2

doc

Keemia kordamine 10. klass

osakestest teistele Leelismetall ­ Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall ­ Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus ­lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus - oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses Elektronide loovutamise võime kindlaks tegemiseks tuleb vaadta pingerida. Elektronide loovutamise võime kasvab vasakult paremale pingereas, seega nt elementide Al, Fe ja Mg reastamine loovutamise võime suurenemise suunas oleks selline: Fe kuna ta on pingereas kõige mitte aktiivsem, Al kuna ta on järgmine ja Mg mis on kõige aktiivsem loovutaja ja kõige suurem võime. Veega reageerivad suure aktiivsusega metallid - IA- ja IIA-Rühm nt1: 2Na +2H2O 2NaOH + H2 nt2: Ca +2H2O Ca(OH)2 + H2

Keemia → Keemia

212 allalaadimist

2

doc

Metallid

Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid ­ kõige aktiivsemad. IIA rühm: vähem aktiivsed kui leelismetallid, väiksemad keemilised omadused Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga ­ näiteks nikkel, tina, plii. · Metalli oksiid ­ kui reageerib vesinikuga ning tõrjub viimase reaktsioonist...

Keemia → Keemia

39 allalaadimist

17

pdf

Keemia põhiteadmised

+ METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida Cu + 4k. HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O ning ei eraldu vesinikku). ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS

Keemia → Keemia

45 allalaadimist

2

doc

Anorgaaniliste ainete keemilised omadused

Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O ­> 2LiOH 2+ - CaO + H2O ­> Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl ­> 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 ­> Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI ­> BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 ­> K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O ­> H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O ­> 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on s...

Keemia → Keemia

174 allalaadimist

1

docx

Keemia spikker: reaktsioonid

Metall + hapnik = (Na + O2 Na2O) Metall + mittemetall = (Väärisgaasidega ei reageeri, sest neil on oktett!) Metall + vesi = [Li ­ Mg (Toa temp = Leelis + H.); Al ­ Fe (kuum. = oksiid + H)] Metall + hape = Sool + vesinik (Pingerida - H) Metall + sool = (Pingerida üksikmetall ja soolas olev metall ) 

Keemia → Keemia

3 allalaadimist

12

doc

Kordamisküsimused metallid 2016

Fe, Co, Ni, Gd 9) Mis tekib enamike metallide pinnale õhuhapnikuga reageerides ? oksiidikiht, selle tekitavad endale: Mg, Zn, Cr, Ni, Al, Fe rauatagi: rauale kaitseks moodustuv oksiidikiht, mismoodustub metalli pinnale kõrgemal temp kuivas hapnikus tekkinud oksiidikiht ei lase metallil edasi reageerida 10) Kas metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati oksüdeerijatena, alati redutseerijatena või mõlemat moodi? redutseerijana 11) Mis on metallide pingerida ning kuidas seda kasutatakse? metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 12) Pingerida lahjendatud hapetega reageerimisel ainult pingereas vasakul pool H2 olevad elemendid reageerivad 13) Pingerida veega/veearuga reageerimisel Li kuni Mg reageerivad veega, Al kuni Fe reageerivad veega ainult kõrgel temp ja passiivsed metallid (H paremal) ei reageeri veega. Metallide reageerimine kont. Väävelhappe ja lämmastikhappega VI IV 0 -II

Geograafia → Geograafia

5 allalaadimist

3

rtf

Aineklassid

Etc., etc. ,etc Tugevad Keskmise tugevusega Nõrgad HCl, HBr, HF, H2SO3 , H3PO4 H2CO3, H2S HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag. Pingerida Leelised reageerivad amfoteersete metallidega (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu Metallidega 2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2 2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2 Alustega NaOH + HCl = NaCl + H2O tekib sool ja vesi Leelised reageeriva amfoteersete Vaata alus +sool

Keemia → Keemia

57 allalaadimist

9

ppt

Metallide keemilised omadused

Metallide keemilised omadused  Metall + mittemetall · Aktiivsed metallid (Li ­ Ca (Mg) ) reag. energiliselt 2 Na + Cl2 = 2 NaCl (naatriumkloriid) · Vähemaktiivsed metallid reag. kuumutamisel 2 Cu + O2 =temp 2CuO · Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II  Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) M...

Keemia → Keemia

82 allalaadimist

1

doc

Aineklassid

AINEKLASSID JA NENDE SAAMISVÕIMALUSED Klass Nimetus Saamine OKSIIDID K2O ­ kaaliumoksiid 1.Oksüdeerumisel: CO2 ­ süsinikdioksiid Metall + hapnik = metallioksiid (aluseline oksiid) Fe2O3 ­ raud(III)oksiid või diraudtrioksiid 2Ca+O2=2CaO Mittemetall+hapnik=mittemetallioksiid (happeline oksiid) C+O2=CO2 2.Lagunemisreaktsioonil (kuumutamine) Sool = metallioksiid + mittemetallioksiid CaCO3 = CaO + CO2 Hüdroksiid = Metallioksiid ...

Keemia → Keemia

299 allalaadimist

1

docx

Ideoloogiad

Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem Avatud nimekiri-kehtib omavalitsuste valmistel. Pärast valimisi muutub pingerida. Suletud nimekiri- toimub häälte ülekandmine ja pingerida jääb samaks (riigikogu valimistel). Eelised: hääled ei lähe kaduma. Parteidel võrdsed sansid. Puudused: keerukas ja võib tulla ebastabiilne valitsus.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus

17 allalaadimist

35

ppt

METALLID

 KAS OSKAD VASTATA? MILLES SEISNEB METALLIAATOMI EHITUSE ERIPÄRA VÕRRELDES MITTEMETALLIDEGA? KUIDAS MUUTUVAD METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS? MILLEST SÕLTUB METALLIDE AKTIIVSUS?  IV. KEEMILISED OMADUSED SEOTUD VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMISEGA · MIDA KERGEMINI AATOM ELEKTRONE LOOVUTAB, SEDA AKTIIVSEM TA ON · METALLID ON KEEMILISTES REAKTSIOONIDES REDUTSEERIJAD, MIS ISE OKSÜDEERUVAD  METALLIDE KEEMILIST AKTIIVSUST ISELOOMUSTAB AKTIIVSUSE RIDA EHK PINGERIDA K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Hg Ag Cu Pt Au AKTIIVSED KESKMISE AKTIIVSUSEGA VÄHEAKTIIVSED  REAGEERIMINE HAPNIKUGA ENAMIK METALLE REAGEERIB ÕHUHAPNIKUGA REAKTSIOONI KIIRUS SÕLTUB METALLI KEEMILISEST AKTIIVSUSEST (PINGERIDA) METALLI PINNALE TEKIB OKSIIDIKIHT + · AKTIIVSED METALLID - REAGEERIVAD VÄGA AKTIIVSELT JA KIIRESTI, VÕIB ERALDUDA NII PALJU SOOJUST, ET METALL SÜTTIB PÕLEMA 4Na + O2= 2Na2O

Keemia → Keemia

24 allalaadimist

2

doc

Anorgaaniliste ainete põhiklassid

Kordamisküsimused IV Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Mis on : · Liitaine ­ keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama elemendi aatomid. · Oksiid ­ keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side. · Happeline oksiid ­ mittemetallioksiidid. · Aluseline oksiid ­ metallioksiidid. · Amfoteerne oksiid ­ metallioksiid (Al2O3, ZnO) · Neutraalne oksiid ­mittemetallioksiidid (CO, NO) · Hape ­ keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. · Üheprootoniline hape ­ hape, milles vesinikku on üks. · Mitmeprootoniline hape ­ happe, milles on mitu vesinikku. · Alus ­ keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. · Leelis ­ aktiivsete met...

Keemia → Keemia

57 allalaadimist

2

doc

Reaktsioonivõrrandite koostamise tabel

+ METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida ning ei eraldu vesinikku). ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 2NaOH + CO2 Na2CO3 + H2O + SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB

Keemia → Keemia

235 allalaadimist

3

doc

Soolad - konspekt

7) metall + sool à uus sool + vähem aktiivsem metall asendus Fe + CuSO4 à FeSO4 + Cu (pingerida arvestades) Cu + AlCl3 reaktsiooni ei toimu Soolade vesilahuste reageerimine metallidega toimub vastavalt pingereale (v.a. metallid, mis reageerivad veega IA ja IIA alates Ca). Iga metall tõrjub pingereas temale järgnevad metallid soola lahusest välja, kuid ei tõrju talle pingereas eelnevaid metalle. Pingerida pole rakendatav aktiivsete metallide puhul (Li, K, Ba, Ca, Na, Mg), mis reageerivad esmalt veega vesiniku eraldumisega ja seejärel tekkiv hüdroksiid reageerib soola lahusega. Na + CuSO4 à 1. etapp: 2Na + 2H2O à 2NaOH + H2 2. etapp: 2NaOH + CuSO4 à Cu(OH)2 + 2Na2SO4 Summaarselt: 2Na + CuSO4 à Cu(OH)2 + 2Na2SO4 + H2

Keemia → Keemia

43 allalaadimist

3

docx

Metallide üldomadused

18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC. Madalaim kt. on Hg ja kõrgeim kt. on W. Metallide ühek...

Keemia → Analüütiline keemia

36 allalaadimist

5

docx

Metallid ja mittemetallid

Tavatingimustes on tahked. ERAND: Hg-vedelik. KEEMILISED OMADUSED Seotud väliskihi elektronide loovutamisega. *mida kergemini aatom elektrone loovutab, seda aktiivsem ta on. *metallid on keemilistes reaktsioonides redutseerijad, mis ise oksüdeeruvad. *metallide keemilist aktiivsust iseloomustab pingerida K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, H, Cu, Hg, Ag, Pt, Au Metallid reageerivad: *hapnikuga *veega *hapetega *soolalahustega REAGEERIMINE HAPNIKUGA

Keemia → Keemia

6 allalaadimist

1

doc

Aineklasside reageerimine

+ vesi = alus (hüdroksiid) B rühma met. oks. met. oksiid + hap.oks = sool + alus + hape = sool + vesi + sool + vesi = hape + hap. oks hap. oksiid + alus.oks = sool + hape + alus = sool + vesi + sool + metall = sool + H2 pingerida! hape + met. oks = sool + vesi + alus = sool + vesi + sool = u. hape + u. sool + hap. oks = sool + vesi alus + hape = sool + vesi + sool = u. alus + u. sool

Keemia → Keemia

56 allalaadimist

2

docx

Kompetentsid, kompetentside hindamine ja kompetentside arendamine organisatsioonis kui koolituse korraldamine

Et olla asjatundlik, ei piisa vaid stampteadmistest, mis on aastate eest selgeks tehtud, vaid saladus peitub vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogumis, milles on kõikidel nendel elementidel vajalik koht. See tagab jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse oma valdkonnas. Ent kuidas hinnata kompetentsi? Nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole tegemist pelgalt numbritega, mille põhjal on võimalik luua kindel mõõtkava kellegi kompetentsist, veel vähem moodustada pingerida vaid andmete põhjal. Lähtepunktiks saab siin pidada rakendust ning vajalikkust- milles soovitakse pädev olla? Milliseid teadmisi ja väärtushinnanguid antud positsioon vajab? Mis oskusi peab üks isik omama, et ent selles valdkonnas pädevaks pidada? Siit nähtub, et tegemist on väga subjektiivse hindamisega. Nö pingerida ei ole võimalik moodustada ei kindlate andmete põhjal ega teadmiste, sest ainult nendest ei piisa.

Majandus → Majandus

7 allalaadimist

2

pdf

Erinevad metallid

Kooli​ ​nimiGruppNimi Erinevad​ ​metallid ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Berüllium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Magneesium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Alumiinium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Skandium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Titaan ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Vanaadium ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Kroom ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Mangaan ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Raud ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Koobalt ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Nikkel ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Vask ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​Tsink Metallide​ ​keemilised​ ​omadused Enamik​ ​metalle​ ​on​ ​keemiliselt​ ​aktiivsed.​ ​Eriti​ ​leelismetallid​ ​ja​ ​leelismuldmetallid,​ ​mis kuuluvad​ ​perioodilisustabeli​ ​kahte​ ​vasakpoolsesse​ ​rühma,​ ​Keemilise​ ​inertsuse​ ​tõttu​ ​on omamoodi​ ​erandiks​ ​väärismetallid.​ ​Metallide​ ​keemilist​ ​aktiivsust​ ​väljendab​ ​nn​ ​pingerida, ning​ ​enamik​ ​metalle​ ​tõrjuvad​ ​lahjendatud​ ​hapetest​ ​vesinikku​ ​välja Liik ...

Keemia → Keemia

4 allalaadimist

4

doc

Põhikooli kokkuvõte

Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ­ ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 H2So4 + Cu =/= Kui metall reageerib soolaga siis iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soolalahusest välja ( üksikmetall peab olema eespool pingereas, et reaktsioon toimiks). Zn + FeCl2 = ZnCl2 + Fe2 Fe + ZnCl2 =/=

Keemia → Keemia

225 allalaadimist

3

rtf

Metallide kontrolltöö

Millal metall reageerib soola lahusega ? Kui ta asub metallide aktiivsusreas eespool soolalahuse koostisse kuuluvast metallist . 25. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel soola lahusega ? Redutseerijaks aktiivsem metall Oksüdeerijaks vähem aktiivse metalli ioon 26. Miks Na ei tõrju soola lahusest välja endast vähem aktiivseid metalle ? Naatrium on leelismetall . Leelis ja leelismuldmetallid ei tõrju soolalahusest metalle välja . 27. Mida kujutab endast metallide pingerida ja millal seda kasutatakse? Metallide pingerida metallid reastatud redutseerimisvõime kahanemise suunas . Metallide reageerimisel : · soolalahusega · hapetega · veega

Keemia → Keemia

68 allalaadimist

12

docx

Kompleksühendid

Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 – Metallide pingerida Töö eesmärk: Metallide keemilisi omadusi määrab nende asukoht pingereas. Iga metal tõrjub temast pingereas paremal pool asuva metalli välja selle soola lahusest. Kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad vesiniku välja mitteoksüdeerivatest hapetest, vesinikust paremal asuvad metallid aga mitte. Töö Käik: A. Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5M vask(II)sulfaadi lahust ja asetada

Keemia → Anorgaaniline keemia

12 allalaadimist

6

docx

Kompleksioonide saamine.

Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 ­ Metallide pingerida Töö eesmärk: Metallide keemilisi omadusi määrab nende asukoht pingereas. Iga metal tõrjub temast pingereas paremal pool asuva metalli välja selle soola lahusest. Kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad vesiniku välja mitteoksüdeerivatest hapetest, vesinikust paremal asuvad metallid aga mitte. Töö Käik: A. Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5M vask(II)sulfaadi lahust ja asetada

Keemia → Anorgaaniline keemia

4 allalaadimist

5

ppt

Kasvuhoonegaasid

kasvuhoonegaasid Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks g...

Keemia → Keemia

38 allalaadimist

8

docx

Keemia 10 klass: metallid

b) Ülejäänud metallid alates Mg Aktiivssema metalli aatomid loovutavad oma elektronid vähemaktiivsema metalli katioonile Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Fe + Cu -> Fe + Cu NB! Metallidega reageerivad ainult vees lahustuvad soolad 3) Reageerivad hapetega a) Kontsentreeritud hapetega (H2SO4 JA HNO3) Pingerida ei kehti! Hg + 2H2SO4(konts) -> HgSO4 + SO2 + 2H2O Hg + 4HNO3(konts) -> Hg(NO3)2 + NO2 +2H2O b) Lahjendatud hapetega - vaata pingerida 6Na + 2H3PO4 -> 2Na3PO4 + 3H2 NB! Erand lahja HNO3 2Hg + 8HNO3(lahj.) -> Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O 4) Reageerivad veega Aktiivselt reageerivad veega tavatingimustes leelis- ja leelismuldmetallid 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Tina veega ei reageeri  5) Reageerivad mittemetalliga Tekivad binaarsed ühendid. Metall reageerib seda aktiivsemalt, mida metallilisem ta on a) Aktiivne metall 2Na + Cl2 -> 2NaCl b) Vähemaktiivne metall 2Al + 3S ->(temperatuur) Al2S3

Keemia → Keemia

46 allalaadimist

2

doc

Ära muretse, kallis!

Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov ­ kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustused sunnivad neid oravarattasse. Ühel hetkel tuleb aga endale silma vaadata ning elus oluliste asjade pingerida ümber vaadata. Problemiks saab, kuidas tunnistada oma armastatud inimesele enda ebaõnnestumist. Lugu räägib tavalistest eestlastest ning sellest, kuidas noored hakkavad omaette elama ning kuidas nad hakkama hakkavad saama. Etendus oli väga huvitav, kuna sai ehk isegi veidi samastada ennast ning omagi tuleviku peale veidi teise pilguga vaadata. Kogemus oli minu jaoks selles mõttes täiesti uus, et varem pole

Kirjandus → Kirjandus

3 allalaadimist

1

docx

Anorgaaniliste ainete põhiklassid - kordamisküsimused

Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Selgita mõisteid ja too näiteid: oksiid, hape, alus, sool, happeline oksiid, aluseline oksiid, neutraalne oksiid, amfoteerne oksiid, hüdroksiid, leelis, amfoteerne hüdroksiid, hapnikhape, vesiniksool, neutralisatsioonireaktsioon 2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põhjal (happelisteks, aluselisteks, amfoteerseteks ja neutraalseteks oksiidideks) 6. Hapete liigitamine (tugevuse, prootonite arvu ja hapniku sisalduse järgi) 7. Hüdroksiidide liigitamine lahustuvuse (tugevuse) järgi 8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, a...

Keemia → Keemia

30 allalaadimist

2

doc

Karboksüülhapped - küsimused

1. karboksüülhapete ja nende soolade nimetused ja struktuurid k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan­(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape­(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam ka...

Keemia → Keemia

26 allalaadimist

2

doc

Keemiliste reaktsioonide kokkuvõte

Reaktsioonid, mis toimuvad alati: 1. metall + mittemetall→sool (ühinemisreaktsioon) 2. metall + hapnik→aluseline oksiid (ühinemisreaktsioon) 3. mittemetall + hapnik→happeline oksiid (ühinemisreaktsioon) 4. alus + hape→ sool + vesi (vahetusreaktsioon/ neutralisatsioonireaktsioon) 5. aluseline oksiid + hape→sool + vesi (vahetusreaktsioon) 6. happeline oksiid + alus→ sool + vesi (vahetusreaktsioon) 7. aluseline oksiid + happeline oksiid→ sool (ühinemisreaktsioon) Teatud tingimustel toimuvad reaktsioonid: 1. sool + sool→ sool + sool (vahetusreaktsioon) lähteaine soolad peavad mõlemad vees lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. ...

Keemia → Keemia

5 allalaadimist

2

docx

Rahvusvahelistumine

Mul on suur soov õppida soome keelt, sest ta on kasulik nii Soomes kui ka Eestis. Samuti, kui see on võimalik, sooviksin ka neljandal kursusel „Emadushooldus II“ praktikat läbima ka Soomes. Hiljuti oli infotund, kust sain teada, et Erasmus+ programmis osalemiseks tuleb kandideerida 15. veebruariks. Kondideerimiseks tuleb koostada motivatsioonikiri ja täita kõik vajadusi dokumente. Samuti tuleb taotleda stipendiumit, kus on pingerida ja juba sellega arvestades midagi otsustada. Aga muidugi ma püüan teha kõik võimalik, et stipendiumi saada.

Ühiskond → Ühiskond

13 allalaadimist

1

doc

Happed

1. Hapete definitsioon happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone(H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happemolekulis. 2. Hapete valemid ja nimetused, happeanioonide valemid ja nimetused HF ­ vesinikfluoriidhape, F - HCL ­ vesinikkloriidhape(soolhape), Cl - kloriidioon HBr ­ vesinikbromiidhape, Br - bromiidioon HI ­ jodiidhape,I - jodiidioon HNO2­ lämmastikkushape,NO2 - nime ei tea HNO3 ­ lämmastikhape,NO3 - nitraatioon H2S ­ divesiniksulfiidhape,S2 - sulfiidioon H2SO3 ­ väävlishpe,SO32 - sulfitioon H2SO4 ­ väävelhape,SO42 - sulfaatioon H2CO3 ­ süsihape,CO32 - karbonaatioon H4SiO4 ­ ortoränihape, SiO44 - silikaatioon H3PO4 ­ fosforhape,PO43 - fosfaatioon HMnO4 ­ permangaanhape,MnO4 Veel anioone - OH - hüdrooksiidioon , HCO3 - vesinikkarbonaatioon 3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happ...

Keemia → Keemia

435 allalaadimist

2

doc

Põhiklassid + mis millega reageerib

Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa ­II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid ­ oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape ­ aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluorii...

Keemia → Keemia

72 allalaadimist

1

docx

Materjalilogistika

1.Milline tegutsemismudel aitab leida hea tarnia? Iga tarniakandidadi puhul arvutatakse eraldi välja reitingu summa,mis koosneb kriteeriumite kaalu ja tähenduste arvuliste väärtuste korrutamisel ja saadud tulemuste summerimisel.Kriteeriumite alusel koostatakse pingerida,kus suurima reitingu summa saanud tarniaga sõlmitakse koostööleping. 2.Millest sõltub ajalisruumiline kasulikkus? Kasulikkus sõltub sellest,kui tarbijale vajaminev kaup on toimetatud tarbimus või ostmispaika,ning on olemas just siis kui tarbija seda vajab. 3.Mida tähendab lao pool juhitav tootmine? Laopoolt juhitav tootmine tähendab,et tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügi prognooside põhjal. 4.Mida tähendab tellimuse poolt juhitav tootmine

Logistika → Logistika

9 allalaadimist

2

docx

Metallide keemilised omadused, korrosioon, metallide saamine

Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida

Keemia → Keemia

48 allalaadimist

72

pdf

Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik

6. TUNDLIKKUSE ANALÜÜS Tundlikkuse analüüsi eesmärgiks on kontrollida üle kriteeriumite kaalud ning leida kui tundlik on lõpptulemus iga kriteeriumi suhtes. 6.1.1 Tundlikkuse graafik taastamise ulatuse suhtes (normaalne stsenaarium) Joonis 18. Kriteeriumi „Taastamise ulatus“ tundlikkuse analüüs (norm). Graafikult on näha, et normaalne stsenaarium on taastamise ulatuse muutuse suhtes vähe tundlik. Kaalu muutmise korral ei muutu pingerida. Swedpank jääb endiselt esimesele kohale ning napilt teiseks jääb Salva kindlustus. Kriteeriumi algväärtus on 0,33 ning kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse enne muutmist on 0,33/(1–0,33) = 0,49. Väärtuse muutmisel 0,33lt 0,99ni, on kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse 0,99/(1-0,99) = 99. Isegi sel juhul jääb liidriks Swedbank (0,319), sellele järgneb Salva (0,318) ning If kindlustus jääb kolmandaks (0,316). Eelkirjeldatud

Informaatika → Informaatika

44 allalaadimist

1

doc

Anorgaanilised reaktsioonivõrrandid

Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O = UUS ALUS + UUS SOOL + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees ALUS lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustamatu (sade). + HAPE = SOOL + H2O

Keemia → Keemia

319 allalaadimist

2

docx

Globaliseerumine, IAI, SKT

1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3

Geograafia → Geograafia

3 allalaadimist

3

doc

KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA

 · Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada ­ kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 ...

Ühiskond → Ühiskond

23 allalaadimist

7

ppt

Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid

Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid Ajalugu ja tänapäev Ajalugu Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiir...

Geograafia → Geograafia

15 allalaadimist

15

ppt

Metallid konspekt

· Metallid reageerivad paljude ainetega, sealhulgas peaaegu kõikide mittemetallidega. · Keemilistes reaktsioonides on metallide redutseerijad, mis loovutavad oma viimase kihi elektronid: · Me ­ ne- Me+n  Metallide keemilised omadused · Parema ülevaate saamiseks paigutatakse metallid aktiivsuse alusel pingeritta. · Mida vasemal pingereas metall asub, seda aktiivsem ta keemilistes reaktsioonides on.  Metallide keemilised omadused · TÄHTSAMATE METALLIDE PINGERIDA · Li K Ba Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused Metallide keemilised omadused

Keemia → Keemia

31 allalaadimist

4

doc

Juhtnööre riigikirjandi kirjutajale

mis iganes, seinast seina, aegade algusest jms) 10. Töö jaga enam-vähem ühepikkusteks korralikult ülesehitatud lõikudeks, sissejuhatus ja kokkuvõte ei tohi venida. 11. Lõiku on soovitav alustada ideelausega (tegelikult võib ka lõpetada). Jälgi lõigu ülesehitust ­ VÄIDE - ARUTLUS ­ NÄITED ­ JÄRELDUS. 12. Töö pikkus on 600-800 sõna. 13. Kui hakkad teemat valima, tee mõeldavatest teemadest pingerida ­ millest tead kõige rohkem või mille suhtes on sul isiklikke kogemusi. 14. Alusta mõtete kirjapanekust, siis reasta need, viska üleliigne välja ja alles seejärel hakka kirjutama.  15. Kui oled teema valinud, siis piiritle see, jälgi, et püsid teemas. Antud teemade hulgas on kahesuguseid ­ SULETUD TEEMAD (piirid täpselt paigas) ja AVATUD TEEMAD (õpilasel endal tuleb piirid määrata). Viimase puhul tuleb püüda tabada teema keskpunkti.

Kirjandus → Kirjandus

17 allalaadimist

2

doc

klass KEEMIA kokkuvõtva töö/üleminekueksami teemad ja mõisted

Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine Happeline lahus Leelis Uhmer Happesademed Lehter Vahetusreaktsioon Hüdroksiidioon Lihtaine Vesinikioon Indeks Liitaine ehk keemiline Väliselektronkiht Indikaator ühend Väärisgaasid Ioon Massiprotsent Ühinemisreaktsioon Kasvuhooneefekt Metallide pingerida Katioon Mittemetall Katseklaas Molaarmass Keeduklaas Molekul Keemia Molekulvalem Keemiline element Neutralisatsioonireak- Keemiline nähtus tsioon Keemiline reaktsioon Neutron Keemiline side Oksiid Keemiline sümbol Oksüdatsiooniaste Keemiline valem Oksüdeerija Kergmetallid Perioodilisusseadus pH

Keemia → Keemia

20 allalaadimist

4

odt

Anorgaaniliste aineklasside keemilised omadused

SO3 + 2NaOH Na2SO4 + H2O P4O10 + 6Ca(OH)2 2Ca3(PO4)2 + 6H2O 2) happeline oksiid + vesi hape + 2- + 2- CO2 + H2O H2CO3 SO3 + H2O H2SO4 Veega ei reageeri ränidioksiid SiO2, kuna see kuulub liiva koostisse ja liiv teatavasti ei reageeri veega. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 3) happeline oksiid + aluseline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- CO2 + BaO BaCO3 P4O10 + 6Cs2O 4Cs3PO4 Hapete keemilised omadused 1) hape + metall sool + vesinik ALUSEKS PINGERIDA! Lahjendatud hapetega reageerivad ainult need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool. (Kontsentreeritud väävelhappe ning lahjendatud kui ka kontsentreeritud lämmastikhappe kohta antud reegel ei kehti ja reaktsioonisaadused on seal ka teistsugused) Kui lahjendatud happega reageerima panna pingereas vesinikust paremal olev metall, siis reaktsiooni ei toimu. 0 + - + - 0 0 + 3- 2+ 3- 0 2Na + 2HBr 2NaBr + H2 3Zn + 2H3PO4 Zn3(PO4)2 + 3H2

Keemia → Keemia

58 allalaadimist

3

docx

Aineklassid

Happed Happed koosnevad vesinikust (H) ja happejäägist. Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad happed: 2) Nõrgad happed: HCl, HSO, HNO HSiO, HS, HSO, HCO Happed tekivad: Happeline oksiid + vesi hape (SiO ei reageeri) Reaktsioonivõrrandid: Neutraliseerimise reaktsioon 1) Hape + alus sool + vesi HCl + NaOH NaCl + HO 2) Hape + aluseline oksiid sool + vesi Vaata pingerida! HSO + NaO NaSO + HO 3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O

Keemia → Keemia

9 allalaadimist

1

doc

Ühiskond: demokraatia ja valimised

Otsene e vahetu demokraatia(klassikaline demokraatia)iseloomulik Antiik-Kreekas vabad Ateena linnakodanikud otsustasid avaliku elu küsimusi vahetult, rahvakoosolekul.(omavalitsustes). Referendum e rahvahääletus (riik) Esindus-e vahendatud demokraatia(liberaalne demokraatia)-kujunes liberalismi levikuga. rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega. Mandaat-saadikute antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. mandaat tähendab saadiku kohustust arvestada otsuste tegemisel inimestega, kes ta saadikuks on valinud; annab saadikule v erakonnale õiguse tegutseda ning oma valimisprogrammi ellu viia. Osalus-ja elitaardemokraatia: Osalusdemokraatiat iseloomustab kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse( nt.omavalitsus-Skandinaavias, kodanikualgatus ja ühistegevus-USA-s) Elitaardemokraatia:keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte. Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast ku...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus

25 allalaadimist

2

doc

50 jah-vastusega küsimust metallidest

29. Kas leelismetallide hüdroksiidide aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla? 30. Kas Liitiumi reageerimine veega on rahulik reaktsioon? 31. Kas Kaaliumi reageerimine veega on tormiline reaktsioon? 32. Kas hapete alustega reageerivad leelismetallid veel aktiivsemalt kui veega? 33. Kas IIA rühma metalle nimetatakse leelismuldmetallideks? 34. Kas leelismuldmetallid reageerivad hapete alustega aktiivsemalt kui veega? 35. Kas metallide pingerida algab Litiumiga ja lõppeb Aurumiga? 36. Kas pingereas asuvad vasakul kõige aktiivsemad metallid? 37. Kas pingereas paremal pool asuvad metallid on kõige vähema aktiivsemad? 38. Kas metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle nende ühenditest välja? 39. Kas aktiivsed metallid tõrjuvad veest välja vesinikku? 40. Kas keskmise aktiivsusega metallid tõrjuvad veearust välja vesinikku(kuumutamisel) ? 41

Keemia → Keemia

18 allalaadimist

2

odt

Lämmastikhappe ja konsentreeritud väävelhappe reageerimine metallidega

pingereas vesinikust vasakul( Li, K, Be, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb) N. Fe pluss HCl ­ Fe(2)Cl2 ja H2 eraldub --------- TOIMUB Cu pluss H2SO4(lahjendatud) ­----------------- REAKTSIOON EI TOIMU Teise rühma kuuluvate metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksudeerija kui vesinikioon. N. HNO3 2Võimalust : kas osudeerija on H või NO3, ehksiis kas katioon või anioon. Pingerida vaatama ei pea kui oskudeerija on anioon. See tähendab, et seal saab oksüdeerida vaid N, mille o.a on 5. Võib tekkida NO2, NO, N2. Katioon- Negatiivse laenguga ioon Anioon- Positiivse laenguga ioon N. H2SO4. Kui on lahjendatud, siis on oksudeerija kindlasti H2. Kui on kontsentreeritud, siis on oksudeerijaks SO4. Väheaktiivsete metallide ( Cu,Ag, Hg ) reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega eraldub SO2.  N. Cu pluss H2SO4 ­ CuSO4 ja SO2 ja H20

Keemia → Keemia

28 allalaadimist

1

docx

Eesti liiklus

Ülejäänudel võib öelda et vedas. Kõige tipuks veel hukkunud jalakäijad või lihtsalt kihutajad. Meedias on sellist nähtust hakatud nimetama surmaralliks. Kui numbritest rääkida, siis iga kuu kaotab Eesti Vabariigi liikluses elu jämedalt 17 in, mis tõstab meid Euroopa mustas edetabelis 3. Kohale Soome ja Läti järele. See ei ole koht kus püüelda esikoha nimel. Samuti ei ole seda HIV kandjate ja nt tulesurmadesse hukkunute pingerida, milles me oleme kindlal esikohal võrreldes ka kogu maailmaga. Kuulates uudiseid jääb kõrvu kõlama kaks fakti: liiklusõnnetuste peamisteks põhjustajateks on naised ja vene rahvusest isikud. Miks see nii on, ei oska päris täpselt öelda. Paljalt sõiduoskustega see piirduda ei saa. Tegemist peab olema totaalselt teistsuguse mõtteviisiga ning arusaamistega inimestega, kes püüavad end üldsusest paremaks teha või lihtsalt esineda. Ei olda

Kirjandus → Kirjandus

142 allalaadimist

2

doc

Musta e. Sahara taguse Aafrika rahvastik

Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive. Rootsi (arenenud Põhja rikk) ja Keenia (arengumaa) võrdlustabel: Näitajad ROOTSI KEENIA

Geograafia → Geograafia

11 allalaadimist

2

docx

Keemia spikker hapete kohta

Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO ­ Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 ­ h2so3 Co2 ­ h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO Metallide pingerida on metallide rida, mis algab aktiivsete ja lõppeb vähe aktiivsetega. 1 Lahjendatud sool happega ja väävel hapega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereast vesinikust vasakul. H2So4 + Mg=MgSO4+H2 H2SO4+Cu ei toimi 2 Iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soola lahusest välja Fe + CuSo4 = FeSo4 + Cu Cu+FeSo4 ei toimi Raud Raua leidmine looduses: Ehedalt ­ meteoriitides Ühenditena ­ kõikjal (muld, liiv, looduslik vesi) Fe3O4 magnetsit Fe2o# punane ja pruun rauamaak

Keemia → Keemia

26 allalaadimist