitikat, majandust ja rahandust).Neile valmistavad eelnõusid ette u 250 töörühma.
    Nõukogu esindab otseselt liikmesriike. Ilma Euroopa Komisjoni ettepanekuta ei saa nõukogu teha ühtegi otsust. Eesistujamaa vahetub 2 korda aastas. Eesistujamaa välisminister on EL kõrgeim esindaja, kellele esitatakse nt liikmeksastumise avaldused. Euroopa Liidu eesistujamaa määrab olulisemad poliitilised küsimused, millega euroliit eesistumise ajal tegeleb.
    • Eesistuja ülesandeks on liikmesriike vaidlusküsimustes lepitada ning neile kõigile vastuvõetavaid lahendusi leida.
    • Eesistuja esindab euroliitu ka välispoliitilistes küsimustes.
    • Eesistuja korraldab mitteametlikke ministrite ja ametnike kohtumisi.
    • Eesistuja esindab liitu ELi organisatsioonides ja konverentsidel.
    EL-i eesistujad lähiminevikus ja -tulevikus: 2000 Portugal ja Prantsusmaa, 2001 Rootsi ja Belgia, 2002 Hispaania ja Taani, 2003 Kreeka ja Itaalia, 2004 Iirimaa ja Holland, 2005 Luksemburg ja Suurbritannia, 2006 Austria ja Soome.
    EL-i põhiseaduse lepingu kohaselt hakkavad grupieesistumised olema kolme riigi kaupa 18 kuu jooksul. Eesti saab Euroopa Liidu (EL) eesistujariigiks aastal 2018. ning Eesti partneriteks on siis Suurbritannia ja Bulgaaria.
    Euroopa Komisjon (European Commission)
    Paikneb Brüsselis. EL täitevorgan. Initsiaator, täideviija, kontrollija. Korraldab koos liikmesriikide valitsustega EL-i juhtimist. On kaasatud otsustetegemisse igal tasandil kõigis EL–i tegevusvaldkondades ja seetõttu on tema roll kesksem kui teistel EL-i juhtorganitel. 25 liiget e volinikku, sh president (Jose Manuel Barroso, Eestit esindab Siim Kallas). Volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse 5 aastaks. Komisjon on liidu suurim organ, seal töötab liitumisjärgselt u 25 000 inimest, 2002. a olid komisjoni kulud 3,1 miljardit eurot.. Komisjon kujundab liidu poliitikat, esitades nõukogule ettepanekuid ja eelnõusid. Kontrollib lepingute sätete õigesti täitmist. Peab leidma liikmesriikide erimeelsuste puhul kompromisslahenduse. Õigus volinikke kontrollida on vaid europarlamendil, kes peavad ka komisjoni koosseisu heaks kiitma. Parlament võib komisjonile umbusaldust avaldada ja sundida seda tagasi astuma , nagu juhtus 1999. a. Volinikud peavad oma otsuste tegemisel olema täielikult sõltuvad rahvuslikest valitsustest ja tegutsema ainult liidu huvides. Otsuseid võetakse vastu konsensuse (üksmeele) või lihthääleenamusega. Komisjoni alalised töötajad on jagatud 4 kategooriasse.
    A – juhtivad ja nõustavad ametnikud (palk alates 4079 eurot).
    B – madalamal kohal olevad ametnikud (palk alates 3010 eurot).
    C – kontorite abipersonal (palk alates 2322 eurot).
    D – autojuhid, koristajad, tehniline abipersonal (2100 eurot). Tõlgid on eraldi kategoorias.
    Voliniku aastapalk oli 1999. a 187500 eurot.
    Euroopa Parlament (European Parliament )
    Istungid toimuvad Strasbourgis, parlamendiliikmete tööruumid on Brüsselis, sekretariaat Luxembourgis. Esindab ühenduse liikmesriike, alates 1979 valitakse parlamendi liikmed otse rahva poolt (iga 5 aasta järel), varem nimetati nad liikmesriikide parlamentide poolt. Eesti saavad europarlamenti kandideerida erakonnad kuni 12-liikmeliste valimisnimekirjadega ning üksikkandidaadid. Eesti on europarlamendi valimistel üks valimisringkond . Kandideerida saab alates 21. eluaastast, kautsjon on viis valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kandideerija kohta. Valimistest osavõtu protsent on üsna madal.
    Seni oli 626 kohta, pärast laienemist 736 (koos Bulgaaria ja Rumeeniaga). Saksamaal on kõige rohkem - 99 saadikut, Maltal 5, Küprosel, Luksemburgil, Eestil 6. Saadikud istuvad poliitilise kuuluvuse järgi, kõige rohkem on praegu Euroopa Rahvapartei (kristlikud demokraadid) liikmeid ja Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmeid. Saadikuid on äärmusvasakpoolsetest äärmusparempoolseteni, k.a euroskeptikud. Liikmed töötavad komisjonides (17 alalist komisjoni).
    Nõuandev funktsioon, kaasseadusandja. Nõustab nõukogu õigusaktide vastuvõtmisel, kuid parlamendi seisukohtade arvestamine jääb siiski nõukogu otsustada. EL-i seadusandliust saab mõjutada vaid absoluutse hääleenamusega. Parlament ise liidu seaduseelnõusid koostada ei saa. Pole mõju ka põllumajanduspoliitikale raha kulutamise seisukohalt.
    Esitab nõukogule ja komisjonile järelepärimisi (aastas u 4000).
    Järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle.
    Otsustamisfunktsioon eelarveküsimustes (koos nõukoguga teeb eelarve parandused).
    Kiidab heaks uute ja assotsieerunud liikmete vastuvõtmise.
    Liikmed saavad palka sama palju kui nende kodumaa parlamendiliikmed.
    Euroopa Ülemkogu (European Council )
    Koosneb liikmesriikide riigijuhtidest ja Euroopa Komisjoni presidendist, keda abistavad liikmesriikide välisministrid ning sõltuvalt aruteluteemast üks komisjoni liige. Käib koos 4 korda aastas eesistujamaal, tegeleb eelkõige välispoliitikaga, EL lepingute muutmisega või oluliste üksikküsimuste lahendamisega. Otsused tehakse ainult ühehäälselt.
    Euroopa Kohus ( Court of Justice)
    Paikneb Luxembourgis. Jälgib lepingute ja aktide täpset tõlgendamist ja kohaldamist vastavalt seadusele. Kohtunikke on 15.
    Euroopa Kontrollikoda (Court of Auditors)
    Paikneb Luxembourgis. Kontrollib finantsjuhtimise korrektsust ja seaduspärasust. 15 liiget, valitakse 6 aastaks.
    Euroopa Keskpank
    Asutati 1998. Paikneb Frankfurdis. Kannab hoolt, et hinnad eurotsooni riikides püsiksid stabiilsed (inflatsioon ei tohi olla üle 2 % aastas). Keskpanga nõukogu paneb paika eurotsooni rahapoliitika.
    Kolm sammast
    Alates Maastrichti lepingu jõustumisest 1. novembril 1993 on levinud kujund, millel Euroopa Liidu tegevus toetub kolmele sambale. Esimene sammas koosneb varasematest Euroopa ühendustest, EÜ ja EURATOM, ning majandus- ja rahaliidust. Teine sammas hõlmab välis- ja julgeolekupoliitikat ning kolmas politseikoostööd ja õigusalast koostööd kriminaalasjades.
    Esimene sammas on üles ehitatud EÜ ja Euratomi asutamislepingutele tuginedes. Just see sammas annab ELile tema eripära teiste rahvusvaheliste organisatsioonide kõrval. Vastavalt oma asutamislepingutele omavad EÜ ja Euratom juriidilise isiku staatust, millega kaasneb ka õigus- ja teovõime. Selline staatus on saavutatud liikmesriikide arvelt nendelt teatud otsustusfunktsioonide ülevõtmisega. Vastavalt asutamislepingu sätetele on EÜ institutsioonidel õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele.
    Teine ja kolmas sammas on reguleeritud ELi lepinguga. Koostöö nendes valdkondades on säilitanud oma riikidevahelise tasandi, see tähendab, et liikmesriikide poolset pädevuse ülekandmist liidu institutsioonidele ei ole toimunud. Küll on aga nii mõnigi valdkond üle viidud esimesse sambasse ning selle kaudu on liikmesriigid andnud üle oma otsustusõiguse mõnes konkreetses küsimuses.
    Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar - ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine, mille lõpptulemuseks oleks ühiskaitse. Eesmärke viiakse ellu järgmiste meetmetega: määratledes ühise välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ning üldsuunised, tehes otsuseid ühisstrateegia kohta (oma iseloomult poliitilised), võttes vastu ühismeetmeid (on liikmesriikidele siduvad nende seisukohavõttude ja talitusviiside suhtes), võttes vastu ühiseid seisukohti (ei ole siduvad, kuid liikmesriigid peavad tagama oma poliitika vastavuse nendele), tugevdades liikmesriikide süstemaatilist koostööd poliitika elluviimisel. Seoses ELi õiguslikus olemuses Amsterdami lepinguga tehtud muudatustega võib Euroopa Liit ka teise samba valdkonnas sõlmida lepinguid kolmandate riikidega ning osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides.
    Maastrichti lepingu kohaselt kuulus kolmanda samba alla koostöö justiits- ja siseküsimustes. Amsterdami lepinguga tehtud muudatuste tagajärjel koosneb kolmas sammas politseikoostööst ja õigusalasest koostööst kriminaalasjades. Koostööga soovitakse tagada kodanike vabaduse, turvalisuse ja õiguste kaitse. Esmajärgus on hõlmatud sellised küsimused nagu organiseeritud ja muu kuritegevuse, eelkõige terrorismi, inimkaubanduse ja lastevastaste kuritegude, ebaseadusliku uimasti- ja relvakaubanduse korruptsiooni ja pettuste vältimine ning nende vastu võitlemine. Asüüli-, immigratsiooni- ja ELi välispiiride kontrolli küsimused viidi üle esimese samba alla.
    Euroopa Liidu eelarve
    EL-i eelarve ei koosne kindla suurusega liikmemaksudest ja peab alati olema tasakaalus. EL-i eelarve eellaseks on ESTÜ rahastamiseks kehtestatud söe- ja terasetoodangu 0,29-protsendiline maks.
    1970. aastatel määratleti Euroopa Liidu kindlad tuluallikad ja võeti liikmeks vaesemad maad, mistõttu kujunes EL-i eelarvest kanal raha suunamiseks ühest liikmesriigist teise.
    Eelarve projekti teeb Euroopa Komisjon, selle peavad heaks kiitma parlament ja komisjon, kes on alates 1980. aastatest pidevalt konkureerinud suurema mõju pärast eelarvekulutustele. Eelarve tehakse rahastamisperioodide kohta (6 aastat). 2000. a oli see 92, 025 miljardit eurot (1, 44 triljonit Eesti krooni). See on 2, 5 % liikmesriikide eelarvete kogusummast. Eelarve suurus on piiratud 1,27 %-ga liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st), riigieelarve on tavaliselt 20-45% SKT-st..

    Tulud


  • põllumajanduslõivud kolmandatest riikidest sisseveetavatele põllumajandustoodetele (kuni 25%)
  • tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele
  • 0,5 % käibemaksust alates 2004. a
  • protsentuaalselt võrdne osa riigi SKT-st, 2004. a peaks u 2/3 EL-i eelarve tuludest laekuma liikmesriikide SKT-st

    Kulud


  • ühtne põllumajanduspoliitika – 45 % (40, 9 miljardit eurot). 1960. aastail oli 80 %, 1980. a 72%.
  • Regionaalpoliitika e struktuurivahendid – 35 % (32, 0 miljardit eurot). Toetatakse vähemarenenud piirkondi ning Soome ja Rootsi hõredalt asustatud alasid (sihtala 1), majanduslikku ja sotsiaalset ümberstruktureerimist vajavaid piirkondi (sihtala 2) ning hariduse, koolituse ja inimeste töölerakendamisega seotud ettevõtmisi (sihtala 3). Mahajäänuks loetakse piirkondi, kus SKT ühe elaniku kohta on alla 75% EL-i keskmisest.
  • EL poliitikad – 6 % (5, 9 miljardit eurot).
  • Välisabi, ühine välis- ja julgeolekupoliitika -5 % (4, 6 miljardit eurot).
  • Halduskulud – 5 % (4, 6 miljardit eurot).
  • Liitumiseelne abi kandidaatriikidele – 3 % (3, 1 miljardit eurot).
  • Reserv – 0, 9 % (0,9 miljardit eurot)
    Saksamaa ja Holland on aastaid maksnud liidu eelarvesse rohkem kui on tagasi saanud. Kõige rohkem on saanud Hispaania, Portugal ja Kreeka, kes on vastu neile seni makstud toetuste vähendamisele.
    Euroopa Liidu kodakondsus.
    Iga isik, kellel on ühe liikmesriigi kodakondsus, on ühtlasi Euroopa Liidu kodanik. EL kodakondsus täiendab, kuid ei asenda liikmesriigi kodakondsust.
    Õigused:
  • vaba liikumine EL piires
  • valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus.
  • Diplomaatiline kaitse – ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis.
  • Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles).
    Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (20), välja arvatud iiri keel. Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380.
    Euroopa Tuleviku Konvent ja põhiseaduslik leping Euroopa tuleviku konvendi loomine sätestati Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris. Laekeni tippkohtumise lõppdeklaratsioonis märgitakse, et konvent kutsutakse kokku ülesandega arutada Euroopa Liidu (EL) tuleviku üle ja ühtlasi valmistada ette järgmist valitsustevahelist konverentsi. Teemad, mis konvendis käsitlemist leidsid, on järgmised:
    • kuidas muuta EL-i demokraatlikumaks ja tema tööd läbipaistvamaks;
    • kuidas lihtsustada otsuste tegemise protsessi;
    • kuidas jaotada võimu EL-i enda institutsioonide, samuti liikmesriikide ja vastavate regionaalsete organite vahel;
    • milline roll peaks EL-i seisukohast olema rahvusriigi parlamendil;
    • kuidas muuta EL-i ühtset välis- ja julgeolekupoliitikat efektiivsemaks.
    Konvendi esimene istung toimus 27.-28. veebruaril 2002 Brüsselis ja konvendi töö kestis kokku aasta.
    Konvendi presidendiks, kes juhib kogu konvendi tööd, on nimetatud endine Prantsusmaa president Valéry Giscard d´Estaing ning asepresidentideks endine Itaalia peaminister Giuliano Amato ja endine Belgia peaminister Jean-Luc Dehaene. Konvent koosneb kokku 105 liikmest, kes jagunevad täisliikmeteks ja assotsieerunud liikmeteks, kellele lisanduvad veel vaatleja staatusega osavõtjad.
    Täisliikmed:
    • president Valéry Giscard d´Estaing;
    • asepresidendid Giuliano Amato ja Jean-Luc Dehaene;
    • 15 liikmesriikide valitsuse esindajat – üks igast liikmesriigist;
    • 30 liikmesriikide rahvusparlamendi esindajat – kaks igast liikmesriigist;
    • 16 Euroopa Parlamendi esindajat;
    • 2 Euroopa Komisjoni esindajat.
    Neile lisandusid assotsieerunud ja vaatlejaliikmed. Eestit esindasid konvendis valitsuse poolt Lennart Meri, kelle asendusliikmeks on määratud Henrik Hololei; parlamendi esindajateks olid isamaaliitlane Tunne Kelam ja keskerakondlane Peeter Kreitzberg, kes nimetati Eestit esindama Riigikogu juhatuse poolt.
    Põhiülesandeks oli EL-i konstitutsiooni e põhiseadusliku leppe vastuvõtmine. Seni EL-il põhiseadus puudus.
    Pädevuste jaotus EL-i ja liikmesriikide vahel on ära toodud järgmiselt.
  • EL-i pädevuses on tolliliit , konkurentsieeskirjad. eurot kasutavate liikmesriikide rahapoliitika, kaubanduspoliitika ja mereressursside kaitse;
    2) politsei- ja kohtuasjade, põllumajanduse, kalanduse, transpordi, energeetika, sotsiaal-, tervise-, tarbijakaitse ja keskkonnapoliitika ning siseturu valdkonnas otsustatakse osa küsimusi ühiselt EL-is, mõned liikmesriikides;
    3) EL võib toetada või täiendada liikmesriikide tegevusi tööhõive, tööstuse, hariduse, koolituse, kultuuri- ja spordiküsimuste osas ning õnnetuste vastu võitlemisel.
    Liidu pädevuses on ka liikmesriikide majandus- ja tööhõivepoliitika kooskõlastamine ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika määratlemine ja elluviimine .
    Põhiseadusega on kehtestatud ka Euroopa Liidu sümbolid.
    Euroopa lipp – kaksteist kuldset tähte tumesinisel põhjal väljendavad solidaarsust ja kooskõla Euroopa rahvaste vahel. Tähtede arvul poole seost liikmesriikide arvuga. Arv kaksteist on täiuslikkuse traditsiooniline sümbol.
    Euroopa hümn - “Ood rõõmule” Ludwig van Beethoveni 9. sümfooniast Friedrich Schilleri sõnadele, mille viimane kirjutas 1785 . aastal.
    Euroopa juhtlause - “Ühinenud mitmekesisus ” valiti välja võistlusel, kus osales 80 000 10-20aastast eurooplast.
    Euroopa päev – 9. mai – on Schumani deklaratsiooni aastapäev.
    EL-i kompetentsist jäävad välja kõik riiklusega seotud küsimused (riigiorganite valimine, kodakondsus- ja keelepoliitika jne), samuti maksupoliitika.
    Euroopa põhiseadus koosneb neljast osast. Esimene osa määratleb Euroopa Liidu ja tema väärtused, eesmärgid, pädevuse, otsustusmenetluse ja institutsioonid. Teine osa sisaldab liidu põhiõiguste hartat. Kolmas osa kirjeldab poliitikavaldkondi ja Euroopa Liidu toimimist. Neljas osa sisaldab lõppsätteid, sh põhiseaduse vastuvõtmise ja muutmise menetlusi.
    Nüüdsest võib iga riik, kes seda soovib, Euroopa Liidust lahkuda.
    Tuleb tugevdada kontrolli piiril kolmandate riikidega, aga ka kõikide liikmesriikide rahvusvahelistes sadamates ja lennujaamades.
    Ühtne varjupaiga- ja sisserändepoliitika, Euroopa prokuratuuri loomine, politsei- ja õiguskoostöö tõhustamine kriminaalasjades, Europoli töö tõhustamine.
    EL-i põhiseaduslik lepe allkirjastati 28. oktoobril Roomas. Lepe jõustub 2006. aasta 1. novembril juhul, kui selle on ratifitseerinud kõik liikmesriigid. Enamik riigikogus esindatud erakondi eelistab selle jõustamist parlamendis, rahvahääletust nõuab Keskerakond .

    Eesti kronoloogia EL-iga liitumisel


    11. mai 1992 Eesti ja Euroopa ühenduste vahel sõlmitakse majanduskoostöö leping, mis jõustus 1. märtsil 1993.
    18. juuli 1994 Eesti sõlmis EL-iga vabakaubanduslepingu, mis jõustus 1. jaanuaril 1995.
    Vabakaubandusleping – leping, millega osapooled kaotavad omavahelisel kauplemisel tollimaksud. Leping võib hõlmata kogu kaubavahetust, aga piirduda ka teatud kaubagruppidega.
    12. juuni 1995 Eesti sõlmis EL-iga assotsiatsioonilepingu, mis jõustus 1. veebruaril 1998.
    28. nov 1995 Eesti esitas taotluse ühinemiseks EL-iga.
    6. juuni 1996 Eesti võttis vastu oma esimese tegevuskava EL-iga ühinemiseks.
    16. juuli 1997 Euroopa Komisjon soovitas alustada ühinemiskõnelusi Eesti, Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Küprosega.
    31. märts 1998 Algasid Eesti ja EL ühinemisläbirääkimised.
    11. detsember 2002 Eesti, Läti, Leedu, Malta, Küpros, Tšehhi, Poola, Ungari, Sloveenia ja Slovakkia lõpetasid ühinemiskõnelused EL-iga.

    Üleminekuperioodid ja erandid

    Eesti küsis 12 peatükis 39 üleminekuperioodi ja erandit, kõige rohkem põllumajanduses.

    Tööjõud

    2003. a alguses oli eurotsooni tööpuudus 8,6%. Tööjõu vaba liikumise suuremad vastased on Saksamaa, Soome ja Austria, neile vastu tulles pakkusid liikmesriigid kandidaatriikidele tööjõu vaba liikumise 7-aastast üleminekuperioodi. Enamik kandidaatriike soovis piirata maa müüki välismaalastele ja nad said vastava õiguse samuti 7 aastaks, Sloveenia loobus. Sakslased kartsid, et Poolast võib neile 10 a jooksul tulla 770 000 inimest. Odavama tööjõu sissetoomine võib langetada kohalike palku. Varasemad vaesemate riikide – Kreeka, Hispaania ja Portugali – liitumise kogemused osutavad siiski, et massilist väljarännet ei tekkinud ja hakati uskuma elujärje paranemist kodumaal.
    EL-i eesmärk pole olnud tekitada tööjõu massilist liikumist, seisukoht on, et igaüks peab leidma töö oma kodumaal. Enamik EL-i võõrtöölistest pärineb kolmandatest maadest, kuigi nende riikide suhtes pidid olema rangemad piirangud. EL-is on võõrtöölisi u 2%. Iga liikmesriigi tööturuamet on kohustatud teatama teistele vabadest ametikohtadest, mida antud riigis ei suudeta täita.
    Kõigi eestimaalastele väljastatud Nõukogude Liidu õppeasutuste diplomite tunnustamine.
    Mõningaid üleminekuperioode (vt ka maksupoliitika)
    Kaugsooja käibemaksustamine tõuseb 2007. aastaks 5 %-lt 18-le.
    7-aastane üleminekuperiood taxfree-kaubanduses.
    Eesti õunasortide lisamine toetuskõlblike sortide loetellu.
    Eesti ploomisortide lisamine toetuskõlblike sortide loetellu.
    EL-ist imporditavatele sigadele 30-päevane karantiin.
    Erand Läänemerest püütava räime suuruses.
    Kapitali vaba liikumise piirangud kolmandatele riikidele kuni 31.12.2009.
    SRÜ terase täiendav impordivõimalus.

    Euroopa Liidu 4 põhivabadust


  • kaupade vaba liikumine
    a) tolliliit – liikmesriikide vahel kaotatakse kõik impordi- ja ekspordimaksud; kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühised tollitariifid. Eestiga oli EL-l seni vabakaubandusleping ( vabakaubandus – sisetollid puuduvad, välistollid on piirkonnal erinevad).
    b) keelatakse kõik liikmesriikidevahelised koguselised impordi-, ekspordi- ja transiidipiirangud
    c) keelud või piirangud on juhul, kui on tegu nt avaliku korra, julgeoleku, inimeste või loomade tervise kaitsega. Ka ravimiturg pole ühtne.
    2) teenuste vaba liikumine
    a) tööstuslik tegevus
    b) kaubanduslik tegevus
    c) käsitöönduslik tegevus
    d) vabakutseline tegevus
    3) kapitali vaba liikumine ja vaba makseringlus. Vara-või kapitalimahutus ja ümberpaigutus, nt kinnisvara ostmine mõnes teises liikmesriigis.
    4)isikute vaba liikumine ja asutamisõigus

    Teises liikmesriigis elamine

    Ühe EL liikmesriigi kodanikul on olenemata elukutsest või majanduslikust olukorrast õigus viibida mis tahes EL riigis. Õigus ajutiselt teises EL riigis viibida on juhul, kui viibitakse seal puhkusel, töölähetusel või FIE-na teenuseid pakkudes . Ka töötutel ja pensionäridel on õigus elada teises EL-i riigis, kus nad töötasid, kui neil on piisavalt elatusvahendeid ja ravikindlustus. Need tingimused ei kehti juhul, kui pensionile minnakse samas riigis, kus töötati.
    Formaalsused sõltuvad teises liikmesriigis veedetava aja pikkusest.
    Kuni 3-kuulisel riigisviibimisel on vaja vaid kehtivat isikutunnistust või passi .
    Kolm kuud kuni üks aasta – ajutise töökoha või FIE-na töötamise puhul antakse elamisluba vastavaks ajavahemikuks.
    Muudel juhtudel tuleb taotleda elamisluba. EL kodaniku elamisluba on eriluba, mis erineb EL mittekuuluvate riikide kodanikele väljastatud elamislubadest. Otsus tuleb teha kuni kuue kuu jooksul alates elamisloa taotluse esitamise kuupäevast. EL kodaniku elamisluba oodates võib teises riigis elada, see pole sinna elamamineku eeltingimus, vaid kinnitab õigust riigis elada. Elamisloa võib saada ka politseijaoskonnast. Elamisloa taotlemiseks on vajakehtivat passi või isikutunnistust, asutusel on samuti õigus paluda muid dokumente:
    kui töötad, siis allkirjastatud teatist tööandjalt;
    FIE-del oma staatuse tõendamist;
    üliõpilane peab olema registreeritud akrediteeritud õppeasutuses ja tõendama ravikindlustuse olemasolu ning kinnitama kirjalikult piisavate elatusvahendite olemasolu;
    pensionärid ja töötud peavad olema ravikindlustatud ja kinnitama piisavate elatusvahendite olemasolu nii enda kui ka pereliikmete jaoks. “ Piisavad ” elatusvahendid määratleb iga riik ise. Kui inimesel on õigus saada vanadushüvitist, makstakse need välja elukohast sõltumata.
    EL kodaniku elamisluba kehtib kogu elukohariigi territooriumil vähemalt 5 a ja on automaatselt pikendatav. Üliõpilase elamisluba kehtib ühe aasta, kuid on pikendatav. Elamisluba kehtib ka siis, kui viibitakse kuni kuus kuud elukohariigist eemal, samuti päritoluriigis sõjaväeteenistuses olemise ajal. EL kodaniku elamisluba antakse välja tasuta või tasu eest, mis ei ole suurem elukohariigi kodaniku poolt isikutunnistuse eest makstavast tasust.
    Avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu seisukohalt võidakse elamisloa andmisest keelduda.
    Teises liikmesriigis elava isiku õigused ja kohustused
    Valimis- ja kandideerimisõigus kohalikel ja europarlamendi valimistel. Vaid Belgia ja Luksemburg on valimistel osalemiseks kehtestanud minimaalse elamisaja nõude. Vastuvõttev EL riik võib nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist ja viimast aadressi EL asukohariigis, veendumaks, et oled EL-i kodanik. Europarlamendi valimistel kandideerijailt võidakse paluda kinnitust selle kohta, et neil oleks õigus kandideerida elukohariigis.

    Teises liikmesriigis töötamine

    1.Võimalus saada tööd. EL kodanikul on õigus saada tööd samadel alustel nagu selle liikmesriigi kodanikul, kus ta tööd otsib. Talle ei või esitada mingeid täiendavaid nõudmisi. EL kodanik võib taotleda mis tahes vaba töökohta teises liikmesriigis, sh avalikus sektoris (haridus, tervishoid, teenindus, telekommunikatsioon , ringhääling, elektri- ja gaasimajandus). Teatavatele avaliku teenistuse ametikohtadele (sõjaväelased, politseinikud, kohtunikud, maksuametnikud, diplomaadid, metsavahid, prokurörid) võetakse siiski tööle vaid oma riigi kodanikke, sest need on seotud avaliku korra või riigi huvide kaitsmisega. Sotsiaaltöötajaid, raamatukoguhoidjaid, õpetajaid jt avaliku sektori teenistujaid ei peeta riigi esindajateks.
    EL ja Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide vahelistel ühinemisläbirääkimistel lepiti kokku, et 15 vanal liikmesriigil on õigus piirata töö saamist uute liikmesriikide kodanike puhul kuni 7 a pärast ühinemist. Üleminekuperioodi jooksul saavad kõik vanad liikmesriigid kohaldada uute liikmesriikide kodanike suhtes nende tööturule juurdepääsuga seoses siseriiklikke meetmeid. Üleminekuperiood võib 5 a pärast lõppeda, aga seda võib veel 2 a võrra pikendada liikmesriikides, kus on tõsised häired tööturul või selliste häirete tekkimise oht. Ees­ti ko­da­nik peab va­na­des­se liik­mes­rii­ki­des­se töö­le mi­nnes taot­le­ma töö­lu­ba, see an­tak­se tal­le üld­ju­hul siis, kui ame­ti­ko­ha­le ei lei­ta oma rii­gi ko­da­nik­ku.
    Taa­ni, Root­si, Hol­land, Por­tu­gal ja Itaa­lia
    Ni­me­ta­tud rii­ki­des­se on eest­las­tel võima­lik pii­ran­gu­te­ga kan­di­dee­ri­da vä­he­malt ka­he aas­ta jook ­sul. Et töö­le saa­da, peab taot­le­ma igal ju­hul töö­lu­ba, mil­le saab mõnin­ga­tes rii­ki­des liht­sus­ta­tud kor­ras koh­ta­de­le, kus tööjõudu na­pib, kas või paa­ri nä­da­la­ga. Muu­del juh­tu­del võib sel­le saa­mi­ne ae­ga võtta mi­tu kuud.
    Ni­me­ta­tud rii­gid on sot­siaal­toe­tus­te ära­ka­su­ta­mi­se kar­tu­ses pii­ra­nud uu­te liik­mes­rii­ki­de töö­ta­ja­te li­gipää­su sot­siaal­sek­to­ri tee­nus­te­le. Eest­la­sed võivad küll Ees­ti töö­tu­kas­sast toe­tust saa­da, kuid see on nen­de rii­ki­de elu­kal­li­du­se­ga võrrel­des lii­ga väi­ke. Kui töö­koht on kõne­so­le­va­tes maa­des lei­tud, saab ra­vi- ja töö­tus­kind­lus­tuss­kee­mi­de­ga lii­tu­da sa­ma­del tin­gi­mus­tel kui kõik tei­sed töö­ta­jad - ole­ne­valt rii­gist peab kind­lus­tus­toe­tus­te saa­mi­seks töö­ta­ma ja mak­se maks­ma ku­ni kaks aas­tat. Pen­sio­nis­taaž hak­kab jooks­ma ajast, kui töö­le asu­tak­se. See­ga eest­la­ne, kes viis aas­tat töö­tab Root­sis, seejä­rel viis aas­tat Bel­gias ja li­saks veel 20 aas­tat Ees­tis, saab­ki pen­sio­ni viie aas­ta eest Root­si ja Bel­gia rii­gilt ning 20 aas­ta eest Ees­tilt.
    Por­tu­gal ja Hol­land keh­tes­ta­vad kvoo­did uu­test liik­mes­rii­ki­dest pä­ri­ne­va­te­le töö­ta­ja­te­le, et kait­sta oma töö­tu­te olu­kor­da. Hol­lan­di va­lit­sus on ot­sus­ta­nud lu­ba­da Ees­ti ko­da­nik­ke pii­ran­gu­te­ta vaid tea­tud sek­to­ri­tes­se töö­le, kus neil on suur tööjõu puu­dus. Tõen­äo­li­selt saa­vad liht­sus­ta­tud kor­ras tul­pi­de maa­le töö­le me­dit­sii­ni­vald­kon­na spet­sia­lis­tid, kva­li­fit­see­ri­tud töös­tustöö­li­sed ja teh­no­loo­giain­se­ne­rid.
    Taa­ni tõrjub nn sot­siaal­tu­ris­te ega võimal­da pii­ran­gu­te­ta töö­le asu­da hooa­jatöö­lis­tel. Taa­nis saa­vad liht­sus­ta­tud kor­ras töö­loa eelkõige püsi­va töö­le­pin­gu­ga ini­me­sed, kes asu­vad töö­le sek­to­ri­tes­se, kus keh­ti­vad kol­lek­tiiv­le­pin­gu­te­ga keh­tes­ta­tud töö- ja pal­ga­tin­gi­mu­sed.
    Suurb­ri­tan­nia
    Ei nõua tööluba, kuid jä­tab pii­ran­gud sot­siaal­toe­tus­te­le. Töö saanud Euroopa Liidu uute liikmesriikide kodanik peab taotlema luba Briti siseministeeriumilt ja maksma 50 naela .
    Soo­me, Luk­sem­burg, His­paa­nia, Prant­sus­maa, Bel­gia, Kree­ka, Sak­sa­maa ja Aust­ria
    Nen­des rii­ki­des hak­ka­vad eest­las­te­le keh­ti­ma sa­ma­ laad ­sed pii­ran­gud mis teis­tes va­na­des liik­mes­rii­ki­des. Eral­di mai­ni­mist vää­ri­vad nad aga seetõttu, et on ju­ba va­ra­kult tea­ta­nud, et võima­lu­se kor­ral jä­ta­vad nad oma töö­tu­ru uu­te liik­mes­rii­ki­de töö­ta­ja­te­le täie­li­kult ava­ma­ta kind­las­ti esi­me­sel ka­hel aas­tal, Sak­sa­maa seits­meks aas­taks - mak­si­maal­seks võima­li­kuks pe­rioo­diks. Austria ei luba tööjõu vaba liikumist enne 2009. a, kuid võib seda veel edasi lükata.
    Aust­ria, Sak­sa­maa ja Soo­me hirm on põhjen­da­tud sel­le­ga, et nad asu­vad pii­ria­la­del, kus on töö­ta­ja­te sis­se­voo­lu oht suu­rem. Teis­tes rii­ki­des on hirm suu­res­ti põhjen­da­ma­tu, sest üld­ju­hul ot­sus­tab töö­levõtmi­se siis­ki ko­ha­lik tö­öand­ja, kes ee­lis­tab ko­ha­lik­ku keelt val­da­vat spet­sia­lis­ti umb­keel­se­le võõrtöö­li­se­le.
    Ii­ri­maa
    Ku­na 1990-nda­tel ime­li­se ma­jan­du­sa­ren­gu lä­bi tei­nud Ii­ri­maal na­pib tä­na­se päe­va­ni pal­ju­des sek­to­ri­tes töökä­si, on Ii­ri­maa kuu­lu­ta­nud, et avab oma töö­tu­ru täie­li­kult uu­te liik­mes­rii­ki­de ko­da­ni­ke­le 1. maist. Se­ni ei ole Ii­ri­maalt amet­lik­ke sig­naa­le võima­li­ke pii­ran­gu­te koh­ta tul­nud, ise­gi sel­lis­te kit­sen­dus­te koh­ta, mis puu­du­ta­vad toi­me­tu­le­ku­toe­tu­si. Ka töö­lu­ba ei ole eest­las­tel pä­rast 1. maid sel­les rii­gis va­ja, pii­sab vaid ela­mi­se ja töö­ta­mi­se re­gist­ree­ri­mi­sest.
    Lä­ti, Lee­du, Poo­la, Tšeh­hi, Slo­vak­kia, Küpros
    Ni­me­ta­tud rii­gid on lu­ba­nud ava­da oma töö­tu­ru igal ju­hul rii­ki­de­le, mis nen­de ko­da­ni­ke­le pii­ran­guid ei keh­tes­ta. Ku­na Ees­ti on lu­ba­nud pä­rast lii­du laie­ne­mist kõiki­de Eu­roo­pa rii­ki­de töö­ta­jaid va­balt oma tööjõutu­ru­le, võib eel­da­da, et ka eest­la­sed saa­vad va­balt nen­des­se maa­des­se töö­le min­na. Töö­loanõue võib siis­ki säi­li­da, kind­las­ti saab sel­le aga liht­sus­ta­tud kor­ras mõne nä­da­la­ga, il­ma et ni­me­ta­tud rii­gid hak­kaks vaa­gi­ma, kas töö­ko­ha­le ko­du­maalt ini­mest ei lei­ta. Vä­lis­ta­tud po­le ka töö­loanõude kao­ta­mi­ne. Toe­tus­te val­las hak­ka­vad eest­las­te­le nen­des rii­ki­des ilm­selt keh­ti­ma sa­mad nõuded, mis on ni­me­ta­tud maa­de ko­da­ni­kel­gi.
    Un­ga­ri, Slo­vee­nia
    Eri­ne­valt teis­test uu­test liik­mes­rii­ki­dest tun­ne­vad Un­ga­ri ja Slo­vak­kia tea­ta­vat mu­ret oma tööjõutu­ru pä­rast seo­ses lii­du laie­ne­mi­se­ga. Un­ga­ri kaa­lub töö­loanõude säi­li­ta­mist sta­tis­ti­lis­tel ja uu­rin­gu­lis­tel eesmär­ki­del, Slo­vee­nial on sar­na­sed plaa­nid.
    Nor­ra, Is­land ja Liech­tens­tein
    Need on Eu­roo­pa Va­ba­ma­jan­dus­piir­kon­na rii­gid, kes on sõlmi­nud EL-iga töö­ta­ja­te va­ba lii­ku­mi­se kok­ku­lep­pe. Ni­me­ta­tud rii­gid ei ole se­ni tea­ta­nud, et neil mi­da­gi sel­le vas­tu on, kui uu­te Eu­roo­pa Lii­du maa­de ko­da­ni­ke hor­did nei­le töö­le tu­le­vad. Kuid ar­va­tak­se, et pii­ran­gu­te keh­tes­ta­mi­sest ei pää­se ka ne­mad.
    2. Diplomite tunnustamine. Kuna diplomid ja õppekursused võivad riigiti erineda, on EL kehtestanud diplomite ja hariduse tunnustamise süsteemi, et ühe liikmesriigi kodanik saaks oma haridust ja oskusi teises liikmesriigis täielikult kasutada. Üldpõhimõte on, et kui oled kvalifitseeritud tegutsema teataval kutsealal oma elukohariigis, oled kvalifitseeritud tegutsema samal alal ka igas teises EL-i riigis. Automaatselt tunnustatakse meditsiinitöötajate ja arhitektide kvalifikatsiooni.
    Reguleeritud kutseala – liikmesriik nõuab diplomit , kutset, tunnistust või muud eriettevalmistust (õpetaja, insener, psühholoog, advokaat jt).
    Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise süsteem kehtib enamiku reguleeritud kutsealade suhtes. Kui isik tahab töötada reguleeritud kutsealal, peab ta esitama taotluse oma kvalifikatsiooni tunnustamiseks selles riigis. Ametiasutused peavad vastama 4 kuu jooksul. Kui leitakse, et haridus pole sobilik, nõutakse ühte kolmest: 1) täiendavat kutsepraktikat; 2) täiendava koolituse läbimist; 3) teadmiste kontrolli läbimist.
    Teatud ametite puhul ( juuksur , ehitaja, kindlustusagent) võidakse nõuda erialast kvalifikatsiooni, sel juhul peab tõendama, et oled tegutsenud oma kutsealal EL-is kindlaksmääratud aja (5-6 a). Mittereguleeritud erialal pole kvalifikatsiooni tunnustamine vajalik.
    2. Tööotsimine. Töötud võivad tööotsimise eesmärgil elada teises liikmesriigis nn mõistliku aja (3 kuni 6 kuud). Kui inimene tõestab, et ta otsib ikka veel aktiivselt tööd ja tal on reaalne väljavaade seda saada, ei saa tal paluda riigist lahkuda, kui tähtaeg on möödunud. Tööotsija võib end registreerida selle riigi tööhõivetalituses, kus ta töötada soovib, ilma et ta selles liikmesriigis elaks, ja talle antakse tööotsimisel samasugust abi nagu antud riigi kodanikele. Ühes liikmesriigis töötu abiraha saajale maksab sama riik abiraha edasi 3 kuu jooksul pärast tema siirdumist teise liikmesriiki, kui ta on kättesaadav abiraha maksva riigi tööhõivetalitusele. Töötushüvitist maksev asutus annab tööotsijale vormi E303, mis tuleb viia selle riigi tööturuametisse, kus ta tööd otsib. Töötu, kes teises liikmesriigis tööd pole leidnud, peab 3 kuu jooksul naasma oma riiki, muidu kaotab ta abiraha saamise õiguse.
    Ühest riigist teise siirduvate tööotsijate nõustamiseks ja informeerimiseks on loodud EURES -võrk, kuhu kuulub u 450 euronõustajat üle Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EL ja Norra, Island, Liechtenstein).
    EURES (European Employment Services ) – Euroopa tööturuvõrgustik, mis asutati 1993. a. Eures toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides (Austrias, Belgias, Taanis , Soomes, Prantsusmaa,. Saksamaal, Kreekas, Iirimaal , Itaalias, Luksemburgis. Hollandis, Portugalis, Hispaanias, Rootsis, Suurbritannias, Islandil, Liechtensteinis, Norras, Šveitsis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias, Sloveenias, Maltal, Ungaris, Tšehhis ja Küprosel). EURES pakun tööotsijale infot ja nõustamisteenust töövõimaluste ning elamis- ja töötingimuste kohta Euroopas ja on toeks tööandjatele töötajate värbamisel Euroopast. Kodulehekülg – www.europa.eu.int/eures. Teises EL liikmesriigis tööd leida soovijatel soovitatakse kasutada EURESe osutatavaid teenuseid. Need on tasuta nii tööotsijale kui ka tööandjale, neid osutatakse nii personaalnõustamis- kui ka interneti-teenustena. Eestis tegutsevad EURESe nõustajad Tallinnas, Jõhvis, Tartus ja Pärnus. EURESiga kursis olevad nõustajad on ka kõigis maakondlikes tööhõiveametites.
    EURESe koduleheküljel on tööpakkumiste andmebaas , mille kaudu on võimalik leida tööd kõigis EL liikmesriikides. Tööotsija saab sinna üles panna oma CV, millega saab end kättesaadavaks teha laiale tööandjate ringile Euroopas. Sealt on võimalik saada infot ka elu- ja töötingimuste kohta EL ja EMÜ riikides ning tööjõunõudluse kohta EL regioonides.
    Vastuvõtjariigi keele oskus on töö leidmise eeltingimuseks. Töösaamisvõimalused erinevates Euroopa regioonides erinevad märkimisväärselt ning olukord tööturul võib muutuda väga kiiresti. Praegu on suurem võimalus leida tööd näiteks ehitusel, infotehnoloogias, tervishoiusfääris ja hooajatöödel põllumajanduses.
    Teise liikmesriiki minekuks on vajalik kehtiv isikutunnistus või pass, üle 3-kuuliseks viibimiseks teises liikmesriigis tuleb taotleda EL kodaniku elamisluba, mis erineb mittekodanikule väljastatavast elamisloast. Elukohariigist lahkumiseks pole formaalsusi vaja.
    Kõigile töötajatele kehtivad samad töötingimused olenemata nende päritolust, töötajal on õigus astuda ametiühingusse ja kasutada oma õigusi vastuvõtva riigi töötajatega samadel tingimustel.
    4. Sotsiaalkindlustus . Riikide sotsiaalkindlustussüsteemid on kooskõlastatud, eesmärk on tagada, et töötajad oleks sotsiaalkaitseskeemiga hõlmatud ega kaotaks oma õigusi (eelkõige seoses pensioniga), kui nad otsustavad töötada teises liikmesriigis. Töötajal ja teatud juhtudel ka tema pereliikmetel (abikaasa, alla 21-aastased lapsed, tema enda ja abikaasa vanemad, kui need on tema ülalpidamisel) on õigus saada samasuguseid sotsiaalkindlustushüvitisi nagu töökohariigi kodanikul. Nt haigushüvitis, rasedus- ja sünnitushüvitus, invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspension, peretoetused jms. Sotsiaalmaksu tuleb maksta töökohariigi määra järgi. Töötaja on üldiselt kindlustatud töökohariigis. Sul on õigus saada samasuguseid sotsiaaltoetusi nagu saab töökohariigi kodanik, nt miinimumsissetuleku tagamine. Samad õigused on ka seoses elamispinnaga (nt juurdepääs sotsiaaleluruumile). Sotsiaaltoetused on liikmesriigiti erinevad.
    5. Maksud. Teises liikmesriigis töötades on oluline teada, kas oled maksuresident, seda ei määratle kõik El riigid ühtmoodi. Sinu suhtes kehtivad selle riigi maksuseadused, kuhu sa kavatsed elama asuda . Residentsuse puhul peab teises liikmesriigis elav ja töötav isik peab seal deklareerima kogu oma tulu, olenemata sellest, kus see on saadud, lisaks võib tema suhtes kohaldada nt pärandi- või omandimaksu. Seega tuleks enne teise liikmesriiki elama asumist tutvuda riigi maksusüsteemiga. Otsesed maksud (tulumaks) on riigiti erinevad, kaudsed maksud ( aktsiis , käibemaks) on ühtlustatud. Ühest liikmesriigist teise siirduvate isikute tulu kahekordset maksustamist aitavad vältida liikmesriikide vahel sõlmitud topeltmaksustamislepingud.
    6. FIE-d. Sul on õigus ajutiselt või alaliselt töötada FIE-na igas EL riigis, õigused on samad mis töötajatel. Võib viia oma põhitegevuse üle teise riiki või selle seal asutada, samuti luua filiaali . Teises riigis võib osutada teenuseid end seal sisse seadmata. Vabakutselisena saadav tulu maksustatakse üldjuhul riigis, kus elatakse.
    7. Perekond. EL kodaniku pereliikmed võivad oma kodakondsusest olenemata minna koos EL kodanikuga teise liikmesriiki, nende õigused töötada EL kodaniku töökohariigis ei ole piiratud. EL kodaniku lastel on õigus saada üld- ja kutseharidust, samasuguseid stipendiume. Võidakse paluda suguluse tõendamist. Euroopa Liidu mittekodanikust pereliikmed saavad teistsuguse elamisloa.

    Ühtne turg ja tollid


    Ühtne turg ( single market ) – kaubad, teenused, kapital ja tööjõud liiguvad vabalt. Toimib alates 1990. aastate algusest. Liikmesriikidel on ühised konkurentsireeglid.
    1. juuli 1968 – tolliliit. Liikmesriigid kaotasid kõik nendevahelised kaubandust tõkestavad tollimaksud ja ühtlustasid tollimäärad kolmandate riikide (riigid, mis ei kuulu EL-i) suhtes.
    Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks ( internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär kolmandate riikide suhtes ning igasuguste piirangute kaotamine kaupade liikumiselt liidu sees. Seni väljastpoolt odavamalt hangitud kaupu tuleb osta kallimalt tolliliidu seest.
    EL väliskaubanduspoliitika on väga protektsionistlik, kuid ei erine piirangute poolest oluliselt USA või Jaapani omast. Euroopa Liidu riigid annavad tänapäeval poole maailmakaubanduse mahust, tegemist on maailma suurima ühtse turuga. 1986-92 kasvas EL import isegi maailma impordist kiiremini. Algul olid EL-i välistollid võrdsed asutajariikide välistollide keskmisega, edaspidi on tollimakse järk-järgult vähendatud, ka kolmandate riikide suhtes. Viimastel tuli 2000. aastate algul EL-i turule pääsemiseks tasuda keskmiselt 3,5protsendine maks. Euroliidu välispiiril kehtib Ühine Tollitariif (ingl. Common Customs Tariff – CCT), millega maksustatakse kõiki sisseveetavaid kaupu. Kaubanduslepinguid teiste riikidega sõlmib Euroopa Liit, mitte iga tema liikmesriik eraldi. Ka selle üle, kas anda mõnele riigile või riikide grupile kauplemisealaseid soodustusi, otsustab euroliit.
    Tollid kehtestatakse: nt et vältida tööpuudust; võimaldada mingil tööstusharul soodustingimustes tugevneda.
    EL poliitikud on kinnitanud soovi maailmaturul kaubandustõkkeid vähendada.
    Tollimäärad on valdkonniti erinevad. Põllumajandussaadustel on kõrgeimad - u 25 % + koguselised toodete siseveopiirangud. Tollimakse võetakse kokku u 1400 kaubalt.
    EL kohtleb kolmandaid riike erinevalt, mistõttu nende siseturule pääsemine on ebavõrdne, eriti banaanikaubanduses. EL ostab kallima hinnaga banaane endistest Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kolooniatest ning on kehtestanud nii tolli- kui ka koguselised piirangud neid odavamalt pakkuvatele Ladina-Ameerika maadele.
    Kolmandad riigid vaatavad EL laienemist kui protektsionismi laienemist, kuigi Euroopa Komisjon vaatab laienemist kui piirangute vähenemist.
    Eksporti EL ei reguleeri, va põllumajandussaadused, mille kolmandates riikides müümiseks makstakse liidu eelarvest suuri toetusi. Teised maailma toiduainetetootjad peavad seda ausa konkurentsi reeglite jämedaks rikkumiseks. Ekspordipiirangud on EL kehtestanud ainult relvatööstusele.
    Ühtne turg ja Eesti
    Eesti väliskaubanduspoliitika oli seni liberaalne, tollimaksud puudusid. 1990. aastate algul liitunud Rootsi ja Soome soovisid säilitada vabakaubanduse Eestiga, kuigi EL liikmesriikidel ei või olla iseseisvaid väliskaubanduslepinguid. Euroopa Komisjon tegi seetõttu 1994. a alguses Eestile, Lätile ja Leedule ettepaneku sõlmida Euroopa Liiduga väliskaubanduslepingud. Teiste Ida-Euroopa riikidega selliseid kokkuleppeid polnud. EL liikmesriigid ei pidanud vabakaubanduslepinguid ratifitseerima nagu assotsieerumislepinguid, piisas Euroopa Komisjoni heakskiidust.
    Tollimaksude ülevõtmine tähendab Eestile väga suuri muutusi. Suurenevad kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ja väheneb konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Seeläbi võidavad Eesti tootjad, sest maailmaturu hinna asemel hakkab Eestis kehtima maailmaturu hinnast kõrgem Euroopa Liidu siseturu hind. See lubab Eesti tootjatel tõsta hinda ja saada täiendavat kasumit. Euroopa Liiduga ühinemise järel on tõenäoliselt raskem otseselt importida Kagu-Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast ning Ameerika Ühendriikidest. Eelkõige tõstavad tollid imporditavate põllumajandustoodete hindu (suhkur, puuviljad ). Eesti saavutab paremaid võimalusi oma kaupade müügiks. Paranevad Eesti põllumajandussaaduste ekspordivõimalused. Peaksid kaduma topelttollid Venemaaga. 2001. aastast kehtivad tollimaksud nende riikide põllumajandustoodete sisseveole, kellega meil pole vabakaubanduslepingut. Tarbijahindadele see mõju ei avaldanud. Eesti tollibürokraatia väheneb u 90%, EL-i sisesel kaubaveol asendub see maksudeklaratsiooniga, sest müües teise liikmesriiki, tasub käibemaksu kauba saaja. Eesti kaotab tollikontrolli Lätiga ja sulgeb tollipunktid Iklas , Murastes ja Valgas .

    Kaubandus ühtsel turul

    Kaupade nõuetele vastavust kontrollitakse vaid tootjariigis, kaubad tähistatakse märgiga CE, mis tagab neile vaba liikumise kogu siseturul. Euroopa standarditele vastava toote puhul ei saa enam viidata elanike tervisekaitsele või muudele huvidele. 2003. a alguses kehtis Eestis üle 80% Euroopa ligi 10 000 standardist. Euroopa Komisjoni andmetel erinesid kaupade hinnad 1998.a liikmesriikides veerandi võrra. Enamik hinnaerinevustest on tingitud erinevatest maksudest, eriti käibemaksust ja aktsiisidest. Sissetulekute erinevus mõjutab pigem teenuste hindu. Rootsis on elu 28% EL keskmisest kallim, Portugalis 26% odavam. Kaupade vaba liikumine on suhteliselt piiratud ravimiturul erineva maksustamise, hüvituskorra ja müügilubade poliitika tõttu.
    Väidetavalt tõstis varasem liikmesriikidevahelise piirikontrolli läbimine kauba hinda 2-10%.

    EL sotsiaalpoliitika

    EL valitsused kulutavad sotsiaalkaitsele u 30% SKT-st. Eesti näitaja on alla 20%. Sotsiaalkulud kasvasid liitumise järel kiiresti Portugalis, Hispaanias ja Iirimaal. Rahvastiku vananemine paneb mõtlema hoopis kulutuste vähendamisele.
    Keskmine kuupalk EL-is aastal 2000 kõikus 1028 eurost Portugalis 3418 euroni Taanis. EL-i keskmine kuupalk oli 2002.a septembris 1950 eurot (30 500 krooni). Miinimumpalk moodustab jätkuvalt üha suurema osa keskmisest palgast, näiteks Prantsusmaal 50%, meil 20%.
    Maksupoliitika
    Maksude ühtlustamist on rakendatud peamiselt kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumise hõlbustamiseks. Keskedutud on eelkõige kaudsete maksude ühtlustamisele. Käibemaks on ühtlustatud, kehtestatud aktsiiside miinimummäärad. On kokku lepitud, millistele kaupadele võib kehtestada alandatud käibemaksu.
    Otseste maksude, eriti üksikisiku tulumaksu või omandimaksu ühtlustamine on seni jäänud tähelepanuta. Euroopa komisjon on soovitanud ettevõtte tulumaksu ühtlustamist, kuid tulutult. Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus ei meeldi Rootsile ja Soomele, sest dividendide maksustamisel ei kohelda võrdselt Eesti ja välisriikide esindajaid. Praegune süsteem võib siiski kehtida 2009. aastani. Aktsiisimaksudele kehtivad EL-is miinimummäärad, mis tingis ka aktsiisimaksude tõstmise. Maksimummäära pole. Eesti loobus mootorsõidukiaktsiisist, kuid peab tõstma kütuseaktsiisi krooni võrra, et see vastaks EL-i miinimummäärale. Näiteks Eesti õlleaktsiis ületab liidu oma kahekordselt, veinile aktsiis ei kehti. Tubakatoodete aktsiis viiakse EL-i miinimumini alles 2010. aastaks. Tubaka ja kange alkoholi aktsiis on kõrge nende kaupade tarbimisega seonduvate tervishoiukulude vähendamiseks.
    Minimaalne käibemaksumäär on 15%. EL-i seadused lubavad alandatud 5%-list käibemaksumäära rakendada kõigile toiduainetele, veemajandusele, ravimitele, lasteriietele jm.
    Valitsus peab u 25% ulatuses kaasrahastama EL-i abiga ehitatavaid teid, kanalisatsiooni jms, kuid saab liidu eelarvest üle 3 korra enam raha kui ise sisse maksab. Miljard krooni tuleb idapiiri tugevdamiseks.
    Eesti maksukoormus sõltub rohkem võimulolevatest erakondadest kui Euroopa Liidust.

    II kursuse kodanikuõpetuse küsimused


    Riik, kodakondsus


  • Riigi mõiste ja tunnused.
  • Riigi mõiste kujunemine. Res publica, civitas, politeia
  • jus sanguinis, jus solis
  • Kust tuleb poliitika mõiste?
  • naturalisatsioon, optsioon
  • Mitmele inimesele aastas võib Vabariigi Valitsus eriliste teenete eest kodakondsuse anda?
  • Suveräänsus.
  • Kas kodakondsuse taotlemine teise riiki elamaasumisel on kohustuslik?
  • Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnad.
  • Milline oli Cicero arusaam riigist?
  • Millal oli kiriku mõju ühiskonnale kõige tugevam?
  • Mida tähendavad “riiklikud huvid”?
  • Mida arvas Machiavelli poliitilisest võimust?
  • Mille poolest on oluline valgustusajastu?
  • Millal ja kus tuldi välja võimu vastastikuse kontrolli ja tasakaalu printsiibiga?
  • Missugune oli Muinas-Eesti haldusjaotus ?
  • Mida tähendas Balti erikord?
  • Koloonia + näiteid.
  • Protektoraat + näiteid.
  • Unitaarriik + näiteid.
  • Autonoomne piirkond + näited.
  • Föderatsioon + näited.
  • Mis valdkonnad kuuluvad eelkõige föderatsiooni kompetentsi?
  • Konföderatsioon + näited.
    Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid. Režiimid
  • Õigusriigi mõiste ja olulisemad tunnused..
  • Õigusriigi poliitiline režiim.
  • Mis ajastust ja kellelt pärineb võimude lahususe põhimõte?
  • Millised on riigivõimu tasandid võimude lahususe põhimõtte puhul?
  • Miks on võimude lahususe põhimõte vajalik?
  • Monarhia mõiste.
  • Absoluutne monarhia + näiteid
  • Konstitutsiooniline monarhia + näiteid.
  • Parlamentaarne monarhia + näiteid.
  • Vabariigi mõiste.
  • Kes on presidentaalses riigis valitsusjuht?
  • Kuidas valitakse president presidentaalsetes riikides?
  • Kelle ees vastutab valitsus presidentaalsetes riikides?
  • Presidentaalse riigi näiteid.
  • Kes moodustab valitsuse ja kellest sõltub valitsuse püsimine parlamentaarses riigis?
  • Kes valib parlamentaarses riigis üldjuhul presidendi?
  • Milline on presidendi funktsioon parlamentaarses riigis?
  • Millest sõltub see, kes valib presidendi?
  • Mis võib juhtuda, kui parlamendis pole ühel erakonnal selget enamust?
  • Millistes maailmajagudes on rohkem parlamentaarseid ja millistes presidentaalseid riike? Miks?
  • Näiteid parlamentaarsetest riikidest.
  • Enamusdemokraatia + näiteid.
  • Leppedemokraatia + näiteid.
  • Koalitsioon, opositsioon.
  • Millised erakonnad on Eesti Vabariigi Riigikogus koalitsioonis ja millised opositsioonis?
  • Vähemusvalitsus ja ametnikevalitsus.
  • Mis on režiim­?
  • Demokraatia kui režiim.
  • Diktatuur + näiteid.
  • Autokraatia + näited.
  • Totalitarism + näiteid.
  • Autokraatia ja totalitarismi erinevused.
  • Näiteid totalitarismi kohta minevikust ja tänapäevast.
  • Võrdle Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa ja USA parlamente ja presidentide võimupiire ning mõlema valimisi.
  • Millised on Saksamaa suuremad erakonnad?
  • Kuidas nimetatakse Saksamaa peaministrit?
  • Mitu osariiki on USA-s?
  • USA erakonnad ja nende eripära.
  • Kuidas ja mitme aasta järel valitakse USA president?
  • Kellele kuulub USA-s sõja kuulutamise õigus, kuid milline on tegelikkus?

    Riigiorganid


  • Loetle Eesti põhiseaduslikud riigiorganid.
  • Kas Eesti on parlamentaarne või presidentaalne riik?
  • Kas Eesti on unitaarriik või föderatsioon?
  • Kas parlament ja Riigikogu on üks ja seesama?
  • Kellele kuulub Eestis kõrgeim võim?
  • Kuidas rahvas võimu teostab?
  • Kes on rahvas e hääleõiguslik kodanik?
  • Missugune võim kuulub Eesti Riigikogule?
  • Mitu liiget on Riigikogus?
  • Mitme aasta järel ja mis kuus Riigikogu valimised toimuvad?
  • Kes võivad Riigikokku kandideerida?
  • Mida tähendab, et Riigikogu liige on puutumatu?
  • Kas Riigikogu liige võib olla muus riigiametis?
  • Kes võib saada Riigikogu asendusliikmeks?
  • Mis on komisjon?
  • Mis on fraktsioon ?
  • Kes juhivad Riigikogu?
  • Mis on Riigikogu põhitöö?
  • Milliseid kõrgeid riigiametnikke Riigikogu ametisse nimetab/hääletab?
  • Millal rakendatakse Riigikogus salajast hääletamist?
  • Missugust hääleenamust on seaduste vastuvõtmiseks tavaliselt vaja?
  • Millal on vaja koosseisu hääleenamust?
  • Kes võivad Eestis seadusi algatada?
  • Kellele võib Riigikogu umbusaldust avaldada?
  • Kes on olnud Eesti presidendid?
  • Mis on presidendikandidaadiks saamise eeldused?
  • Kui kauaks , kelle poolt ja missuguse häälte arvuga Eesti president valitakse?
  • Kes valib presidendi siis, kui Riigikogu teda valida ei suuda?
  • Missugune võim kuulub Eesti presidendile?
  • Nimeta 4 Eesti presidendi olulisemat ülesannet.
  • Kas Eesti presidendi ametikoht on neutraalne või poliitiline?
  • Millist võimu teostab Vabariigi Valitsus?
  • Kellest koosneb Vabariigi Valitsus? Mitu ministrit on Eesti valitsuses?
  • Portfellita minister.
  • Riigikantselei.
  • Vabariigi Valitsuse ülesandeid.
  • Kes määrab peaministrikandidaadi?
  • Kes otsustab, kas anda peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks?
  • Millal astub valitsus tagasi?
  • Õiguskantsler.
  • Riigikontroll.
  • Kelle poliitikat viivad ellu maavalitsused?
  • Mis on kohalike omavalitsuste üksused?
  • Kuidas nimetakse kohalike omavalitsuste esinduskogusid?
    Eesti õigus- ja kohtusüsteem
  • Missugusele õigussüsteemile Eesti õigussüsteem tugineb?
  • Mida kujutab endast germaani õigussüsteem ja kus seda kasutatakse?
  • Mida kujutab endast anglosaksi õigussüsteem ja kus seda kasutatakse?
  • Mis on pretsedent?
  • Missugune on põhiseaduse roll demokraatlikus riigis?
  • Millal võeti vastu Eesti praegune põhiseadus?
  • Kes võivad Eestis algatada põhiseaduse muutmise?
  • Nimeta põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, mis kehtivad nii Eesti kodanike kui ka välismaalaste jaoks.
  • Nimeta õigusi, mis mittekodanikele ei laiene.
  • Mida tähendab, et Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline?
  • Kas Eestis on lubatud omakohus ?
    Demokraatia ja kodanikuühiskond. Valimised
  • Demokraatia mõiste.
  • Otsene demokraatia.
  • Esindusdemokraatia.
  • Osalusdemokraatia .
  • Kes on demokraatiates kõrgeima võimu kandja?
  • Kuidas rahvas võimu teostab?
  • Pluralism.
  • Kas opositsioon on demokraatiates lubatud?
  • Mis on demokraatlikud vabadused?
  • Mis tagavad demokraatia püsimise?
  • Kodanikuühiskonna mõiste.
  • Millised on kodaniku võimalused osaleda ühiskonnaelus?
  • Missugused kolm sektorit moodustavad demokraatliku ühiskonna?
  • Mis iseloomustab sotsiaalseid gruppe?
  • Mis on huvigrupid?
  • Mis on survegrupid?
  • Mis on huvi- ja survegruppide eesmärk?
  • Miks on vaja valimisi?
  • Mida tähendab, et demokraatlikud valimised on üldised, ühetaolised, otsesed ja salajased?
  • Missuguseid valimisõiguse piiranguid on olnud ajaloos ja tänapäeval?
  • Millal ja kus said naised esmakordselt valimisõiguse?
  • Enamusvalimised + näiteid.
  • Võrdelised valimised + näiteid.
  • Missuguse valimissüsteemi järgi valitakse Eesti Riigikogu?
  • Kes ei saa Riigikogu valimistel hääletada?
  • Kui palju on kautsjon Riigikogu valimistel?
  • Mida teeb valija valimisjaoskonnas?
  • Missuguste kandidaatide poolt saab Riigikogu valimistel hääletada?
  • Isikumandaat.
  • Mitme aasta järel toimuvad kohalikud valimised?
  • Kes saab hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel?
  • Kas kohalikel valimistel on valimisliidud lubatud?

    Ideoloogiad


  • Ideoloogia mõiste.
  • Kuidas tekkis parem- ja vasakpoolsuse mõiste?
  • Konservatism 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses.
  • Liberalism 18. sajandi lõpul ja 19. saj alguses.
  • Mis on sotsialistide loosung ja hümn?
  • Miks tekkis sotsialistlik ideoloogia?
  • Kuidas tekkis tsentrism?
  • Mille järgi tänapäeval eristatakse parem- ja vasakerakondi?
  • Millistele teemadele ja küsimustele keskenduvad tänapäeva sotsiaaldemokraadid?
  • Missugust maksusüsteemi vasakerakonnad pooldavad? Miks?
  • Kelle huve tänapäeva vasakerakonnad eelkõige esindavad?
  • Heaoluriik.
  • Sotsiaalne turumajandus.
  • Millised põhimõtted on klassikalise liberalismi aluseks?
  • Kuidas suhtuvad liberaalid vabaturumajandusse?
  • Mille poolest erinevad liberaalid konservatiividest?
  • Mida arvavad võrdsetest võimalustest ja inimese päritolust liberaalid ja konservatiivid?
  • Millal hakkasid liberaalid mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse?
  • Millised põhimõtted iseloomustavad konservatiivide majanduspoliitikat?
  • Milline on liberaalide ja konservatiivide maksupoliitika?
  • Milles avaldub konservatiivide traditsionalism?
  • Milline on konservatiivide suhtumine kirikusse?
  • Kas konservatiivide puhul avaldub natsionalism või internatsionalism?
  • Mida arvavad riigi sekkumisest majandusse liberaalid, sotsialistid ja konservatiivid?
  • Miks tekkis uusparempoolsus?
  • Kes on uusparempoolsuse tuntuimad esindajad?

    Erakonnad


  • Millal tekkisid esimesed erakonnad?
  • Mis on erakondade eesmärk?
  • Missugused riigiametnikud ei tohi osaleda erakondade töös?
  • Kelle huve on kaitsnud konservatiivsed erakonnad?
  • Millised väärtusi kaitsevad kristlikud demokraadid?
  • Mis on monetarism ?
  • Nimeta konservatiivseid erakondi.
  • Kelle huvide kaitsmiseks loodi liberaalsed erakonnad?
  • Mida kaitsevad tänapäeva liberaalsed erakonnad eelkõige?
  • Kuidas nimetatakse liberaalsete erakondade katuseorganisatsiooni?
  • Millist Eesti erakonda võib nimetada liberaalseks?
  • Mida pooldavad tänapäeva sotsialistlikud erakonnad?
  • Kus on sotsiaaldemokraadid kõige kauem võimul olnud?
  • Millisesse organisatsiooni kuuluvad sotsialistlikud erakonnad?
  • Nimeta sotsiaaldemokraatlikke erakondi maailmast.
  • Ideepartei.
  • Huvipartei.
  • Kaadripartei.
  • Massipartei.
  • Parteide jagunemine arvu järgi.

    Arutlusteemad


    Kas ja kuidas Eestis rikutakse õigusriigi põhimõtet?
    Kas eesti rahvas peaks saama presidenti valida?
    Kes valitseb riiki tegelikult, kui rahvas on kõrgeima võimu kandja?
    Milleks minna valima?
    Seadusekuulekus .
    Kuidas saan osaleda ühiskonnaelus?
    Riigikogu kui läbilõige ühiskonnast ehk miks 90% poliitikuid on süüdi selles, et ka ülejäänud 10%-st halvast arvatakse.
    Kas Eesti erakonnad vastavad Läänes käibivale poliitilisele skaalale ?
    Millest sõltub see, mis ideoloogiat eelistada?

    III kursuse kodanikuõpetuse küsimused

    Eesti kodanikule vajalik teave


  • Mis on riiklikud maksud ja kuhu need laekuvad?
  • Mis on kohalikud maksud ja kuhu need laekuvad?
  • Missugune asutus haldab riiklikke makse?
  • Füüsiline isik.
  • Juriidiline isik.
  • Milliseid makse füüsiline isik maksma peab?
  • Kui palju on praegu Eestis tulumaks?
  • Kes on resident?
  • Mis juhtudel ja mis kuupäevaks tuleb tuludeklaratsioon esitada?
  • Proportsionaalne tulumaks.
  • Progressiivne tulumaks.
  • Kelle poolt ja millal kehtestati Euroopas esmakordselt proportsionaalne tulumaks?
  • Nimeta riike, kus kehtib astmeline tulumaks. Mis neid riike ühendab?
  • Mille järgi kontrollitakse ravikindlustust?
  • Mis on Euroopa ravikindlustuskaart?
  • Missugune arstiabi on ravikindlustuseta inimesele tasuta?
  • Kui suur on hambaravihüvitis ja kuidas seda taotleda?
  • Kuidas saab vältimatut arstiabi ravikindlustusega inimene, kes viibib teises Euroopa Liidu liikmesriigis?
  • Kuidas sotsiaalabi saada?
  • Mis on toimetulekutoetuse arvutamise aluseks ja kuidas seda taotleda?
  • Lapse määratlus.
  • Õigusvõime.
  • Teovõime.
  • Kui vanalt võib kandideerida kohalikku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu liikmeks?
  • Mis juhtudel võib 15-18 a alaealine abielluda?
  • Mitmesse erakonda võib üheaegselt kuuluda?
  • Kas lapse võib kuuluda mittetulundusühingusse?
  • Kui vanalt saab laps taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust?
  • Mis vanuses meessoost Eesti kodanikke kutsutakse ajateenistusse?
  • Kas Eesti seaduste järgi on tunnistajatel vanusepiirangud?
  • Mis vanuses ja asjaoludel võetakse alaealisi kriminaalvastutusele?
  • Kas alaealisus on karistuse mõistmisel kergendav asjaolu?

    Lääne tsivilisatsioon, inimõigused, rahvusvahelised koostööorganisatsioonid ja konventsioonid


  • Millise usundiga samastatakse Lääne tsivilisatsiooni?
  • Missugune Euroopa riik on õigeusklik?
  • Millal kujunes välja Lääne tsivilisatsioon ja millal see moderniseerus?
  • Miks asutati NATO?
  • Millised Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on saanud NATO liikmeks?
  • Mis on põhilised inimõigused?
  • Kellel on inimõigused?
  • Kellele kehtivad kodaniku- ja kellele inimõigused?
  • Mis on Euroopa Nõukogu põhiülesanne?
  • Kus asuvad Euroopa Nõukogu ja Euroopa Inimõiguste Kohus?
  • Millal Euroopa Nõukogu asutati ja mitu liikmesriiki seal on?
  • Miks võeti vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon?
  • Missuguste õiguste kaitsele on konventsioon suunatud?
  • Milliseid põhimõtteid peavad Euroopa Nõukogu liikmesriigid aktsepteerima?
  • Missuguseid õigusi konventsioon ei taga?
  • Kes on Eestit esindav kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus?
  • Milliseid kaebusi võib Euroopa Inimõiguste Kohtusse esitada?
  • Mis juhul võib inimene Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöörduda?
  • Milliseid õigusi kaitseb Euroopa Sotsiaalharta?
  • Mis õigused kuuluvad sotsiaalsete õiguste alla?

    Euroopa ühenduste idee ja tekkimine


  • Kes ja millal hakkasid esimesena rääkima Euroopa ühendamisest?
  • Mis on olnud läbi ajaloo Euroopa ühendamise põhieesmärk?
  • Missugused olid R. Coudenhove-Kalergi nägemused Euroopa ühendamisest?
  • Kuidas muutus Euroopa I maailmasõja järel?
  • Missuguse ettepaneku Euroopa ühendamiseks tegi Aristide Briand?
  • Miks 1930. aastatel Euroopa ühendamine ebaõnnestus?
  • Millal ja millise olulise ettepaneku tegi Winston Churchill?
  • Millised Lääne-Euroopa riigid olid pärast II maailmasõda vaenujalal?
  • Milline oli Nõukogude Liidu osa II maailmasõja järgses maailmas, milline oht ähvardas demokraatlike riike?
  • Missugused parempoolsed diktatuurid Euroopas säilisid?
  • Mida kujutas endast Trumani doktriin ja mille poolest oli see oluline?
  • Miks kaasati Euroopa ühendamisprotsessi Saksamaa?
  • Miks on oluline Jean Monnet?
  • Mida kujutas endast Schumani plaan?
  • Millal tähistatakse Euroopa päeva?
  • Mis oli Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamise eesmärk?
  • Mis riigid olid ESTÜ asutajaliikmed ?
  • Miks keeldus Suurbritannia ühinemast?
  • Missugused ühendused asutati Rooma lepingutega?
  • Mis olid nende eesmärgid?
  • Kuidas oli kolme ühenduse koondnimi?
  • Millised riigid liitusid 1973?
  • Millised riigid liitusid 1981 ja 1986?
  • Millised riigid liitusid 1995?
  • Millised riigid liitusid 2004?
  • Kui palju on Euroopa Liidu liikmesriike kokku?
  • Mille poolest on oluline Maastrichti leping?
  • Milliseid muutusi Maastrichti leping tähendas?

    Eurointegratsiooni laienemine ja süvenemine


  • Mis valdkondades on Euroopa Ühenduste koostöö kõige tihedam?
  • Missugune integratsioon oli ühenduste algne ja missugune lõppeesmärk?
  • Kas Euroopa Ühenduste majanduspoliitika oli alguses edukas?
  • Mida tähendab tolliliit?
  • Miks tekkis Euroopas 1970. aastate algul majanduslangus?
  • Mis sai seal ajal ühenduste keskseks probleemiks?
  • Miks sai Lõuna-Euroopa riikide ühendamine võimalikuks?
  • Miks otsustas Gröönimaa Euroopa Liidust välja astuda?
  • Millele keskendus Euroopa Komisjoni president Jacques Delors?
  • Mis riigile ja kelle eestvõttel on tehtud pretsedendituid tagasimakseid EL eelarvest?
  • Mida kujutas endast Schengeni leping ja millal see sõlmiti?
  • Mis riigid ja miks pole Schengeni lepinguga ühinenud?
  • Millal ühineb Eesti kõige varem Schengeni viisaruumiga?
  • Mida kujutas endast Ühtse Euroopa Akt?
  • Millal hakkasid kehtima Euroopa Liidu 4 põhivabadust?
  • Missugune Lääne-Euroopa poliitik on olnud juhtiv euroskeptik?
  • Miks otsustasid Euroopa Liiduga ühineda Soome, Rootsi ja Austria?
  • Millises riigis on euroreferendumil kaks korda “ei” öeldud?
  • Millised riigid kuuluvad lisaks Euroopa Liidu riikidele Euroopa Majanduspiirkonda?
  • Kas Island ja Šveits on Euroopa Liidu liikmesriigid?
  • Miks käivitati Phare abiprogramm?
  • Mida kujutavad endast Kopenhaageni kriteeriumid?
  • Millal tuli inimeste rahakotti euro?
  • Millised vanad liikmesriigid pole eurole üle läinud?
  • Millal ühineb Eesti prognooside kohaselt euroga?
  • Miks peeti kümmet viimasena liitunud riiki sobivaks Euroopa Liiduga ühinema?
  • Mis riigid on võimalikud tulevased liitujad?

    Euroopa Liidu juhtimisstruktuur


  • Mis linnades paikneb enamik Euroopa Liidu juhtorganeid?
  • Kuidas erineb Euroopa Liidu juhtimine “tavalise” riigi juhtimisest?
  • Mis on Euroopa Liidu seadusandlik ja mis täitevorgan?
  • Kellest koosneb Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu e nõukogu?
  • Mis valdkondade ministrid teevad rohkem koostööd ja miks?
  • Keda nõukogu esindab?
  • Kelle ettepanek on vältimatult vajalik, et nõukogu saaks otsuse teha?
  • Kuidas on eesistumine seni toimunud ja kuidas hakkab toimuma?
  • Millal saab Eesti Euroopa Liidu eesistujaks?
  • Mis on eesistuja ülesanded?
  • Missugune on Euroopa Komisjoni roll?
  • Kuidas nimetatakse Euroopa Komisjoni liiget ja kui palju neid on?
  • Kes on Euroopa Komisjoni president?
  • Kes on Eesti esindaja Euroopa Komisjonis?
  • Kes ja kui kauaks volinikud ametisse nimetab?
  • Kes võib volinikke kontrollida?
  • Kelle huvides volinikud tegutsevad?
  • Keda esindab Euroopa Parlament?
  • Kuidas ja kui kauaks Euroopa Parlamendi liikmed valitakse?
  • Mitu valimisringkonda on Eestis europarlamendi valimistel?
  • Mitu saadikut on Eestil europarlamendis?
  • Mille järgi saadikud europarlamendis istuvad?
  • Missugustel erakondadel on kõige suurem esindatus?
  • Kas europarlamendil on õigus koostada seaduseelnõusid?
  • Mis on europarlamendi põhiülesanded?
  • Kellest koosneb Euroopa Ülemkogu?
  • Mida kujutavad endast Euroopa Liidu kolm sammast?
  • Mille vastu võideldakse kolmanda samba all?

    Euroopa Liidu eelarve, kodakondsus, põhiseaduslik leping


  • Kas Euroopa Liidul on liikmemaks?
  • Kes teeb Euroopa Liidu eelarve projekti ja kes peavad selle heaks kiitma?
  • Millele vastavad riikide rahaeraldised?
  • Mis on Euroopa Liidu põhilised tuluallikad?
  • Mis on kaks Euroopa Liidu suuremat kuluallikat?
  • Missugused riigid maksavad Euroopa Liidu eelarvesse kõige rohkem ja missugused on seni maksnud kõige vähem?
  • Kes on Euroopa Liidu kodanik?
  • Missugused õigused annab Euroopa Liidu kodakondsus?
  • Kui palju on Euroopa Liidu ametlikke keeli?
  • Kas Euroopa Liidul oli enne oma põhiseadus?
  • Miks kutsuti kokku Euroopa Tuleviku Konvent?
  • Missugused valdkonnad on Euroopa Liidu pädevuses?
  • Missugused valdkonnad ei kuulu Euroopa Liidu kompetentsi?
  • Milline näeb välja Euroopa Liidu lipp?
  • Euroopa liidu hümn.
  • Millal esitas Eesti taotluse ühinemiseks Euroopa Liiduga?
  • Kui kaua kestsid Eesti ja Euroopa Liidu ühinemiskõnelused?
  • Kui suur oli eurotsooni tööpuudus 2003. a?
  • Millised riigid ja miks olid tööjõu vaba liikumise kõige suuremad vastased?
  • Kust pärineb enamik Euroopa Liidu võõrtöölistest?
    Euroopa Liidu neli põhivabadust
  • Mis on Euroopa Liidu neli põhivabadust?
  • Mis on tolliliidu ja vabakaubanduspiirkonna vahe?
  • Mida on vaja kuni 3-kuusel teises liikmesriigis viibimisel?
  • Mida kujutab endast Euroopa Liidu kodaniku elamisluba ja kuidas seda saada?
  • Missugused õigused on Euroopa Liidu kodanikul seoses töö saamisega teises liikmesriigis?
  • Missuguseid avaliku sektori töökohti võib teise liikmesriigi kodanik taotleda?
  • Missuguseid avaliku sektori töökohti ei või teise liikmesriigi kodanik taotleda? Miks?
  • Kui kaua võib kesta tööjõu vaba liikumise üleminekuperiood?
  • Mida on Eesti kodanikel praegu enamikku vanadesse liikmesriikidesse tööleminekuks vaja?
  • Missugused vanad liikmesriigid võtavad uute liikmesriikide kodanikke tööle piiranguteta?
  • Kas Eesti kodanikul on lootust saada vanades liikmesriikides sotsiaalturistiks?
  • Missuguste kutsealade diplomeid tunnustatakse Euroopa Liidus automaatselt?
  • Mis on reguleeritud kutseala?
  • Kas mittereguleeritud kutsealal on vajalik taotleda oma kvalifikatsiooni tunnustamist?
  • Millised õigused on töötutel seoses tööotsimisega teises liikmesriigis?
  • Mis on EURES?
  • Millistel elualadel on teistes liikmesriikides suurem lootus tööd leida?
  • Kuidas maksab teises liikmesriigis töötav inimene sotsiaalmaksu?
  • Kas sotsiaaltoetused on liikmesriikides ühtlustatud või erinevad?
  • Kas teises liikmesriigis töötatud aja eest saab pensioni?
  • Missuguse riigi maksuseadustele teises liikmesriigis töötav inimene allub?
  • Missugused maksud on Euroopa Liidus ühtlustatud ja missugused mitte?
  • Keda loetakse Euroopa Liidu kodaniku pereliikmeks?
    Ühtne turg ja tollid
  • Mida tähendab ühtne turg, mis on selle olulisemad põhimõtted?
  • Mida tähendavad “kolmandad riigid”?
  • Missugune on Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitika?
  • Kes sõlmib kaubanduslepinguid teiste riikidega?
  • Mis toodetel on kõige kõrgemad tollimaksud?
  • Milles avaldub kolmandate riikide erinev kohtlemine Euroopa Liidu poolt?
  • Mille eksporti Euroopa Liit reguleerib?
  • Mis muutus Eesti väliskaubanduses seoses Euroopa Liitu astumisega?
  • Millistest riikidest on praegu raskem importida?
  • Milliste kaubagruppide hinnad liitumise tõttu tõusid?
  • Mis märk on CE?
  • Kui kaua võib kehtida Eesti ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastus?
  • Miks tõsteti Eestis aktsiisimakse?
  • Miks on tubaka ja kange alkoholi aktsiis Euroopa Liidus kõrged?
  • Millele võib Euroopa Liidus kehtida alandatud käibemaksumäär?
  • Kui palju on Euroopa Liidu minimaalne käibemaksumäär?
  • Kellest sõltub Eesti maksukoormus põhiliselt?

    Arutlusteemad


    Euroopa arenenud riikide migrandisõbralikkuse tagajärjed.
    Kas kõikide Euroopa inimõiguste konventsiooni osalisriikide liikmelisus on õigustatud või on Euroopa Nõukogus ka riike, kus on inimõigustega probleeme?
    Kas Eesti tegelikkus vastab Euroopa sotsiaalhartale?
    Demokraatiata ühiskonnad tänapäeva maailmas.
    Kas Eestile on vaja Euroopa Liitu või Euroopa Liidule Eestit?
    Kas Euroopa Liit diskrimineerib uusi liikmesriike?
    Kas Euroopa Liit võib muutuda föderatsiooniks?
    Millised on Euroopa Liiduga liitumise negatiivsed mõjud?
    Kas kõigis hinnatõusudes on süüdi Euroopa Liit?
    Kas Eestit võib tabada massiline sisseränne vaesematest riikidest?
    Euroopa Liidu plussid ja miinused.
    54
  • Vasakule Paremale
    Kodanikuõpetuse kursus #1 Kodanikuõpetuse kursus #2 Kodanikuõpetuse kursus #3 Kodanikuõpetuse kursus #4 Kodanikuõpetuse kursus #5 Kodanikuõpetuse kursus #6 Kodanikuõpetuse kursus #7 Kodanikuõpetuse kursus #8 Kodanikuõpetuse kursus #9 Kodanikuõpetuse kursus #10 Kodanikuõpetuse kursus #11 Kodanikuõpetuse kursus #12 Kodanikuõpetuse kursus #13 Kodanikuõpetuse kursus #14 Kodanikuõpetuse kursus #15 Kodanikuõpetuse kursus #16 Kodanikuõpetuse kursus #17 Kodanikuõpetuse kursus #18 Kodanikuõpetuse kursus #19 Kodanikuõpetuse kursus #20 Kodanikuõpetuse kursus #21 Kodanikuõpetuse kursus #22 Kodanikuõpetuse kursus #23 Kodanikuõpetuse kursus #24 Kodanikuõpetuse kursus #25 Kodanikuõpetuse kursus #26 Kodanikuõpetuse kursus #27 Kodanikuõpetuse kursus #28 Kodanikuõpetuse kursus #29 Kodanikuõpetuse kursus #30 Kodanikuõpetuse kursus #31 Kodanikuõpetuse kursus #32 Kodanikuõpetuse kursus #33 Kodanikuõpetuse kursus #34 Kodanikuõpetuse kursus #35 Kodanikuõpetuse kursus #36 Kodanikuõpetuse kursus #37 Kodanikuõpetuse kursus #38 Kodanikuõpetuse kursus #39 Kodanikuõpetuse kursus #40 Kodanikuõpetuse kursus #41 Kodanikuõpetuse kursus #42 Kodanikuõpetuse kursus #43 Kodanikuõpetuse kursus #44 Kodanikuõpetuse kursus #45 Kodanikuõpetuse kursus #46 Kodanikuõpetuse kursus #47 Kodanikuõpetuse kursus #48 Kodanikuõpetuse kursus #49 Kodanikuõpetuse kursus #50 Kodanikuõpetuse kursus #51 Kodanikuõpetuse kursus #52 Kodanikuõpetuse kursus #53 Kodanikuõpetuse kursus #54
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 54 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 130 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tinksju Õppematerjali autor
    Väga põhjalik ülevaade kodanikuõpetusest ja sellega seotud mõistetest !

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    III kursuse materjal
    29
    odt

    III kursuse materjal

    ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast juhindub UNICEF oma missiooni täitmisel lapse õiguste konventsioonist. UNESCO ­ ÜRO Haridus- ja Teadusorganisatsioon. Tegutseb alates 1946. aastast, sellesse kuulub 186 riiki, sh Eesti. 1998. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse, kuhu praegu kuulub 552 haruldast kultuuri- ja loodusobjekti 112 riigist. 1998. aast

    Ühiskond
    Kodanikuõpetus III kursusele
    34
    doc

    Kodanikuõpetus III kursusele

    KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas

    Ühiskond
    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine-kodanikuosalus
    10
    doc

    Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

    II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanism

    Ühiskond
    Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus
    30
    doc

    Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus

    II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika) saavutamiseks., 1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus) Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte. Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi organisatsioonilise struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kin

    Ühiskond
    Ühiskonna õpetus- täielik konspekt 10-12 klass
    46
    docx

    Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

    11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mi

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019
    26
    docx

    Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019

    Ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks kordamine 2019 Tartu 2018/2019 õa JÄRJEKORD NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna kujunemine - nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimu elus. ● AGRAARÜHISKOND ● TÖÖSTUSÜHISKOND ● POSTINDUSTRAALÜHISKOND Ühiskonnaelu peamised valdkonnad Postmodernistlik ühiskond - iseloomustab kõrgelt arenenud nüüdisühiskond, kiiresti muutuvate väärtustega teeninduslikühiskond e. postindustriaalne - teenindussekrotis hõivatute ülekaal infoühiskond - arenenud on rohkem info ja kommunikatsioon Võim majanduses. võim riigis - kehtestada seadusi,koguda makse,kasutada vägivalda,otsused kohustuslikud ja inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu. Võimu tunnused - isiku või

    Ühiskonnaõpetus
    Ühiskonna valitsemine
    37
    docx

    Ühiskonna valitsemine

    Ühiskonna valitsemine Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine Haldamine: ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimisel. Põhiküsimused : Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja rahvahääletuse abil. Kuidas valitsetakse? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu võim; põhiseaduslik - piiratud võim) Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord) Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll Iseloomulikud jooned: 1. tugineb põhiseadusele 2. võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte) 3. kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine 4. regulaarsed vabad valimised Põhiseadus: riigi tähtsaim õigusakt, võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum (Suurbritannia) Demokraatliku valitsemise põhivormid: Presidentalism President on nii valitsuse juht kui riigipea, kuid tegevus on piiratud

    Ühiskond
    Ühiskonna valitsemine
    23
    pdf

    Ühiskonna valitsemine

    Ühiskonna valitsemine Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkus. Lk.96 Osalus- ja elitaardemokraatia Lk.62 Demokraatia on valitsemisviis või poliitiline reziim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe. Kontrolli taga

    Ühiskonnaõpetus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun