proletariaat madala sissetulekuga sotsiaalne klass sotsiaaldemokraatia ideoloogia, mis pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat kommunism täiuslik sotsiaalse võrdsuse ja õigluse ühiskond sotsialism - vaadete süsteem, mis propageerib poliitika ja majanduse vallas ranget riiklikku regulatsiooni eesmärgiga ühiskondlikku rikkust võrdsemalt jaotada anarhism Ideoloogia, mille põhiselt peab olema võimuvaba ühiskond Internatsionalism - ideoloogia, mis peab tähtsaks rahvusvahelist (rahvaste vahelist) tegevust
· Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon) · sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid) · kosmopoliitne rahvus · ülemaailme demokraatia · kasutatakse võimalust, et anda tööd (lumekoristus, töötud tööle) Kolmas tee ja sotsiaalliberalism:
- Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1
suhtumine Klassikaline Rohkem turgu, vähem Uus segamajandus (MTÜ-d, majandusse segamajandus riiki avalike teenuste ostmine erasektorilt suhtumine riiki Riik domineerib Minimaalriik Uus aktiivse kodaniku- kodanikuühiskonna üle osalusega demokraatlik riik suhtumine Internatsionalism Konservatiivne Kosmopoliitne rahvuslus rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens
13.1900-1913 a.sõjalised konfliktid: Esimene Maroko kriis1905-1906.Teine Maroko kriis 1911.Balkani sõjad. 1908 Austria-Ungari annekteeris B-H. Esimene Balkani sõda1912- 1913.Teine Balkani sõda 1913. 16.Koloonia-asumaa,mis on mingist riigist pol. ja maj.sõltuv territoorium,mis pole selle riigi osa. Annektsioon-võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne liigendamine oma riigi kylge(okupatsioon) Internatsionalism-ideoloogia mis peab tähtsaks rahvusvahelist tegevust Oligarhia-valistemisvorm kus võim on koondunud väikeste inimeste rühma kätte(vene) Monopol-valitsev riik,millel puudub konkurent. Imperalism-suurriikide poliitika,mille käigus toimus oma majandusliku mõju laiendamine maailmas ja vallutused koloniaalimpeeriumite loomiseks. Sufrazetid-naistele valimisõiguse andmise pooldajad. Inglise-Buuri sõda Suurbritannia koloniaalsõda buuri vabariikide Transvaali ja Oranje vastu 1899-1902.
See on ainulaadne riikide ühendus, kus liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele nad on delegeerinud demokraatliku otsustamisõiguse mõnedes ühise huvi valdkondades.Euroopa Liit on paljude riikide ja kultuuride kooslus. Sellega liitumisel on meie identiteedile ja riiklusele mitmelaadne tähendus. Eesti riiklik suveräänsus kindlasti väheneb. Multikultuurilisus on aga ühendatav rahvuse ja rahvusliku identiteediga. Euroopa multikultuursus pole sama, mis nõukogude internatsionalism". Demokraatlik dialoog ja Euroopa-identiteet on hästi ühendatav Eesti kultuuri kaitsmise ja arendamisega. Euroopa Liit sai alguse 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisega, mis loodi eelkõige rahu tagamise eesmärgil. Algul kuulusid ESTÜsse Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik ja Itaalia. Need kuus riiki otsustasid teha koostööd söe ja terase tootmise vallas. See muutis need riigid
keskele". Liberalism: Paremliberalism ; Sotsiaalliberalism Uuskonservatism (neokonservatism) Kristlik demokraatia(moderaatsem ja sotsiaalsem, korporatiivsed) Vahevormid: põhjamaade tsentrism, Briti toorid J.Cameroni juhtimisel. Konservatiivne uuskommunitaarlus(Teepartei USA's, riigivastasus, teaduslik maailmanägemus) Sotsiaaldemokraatia (töölispartei, kollektivism, segamajandus, egalitarism, madal keskkonnateadvus, internatsionalism). Uus sotsiaaldemokraatia (demokraatlikum, kosmpoliitsed) Sotsiaalökoloogiline suund(keskkonnakaitse, inimkeskne, loomade õigsed); Süvaökoloogiline(looduskeskne, ökokaitse, radikaalne holism, loomade heaolu) (16-09-2013; 5.loeng) Kodanikuühiskond - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud ja kus inimesed oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär
1941 küüditamine (22. juuni) sõjavangid, SS-leegion 20. Eesti SS-diviis, sundmobilisatsioon MÕISTED__________________________________________________________________ Umsiedlung- baltisakslaste ümberasumine Talvesõda (1939-1940) Quisling- kollaborant, reeturlik koostöö tegija vaenlasega Interreegnum- võimuvaakum SARK- Siseasjaderahvakomissariaat SARK=NKVD Kodanlik natsionalism- rahvuslikkuse rõhutamine, vastandiks internatsionalism Sofhoos- riiklik majand Kolhoos- kooperatiivne majand Nomenklatuur- ametikoht, mille saamiseks pidi olema partei liige Forseerima- kiirendama Komistoorium- kiriku nõukogu
- Klassikalisd vs suunatud - Edukuse tingimused - Positiivsed vahendid Majandusabi - Negatiivne vs positiivn Sõjalised vahendid Humanitaarinterversioon: - Julgeolekunõukogu loaga – harta 7ptk - Julgeolekunõukogu loata – moraalsus, tavaõigus - Ettekääne - Põhjendatus - Positiivsed Inimõigused riikide praktikas USA - Exceptionalism - Isolatsioon vs osavõtt - Pragmaatiline internatsionalism Holland - Üks aktiivsemaid ja läbipaistvamaid UK, Jaapan, Eesti Helsingi lepped 1.8.1975 - alustati 1972, idee 1955 Nõukogude liidult Neli ’korvi’ - Euroopa ja Vahemere piirkonna julgeolekuga setud küsimused - Koostöö majanduse, teaduse, tehnoloogia ja keskkonna alal - Koostöö humanitaar- ja muudel aladel - Jätkukonverents Kümme printsiipi - Suveräänsusest - Jõu kasutamisest hoidumisest
· Repressioon- Surveavaldus, mahasurumine · NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei · SPD- Sotsiaaldemokraatlik Partei · CDU- Kristlik-demokraatlik Liit · Land- Liidumaa · Volk- Ühise keele, kultuuri ja verega (!) inimkogum · Radikaalid- Põhjalikke ümberkorraldusi pooldavad inimesed · Mobiliseerima- Relvajõude ja majandust sõjaolukorda viima · Identiteet- Teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes · Internatsionalism- Rahvaste võrdsuse ja koostöö pooldamine · Messianism- Usk messia tulekusse; oma ideede parimaks pidamine ja teistele pealesurumine
Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik
tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk), ,,totalitaarne" sõnast totaliter (täielikult). Näeme, et nende kahe termini keeleline tähendus on peaaegu sama, kuid siiski on kahel reziimil olulisi erinevusi. Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime.
Praktikas õigustuste otsimine NLKP jt võimu hoidmiseks. Lenin, Stalin, Mao. Tänapäeva Hiina, Kuuba, Põhja-Korea Klassikaline sotsiaaldemokraatia ® Riigi keskne osa ühiskonnaelus ® Kollektivism, korporatiivsus ® Keynesism, nõudluse juhtimine ® Segamajandus, üldine tööhõive ® Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik ® Traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus ® Madal keskkonnateadvus (tööstus) ® Internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ® Uus demokraatlik riik, pluralism ® Aktiivne kodanikeühiskond ja -tunne ® Demokraatlik perekond (lähisuhted) ® Uus segamajandus ® Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus ® Positiivne hoolekanne ® Sotsiaalse investeeringu riik ® Kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv) ® Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism ® Solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega
· usk võrdsusesse,vendlusse ja koostöösse,majandusühisvastutus · suund arenenumaile ühiseluvormidele · Marx:vägivald · Bernsteind:evolutsioon Voolud: 1)kommunism(klassivõitlus,proletariiadi diktatuur,kommunistlik unistuste ühiskond) 2)Sotsiaaldemokraatia(riigi keskne osa ühiskonnaelus,kollektivism,korporatiivsus,keynesism,segamajandus,madal tööstustase,internatsionalism) 3)Uus sotsiaaldemokraatia ehk Kolmas tee (pluralism,aktiivne kodanikeühiskond,kosmopoliitsus,uus segamajandus,võrdsus kui osalus,demokraatlik perekond) 1 Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole. Konservatismi tunnused: · elulähedane,praktiline vaatenurk,oragaaniliselt terviklik ühiskond · paremate võim ja eliidi vastutus · skepsis suurte muudatuste vastu · usk riiki kui loomulikku elukeskkonda
Usuti, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb 1 otsustava lahinguga I MAAILMASÕDA ( 28. juuli 1914 11. nov 1918) Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, sestap ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule Sõja pidid ära hoidma kapitalistid, sest see oleks hävitanud globaliseerunud majanduse ning põhja lasknud senised majandussuhted Usuti, et sõda hoiab ära töötajate solidaarsus ehk internatsionalism, mis ei luba riikidel nii lihtsalt sõda alustada Sõja põhjused: o 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid PM ja IM, teisel pool SM o Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja (MS) võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt o Sõda romantiseeriti 20. saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, seda
• Rahvuslus ehk natsionalism- ideoloogia mis keskendub rahvusele. Kuidas rahvust säilitada?- see läbi, et tuleb luua oma institutsioonid ja säilitada/arendada ainulaadsust, seda saab arendada endasse suletuses ja eraldatuses ( Põhja-Korea, Jaapan) • Rahvuluse äärmulikud vormid, mida propageerisid fašistlikud liikumised, pidasid rahvust identiteedi tähtsaimaks osaks, ja seostasid rassiga. • Rahvusluse vastand on internatsionalism ehk kosmopolitism, kus riikide ülene maailmakodaniku idee. • Kogukond käib rahvusluse alla, territorjaalselt määratletud inimeste kooslus, neid ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. • Hõim on kogukonnast väikseim etniline üksus, mille liikmeid ühendab keel, kultuur, päritolu( Eestlaste vabadusvõitluste ajal kuulusid eestlaste hulka saarlased, ungarlased, kes olid hõimud)
vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus, Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus, võrdsus kui osalus-> kõigile tegevus, positiivne hoolekanne, sotsiaalse investeeringu riik, kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv), ülemaailmne demokraatia. 52. Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole. Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond (funktsionalism),
Praegu kalduvad tsentrist paremale. Liberaalsed erakonnad kuuluvad Liberaalsesse Internatsionaali (asut 1947), nagu ka Eesti Reformierakond. 21 Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad tekkisid 19. saj II poolel, esimesena Saksamaal. Oldi opositsioonis kehtiva ühiskonnakorraga ja asuti kaitsma töötajate huve, nt neile valimisõiguse andmine. Senine internatsionalism kadus pärast I maailmasõda. Lõhenemisel tekkinud kommunistlike parteide suhted sotsiaaldemokraatidega olid väga vaenulikud. Põhitähelepanu läks 1920-30. aastatel tööliste sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Eriti pärast II maailmasõda hakkasid vasakerakonnad toetama liberaalseid institutsioone ja demokraatlikke vabadusi ning segamajandust. Kuna töölisklassi kuulujate arv on kahanenud, on nende valijaskond laienenud teenistujate arvelt.
tsentriparteideks, kuna maarahva ja põllumajanduse osakaal vähenes pidevalt. Praegu kalduvad tsentrist paremale. Liberaalsed erakonnad kuuluvad Liberaalsesse Internatsionaali (asut 1947), nagu ka Eesti Reformierakond ja Keskerakond. Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad tekkisid 19. saj II poolel, esimesena Saksamaal. Oldi opositsioonis kehtiva ühiskonnakorraga ja asuti kaitsma töötajate huve, nt neile valimisõiguse andmine. Senine internatsionalism kadus pärast I maailmasõda. Lõhenemisel tekkinud kommunistlike parteide suhted sotsiaaldemokraatidega olid väga vaenulikud. Põhitähelepanu läks 1920-30. aastatel tööliste sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Eriti pärast II maailmasõda hakkasid vasakerakonnad toetama liberaalseid institutsioone ja demokraatlikke vabadusi ning segamajandust. Kuna töölisklassi kuulujate arv on kahanenud, on nende valijaskond laienenud teenistujate arvelt.
Pirimkul Kadõrovi (1928) romaani ,,Kolm juurt" teemaks on üliõpilasnooruse kasvatamine. Romaanis ,,Mustad silmad" (1966) uurib ta kolhoosikislaki elu. Noor kangelane leiab oma koha elus ja ennastunustavas töös. Sama teema kohta on ka Adil Jakubovi (1926) romaan ,,Raske on olla mees" (1965). Huvitav on Rahmat Faizi romaan ,,Tema suurus inimene" (1969). See on sepp Samahmudovi ja tema naise lugu, kes võtavad Isamaasõja aastail enda juurde kasvatada 15-aastase vallaslapse. Internatsionalism. Proletaarlaste internatsionalismi kujutatakse Ibrahim Rahimi romaanis ,,Rahutu linn" (1971; kuidas ühiselt saadakse üle 1966. aasta maavärima mõjudest. Paralleelne maavärinale liinile on Leningradi kunstnik Akramhani ja usbekitar Malohathoni armastuslugu). Abdulla Kahhar (1907-1968) Sündis Kokandis sepa perekonnas. Õppis pedagoogilises instituudis, aspirandina keele ja kirjanduse uurimise instituudis
annaabi.ee 
