osakestest teistele Leelismetall Esimese A-Rühma metallid Leelismuldmetall Teise A-Rühma metallid alatest Ca-st Keemilise reaktsiooni kiirus lähteaine või saaduse kontsertratsiooni muutus ajaühikus - oleneb, rõhust, kuumutamisest, tahke aine peenestamisest, segamisest ning katalüsaatori kasutamisest Katalüsaator- aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, vabanedes reaktsiooni lõpuks esialgses koostises ja koguses Elektronide loovutamise võime kindlaks tegemiseks tuleb vaadta pingerida. Elektronide loovutamise võime kasvab vasakult paremale pingereas, seega nt elementide Al, Fe ja Mg reastamine loovutamise võime suurenemise suunas oleks selline: Fe kuna ta on pingereas kõige mitte aktiivsem, Al kuna ta on järgmine ja Mg mis on kõige aktiivsem loovutaja ja kõige suurem võime. Veega reageerivad suure aktiivsusega metallid - IA- ja IIA-Rühm nt1: 2Na +2H2O 2NaOH + H2 nt2: Ca +2H2O Ca(OH)2 + H2
Metallid · Metallide aktiivsus Aktiivsed metallid: leelis ja leelismuldmetallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatempreatuuril. Väärismetallid: oksüdeerumise suhtes eriti vastupidavad. Näiteks ei reageeri hapnikuga isegi kuumutamisel. · Redoksreatsioon Kui redutseeria on metall. Oksüdeerija on mittemetall. · Tuntuimad metallid moodustavad pingerea: Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallid hapetega ei reageeri Metallid reageerivad veega tavatingimustes Metallid reageerivad veeauruga IA rühm: Leelis ja leelismuld metallid kõige aktiivsemad. IIA rühm: vähem aktiivsed kui leelismetallid, väiksemad keemilised omadused Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega ega ka kuumutamisel veeauruga näiteks nikkel, tina, plii. · Metalli oksiid kui reageerib vesinikuga ning tõrjub viimase reaktsioonist...
lahustumatu! Mg3(PO4)2 BaCl2 + CuSO4 CuCl2 + BaSO4 4) metall + sool uus sool + uus metall NB! Reageeriv metall peab olema aktiivsem kui soola koostises olev metall (pingerida). Erand: IA ja IIA rühm alates kaltsiumist reageerivad veega ja ei tõrju soolast metalli välja. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O
Anorgaaniliste ainete keemilised omadused OKSIIDID Aluseliste oksiidide keemilised omadused Aluseline oksiid ehk metallioksiid 1) Reageerimine veega Saadus on leelis (tugev alus) + - Li2O + H2O > 2LiOH 2+ - CaO + H2O > Ca(OH)2 Veega reageerivad ainult I ja II A rühma, alates kaltsiumist, nende metallide oksiidid. 2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on s...
Metall + hapnik = (Na + O2 Na2O) Metall + mittemetall = (Väärisgaasidega ei reageeri, sest neil on oktett!) Metall + vesi = [Li Mg (Toa temp = Leelis + H.); Al Fe (kuum. = oksiid + H)] Metall + hape = Sool + vesinik (Pingerida - H) Metall + sool = (Pingerida üksikmetall ja soolas olev metall )
Rühmas olevalt alla liikudes aatomiraadius suureneb, kuna suureneb ka elektronkihtide arv. Perioodis vasakult paremale liikudes aatomiraadius väheneb, kuna tuumalaeng suureneb ning aatom tõmbab elektrone tuumale lähemale 4) Kuidas leida perioodilisustabelist A- ja B-rühmane metallide oksüdatsiooniastmed? IA rühm I, IIA rühm II ja IIIA rühm III, B-rühma metallid tavalised II, Kui side moodustatakse elemendiga, mis on “nõrgem” (pingerida), siis on oksüdatsiooniaste negatiivne! (mõtle, mitut elektroni on vaja, et välisel kihil oleks 8 elektroni!) 5) Nimeta metallide füüsikaliseid omadusi ja too näiteid. vedel metall Hg enamik hallika värvusega (erandid: punakasroosa:Cu ja kollane Au, kollakas Cs) peegeldavad hästi valgust, metalne läige (Ag, Al, In) erinevad sulamistemperatuurid (Hg – kõige madalam, W kõige kõrgem) hea töödeldavus ehk plastilisus (üks plastilisemaid Au) enamik veest raskemad v
Etc., etc. ,etc Tugevad Keskmise tugevusega Nõrgad HCl, HBr, HF, H2SO3 , H3PO4 H2CO3, H2S HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag. Pingerida Leelised reageerivad amfoteersete metallidega (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu Metallidega 2 Al+ 3 H2 SO4 = Al2(SO4)3 + 3 H2 2Al + 6H2O + 2KOH = 2K[Al(OH)4] +3H2 Alustega NaOH + HCl = NaCl + H2O tekib sool ja vesi Leelised reageeriva amfoteersete Vaata alus +sool
· Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Cu + HCl = ei reageeri Metall + vesi · Väga aktiivsed metallid IA ja IIA (alates Ca) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid (Al Fe) 2Al + 3H2O =temp Al2O3 + 3H2 · Vähemaktiivsed metallid (Ni Au) Veega ei reageeri Metall + sool · Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 = ei reageeri
H2S + CuSO4 = CuS + H2SO4 SOOLAD CaSO4 kaltsiumsulfaat 1. Metall + mittemetall = sool FeCl2 raud(II)kloriid Ca + Cl = CaCl2 2.Alus + hape = sool + vesi Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O 3.Metall + hape = sool + vesinik (pingerida!!) Ca + H2SO4 = CaSO4 + H2 4.Leelis + sool = hüdroksiid + sool 2NaOH + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 5.Metall + sool = sool + metall (pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO = ei toimu
Põhjused on: töötus ja vaesus, kuulumine vähemusrühma, piirkondlikud erisused. Probleemi lahendamisek pakutakse välja ideed, et tuleb tegleda ennetuse mitte tagajärgedega. 7.Majoritaarne valimissüsteem Võitja saab kõik. Ringkonnad on ühe mandaadilised. Kehtib lihthäälete enamuse põhimõte.Pluss: selgus ja lihtsus. Puudus: suurparteide eelistamine, kaotsi läinud hääled. 8.Proprtsionaalne valimissüteem Avatud nimekiri-kehtib omavalitsuste valmistel. Pärast valimisi muutub pingerida. Suletud nimekiri- toimub häälte ülekandmine ja pingerida jääb samaks (riigikogu valimistel). Eelised: hääled ei lähe kaduma. Parteidel võrdsed sansid. Puudused: keerukas ja võib tulla ebastabiilne valitsus.
KAS OSKAD VASTATA? MILLES SEISNEB METALLIAATOMI EHITUSE ERIPÄRA VÕRRELDES MITTEMETALLIDEGA? KUIDAS MUUTUVAD METALLILISED OMADUSED PERIOODILISUSTABELIS? MILLEST SÕLTUB METALLIDE AKTIIVSUS? IV. KEEMILISED OMADUSED SEOTUD VÄLISKIHI ELEKTRONIDE LOOVUTAMISEGA · MIDA KERGEMINI AATOM ELEKTRONE LOOVUTAB, SEDA AKTIIVSEM TA ON · METALLID ON KEEMILISTES REAKTSIOONIDES REDUTSEERIJAD, MIS ISE OKSÜDEERUVAD METALLIDE KEEMILIST AKTIIVSUST ISELOOMUSTAB AKTIIVSUSE RIDA EHK PINGERIDA K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H2 Hg Ag Cu Pt Au AKTIIVSED KESKMISE AKTIIVSUSEGA VÄHEAKTIIVSED REAGEERIMINE HAPNIKUGA ENAMIK METALLE REAGEERIB ÕHUHAPNIKUGA REAKTSIOONI KIIRUS SÕLTUB METALLI KEEMILISEST AKTIIVSUSEST (PINGERIDA) METALLI PINNALE TEKIB OKSIIDIKIHT + · AKTIIVSED METALLID - REAGEERIVAD VÄGA AKTIIVSELT JA KIIRESTI, VÕIB ERALDUDA NII PALJU SOOJUST, ET METALL SÜTTIB PÕLEMA 4Na + O2= 2Na2O
tekkivad sool ja vesi. 2. Osata anda nimetusi oksiididele, hapetele , alustele ja soolade valemitele. 3. Oska koostada oksiidide, hapete, aluste ja soolade valemeid. 4. Teada oksiidide liigutust keemiliste omaduste järgi ja nende oksiidide keemilise omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 5. Teada hapete 3 liigitust. · · · 6. Teada hapete keemilisi omadusi (osata lõpetada reakstioonivõrrandeid, kasutada pingerida). 7. Teada aluste liigutust lahustuvuse järgi. · Vees lahustuvad alused e. Leelised · Vees lahustumatud alused 8. Teada aluste keemilisi omadusi (osata lõpetada reaktsioonivõrrandeid). 9. Teada soolade liigitust. · Lihtsoolad metall + happejääk (K2SO4) · Vesiniksoolad metall + vesinikku sisaldav happejääk (NaHSO4) · Hüdroksiidsoolad metall + OH + happejääk (Cu2(OH)2CO3)
+ METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti pingerida ning ei eraldu vesinikku). ALUS + HAPE vaata HAPE + ALUS + HAPPELINE OKSIID SOOL + VESI 2NaOH + CO2 Na2CO3 + H2O + SOOL UUS ALUS + UUS SOOL CuCl2 + 2 NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl NB
4) hape + metall à sool + vesinik asendus H2SO4 + Zn à ZnSO4 + H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu Hapete reageerimisel metallidega tuleb arvestada metalli asendit aktiivsuse reas ja happe iseloomu. Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Metallide aktiivsuse rida (pingerida) algab aktiivsete metallidega, rea lõpus on väheaktiivsed metallid. Aktiivsuse reas vesinikust vasakul paiknevad metallid tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja, paremal olevad metallid aga ei tõrju. Tugevad happed (konts. H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3) reageerivad ka mõnede pingereas vesinikust paremal olevate metallidega, kuid antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu.
Reageerivad hapetega ei reageeri hapetega < ---------------------------------H---------------------------------> Zn + 2HCl --- ZnCl2 + H2 Ag + HCl ----- X 2) Metallid reageerivad hapnikuga 2Fe + O2 ----- 2FeO 3) Reageerivad mittemetallidega K + S ---- K2S 2Na + Cl2 --- 2NaCl 4) Metallid reageerivad veega Aktiivsed metallid reageerivad veega (IA, IIA) 2Na + 2H2O --- 2 NaOH + H2 Al...Cd keskmise aktiivsusega metallid. Reageerivad ainult kuuma veeauruga (pingerida) 2Al + 3H2O -to-- Al2O3 + 3H2 Ni...An vähemaktiivsed metallid, ei reageeri veega (pingerida) 5)Metallid reageerivad sooladega Fe + SnCl2 FeCl2 + Sn
Tavatingimustes on tahked. ERAND: Hg-vedelik. KEEMILISED OMADUSED Seotud väliskihi elektronide loovutamisega. *mida kergemini aatom elektrone loovutab, seda aktiivsem ta on. *metallid on keemilistes reaktsioonides redutseerijad, mis ise oksüdeeruvad. *metallide keemilist aktiivsust iseloomustab pingerida K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, H, Cu, Hg, Ag, Pt, Au Metallid reageerivad: *hapnikuga *veega *hapetega *soolalahustega REAGEERIMINE HAPNIKUGA
+ vesi = alus (hüdroksiid) B rühma met. oks. met. oksiid + hap.oks = sool + alus + hape = sool + vesi + sool + vesi = hape + hap. oks hap. oksiid + alus.oks = sool + hape + alus = sool + vesi + sool + metall = sool + H2 pingerida! hape + met. oks = sool + vesi + alus = sool + vesi + sool = u. hape + u. sool + hap. oks = sool + vesi alus + hape = sool + vesi + sool = u. alus + u. sool
Et olla asjatundlik, ei piisa vaid stampteadmistest, mis on aastate eest selgeks tehtud, vaid saladus peitub vajalike teadmiste, oskuste, hoiakute ja väärtushinnangute kogumis, milles on kõikidel nendel elementidel vajalik koht. See tagab jätkusuutlikkuse ja tulemuslikkuse oma valdkonnas. Ent kuidas hinnata kompetentsi? Nagu eelnevalt kirjeldatud, ei ole tegemist pelgalt numbritega, mille põhjal on võimalik luua kindel mõõtkava kellegi kompetentsist, veel vähem moodustada pingerida vaid andmete põhjal. Lähtepunktiks saab siin pidada rakendust ning vajalikkust- milles soovitakse pädev olla? Milliseid teadmisi ja väärtushinnanguid antud positsioon vajab? Mis oskusi peab üks isik omama, et ent selles valdkonnas pädevaks pidada? Siit nähtub, et tegemist on väga subjektiivse hindamisega. Nö pingerida ei ole võimalik moodustada ei kindlate andmete põhjal ega teadmiste, sest ainult nendest ei piisa.
Metallide keemilised omadused Enamik metalle on keemiliselt aktiivsed. Eriti leelismetallid ja leelismuldmetallid, mis kuuluvad perioodilisustabeli kahte vasakpoolsesse rühma, Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja Liik Esindajad Metallid Alumiinium Kroom Raud Vask Poolmetallid Germaanium Arseen Antimon Telluur Väärisgaasid Heelium Neoon Argoon Radoon
Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. · Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 H2So4 + Cu =/= Kui metall reageerib soolaga siis iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soolalahusest välja ( üksikmetall peab olema eespool pingereas, et reaktsioon toimiks). Zn + FeCl2 = ZnCl2 + Fe2 Fe + ZnCl2 =/=
Kui ta asub metallide aktiivsusreas eespool soolalahuse koostisse kuuluvast metallist . 25. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel soola lahusega ? Redutseerijaks aktiivsem metall Oksüdeerijaks vähem aktiivse metalli ioon 26. Miks Na ei tõrju soola lahusest välja endast vähem aktiivseid metalle ? Naatrium on leelismetall . Leelis ja leelismuldmetallid ei tõrju soolalahusest metalle välja . 27. Mida kujutab endast metallide pingerida ja millal seda kasutatakse? Metallide pingerida metallid reastatud redutseerimisvõime kahanemise suunas . Metallide reageerimisel : · soolalahusega · hapetega · veega
Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 – Metallide pingerida Töö eesmärk: Metallide keemilisi omadusi määrab nende asukoht pingereas. Iga metal tõrjub temast pingereas paremal pool asuva metalli välja selle soola lahusest. Kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad vesiniku välja mitteoksüdeerivatest hapetest, vesinikust paremal asuvad metallid aga mitte. Töö Käik: A. Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5M vask(II)sulfaadi lahust ja asetada
Töö vahendid: TAP pesa, KL lahus, tärklise lahus, HCL lahus, H2O2 lahus Töö käik: TAP pesse pipeteeriti 4-5 tilka 0,5M KI lahust, lisati 1-2 tilka 1%-list tärklise lahust, 2 tilka 0,1 M HCL lahust ja 3 tilka 3%-list H2O2 lahust. Arvutused: KOH + HCl = KCl+H2O ; KI + H2O2 = 2KOH+ I2 I-1 -1e = I2 O-1 +1e = O-2 Järeldus: Katse käigus muutub lahuse värvus mustaks ning eraldus gaas. 1.3 TÖÖ 15 - GALVAANIELEMENT JA ELEKTROKEEMILINE PINGERIDA 1.3.1 Katse 1 Metallide pingerida Töö eesmärk: Metallide keemilisi omadusi määrab nende asukoht pingereas. Iga metal tõrjub temast pingereas paremal pool asuva metalli välja selle soola lahusest. Kõik metallid mis asuvad pingereas vesinikust vasakul, tõrjuvad vesiniku välja mitteoksüdeerivatest hapetest, vesinikust paremal asuvad metallid aga mitte. Töö Käik: A. Portselantiiglisse pipeteerida 10 tilka 0,5M vask(II)sulfaadi lahust ja asetada
kasvuhoonegaasid Tiit Jürgenstein Mis põhjustab kasvuhooneefekti? Kasvuhooneefekti põhjustavadki niinimetatud "kasvuhoonegaasid" : Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Freoonid Kliima soojenemise tagajärjed Majanduslikud (põllumajandus ja toidupuudus) Tervishoid (haiguste ja haigustekitajate levialade suurenemine, suurlinnade õhu halvenemine, migratsiooni tõttu epideemiate levimine) Turvalisus (merepinna tõus) Loodus ( metsad, põllud, rohumaad, mäestikupiirkonnad, märgalad ja erinevad ökosüsteemid) Tänapäev Praegu paiskavad kõik riigid kokku atmosfääri 6,8 gigatonni CO2 aastas. Kui aastas jõuab atmosfääri 29 gigatonni süsinikdioksiidid, surevad välja metsad. Surevad metsad paiskavad omakorda varemkogutud CO2 atmosfääri ning Antarktika jääkilp hakkab sulama. Merepind tõuseb ja rannikualad ujutatakse üle, rannikul elavad inimesed hukkuvad. Üheks tõsisemaks g...
2K + CuSO4 + 2H2O -> K2SO4 + Cu(OH)2 + H2 1. 2K + H2O -> 2KOH + H2 kõigepealt reageerib veega 2. KOH + CuSO4 -> K2SO4 +Cu(OH)2 b) Ülejäänud metallid alates Mg Aktiivssema metalli aatomid loovutavad oma elektronid vähemaktiivsema metalli katioonile Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Fe + Cu -> Fe + Cu NB! Metallidega reageerivad ainult vees lahustuvad soolad 3) Reageerivad hapetega a) Kontsentreeritud hapetega (H2SO4 JA HNO3) Pingerida ei kehti! Hg + 2H2SO4(konts) -> HgSO4 + SO2 + 2H2O Hg + 4HNO3(konts) -> Hg(NO3)2 + NO2 +2H2O b) Lahjendatud hapetega - vaata pingerida 6Na + 2H3PO4 -> 2Na3PO4 + 3H2 NB! Erand lahja HNO3 2Hg + 8HNO3(lahj.) -> Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O 4) Reageerivad veega Aktiivselt reageerivad veega tavatingimustes leelis- ja leelismuldmetallid 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Tina veega ei reageeri 5) Reageerivad mittemetalliga Tekivad binaarsed ühendid
Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustused sunnivad neid oravarattasse. Ühel hetkel tuleb aga endale silma vaadata ning elus oluliste asjade pingerida ümber vaadata. Problemiks saab, kuidas tunnistada oma armastatud inimesele enda ebaõnnestumist. Lugu räägib tavalistest eestlastest ning sellest, kuidas noored hakkavad omaette elama ning kuidas nad hakkama hakkavad saama. Etendus oli väga huvitav, kuna sai ehk isegi veidi samastada ennast ning omagi tuleviku peale veidi teise pilguga vaadata. Kogemus oli minu jaoks selles mõttes täiesti uus, et varem pole
· aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape · happeline oksiid + aluseline oksiid sool · hape + metallsool + H2 · hape + alus sool + vesi · hape + aluseline oksiid sool + vesi · hape + sool uus sool + nõrgem või lenduvam hape · alus + happeline oksiid sool + vesi · alus + sool sool + lahustumatu hüdroksiid · sool + sool sool + lahustumatu sool · sool + metall metall + sool (pingerida!) · hüdroksiidi lagunemine aluseline oksiid + vesi · hapnikhappe lagunemine happeline oksiid + vesi · soola (karbonaadi) lagunemine aluseline oksiid + happeline oksiid (CO2) 10. Ohutusnõuded hapete j aluste kasutamisel
k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam karboksüülhape. Ei ole mürgine. Veiniäädikas
lahustuma ja üks saadustes tekkinud sool peab olema sade. 2. sool+ alus→ uus sool + uus alus (vahetusreaktsioon) lähteained peavad vees lahustuma ja üks saadustest peab olema sade. 3. sool + hape→uus sool + uus hape (vahetusreaktsioon) saadustes peab tekkima kas lähteaine happest nõrgem hape või sade. 4. metall + sool→ uus sool + uus metall (asendusreaktsioon) lähteaine sool peab olema vees lahustuv ja metall peab olema aktiivsem kui soola koostises oleva metall (vt. Pingerida) – ehk lähteaines üksi olev metall peab pingereas olema vasakul pool soola koostises olevast metallist. 5. metall + hape→ sool + vesinik (asendusreaktsioon) lähteaine metall peab olema pingereas vasakul pool vesinikust. 6. aluseline oksiid + vesi→ alus (ühinemisreaktsioon) toimub ainult I A ja II A rühma alates Ca-st metallide oksiididega 7. happeline oksiid + vesi→ hape (ühinemisreaktsioon) v.a. SiO2 8
Mul on suur soov õppida soome keelt, sest ta on kasulik nii Soomes kui ka Eestis. Samuti, kui see on võimalik, sooviksin ka neljandal kursusel „Emadushooldus II“ praktikat läbima ka Soomes. Hiljuti oli infotund, kust sain teada, et Erasmus+ programmis osalemiseks tuleb kandideerida 15. veebruariks. Kondideerimiseks tuleb koostada motivatsioonikiri ja täita kõik vajadusi dokumente. Samuti tuleb taotleda stipendiumit, kus on pingerida ja juba sellega arvestades midagi otsustada. Aga muidugi ma püüan teha kõik võimalik, et stipendiumi saada.
3. Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape) SiO2(ränidioksiid, tahke, ei reageeri veega) H2SiO2(ortoränihape) 5. Metallide reaktiivsusrida(pingerida),selle kasutamine metallide reageerimisel hapetega Kõik metallid mis on ennem vesinikku (H2) reageerivad hapetega, aga kõik mis on peale H2 ei reageeri hapetega 6. Reaktsioonivõrrandid ja tasakaalustamine S->SO2->SO2->H2SO4->CaSO4 S+O2->SO2 2SO2+O2->2SO3 SO3+H2O->H2SO4 H2SO4+Ca->CaSO4+H2 7. Nõrgad ja tugevad happed Mida suurem osa happemolekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam on hape. Tugevate hapete molekulid on pea-aegu kõik jagunenud ioonideks. Nõrga happe
· Al. Oksiid + hape sool + vesi · Al.oksiid + vesi hüdroksiid (nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri!) · H. oksiid + alus sool + vesi · h. oksiid + al.oksiid sool · h. oksiid + vesi hape · hüdroksiid metallioksiid + vesi (leelised on vastupidavad) · leelis + vesi alus (hüdroksiid) (aint leelised!) · alus + sool sool + alus · metall + mittemetall sool · metall + hape sool + vesinik (pingerida) · metall + sool metall + sool (metallid reageerivad ainult vees lahustuvate sooladega) · alus + hape sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon)
1.Milline tegutsemismudel aitab leida hea tarnia? Iga tarniakandidadi puhul arvutatakse eraldi välja reitingu summa,mis koosneb kriteeriumite kaalu ja tähenduste arvuliste väärtuste korrutamisel ja saadud tulemuste summerimisel.Kriteeriumite alusel koostatakse pingerida,kus suurima reitingu summa saanud tarniaga sõlmitakse koostööleping. 2.Millest sõltub ajalisruumiline kasulikkus? Kasulikkus sõltub sellest,kui tarbijale vajaminev kaup on toimetatud tarbimus või ostmispaika,ning on olemas just siis kui tarbija seda vajab. 3.Mida tähendab lao pool juhitav tootmine? Laopoolt juhitav tootmine tähendab,et tootmist planeeritakse ja toodetakse ainult olemasolevate laovarude ja müügi prognooside põhjal. 4
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida
6. TUNDLIKKUSE ANALÜÜS Tundlikkuse analüüsi eesmärgiks on kontrollida üle kriteeriumite kaalud ning leida kui tundlik on lõpptulemus iga kriteeriumi suhtes. 6.1.1 Tundlikkuse graafik taastamise ulatuse suhtes (normaalne stsenaarium) Joonis 18. Kriteeriumi „Taastamise ulatus“ tundlikkuse analüüs (norm). Graafikult on näha, et normaalne stsenaarium on taastamise ulatuse muutuse suhtes vähe tundlik. Kaalu muutmise korral ei muutu pingerida. Swedpank jääb endiselt esimesele kohale ning napilt teiseks jääb Salva kindlustus. Kriteeriumi algväärtus on 0,33 ning kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse enne muutmist on 0,33/(1–0,33) = 0,49. Väärtuse muutmisel 0,33lt 0,99ni, on kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse 0,99/(1-0,99) = 99. Isegi sel juhul jääb liidriks Swedbank (0,319), sellele järgneb Salva (0,318) ning If kindlustus jääb kolmandaks (0,316). Eelkirjeldatud
Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine metallidega (ei kehti metallide pingerida, ei eraldu H2, tekib sool, oksiid ja H2O). + HAP.OKSIID = SOOL + H2O = UUS ALUS + UUS SOOL + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui mõlemad lähteained on vees ALUS lahustuvad ja vähemalt üks saadustest on vees lahustamatu (sade). + HAPE = SOOL + H2O
1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3
· Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustada kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti päseb. Kes need personaalselt on, sõltub erakonna otsusest, st sellest, kelle on partei paigutanud nimekirja etteotsa. Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Valimisnimekirjade ning häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, kuid hääled ei lähe kadumina nagu majoritaarse süsteemi puhul. Plussiks on parteide võrdsemad sansid saada parlamendis esindatud. MAJORITAARNE JA PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM MAJORITAARNE PROPORTSIONAALNE RINGKONDADE ARV Võrdub parlamendikohtade 1-20 ...
Osooniaugud ja kasvuhoonegaasid Ajalugu ja tänapäev Ajalugu Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arrhenius. Ta näitas, et süsihappegaas mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32° külmem, kui ta praegu on. Kasvuhoonegaaside vastu algas rahvusvaheline võitlus 1997. aastal. Kyotos sõlmiti rahvusvaheline leping nende koguste piiramiseks. Osoonikihi kaitseks sõlmiti 1987. aasta 16. septembril Montrealis riikidevaheline lepe osoonikihi kaitseks. Osoonikihi hõrenemine Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiir...
· Metallid reageerivad paljude ainetega, sealhulgas peaaegu kõikide mittemetallidega. · Keemilistes reaktsioonides on metallide redutseerijad, mis loovutavad oma viimase kihi elektronid: · Me ne- Me+n Metallide keemilised omadused · Parema ülevaate saamiseks paigutatakse metallid aktiivsuse alusel pingeritta. · Mida vasemal pingereas metall asub, seda aktiivsem ta keemilistes reaktsioonides on. Metallide keemilised omadused · TÄHTSAMATE METALLIDE PINGERIDA · Li K Ba Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused Metallide keemilised omadused
mis iganes, seinast seina, aegade algusest jms) 10. Töö jaga enam-vähem ühepikkusteks korralikult ülesehitatud lõikudeks, sissejuhatus ja kokkuvõte ei tohi venida. 11. Lõiku on soovitav alustada ideelausega (tegelikult võib ka lõpetada). Jälgi lõigu ülesehitust VÄIDE - ARUTLUS NÄITED JÄRELDUS. 12. Töö pikkus on 600-800 sõna. 13. Kui hakkad teemat valima, tee mõeldavatest teemadest pingerida millest tead kõige rohkem või mille suhtes on sul isiklikke kogemusi. 14. Alusta mõtete kirjapanekust, siis reasta need, viska üleliigne välja ja alles seejärel hakka kirjutama. 15. Kui oled teema valinud, siis piiritle see, jälgi, et püsid teemas. Antud teemade hulgas on kahesuguseid SULETUD TEEMAD (piirid täpselt paigas) ja AVATUD TEEMAD (õpilasel endal tuleb piirid määrata). Viimase puhul tuleb püüda tabada teema keskpunkti.
Happeanioon Lahustuvus Täielik põlemine Happeline lahus Leelis Uhmer Happesademed Lehter Vahetusreaktsioon Hüdroksiidioon Lihtaine Vesinikioon Indeks Liitaine ehk keemiline Väliselektronkiht Indikaator ühend Väärisgaasid Ioon Massiprotsent Ühinemisreaktsioon Kasvuhooneefekt Metallide pingerida Katioon Mittemetall Katseklaas Molaarmass Keeduklaas Molekul Keemia Molekulvalem Keemiline element Neutralisatsioonireak- Keemiline nähtus tsioon Keemiline reaktsioon Neutron Keemiline side Oksiid Keemiline sümbol Oksüdatsiooniaste Keemiline valem Oksüdeerija Kergmetallid Perioodilisusseadus pH
SO3 + 2NaOH Na2SO4 + H2O P4O10 + 6Ca(OH)2 2Ca3(PO4)2 + 6H2O 2) happeline oksiid + vesi hape + 2- + 2- CO2 + H2O H2CO3 SO3 + H2O H2SO4 Veega ei reageeri ränidioksiid SiO2, kuna see kuulub liiva koostisse ja liiv teatavasti ei reageeri veega. Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 2 3) happeline oksiid + aluseline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- CO2 + BaO BaCO3 P4O10 + 6Cs2O 4Cs3PO4 Hapete keemilised omadused 1) hape + metall sool + vesinik ALUSEKS PINGERIDA! Lahjendatud hapetega reageerivad ainult need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul pool. (Kontsentreeritud väävelhappe ning lahjendatud kui ka kontsentreeritud lämmastikhappe kohta antud reegel ei kehti ja reaktsioonisaadused on seal ka teistsugused) Kui lahjendatud happega reageerima panna pingereas vesinikust paremal olev metall, siis reaktsiooni ei toimu. 0 + - + - 0 0 + 3- 2+ 3- 0 2Na + 2HBr 2NaBr + H2 3Zn + 2H3PO4 Zn3(PO4)2 + 3H2
Happed Happed koosnevad vesinikust (H) ja happejäägist. Need jagunevad kaheks: 1) Tugevad happed: 2) Nõrgad happed: HCl, HSO, HNO HSiO, HS, HSO, HCO Happed tekivad: Happeline oksiid + vesi hape (SiO ei reageeri) Reaktsioonivõrrandid: Neutraliseerimise reaktsioon 1) Hape + alus sool + vesi HCl + NaOH NaCl + HO 2) Hape + aluseline oksiid sool + vesi Vaata pingerida! HSO + NaO NaSO + HO 3) Hape + metall sool + vesinik HNO + Na NaNO + H 4) Hape + sool hape + sool CaCO + HCl CaCl + HCO Tingimused: *Tekib nõrgem või lenduvam hape *Tekib sade Oksiidid Oksiidid koosnevad mittemetallist või metallist ja hapnikust (O). Jagunevad samuti kaheks: 1) Aluselised oksiidid: metall + O
Majoritaarse süsteemi plussiks on selle selgus ja lihtsuse. Teisalt pole see süsteem vaba ka puudustest( nt. annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ning diskrimineerib väiksemaid. Proportsionaalne valimissüsteem jagab saadikukohad parteide vahel proportsionaalselt e võrdeliselt neile antu häältega; mitmemandaadilised valimisringkonnad;kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas(Avatud nimekiri-kandidaadid reastatakse pärast häälte lugemist ümber; suletud nimekiri- pingerida ei moodustata) Proportsionaalse süsteemi puudusteks on häältelugemise keerukus nind erakondade suur mõju valimistulemustele;häälte ülekandmise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus. Plussiks nimetatakse parteide võrdsemaid sansse saada parlamendis esindatud Eesti valimissüsteem.kasutatakse proportsionaalset valimissüsteemi, moodustatakse mittemandaadilised valimisrindkonnad. Häälte ülekandmise põhimõte
29. Kas leelismetallide hüdroksiidide aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla? 30. Kas Liitiumi reageerimine veega on rahulik reaktsioon? 31. Kas Kaaliumi reageerimine veega on tormiline reaktsioon? 32. Kas hapete alustega reageerivad leelismetallid veel aktiivsemalt kui veega? 33. Kas IIA rühma metalle nimetatakse leelismuldmetallideks? 34. Kas leelismuldmetallid reageerivad hapete alustega aktiivsemalt kui veega? 35. Kas metallide pingerida algab Litiumiga ja lõppeb Aurumiga? 36. Kas pingereas asuvad vasakul kõige aktiivsemad metallid? 37. Kas pingereas paremal pool asuvad metallid on kõige vähema aktiivsemad? 38. Kas metalli asukoht pingereas iseloomustab ka metalli võimet tõrjuda teisi metalle nende ühenditest välja? 39. Kas aktiivsed metallid tõrjuvad veest välja vesinikku? 40. Kas keskmise aktiivsusega metallid tõrjuvad veearust välja vesinikku(kuumutamisel) ? 41
pingereas vesinikust vasakul( Li, K, Be, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb) N. Fe pluss HCl Fe(2)Cl2 ja H2 eraldub --------- TOIMUB Cu pluss H2SO4(lahjendatud) ----------------- REAKTSIOON EI TOIMU Teise rühma kuuluvate metallide reaktsioonid hapetega, mille anioon on tugevam oksudeerija kui vesinikioon. N. HNO3 2Võimalust : kas osudeerija on H või NO3, ehksiis kas katioon või anioon. Pingerida vaatama ei pea kui oskudeerija on anioon. See tähendab, et seal saab oksüdeerida vaid N, mille o.a on 5. Võib tekkida NO2, NO, N2. Katioon- Negatiivse laenguga ioon Anioon- Positiivse laenguga ioon N. H2SO4. Kui on lahjendatud, siis on oksudeerija kindlasti H2. Kui on kontsentreeritud, siis on oksudeerijaks SO4. Väheaktiivsete metallide ( Cu,Ag, Hg ) reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega eraldub SO2. N. Cu pluss H2SO4 CuSO4 ja SO2 ja H20
Ülejäänudel võib öelda et vedas. Kõige tipuks veel hukkunud jalakäijad või lihtsalt kihutajad. Meedias on sellist nähtust hakatud nimetama surmaralliks. Kui numbritest rääkida, siis iga kuu kaotab Eesti Vabariigi liikluses elu jämedalt 17 in, mis tõstab meid Euroopa mustas edetabelis 3. Kohale Soome ja Läti järele. See ei ole koht kus püüelda esikoha nimel. Samuti ei ole seda HIV kandjate ja nt tulesurmadesse hukkunute pingerida, milles me oleme kindlal esikohal võrreldes ka kogu maailmaga. Kuulates uudiseid jääb kõrvu kõlama kaks fakti: liiklusõnnetuste peamisteks põhjustajateks on naised ja vene rahvusest isikud. Miks see nii on, ei oska päris täpselt öelda. Paljalt sõiduoskustega see piirduda ei saa. Tegemist peab olema totaalselt teistsuguse mõtteviisiga ning arusaamistega inimestega, kes püüavad end üldsusest paremaks teha või lihtsalt esineda. Ei olda
Musta Aafrika rahvastik Musta ehk Sahara-tagused ehk Saharast lõunasse jäävad Aafrika riigid on ühed madalama arengutasemega riigid maailmas. Seda iseloomustab väga hästi inimarengu indeks. Inimarengu indeksi põhjal koostatud tabelis on pingerida järgmine: 1,2. koht Island ja Norra - 0,968; 164. koht Sambia - 0,453. Inimarengu indeks vaatleb mitut aspekti. See kinnitab, et Sambias on väga madal rahva haridustase, kesine SKT ühe inimese kohta, madal keskmine eluiga, rahva väike kirjaoskavus ja positiivne iive. Rootsi (arenenud Põhja rikk) ja Keenia (arengumaa) võrdlustabel: Näitajad ROOTSI KEENIA
Jaotus: 1 lihtsoolad Na2Co3 2 vesiniksoolad NaHCO3 Kristallhüdraat CaSo4+2H2o Oksiid koosneb kahest elemendist millest üks on hapnik. Jaotus: 1 aluselineoksiid ehk metallioksiid on oksiid millele vastab kindel hüdrooksiid CaO Ca(oh)2 2 Happeline ehk mittemetalli oksiid on oksiid millele vastab kindel hape So2 h2so3 Co2 h2co3 Anfoteerne oksiid on oksiid, mis reageerib nii happe kui alusega. Al2O3 Inerterneoksiid ei reageeri happe, aluse ega veega. CO Metallide pingerida on metallide rida, mis algab aktiivsete ja lõppeb vähe aktiivsetega. 1 Lahjendatud sool happega ja väävel hapega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereast vesinikust vasakul. H2So4 + Mg=MgSO4+H2 H2SO4+Cu ei toimi 2 Iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soola lahusest välja Fe + CuSo4 = FeSo4 + Cu Cu+FeSo4 ei toimi Raud Raua leidmine looduses: Ehedalt meteoriitides Ühenditena kõikjal (muld, liiv, looduslik vesi) Fe3O4 magnetsit Fe2o# punane ja pruun rauamaak
annaabi.ee 
