Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus (0)

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus
monarhia, vabariik, unitaarriik , föderatsioon -see on liitriik mille haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon -see on riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika ) saavutamiseks.,
1.Riigi põhitunnused: Rahvastik , territoorium , AVALIK VÕIM=suveräänne riigivõim )nii sisemine kui välimine iseseisvus )
Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte.
Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite . Riigiorganid on riigi organisatsioonilise
struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud
ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki
iseloomustab riigiorganite paljusus . Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi
võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi
riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi
esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi
normaalseid ja erakorralisi jt.
Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik ( autokraatia ) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ( totalitarism ) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa
Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.
PRESIDENTALISM )rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse.
Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias , Kesk-Aasias. USA, Mehhiko , Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia .
• President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister . • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt.
• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress - kahekojaline parlament . Senat -kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada.
POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament hääletab ametisse valitsuse()
Prantsusmaa, Island , Portugal, Austria, Venemaa, Leedu.
Rahvas valib presidendi.
• President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi heakskiidu.
Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister.valitsuse töö eest vastutab peaminister.president teeb peaministri ja valitsusega koostööd. • Presidendil on õigus panna seaduseelnõule veto, President on tugevamini seotud täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia on küllalt suur, natuke tugevam täidesaatev võim.
PARLAMENTARISM(rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab aametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile)
Suurbritannia , Skandinaavia , Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa , Eesti.
Parlamendi võim tugevam.president on ainult riigi esindaja.president sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül tasakaalustada valitsuse ja parlamendi suhteid.parlament kinnitab peaministri-valimised võitnud erakonna juht saab peaministriks.sagedased valitsuste vahetused.
+parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused arutatakse läbi suurema hulga inimeste poolt, leitakse kompromiss eri huvide vahel
-küsimuste lahendamine võtab aega
-seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi
Demokraatia ohud.
• Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. • Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem • Vastutuse probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.
2. Õigusriik ja võimude lahusus
Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused:
a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument ( konstitutsioon e põhiseadus ).
b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes.
c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud.
e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.
f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus . peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist.
Vastavalt võimude lahususe põhimõttele:
a) Seadusandlik võim-parlament töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning esindab kodanikkonna huve.
b) Täidesaatev-valitsus võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast toimimist.
c) Kohtuvõim-kohus tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet.
Kõrgem seadusandlik võim. PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ.
Parlamendi struktuur ja ülesanded.
Parlamendid võivad olla:
1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Eestis).
2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast: alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal).
a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev Saksamaal, Esindajatekoda USA-s).
b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad , osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal).
Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks.
Riigikogu koosneb:
a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I aseesimees ja II aseesimees.
b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad . Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud sama nimekirja järgi. Fraktsioone , mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks.
c) Komisjonid - Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon).
d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega.
e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemiseks.
f) Ühendused- sinna kuulumine väljendab parlamendiliikmete seisukohti mõnes sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses.
g) Riigikogu kantselei - koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks ( asjaajamine , dokumendihaldus jne).
Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine.
• Parlamendi TEINE oluline ülesanne on erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve.
• 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle.
Otsese kontrolli vormid:
• Õigus avaldada umbusaldust ministrile
• Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel
• Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest
• Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks)
• Õigus esitada ministritele arupärimisi
Kaudse kontrolli vormid:
• Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei ministritelt
• Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi tööstiil
• Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine .
• Menetlemine on parlamendi töö seadusega.
• Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil, üksiksaadikul.
• Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid.
• Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded , otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem. Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele.
• Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid.
• Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid komisjonid ja fraktsioonid. Kolmas lugemine toimub hiljemalt kuu aega pärast teist.
• Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel, vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta.
Opositsioon , vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. – demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond.
Seadusloome . Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus.
Eesti Vabariigi õigusaktid , rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus.
Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS
Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi.
Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon).
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär , kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Valitsuse moodustamine.
Riigipea nimetab peaministri kandidaadi.
Kaheparteilises demokraatias kinnitab riigipea formaalselt kahekordse valiku tulemuse: algul valib partei oma peaministrikandidaadi, siis valimistel annab rahvas ühele parteile oma hääli rohkem ja riigipea määrab peaministrikandidaadiks võitnud erakonna liidri, kelle kinnitab parlament.
Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit , vaid arvestas erakondade koostöösuutlikkust.
Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised. Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist.
Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise.
Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu.
Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält Riigikogus)
Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord Reformierakond)
Enamus- ja vähemusvalitsus .
a) Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia).
b) Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid. Kui võimuliidu moodustanud parteid omavad parlamendis mitme peale absoluutse enamuse, siis nimetatakse sellist valitsust enamusvalitsuseks. Kui valitsusse kuuluvatel parteidel puudub parlamendis enamus, siis nimetatakse seda vähemusvalitsuseks. Vähemusvalitsused tekivad tavaliselt ühe koalitsioonipartneri lahkumisel valitsusest või teiste parteide soovimatusel osaleda valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel.
Valitsuse ülesanded.
Vastavalt põhiseadusele (§ 87) Vabariigi valitsus:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat:
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks (ehk rahvusvahelisest lepingust väljumine) välislepinguid.
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral.
6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral:
Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti) valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist erapooletust (nt sõjaväe juhtkond , diplomaadid, kohtunikud , järelvalveinstitutsioonide juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid .
6.2. Riigipea roll presidentalismi korral:
Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja-Aafrika riigid) täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht. President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega, mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda) kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused), Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.
6.3. Poolpresidentalism:
Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi.
Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem . Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler . Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile . Õigusharud : avalik õigus ja eraõigus . Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel, Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus- pärimine ,pere võlg , äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-suhted kodanikegaametivõimude tegevus, finants-, kriminaal - ja protsessiõigus-julgeolek ning ka rahvusvaheline õigus.
KOHTUSÜSTEEMID:
Anglo-Ameerika :. • Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes Ülemkohtuga, • Kohtunik omab USA poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu. Erinevalt Euroopast pole kohtunik mitte valitseva reźiimi, vaid kodanike kaitsja. • Kohtunikud USA-s valitakse , mõnes osariigis koguni rahva poolt. Ei nõuta juriidilist haridust..
Mandri-Euroopa : mitmeharuline kohtusüsteem, • Kohtunikud nimetab valitsus, kõrgharidus , .
KOHTUSÜSTEEMI FUNKTSIOONID:
1) õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
2) konstitutsioonilised funktsioonid:
• seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve
• erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja
• Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Eesti kohtusüsteem
Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus . Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus.
Eesti õiguskantsler-Indrek Teder , Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik , kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Avalik haldus. Bürokraatia . Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll .
Bürokraatia ehk ametnikkond . • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine .Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui poliitikud ,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused:
• Ebaefektiivsus
• Nn bürokraatia patoloogiad
Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme:
• Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk, tulemusjuhtimine )
• Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale, hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus , E-riik.
Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine, ametnikkonna taastootmine ja arendamine.
Miks on järelevalve vajalik:
• Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides.
• Vajadus tüsta valitsemise tõhusust
• Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim
Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
• Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll
Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad- juriidiline aspekt
Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid – psühholoogiline aspect
• Poliitiline kontroll
Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine)
Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded)
• Õiguslik kontroll
Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima korruptsiooni.
Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis
RIIGIBÜROKRAATIA KONTROLLIMISE VÕIMALUSED:
Formaalsed kontrollimisvõimalused: poliitiline järelvalve , juriidiline järelvalve, administratiivne järelvalve.
Mitteformaalne järelvalve: ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve.
Kohalik omavalitsus, selle struktuur ja ülesanded. Keskvõimu ja kohaliku võimu suhe.
Euroopa Liidu institutsioonid ja nende ülesanded:
Euroopa Parlament, Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa Parlamendi liikmed esindavad rahvast. • arutada ja võtta koos nõukoguga vastu ELi õigusakte;
• jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet;
• arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
Eesti saadikud: kaja kallas, tunne kelam , marju lauristin , urmas paet , indrek tarand , yana toom .
Euroopa Liidu MinistriteNõukogu, rahvusvaheline organisatsioon , On EL põhiline otsusetegija. Nõukogu võtab vastu uusi õigusakte. Õigusakte vastu võttes peab EL Nõukogu arvestama Euroopa Parlamendi arvamusega (kaasotsustusmenetlus).
Igat liikmesriiki esindab üks minister: 28 liikmeline. Nõukogu tegevus
1. ELi õigusaktide menetlemine.
2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel.
4. ELi aastaeelarve heakskiitmine.
5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine.
6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö koordineerimine.Hääletamine
• Kõik arutelud ja hääletamine on avalikud.
Euroopa Komisjon , eu liidu valutsus.Alaliselt tegutsev organ, asub brüsselis .koosneb 25 volinikust
ÜL: teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, Jälgib ministrite nõukogu otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Seisab el õigusnormide rakendamise eest. Esindab eu liitu rahvusvahelistes organisatsioonides. Halbad eu eelarvet.
Euroopa Ülemkogu , EL riigipeade või valitsusjuhtide kohtumine -vähemalt 4 korda aastas. Tehakse põhimõttelised otsused EL ühise poliitika kohta, näiteks laienemine. Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded – ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames.
Euroopa Kohus. EUROOPA KOHUS
• Ainuõigus EL seadusandlike aktide tõlgendamiseks,
• Euroopa Kohtu seisukoht on liikmesriikidele kohustuslik.
• EL kodanik võib pöörduda kohtusse sundimaks oma riiki täitma EL seadusandlusest tulenevaid kohustusi
• Enamasti saavad kohtuasjad alguse Euroopa Komisjonilt, kuuluvad 25 kohtunikku
Euroopa Inimõiguste Kohus) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud
SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE.
JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL.
1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv
2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel
3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi , tööohutus, regionaalareng , sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist)
4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus
Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja kaubandusega
Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita kodanike nõudmised. 1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud. 2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste institutsioonidega 28 liikmesriigist koosneva ELi jaoks ning suurem tegutsemisvõime liidu praegustes prioriteetsetes valdkondades. 3. Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev solidaarne ja turvaline Euroopa, 4. Euroopa Liidu rolli maailmas tugevdatakse Euroopa välispoliitika teostamise vahendite ühendamisega nii uue poliitika väljatöötamise kui ka otsuste tegemise käigus. Lissaboni lepinguga antakse Euroopale selge hääl suhtlemiseks partneritega terves maailmas.
9.1. Kohalik omavalitsus:
Demokraatliku õigusriigi tingimustes tähendab kohalik omavalitsus elanike jaoks võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena üks demokraatia alustalasid. Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende huvides tegutsev võimuasutus. Omavalitsus suudab paremini tajuda piirkonna vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada.
Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja –keelelisel rahvastikul (nt Kanada , Šveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi äärealade vahel).
9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid):
Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline:
1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub).
2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik omavalitsus (osariik, liidumaa , maakond) veel omakorda väiksemateks omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi).
9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis:
Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik . Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu , kes nimetab ametisse täitevorgani – valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja linnapea kannavad vastutust volikogu ees.
9.4. Omavalitsuse ülesanded:
Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja kohalik majandus (nt turism , kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid:
1) Osa üksikisiku tulumaksust
2) Maamaks
3) Riigi toetus
4) Kohalikud maksud
5) Laenud
6) Laekumised teistelt omavalitsustelt
7) Trahvid ja riigilõivud
8) Kaupade- ja teenuste müük.