· kuidas on omavahel seotud kooli suurus ja õpitulemused? Kõik koolid on võrdsed eestis · millised on eeldused sekundaarandmetel primaarsete andmete ees? Ajakokkuhoid, kulude kokkuhoid · kuidas nimetatakse seda vaatlist, kus vaatleja elab nö olukorda sisse ja vaatleb olukorda "seestpoolt"? Osalusvaatlus · mida saab kasutada teadusliku uuringut tehes? · mida näitab reliaablus? Usaldatavus, püsivus · millised on teaduse kaks jalga? Kuidas asjad on ja kuidas asjad peaksid olema? · Esinduskogude suuruse kuupjuure seadust küsiti. Seal oli antud valem ja küsitud, mida see iseloomustab? Esinduskogude kuupjuure seadus: Kohtade arv=rahvaarvu kuupjuur S= · milline oleks sobiv mandaatide arv ringkonnas? 10 · mis osa on sotsioloogial sotsiaalpoliitikas · sotsteaduste ajaloo lisalugemisest tuli küsimus ja vist sealt mudelite lisalugemisest oli kaks küsimust isegi · EL-ist oli ka küsimusi.. · EL-i haridussüsteemi kohta Nizza leping EL laienemine ja häältesüsteem
Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab ja hääletab enamus. Erakond kindla liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mis püüab valimiste kaudu saada võimule, et oma seisukohti ellu viia.
kõrge subjektiivne heaolu; madal objektiivne, kõrge subjektiivne heaolu???; KÕRGE OBJEKTIIVNE JA KÕRGE SUBJEKTIIVNE 36. Kellele on sots. uuringuid vaja kõigile 37. Millise paradigma järgi peab haridus vastama tööturu nõuetele (positivism, konstruktivism, funktsionalism, mingi 4s) 38. Milline väide ei ole massikultuurile omane massikultuur on ebapopulaarne 39. Massikommunikatsioonile iseloomulik sotsiaalne ja füüsiline distants 40. Esinduskogude suuruse kuupjuure seadus S=P1/3 41. Milles seisneb andmete valiidsus? Millisel määral mõõtmistulemus peegeldab meie poolt vaadeldavat objekti 42. Milles seisneb konfidentsiaalsus? üksikuid statistilisi üksusi puudutavate andmete kaitse igasuguse konfidentsiaalsuse rikkumise vastu, andmete mittestatistilisel eesmärkidel kasutamise ja ebaseadusliku avaldamise takistamine. 43. Reaalne side esindajaga 1-mandaadilise valimisringkonna korral 44
omandi kaitse ,kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati 2)soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis 3)osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrk. 4)kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises ,eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. Demokraatia: valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult, või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia :demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia :demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Demokraatia nurgakivid :põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Monarhia: valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel.
akropol-Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus agoraa-koosoleku-ja turuplats aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest aristokraatia ( riigikord)-ehk parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele demokraatia- valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. gümnaasium- on üldhariduskooli kõrgeim kooliaste, kus asuvad 10-12 klass. sümpoosion-oli Vana-Kreekas ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalse vestlusega. hetäär-haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituudid Vana-Kreekas. metoik-vaba isik, kes polnud sündinud polise kodanike järglasena, vaid oli mujalt sissesõitnu. Puudus kodanikeõigus. Käsitöölised,kaupmehed
Demokraatia Arutlus Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest.
Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus
* interaktiivne kommunikatsioon suhtlusviis, mille puhul infotarbijal on võimalik valida infot ja selle alusel reageerida/vastata, avaldada arvamust saadud teabe kohta; peamine vahend on internet * tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teave valikuline avaldamine * demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) * otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel * esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlament, volikogud) vahendusel * avalik arvamus ühiskondlik arvamus, inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikkusesse * sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel
Mõisted - Demokraatia – rahva võim, valitsemisvorm kus rahvas saab kaasa rääkida riigi küsimustes ja rahvas valib esinduskogu. - Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel - Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel. - Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, saadikud on aktiivsed valijate suhtes - Monarhia – valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib 1 isik veresuguluse alusel - Absoluutne monarhia – valitseja ei pea kinni põhiseadusest ja kõik võim on temal - Konstitutsiooniline monarhia – valitseja peab kinni põhiseadusest ja juhib riiki koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või
Oliver Saare Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. Kõige alus on siiski rahvas, kes on riigi elanikud. Nad on kodanikud ja neil on oma arvamus. Eesti on vabariik, sellega kaasneb seadused, et võim on avalik, eraelu vabadus ja võim pole ühe isikukäes. Kõik on Eesti riigis võrdsed seaduste ees ja kõigil on omad õigused. Selle tõttu saavad nad endi seast valida saadikud, kui tegu on parlamentaalse riigikorraga. Eestis toimuvad valimised iga nelja aasta tagant, kus rahvas valib saadikud, kes lähevad riiki juhtima
Sõjaväe ülevalpidamise eest pidi iga kroonimaa maksma riigile raha. Kaotati tollipiirid kesririigi sees, ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele Hariduse edendamine. Rahvakoolide rajamine ja ka kutsekoolid. Taheti saada paremaid arste ja ametnike. Majandusliku tegevuse vabadust takistasid monoplid. Range tsensuur kontrollis ajalehti. Joseph I reformid: Pärisorjuse kaotamine Provintside omavalitsuste kaotamine usuvabadus Suhtumine valgustusse Maria ajal oli halb, tegi palju regorme. Esinduskogude õigusi kärbiti. Valitsejad: Louis XIII 1610-1643, tundis riigi juhtimse vastu suhteliselt vähe huvi, tegelik valitseja oli richelieu- louis leidis temas iseloomuomadusi:intelligentsus, sihikindlus. Richelieu tegi kõik kuningavõimu tugevdamiseks. Louis XIV tema hüüdnimeks sai Päikesekuningas. Ta oli endast väga kõrgel arvamusel, ta pidas tähtsaks kuulsust ja üritas seda saavutada. Ta andis välja seadusi, nimetas ametissse riigiametnikke ja karistas. Tema valitsmise aeg oli
Demokraatia Henri Rump Arutlus 9.Klass Kärla Põhikool Demokraatia on suur ja lai mõiste. Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks
Seisustesiseselt kasutati enamusprintsiipi, seisuste vahel üritati üksmeelele jõuda läbirääkimiste teel. Seisuse esindus koosnes kahte tüüpi saadikuist, mis sõltus kas ametikohast ning tiitlist või olid valitud seisuslike organisatsioonide poolt. Talupoegi esindasid tavaliselt nende isandad. Keskaegse seisusliku esinduse moodustasid tavaliselt kolm kuuriat vaimulikud, aadlikud ja linnad või kaks koda ülemkoda ja alamkoda. 14.-17. Saj toimusid kuninga ja esinduskogude vaheline võimuvõitlus. Riike, kus esinduskogu suutis võimu haarata, nimetati aadlivabariikideks. Paljudes riikides suutsid aga kuningad esinduskogust vabaneda ja jõuda absoluutse võimuni, mistõttu nimetatakse sellele järgnevat perioodi absolutismi ajajärguks.
päritavate eesõigustega üliklikule vähemusele Demograafia - rahvastikuteadus Denonsseerima parlamendi poolt (välislepingut) tühistama Diferentseeritud e astmeline tulumaks - maksusüsteem, kus üksikisiku tulumaksu protsent sõltub tema sissetulekust, sama mis progressiivne tulumaks Dotatsioon riiklik toetus (nt bussiettevõtetele) Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel Egalitaarne - võrdsustav Inflatsioon riigi hinnataseme jätkuv kasv pikemal perioodil, ostujõu langus Kantsler ministeeriumis tähtsuselt ministri järel teine ametiisik (kui ei ole olemas abiministrit; kui aga abiminister on olemas, siis tähtsuselt ministri järel kolmas ametiisik) Koalitsioon valitsusliit e mitme erakonna liit valitsuse moodustamiseks Kodakondsus õiguslik side põliselaniku ja riigi vahel
määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel. poliitika. õiguskantsler-kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll-kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei-jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist. esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi,volikogude) vahendusel Otsene demokraatia-demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Majoritaarne-Enamusvalimissüsteem- Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas enim hääli. Proportsionaalne süsteem-iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
saanud kanditaat, näiteks juhul kui tema erakonnale antakse hääli suhteliselt palju, ning ta on oma erakonna nimekirja eesotsas. Kaudselt tähendab see, et Riigikogu liikme mandaat ei ole seotud kindla piirkonnaga ning valijate ja valitute vahel puudub personaalne side. Keerulise valimisüsteemi tõttu väheneb ka valimisaktiivsus. Enamik proportsionaalse esindatusega süsteeme kasutab ka valimiskünnist, eesmärgiga vältida esinduskogude liigset killustatust. Eestis kehtiv Riigikogu valimiste künnis 5% üle riigi kogutud häältest on üpris kõrge, mistõttu väiksemad erakonnad parlamenti ei pääse. Ka see on tekitanud valijates pettumust, sest väikeste erakondade poolt hääletades on paratamatuks tulemuseks häälte "kaotsiminek". Valimiskaotuste tagajärjel väikeparteid kas hääbuvad või liituvad mõne suurema erakonnaga. Proportsionaalse esindatuse süsteem kujundab olukorra, kus üks erakond ei suuda saada
LK 4: Ül 2: 1) Kehtestas seadusi, viis seadusi täide, mõistis kohut iseenda üle 2) Ilma seisuste esinduskogude nõusolekuta ei saanud kuningas makse tõsta. 3) Ministrid andsid kuningale nõu ja kui kuningas oli valitsemiseks liiga noor või polnud valitsemisest huvitatud siis valitses esimene minister. 4) Tugev kuningavõim ja kiriku suur osatähtsus inimeste elus. Ül 3: Madalamast päritolust olid ametnikud slp, et kõrgaadlikud tahtsid kuningavõimu endale võtta ja see muutus kuningale ohtlikuks. Madalama päritoluga inimesed täitsid palju meelsamini kuninga käaske
riigivõim (Stalin, Hitler, Mussolini). Demokraatia võim on avalik ja kontrollitav. Demokraatia võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Demokraatiaid on mitu liiki, näiteks 1).otsene demokraatia demokraatia võim, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. 2).Esindusdemokraatia dem. vorm, kus rahvas toestab võimu valitud esindajate e saadikute kaudu ja esinduskogude e parlamendi või volikogude vahendusel. 3).Monarhia riigivorm, mille puhul on päritav võim. Monarhija jaguneb ka omakorda. a).absoluutne monarhia nt Saudi Araabia ja Kuveit b).konstitutsioonline monarhia nt Jaapan ja Roortsi c). parlamentaarne monarhia, Suurbritaania on erandiks, sest seal pole põhiseadust. 4).Siirderiik üleminekuriik nt Poola, Ungari üleminek totalitaarsest riigikorrast demokraatiasse. 5)
ja vabadusi ning panna neile kohustusi. • Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse paragrahvides 8, 11–18, 20 lg 3, 22, 23, 24 lg 2 ja 4, 25, 27, 28, 36 lg 2, 40, 41, 49 ja 51 lg 1 PS § 131 • Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega kohalike omavalitsuste esinduskogusid ega lõpetata ka nende volitusi • Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja kohaliku omavalitsuse esinduskogude volitused pikenevad, kui nad lõpeksid erakorralise või sõjaseisukorra ajal või kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest. Nendel juhtudel kuulutatakse välja uued valimised kolme kuu jooksul, arvates erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest
Miks osades riikides säilis diktatuur, teistes aga demokraatia? Demokraatia on ühiskonna valitsemisvorm, mida iseloomustab rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia jaguneb: otsene demokraatia, esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia. Otsene demokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises. Esindusdemokraatia on demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul kaasatakse rahvas otsustusprotsessi. Diktatuur on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on koondunud ühe isiku või väikese grupi inimeste kätte. Peale sõda olid Itaalias olukord keeruline ning tekkisid rahutused. Pidevalt vahetusid valitsused, mis koosnesid mitme erakonna esindajatest. Erimeelsuste tõttu ei püsinud parteid koos rohkem kui aasta. Itaalias suurenes tööpuudus. Karmides tingimustes tekkis väike
Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj. Inimene indiviidina tähtis Eesti aladel: Muistne vabadus,linnade teke. Linnad kõrg- ja hiliskeskajal: Linnade teke Euroopas 11.-12.sajandil
Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta Diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine Eelarve rahaline plaan teatud perioodil (näiteks eelarveaasta või projekti kestvuse
haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu õigusemõistmise süsteemi stabiilseks koondeelarveks, mille prioriteetsed arengusuunad nähakse ette vähemalt kolmeks aastaks. Vabariigi Valitsuse ja
haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14. Kohtusüsteemi kui põhiseadusliku institutsiooni ainsaks finantseerimise allikaks on riigieelarve eraldised, mis peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise toimimiseks. Eelarve kujundamisel on kohtunikel kaalukas roll oma esinduskogude kaudu. Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelised erimeelsused kohtusüsteemi eelarve eelnõus kirjutatakse riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ja lahendatakse Riigikogus. Riigieelarve menetluses esindab kohtusüsteemi Riigikohtu esimees. 15. Justiitshalduse eelarvest lahutatud kohtusüsteemi eelarve peab kujunema kogu õigusemõistmise süsteemi stabiilseks koondeelarveks, mille prioriteetsed arengusuunad nähakse ette vähemalt kolmeks aastaks. Vabariigi Valitsuse ja
AKT8§10.-12. Kontrolltöö Nimi ............................. §10.-12. Klass ........................ I OSA 1. Mida nimetatakse Balti erikorraks? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus 2. 1765. aastal anti välja Liivimaa talurahvaseadus. Mida uut see seadus kaasa tõi. Kas see seadus puudutas ka Tallinna elanikke? Määrused andsid Liivimaa talupoegadele õiguse vallas-varale, mõisakoormistele seati kindlad piirid, talupojad said õiguse mõisniku kohtusse kaevata. Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemääruse...
Valitsuse nimetab president sõltumata parlamendist. Näide: Ameerika Ühendriigid Parlamentaarne vabariik - parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis reeglina vaid esindusfunktsioon. Näide: Eesti Vabariik Riigi valitsemisviisid: Demokraatia - tähendab rahva võimu. Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia - riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises. Näide: Sveits Esindusdemokraatia - riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud. Näide: Eesti Vabariik Diktatuur - õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Totalitaarne diktatuur - valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei
tegevur; avaliku sektori tegevuse põhieesmärgiks on tagada riihi tõhus toimimine avalikkus demokraatliku ühiskonna liikmes, kes omavad poliitilisi ja kodanikuõigusi avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdusete võimaluste tähtsust demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (vt otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (vt esindusdemokraatia) diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskremineerimine enamusotsus demokraatias enamlevinud huvide arvestamise viis, mille puhul võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt on enamus
5. Vabariigi Presidendi õigused ja ülesanded. 6. Maavalitsuse ja omavalitsuste õigused ja ülesanded. 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? 8. Kaitsevägi ja Kaitseliit. Mis need on ja kuidas jagunevad? 1) * Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitsust ehk riiki, kus on võimul rahvas. * Demokraatia on valitsusevorm, mille puhul rahvas teostab võimu,kas vahetult või valitud esindajate ehk saadikute ja esinduskogude vahendusel. * Demokraatia erinevad vormid: 1) otsene demokraatia on selline riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises 2)esindusdemokraatia- on selline riigikorraldus, kus rahvas valib endale esindajad ehk saadikud, et need kodanike huve täide viiks. 2) Eesti põhiseadus ehk konstitutsioon on riigi kõrgeim seadus. See tähendab, et kõik ülejäänud riigi seadused peavad olema kooskõlas konstitutsiooniga.
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel
Arstiteadus 17 saj. Ravimeetodid: klistiir, 17 saj. Arstiabi osutajad: Edward Jenner-vaktsinee kupud, aadrilaskmine ämmaemandad, habemeajajad -rimine rõugete vastu Valgustatud Absolutism Austrias Valgustatud despootia Kõik reformid viidi läbi ülaltpoolt. Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1. Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1
Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta Diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste tagurlik piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine
Kuivõrd nende koosseisu kuulub hulgaliselt rohkem teadjaid, oskavad nad kahtlemata paremini valida õigeid ja sobilikemaid inimesi. 4. Kohtusüsteemi eelarve Kohtusüsteemi kui Eesti Vabariigi põhiseadusliku institutsiooni ainsaks rahastamise allikaks on riigieelarve eraldised. Need peavad looma piisava tagatise sõltumatu õigusemõistmise funktsioneerimiseks kohtusüsteemis. Eelarve kujundamisel on oluline tähtsus kohtunikel oma kindlate esinduskogude kaudu. Kui Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahel esineb erimeelsusi kohtusüsteemi eelarve eelnõus, kirjutatakse see riigieelarve seaduseelnõu seletuskirja ning selle lahendamisega tegeletakse edasi Riigikohtus. Kohtusüsteemi esindab riigieelarve menetluses Riigikohtu esimees.4 Käesoleval ajahetkel räägib Vabariigi Valitsuse ja kohtusüsteemi vahelisi erimeelsusi läbi justiitsminister, milleläbi rikutakse teatud määral tema sõltumatust, kuivõrd temast sõltub kui
Aastast vastu mitmesuguseid eelkonstitutsioonilisi õigusakte, mis on Eesti lähiajaloo tähtsad allikad. Riigikogu, vabariigi presidendi ja valitsuse õigusaktide ametlik väljaanne (ka elektrooniliselt) on Riigi Teataja, mida annab välja Riigikantselei. Ajaloouurimine ei saa hakkama ilma õigusaktideta, sest see tegeleb õigusega reguleeritud ühiskondlike suhete uurimisega. Õiguse ajalugu on nii ajalooline kui ka juriidiline distsipliin.3 Kuni 19. sajandini on esinduskogude dokumendid kogu maailmas säilinud lünklikult, sest varem ei teadvustanud ühiskond nende säilitamise vajadust veel piisavalt. Eestis ulatuvad seisuste esinduste kujunemise alged 13. sajandisse kui Taani kuninga vasallid Harju-Virus käisid koos mees- ehk vasallipäevadel. 14. sajandil loodi ordu eestvõttel seisuste esindajate konföderatsioon ja toimusid üleliivimaalised seisustepäevad, milles 1422. Aastal kasvas välja Liivimaa maapäev
4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine KIRIK JA PAAVSTLUS: Katoliku kirikut iseloomustab üldine langus: Vaimulikud olid abielus Vaimulikel oli vähe aega vaimulikeülesannete täitmiseks Vaimulikukohtade omandamine raha eest ehk simoonia KIRIK JA PAAVSTLUS: I Kõrgkeskaeg (2) Gregoriuse reformid uuendusliikumine, mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ning vähendada vaimulike huve. Investituuritüli niinimetatus paavstivõimu ja ilmaliku
inflatsioonimäära hindamisel elatusmiinimum elatustase, millest allpool on inimväärne toimetulek ohustatud elukallidus kaupadele ja teenustele teatud aja jooksul keskmiselt kulutatav summa emissioon - paberraha, pangatähtede või väärtpaberite ringlusse laskmine erahüvis eraviisil turu vahendusel pakutav kaup esindusdemokraatia demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vabalt valitud esindajate ja esinduskogude kaudu Euroopa Liidu lähimuspõhimõte kõige tõhusama sekkumis- ja otsustustasandi rakendamine iga meetme kasutamisel Euroopa Liidu piires, probleeme püütakse lahendada võimalikult kohalikul tasandil fiskaalpoliitika majanduspoliitika, mis mõjutab majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste kaudu G-8 maailma juhtivad tööstusriigid ja Venemaa haldussuutlikkus otstarbekohane valitsemine heitunu pikaajaline töötu, töötegemisest võõrdunu
teadmisi kehtiva õ-se kohta. EV PS: KOV õiguslikud põhialused ja on kõige olulisemaks KOV õ-se allikaks.14 ptk PS-s. Kõik siseriiklikud KOV õ-se allikas peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. Seadused: riik regul KOV-t seaduste abil. Olulisemad: KOV volikogu valimise seadus: PS § 104 p-s 4, nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Rk koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis regul KOV esinduskogude valimist. KOV korralduse seadus: määrab ül-d, vastutuse ja korralduse ning KOV üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohalike maksude seadus: sätest kohalikud maksud, nende kehtest kord, neile esit nõuded. KOV üksuste ühinemise soodustamise s: sood KOV üksuste ühinemist ja terr haldusjaotuse korrastumist, millega kaasneb KOV üksuste haldussuutlikkuse ja edukate
9)Valitsus asub tööle Ül 4. Põhiseaduste võrdlus Väljavõte 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseadusest. § 40. Vabariigi President valitakse ametisse kuueks aastaks. Kandidaadiks Vabariigi Presidendi kohale võidakse üles seada iga hääleõiguslikku kodanikku, kes on vähemalt nelikümmend viis aastat vana. Kandidaate Vabariigi Presidendi kohale seavad üles salajasel hääletamisel: 1)ühe kandidaadi Riigivolikogu; 2) ühe kandidaadi Riiginõukogu; 3) ühe kandidaadi omavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajate kogu, kes koosneb kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude poolt valitud esindajast. Ülesseatud kandidaatidest valib rahvas Vabariigi Presidendi üldisel, ühetaolisel, otsesel ja salajasel hääletamisel. Hääletamisel loetakse Vabariigi Presidendiks valituks kandidaat, kes on saanud kõige rohkem hääli. Kui kandidaadid on saanud ühepalju hääli, loetakse valituks kõige vanem kandidaat
2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1. sõjavägi 2.korrakaitse 3. riigi ja omavalitsusteenistujad · Riigikassa 1. oma raha 2. maksud 3.eelarve DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Mis on demokraatia. ? Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul tavaliselt rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia on demokraatia vorm ,kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia demokraatia vorm , kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude alusel. Valimissüsteem seadusega kehtestatud põhimõtted, mille järgi moodustatakse valimisringkonnad, seatakse üles kandidaadid ning jagatakse saadikukohad. Kindlaks määratud perioodi järel toimuvad valimised parlamenti ja kohalikkesse
takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h. Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused i
1929-33. a majanduskriis: KOV tulubaasi drastiline vähenemine 1930-ndate a-te keskpaik kuni 1940: KOV rahandusliku olukorra stabiliseerumine ja paranemine KOVi üksuste koostöö- 1920 asutati Eesti Linnade Liit 1921 asutati Eesti Maakondade Liit (alates 1926. a-st Eesti Maaomavalitsuste Liit) 1940 likvideeris ENSV Valitsus õigusvastasel mõlemad organisatsioonid KOVi teenistus Eestis puudus eraldi KOV teenistuse seadus. Seda asendasid mitmesugused KOV alased seadused ja KOV esinduskogude määrused. Omavalitsusteenistujad jagunesid 2 gruppi: 1)KOV-de esinduskogude poolt valitavad omavalitsusteenistujad (KOV-ga avalik-õiguslikus vahekorras) 2) kõik ülejäänud omavalitsusteenistujad (KOV-ga eraõiguslikus vahekorras). 1937/38: pea kõik omavalitsusametnike ja teenijate õigused ja kohustused ühtlustati riigiteenijate õiguste ja kohustustega. Riiklik järelvalve 1919. a: omavalitsuste ajutise järelevalve seadus järelevalve teostamisel juhinduti kohtuliku kontrolli
direktooriumi laiali saada. 1799 saab prantsusmaal alguse selline valitsusvorm nagu Konsulaat. See oli kuni 1804. Prantsusmaal vormiliselt oli tegemist vabariigiga, aga reaalselt kuulus võim kolmele konsulile. Kolmest konsulist kõige tähtsam oli esimene konsul, Napoleon, sest 1799 aastal koostati Prantsusmaal järjekordne põhiseadus. Selles oli sõnaselgelt kirja pandud, et võim kuulub esimesele konsulile ja selleks on Napoleon. Seadusandlik võim esinduskogude näol jäi külll püsima, kuid reaalselt sellel esindus kogudeel võimu ei olnud. Tal olid need teised kogud nagu kattevari vms. 1804 aastal Napoleon sellest kattevarjust loobus. Siis ta kroonis ennast keisriks. Napoleon valitses absolutistlikult, otsustas kõike ise, kontrollis kõik ise. Vormiliselt räägiti , et eksisteerib rahva suveräänsus ja nii. Mida N ajal ette võeti? · Koostati tsiviil koodeks e Napoleoni koodeks- sinna tsiviilkoodeksisse pandi
üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Keskajal universalistlik maailmapilt, uusajal partikularistlik 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon. Aristotelese arvates polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Arist retseptsioon keskajal (Aquino Thomas): pol elu põhivormiks on perfektne kogukond, mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias.
või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Sotsiaalabi on riiklike meetmete süsteem, mille eesmärgiks on parandada inimese toimetulekut igapäevaeluga. Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumitele. Pilet 5 1) Demokraatia mõiste ja selle peamised tunnused. Võimude lahusus. Demokraatia - Valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab oma kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Sellist riigikorraldust, kus rahvas otseselt osaleb riigiasjade otsustamises nimetatakse otseseks demokraatiaks. Sellist riigikorraldust, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad ehk saadikud nimetatakse esindusdemokraatiaks. Demokraatliku riigi esimeseks tunnuseks on võimuorganite saadikute valimine rahva poolt. Demokraatia peamised tunnused: · vabad ja õiglased valimised(õigus valida ja olla valitud) · alternatiivsed teabeallikad · konkurents võimu nimel
omakasule poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaaarmastusel Riik Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsuhted, vasalliteet killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja pol süsteemidega osistest dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel universalism vs partikularism keskajal universalistlik maailmapilt Maailm kui korraldatud tervik Poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus Euroopa poliitiline süsteem hierarhiline, ilmaliku võimu tipus Püha Rooma keiser, vaimuliku võimu tipus paavst, kuningad de iure neist sõltuvad keisri universaalne võim de facto illusoorne paavsti võim reaalsem reformatsioon universaalsete autoriteetide lõpp Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). Riik 1.Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik oli killustatud, põhines individuaalsetel sidemetel ja sellest tuleneval hierarhial, konglomeraatlikud (riigisiseselt territoriaalselt erinevad õigus ja poliitilised süsteemid), dualism vastastikused õigused ja kohustuse, võim jagunenud kuningate ja seisuste esinduskogude vahel. Kogu maailma poliitiline süsteem pidi olema korraldatud Universalism. Partikularism pärast reformatsiooni rajati riigid suveräänsuse printsiiile 2.Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles Polis on ideaalne poliitiline ühendus. Aquino Thomas elu põhivormiks on nn. Perfekted kogukonnad, mis kaitsevad ja karistavad, kuid on üksteisega sõbralikes suhetes. Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol Riik on
Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles (4. saj eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm
Sõprus on privaatsfääris. Vahetusühiskonnas – kaubanduslikud suhted inimeste vahel (tooted, teenused,omakasu). Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik – omakasu+loomulik sotsiaalsus. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskagne riik oli üles ehitatud hierarhilistel suhetel. Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või
2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust (6 olulist seadust on juba nimetatud õpikus – nende puhul tuleb teada ka seda, mida vastav seadus reguleerib – õpikus ära toodud; 2 relevantset seadust leidke ise täiendavalt). 1) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus (KOVVS): PS § 104 p-s 4 nimetatud, seega nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse esinduskogude (volikogude) valimisi; 2) kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS): määrab kindlaks kohaliku omavalituse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning kohaliku omavalitsuse üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega; 3) kohalike maksude seadus (KoMS): sätestab kohalikud maksud, kohalike maksude kehtestamise korra ja nendele esitatavad nõuded; 4) kohaliku omavalitsus üksuste ühinemise soodustamise seadus (KOÜS):
1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus 2) Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
· Isikulisus: riik põhineb feodaalsetel suhetel, individuaalsetel sidemetel. Kehtib hierarhia. · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad vasallid. Koguvad makse, korraldavad kohtumõistmist. · Konglomeraatriigid: õiguslikult ja poliitiliselt on riigi osad erinevate süsteemidega. · Dualism: kehtib vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim on jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Keskaegne riik oli hierarhiline, universalistlik, kehtis paavstivõim. Varauusajal tugevnes keskvõim, riikluse olemasolu hakkas defineerima "suveräänsus". 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles: polis on poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aquino Thomas: Poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid. Kogukonnad peaksid elama harmoonias.
annaabi.ee 
