kindlalt oleks pääs gümnaasiumi. On vaja, et muukeelsed inimesed saaksid suhelda eesti keeles ja sellepärast on vaja neil sotsialiseeruda eestlastega. Sellepärast oleks hea, kui tööandja annaks näiteks vene noorela võimaluse töötada baaris, kus saaks suhelda eesti keeles ja end nii kiiremini arendada. 65% muukeelsetest pooldaks ühist eestikeelset lasteaeda, kus on teistest rahvustest laste jaoks nende emakeelt valdavad abikasvatajad. Praegune keelepoliitika mõju ulatub tulevikku, sellepärast on vaja tegutseda kohe. Riik ja poliitikud peaksid muutma süsteemi nii, et muukeelsetel oleks lihtsam kohaneda ja saaksid samasugused võimalused tööturul kui ka igal pool mujal.
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2
Eesti keel ja selle jätkusuutlikkus Keelepoliitika hõlmab eelkõige riigi süsteemsed abinõud keele funktsioonide teadlikuks säilitamiseks või muutmiseks. Mingi riigi keelepoliitika esmaülesanneteks on riigikeele sätestamine põhiseaduses ja keeleseaduse kehtestamine, mis kõik toimub rahvusvahelisi õiguse normi kinni pidades. Eestis kuulub keelepoliitika Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Ministeeriumi ülesanded on keelepoliitika planeerimine, korraldamine ja arendamine; riigi arengukavade väljatöötamine keelepoliitika valdkondades ja nende kooskõla tagamine üleriigiliste arengukavadega. 1. Eesti keele kõnelejaskond on 7-miljardilise inimkonna taustal väga väike. Mis tegurid ohustavad tänapäeval Sinu meelest eesti keelt kõige rohkem? Kas eesti keel võib muutuda väljasurevaks keeleks? 1. suuremad katastroofid, nt sõda 2
2. klassi õpilastele mõeldud vepsa keele õpiku autoritega. Petroskoi soome-ugri kooli vepsa keele õpetaja Nadežda Kukojeva, ajalehe Kodima peatoimetaja kohusetäitja Marina Ginijatullina ja filoloogiadoktor Nina Zaitseva kirjutatud keeleõpik on valmis väljaandmiseks ja jõuab koolidesse õppeaasta alguseks. Möödunud aastal valmis samadel autoritel õpik 1. klassi õpilastele. Kes arvab ära mis raamat see on? Kas keelel on ametlik keelepoliitika? Muidigi riiki või oblastit keegi ei juhi vepsa keeles, selleks on ametlikult vene keel. Kuid Vepslaste kodukandis on liiklusmärgid kahes keeles. Koolides on võimalus õppida vepsa keelt. Keele näited. Vepsa keel – Eesti keel Kisoim-kasoim - Mu kiisu-miisuke kus olid? - kus olid? Mecas. - Metsas. Mind said? - Mis said? Pün sain. - Püü sain. Kuna panid? - Kuhu panid? Pachan pähä. - Posti otsa. Ken söi? - Kes sõi? Papin koir. - Papi koer. Huvitavaid fakte Vepsa lipp
riigivõimu tasandil juhivad haridussüsteemi Riigikogu, Vabariigi Valitsus ning Haridus- ja Teadusministeerium. Oma kindel roll haridussüsteemi juhtimises on maakonnal, kohalikul omavalitsusel, haridusasutusel. Haridussüsteem ise on ühtne (1 õppekava, kutsehariduse väike osakaal, riigieksamid). Haridussüsteemi korraldus ja põhimõtted sätestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduses. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi põhiülesanded on riiklike arengukavade väljatöötamine, õigusaktide süsteemi loomine, riiklike õppekavade ja standardite arendamine, riiklik järelevalve ja kvaliteedihindamise süsteemi kujundamine, rahastamise ja riigivara kasutamise planeerimine ja korraldamine, riikliku koolitustellimuse kavandamine, pedagoogide ja noorsootöötajate koolitussüsteemi arendamine, avalikkuse teavitamine
identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvistika:keeleüksuse varieerumine kvantitatiivse(statiline analüüs. Keelekasutuse sooline ja ealine varieerumine Saab uurida keele eri tasanditel:hääldus, grammatika jne Keel ja in´dentiteet-NÄITEKS kas mehed ja naised loovad endale keele kaudu identiteeti eri vahenditega/eri tasanditel
Ja viimane on avalik sektor. Avalik sektor reguleerib inimeste elu ning teatud avalikud teenused. See sektor pakkub meile meditsiini, turvalisust, haridust. Oma tööl mina valisin hariduse valdkonna. 2.HARIDUS. HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM Eesmärgid ja tegevused: "Haridus- ja Teadusministeerium hoolitseb Eesti hariduse, teaduse, keele ja noortevaldkonna hea käekäigu eest." Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte-, ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime. Haridus- ja Teadusministeeriumi peamised ülessaned: 1. Hariduse-, teaduse-, noorte- ja keelepoliitikate planeerimine, korraldamine ja arendamine 2. Välja töötamine riigi arengukavad haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkondades ning tagab nende kooskõla üleriigiliste ja valdkondlike
*Euroopa Liidu õigus on ülimuslik kõigi liikmesriikide suhtes Liidu ja liikmesriikide pädevus: 1) AINUPÄDEVUS (Ainuotsustajaks EL): konkurentsipoliitika, kaubanduspoliitika, tollipoliitika, rahapoliitika; 2) JAGATUD PÄDEVUS: siseturg, põllumajandus ja kalandus, transport, energeetika, justiitstegevus, politsei, mõned sotsiaalsed aspektid: keskkond, tarbijakaitse, tervishoid, turvalisus. 3) LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS: hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keelepoliitika, suurem osa sotsiaalpoliitikast, perepoliitika. Euroopa Liitu kuulumise tähtsus ja muutused Eestile! Euroopa Liidu neli põhivabadust: 1) Kaupade vaba liikumine Euroopa Liidus siseselt on keelatud igasuguste piirangute, tollide ja muude kaubandustõkete kehtestamine; 2) Teenuste vaba liikumine/asutamisvabadus iga oskustööline, arhitekt või insener võib kõigis ELi liikmesriigis vabalt teenuseid pakkuda. Tal on õigus asutada ettevõte ükskõik millises liikmesriigis.
Kuid milleni see viib? Välismaalased ei valda eesti keelt, seega tuleb kodanikel kõnelda ühiselt mõistetavat inglise või vene keelt. Kõik see viib asjaoluni, et pool meie rahvast kõneleb oma emakeelt ja eesti keel kui riigikeel taandub. Keel kaob siis, kui pole enam inimesi, kes seda räägivad. Hiljuti ilmus seitsmes number Eesti Keele Kaitse Ühingu kogumikust, mis keskendub peamiselt eesti keele kaitsmise vajalikkusele, Eesti keelepoliitika praegusele olukorrale, noorte suhtumisele emakeelde ja emakeele õpetamisele üldhariduskoolides. Keelekaitsja ei ole kitsalt erialainimestele mõeldud väljaanne. Püüdes kaitsta eesti kirjakeelt kui üht rahvuse ja omariikluse põhiväärtust, kõnetab Keelekaitsja kogu Eesti ühiskonda. Põhiküsimus on selles, kuivõrd me üldse hoolime oma keelest ja kas me hoolime parimal võimalikul viisil. Iga eestase kohus peaks olema oma keele säilitamine ja tähtsustamine
Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite
ning kehalise kasvatuse tähtsustamine ja laste omaalgatuse ning isetegevuse toetamine. 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt -ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. Kutseharidussüsteemi väljaarendamine jõuab märkimisväärsete tulemusteni alles iseseisvusaja lõpupoole. 1930. lõpuaastail oli Eesti Vabariigis nelja erinevat tüüpi kutsekoole: põllumajanduslikud, majanduslikud, tehnilised ja kodumajanduslikud. Kutsekoolides õppijad võisid olla väga erineva eelneva haridustasemega 4-aastasest algharidusest kuni 9-klassilise reaalkoolini, ka õppeaeg erines
Liigitus sele järgi, kus mingit keelt räägitakse. 4) Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas. Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiizi järgi jms. Riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm keelepoliitika mõisted. Lingua franca (ühine keel); ülemaailme lingua franca inglise keel. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad(nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnad ja teine igapäevases suhtluses), tihti on üks diglossia keeltest religioossete
Patsient lause osaline, mis on mingis seisundis/ tingimustes või allub seisundi/tingimuste muutustele Polaarsus eristab jaatust ja eitust. Polüseemia mitmetähenduslikkus Polüsünteetiline keel sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (väga pikk sõna=üks lause) Pragmaatika võtab keelelise tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti Praktiline sotsiolingvistika tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega Prefiks tüve ette liituv morfeem Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab Psühholingvistika keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, uurib kõnetegevust ja keelevõimet Reduplikatsioon tüve- või morfeemikordus
,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja
probleeme ning selle kaudu püütakse juhtida , muuta või säilitada keelelist normi ja keele staatust. Teine keelekorralduse aspekt on keelereform , mille eesmärk muuta nr tähestikku, kirjaviisi, grammatikat jne. 19-20 saj väga palju keelereforme. Status planning ja corpus planning ( Heitz Kloss) - CP ehk eesti keelekorraldus . Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi ehk kirjaliku keelekuju loomine, arendamine. SP ehk statuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika.tegeleb maine tõstmise ja keelekaitsega. Mainet kujundatakse propaganda, poliitika ja seadustega. Prestige planning: positiivse psühholoogilise tausta loomine, mis on oluline keelekorralduse tegevuste pikaajalise edu jaoks(Haarmann 1990). Acquisition planning :(Robert Cooper 1988) (eesti keeleõppekorraldus): luua tingimused keeleõppeks Normikeele kujundamine alguses on vaid suuline keel, siis toimub kirjaliku keelekuju loomine
KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi: *kirjaliku keelekuju loomine-valitakse kiri ja kirjasüsteem *reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine >> NK *NK reeglistiku ja sõnavara ajakohastamine, täiendamine Keelekorralduse etapid: 1)üks keelevariant on NK aluseks 2)mingi organisatsioon fikseerib variandi grammatikates ja sõnastikes 3)normingud viiakse ühiskonda 4)NK kasutatav keskse juhtimusega keskustes(parlament, haridus ...)
Lisaks majandusele hakati see aeg suurt tähelepanu pöörama ka perepoliitikale, sest rahvaarv vähenes ja nappis kindlustunnet uue elu loomiseks. Olulistemaks Reformierakonna lubadusteks, mis ellu viidi olid, Kehtestati vanemahüvitis, alustati tulumaksureformi, säilitati tasakaalus riigieelarve ja maksusüsteemi stabiilsus, Eesti sai Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, käivitati õppetoetuste süsteem, säilitati senised kodakondsus- ja keelepoliitika põhimõtted. 2002. aasta koalitsioon: Reformierakond ja Keskerakond. Kuna valimisteni oli jäänud vaid napp aasta, siis ambitsioonikaid eesmärke koalitsioonilepingusse ei kirjutatud. Reformierakonna peamine eesmärk oli hoida seni saavutatut ja jätkata samal kursil. 1999. aasta koalitsioon: Reformierakond, Isamaaliit, Mõõdukad (Kolmikliit). Selleks hetkeks oli Eesti olnud taasiseseisvunud seitse aastat. Eesti majandus oli stabiilne ja kasvas,
vaid selliseid, mille tähendust väljendab põhisõna (nt vapper kangelane). Ka ebamäärased kaassõnad nagu abil, alal, arvel, osas, poolt jms. tekitavad liigsõnalisust ning ähmastavad mõtet. (Kasik 2007: 76-77) 10 2 EESTI ASJAAJAMISKEELE KASUTUST REGULEERIVAD NÕUDED Keele normide ning normingute loomise ja arendamisega tegelevad keelepoliitika, keelekorraldus ning keelehoole (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Keelepoliitika kuulub Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemislasse. Selle eesmärk on juhtida keelelist arengut ühiskonna tasandil soovitud eesmärkide suunas (Hennoste, Pajusalu 2013: 19). Vastavad eesmärgid püstitatakse Eesti keele arengukavas mitmeks aastaks, mis koostatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti keelenõukogu koostöös.
säilitanud oma algupära, suuresti tänu kirjanduspärandile. Alates 13. sajandist on islandi kirjakeel muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam- vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga. Islandlased ise nimetavad oma keelt viikingite keeleks ning nad on selle üle väga uhked. Ka riiklik keelepoliitika toetab igati keele säilitamist võimalikult puhtana. Kõikidele võõrkeelsetele sõnadele leitakse islandikeelne vaste ja laensõnade kasutamist ei peeta heaks tavaks. Islandlastel pole perekonnanimesid. Igaühel on üka või kaks nime ja on nimetatud isa järgi. Igaühel on patronüüm või isa nimi. Poja puhul lisatakse nime lõppu son ja tütre puhul dottir. Telefoniraamat on koostatud eesnimede järgi ning sellele on lisatud amet.
omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab
tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab) Polüsünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika - tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks - tüve ette liituv morfeem Presupositsioon - eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad - sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon - lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab
Kindlasti tekib tulevikus küsimus keelte suhtes, kas eesti keel saab Euroliidus ametliku keele või lepingukeele staatuse? Paljusi keeli ei suudeta juba praegu tõlkida. Hetkel toimib vabatahtlik keele ja kultuuri angloseerumine, mida paraku ka infotehnoloogia areng toetab. Kas üldse tasub raha raisata eestikeelsetele aabitsatele? Võib-olla loobuda üldse sellest maarahva keelest? Selge on aga see, et Euroliidu esindajate juba praegune aktiivne huvi meie kodakondsus- ja keelepoliitika "täiustamise" vastu võib pikemas perspektiivis suurendada üldlevinud hirme rahvusliku iseolemise ja eesti kultuuri kadumisest. Samuti on aeg näidanud, et võõramaalsed, kes on Eestisse elama asunud, ei suuda meie kombeid ja tavasi omaks võtta. Seejärel hakkavad nad oma kultuuri n-ö peale suruma, mis põhjustab jällegi lahkhelisi. Liikmesriigina peab Eesti ka paljude muude oludega leppima. Näiteks osa küsimusi tuleb
eesmärgiga kontrollida taastootmise vahendeid. Rahvusvahelise ühiskonna moodustava korralduse enamik riike on just rahvusriigid, millede kodanikel, olgu vähemuses või enamuses, on kõigil samad õigused ja kohustused. Enamluse sallivuspoliitika aluseks on eelkõige vähemuse lõimumine enamuse poliitilisse kultuuri, kusjuures vähemuse religiooni, kultuuri ja ajaloosse suhtub rahvusriik kahtlustavalt. Otsustava tähtsusega valdkonnaks sallivusnormi jõustamisel on keelepoliitika põhirahvus nõuab tema keele kasutamist kogu avalikus asjaajamises. Üldse on rahvusriikides erinevuste jaoks vähem ruumi kui eelpool vaadeldud korraldustes, kuigi võib väljenduda ka teisiti: ehkki rahvusriik on vähem salliv gruppide suhtes, võib ta sundida vähemusgruppe suuremale sallivusele indiviidide suhtes. Aga religioosseid erinevusi säilub rahvusriigis edukamalt kui näiteks rahvusvähemusi, sest tihti taanduvad esimesed kuhugi oma piiride nii sise 4 Viiding, Elo
kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine · Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor Tegevusvaldkondi: · Eesti keele/kirjakeele ajalugu · Murrete jm keelevariantide uurimine · Sõnavara, semantika · Foneetika ja fonoloogia
( hetkeseisund) Sünkrooniline- diakrooniline = vastandused Diakrooniline uurimmine arvestab ajalist arengut ja kirjendab eri etappide keelemuutusi , n eesli kirjakeele ärkamisajast tänapäevani.(ajalooline areng) Teoreetiline keeleteadus tegeleb keelesüsteemi või selle kasutamise teooria ja kirjelduse loomisega kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika , keelepoliitika küsimustega.(küsitlused) Makrolingvistika=mikrolingvistika 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Keeleteaduse alged India – Panini (umbes 400 eKr): Hiina sanskriti keele
· Teine LP aspekt on keelereform: eesmärgiks muuta nt tähestikku, kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · palju keelereforme 19-20. sajandi vahetusel, sh Eestis (Aavik ja Veski), Ungaris, Norras, Türgis. Status planning ja corpus planning (Heitz Kloss): · corpus planning (= eesti keelekorraldus) · Tegevused, mis mõjutavad keelt kui süsteemi: kirjaliku keelekuju loomine, reeglistamine, arendamine · status planning (= eesti staatuskorraldus, seisundikorraldus, keelepoliitika) · Maine tõstmine ja keelekaitse. Mainet kujundatakse poliitika, seaduste ja propagandaga. · Normikeele kujundamine (alguses on vaid suuline keel) (corpus planning): · 3 etappi (Ferguson): 1. graphization = Kirjaliku keelekuju loomine: valitakse kiri ja kirjasüsteem 2. codification = Reeglistiku ja sõnavara kindlaksmääramine > normeeritud kirjalik keel ehk normikeel (NK) 3. modernization = NK reeglistiku ja sõnavara pidev ajakohastamine
Teadlased arvavad, et need keeled pärinevad proto-indoeuroopa keelest, mille täpse arengu üle vaieldakse tänaseni. Mitmekeelsed linnad Keeled arenevad Euroopas ka praegu, kus sisserändajate kogukonnad toovad endaga kaasa aina uusi keeli. Sellistes mitmekultuurilistes linnades nagu London, Pariis, Brüssel ja Berliin räägitakse sadu keeli. Euroopa Liit on arvamusel, et keel ja identiteet on tihedalt seotud ning et keel on kõige otsesem kultuuri väljendamise viis. Seetõttu on keelepoliitika kujundamisel peetud lugu keelte mitmekesisusest, soodustatud mitmekeelsust ja vajadusel kaitstud väljasuremisohus keeli. Euroopa liidu ametlikud keeled Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari. 8 Küsitlus 1
[2012, 23. aprill]. www.tartu.ee/tahtvere/KAKSKEELSUS.doc KOOL Kakskeelne kool? Kui lapsevanemal on võimalus lapsele kool valida, tuleks selle leidmisel arvesse võtta terve hulk asjaolusid. Kakskeelsus on küll otsustav tegur, kuid keel ei tohi olla ainuke argument. Jälgida tuleb kooli vaimu, õpetajate pühendumust, edukust kirjutamis- ja arvutamisoskuse õpetamisel, loovust kunstis ja on veel palju teisi komponente, mis teevad ühe kooli suurepäraseks ja õpilasele ideaalseks. Kooli keelepoliitika seisukohalt on väga oluline välja uurida, mis on kooli keelelised eesmärgid. Mis keeles toimub õppetegevus ning suhtlus väljaspool kooli ning kuidas keeli tegelikult õppetöös kasutatakse. Kuidas toimub kakskeelsuse integreerimine. Heal kakskeelsel koolil on olemas detailsed juhtnöörid, kuidas lapses ühte või teist keelt arendatakse. Teine oluline punkt on keeleline tasakaal. Osa õppekeelest ja puhkusest on laste endi
• Areaalne • Keeleliidud Sprachbund • Nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, rumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi, ungari jm), • Sotsiolingvistiline • lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiiži järgi jms.. • riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm – keelepoliitika mõisted • lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca – inglise k • ohustatud keel – väikese ja vananeva kõnelejaskonnaga keel Keelekontaktid: • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene • Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud. • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja
Sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutamist ühiskonnas: variatiivsus, geograafiline, sotsiaalne(vanus, sugu, sots. Klass), situatsiooniline(stiil, formaalsus), keele variante: dialekt e murre(Ranna, Alutaguse, Kesk, Ida, Lääne, Saare, Mulgi, Tartu, Võru, Setu), sotsiolekt, släng, allkeel, idiolekt laias mõttes uurib sl vestluse struktuuri, keele varieerumist ja kakskeelset ühiskonda. Praktiline sl on keele planeerimine, haridus- ja keelepoliitika, millede meetodiks on enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes uuritakse keeleüksuse varieerumise täppisanalüüsi. Psühholingvistika tegeleb keele ja meele ning nende arenguga, lapse keelelise arengu ja kakskeelsusega. Teise keele omandamine on lapse ja täiskasvanu vahel erinev: · neuroloogiliselt · täiskasvanud oskab võrreldes emakeelt õppiva lapsega lugeda ja kirjutada
Keskused: TÜ, EKI ja TlnÜ (Võru Instituut 1995; võru keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia) Perioodid: Tegevusvaldkonnad: Eesti keele/kirjakeele ajalugu, murrete jm keelevariantide uurimine, sõnavara ja semantika, foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus, keelekorraldus, teksti- ja diskursuseanalüüs; sotsiolingvistilised uurimused: kakskeelsus ja keelekontaktid, keelepoliitika ja sotsiolingvistika, kvantitatiivne poliitika, suulise kõne uurimine, keele omandamise uurimine, arvutilingvistika ja keeletehnoloogia. 15. Uurimissuunad ja suurteosed 1990. aastatel. Eesti kirjakeele grammatika: EKG I ja II (1993; 1995), Eesti keele käsiraamat (1997) Foneetika ja fonoloogia: suurteoseid pole, aga kaks doktoritööd foneetikast ,,Studies on Quantity and Stress in
uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. Korpused Eesti Keele Instituut.- 1947 Keele ja Kirjanduse Instituut Tartus (Tallinnasse 1952, 1993 Eesti Keele Instituut). TRÜ ja ES soome-ugri ja eesti keele materjalikogud KKIle. Tallinna Ülikool - Tallinna Pedagoogiline Instituut, 1992 Tallinna Pedagoogikaülikool, 2005 Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus (Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja) Võru Instituut - asutati 1995. Ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis foneetika ja kõnetehnoloogia labor. Arvo Eek, Einar Meister. 14. Keele struktuuri uurimine: foneetika, fonoloogia, morfoloogia, süntaks, sõnamoodustus; olulisemad uurijad ja tööd.
- Tavaliselt vähem formaalne Sotsiolingvistika laiemas mõttes: - Kõneentnograafia, konversatsioonianalüüs (vestluse struktuuri avastamine, vooruvaheldusmehhanism). - Keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) - Kakskeelne ühiskond 9 - Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) Sotsiolingvistika kitsamas mõttes: - kvantitatiivne sotsiolingvistika. Keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 13) Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline tüpoloogia: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel
Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused
Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused
Keele variandid: dialekt, släng, allkeel, idiolekt, sotsiolekt Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. Sotsiolekt ehk sotsiaalne murre, oleneb sotsiaalsest struktuurist. Idiolekt ehk isikukeel, individuaalsed eripärad. Allkeel ehk erinevad keelekujud, näiteks ameti keeled e haldus, poliitika keel. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika- keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kvantitatiivne sotsiolingvistika- keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 90. Psühholingvistika uurimisalad -keel ja meel (nende areng) -kakskeelsus -eksperimentaalne psühholingvistika lapse keele areng 91. Korpus, korpuste liigid Korpus- tekstikogu Korpuste liigid: -kirjaliku keele korpused -suulise keele korpused
- intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem - ,,lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud jne - Tavaliselt vähem formaalne Sotsiolingvistika laiemas mõttes: - Kõneentnograafia, konversatsioonianalüüs (vestluse struktuuri avastamine, vooruvaheldusmehhanism). - Keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) - Kakskeelne ühiskond - Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) Sotsiolingvistika kitsamas mõttes: - kvantitatiivne sotsiolingvistika. Keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. 13) Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogiline ja sõnajärje tüpoloogia) Morfoloogiline tüpoloogia: Isoleeriv ei ole seotud morfeeme. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad. Nt vietnami ja hiina keel. Aglutineeriv tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel, kasutatakse rohkesti seotud morfeeme, mis tavaliselt liituvad muutumatu sõnatüvega. Türgi keel
muutunud ühiskondlikes oludes ning sellal tõusis probleem, kuidas ja milliste materjalide alusel keelt õpetada. · 18. jaanuaril 1989 võeti vastu keeleseadus · Tartu Ülikool kui Tallinna Pedagoogiline Instituut (ehk siis TLÜ praegu) said ülesandeks tõhustada vene koolide jaoks eesti keele õpetajate ettevalmistust. · 1. apr 1989 loodi TÜs praktilise eesti keele kateeder, esimeseks juhatajaks sai praegune HTMi keelepoliitika nõunik Jüri Valge. Esimesed 25 üliõpilast alustasid oma õpinguid praktilise eesti keele erialal 1989. aasta sügisel, esimene lõpetaja sai diplomi 1994. a suvel. · Praeguseks on lõpetajaid (nii statsionaaris kui avatud ülikooli õppevormis, bakalaureuse ja magistrikraadiga) kokku üle 300. · Õppijakeele kirjalike tekstide tekstikorpus on elektrooniline andmekogu, mis sisaldab
tähendused on omavahel süstemaatiliselt seotud (nt inimene seisab ja kell seisab). Polüsünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub väga palju morfoloogilisi elemente (üks lause võib koosneda ainult ühest sõnast, mis on tavaliselt väga pikk). Pragmaatika: on keeleteaduse haru, mis võtab keelelise käitumise ja tähenduse uurimisel arvesse ka mittekeelelist konteksti. Praktiline sotsiolingvistika: tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika, keelepoliitika küsimustega. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Prefiks: tüve ette liituv morfeem Presupositsioon: eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte Pro-sõnad: sõnad, mida kasutatakse mõne teise sõnaliigi asemel (pronoomen käändsõna e noomeni asemel, proadjektiiv adjektiivi e omadussõna asemel jne). Propositsioon: lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab
Mikrosuunaga tegelevad ainult keeleteadlased, makrosuunaga lisaks psühholoogid, sotsioloogid jt. 1) Mikrosuund ehk variatsiooniuuringud: kõik keele struktuurilised osad varieeruvad. Tähelepanu pööratakse ruumile ja ajale. Kvalitatiivne meetod. 2) Makrosuund ehk keelesotsioloogia: keel on vahend ühiskonna uurimiseks. Uuritakse keelekontakte eri ühiskondade vahel. Pol. ja maj. probleemid: mitmekeelsuse mõju majanduse arengule, valitsuse rakendatav keelepoliitika. Keele olemus ei tule nii hästi välja. 3) Interaktiivne keeleanalüüs ehk vestlussituatsioonid: suhtluses toimuv on esikohal. Vaadatakse, miks vestluse struktuur toimib ühtselt. 8. SOTSIOLINGVISTIKA INTERDISTSIPLINAARSUS. Seotud psühholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, statistika, geograafiaga. 9. SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik
* Empiirilisus kvantitatiivne (küsitlused, statistika jms) mitte kvalitatiivne (arutlev) * Sotsiolingvistika tegevusalad: o kõneetnograafia ja vestluse struktuur kattub pragmaatikaga, tegeledakse argikeelega, kogutakse materjali lindistamise teel o keele varieerumine (stiil, sugu, sotsiaalne kuuluvus jms) o kakskeelsus, kakskeelne ühiskond o praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) * Variatiivsus o igast keelest on palju variante igal keele tasemel (hääldus, süntaks) o geograafiline murre e dialekt + Eesti murdealad: # Põhja-Eesti: Saarte (õ à ö), Lääne, Kesk, Ida (o à õ) # Lõuna-Eesti: Mulgi, Tartu, Võru (s.h Setu) # Ranniku (3 väldet à 2 väldet) + ka suuresti globaliseerunud ühiskonnas on murded (identiteedi küsimus) o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass)
Kaks aastat hiljem võeti vastu "Avalikkude keskkoolide seadus". 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi õppida, selle võimaluse osaliseks vaid ca 60%. Keskkool oli maksuline. 1936. aastal muutus keskkoolide keelepoliitika: esimese võõrkeelena legaliseeritakse saksa keele asemel inglise keel. ·Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- Ülikooli struktuuri kuulusid siis usu-, arsti-, õigus-, filosoofia-, matemaatika ja loodus-, põllumajandus- ja loomaarstiteaduskond. 1928. aastal avati uue haruna Kehakasvatuse Instituut, 1938. aastal majandusteaduskond ning Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Aastail 19191939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 üliõpilast, kellest umbes veerand olid naised
liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. 93. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs 94. Psühholingvistika uurimisalad: 1)keel ja meel, nende areng (lapsekeel) 2)eksperimentaalne psühholingvistika 3)lapse keeleline areng 4)kakskeelsus 95. Korpus, korpuste liigid
murre (õpi kaart vt moodle) põhjamurre, lõunamurre üldiselt jagunev, kaua aega mõlemal erialdi kirjakeel sotsiolingvistika uurib empiiriliselt keele kasutust ühiskonnas (variatiivsus, geo, sots, situatsiooniline, stiil, formaalsus) laias mõttes sotsiolingvistika: -kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs -keele varieerumine -kakskeelne ühiskond praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jm) meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel kitsas mõttes sotsling. - Labov jt - keele varieerumise täppisanalüüs (e. kvantitatiivne sotsiolingvistika) Leele Keevallik - Oma keel 2001/2 Psühholingvistika .-keel ja meel, nende areng (lapsekee) -eksperimentaalne psühholingvistika -lapse keeleline areng -kakskeelsus Teise keele omandamine : täiskasvanud keeleõppija vs laps -neuroloogiline erinevus -oskab lugeda kirjutada
eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Sotsilingvistika uurib keelt eri vanuse soo ja sotsiaalsetes rühmades, keele seos psühholoogiaga Kvantitatiivne: (küsitlused, statistika) Praktiline: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika 90. Psühholingvistika uurimisalad Psühholingvistika on keeleteaduse ja psühholoogia piiriteadus, mis tegeleb keele omandamise, mõistmise ja kasutamise psühholoogiliste protsesside uurimisega. 91. Korpus, korpuste liigid Korpuslingvistika on keeleteaduse suund, mis tegeleb loomuliku keele tekstikogude (korpuste) koostamise ja töötlemisega. 92. Introspektsioon keeleteaduse meetodina introspektsioon on igapäevane nähtus, mis toimib kogu aeg kui inimene suhtleb või nt. mõtleb keele abil
o Situatsiooniline (stiil, formaalsus) o Keele variante: dialekt ehk murre, släng, sotsiolekt, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt · Laias mõttes sotsiolingvistika o Kõneetnograafia ja konversatsioonianalüüs (vestluse struktuur uurimine) o Keele varieerumine (stiil, sugu ja sotsiaalne kuuluvus jms) o Kakskeelne ühiskonrd · Praktiline sotsiolingvistika (keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsimused keelega seotud teemadel. hõlmab hariduspoliitikat näiteks. Sellel suunal on peamine meetod küsitlus uuring. · Kitsas mõttes sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika: keeleüksuse varieerumise täppisanalüüs. (Labov uuring häälikutest. Ta otsustas, et New Yorgi erinevate sotsiaalsete klasside keel varieerub ja seda on kõige lihtsam uurida häälikute muutumiste kaupa
Variatiivsus geograafiline sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) situatsiooniline (stiil, formaalsuse aste) Keele variante: dialekt ehk murre, sotsiolekt (teatud sotsiaalseststruktuurist lähtuv variant õppejõud/vanem), släng, allkeel (kirjakeel, ühiskeel, argikeel jne), idiolekt (isikukeel) Laias tähenduses sotsiolingvistika: ühiskondlikud protsessid keele varieerumine mitmekeelne ühiskond Praktiline sotsiolingvistika: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika jmt. Meetodiks enamasti sotsiloogilised küsitlused keelega seotud teemadel (nt rahvaloendus) Kitsas tähenduses sotsiolingvistika (Labov jt) ehk kvantitatiivne sotsiolingvistika : keeleüksuse varieerumise kvantitatiivne / statistiline analüüs Kitsas tähenduses sotsiolingvistika - keeleliste variaablite detailne empiiriline uurimine, nt indlise keeles: fourth floor (r hääldamine või mittehääldamine) - eesti keeles näiteks nud/nd Keele varieerumine
üldiseloomustus. Amet ja inspektsioon kui valitsusasutus ministeeriumi valitsemisalas (Vabariigi Valitsuse seadus) Ministeerium on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja VV poolt seaduse alusel antud ülesandeid. Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. 1) Haridus- ja Teadusministeerium: Riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv. 2) Justiitsministeerium: Õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja
ehkki teiste liikmesriikide kodanike suhtes see ei ole lubatud. Erandid töötajate vabale liikumisele • avaliku teenistuse erand – määratletud Euroopa Liidu Kohtu, mitte liikmesriikide poolt. Kohus otsustas, et avaliku teenistuse erandit saab kasutada spetsiaalset lojaalsussuhet riigiga. Riigi üldiste huvide kaitse. • Avalik kord, avalik julgeolek ja rahvatervis • Objektiivne õigustus nt keelepoliitika, maksusüsteemi terviklikkus, jne. Direktiiv 2004/38 Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigus liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil Direktiiviga sätestatakse: a) tingimused, mis reguleerivad liikmesriikide territooriumil vaba liikumise ja elamise õiguse kasutamist liidu kodanike ja nende pereliikmete poolt; b) liidu kodanikele ja nende pereliikmetele alalise elamisõigus liikmesriikide territooriumil;
1960 aastal lõi Barthes koos Todorovi, Genette'i ja Kristevaga ajakirja "Tel Quel,, eesmärgiks oli Barthes'i poliitilise semioloogia projekti semiotiseerimine TQ ülesanded: 1) üldise märgisüsteemide teooria loomine 2) semioot. süsteemide formaliseerimine kommunikatsiooni vaatepunktist lähtuvalt, st püütakse kommunikatsioonis eristada tähenduse loomise tsoone 3) politiseerida kiri (siin diskursus). Igasugune poliitika osutub põhimõtteliselt keelepoliitika sünnitiseks. Paraku ajakiri hääbus (80ndatel) ja seda eelkõige võimetusest luua globaalset märgisüsteemi teooriat. Poststrukturalismi periood algab 70-ndatel. Uurib kuidas struktuur tekib. Ei uuri kindla tähendusega staatilist märki, vaid teda huvitab tähenduse tekkimise dünaamiline protsess. Tähendustamine tähendabki tähenduse kujunemise protsessi. Kasutab kahte Kristeva mõistet selles protsessis: a) fenotekst -- loomingu lõppresultaat
annaabi.ee 
