TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8
OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioonoodi 1960. aastal Bagdadis. OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Liikmesriigid: Alzeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Ecuador, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela. NAFTA: Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon (ka Põhja- Ameerika Vabakaubandusleping, ingl North American Free Trade Agreement, NAFTA) on Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Mehhiko vahel 1. jaanuaril 1994. aastal sõlmitud vabakaubandusleping. ÜRO: Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953
tarbitud energiast, 1950a 50%. 1960 2000 a kasvas tootmine 3,5x (1 mld t3,5 mld t) Viimase 110 a-ga kasvanud 200x 1/3 naftast saadakse selfialadelt Nafta tootmine Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jt) Naftavarud maailmas % 30 Saudi Araabia 25 Iraak Araabia ÜE 20 Kuveit 15 Iraan Venezuela 10 Venemaa 5 USA 0 Liibüa 1 ülejäänud maailm Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest Lähis-Ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt
Organisatsioon Ajalugu · Loodi Bagdadi konverentsi ajal 10.-14. septembril 1960 Iraani, Iraagi, Kuveidi, Saudi-Araabia ja Venezuela poolt. · 1960-1965 peastaap Genevas, Svetsis. · Alates 1.sept 1965 peastaap Viinis, Austrias. · Ühenduse peasekretär Abdalla Salem El-Badri Liikmesriigid · Alzeeria · Angola · Araabia Ühendemiraadid · Eucador · Indoneesia · Iraak · Iraan · Katar · Kuveit · Liibüa · Nigeeria · Saudi-Araabia · Venezuela Tegevus OPEC-i liikmesriigid kooskõlastavad nafta toodangu poliitikat, et: *aidata stabiliseerida naftaturgu *aidata naftatootjatel saavutada korraliku hinnakasu nende investeerimistest. *kindlustada tarbijatele stabiilset nafta varude kättesaamist Eksport Päevane eksport OPEC liikmesriikidel: · Venezuela-9% · Araabia Ühendemiraadid-9% · Saudi-Araabia-32%
3. Armeenia Jerevan 4. Aserbaidzaan Bakuu 5. Bahrein Manama 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan Thimphu 8. Brunei Bandar Seri Begawan 9. Filipiinid Manila 10. Gruusia Thbilisi 11. Hiina Peking 12. Ida-Timor Dili 13. Iisrael Jeruusalemm 14. India New Delhi 15. Indoneesia Jakarta 16. Iraak Bagdad 17. Iraan Teheran 18. Jaapan Tokyo 19. Jeemen Sana 20. Jordaania Amman 21. Kambodza Phnom Penh 22. Kasahstan Astana 23. Katar Doha 24. Kuveit Kuveit 25. Kõrgõzstan (Kirgiisi) Biskek 26. Küpros Nikosia 27. Laos Vientiane 28. Liibanon Beirut 29. Lõuna-Korea Soul 30. Malaisia Kuala Lumpur 31. Maldiivid Male 32. Mongoolia Ulaanbaatar 33. Myanmar (Birma) Yangôn 34. Nepal Katmandu 35. Omaan Maskat 36. Pakistan Islamabad 37. Põhja-Korea Phongjang 38. Saudi Araabia Er-Rijad 39. Singapur Singapur 40. Sri Lanka Colombo 41. Süüria Damaskus 42. Tadzikistan Dusanbe 43. Tai Bangkok 44
Kas kolmas maailm on vaeste riikide maailm? Sageli peetakse kolmandat maailma kui vaeste maade rühma, kuid tegelikult ei ole see alati tõsi. Suur osa arengumaid on tõesti vaesuses, kuid on ka rikkaid kolmanda maailma riike. Rikas kolmanda maailma riik on näiteks Kuveit, mis asub Araabia poolsaarel Pärsia lahe looderannikul. Tänu nende nafta tootmisele on Kuveit täitsa võrreldav isegi USA-ga ja Lääne Euroopa maadega. On ka arenenud riike, mida saab võrrelda paljude arengumaades toimuva vaesusega. .................................................................... ......................... Mõistega ’’kolmas maailm’’ on olnud ka teisi probleeme. Näiteks ei suudetud kokku leppida, kas kommunistlik Hiina kuulub kolmanda maailma hulka või mitte
NAFTA Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Jessica Jakobson Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25) värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani (enamasti pruuinikas) TEKE Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud o...
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemiraadid, Aserdaidzaan,Turkmenistan ja Oman Vähim arenenud maad: Mauritaania, Sudaan, Eritrea, Djibouti, Somaalia, Jordaania, Jeemen,Usbekistan, Afganistan, Tadzikistan Loodusolud, loodusvarad
(tõsi sellest on ainult PõhjaAmeerika) NAFTA sätted vaba liikumise kohta on väga piiratud võrreldes Euroopa Liiduga. Tõsine üldine suurenemine reostumises tänu NAFTAle http://en.wikipedia.org/wiki/File:Flag_of_OPEC.svg Organization of the Petroleum Exporting Countries Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Toornafta hinna reguleerimine maailmaturul Loodi 1960. aastal Bagdadis Alzeeria Angola Araabia Ühendemiraadid Ecuador Iraak Iraan Katar Kuveit Liibüa Nigeeria Saudi Araabia Venezuela http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:OPEC.svg 1014 september 1960 Iraan, Iraak, Kuveit, Saudi Araabia, Venezuela 60ndadloomisaastad 70ndadesiplaanile tõus, 1973kriis 80ndadsuured hinnamuutused kolmas kriis, keskkonna probleemid 90ndadneljas kriis, kliimamuutused Arvestatav majandus ja poliitjõud ¾ maailma naftavarudest ½ maailma naftaekspordist Kriitika barreli kõrge hind, majandus
hüdroenergia), traditsiooniline- fosiilkütused (nafta, maagaas, kivisüsi, turvas), tuumaenergia, alternatiiv- laiemaks kasutamiseks puuduvad veel tehnoloogiad või on need kallid. Nafta- Tähtsaim energia allikas. Viimase 30 aasta jooksul pole ükski teine loodusvara maailmamajandust nii palju mõjutanud. Transport käib läbi tankerite, rongide, veokite torude kaudu. Suurimad tootjad: Saudi Araabia, Venemaa, USA, Iraan, Venezuela, Katar, Hiina, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit. Suure kütteväärtusega. Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas- Tähtsus kasvab. Lihtne toota, ei vaja töötlemist, ökonoomne transportida. Tarbivad peamiselt Põhja riigid. Suurimad tootjad on Venemaa, USA, Kanada. Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata
Passiivmaja – hoone, mis pakub selle elanikele kõrget mugavust väga väikese energiakuluga Alternatiivenergia - seda saab kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata Joonise põhjal maailma energiamajanduse muutuste analüüs Energiaressursside koondtabel ja kaart (5 esimest riiki) OPEC’i tähtsus, liikmesriigid ja eesmärk 1960 – Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi Araabia, (tänapäeval 11 liikmesriiki), et kaitsta nafta hinda maailmaturul. Reguleerib nafta hinda ja määrab tootmismahud. OPEC – naftat eksportivate riikide organisatsioon mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides. (Alzeeria, Angoora, Ecuador, Iraan, Iraan, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi-Araabia, AÜE, Venezuela) Seoseskeemi koostamine nafta hinna ja kaevanduse sulgemise kohta
kütteväärtus, vajab Ameerika, Iraak, odav transport töötlemist, Põhja- Mehhiko, ohtlik, reostab Aafrika, Hiina Kuveit Venemaa, Venemaa, Suur Taastumatu, Pärsia lahe USA, Iraan, kütteväärtus, vähe ümbrus, Kanada, minimaalne kasutusvõimal Põhja- Katar, Norra, Maagaas töötlus, lihtne
töötlemist, ohtlik, Iraan, Iraak, transport Põhja-Aafrika, reostab Mehhiko, Hiina Kuveit Venemaa, USA, Venemaa, Pärsia Suur kütteväärtus, Iraan, Kanada, Taastumatu, vähe lahe ümbrus, minimaalne töötlus, Katar, Norra,
ITAALIA VABARIIK Itaalia vapp Itaalia lipp 1) Itaalia geograafiline asend: Itaalia maailmakaardil Itaalia asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajao lõunaosas, 800 km Vahemerre ulatuval Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Itaaliale kuul...
Sõda kestis kaheksa aastat. Enamus lääneriike toetas Iraaki (sealhulgas USA ja Nõukogude Liit). Sõda lõppes lõpuks tulemusteta. Riikide piirid ei muutunud ja mõlemad riigid kuulutasid ennast võitjaks. Sellega polnud Iraagi sõjakas poliitika veel lõppenud. 1990. Aastate algul vallutasid riigi väed Kuveidi ja kuulutasid selle Iraagi provintsiks. Saddam Hussein õigustas okupatsiooni väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt Iraagile kuulunud. Tegelikult ihaldas Hussein aga hõivata selle maa rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõim Pärsia lahe piirkonnas. Iraagi käitumine kutsus esile proteste kogu maailmas. ÜRO kehtestas sõjaka riigi vastu majanduslikke surveabinõusid. Kaubavahetus Iraagiga peatati. Pärsia lahe piirkonda saabusid USA ja mitme Euroopa ning Araabia riigi väed tagamaks julgeolekut naabermaades. 1991 korraldati ÜRO otsusel operatsioon „Kõrbetorm“
Afganistani-Kabul Araabia Ühendmiraadid-Abu Dhabi Armeenia-Jerevan Aserbaidzani-Bakuu Bahrein Bangladesh-Dhaka Bhutan-Thimbuh Birma-Yangon Brunei Filipiinid-Manila Gruusia-Thbilisi Hiina-Pekin Ida-Timor--Dili Iisrael-Ferusalemm India-New Delhi Indoneesia-Jakarta Iraak-Bagdad Iraan-Teheran Jaapan-Tokyo Jeemen-Sana Jordaania-Amman Kamboza-Phnom Penh Kasahstan-Astana Katar-Doha Kuveit--Al-Kuwayt Körgõzstan-Biskek Küpros-Nikosia Laos-Viangchan Liibanon-Beirut Lõuna-Korea--Sõul Malaisia-Kuala Lumpur Maldiivid-Male Mongoolia-Ulaanbaatar Nepal-Katmandu Omaan-Masqat Pakistan-Islamabad Põhja-Korea--Pyongyang Saudi Araabia--Ar-Riyad Sri Lanka-Colombo Süüria-Damaskus Tadzikistan-Dusanbe Tai-Bangkok Türgi-Ankara Türkmenistan-Asgabat Usbekistan-Taskent Venemaa-Moskva Vietnam-Hanoi
Aasia poliitiline kaart 1. Afganistan Kabul 2. Araabia Ühendemiraadid 3. Armeenia 4. Aserbaidzaan 5. Bahrein 6. Bangladesh Dhaka 7. Bhutan 8. Brunei 9. Filipiinid 10.Gruusia 11.Hiina Peking 12.Ida-Timor 13.Iisrael Jeruusalemm 14.India New Delhi 15.Indoneesia Jakarta 16.Iraak Bagdad 17.Iraan Teheran 18.Jaapan Tokyo 19.Jeemen 20.Jordaania 21.Kambodza 22.Kasahstan 23.Katar 24.Kuveit 25.Kõrgõzstan (Kirgiisi) 26.Küpros 27.Laos 28.Liibanon 29.Lõuna-Korea 30.Malaisia 31.Maldiivid 32.Mongoolia Ulaanbaatar 33.Myanmar (Birma) 34.Nepal 35.Omaan 36.Pakistan Islamabad 37.Põhja-Korea 38.Saudi Araabia Er-Rijad 39.Singapur 40.Sri Lanka 41.Süüria 42.Tai Bangkok 43.Taiwan Taibei 44.Türkmenistan (Turkmeenia) Asgabat 45.Türgi Ankara 46.Usbekistan Taskent 47.Vietnam
vabakaubandus liit ÜRO- e ülemaailmne rahu, julgeoleku org., eesti alates 1991 NATO- north atlantic thesty org- e põhja atlandi lepingu org, 24 liikmesriiki(eesti 2003), sõjalispoliitiline org IMF- e rahvusvaheline valuuta fond, eesmärk aidata raskustesse sattunud liikmesriike, ära hoida liigjärsk valuuta kursside muutumine OPEC- org of petrool exparting countr- e naftat eksportivate riikide ühendus, 11 liikmesriiki ( naftariigid: Kuveit, Iraak,saudi-araabia, iraan, Venezuela, nigeeria, Alzeeria, liibüa, aüe
orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal Nafta kasutus · Nafta on üks olulisemaid maavarasid · Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena · Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad · Nafta mahumõõtühik on barrel · Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Suurimad naftatootjad · Saudi Araabia · Kuveit (OPEC) · Venemaa · Nigeeria (OPEC) · Ameerika Ühendriigid · Suurbritannia · Iraan · Iraak · Mehhiko · Araabia Ühendemiraadid · Hiina · Norra · Kanada · Venezuela Kasutatud interneti lehekülg: · http://et.wikipedia.org/wiki/Nafta Lõpp Tänan tähelepanu eest!
Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria. APEC - Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö Eesmärk: Majanduslik ja kaubandusalane koostöö Liikmesriigid: Vaikse ookeani äärsed riigid. ASEAN - Kagu-Aasia Rahvaste Assotsiatsioon Eesmärk: Majanduslik, kultuuriline ja sotsiaalne koostöö. ALADI - Ladina-Ameerika Integratsiooni Assotsiatsioon Eesmärk: Luua ühisturg soodustamaks majanduse ja poliitika arengut. Liikmesriigid: 13 Ladina-Ameerika riiki
Saudi Araabia Üldandmed: Pindala 2 260 682 km² Pealinn Ar-Riyāḑ(elanike arv..) Rahvaarv 27 137 000 (2010) Keel Araabia Rahaühik Saudi Araabia riaal (SAR) Riigikord absoluutne monarhia Geograafiline asend: Saudi Araabia asub Lõuna – Aasias Lähis – Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Maismaapiiri pikkus on 4431 km, merepiiri on 2640 km. Oma asendilt asub Saudi Araabia strateegiliselt väga tähtsas kohas Pärsia lahe ja Punase mere ääres, kus liigub enamus maailma toornaftast. Saudi Araabia jaguneb halduslikult 13 provintsiks. Ülevaade looduslikest tingimustest:
Enamik neist riikidest asub palavvöötmes või lõunapoolkeral. Üldiselt madal elatustase, SKT elaniku kohta enamasti alla 2000 USD. Oluline osa rahvastikust tegeleb veel põllumajandusega. Kuid Lõuna riikide hulgas on ka erandeid ehk suhteliselt kõrge majandustasemega riike (areng olnud kiire just viimasel ajal). Need on nn uusindustriaalriigid (nt Korea, Tsiili, Argentiina, Uruguai, Brasiilia, Mehhiko jm) ning naftariigid (nt Kuveit, AÜE, Saudi Araabia jm). Arenenud riigid ehk Põhja riigid- umbes 40 peamiselt põhjapoolkeral asuvat rikkamat nn tuumikriiki (lõunapoolkeral Austraalia ja Uus- Meremaa), kus elab 25% maailma rahvastikust; oma intensiivse arengu tulemusena on saavutanud kontrolli maailma majanduse üle. Põhja riikide arvele langeb 80% maailma kaubandusest. Ülekaalus postindustriaalne tootmisviis ja suurem osa tööjõust hõivatud tertsiaarses sektoris. 42. Rahvusvahelised firmad
vähemalt 3 näidet! Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga. Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid. Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja -vabadused. 2. Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail? Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades. 3. Mille poolest erinevad nt Kuveit, Saudi Araabia ja Mali, Botswana? Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades. 4. Millal toimus Lääne-Euroopas viimaste diktatuuride kokkuvarisemine? Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas toimus 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980. -1990. 5
Aasia riigid Jrk nr Riik Pealinn 1. Türgi Ankara 2. Liibanon Beirut 3. Iisrael Jeruusalemm 4. Jordaania Amman 5. Saudi Araabia Ar-Riyad 6. Kuveit Al-Kuwayt 7. Araabia Ühendemiraadid Abu Dhabi 8. Katar Ad-Dawhah 9. Jeemen Sana 10. Omaan Masqat 11. Süüria Damaskus 12. Iraak Bagdad 13. Hongkongi erihalduspiirkond (Hiina) Victoria 14
Organisatsioon) Alzeeria Alziir Angola Luanda EU (Euroopa Liit ; EL) AÜE Abu Dhabi Austria Viin Iraak Bagdad Belgia Brüssel Iraan Teheran Bulgaaria Sofia Katar Ad Dawhah Eesti Tallinn Kuveit Alkuwayt Hispaania Madrid Liibüa Tripoli Holland Amsterdam Nigeeria Abuja Itaalia Rooma Saudi Araabia Riyadn Iirimaa Dublin Venezuela Caracas Kreeka Ateena Ecuador Quito Küpros Nikosia
Leiurus quinquestriatus tähendab laias laastus ingliskeelde tõlgituna viietriibulist silesaba. Teisi Leiuruse perekonda kuuluvaid skorpione nimetatakse üldiselt samuti "deathstalker". Antud skorpion on kollast värvi, 30-77 mm pikk (keskmiselt 58 mm). Elavad valdavalt kõrvetes ning põõsastikes alates Põhja-Aafrikas, kuni Lähis-Idani. Riikidest Alžeeria, Bahrein, Tšaad, Egiptus, Etioopia, Liibüa, Mali, Niger, Somaalia, Sudaan, Tuneesia, Iraak, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Iraan, Afganistan, Pakistan, India, Katar, saudi-araabia, Süüria, Türgi, Kasahstan, Usbekistan, Araabia Ühendemiraadid ning Jeemen. Leiurus quinquestriatus on maailmas mürgisuselt kolmas skorpion.
Aasia poliitiline kaart 1. Jaapan Tokyo 2. Põhja-Korea Pyongyang 3. Lõuna-Korea Soul 4. Mongoolia Ulaanbaatar 5. Hiina Peking 6. Filipiinid Manila 7. Malaisia Kuala Lumpur 8. Indoneesia Jakarta 9. Vietnam Hanoi 10.Kambodža Phnom Penh 11.Tai Bangkok 12.Laos Viangchan/ Vientiane 13.Myanmar/Birma Naypyidaw 14.Bangladesh Dhaka 15.Bhutan Thimphu 16.Nepal Katmandu 17.India Delhi/ New Delhi 18.Sri Lanka Colombo 19.Pakistan Islamabad 20.Af...
kkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani,Tšehhi, Ungari). NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Organisatsioon; eesmärk on kaotada riikidevahelised tollimaksud ja kvoodid. (Põhja-Ameerika) OPEC- Naftat Ekspordtivate Riikide Organisatsioon; rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg ( AlŽeeria, Angola, Ecuador, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi-Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Venezuela). APEC- Aasia ja Vaikse Ookean Majanduskoostöö; on Vaikse ookeaniga piirnevate maade – liikmesmajanduste - majandusliku koostöö organisatsioon, mille eesmärgiks on soodustada majanduskasvu, koostööd, kaubandust ja investeeringuid ning suurendada produktiivsust ja heaolu Aasia-Vaikse ookeani regioonis. (Aasia ja Vaikse ookeani ümbruses olevad riigid)
OPEC Organization of Naftat eksportivate riikide Toornafta hinna Alzeeria, Angola, Araabia Petrol Exporting organisatsioon reguleerimine Ühendemiraadid, Ecuador, Countries maailmaturul Indoneesia, Iraak, Iraan, Katar, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Saudi-Araabia, Venezuela ASEAN Association of Kagu-Aasia maade Kagu-Aasia Kagu-Aasia maad Southeast Asian organisatsioon maade Nations majandusliku,
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Tegevus: Reguleerib maailmakaubandust vastavate lepetega selle liberaliseerimise suunas Loomine: 1947 Liikmed: 135 riiki OPEC Tegevus: Nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine Asutati: 1960 Liikmed: Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa,Nigeeria, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Gabon,Venezuela, Ecuador NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loomine: 1989 Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko Tegevus: Rahvusvaheliste firmade tegevuse korraldamine liikmesmaades ASEAN Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon Loomine: 1967
Kolmas maailm kas kadunud lootus? Kolmandasse maailma kuuluvad põhiliselt maailma kõige vaesemad riigid ehk arengumaad. Kolmanda maailma moodustavad Aafrika, Ladina-Ameerika, Okeaania ja Aasia riigid. Kuid kolmandasse maailma kuuluvad ka väga rikkad riigid, nagu näiteks Kuveit ja Saudi Araabia. Arengumaades on väga palju probleeme. Väga sagedased on näljahädad, veepuudus, riigipöörded, kodusõjad ja haigused (eriti AIDS). Probleeme tekitavad peale geograafiliste olude veel endised emamaad, kellest kolmanda maailma riigid on ikka veel sõltuvad. Eelmainitud probleemid tulenevad kõik peamiselt kehvast majandusolukorrast. Kehv majandus tuleneb omakorda kehvast haridustasemest. Vaestes riikides on vähe koole, seetõttu tuleks neid juurde rajada
Maailmasõdade vahelisel ajal vabanenud Iraagis valitses kuni 1958 konstitutsiooniline monarhia. Siis kuningas tapeti ja Iraak kuulutati vabariigiks. 1979 tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes valitses riiki diktaatorlikult ligi veerand sajandit. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi ja Iraani vahel relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks, mis kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid. 6) Iisrael riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad. 14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Nafta on väga tuleohtlik ning tema erikaal on muutlik. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20 loetakse...
LÄHIS-IDA Koostajad: G., K., K. • Lähis-Ida Aafrika, Aasia ja Euroopa ristumiskohas. • Sõna Lähis-Ida on tulnud saksa keelest Naher Osten (Lähis-Ida). • Lähis-Ida riigid on Bahrein, Küpros, Egiptus, Iraan, Iraak, Iisrael, Jordaania, Kuveit, Liibanon, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Süüria, Türgi, Araabia Ühendemiraadid ja Jeemen. LÄHIS-IDA AJALUGU • Seda piirkonda kutsutakse tsivilisatsiooni hälliks. • Lähis-Ida on suurte religioonide sünnikoht. (kristlus, judaism, islam) • Kaasaegne Lähis-Ida ajalugu algab I maailmasõjast. LÄHIS-IDA TÄHTSUS • 20. sajandil avastati selles piirkonnas naftavarud, mis tõstsid selle piirkonna majanduslikku ja strateegilist tähtsust. • 2004
) Pakistan 67.) Afganistan 68.) Mongoolia 69.) Kasahstan 70.) Usbekistan 71.) Turkmenistan 72.) Gruusia(Heorgia) 73.) Armeenia 74.) Aserbaidzaan 75.) Iraan 76.) Iraak 77.) Turgi 78.) Suuria 79.) Jordaania 80.) Iisrael 81.) Liibanon 82.) Saudi-Araabia 83.) Nepal 84.) Sri Lanka 85.) Kuveit 86.) Araabia Uhendimiraadid 87.) Jeemen 88.) Omaan Austraalia. 89.) Uus-Meremaa Aafrika 90.) Maroko 91.) Alzeeria 92.) Liibua 93.) Egiptus 94.) Mauritaania 95.) Mali 96.) Niger 97.) Tsaad 98.) Sudaan 99.) Etioopia 100.) Somaalia 101.) Guinea 102.) Libeeria 103.) Elevandiluurannik (Cote d'lvoire) 104.) Kaerun 105.) Gabon 106.) Nigeeria 107.) Kesk-Aafrika Vabariik 108.) Kongo 109
petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks. 1909 a. 50% toornaftast kütteõliks 1930 a. enamus toornaftast autobensiiniks Nõuab palju kapitali, annab suurt kasumit Juhtiv roll rahvusvahelistel firmadel (Exxon Mobil, Royal Dutch Shell jne) Naftavarud maailmas Pärsia lahe äärsetes riikides on 2/3 maailma naftavarudest. Lähis-ida riigid Omavad 2/3 naftavarudest Toodetakse 1/3 naftast Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse Omatarbimine väike Nt. Saudi Araabia, Omaan, Kuveit, AÜE, Iraak jt Ladina-Ameerika Suurimad naftaammutajad Mehhiko ja Venezuela (Brasiilia) Vähem toodetakse Argentiinas, Columbias, Ecuadoris. Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse Ida- ja Kagu-Aasia Suurtootjad: Hiina ja Indoneesia Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse
Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Hussein õigustas seda väitega, et Kuveit olevat ajalooliselt kuulunud Iraagile. Tegelikuks põhjuseks oli aga Husseini soov hõivata sealsed rikkalikud naftaleiukohad ning saavutada ülemvõimu Pärsia lahe piirkonnas. Sellise käitumise tõttu kehtestas ÜRO Iraagi vastu majanduslikke surveabinõusid. Pärsia lahe piirkonda tulid USA, Euroopa ja Araabia väed, et ära hoida Iraagi armeede sissetungimist naaberriikidesse. 1991. aasta 17. jaanuaril hakkasid rahvusvahelised liitlasväed pommitama Iraaki –
LähisIda 60ndatel ja 70ndatel Üldist 5060ndatel LähisIda riikide iseseisvumine (Kuveit 1961) Nafta arvelt rikastumine Püüdlemine integratsiooni poole (Araabia Liiga) Araabia maade tippkohtumised (Nasser) vastasseis Iisraeliga Araabia maade vastasseis Iisraeliga Palestiina Vabastusorganisatsioon e PVO (1964) Eesmärk: Iisraeli asendamine Palestiinaga Vahendid: terrorirünnakud Palestiina rahva esindaja Kuuepäevane sõda Toimumisaeg: 5.12. juuni 1967 Konflikti osapooled: Süüria, Egiptus ning Jordaania Iisrael Tulemused: Iisraeli okupatsiooni alla langesid mitmed alad (Siinai ps, Jordani jõe läänekallas, Gaza sektor) Rahu jäi sõlmimata Väikeseulatuslikud tulevahetused jätkusid Jom kippur Aeg: 6.24. oktoober 1973 Usupüha e lepituspäev Pooled: Egiptus ja Süüria Iisrael Esialgselt edukad araablased (Suessi kanal, lennuvä...
Aasia riigid Afganistan ametlik nimetus: Afganistani Islamiriik pealinn: Kabul Armeenia ametlik nimetus: Armeenia Vabariik pealinn: Jerevan Araabia Ühendemiraadid ametlik nimetus: Araabia Ühendemiraadid pealinn: Abu Dhabi Aserbaidzaan ametlik nimetus: Aserbaidzaani Vabariik pealinn: Bakuu Bangladesh ametlik nimetus: Bangladeshi Rahvavabariik pealinn: Dhaka Bhutan ametlik nimetus: Bhutani Kuningriik pealinn: Thimphu Filipiinid ametlik nimetus: Filipiini Vabariik pealinn: Manila Hiina ametlik nimetus: Hiina Rahvavabariik pealinn: Peking Iisrael ametlik nimetus: Iisraeli Riik pealinn: Tel Aviv India ametlik nimetus: India Vabariik pealinn: New Delhi Indoneesia ametlik nimetus: Indoneesia Vabariik pealinn: Jakarta Iraak ametlik nimetus: Iraagi Vabariik pealinn: Bagdad Iraan ametlik nimetus: Iraani Islamivabariik pealinn: Teheran Jaapan ametlik nimetus: Jaapan pealinn: Tky ~ Tokio Jeemen ametlik nimet...
PÕHJA- AMEERIKA Leedu- Vilnius Ameerika Ühendriigid- Washington Liechtenstein- Vaduz Antigua ja Barbuda- Saint John's Luksemburg- Luxembourg Bahama- Nassau Läti- Riia Barbados- Bridgetown Makedoonia- Skopje Belize- Belmopan Malta- Valletta Colombia- Bogota Moldova- Chisinau Costa Rica- San Jose Monaco- Monaco Dominica- Roseau Montenegro- Podgorica Dominikaani Vabariik- Santo Domingo Norra- Oslo Grenada- Saint George's Poola- Varssavi Haiti- Port- au- Prince Portugal- Lissabon Jamaica- Kingston Prantsusmaa- Pariis Kuuba- Havanna Rootsi- Stockholm Mehhiko- Mexico Rumeenia- Bukarest Nicaragua- Managua Saksamaa- Berliin Panama- Panama San Marino- San Marino...
Globaliseeruv maailm (05.12.2014 – kodus) / õpilane .................................................................................................... A. Loe - http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/rahvastik/ B. Vasta viktoriini «Rahvastik ja rahvaarvu kasv» küsimustele. C. Vastused saada õpetajale – [email protected] 1. Mis aastaks jõuab maailma rahvastiku arv eeldatavasti 8 miljardini? 2044/2045 2020/2021 2040/2041 2024/2025 2. Kui suur on muutus inimeste keskmises elueas võrreldes 1950nda aastaga? Umbes 40 aastat Umbes 25 aastat Umbes 5 aastat Umbes 35 aastat 3. Kui sündimuskordaja on alla kahe, siis millele see viitab? Populatsioon kipub kasvama ...
Mariel Teinlum Loo keskkool 9.klass PÄRSIA LAHE PIIRKOND: RAHUTUD NAFTARIIGID Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus Rikkad riigid maavarade pärast. 20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust. Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid. iraan: võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Nafta avastamisest algas riigi tööstuse areng, ent sellega kaasnes läänelike väärtuste sissetung Islami usujuhid tõrjuti nende traditsioonilistelt postitsioonidelt. Riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid 1960 alustas riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi uuenduskava elluviimist, et muuta oma maa ...
hõivatud (%) Teeninduses 73,2% 65% 28,9% 59,2% 61% 64,6% hõivatud (%) Interneti 83,0 59,0 47,5 47,7 76,5 28,0 kasutajad 100 el. kohta Kuuluvus riikide inforiik inforiik tööstusriik inforiik inforiik inforiik hulka 2.Analüüsi tabelit. Milliste näitajate poolest võiksid mõned riigid ühte aengurühma kuuluda, milliste näitajate poolest mitte? 3. Miks Araabia ÜE või Kuveit ei kuulu põhja riikide hulka, kuigi SKT ühe elaniku kohta on seal võrreldav paljude Põhja riikide SKT-ga?
Paiknemine Saudi Araabia asub Lõuna Aasias, Lähis Idas. Ta hõlmab suurema osa Araabia poolsaarest. Naaberriigid on põhjast Jordaania, Iraak ja Kuveit, idast Katar, Araabia Ühendemiraadid, lõunast Omaan ja Jeemen. Läänest on merepiir Punase merega, idas on piir India ookeani Pärsia lahega. Enamus reljeefist on asustamata liivane kõrbetasandik. Üldandmed Pindala: 2,149,690 km2 Rahvaarv(2008): 28,146,656 Pealinn: Ar-Riyad Riigikeel: araabia keel Rahaühik: Saudi riaal Riigihümn: "Aash Al Maleek" Usk: Islami usk Kuningas: Abdullh Kaart
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialism...
31. Bulgaaria Sofia 61. Brasiilia Brasilia 62. Venetsueela Caracas 93. Madagaskar 63. Kuuba Havanna 94. Kongo Demokraatlik Vabariik 64. Argentiina Buenos Aires 95. Iisrael 65. Monaco 96. Süüria 66. Andorra 97. Saudi-Araabia 67. Liectenstein 98. Jeemen 68. San Marino 99. Omaan 69. Vatikan 100. Kuveit 70. Bermuda 101. Afganistan 71. Bahama 102. Kasahstan 72. Haiti 103. Usbekistan 73. Jamaica 104. Tadzikistan 74. Ecuador 105. Kõrgõstan 75. Boliivia 106. Turkmeenia 76. Paraguay 107. Armeenia 77. Uruguay 108. Aserbaidzaan 78. Nicaragua 109. Gruusia 79. Costa Rica 110. Pakistan 80 Tsiili 111. Nepaal 81. Peruu 112. Bangladesh 82. Columbia 113. Tai 83. Sudaan 114. Laos 84
Ökoloogiline jalajälg Mari Poom 8.a Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui suur on maakera elanike keskmine ökojalajälg? Maakera elanike keskmine ökojalajälg on 2.6 gha/in a, eluslooduse kandevõime määr aga ainult 1,8 gha/in a. Seega elab inimkond üleilmses ökoloogilises defitsiidis: ühe aasta jooksu kasutatud elurikkumise taastamiseks kulub poolteist aastat ehk ökojalajälje loojate retoorikat tõlgendades võib öelda, et kaasajaelustiili ja tarbimise jätkusuutlikkuse tagamiseks on vaj...
Tootliku kapitali puudus Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. Tüüpilised naftariigid on näiteks Kuveit, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Brunei jt. Kuid paljudel suurtel naftariikidel on olnud palju sõjalisi kokkupuuteid ja tülisid nafta pärast, sest paljudki riigid tahaksid ka ise nafta pealt kasu teenida. Kuid ka meie tarbime igapäevaselt naftat, mis tuleb arengumaadest. Veel tarbime me igapäevaselt kohvit, suhkrut, teed, makarone, kakaod ja palju erinevaid puuvilju nagu apelsinid ja banaanid, mis rikastavad meie toidulauda.
petrooleumiks,ülejäänud määrdeaineteks.Millal ja miks tõusis nõudlus nafta järgi vedelkütusena? Koos sisepõlemismootorite ja sõidukite arvu tohutu kasvuga suurenes nõudlus vedelkütuse järgi ja 1930a. Peamine produkt bensiin. 29) Loetle selfialasid. Selfimereks on näiteks Kollane meri, Läänemeri ja Pärsia laht. Mis seos on neil naftaga? 1/3 naftast saadakse selfialadelt. 30) Millisetel riikidel on suurimad naftavarud? Saudi-Araabia, Iraak, Araabia ÜE, Kuveit, Iraan, Venezuela, Venemaa. Iseloomusta erinevate regioonide nafta tootmist ja tarbimist. Naftavarusid on kõige rohkem Lähis-Idas 66 %. Talle järgneb Kesk- ja Lõuna-Ameerika 12 %. Ida-Euroopa 6%, Aasia- ja Okeaania 4%, Põhja-Ameerika 3%, Lääne-Euroopa 2%. Suurimad nafta tootjad on USA, Saudi-Araabia ja Venemaa. Lähis-Ida · Omavad 2/3 naftavarudest · Toodetakse 1/3 naftast · Suurem osa veetakse teistesse regioonidesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
