Revolutsioon kvalitatiivne muutus kultuuris ja ühiskondlikus elus, eeskätt poliitikas; plahvatuslik üleminek ühelt kvaliteedilt teisele Kontrrevolutsioon revolutsioonile vastanduv ühiskondlik protsess, mis kujuneb reaktsioonina revolutsioonile või revolutsioonilisele liikumisele ning on suunatud ohustatud või kukutatud ühiskonna- ja riigikorra taastamisele või säilitamisele Konservatism demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb traditsioonilistele väärtustele Liberalism poliitiline filosoofia, mille eesmärkideks on isikuvabaduse, kodanike poliitiliste vabaduste ja inimõiguste konstitutsiooniline kaitsmine Romantism iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism Rahvuslus ehk natsionalism on ideoloogia, maailmavaade ja sotsiaalne liikumine, mis keskendub rahvusele Klassivõitlus ühiskonnas pidevalt aset leidva konflikti kohta kahe või ka enama sotsiaalse klassi vahel Merk...
· Lenin, Stalin, Mao · tänapäeval Hiina, Põhja-Korea, Kuuba · proletariaadi diktatuur · klassivaenlased hävitada Klassikaline sotsiaaldemokraatia: · 1950ndad, 1960ndad · riigi keskne osa ühiskonnaelus · kollektivism, korporatiivsus · Keynesism · segamajandus, üldine tööhõive · kõikehõlmav heaoluühiskond · traditsiooniline moderniseerimine · madal keskkonnateadvus (tehased, kõik tööle) · internatsionalism · patriarhaalsus (mehe võim) Uus sotsiaaldemokraatia/Kolmas tee: · uus demokraatlik riik · aktiivne kodanikuühiskond · demokraatlik perekond · uus segamajandus · võrdsus kui osalus · positiivne hoolekanne (motivatsioon) · sotsiaalse investeeringu riik (haridus, tervishoid) · kosmopoliitne rahvus · ülemaailme demokraatia · kasutatakse võimalust, et anda tööd (lumekoristus, töötud tööle) Kolmas tee ja sotsiaalliberalism:
- Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Kommunism - klassivõitlus - proletariaadi diktatuur - Ajalooliste formatsioonide lõpp, kommunistlik unistusteühiskond Klassikaline sotsiaaldemokraatia - riigi keskne osa ühiskonnaelus - kollektivism, korporatiivsus - keyneism, nõudluse juhtimine - segamajandus, ühine tööhõive - tugev elitarism, kõikehõimav heaoluriik - traditsiooniline moderniseerimine - madal keskkonnateadvus - internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia idee/ kolmas tee- suurendada inimeste võimaluste suhtes ja neid survestatakse neid kasutama - uus demokraatlik riik - aktiivne kodanikuühiskond - demokraatlik perekond - uus segamajandus - võrdsus kui osalus, kõigile tegevus - positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1
suhtumine Klassikaline Rohkem turgu, vähem Uus segamajandus (MTÜ-d, majandusse segamajandus riiki avalike teenuste ostmine erasektorilt suhtumine riiki Riik domineerib Minimaalriik Uus aktiivse kodaniku- kodanikuühiskonna üle osalusega demokraatlik riik suhtumine Internatsionalism Konservatiivne Kosmopoliitne rahvuslus rahvuslusse rahvuslus suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens
1. Milles väljendus progress 20. sajandi alguse Euroopas? Kõikjal oli demokraatia ja seda peeti ka ainuõigeks valitsemise vormiks, Võidutses liberaalne kord ja valgusajastu põhimõtted. Majandus arenes, materiaalne heaolu kasvas, ühiskondlik tootmine, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon- kõik see oli progress, seda käsitleti katkematu ja lõpmatu edasiliikumisena lihtsate asjade juurest, raskete juurde. 2. Kas võib rääkida progressist 20. sajandi alguse Aasias ja Aafrikas? Võib küll, arenes majandus, ehitati raudteid ja sadamaid, riigid võtsid osa maailmakaubandusest. Progress toimus ka nii, et paljudes riikides, eelkõige Hiinas ja Indias rikuti endised ühiskonnasüsteemid ja mindi üle euroopalikule eluviisile. See küll tõi kaasa palju probleeme, aga progress on muutused ja areng. Hiinas kuulutati välja ka Vabariik ja Türgi lagunes koost. Aafrikas progress oli peaaegu olematu, arenesid küll majanduslik ja kaubanduslik pool, a...
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................... 1 ................................................................................................................................................................. 1 1.Euroopa Liit........................................................................................................................................... 2 2.Eesti keel ja kultuur Euroopa Liidus...................................................................................................... 3 3.Eestlased Euroopa institutsioonides..................................................................................................... 4 4.Eesti eesmärgid Euroopa Liidus........................................................................................................... 5 5. Eurioopa liidu plussid ja mi...
Poliitika ja valitsemise alused (02-09-2013; 1.loeng) Poliitika: Võimu näod: otsustamisena(ähvardus, kasu,seotustunne), teemaseadevõimena, mõttekontrollina. Depolitiseerimine - poliitiliste küsimuste piiritlemine, annab vaid 1 vastusevariandi. Ch. Mauffe: "Poliitika lõppeb seal, kus lõpeb võimalus eriarvamusteks." (2.loeng) Poliitiline sotsialiseerumine - indikaatoriks on kodanikupädevused. Osalemine poliitikas: Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Poliitikas osalejate tüübid: revolutsionäär, parteiaktivist, patrioodid, hääletajad jne. Sisend (hääletamine)--Kujundamine/must kast (kaasamine)--Väljund (avaldamine) Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsi...
1941 küüditamine (22. juuni) sõjavangid, SS-leegion 20. Eesti SS-diviis, sundmobilisatsioon MÕISTED__________________________________________________________________ Umsiedlung- baltisakslaste ümberasumine Talvesõda (1939-1940) Quisling- kollaborant, reeturlik koostöö tegija vaenlasega Interreegnum- võimuvaakum SARK- Siseasjaderahvakomissariaat SARK=NKVD Kodanlik natsionalism- rahvuslikkuse rõhutamine, vastandiks internatsionalism Sofhoos- riiklik majand Kolhoos- kooperatiivne majand Nomenklatuur- ametikoht, mille saamiseks pidi olema partei liige Forseerima- kiirendama Komistoorium- kiriku nõukogu
- Klassikalisd vs suunatud - Edukuse tingimused - Positiivsed vahendid Majandusabi - Negatiivne vs positiivn Sõjalised vahendid Humanitaarinterversioon: - Julgeolekunõukogu loaga – harta 7ptk - Julgeolekunõukogu loata – moraalsus, tavaõigus - Ettekääne - Põhjendatus - Positiivsed Inimõigused riikide praktikas USA - Exceptionalism - Isolatsioon vs osavõtt - Pragmaatiline internatsionalism Holland - Üks aktiivsemaid ja läbipaistvamaid UK, Jaapan, Eesti Helsingi lepped 1.8.1975 - alustati 1972, idee 1955 Nõukogude liidult Neli ’korvi’ - Euroopa ja Vahemere piirkonna julgeolekuga setud küsimused - Koostöö majanduse, teaduse, tehnoloogia ja keskkonna alal - Koostöö humanitaar- ja muudel aladel - Jätkukonverents Kümme printsiipi - Suveräänsusest - Jõu kasutamisest hoidumisest
Lagedi Põhikool Adolf Hitler ja natsism Saksamaal 1933-1939 Koostaja: Mariin Virolainen Juhendaja: Sirje Piho Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus Adolf Hitler sündis 20.aprillil 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus alamkeskklassi perekonnas. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Adolf Hitler oli väga osav massidega suhtleja ning karismaatiline kõnemees, keda peetakse üheks silmapaistvamaks riigijuhi...
Klassikaline sotsiaaldemokraatia reformid Riigi keskne osa ühiskonnaelus Kollektivism, korporatiivsus Keynesism, nõudluse juhtimine Segamajandus, üldine tööhõive Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik Traditsooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus Madal keskkonnateadvus Internatsionalism Alus heaoluriigile Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ei looda riigile, suunata ressursse kodanikeorganisatsioonide kassasse Uus demokraatlik riik, pluralism Aktiivne kodanikeühiskond ja tunne Demokraatlik perekond Uus segamajandus Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus Positiivne hoolekanne Sotsiaalse investeeringu riik
tegutsemisel pigem takistuseks kui abiks. · Antiparlamentarism Fasism eitab seda, et üleüldise valimisõiguse põhjal valitud parlamendid suudavad esindada rahva tõelist tahet. Parteid ja rahvagrupid killustavad rahva ühtsust. Seadusandlik kogu olgu nõuandev, kus domineerigu valitsev partei. Adolf Hitler nimetas demokraatiat mürgiks, mis lahustab rahvusliku organismi. · Antimarksism Marksismi internatsionalism ja õpetus klassivõitlusest on vastuvõetamatud fasismi rahvusliku ühtsuse seisukohtadele . AUTORITARISM ja TOTALITARISM Sõna ,,autoritaarne" tuleneb ladinakeelsest sõnast auctoritas (täielik võim, käsk), ,,totalitaarne" sõnast totaliter (täielikult). Näeme, et nende kahe termini keeleline tähendus on peaaegu sama, kuid siiski on kahel reziimil olulisi erinevusi. Tänapäeval võime üldjoontes eristada totalitaarseid, autoritaarseid, demokraatlikke ja üleminekureziime.
Praktikas õigustuste otsimine NLKP jt võimu hoidmiseks. Lenin, Stalin, Mao. Tänapäeva Hiina, Kuuba, Põhja-Korea Klassikaline sotsiaaldemokraatia ® Riigi keskne osa ühiskonnaelus ® Kollektivism, korporatiivsus ® Keynesism, nõudluse juhtimine ® Segamajandus, üldine tööhõive ® Tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik ® Traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus ® Madal keskkonnateadvus (tööstus) ® Internatsionalism Uus sotsiaaldemokraatia/kolmas tee ® Uus demokraatlik riik, pluralism ® Aktiivne kodanikeühiskond ja -tunne ® Demokraatlik perekond (lähisuhted) ® Uus segamajandus ® Võrdsus kui osalus; kõigile tegevus ® Positiivne hoolekanne ® Sotsiaalse investeeringu riik ® Kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv) ® Ülemaailmne demokraatia Kolmas tee ja sotsiaalliberalism ® Solidaarsuspõhimõtte ühendamine positiivse vabaduse ideega
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
Usuti, et eelseisev sõda Euroopas tuleb kiire ning lõpeb 1 otsustava lahinguga I MAAILMASÕDA ( 28. juuli 1914 11. nov 1918) Üldiselt ei usutud uue suure sõja võimalikkusesse, sestap ei pööratud tähelepanu ka sõda ülistavate mõtteavalduste levikule Sõja pidid ära hoidma kapitalistid, sest see oleks hävitanud globaliseerunud majanduse ning põhja lasknud senised majandussuhted Usuti, et sõda hoiab ära töötajate solidaarsus ehk internatsionalism, mis ei luba riikidel nii lihtsalt sõda alustada Sõja põhjused: o 20. saj alguseks teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel, kus ühel pool seisid PM ja IM, teisel pool SM o Alahinnati ohtu suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja (MS) võimalikkusesse ega pingutanud selle ärahoidmiseks piisavalt o Sõda romantiseeriti 20. saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, seda
• Rahvuslus ehk natsionalism- ideoloogia mis keskendub rahvusele. Kuidas rahvust säilitada?- see läbi, et tuleb luua oma institutsioonid ja säilitada/arendada ainulaadsust, seda saab arendada endasse suletuses ja eraldatuses ( Põhja-Korea, Jaapan) • Rahvuluse äärmulikud vormid, mida propageerisid fašistlikud liikumised, pidasid rahvust identiteedi tähtsaimaks osaks, ja seostasid rassiga. • Rahvusluse vastand on internatsionalism ehk kosmopolitism, kus riikide ülene maailmakodaniku idee. • Kogukond käib rahvusluse alla, territorjaalselt määratletud inimeste kooslus, neid ühendab ajalugu, sugulussidemed, ühesugused väärtused, eluviis. • Hõim on kogukonnast väikseim etniline üksus, mille liikmeid ühendab keel, kultuur, päritolu( Eestlaste vabadusvõitluste ajal kuulusid eestlaste hulka saarlased, ungarlased, kes olid hõimud).
vastu Usk inimeste võrdsusse, vendluse ja koostöö ideaal, majandusühisvastutus Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus, Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus, võrdsus kui osalus-> kõigile tegevus, positiivne hoolekanne, sotsiaalse investeeringu riik, kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv), ülemaailmne demokraatia. 52. Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole. Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond (funktsionalism),
17. Mida arvavad võrdsetest võimalustest ja inimese päritolust liberaalid ja konservatiivid? 18. Millal hakkasid liberaalid mõistma riigi sekkumise vajadust majandusse? 19. Millised põhimõtted iseloomustavad konservatiivide majanduspoliitikat? 20. Milline on liberaalide ja konservatiivide maksupoliitika? 21. Milles avaldub konservatiivide traditsionalism? 22. Milline on konservatiivide suhtumine kirikusse? 23. Kas konservatiivide puhul avaldub natsionalism või internatsionalism? 24. Mida arvavad riigi sekkumisest majandusse liberaalid, sotsialistid ja konservatiivid? 25. Miks tekkis uusparempoolsus? 26. Kes on uusparempoolsuse tuntuimad esindajad? Erakonnad 1. Millal tekkisid esimesed erakonnad? 2. Mis on erakondade eesmärk? 3. Missugused riigiametnikud ei tohi osaleda erakondade töös? 4. Kelle huve on kaitsnud konservatiivsed erakonnad? 5. Millised väärtusi kaitsevad kristlikud demokraadid? 6. Mis on monetarism? 7
tsentriparteideks, kuna maarahva ja põllumajanduse osakaal vähenes pidevalt. Praegu kalduvad tsentrist paremale. Liberaalsed erakonnad kuuluvad Liberaalsesse Internatsionaali (asut 1947), nagu ka Eesti Reformierakond ja Keskerakond. Sotsialistlikud ja sotsiaaldemokraatlikud erakonnad tekkisid 19. saj II poolel, esimesena Saksamaal. Oldi opositsioonis kehtiva ühiskonnakorraga ja asuti kaitsma töötajate huve, nt neile valimisõiguse andmine. Senine internatsionalism kadus pärast I maailmasõda. Lõhenemisel tekkinud kommunistlike parteide suhted sotsiaaldemokraatidega olid väga vaenulikud. Põhitähelepanu läks 1920-30. aastatel tööliste sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele. Eriti pärast II maailmasõda hakkasid vasakerakonnad toetama liberaalseid institutsioone ja demokraatlikke vabadusi ning segamajandust. Kuna töölisklassi kuulujate arv on kahanenud, on nende valijaskond laienenud teenistujate arvelt.
Türgi rahvaste kultuur: eksamiküsimused Aserbaidzaani kirjandus Mehdi Hüsseini romaan ,,Apseron" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Iljas Äfandijevi romaan ,,Pajuarõkk" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Anar Rzajevi romaan ,,Viiekorruselise maja kuues korrus" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast), lühiromaan ,,Dante juubel" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Maksud Ibrahimbekovi lühiromaan ,,Õnneliku lõpuga lugu" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Räsul Rza luuletuste eestikeelne tõlkevalimik. Sellest ,,Värvide tsükkel" (Valida üks värv, kirjeldada...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
