Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Demokraatliku ühiskonna valitsemine, kodanikuosalus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

II TEEMA: Demokraatliku ühiskonna valitsemine ja kodanikuosalus
monarhia, vabariik, unitaarriik, föderatsioon-see on liitriik mille
haldusüksustel (nt liidumaadel Saksamaal, osariikidel USA-s) on mõningad
iseseisva riigi tunnused ehk suur iseotsustamisõigus., konföderatsioon-see on
riikide liit teatud ühiste eesmärkide (nt välis-, kaitse- või majanduspoliitika)
saavutamiseks.,
1.Riigi põhitunnused: Rahvastik, territoorium, AVALIK VÕIM=suveräänne
riigivõim)nii sisemine kui välimine iseseisvus)
Riigi funktsioonid: Riigivõim (riigi funktsioonid) on jaotatud kolmeks:
seadusandlikuks, täidesaatvaks ning kohtuvõimuks. Nende kolme võimu teostamine
on antud kolme üksteisest sõltumatu organi kätte.
Riigiorganid: Riik teostab oma võimu läbi riigiorganite. Riigiorganid on riigi
organisatsioonilise
struktuuri koostisosad, isikud või ametiasutused, kes täidavad kindlaksmääratud
ülesandeid ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Modernset riiki
iseloomustab riigiorganite paljusus. Neid võib liigitada mitmeti: funktsioonide järgi
võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi
riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama
astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi
esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi
normaalseid ja erakorralisi jt.
Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise
korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord.
Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp.
Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on
ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik
(totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab
totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa
Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.
PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet
ametisse valitsuse.
Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko,
Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia.
• President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud
valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel
valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt.
• President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri
ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse
Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu
arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-
kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus
lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam .
minus:congress võib presidendi tegevust takistada.
POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president
nimetab ametisse peaministri ning juhib temaga koos valitsust, parlament
hääletab ametisse valitsuse()
Prantsusmaa, Island, Portugal, Austria, Venemaa, Leedu.
Rahvas valib presidendi.
• President määrab peaministri, ministrid valib peaminister, saavad presidendi
heakskiidu.
Kui valitakse uus president läheb ametisse ka uus peaminister.valitsuse töö eest
vastutab peaminister.president teeb peaministri ja valitsusega koostööd. • Presidendil
on õigus panna seaduseelnõule veto, President on tugevamini seotud täidesaatva
võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia on küllalt suur, natuke
tugevam täidesaatev võim.
PARLAMENTARISM(rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja
hääletab aametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile)
Suurbritannia, Skandinaavia, Itaalia, Saksamaa, Sveits, Iirimaa, Eesti.
Parlamendi võim tugevam.president on ainult riigi esindaja.president sõltub rohkem
parlamendist. Riigipea ül tasakaalustada valitsuse ja parlamendi suhteid.parlament
kinnitab peaministri-valimised võitnud erakonna juht saab peaministriks.sagedased
valitsuste vahetused.
+parlament on tähtsaim võimuinstitutsioon, küsimused arutatakse läbi suurema hulga
inimeste poolt, leitakse kompromiss eri huvide vahel
-küsimuste lahendamine võtab aega
-seadusandlik ja täidesaatev võim on tugevas vastastikuses sõltuvuses, konflikt võib
viia võimukriisini, üksmeel kiirendab otsustusprotsessi
Demokraatia ohud.
• Ka läbi demokraatlike valimiste võib kehtestada diktatuuri. •
Osalusprobleem valimistel• Ebaõiglane valimissüsteem• Vastutuse
probleem• Nn poliitbroilerid• Demokraatia kulukus. • Võimude lahususe
poliitikat ei suudeta järjekindlalt tagada.
2. Õigusriik ja võimude lahusus
Õigusriigi põhimõtted. Õigusriigiks nimetatakse ühiskonda, kus võimukorraldus
põhineb seaduste ülimuslikkusel. Õigusriigis on ühiskonnaliikmete omavahelised
suhted ja riigivalitsemine korraldatud üldiselt tunnustatud ja üldkehtivatest
õiguspõhimõtetest lähtudes. Õigusriigi vastandiks on võimuriik, kus läbi distsipliini ja
vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.
Õigusriigi tunnused:
a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus).
b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes.
c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes.
d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on
üksteisest lahutatud.
e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele.
f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest.
Võimude lahusus ja tasakaalustatus. peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja
kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu
teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe
isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist.
Vastavalt võimude lahususe põhimõttele:
a) Seadusandlik võim-parlament töötab välja ja võtab vastu seaduseid ning
esindab kodanikkonna huve.
b) Täidesaatev-valitsus võim viib seaduseid ellu ning korraldab riigi igapäevast
toimimist.
c) Kohtuvõim-kohus tagab seaduskuulekuse, korraldab sõltumatut ja ausat
õigusemõistmist ning teostab võimu seadusliku kasutamise üle järelvalvet.
Kõrgem seadusandlik võim. PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim
seadusandlik organ.
Parlamendi struktuur ja ülesanded.
Parlamendid võivad olla:
1) ühekojalised (u 2/3 maailma parlamentidest), mis moodustatakse perioodiliste
üldvalimiste kaudu (nt Eestis).
2) kahekojalised (u 1/3 maailma parlamentidest), mis koosnevad kahest kojast:
alam- ja ülemkojast (nt Eestis 1938-1940, Venemaal).
a) Alamkoda moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu (nt Liidupäev
Saksamaal, Esindajatekoda USA-s).
b) Ülemkoda moodustatakse tsensusliku printsiibi alusel (e aadlitiitli või
ametikoha järgi) ning sellel on tavaliselt nõuandev või kinnitav roll (nt Suurbritannia
Lordide Koda). Suurte territooriumiga föderatiivsetes riikides moodustatakse
ülemkoda territoriaalse printsiibi alusel ning see esindab piirkondade (nt liidumaad,
osariigid) huve (nt Senat USA-s, Liidunõukogu Saksamaal).
Eesti Vabariigi parlament on ühekojaline Riigikogu, mille 101 saadikut valitakse
vabadel proportsionaalsetel valimistel neljaks aastaks.
Riigikogu koosneb:
a) Riigikogu juhatus- parlamendi tööd korraldav organ, mille liikmed on valitud
üheks aastaks Riigikogu liikmete hulgast. Riigikogu juhatusse kuuluvad esimees, I
aseesimees ja II aseesimees.
b) Fraktsioonid- Riigikokku valitud parteide / erakondade saadikurühmad.
Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt viis parlamendisaadikut, kes on valitud
sama nimekirja järgi. Fraktsioone, mille esindajad moodustasid valitsuse, nimetatakse
koalitsiooniks ehk võimuliiduks. Fraktsioone, mille esindajad valitsuse koosseisu ei
kuulu, nimetatakse opositsiooniks ehk poliitiliseks vastasrinnaks.
c) Komisjonid- Alatised komisjonid teostavad oma valdkonna piires kontrolli
täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning valmistavad ette seaduseelnõusid
Riigikogu täiskogus arutamiseks. Erikomisjonid moodustatakse avalikku huvi
pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks (uurimiskomisjon) või olulise tähtsusega
probleemi läbitöötamiseks (probleemkomisjon).
d) Parlamendirühmad- nende tegevuse eesmärgiks on aidata kaasa Eesti
välispoliitika elluviimisele ning tõhustamaks koostöödteiste riikide parlamentidega.
e) Delegatsioonid- parlamendiliikmete lähetatud esindused rahvusvaheliste
organisatsioonide töös osalemiseks.
f) Ühendused- sinna kuulumine väljendab parlamendiliikmete seisukohti mõnes
sotsiaalselt, kultuuriliselt, majanduslikult või rahvusvaheliselt olulises küsimuses.
g) Riigikogu kantselei- koosneb riigiametnikest, kelle ülesandeks on luua
Riigikogule tingimused tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks (asjaajamine,
dokumendihaldus jne).
Parlamendi peamiseks ülesandeks on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine.
• Parlamendi TEINE oluline ülesanne on erinevate huvide esindamine ja nende
tasakaalustatud viimine seadusloomesse. Üks päev on saadikutel istungivaba, et
kohtuda oma valijatega, et esindada nende huve.
• 3. PARLAMENDI ÜLESANNE ON järelevalve valitsuse üle.
Otsese kontrolli vormid:
• Õigus avaldada umbusaldust ministrile
• Parlamendi parteilise koosseisu arvestamine valitsuse moodustamisel
• Õigus vastu võtta seadusi, kuigi need erinevad valitsuse seisukohtadest
• Ainuõigus vastu võtta riigieelarve ( raha valitsuse tegevuseks)
• Õigus esitada ministritele arupärimisi
Kaudse kontrolli vormid:
• Valitsusparteid nõuavad parteilisele distsipliinile allumist oma partei
ministritelt
• Endiste parlamendisaadikutest ministrite kaudu tuleb valitsusse parlamendi
tööstiil
• Valijaskonna hääl kõlab parlamendis tugevamini kui valitsuses, valitsust või
tagandada parlamendi poolt, kui valitsus eirab avalikkust. Seaduseelnõu menetlemine.
• Menetlemine on parlamendi töö seadusega.
• Seaduse algatamise õigus on: valitsusel, Riigikogu komisjonil, fraktsioonil,
üksiksaadikul.
• Eelnõu algataja annab eelnõu Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu
menetlemiseks juhtivkomisjoni. (see, kelle valdkonda eelnõu kuulub). Juhtivkomisjon
annab esmase hinnangu, viimistleb muudatusettepanekuid.
• Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni ettekanded,
otsustatakse, kas menetlemist jätkata. 1. ja 2. lugemise vahe 3 kuud, vahel rohkem.
Arutatakse komisjonides, esitatakse muudatusettepanejkud, juhtivkomisjon arutab
need läbi ja esitab enne teist lugemist saadikutele.
• Teisel lugemisel hääletatakse kõik muudatusette panekud täiskogul läbi. Teise
lugemise lõpus otsustatakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, katkestatakse või
suunatakse kolmandale lugemisele. Lõpphääletus: võetakse vastu või ei. Arutelu
katkestamise puhul võib teha uusi muudatusettepanekuid.
• Kolmandale lugemisele suunatud eelnõus võivad parandusi teha vaid
komisjonid ja fraktsioonid. Kolmas lugemine toimub hiljemalt kuu aega pärast teist.
• Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel,
vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta.
Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei
kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis
koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond.
Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus.
Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus.
Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS
Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse
koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava
valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud
ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel
välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju väljaanda puudub nn
portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi.
Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid.
Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti.
Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt
sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon).
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust,
annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja
teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti
seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse
ja vabastab ametist peaminister.
Valitsuse moodustamine.
Riigipea nimetab peaministri kandidaadi.
Kaheparteilises demokraatias kinnitab riigipea formaalselt kahekordse valiku
tulemuse: algul valib partei oma peaministrikandidaadi, siis valimistel annab rahvas
ühele parteile oma hääli rohkem ja riigipea määrab peaministrikandidaadiks võitnud
erakonna liidri, kelle kinnitab parlament.
Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi võitnud
erakondadega ja arvestab avalikku arvamust Eestis 1999 ja 2003 ei nimetanud riigipea
peaministrikandidaadiks võitnud erakonna-Keskerakonna liidrit, vaid arvestas
erakondade koostöösuutlikkust.
Ministrite nimetamine on peaministri ülesanne, toimuvad poliitilised läbirääkimised.
Presidentaalses riigis tulevad ministrid harva parlamendist, parlamentaarses riigis just
seal enamasti, aga ministriks oleku ajal peavad loobuma saadikumandaadist.
Üheparteiline enamusvalitsus tagab kõige paremini erakonna programmi elluviimise.
Koalitsioonivalitsus moodustatakse parteidevahelistel läbirääkimistel kinniste uste
taga. Kreeka, Itaalia, Rootsi-kogu valitsuse koosseis hääletatakse ametisse parlamendi
poolt. Eesti, Taani, Soome- ministrid kinnitab riigipea, parlamendihääletust ei toimu.
Vaid väike enamus oli 1999.aasta Mart Laari kolmikvalitsusel (53 toetushäält
Riigikogus)
Suur koalitsioon – paar tugevat parteid, kes määravad valitsuse põhiliini pluss
väiksemad parteid – see lisab valitsusele stabiilsust, sest ühe erimeelsus või koguni
lahkumine ei sea veel kogu valitsust ohtu. (1995.-1996. aasta valitsused, mida juhtis
Koonderakond-Tiit Vähi, teine suurerakond oli kord Keskerakond, kord
Reformierakond)
Enamus- ja vähemusvalitsus.
a) Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline
enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult
absoluutse enamuse (nt Suurbritannia).
b) Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased
koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid. Kui võimuliidu
moodustanud parteid omavad parlamendis mitme peale absoluutse enamuse, siis
nimetatakse sellist valitsust enamusvalitsuseks. Kui valitsusse kuuluvatel parteidel
puudub parlamendis enamus, siis nimetatakse seda vähemusvalitsuseks.
Vähemusvalitsused tekivad tavaliselt ühe koalitsioonipartneri lahkumisel valitsusest
või teiste parteide soovimatusel osaleda valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida
ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel.
Valitsuse ülesanded.
Vastavalt põhiseadusele (§ 87) Vabariigi valitsus:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat:
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks
(ehk rahvusvahelisest lepingust väljumine) välislepinguid.
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve
täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku
tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi
Valitsuse otsustada.
Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral.
6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral:
Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti)
valib presidendi tavaliselt parlament (konstitutsioonilistes monarhiates on riigipea
võim päritav, nt Suurbritannia, Rootsi, Taani, Norra). Parlamentaarses riigis on
riigipeal (presidendil, monarhil) parlamendi ja valitsuse suhetes tasakaalustaja
funktsioon. Riigipea nimetab ametisse kõrgeid ametnikke, kelle töö nõuab parteilist
erapooletust (nt sõjaväe juhtkond, diplomaadid, kohtunikud, järelvalveinstitutsioonide
juhid). Riigipea täidab ka tseremoniaalseid kohustusi- peab kõnesid, autasustab, võtab
vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid.
6.2. Riigipea roll presidentalismi korral:
Prenidentaalsetes riikides (nt USA, paljud Ladina-Ameerika ja Põhja-Aafrika riigid)
täidab president nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid ning on sõjaväe üldjuht.
President valitakse otse, valijaskonna poolt (nt USA-s neljaks aastaks valijameeste
poolt). President juhib riigi valitsust (administratsiooni) ning täidab ise ka peaministri
ülesandeid. President nimetab ametisse ja tagandab ametist ministrid (USA-s
departemangude juhid) ilma selleks parlamendiga (USA-s Kongressiga) läbi
rääkimata. Seetõttu vahetub USA-s valituse koosseis koos uue presidendi valimisega,
mitte seoses parlamendivalimistega. President ei oma USA-s seaduseelnõude
algatamise õigust, ent ta avaldab oma seisukohtadega mõju seadusloomele. USA
president omab edasilükkava veto õigust. USA Kongress (Senat ja Esindajatekoda)
kinnitab riigieelarve ja suuremad kuluprogrammid (nt välisabi, sõjalised kulutused),
Senat kontrollid kõrgeimate riigiametnike ja suursaadikute määramist ning Kongress
kinnitab sõja väljakuulutamise presidendi poolt.
6.3. Poolpresidentalism:
Poolpresidentaalses riigis (nt Prantsusmaa, Leedu, Austria, Island) valitakse president
otse rahva poolt. President jagab valitsusjuhi rolli koos peaministriga ning ta peab
oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati
kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes
omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu.
Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära
jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat,
peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi.
Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler.
Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu
täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud: avalik õigus ja eraõigus.
Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju.
Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel,
Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus-pärimine,pere võlg, äriõigus, rahvusvaheline
eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid,
kus üheks pooleks on riik, Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-
suhted kodanikegaametivõimude tegevus, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus-
julgeolek ning ka rahvusvaheline õigus.
KOHTUSÜSTEEMID:
Anglo-Ameerika :. • Kohtusüsteem on ühtne, tipnedes Ülemkohtuga, • Kohtunik
omab USA poliitilises kultuuris suurt mõjuvõimu. Erinevalt Euroopast pole kohtunik
mitte valitseva reźiimi, vaid kodanike kaitsja. • Kohtunikud USA-s valitakse ,
mõnes osariigis koguni rahva poolt. Ei nõuta juriidilist haridust..
Mandri-Euroopa : mitmeharuline kohtusüsteem, • Kohtunikud nimetab valitsus,
kõrgharidus, .
KOHTUSÜSTEEMI FUNKTSIOONID:
1) õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse
2) konstitutsioonilised funktsioonid:
• seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve
• erinevate võimuinstitutsioonide või –tasandite tasakaalustaja
• Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine
Eesti kohtusüsteem
Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja
halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes
vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid. Riigikohus on
kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka
põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu
ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis
kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas
kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim
kohus ehk Riigikohus asub Tartus.
Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes
teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku
omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused.
Riigikontroll.
Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane
elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui
poliitikud,Professionaalsus ,Arvukus. Bürokraatia puudused:
• Ebaefektiivsus
• Nn bürokraatia patoloogiad
Nende ületamiseks on tehtud avaliku halduse reforme:
• Avalikku juhtimist on püütud lähendada ärijuhtimisele (tulemuspalk,
tulemusjuhtimine)
• Skandinaavias ja Tony Blairi ajal: avalik haldus tuua kodanikele lähemale,
hõlbustada asjaajamist riigiasutustega-kohalik omavalitsus, E-riik.
Bürokraatia funktsioonid: poliitika elluviimine,ametnikkonna taastootmine ja
arendamine.
Miks on järelevalve vajalik:
• Seaduste ja otsuste elluviimine sõltub lõppkokkuvõttes ametnikest, seega tuleb
jälgida, et ametnikud tegutseksid tõesti avalikkuse huvides.
• Vajadus tüsta valitsemise tõhusust
• Vältida korruptsiooni, kuna ametnike kätte on koondunud üsna suur võim
Kontrolli võib teostada kolmes vormis:
• Sisekontroll ehk ametkondlik kontroll
Kas ametnik käitub nii nagu seadus ja ametkonna normatiiv aktid ette näevad-
juriidiline aspekt
Ametnikukultuur, eetikanormid, käitumismallid –psühholoogiline aspect
• Poliitiline kontroll
Varaline järelevalve –Riigikontroll(riigivara kasutamine)
Ametikohtade täitmise korrakohasus (kutsestandardid, ametinõuded)
• Õiguslik kontroll
Õiguslik kontroll ametnike üle peab tagama haldussuutlikkuse ja vältima
korruptsiooni.
Õiguslikku kontrolli võib korraldada kahel moel: kasutades üldist kohtusüsteemi
või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni. Ombudsman on sõltumatu lepitaja
kodaniku ja riigiametniku konfliktis
RIIGIBÜROKRAATIA KONTROLLIMISE VÕIMALUSED:
Formaalsed kontrollimisvõimalused: poliitiline järelvalve, juriidiline järelvalve,
administratiivne järelvalve.
Mitteformaalne järelvalve: ametkondlik järelvalve, avalik järelvalve.
Kohalik omavalitsus, selle struktuur ja ülesanded. Keskvõimu ja kohaliku võimu
suhe.
Euroopa Liidu institutsioonid ja nende ülesanded:
Euroopa Parlament, Iga 5 aasta järel ELi kodanike poolt otse valitavad Euroopa
Parlamendi liikmed esindavad rahvast. • arutada ja võtta koos nõukoguga vastu
ELi õigusakte;
• jälgida teiste ELi institutsioonide (eelkõige komisjoni) tegevust ning teostada
demokraatlikku järelevalvet;
• arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu.
Eesti saadikud: kaja kallas, tunne kelam, marju lauristin, urmas paet, indrek tarand,
yana toom.
Euroopa Liidu MinistriteNõukogu, rahvusvaheline organisatsioon, On EL põhiline
otsusetegija. Nõukogu võtab vastu uusi õigusakte. Õigusakte vastu võttes peab EL
Nõukogu arvestama Euroopa Parlamendi arvamusega (kaasotsustusmenetlus).
Igat liikmesriiki esindab üks minister: 28 liikmeline. Nõukogu tegevus
1. ELi õigusaktide menetlemine.
2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel.
4. ELi aastaeelarve heakskiitmine.
5. ELi välis- ja julgeolekupoliitika kujundamine.
6. Liikmesriikide kohtute ja politseijõudude koostöö
koordineerimine.Hääletamine
• Kõik arutelud ja hääletamine on avalikud.
Euroopa Komisjon, eu liidu valutsus.Alaliselt tegutsev organ, asub
brüsselis.koosneb 25 volinikust
ÜL: teeb ettepanekuid ühenduse edasise arengu kohta, Jälgib ministrite nõukogu
otsuste täitmist liikmesriikide poolt. Seisab el õigusnormide rakendamise eest.
Esindab eu liitu rahvusvahelistes organisatsioonides. Halbad eu eelarvet.
Euroopa Ülemkogu, EL riigipeade või valitsusjuhtide kohtumine-vähemalt 4 korda
aastas. Tehakse põhimõttelised otsused EL ühise poliitika kohta, näiteks laienemine.
Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded – ta kehtestab ELi üldised
poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei
ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames.
Euroopa Kohus. EUROOPA KOHUS
• Ainuõigus EL seadusandlike aktide tõlgendamiseks,
• Euroopa Kohtu seisukoht on liikmesriikidele kohustuslik.
• EL kodanik võib pöörduda kohtusse sundimaks oma riiki täitma EL
seadusandlusest tulenevaid kohustusi
• Enamasti saavad kohtuasjad alguse Euroopa Komisjonilt, kuuluvad 25
kohtunikku
Euroopa Inimõiguste Kohus) on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis
lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille
pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud
SEADUSANDLIKU VÕIMU JAGUNEMINE.
JAGATUD EUROPARLAMENDI JA MN VAHEL.
1) otsuste vastuvõtmiseks on vajalik europarlamendi nõusolek: uute liikmete
vastuvõtt, Euroopa kodakondsuse ja Euroopa Pangaga seonduv
2) liidulepingute muutmise, ratifitseerimise osas pole europarlamendil üldse
sõnaõigust, ei osale ka välis-ja julgeolekupoliitika arutamisel
3) Euroopa Parlamendi ja MN koostöö – transport, arenguabi, tööohutus,
regionaalareng, sotsiaalpoliitika (otsuseprojekt läbib kummaski kogus 2 lugemist)
4) Kaasotsustusmenetlus-nõutav nii Euroopa Parlamendi kui MN toetus
Euroopa Liidupoliitikavaldkonnad. EL on aktiivne paljudes erinevates
poliitikavaldkondades, alustades inimõigustega ning lõpetades transpordi ja
kaubandusega
Lissaboni lepingu põhimõtted. Lepinguga antakse Euroopa Liidule õiguslik
raamistik ja vajalikud vahendid selleks, et võtta vastu tulevased väljakutsed ning täita
kodanike nõudmised. 1. Demokraatlikum ja läbipaistvam Euroopa, kus on
suurem roll nii Euroopa Parlamendil kui ka liikmesriikide parlamentidel, kus
kodanikel on rohkem võimalusi teha oma hääl kuuldavaks ning kus Euroopa ja riikide
tasandil on ülesanded kindlalt ära jaotatud. 2. Tõhusam Euroopa lihtsustatud
töömeetodite ja hääletuseeskirjade ning toimivate ja ajakohaste institutsioonidega 28
liikmesriigist koosneva ELi jaoks ning suurem tegutsemisvõime liidu praegustes
prioriteetsetes valdkondades. 3. Õigustel, väärtustel ja vabadusel rajanev
solidaarne ja turvaline Euroopa, 4. Euroopa Liidu rolli maailmas tugevdatakse
Euroopa välispoliitika teostamise vahendite ühendamisega nii uue poliitika
väljatöötamise kui ka otsuste tegemise käigus. Lissaboni lepinguga antakse Euroopale
selge hääl suhtlemiseks partneritega terves maailmas.
9.1. Kohalik omavalitsus:
Demokraatliku õigusriigi tingimustes tähendab kohalik omavalitsus elanike jaoks
võimalust kaasa rääkida oma kodukandi asjade otsustamisel ja on sellisena üks
demokraatia alustalasid. Kohalik omavalitsus on kohalike elanike volitusel ja nende
huvides tegutsev võimuasutus. Omavalitsus suudab paremini tajuda piirkonna
vajadusi, keskvõimust tulemuslikumalt otsuseid langetada ja omavalitsuse elanike
majanduslikku tulu efektiivsemalt kohaliku elu edendamiseks kasutada.
Riikides, mis rajanevad mitmerahvuselisel ja –keelelisel rahvastikul (nt Kanada,
Šveits) võimaldab piirkondade omavalitsus tagada vähemusrahvuste keelele ja
kultuurile autonoomia. Oskusliku regionaalpoliitika abil saab tasakaalustada
loomulikust majandusarengust tulenevaid arenguerisusi(nt suurlinnade ja riigi
äärealade vahel).
9.2. Omavalitsustasandid (e administratiivse ülesehituse põhimudelid):
Lähtuvalt riigi haldusjaotusest ja ajalooliselt kujunenud valitsemistavadest võib
omavalitsuslik võimukorraldus olla ühe- või mitmetasandiline:
1) Ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul sõltuvad kohalikud omavalitsused
vahetult keskvalitsusest või piirkondlikust riigihaldusüksusest. Keskvalitsuse roll
kohaliku tasandi valitsemises on suurem (nt Eesti, kus omavalitsusüksusteks on vallad
ja linnad ning maakondlikul tasandil omavalitsus puudub).
2) Mitmetasandilise omavalitsussüsteemi puhul jaguneb suurem piirkondlik
omavalitsus (osariik, liidumaa, maakond) veel omakorda väiksemateks
omavalitsuslikeks haldusüksusteks (linn, vald). Keskvalitsuse roll kohaliku elu
suunamisel on väike (nt Saksamaa, Rootsi).
9.3. Omavalitsuse struktuur Eestis:
Tänapäeva Eesti territoorium jaguneb maakondadeks (15tk) ja 227 kohaliku
omavalitsuse üksuseks (33 linna ja 194 valda 2009.a seisuga). Maakond on
riigihaldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud
kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Iga omavalitsus kuulub
maakonna koosseisu. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga
nelja aasta tagant valitav esinduskogu – volikogu, kes nimetab ametisse täitevorgani –
valla- või linnavalitsuse ja valib vallavanema või linnapea. Valla- või linnavalitsus on
täidesaatva võimuorganina volikogu ees aruandekohutuslik ning vallavanem ja
linnapea kannavad vastutust volikogu ees.
9.4. Omavalitsuse ülesanded:
Eesti ühetasandilise omavalitsussüsteemi puhul on keskvõimu roll kohalike asjade
otsustamisel suur. Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse, millest enamus tuleb
keskvõimu sihtotstarbelise eraldisena, vähendades kohapealset otsustamis- ja
manööverdamisvõimet. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on kultuuripoliitika ja
kohalik majandus (nt turism, kalandus). Kuigi ka tervishoid, sotsiaalteenused ja
haridus kuuluvad omavalitsuste pädevusse, siis rahalised vahendid nendele
valdkondadele tulevadkeskvalitsuselt sihtotstarbeliste eraldistena. Omavalitsused
saavad oma poliitika elluviimiseks kasutada näiteks järgmiseid tuluallikaid:
1) Osa üksikisiku tulumaksust
2) Maamaks
3) Riigi toetus
4) Kohalikud maksud
5) Laenud
6) Laekumised teistelt omavalitsustelt
7) Trahvid ja riigilõivud
8) Kaupade- ja teenuste müük.

Vasakule Paremale
Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #1 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #2 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #3 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #4 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #5 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #6 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #7 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #8 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #9 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #10 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #11 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #12 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #13 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #14 Demokraatliku ühiskonna valitsemine-kodanikuosalus #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tirtssu Õppematerjali autor
Riigi põhitunnused, funktsioonid, riigiorganid. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Autoritaarne ja totalitaarne režiim.Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.Demokraatia ohud.Õigusriik ja võimude lahusus (phimõttes, tunnused).Võimude lahusus ja tasakaalustatus. Kõrgem seadusandlik võim.Parlamendi struktuur ja ülesanded. Seadusloome.Kõrgem täidesaatev võim.Valitsuse moodustamine. Enamus- ja vähemusvalitsus. Valitsuse ülesanded.Riigipea. Riigipea roll parlamentarismi ja presidentalismi korral.Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. KOHTUSÜSTEEMID:Eesti kohtusüsteem.Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll.Euroopa Liidu institutsioonid ja nende ülesanded:Kohalik omavalitsus.Omavalitsuse struktuur Eestis.Omavalitsuse ülesanded

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine, kodanikuosalus

Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia. PRESIDENTALISM)rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimet ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi

Ühiskond
thumbnail
44
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934- 1940). Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi kindla ideoloogia keskne (nt

Ühiskond
thumbnail
18
docx

Demokraatlik ühiskond ja selle valitsemine

kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Riigivõim toimib seadustest lähtuvalt. Demokraatlikus riigis austatakse inim- ja kodanikuõiguseid (nt Eesti, Prantsusmaa, USA). b) Diktatuure liigitatakse: Autoritaarsed diktatuurid- isiku (nt diktaator, monarh) või mõne grupi (nt sõjavägi, mõni partei) ebademokraatlik valitsemine. Võimul püsimiseks piiratakse inim- ja kodanikuvabadusi. Ideoloogilised ettekirjutused pole määrava tähtsusega (nt Venemaa, Eesti 1934-1940). Totalitaarsed diktatuurid- isiku (diktaator) või mõne grupi (nt partei) hirmuvalitsus, kus riigivõim kontrollib täielikult kõiki eluvaldkondi. Võim kasutab massiliselt vägivalda sise- ja välisvaenlaste suhtes ning on mingi

Ühiskond
thumbnail
8
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
14
doc

Valitsemine ja avalik haldus

Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Ühiskonna valitsemine

võtab vastu diplomaate ja välisriikide poliitikuid). Valitsus moodustatakse parlamendivalimiste tulemuste põhjal. Valitsust saavad juhtida vaid need parteid , kellel on arvukas esindus parlamendis. Parlamentaalse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevda vastastikuses sõltuvuses, konflikt nende vahel võib viia võimukriisini, üksmeel aga kiirendab otsustusprotsessi. Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel . Ülemkojal on 2 erinevat põhimõtet: 1. nt Suurbritannias kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit. Valimisi sellisel juhul ei korraldata, eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga. 2. juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
8
doc

Avalik haldus ja valitsemine

1944 Viimane seaduslik peaminister Uluots kuulutati presidendi kohusetäitjaks, kuid ta pidi põgenema. Paguluses tegutsenud eksiilvalitsus lõpetas tegevuse 1992. aastal, kuna Eestis olid valimised 1991-1992 Riigipeana toimis Ülemnõukogu Presiidium (esimees A. Rüütel), Eesti Komitee (T. Kelam) 1992-2001 Vabariigi President Lennart Meri 2001-2006 Vabariigi President Arnold Rüütel 2006-... Vabariigi President Toomas-Hendrik Ilves Demokraatia kui piiratud valitsemine Demokraatlik valitsemiskord ehk põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalism Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim: · sisulised piirangud- keelavad teha võimuinstitutsioonidel teha teatud asju (valitsus ei tohi võtta vastu riigieelarvet) · protseduurilised piirangud- mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
4
docx

Valitsemine, õigus

Ei tohiks vahetuda koos ministritega. Riigisekretär (Heiki Loot) ­ juhib valitsuse juures asuvat riigikantseleid. Korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist. Riigikontroll (Mihel Oviir) ­ juhib riigi majandustegevuse kontrollimist. Õiguskantsler (Indrek Teder) ­ on vahelülik riigi ja kodaniku vahel. Tema poole saab pöörduda iga inimene, kellel on probleeme riigiasutustega suhtlemisel (ombudsman). Kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele. Regionaalne ja kohalik valitsemine Piirkondlik areng Eestis on ebaühtlane. Regionaalpoliitika peaks ebavõrdsust vähendama (haldusreform). Inimeste sotsiaalse heaolu korraldamine on kõige edukam kohalikul tasemel (vallas, linnas). Regionaalne tasand (maakond) ja kohalik omavalitsus peaksid tegema koostööd. Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad kohaliku omavalitsuse üksusteks: 33 linna ja 194 valda.

Ühiskonnaõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun