Valimistel on vaba konkurents-vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi; kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Konkurentsi erakondade vahel loob tavaliselt riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid. Valimised on ühetaolised e võrdsed- Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, sp on oluline tagada kõigile. Mojaritaarne e enamusvalimiste süsteem on kõige vanem.(tänapäeval Uus- Meremaa, India, USA, Kanda) Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat. Majoritaarsete parlamendi valimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, presidendivalimiste korral rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt
Majoritaarne valimissüsteem: Selgitus: enamusvalimiste süsteem. Näited: Uus-Meremaa, India, Usa Tunnused: ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik), kehtib lihthääletuse põhimõte, presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamuse nõue. Proportsiaalne valimissüsteem: Selgitus: laialtlevinud. Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnused: mitmemandaadilised valimisringkonnad, kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas (avatud nimekiri või suletud nimekiri). Puuduseks on keerukus ja erakondade suur mõju valimistulemustele. Hajuma kipub saadiku isiklik vastutus. Samas on parteidel võrdsem võimalus saada parlamendis esindatud. Näited: Suurbritannia, Soome, Holland Hübriidne valimissüsteem Selgitus: ühendab majoritaarse ja proportsionaalse süsteemi põhimõtteid. Pooled parlamendikohad jagatakse ühe ning pooled teise süsteemi alus...
Valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarse süsteemi puhul on tähtis tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Just seepärast iseloomustatakse lihthäälteenamuse süsteemi ütlusega "võitja saab kõik".
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
ka puudustest. ühemandaadilised valimissringkond- igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Lihthäälteenamus- saadikukoha võida see, kes saab lihtsalt rohkem hääli, kui teised kandidaadid. kaotsiläinud hääled- hääled, mis ei ole üle kantud või mingi muul arvesse võetud. absoluutne häälteenamus-valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50% pluss üks hääl. proportsionaalne valimissüsteem- õiglane, kuidas kahjuks keerukam kui enamusvalimiste oma. Süsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega. Tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast lugemist ümber. Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata. Peamine puudus on häältelugemise keerukus ja erakondade suur mõju. Plussina parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud.
oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropakanda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. 2. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui ka kandideerijad. Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Majotaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, valituks osutub igas ringkonnas üks kandidaat- see kes saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimote, st. et saadiku koha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
2. Ühiskonna sidusus (mõiste ja struktuur). Avalik-, era-, ja mittetulundussektor. 3. Riik ja selle tunnused. Territoorium, kodanikud (rahvas), valitsus, majandustegevus, teiste riikide tunnustus, põhiseadus. 4. Peamised ideoloogiad. Liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia. Sotsialism, kommunism, kristlik demokraatia, rassism, natsionaalsotsialism, anarhism. 5. Peamised valimissüsteemid. Majoritaarne enamusvalimiste süsteem, ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik), tavaliselt lihthäälteenamus (see kes kogub kõige rohkem hääli, võidab), presidendivalimiste puhul absoluutne häälteenamus (50% + 1 hääl). + selgus ja lihtsus. - annab eeliseid suurparteidele, kaotsiläinud hääled. Proportsionaalne jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile antud häältega (7% häältest = 7 kohta 100-kohalises parlamendis)
3.2 vabad valimised Valimiste ül. - tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi. Hariv funktsioon. Demokraatlikud ehk vabad valimised. Valimispiirangud kodakondsuspiirang, vanuspiirang Ühetaolisus kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. 3.3 peamised valimissüsteemid Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (winner takes all). Kehtib (parlamendis) lihthäälteenamuse põhimõte, president absoluutne häälte-enamus 50%+1, kui see ei toimi, siis 2. voor ja lihthäälteenamus. Maj. süst. plussiks on selgus ja lihtsus, kui see annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Proportisonaalne valimissüsteem (1)jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt neile antud häältega
võib saatuslikuks saada valitsusele, kes enam siis ei suudaks läbi suruda oma eelnõusid. Selle süsteemi puhul valivad inimesed parteid ehk valitakse siiski maailmavaadet kui inimest ennast. See annab võimaluse valijaskonnale otsustada, millise suuna peaks võtma valitsus oma ametiaja jooksul. Eestis kui võidutses viimati Reformierakond, siis valijad valisid suunaks liberalismi. Peale selle tagab süsteem võimaluse parteide rohkusele Riigikogus, mitte nagu enamusvalimiste puhul, kus soositakse ainult kaht erakonda. Mitu parteid parlamendis on tervitav, kuna see tasakaalustab valitsemist. Eesti puhul see tähendab seda, et kui Reformierakond näiteks võtaks liiga liberaalse suuna, siis opsitsioonis olevad erakonnad saavad kritiseerida neid ettepanekuid ning juhtida ka avaliku arvamust sellele. Eesti iseseisvuse alguses viis küll võrdeline valimissüsteem lühiajalistele ja nõrkadele valitsustele, kuid nüüdseks on poliitiline kultuur Eestis
propageerimiseks. Selleks on õigusaktidega reguleeritud valimispropaganda tegemine ja valimiskampaania rahastamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks võrdne hääl (nt juuksur=president=pensionär). Paiksustsensuse nõue on riigiti erinev, mitu aastat peab isik valimisõiguse omandamiseks antud piirkonnas elama, määrab riigi valimisseadus. 3. Peamised valimissüsteemid 3.1 Majoritaarne valimissüsteem: ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, kehtib Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Selleks moodustatakse ühemandaadilised vaimisringkonnad, st , et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik, see, kes kogub kõige rohkem hääli saab enamuse. See kehtib parlamendivalimiste puhul, kuid presidendivalimistel rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. St valimisvõiduks tuleb koguda häälte absoluutne enamus ehk 50%+1 häält. Kui ükski kandidaat nii palju hääli ei saa, korraldatakse
kandidaadi meeldivus ning välimus jne. Valimissüsteemid mõjutavad oluliselt riikide poliitilist maastikku ja erakondade arvu. Valimissüsteemi tundmine on vajalik nii hääletajale kui ka kandideerijale, sest siis mõistavad inimesed paremini, miks osutusid valituks just need kandidaadid, mitte aga teised, kes küll said esimestest rohkem hääli. Peamised valimissüsteemi: Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on selline, kus valituks osutub valimisringkonnas see kandidaat, kes kogus teistest kõige enam hääli. Kas see ,,kõige rohkem" tähendab ka valijate enamiku toetust, pole enam oluline. Näiteks kui neljast ühes ringkonnas ülesseatud kandidaadist saab Peeter 30%, Jaan ja Urmas mõlemad 25% ning Andres 20% hääli, siis osutub valituks Peeter. Niisugune valimissüsteem viib paratamatult kahe suure partei kujunemisele ja üheparteilise ja stabiilse valitsuse
Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilas...
valimissüsteemid, nende plussid ja miinused) Demokraatliku hääletamise tunnused: vaba konkurents; üldisus hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai; ühetaolisus kõigil häältel on võrdne kaal; otsesus hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral. Valijatüübid: parteiaktivistid; inimesed, kes valivad alati sama erakonda, jooksikud ja passiivsed Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa) · Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest) · Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele antud hääli ei kanta üle ega võeta arvesse, Parlament ei peegelda valijaskonna eelistusi.
- puudub varanduslik piirang - kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel) - tervise piirang ja teovõimetud - vanuseline piirang valimised on vabad - kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul - kodaniku ei tohi mõjutada valimised on ühetaolised ehk võrdsed - võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks - kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed Valimissüsteemid Majoritarne ehk enamusvalimiste valimissüsteem Ühemandaadilised valmisringkonnad - ringkonnas 4-6 parteide esindajaid 1 kes saab kõige rohkem hääli ringkonna kandidaatidest, pääseb parlamenti Presidendi valimise puhul absoluutne enamus ehk 50+ Eelis suurparteidel, väiksemad erakonnad ei pruugi parlamenti saada Kaotsiläinud hääled Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdselt neile antud häältega st partei kogus 7 % häältest, siis 7 kohta 100-kohalises parlamendis
olemasolu. Põhimõtted- · Valimisõigus on üldine · Kodakondsuspiirang · Vanusepiirang · Valimistel on vaba konkurents · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Funktsioonid- · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine · Vahendada võimudele kodanik nõudmisi. · Hariv funktsioon. 4)Selgita majoritaarset-, proportsionaalset- ja hübriidset valmissüsteemi. MAJORITAARNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- enamusvalimiste süsteem Tunnused- · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Valituks osutub ainult 1 kandidaat igast ringkonnast · Lihthäälte enamuse põhimõte · Absoluutse häälteenamuse nõue. (nt.presidendi valimised.) Näidisriigid- USA, Kanada, Uus-Meremaa PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Definitsioon- Jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt ehk võrdeliselt neile andtud häältega. Tunnused- · Mitmemandaadilised valimisringkonnad
Piirati kodanikuvabadus. Vaatamata näiliselt demokraatlikumale iseloomule, võimaldas põhiseadus jätkata autoritaarset valitsemist. 5) ,,Juhitav demokraatia". Valimised Riigivolikokku ühendati EV 20.aastapäeva pidustustega. Isamaaliidu ja Riikliku Propaganda Talituse initsiatiivil moodustatud Rahvarinne Põhiseaduse Toetuseks, seadis üles 80 valitsusmeelset kandidaati 1 igas valimisringkonnas. Tänu enamusvalimiste põhimõttele pääses Riigivolikogusse vaid 16 opositsionääri. Et parlamendi mõlemad kojad ja kohalike omavalitsuste esindajad esitasid vaid 1 presidendikandidaadi, siis jäid presidendi valimised rahva poolt ära ning aprillis 1938.a. kinnitati EV I presidendiks K.Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse uus valitsus, eesotsas peaminister Kaarel Eenpaluga (asus teostama nn. Juhitava demokraatia poliitikat). J.Laidoner jäi ülemjuhatajaks.
Märtsis kehtestati kaitseseisukord ja katkestati Riigikogu tegevus ning algas nn vaikiv ajastu. 1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. * VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline. Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste põhimõttel. 1940. aasta 17. juunil okupeeris Eesti Vabariigi Nõukogude Liit. 1941. aastal okupeeriti Eesti Saksamaa ja 1944. aastal uuesti Nõukogude Liidu poolt. Vahetult enne Nõukogude okupatsiooni 1944. aasta septembris tegutses põhiseadusele ning peamiselt V ja VI Riigikogus tegutsenud poliitilistele jõududele tuginev rahvuslikult meelestatud Vabariigi Valitsus. Valitsusliikmed, kes ei saanud põgeneda, vangistati. Järgnes pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsioon, mil küll
Esimesed kriisiilmingud1930- hindade langus - põllumajandustootjaid tabab esimesena (Euroopa ei suuda enam osta, piiratakse sissevedu, Eestis tekivad ülajäägid, hinnad langevad ka siin) - sama protsessi kordumine tööstuses - siseturu kokkukuivamine - rahanduses tekkis segadus seoses paljude riikide loobumisega kullastandardist - tööpuuduse kasv - elukalliduse tõus rahulolematus kõigis ühiskonnakihtides= otsitakse süüdlast Põhiseaduslik ja poliitiline kriis: - Väideti, et hädade põhjus on erakondade paljusus. - Ettepanekud muuta põhiseadust (Põllumeeste Kogud juba 1920a. keskp.) - Võeti Riigikogu menetlusse põhiseaduse muutmise ettepanek(hakkas venima sotside vastuseisu tõttu) - Vapside esilekerkimine (moodustus organisatsioonina1929, vabadussõja veteran...
1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. 28. juulil 1937 võttis Rahvuskogu vastu Eesti Vabariigi kolmanda põhiseaduse, mis tähendas sammu demokraatia poole. Loodi suurte volitustega presidendi institutsioon ja kahekojaline Riigikogu. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 24. aprillil 1938 valiti Eesti Vabariigi presidendiks Konstantin Päts. VI Riigikogu kestis kuni 05.07.1940. Pool sajandit kestnud Nõukogude okupatsiooni ajal toimusid küll valimised Ülemnõukogusse, kuid need ei olnud demokraatlikud. 16.11.1988 võttis ENSV XI Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Ülemnõukogu valimised 1990. aastal toimusid põhimõtteliselt demokraatlikel alustel. Juba
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
reklaam,valijate hirmut,meelitam. Kandidaatide ülesseadmise õigus igal legaalselt tegutseval parteil,kodanik võib ka iseenda kanditatuuri esitada.konkurentsi loob 45 tugevat erakonda+hulk pisiparteisid. Valimised on võrdsedtähtis kanditeeritavatele anda võimalikult võrdsed tingimd oma vaadete propageerimks. Antakse võrdselt tasuta eetriaega.osadel rohkem raharohkem reklaami,sp kehtestab riik kampaaniakulude ülemmäära.Igal valijal 1 hääl Majoritaarne valimissüstmajoritaarne e enamusvalimiste süstkõige vanem,moodust ühemandrilised valimisringkonnad.valitakse igast ringkonnast 1 kandidaat,kel kõige enam häälikehtib lihthäälteenamuse põhimõte.majorit presidendi valiml rakendat absoluutse häälteenamuse nõuekoguda vaja 50%+1hääl.major valim plussiks selgus ja lihtsus.miinusannab eelised juhtivatele suurparteidele,diskrimineer väiksemaid. Kaotsiläinud hääledkaotaja hääli ei arvestata kuidagi
kõigile. Kõigil on propagandaks võrdsed võimalused, nt. ETV-s võrdne eetriaeg. Valimissüsteemid Valimissüsteemi tundmine aitab mõista, kuidas võimuorganid moodustuvad. Valimisringkond-piirkond, milleks riik jaotatakse parlamendi või kohaliku omavalitsuse valimiste ajal. Eesti jagatakse Riigikogu valimiste ajaks 12 Valimisringkonnaks. Mandaat-valimisringkonnale eraldatuid saadikukoht. VRK-le nr. 11 eraldatakse 9 mandaati. 1.majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem. Näiteriik on Suurbritannia. VRK-valimisringkond Kui Eestis oleks nii, siis.................. Riik jagatakse nii mitmeks VRK-ks, kui palju on kohti Kuna Eesti parlamendis on 101 parlamendis. Igast VRK-st pääseb parlamenti 1 isik. kohta, tuleks moodustada 101 VRK- SBR Alamkojas on 651 kohta, riik jaotatakse 651 VRK-ks. d. Rakendatakse a) lihthäälteenamuse (saab teistest enam hääli) Riigikokku saab igast VRK-st see, kes
· Kodanik teeb oma valiku ise; · Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; · Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga nelja, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel, EP iga viie aasta järel). Valimissüsteem Seadusega sätestatud põhimõtted, mille alusel korraldatakse hääletamist ja mandaatide jagamist parlamendi-, omavalitsuste või presidendivalimistel 1) majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem 2) proportsionaalne e. võrdelise valimise süsteem · valimiskünnis - näitab, mitu % peab erakond üleriigiliselt koguma valijate hääli, et pääseda esinduskogusse (kasutatakse proportsionaalse süsteemi puhul) · suletud nimekiri - kandidaatide järjestus ei muutu partei poolt esitatud nimekirjas sõltuvalt kogutud häälte arvule · avatud nimekiri - kandidaatide järjestus partei valimisnimekirjas asetub ümber vastavalt kogutud häälte arvule 1
· Inimesed viivad end kurssi erakondade vaadetega Valmispiirangud: · Valida ei saa kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud · Rakendatakse kodakondsuse piirangut (kohalike omavalitsuste valimisel võivad hääletada ka alalised elanikud. · Vanusepiirang (volikogu kandideerida 18a. hääletada alates 18 a, 40 a presidendi kandideerija) · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed(1hääl-1inimene) · Valimised on salajased Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa) · Ühemandaadilised valmisringkonnad(4-6 saadikut erinevatest parteidest) · Tavaliselt kehtib lihthäälteenamuse põhimõte(vb presidendi valimistel olla absoluutse enamuse põhimõte) · Pluss selgus ja lihtsus · Miinused annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid; teistele
üksikkandidaatidele on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Jagatakse raadia- ja telekanalites võrdselt tasuta eetriaega. Levinuim riikliku sekkumise viis on rahaliste annetuste ja kampaaniakulude ülempiiri kehtestamine. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Majoritaarne valimissüsteeem- ehk enamusvalimiste süsteem. Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (st parlamenti pääseb üks saadik). Kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte (kes saab rohkem hääli see saab ka saadikukoha. Presidendi valimiste puhul rakendatakse aga absoluutne häälteenamus nõue ehk 50% häältest + 1 hääl. Peamine pluss majoritaarse süsteemi puhul on selgus ja lihtsus. Teisalt pole see süsteem vaba puudustest, sest see annab eeliseid
Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide esitamise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja väiksemad erakonnad, mis tekitabki erakondade vahel konkurentsi. 3. võrdsed e ühetaolised valimised Võrdsed võimalused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed ning igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid 1. majoritaarne e enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2
Iga legaalselt tegutsev kodanik, erakond Vabad või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Kõigile parteidele ja ühetaolised ükskikkandidaatidele on tagatud võdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Kõik hääled on võrdsed kõigil valitaet üldsied Salajased Otsesed Valimissüsteem · Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem Majoritaarne Propotsonaalne Ringkondade arv Võrdub 1-20 parlamendikohtade arvuga Mandaatide arv Üks Mitu ringkonnas Mangaadi saamise Kandidaat kogus enim Kanditaat ütletas kvoodi tingimus hääli Kandidaatide ülesseadmise Personaalne Erakonna
vanglakaristust. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. 2.3.Kandideerimisõigus Eestis (sama) Kohalikud omavalitsused- kandideerida saab 18 aastaselt. Riigikogu ja Euroopa Parlament- kandideerida saab 21 aastaselt. President- kandideerida saab 40 aastaselt ja peab olema Eesti Vabariigi kodanik. 3.Valimissüsteemid 3.1.Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem Ühemandaadilised ringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti ainult üks saadik. Tavaliselt kandideerib ühes ringkonns 4-6 inimest, kuid valituks osutub igast ringkonnast 1 kandidaat- see kes saab häälte enamuse. Parlamendivalimiste puhul rakendatakse lihthäälteenamuse põhimõtet, mis tähendab et võidab see, kes saab kõige rohkem hääli. Presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse põhimõtet, mis
üksikkandidaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks) · Reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist · Valimiste ühetaolisus seisneb selles, et kõik hääled on kaalult ühetaolised ja igal valijal on ainult üks hääl. Valimissüsteemid Majoritaalne valimissüsteem ehk enamusvalimiste süsteem · On kõige vanem (rakendati Inglismaal ca 500 a tagasi) Tänapäeval kehtib Briti asumaades- Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. · Ühemandaadilised valimisringkonnad- igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat, st see, kes saab enamuse. (,,Võitja saab kõik")
1934. aasta 2. oktoobril lõpetas Vabariigi Valitsus Riigikogu istungjärgu ja Riigikogu viiendat koosseisu enam kokku ei kutsutud. 1935. aasta 6. märtsil keelati erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus. 1937. aasta veebruaris astus kokku Rahvuskogu, kes sama aasta 28. juunil võttis vastu uue põhiseaduse. VI Riigikogu valimised toimusid uue põhiseaduse alusel 1938. aasta veebruaris. Riigikogu oli kahekojaline (Riigivolikogu ja Riiginõukogu). Riigivolikogu 80 liiget valiti enamusvalimiste (majoritaarsel) põhimõttel. 1940. aasta 17. juunil okupeeris Eesti Vabariigi Nõukogude Liit. 1941. aastal okupeeriti Eesti Saksamaa ja 1944. aastal uuesti Nõukogude Liidu poolt. Vahetult enne Nõukogude okupatsiooni 1944. aasta septembris tegutses põhiseadusele ning peamiselt V ja VI Riigikogus tegutsenud poliitilistele jõududele tuginev rahvuslikult meelestatud Vabariigi Valitsus. Valitsusliikmed, kes ei saanud põgeneda, vangistati.
Valimised on ühetaolised ehk võrdsed. Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada, seepärast on oluline tagada kõigile kandideerivatele parteidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Selleks reguleeritakse õigusaktidega valimispropaganda tegemist ja valimiskampaania rahastamist. Kõik hääled ona kaalult ühetaolised ning igal balijal on üks hääl. Peamised valimissüsteemid Majoritaarne valimissüsteem. Enamusvalimiste süsteem, kus moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. Igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest,kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kandidaat- see, kes saab enamuse häältest. Tähtis tulla esimeseks, teine ja kolmas koht ei saa midagi. Pluss on selle süsteemi selgus ja lihtsus. Puudused- annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid.
· Kohalikud Eesti/EL kodanik, 18+, püsiv elukoht, mille aadress on eesti rahvastikuregistris, välismaalane (vähemalt 5a elanud eestis) · Europarlament tulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel, 18+, 6 liiget valitakse, EV kodanik/Eesti kodanondsuseta EL kodanik 13. Peamised valimissüsteemid: majoritaarne, proportsionaalne ja hübriidne. · Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem- kõige vanem, tänapäeval ntks Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Ühemandaadilised valimisringkonnad. Pluss on selgus ja lihtsus, igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest. Näiteks annab eeliseid juhtivatele suurparteidele. Samuti on probleemiks kaotsiläinud hääled. · Proportsionaalne seda peetakse kõige õiglasemaks. Puudusteks on häältelugemise
Riigi ülesandeks on jälgida, et need eirnevused poleks liialt suured, et mõjutada valimistulemusi. Kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on vaid üks hääl. Valimised on salajased. Peamised valimissüsteemid Valimissüsteemi peaksid tundma nii hääletajad kui kandideerijad. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Valitsemissüsteem mõjutab ka valimiste tulemusi. · Majoritaarne valimissüsteem Ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem ( kehtib Uus- Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas). Selles valimissüsteemsi moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad-igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte. Majoritaarse presidendivalimiste puhul rakendatakse absoluutse häälteenamuse nõuet. Majoritaarse süsteemi peamine pluss on selle selgus ja lihtsus. Süsteem pole vaba ka puudustest- see annab eeliseid
vaid inimeste ja nende mõtete ning väärtushinnangute suunamine, olenemata sellest, millisel territooriumil need inimesed elavad. 5. Valimised Eestis: Riigikogu, KOV, Euroopa Parlament. Valimissüsteem, valimiskünnis jne. Riigikogu: 101 liiget KOV: Euroopa parlament: 751 liiget ametlikult asub Strasbourgi 1)valimised näitavad rahva usaldust 2)tagada võimu seaduspärane ja regulaarne vahetumine 3)harida inimesi kampaaniaperioodidel Valimissüsteemid: 1)majoritaarne- enamusvalimiste süsteem „võitja saab kõik“. Plussiks: selgus, lihtsus Miinuseks: kaotsiläind hääled, suurparteide eelistamine 2)Proportsionaale e võrdeline. Plussiks: hääli ei lähe palju kaduma, väikeparteide võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus, parlamendi killustatus Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia
euroskeptilised. Kõrged tollid (immigrandid ) + kristlik demokraatia konservatismi pehmem haru, mis pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turuajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust. Saksamaal sotsiaalne turumajandus Valimised ja valimissüsteeemid (3.3-3.4) · Majoritaarne e. enamusvalimiste süsteem Suurbritannia, Kanada o Moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik see, kes saab enamiku häältest o Lihtne, kuid paljud häälevad ,,raisku" Olulistes küsimustes, nt Prmaa või Soome presidendivalimistel, tehakse nii, et võitja peab saama vähemalt 50% + 1 häält üle 50% häältest ei saa minna kaotsi o Soosib suurparteisid · Proportsionaalne e. võrdeline süsteem
Hääletajad suudavad sel juhul paremini mõista, miks just üks või teine inimene valituks osutub, kandidaadid ja erakonnad saavad aga oskuslikumalt planeerida oma kampaaniat. Valimissüsteemi hea tundmine võib märgatavalt suurendada partei valimisedu. Lisaks mõjutab valimissüsteem ka valimiste tulemust, näiteks seda, kui mitu erakonda tavaliselt valitsuse moodustab. 3.1 Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see ka mitmetes endistes Briti asumaades – Uus-Meremaal, Indias, USA-s ja Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. See tähendab, et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4–6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid, valituks osutub igas ringkonnas vaid
ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid, mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed- luua võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Igal valijal on 1 hääl. Valimissüsteemid- majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (nt. Suurbritannia, USA, India). Moodustatakse ühemandaadilised valmisringkonnad, st igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Valituks osutub igas ringkonnas vaid 1 kandidaat- see, kes kogub kõige enam hääli, st saab enamuse. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised
- Kultuuritööstuse teke 92. Postmodernset ühiskonda isel: - Identiteetide paljusus - Poliitika nihkumine rohujuuretasandile 93. Järgnev väide on tõene: - Revolutsiooni põhjustavad sotsiaalsed liikumised - Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses. - Revolutsioon viitab institutsioonaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 94. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on: - Enamusvalimiste e majoritaarsüsteem - Võitja saab koha põhimõte - Võrdeline e proportsionaalne süsteem 95. D´Hondti meetodi jada on: - 1,2,3,4,5,..., n 96. Mille poolest erineb Eesti riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d´Hondti meetodist? - Eestis on jagajatest täisarvudel astendajad 97. Millisest valimiskäitumise teooriast lähtub väide ,,Pensionärid valivad reeglina Keskerakonda"? - Sotsioloogilisest teooriast 98
enam. · Kodakondsuspiirang- hääleõiguslik on eesti kodanik kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. · Vanusepiirang 18 + · Tervisepiirang teovõimetud · Kas eestis elavad teiste riikide kodanikud saavad realiseerida oma valimisõigust?kuidas? ei kui nad ei ole seda siis nad peaksid eesti kodanikuks saama. Või oma riigis valima. Valimissüsteemid · Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem parlamendi koha saab kõige enam hääli kogund kandidaat(India, Usa, Uus meremaa , briti asumaades) · Proportsionaalne eestis on proportsionaalne ehk võrdeline valimissüsteem Seda kasutatakse europarlamendi, riigikogu ja volikogu valimistel. · Hübriid Eesti on jagatud 12 valimisringkonnaks · Valimisnimekirjad esitatakse: a) ringkondade kaupa.-seal on avatud nimekiri, kust edasi saab kõige rohkem hääli kogunud inimene
4. Mis iseloomustavad postmodernset ühiskonda? -Identiteetide paljusus ja poliitika nihkumine rohujuuretasandile. 5. Milline väide on õige? -Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised; revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses; revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele. 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on enamusvalimiste e majotaarsüsteem, võitja- saab-koha põhimõte ja võrdeline e proportsionaalne süsteem. 7. Missugune on d'Hondti meetodi jada? -1,2,3,4,5,... , n. 8. Mille poolest erinev Eestis riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d'Hondti meetodist? a.) Eestis on jagajatest täisarvudel astendajad 9. Millistest valimiskäitumise teooriast lähtub väide: "Pensionärid valivad reegline Keskerakonda"? -Sotsioloogilisest teooriast. 10
htm VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL Läti Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 4 aastaks, on 100-liikmeline. President valitakse Seimi poolt samuti 4 aastaks vähemalt 51 saadiku poolthäälega. Teda võib tagandada Seimi 2/3 enamusega. President kuulutab seadusi välja ja määrab valitsuse moodustaja. Leedu Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. U 80 % elanikest on leedulased. Iseseisvus kuulutati välja juba enne N Liidu lagunemist. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi. Seadusandlik võim kuulub Seimile. Seimi 141 saadikut valitakse 4 aastaks. Valitsus kannab Seimi ees poliitilist vastutust. President valitakse otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhimõttel 5 aastaks, tema ülesannete ring on laiem kui Eestis. 10 Rootsi Parlamentaarne kuningriik, unitaarriik. Parlamendis (Riigipäev e Riksdag) on 349 liiget, valitakse 3 aastaks. Erakonna registreerimisel on nõutav vähemalt 1500 liikme olemasolu. Riigipäev on üsna killustatud
valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda. Igal kodanikul on hääletamisel võrdne sõnaõigus selle kohta, kuidas peaks ühiskond toimima. Valimised Kodanikud delegeerivad võimu, valides oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil ühiskondlike küsimuste üle otsustama. Riigikogu, kohalike omavalitsuste volikogude ja Euroopa Parlamendi valimised. Valimissüsteemid Majoritaarne e enamusvalimiste süsteem - Ringkondi sama palju kui parlamendis kohti. Igas ringkonnas 1 võitja, kes saab parlamenti, teiste hääled lähevad kaduma. Enamasti võimul üks partei. Plussid: ühehäälsed otsused Miinused: Palju hääli läheb kaduma Nt USA, Sb, India Proportsionaalne e võrdeline süsteem - Erakonnad saavad parlamendis kohti võrdeliselt nende häältega. Ringkonnad mitme mandaadilised. Mandaatide arv väheneb elanike arvuga.
nimeldrjale (topelthääletamise vältimiseks) ja kus antud hääled hiljem ka üle loetakse. Ringkond võib omakorda olla jagatud valimisjaoskondadeks. Valimisringkonna all mõeldakse suuremat piirkonda, kus selgitatakse välja võitnud kandidaat (kandidaadid). Igale ringkonnale on määratud teatud saadikukohtade (mandaatide) arv. 1. ENAMUS ehk MAJORITAARNE SÜSTEEM Valituks osutub kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Enamusvalimiste korral annavad poliitilises elus tooni kakskolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärlddega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse. Tavaliselt kaasneb enamusvalimistega paiksustsensus ja sõjaväelaste hääletuskeeld (sellist süsteemi koos ühemandaadiliste valimisringkondadega kasutatakse Briti Rahvaste Ühenduse maades ja USAs).
Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur Massimeedia mõju Ajaloolised tavad Kandidaadi meeldivus Grupikuuluvus Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: · Ühemandaadilised valimisringkonnad · Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) + selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb - eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema)
Sõprade mõju Majanduse struktuur Valimiskampaania mõjutused Sotsiaalne struktuur Massimeedia mõju Ajaloolised tavad Kandidaadi meeldivus Grupikuuluvus Kokkupuude parteiga Majanduslikud tingimused Arvamused vaidlusküsimustes Poliitilised tingimused Majoritaarne e enamusvalimiste e isikuvalimiste süsteem: Ühemandaadilised valimisringkonnad Parlamendi saadikuks saab kõige enam hääli kogunud kandidaat (ühes ringkonnas kandideerib 4-6 inimest) selge ja lihtne. Igaühele arusaadav, kes ja kuidas parlamenti pääseb eelised on suurparteidel, diskrimineerib väiksemaid (suurtel on parlamendis rohkem kohti kui väikestel; sunnib väiksemaid ühinema)
Valimised - peamisteks funktsioonideks demokraatiates on tagada kodanike esindatus demokraatlikes esindusinstitutsioonides, kindlustada režiimi legitiimsust ning valimistulemustele vastavalt panna paika uue valitsuse koosseis Demokraatlikes riikides on üldtunnustatud normiks, et valimised peavad olema otsesed, ausad, vabad, ühetaolised, salajased ja perioodilised ning põhinema võrdsel kohtlemisel Saame eristada 3 tüüpi valimissüsteeme: Majoritaarsed e enamusvalimiste süsteem - "võitja võtab kõik ja kaotajad ei saa midagi" - > riik on jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks, kui palju on kohti parlamendis, ja ühes ringkonnas osutub valituks vaid 1 kandidaat, kes kogub võrreldes teistega kõige enam hääli nt USA, UK Proportsionaalsed - vastavalt valijate antud häälte arvule kujuneb proportsionaalselt kohtade jaotus esinduskogus nt kui erakond A kogub
VALITSEMISSÜSTEEME MUJAL Läti Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. Parlament (Seim) valitakse 3 aastaks, on 100-liikmeline. President valitakse Seimi poolt samuti 3 aastaks vähemalt 51 saadiku poolthäälega. Teda võib tagandada Seimi 2/3 enamusega. President kuulutab seadusi välja ja määrab valitsuse moodustaja. Leedu Parlamentaarne vabariik, unitaarriik. U 80 % elanikest on leedulased. Iseseisvus kuulutati välja juba enne N Liidu lagunemist. Kasutatakse enamusvalimiste süsteemi. Seadusandlik võim kuulub Seimile. Seimi 141 saadikut valitakse 4 aastaks. Valitsus kannab Seimi ees poliitilist vastutust. President valitakse otsestel valimistel absoluutse häälteenamuse põhimõttel 5 aastaks, tema ülesannete ring on laiem kui Eestis. Rootsi Parlamentaarne kuningriik, unitaarriik. Parlamendis (Riigipäev e Riksdag) on 349 liiget, valitakse 3 aastaks. Erakonna registreerimisel on nõutav vähemalt 1500 liikme olemasolu. Riigipäev on üsna killustatud.
esindajad n Saadik ja esindaja n Tänapäeva demokraatlikus ja sotsiaalses õigusriigis on valimised keskne meetod, millega inimeste tahe jõuab riigijuhtimisse n Esindusdemokraatia vs otse- ja osalusdemokraatia Valimissüsteemid n Esinduskogu moodustamise alused n ühe-kandidaadi-valimised n struktureeritud esindatus: seisused, kuuriad vm või n üldvalimised n Demokraatlikud valimissüsteemid: n enamusvalimiste süsteem e. majoritaarsüsteem n võrdeline e. proportsionaalne valimissüsteem n Valimis- ja erakonnasüsteemide seos Jagamisreeglid n Ühemandaadilised: kas nõutav on lihtenamus või üle poole häältest n Mitmemandaadilised: kvoot või jagajad (häälteenamus, Imperial, d'Hondt, modif. Saint-Laguë, Saint-Laguë, Taani, kõigile koht) n Üksik ülekantav hääl, üksik mitteülekantav hääl, piiratud hääl n Avatud või suletud nimekiri
d. demokraatia levik 5. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Revolutsioone põhjustavad sotsiaalsed liikumised b. Revolutsioon võib seisneda ühiskonnakorralduse või poliitiliste alusväärtuste märkimisväärses muutuses c. Revolutsiooni tulemusel saavad võimule küll uued inimesed, kuid nende poliitika ja valitsemisstiil ei pruugi eeln d. Revolutsioon viitab institutsionaliseeritud poliitilise tegevuse läbikukkumisele 6. Põhilised demokraatlikud valimissüsteemid on: a. enamusvalimiste e majoritaarsüsteem, b. võitja-saab-koha põhimõte, c. võrdeline e proportsionaalne süsteem, d. mitmemandaadiringkondadega pluraalne süsteem, e. ühekandidaadivalimised. 7. Missugune nendest on d'Hondti meetodi jada? a. 1, 2, 3, 4, 5, .... , n b. 1, 3, 5, 7, 9, .... , n c. 2, 4, 6, ...., n d. 1, 1½, 2, 2½, 3, 3 ½, .... , n½ e. 1, 4, 7, 10, 13, .... , n 8. Mille poolest erineb Eestis riigikogu valimistel kasutatav kohtade jagamise süsteem klassikalisest d'H a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
