Ühiskonna valitsemine (0)

Ühiskonna valitsemine
Valitsemine: riigi kui terviku juhtimine
Haldamine : ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse
otsuste elluviimisel.
Põhiküsimused :
Kes valitseb? Rahvas. Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja
rahvahääletuse abil.
Kuidas valitsetakse ? Niiviisi, nagu määrab valitsemiskord (diktatuur - piiramatu
võim; põhiseaduslik - piiratud võim)
Demokraatlik valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord)
Valitsemiskord, milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll
Iseloomulikud jooned:

tugineb põhiseadusele

võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte)

kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine

regulaarsed vabad valimised
Põhiseadus : riigi tähtsaim õigusakt , võib olla ühe dokumendina (Eesti), või dokumentide kogum ( Suurbritannia )
Demokraatliku valitsemise põhivormid:
Presidentalism
President on nii valitsuse juht kui riigipea , kuid tegevus on piiratud põhiseadusega.
President on tihedamalt seotud valitsusega, erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad.
Parlamentarism
Tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament . Riigipea kujutab endast erapooletut vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke.
Monarhia

• absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.-18.saj- Louis XIV, Vatikan - paavst valitakse; Saudi- Araabia , Kuweit.
  
• Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland )
  

Vabariigid

• presidendivabariigid ( presidentalismi põhimõte): Rahvas valib paralleelselt seadusandliku võimu (parlamendisaadikud) ja täidesaatva võimu juhi (President). President määrab valitsuse, ministrid annavad aru vaid Presidendile . Presidendil suured võimuvolitused koos valitsusega. (USA)
  Presidendil on suur vetoõigus - õigus parlamendi otsused keelustada (Venemaa)
  
• parlamentaarsed vabariigid (parlamentalismi põhimõte): Rahvas valib ainult parlamendi ja parlament kinnitab ametisse täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust.
  

Enamusvalitsus- üheparteivalitsus (50% + 1 häält parteil)

Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus

• segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa)
  

Poliitilised ideoloogiad
Ideoloogia- korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
Ideoloogia funktsioonid:

annab hinnangu eksisteerivale olukorrale

loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks

Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed , tegutsevad selle huvides. Indiviidi huvid tagaplaanil ( Sotsid , Keskerakond ). Vasakäärmus- kommunistid
Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus oluline. ( Reformierakond , IRL). Paremäärmus- natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fašistid (Prantsusmaa).
Esimesed poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad).
On ka mittepoliitilisi ideoloogiaid ( budism , feminism , asketism).
Kõik parteid ja liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale, see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine valimistesse)
Liberalism
Tekkis 17.-19. saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill “ Vabadusest”. Rajaja John Lock, Inglismaal 1839

ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik

inimõigused, humanism , sallivus.

mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni
Majandus: vaba ettevõtlus, konkurents , avatud turud , riigi minimaalne sekkumine.
Sotsiaalpoliitika : igaüks on oma õnne sepp , pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne.
Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond.

• Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine
  
• Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja.
  
• Naistele valimisõigus
  
• Vabariigi taotlemine
  
• Ettevõtlus, konkurents, turumajandus , vabakaubandus (Reformierakond)
  

Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama.
Reform: Thomas Jefferson
Abraham Lincoln
Woodrow Wilson
Praegu: Andrus Ansip - reform
Mari Kiviniemi- Soomest
Konservatism
Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i “Prantsuse revolutsiooni vastukajad”. 1790
1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal , rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud
2. stabiilne areng, ettevaatlikud reformid
3. rahvus on tähtsam kui üksikisik , kuid kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist.
4. pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist
Majandus: kaitseb tööandjat, omanikku , riik sekkugu minimaalselt, proportsionaalsed maksud . Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali, liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud majandusruumi, pooldavad kaitsetolle.
Sotsiaalpoliitika: Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa, naabruskond, kirik , seltsid) ja alles siis riik.
Valitsemine: põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek.
Seisukohad:

• Tavad, suhted olgu muutumatud
  
• Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga
  
• Muudatused läbi viia järk-järgult
  
• Kord riigis püsigu muutumatuna
  
• Traditsioonide, kommete, väärtuste, perekonna väärtustamine
  
• Üksikisik ärgu mässaku ühiskonna vastu
  
• Kodanik teenib riiki
  

EKRE ja IRL
19. saj Inglismaal tekkis, kus haridustase erinev
algne: ei pooldanud naiste, meeste võrdõiguslikkust, üldist valimisõigust, riigivõimu avalikku kriitikat, pooldasid tugevat riiki, soovisid kaitsta oma turgu välismaa konkurentsi eest.
Tänapäeval neokonservatism.
20.saj konservatiivid : Konrad Adenauer - neokonservatismi rajaja, Saksa riigi rajaja, EL üks rajaja
Silvio Bertusooni- Itaalia poliitik
Margaret Thatcher
Georg W. Bush
Ronald Reagan
21.saj: David Cameron- enne Brexitit, nüüd Theresa May
Angela Merkel- Saksamaa kristliku-demokraatliku riigi juht, liidukantsler
Urmas Reinsalu- IRL juht
Sotsialism
19. saj keskpaik , seoses töölisklassi (proletariaadi) kujunemisega. Marx, Engels “Kommunistliku partei manifest”. Ideoloogia on läbi teinud suuri muutusi, algsest radikaalsusest on paljuski loobutud.
1. ülim väärtus on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige võrdseid võimalusi
2. ühiskond peab tagama igale oma liikmele:

• inimõigused
  
• võimaluse saada haridust
  
• võimaluse omandada elukutse
  
• võimaluse leida tööd.
  

Majandus: mitmesektoriline konkurentsimajandus, riikliku sektori suur osakaal, valitsus reguleerib kogu majandust, väldib maksude abil osa inimeste liigset rikastumist. Progresseeruv (astmeline) tulumaks .
Sotsiaalpoliitika: siin kasutatakse suurem osa maksulaekumistest, riik tagab igale inimesele normaalse elatustaseme.
Valitsemine: algne teooria pooldas revolutsiooni, praegu toetatakse konstitutsioonilist valitsemist
Sotsiaaldemokraatia on vasakpoolne ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat.
Sotsiaaldemokraatia sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos.
Ideoloogia tekkis 19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut - Eduard Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses.

• Majandus allutada ühiskonna huvidele
  
• Suur tähelepanu ühiskonna heaolule
  
• Tugev haridus , tervishoid
  
• Ühesugune valimisõigus
  
• Poliitiline, majanduslik võrdsus
  
• Riik sekkub majandusse
  
• Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine
  

Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. Riik peab tagama
igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja
leida tööd.
- Tasuta haridus
- Taskukohane haiglaravi
- Tasuta lastehoid lasteaedades
- Riiklikud toetused töötutele – rahalised toetused ja koolitusvõimalused.
T.H.Ilves, Tony Blair , Tarja Halonen , Sven Mikser
Valimised
Funktsioonid:

1. määravad valitseva võimu koosseisu (need inimesed, kes hakkavad seadusi vastu võtma)
2. valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada võimule oma nõudmisi
3. valimistega tehakse kindlaks rahva toetus kehtivale võimule (kui on vähe osalejaid, pole riigivõim tervikuna legitiimne ; seniste valitsusparteide lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitikasse)
4. valimised harivad osalejaid poliitiliselt (sunnivad kas rohkem või vähem mõtlema riigielu küsimustele ja võtma seisukohta)
Valimised võivad olla demokraatlikud või mittedemokraatlikud (hääleõigus piiratud, kandideerib üks partei, ühele kohale üks kandidaat, ei lubata välisvaatlejaid, võltsimised, tegelikud tulemused salastatud, luuakse illusioon rahva osalemisest valitsemisel).
Erinevad valimissüsteemid
1. Enamusvalimised ehk majoritaarne valimissüsteem- Riik jaotatakse niimitmeks valimisringkonnaks kuipalju on parlamendis kohti. Ühes ringkonnas kandideerib mitu inimest, kes esindavad erinevaid parteisid. Parlamenti pääseb see (võitja), kes kogub kõige rohkem hääli.
Eestis 101 kohta, valimispiirkond ühemandaadiline- antakse 1 koht valimistele. Erakonnad esitavad ühe kandidaadi piirkonnas.
Hea külg:

• Kasulik suurtele erakondadele
  
• Tagab töökindla parlamendi
  
• Võimalus moodustada ühepartei valitsus
  

Halb:

• Ei kajasta valijaskonna meeleolusid, pisiparteid tõrjutakse välja
  
• „Võitja võtab kõik“
  
• Enamusvalimised ei peegelda õigesti valijaskondade soove
  

2. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem: Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset, sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide tegevust. Erakond saab parlamendist nii palju kohti kui mitu protsenti valimistel kogub- näiteks 100 – kohalise parlamendi puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta.
Kandidaadid seataks üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta . Nimekiri saab nii mitu kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid. Valituks osutuvad need, kes on nimekirja eesotsas.
+ kajastab valisjaskonna meeleolu väga hästi
võimaldab ligipääsu valitsuse juurde ka pisierakondadel
- killustab parlamendi- selline parlament pole töökindel
Demokraatlike valimiste tunnused

Konkurentsi olemasolu, võistlikkus- kõikidel kandidaatidel peab olema võrdne õigus oma vaateid tutvustada

Valimised peavad olema üldised ja võimalikult massilised- valimisõigus peab olema antud kõigile olenemata rahvusest, soost, rassist jne. Siiski on mõngingad piirangud: kodakondsuspiirang, tervisepiirang(kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud )
ja vanusepiirang (alates 18 a. valija, omavalitsus 16.a, kandideerimisel 18, 21, 40).
aktiivne valimisõigus- õigus hääletada
passiivne valimisõigus- õigus kandideerida

Valimiste ühetaolisus- kõik hääled on võrdsed

Valimiste perioodilisus - peavad toimuma korrapäraselt

Valimiste salajasus- kellelgi pole õigus nõuda teavet, kelle poolt hääl antakse

Otsesed valimised- hääletaja annab otse hääle kas kandidaadile või kandidaadinimekirjale

Kaudsed valimised- kaudne valijameeste kaudu
Valimised Eestis
Riigikogu valimised
Valitakse iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Viimased olid aastal 2015.
(1) Riigikogul on 101 liiget.
(2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
(3) Igal valijal on üks hääl.
(4) Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
President võib välja kuulutada ka erakorralised valimised:

• Kui riigikogu ei suuda enne 1. märtsi eelarvet kinnitada/ vastu võtta
  
• Kui riigikogu ei suuda peaministrit ametisse kinnitada
  

Valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel. Valimiskünnis 5% - minimaalne häälte arv, mille erakond peab saama, et osaleda parlamendis.
Hääleõigus:

• Aktiivne hääletamisõigus kõigil, kes on valimispäeva seisuga saanud täisealiseks
  
• Teovõimetul puudub hääleõigus, kohus võib teovõimet piirata või ära võtta
  
• Kohtu poolt süüdimõistetud isik ei saa hääletamisest osa võtta
  

Kandideerimisõigus:

• EV kodanik, kes on 21-aastane
  
• Teovõimetud ja kohtu poolt süüdimõistetud ning tegevsõjaväelased ei saa kandideerida
  

Kohalike omavalitsuste (linnad, vallad ) valimised
KOV-i valimised toimuvad iga 4 aasta tagant oktoobrikuu kolmandal pühapäeval.
Võrdeline Eestis- jagatakse piirkondadeks aga pole suuruselt paika pandud
Minimaalne KOV-i volikogu arv on 7, lähtudes valla- või linnaelanike arvust (alati paaritu arv)
Hääletamis- ja kandideerimisõigus:

• Hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16 ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas
  
• Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab eelnimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel
  
• Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud
  
• Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas
  

• Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on registreerimise viimaseks päevaks saanud 18 ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. Augustil vastavas vallas või linnas
  
• Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas
  

Euroopa Parlamendi valimised
Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant, valimispäevaks on pühapäev. Eestis valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget.
Euroopa Parlamendi valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.
Hääletamis- ja kandideerimisõigus:

• Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
  
• Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on 18-aastane, kelle püsiv elukoht on Eestis ning kelle elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse
  
• Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust
  

• Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane
  
• Kandideerimisõigus on Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse ning kellelt tema päritoluriigis ei ole kandideerimisõigust ära võetud
  
• Euroopa Parlamendi liikmeks ei või kandideerida: isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud; isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust; tegevväelane.
  
• Isik võib samadel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida ainult ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.
  

Presidendi valimised
Rahva poolt valitud saadikud valivad presidendi. President vähemalt 40-aastane ja Eesti Vabariigi kodanik. Valitakse viieks aastaks ja mitte üle kahe ametiaja.
Võivad läbida viis valimisvooru:

• 3 riigikogus (101)
  
• 2 valimiskogus: riigikogu 101 + kohalike omavalitsuste esindaja
  

Praeguse seisuga Kohalikes omavalitsustes 315 esindajat
Kui hääleõiguslikke kodanikke:
10 000- 1 esindaja
10 001-50 000- 2 esindajat
50 001-100 000- 4 esindajat

• Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
  
• Valituks osutuv peab saama esimeses voorus 2/3 hääli Riigikogu koosseisust (101) ehk 68 häält.
  
• Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Samal päeval peab toimuma ka kohe kolmas valimine.
  

KOALITSIOON- ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valimisprogrammi ehk koalitsioonileppe alusel. / need parteid, kes teevad koostööd ja moodustavad enamuse. On võimul.
OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses ja koalitsiooniga koostööd ei tee.
Seadusandlik võim
Riigikogu on riigi kõrgeim kodanike poolt valitud seadusandlik esindusorgan .
Ülesanded:

• Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
  
• Riigi eelarve vastuvõtmine
  
• Kiidab heaks välislepingud
  
• Ütleb üles välislepingud
  
• Kinnitab ametisse tähtsamad ametiisikud (kandidaadid esitab president)- peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör.
  
• Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra
  
• Valitsuse umbusaldamine
  
• Rahvahääletuse algatamine
  

Töökorraldus:

• 101 liiget jagunevad fraktsioonideks (ühe erakonna esindajad). Erakonnal on vaja jagada tööülesanded. Fraktsioonis peab olema vähemalt 6 liiget.
  
• Riigikogu komisjon on moodustatud eluvaldkondade kaupa.
  Alalised komisjonid - tegutsevad alati.
  Ajutised komisjonid- tegutsevad, kui tekib mingi probleem. Iga Riigikogu liige peab olema vähemalt ühes komisjonis.
  
• Riigikogu juhtkond on 3-liikmeline (juhataja+ 2 asejuhatajat). Üks asejuhataja on opositsioonis (ei ole valitsuses)
  
• Korralised istungjärgud- aastas 2 tükki: I algab jaanuaris ja lõppeb enne jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni.
  
• Erakorralised istungjärgud- erakorraline- ettepaneku teeb valitsus, president, 1/5 RK liikmetest. Erakorraline istungjärk on töövõimeline vaid siis, kui kohal on 50%+1 (51) liiget (koosseisuline häälteenamus). Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige).
  

Fraktsioonid- parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti seisukohtadelt lähtudes.
Komisjonid- spetsialistidest koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon jne)
Tavaseadused võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine.
Parlamendisaadiku isikupuutumatus - ei saa võtta kriminaalvastutusele, kui pole Riigikogu enamuse luba. Ettepaneku võtta Riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu enamuse heakskiidu. Kui kohus langetab süüdimõistva otsuse, siis liige kaotab Riigikogulase staatuse.
Väljend „Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga“- RK liiget ei saa tagasi kutsuda enne tähtaega. RK liige on avalduste tegemises vaba (ei pea sõltuma parteist)
Riigikogu erakorralised valimised- kuulutab välja president Riigikogu ei ole töövõimeline. President kohtustatud välja kuulutama eelarvelised valmised .

Kui RK ei suuda ettenähtud korras ametisse kinnitada peaministrit

Kui 1.märtsi seisuga ei ole RK vastu võtnud eelarvet

Kui rahvahääletuses kukub läbi RK ettepanek. S.t rahva usaldus
on kadunud- president peab välja kuulutama valimised

Kui RK avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele. President võib
välja kuulutada valimised, kuid ei pea.
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim Eestis on valitsuse käes. See koosneb ministritest ja peaministrist- valitsuse juht.
Ühe ministeeriumi eesotsas võib olla kuni 2 ministrit. Valitsuse moodustab Riigikogu koalitsioon ja see tegeleb igapäevase riigi juhtimisega.
Valitsuse moodustamise põhimõtted
Kui valitsus on tagasi astunud , peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministrikandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise.
Volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees ning tagasi astunud valitsuse volitused lõpevad.
Valitsuse ülesehitus
Peaministri ametisse määramise kord- Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest. Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
Ministrite ametisse määramine ja nende ametist lahkumine
Ministri nimetab ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest kolme päeva jooksul
Minister astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
Minister, kes astub ametisse pärast Vabariigi Valitsuse ametisse astumist , annab suulise ametivande ja kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul.
Kui Riigikogu on avaldanud ministrile umbusaldust, vabastab Vabariigi President ministri ametist viivitamata pärast Riigikogu esimehelt asjakohase teate saamist.
Ministri volitused lõpevad:

tema tagasiastumisel;

tema surma korral;

peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel;

talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;

tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel.
Minister esitab tagasiastumisavalduse Vabariigi Presidendile peaministri kaudu
Ministri kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab Vabariigi President ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast kohe pärast käesoleva paragrahvi 6.
Bürokraatia - ametnike võim , rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.
Korruptsioon- riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine)
Vabariigi president
Presidendi õigused piiratud, võimalused ühiskonna elu majandamiseks. President valitakse 5.aastaks, kandidaat peab olema vähemalt 40a ja sünnilt Eesti kodanik. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on president riigipea. Kuna meil on parlamentaarne riik, siis president mingit reaalset võimu ei oma. Eesti Panga nõukogu esimees, kaitseväe juhataja.
Tööülesanded:

• Esindab Eesti riiki välissuhtlemisel
  
• Nimetab ametisse diplomaatilised isikud (saadikud), kandidaadid esitab valitsus
  
• Võtab välissaadikute volitused vastu
  
• Kuulutab välja seadused
  
• Teeb ettepaneku riigikogule tähtsamaid aimetiisikuid ametisse nimetada, nt peaminister, õiguskantsler, riigikontrolör
  
• Annab riiklikke autasusid
  
• Annab armu
  
• Nimetab ametisse kohtunikud
  

Presidendil on isikupuutumatus- ei tohi võtta kriminaalvahi alla kui ei ole riigikogu enamuse hääli.
Päts Meri Rüütel Ilves Kaljulaid
Millised võimalused on Eesti riigipeal igapäeva poliitika mõjutamiseks? president esindab meie riiki rahvusvahelises suhtlemises, kuulutab välja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised, teeb Riigikogule ettepaneku tähtsamate ametiisikute (peaminister, õiguskantsleri, riigi kontrolöri, kaitseväe juhataja jne) ametissenimetamiseks (nimetatud isikud kinnitab ametisse küll Riigikogu, kuid kandidaadi valik sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi presidendist),
Veel on meie president riigikaitse kõrgeim juht, ta võib süüdimõistetuile armu anda, algatab näitks õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmist jne. Võtab vastu seadusi
Kohtuvõim
Kohtuvõim eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet.
Eesti kohtusüsteem
Et õiguse mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3 astmeline:
I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu
2) väärtegu

Halduskohtud (Tallinn, Tartu) – tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega
II ASTE- Ringkonnakohus
Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse
2) lükatakse apellatsioon tagasi
Kõige kõrgem ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel)
Kassatsioon - riigikohtule esitatud kaebus
Riigikohtul on nö loakogu, mis vaatab kas asi on üldse nii kõrgel arutamist väärt. Kui on, siis riigikohus vaatab asja veelkord läbi.
Riigikohus ei hakka enam fakte võrldema. Vaatab ainult seda, kas eelnevalt ei ole midagi valesti vormistatud , et ei ole tehtud protseduurilisi vigu. Kui on tehtud vigu saadetakse ringkonnakohtusse tagasi.
Apellatsiooni ja kassatsiooni vaheline erinevus- kassatsiooni puhul ei vaadata enam tõendusmaterjale, vaid jälgitakse kas madalamaastme kohtud pidasid kinni reeglist .
Euroopa kohus (Luxemburg) lahendab liikmesriikide tülisid + kodanike ja asutuste vahelisi tülisid
Euroopa Inimõiguste kohus (Strasburgis) on Euroopa Nõukogu juures ja jälgib inimõigustest kinnipidamist.
Kohtunike sõltumatus : kohtunikele on tagatud ameti eluaegsus, s.t , et kohtunikul on garanteeritud ametiaeg , mis kestab kuni kohustusliku pensionieani. Lisaks on kohtunikel kõrged töötasud, et vältida altkäemaksu.
Ombudsman - isik, kes kaitseb inimesi riigiorganite omavoli eest. (Eestis täidab seda ülesannet õiguskantsler- Ülle Madise )
Võimude lahusus ja tasakaalustatus (töötas välja Charles de Montesquieu ) - Demokraatliku riigi valitsemise põhimõte: võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel , kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. Riigis peavad olema 3 võimu eraldatud:

Seadusandlik võim ehk legislatiivne võim (Riigikogu)

Täidesaatev võim ehk eksekutiivne võim (valitsus)

Kohtuvõim (riigikohus)
Õiguskantsleri institutsioon - sõltumatu ametiisik , kelle ülesandeks on õigusalane järelevalve, et kõik vastuvõetavad õigusaktid oleksid vastavuses põhiseadusega. Ametisse nimetab riigikogu. Võib algatada tähtsamate riigiametnike ametist tagandamist.
Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan , mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse parlament presidendi ettepanekul. Riigikontrolör
on kõrge ametiisik, kes jälgib riigivara kasutamist, kohustuseks teha ettekanne riigikogule riigivara kasutamisest.
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Selleks,et valida ei pea olema kodanik, piisab kui kohalik püsielanik. Esimese ülesandena valivad volikogu esimehe, siis valitakse linnapea või vallavanem , tema moodustab valla või linnavalitsuse, tööloa valitsusele annab volikogu.
Kohalikud omavalitsused (KOV-id) on meil vallad ja linnad. Meie probleem praegu on, et KOV-id on liiga väikesed (elanikke vähe) ja seega pole need kõik jätkusuutlikud ega suuda neile pandud ülesandeid (vt ka põhiseaduse XIV peatükk) täita.
Praeguse haldusreformi eesmärk (ajakirjandus on viimastel aastatel sellest palju rääkinud ja ühiskonnaõpetuse eksam nõuab, et gümnasist oleks igapäevaeluga ka kursus ) on liita KOV-e. Väikestel KOV-idel pole näiteks piisavalt kaadrit (inimesi), et kohalikku elu juhtida. Valitsus on ju kehtestanud, et KOV-i minimaalne elanike arv peaks olema vähemalt 5000. Erandid on vaid väikesaared (Ruhnu, Muhu , Piirisaar jne). Saaremaal näiteks peaks eelolevast aastast tekkima üks vald (vaid Pöide on sellele visalt vastu olnud).
Nüüdisühiskond
Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst.
Nüüdisühiskonna kujunemine
Agraarühiskond- hakkas kujunema umbes 8000 –6000 aastat eKr, inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid.
Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- (sellest algab nüüdisühiskonna kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj. lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele.
Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele.
Ühiskonnas uued kihid : tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija K. Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat , kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike huvide tõttu).
Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism . Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid.
Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond – hakkas kujunema 20. saj viimasel veerandil, tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul teenustepõhiseks.
Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur . Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses.
Teadmusühiskond- kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge.
Siirdeühiskond (ülemineku- ehk siirdeperiood )- ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele).
Demokraatia põhiprintsiibid ja –väärtused.

• Vabade valimiste korraldamine
  
• Enamuse võimu teostamine
  
• Vähemuse õiguste austamine
  
• Seadustel rajanev riigivõim
  
• Kontroll võimude tegevuse üle
  
• Valitsusväliste kodanikualgatuslike organisatsioonide võimalikkus
  

Seadused ja õigusnormid
Seaduste vastuvõtmine Riigikogus:
Seaduse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Algatatava seaduse eelnõu antakse üle täiskogu istungi juhatajale enne istungi algust.
Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta.
Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist.
Seaduseelnõust saab seadus: Riigikogus vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees. Seejärel saadetakse seadus väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. Pärast väljakuulutamist avaldatakse seadus Riigi Teatajas ja üldjuhul jõustub see kümnendal päeval pärast avaldamist. Seda juhul, kui seaduses ei ole märgitud teist jõustumise aega.
Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Pärast esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu . Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile riigikogu liikmetele .
Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi . Järgnevad riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna.
Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus on selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja.
Kolmandal lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine.
Seadused kuulutab välja president. Võib jätta välja kuulutamata juriidilistel (põhiseadusega vastuolu) või mittejuriidilistel põhjustel.
Kõige tähtsam seadus on loomulikult põhiseadus ja ükski õigusakt ei tohi sellega vastuolus olla.
Kõige tähtsamad seadused, mille vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust (50% pluss üks hääl):

kodakondsuse seadus;

Riigikogu valimise seadus;

Vabariigi Presidendi valimise seadus;

kohaliku omavalitsuse valimise seadus;

rahvahääletuse seadus;

Vabariigi Valitsuse seadus;

riigieelarve seadus;

erakorralise seisukorra seadus
Seadlus ei ole seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud, st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel. Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks.
Riigi mõiste ja riigi tunnused
Riik- ajaloo teatud etapil tekkinud ühiskondlik institutsioon ehk asutus, mille eesmärk on olemasoleva ühiskondliku korra kaitse ja ühiskonna ees seisvate ühiste probleemide lahendamine. Riigi tekke eelduseks : varanduslik kihistumine (ebavõrdsus)
Tunnused:

Territoorium - maismaa osa (põhiosa); õhuruum ( piirdub atmosfääriga); territoriaalveed (12 meremiili- 1miil= 1,852 km)

Rahvas ehk elanikkond

Kodanikud- omavad selle riigi kodakondsust

Välisriikide kodanikud- peavad elama seaduslikult, taotlema elamisloa

Kodakondsuseta isikud- üle 80 000- 6% meie elanikkonnast. Halli passi omav inimene- kodakondsuseta isik

Avalik võim??
Kodakondsuse saamise põhimõtted
Kodakondsus - isiku õiguslik seos riigiga, mis annab isikule ja ka riigile teatud õigused, kuid samas paneb ka peale teatud kohustused.

• Sünniga
  

• jus solis- päikeseõigus: inimene saab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil sünnib
  
• jus sanguinis- vereõigus: laps saab kodakondsuse oma vanematelt (Eestis kehtiv põhimõte)
  

Eesti ei rakendanud päikeseõigust lähiajaloo pärast- Eestis oli palju võõrvõime

• naturalisatsioon - kodakondsuse omandamine elu jooksul
  

Eesti kodakondsuse omandamise reeglid:

Taotleja peab olema vähemalt 15

Peab olema elanud Eestis 8 aastat ja viimased 5 järjepidevalt

Eesti keele tundmine riigikeelena (vastava testi läbimine)

Eesti Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise testi sooritamine
Topeltkodakondsuse mitte lubamine Eestis: lähiajaloo tõttu, kui venekeelne elanikkond massiliselt võtab nii eesti kui ka vene kodakondsuse, on oht, et nad võivad mõjutada meie riigikogu valimiste tulemusi, sest see on suur mass.
Millal kaob kodakodnsus?

Võttes teise riigi kodakondsuse aga ei teata sellest võimudele (alates 1995.a). Kui on enne seda taodeldud, siis on inimesel 2 kodakondsust

Avalduse alusel. Riik võib sekkuda kui kohustused täitmata (maksuvõlg), kui ei mõtle tulevikule, võib jääda kodakondsuseta

Sunniviisiline: põhiseaduse muutmine vägivaldselt, astunud võõrriigi teenistusse ega teata sellest, sihilikult esitatud valeandmed
Õigusriik
Õigusriigiks nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii valitsetavad kui valitsejad .
Õigusriigis on korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse.
Õigusriigis on tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks õigusmõistmiseks.
Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Idee selles, et kui ühele inimesele anda võim teise üle, kipub ta seda pahatihti kuritarvitama, seadus aga oleks erapooletu ja ei teeks kellelegi liiga. Ideaalne õigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne. Keegi vist ei vaidle vastu, et eesmärk on ilus ja üllas.
Eesti: Kas Eesti on õigusriik? Kuivõrd õigusriigi põhimõte seisneb kokkuvõtlikult öeldes selles, et riigivõimu tuleb teostada mitte võimul olijate meelevallast lähtudes, vaid kehtiva õiguse alusel, siis võib öelda, et teoreetiliselt peaks ka Eesti Vabariik olema õigusriik. Vastav põhimõte on selgelt sätestatud meie põhiseaduses, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega.
Paraku ei sõltu see, kas Eesti on või ei ole õigusriik – või kuivõrd ta seda on –, mitte niivõrd põhiseadusesse ja teistesse seadustesse kirja pandud põhimõtetest, vaid pigem sellest, kas neid põhimõtteid ka austatakse ja järgitakse. Et üht riiki saaks õigustatult õigusriigiks nimetada, peavad võimu juures olevad inimesed uskuma ja ka austama põhimõtet, et kehtiva õigusega vastuolus olevaid ambitsioone ei tohi ellu viia. Õigusriigis peab selline veendumus saama oluliseks osaks poliitilisest ja õiguslikust kultuurist ning juurduma rahva eneseteadvuses.
Kui küsime aga selle järele, kas Eesti Vabariik toimib täna õigusriigina, siis tõusetuvad mitmed tõsised küsimused ja kahtlused. Näiteks ütleb põhiseadus, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse, ent samal ajal on selle õiguse teostamiseks vajalik õigusabi kättesaadav vaid vähestele, kuna kvaliteetset õigusteenust pakkuvale advokaadibüroole tuleb iga nõustamistunni eest koos käibemaksuga tasuda 130 kuni 150 eurot või oluliselt rohkemgi .
Õigusriigi teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ja inimõigused. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 viitab selgesõnaliselt õigusriigile.
Avalik ja erasektor . Kolmas sektor .
Avalik sektor ehk esimene sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud omavalitsused). Seotud riigi ja kohaliku omavalitsusega
Erasektor ehk tulundussektor - hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit. Erasektorisse kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Aktsiaseltsid, OÜ
Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Nimetatakse kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid .
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
Kodanikuühiskond
Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond- avaliku elu valdkond , mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised.
Pluralismi olemus ja tähtsus
Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus – see on paljude kultuuride kooseksisteerimine , kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine .
Tähtsus: Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus . Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas.
Pluralismi põhilised poliitilised põhimõtted:

• sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev
  
• koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled
  
• dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa
  
• solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
  

• Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine.
  

Kaasaja ühiskonna sotsiaalsed probleemid
tööpuudus , vaesus, kuritegevus jm
Kui selles valdkonnas midagi eksmil tuleb, siis kindlasti mõne konkreetse olukorra lahendamine (näiteks mõni juhtum, mida ajakirjandus on päevavalgele toonud). Peab oskama analüüsida graafikuid või tabeleid, mis toovad tööpuuduse või näiteks kuritegevuse statistika.
Kuidas näiteks kuritegevus , tööpuudus ja vaesus on seotud teiste valdkondadega – näiteks hariduse kättesaamise võimalus, inimese haridustase jne.
Ühesõnaga siin on soov kontrollida õpilase silmaringi, mitte ainult n-ö õpiku teadmisi.
Millised on Sinu arvates meie Eesti ühiskionna kõige valusamad ja teravamad probleemid – kas on see soolise võrdõiguslikkuse puudumine või (näiteks) pole meie inimesed piisavalt tolerantsed või, vastupidi, on meie kasvatussüsteem üleliia tolerantne ja vabameelne, mis on näiteks paljudes koolides (mitte kõigis) viinud sellene, et kõik on juba lubatud....
Heaoluriik
riik, mis sekkub majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade mõju inimese toimetulekule. Kujunes 19.saj. II poolel. . Loojaks on Otto von Bismarck .
Heaoluriigi peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
Heaoluriigi kaks peamist tunnust:

• Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele – nn ülekandeühiskond
  
• 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
  Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini “elukvaliteet” juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine – elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks ( kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades.
  

Heaoluriigi põhimudelid:
♣Sotsiaaldemokraatia – pakutakse sotsiaalseid hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja , ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani).
♣Konservatism – riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
♣Liberalism – riigi esmaülsanne ei ole jagada kõigile heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive. Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime ja raha kogumine (USA, Jaapan).
Saksamaa, Rootsi, Taani, Norra
Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil.
Eestis: Eesti e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on ainulaadne elektroonse ID kasutuse, tänu millele on asjaajamine võimalik muuta peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua kasvõi oma kodust vähem kui 20 minutiga.
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad:

• rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu , tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. – kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering .
  
• Majanduse jätkusuutlik areng
  
• Keskkonna jätkusuutlikkus
  

Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja puhverdusvõimet.
Jätkusuutlik valitsemine – võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav . Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21.
Ühiskonna majandamine
Ühiskonna majandusressursid
Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks.
Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes:

• Loodusressursid : maa, maavarad , hapnik jmt
  
• inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon
  
• ettevõtlikkus: kas omaette ressurss või inimkapitali omadus
  
• kapital
  
• 
  

Riik ja majandus
Miks peab riik sekkuma majandusse? Turumajandus loob olukorra, kus riigi sekkumine majandusse on hädavajalik. Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi , kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist.
Majanduspoliitika seisukohast on riigi ülesandeks kaasa aidata majanduse tsüklilisest arengust tulenevate riskide maandamisele ja stabiilselt areneva keskkonna loomisele.
Riigi eesmärgiks on tagada inimestele inimväärne elu, selleks tuleb majandusse sekkuda.
Riik sekkub maj. 4 viisil:

• võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis ), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti
  
• võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia)
  
• sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole , lasteaedu, raviasutusi jne
  
• võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele)
  
• võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid , stipendiumid)
  

Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse?

• Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine , maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine .
  
• Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine , toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine
  

Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
Majanduse pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks.
Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist eesmärki:

• Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega
  
• Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga
  
• Kõrge ja püsiv majanduskasv
  
• Õiglane sissetulekute jaotus
  

Turumajanduse toimimine
See on selline majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel. See on selline süsteem , kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Majanduse kolmele küsimusele vastatakse üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus. Turumajanduse suurim puudus on, et see toimib vaid teatud kindlatel eeldustel. Turumajanduse võlusõna on konkurents. Valitsused ja inimesed ise kehtestavad igasuguseid piiranguid turul, seega täielik turumajandus pole ka võimalik.Kõige rohkem sarnaneb turumajandusega Singapuri või Hongkongi majandussüsteem .
Turumajanduse põhijooned

• Konkurents
  
• Hinna kujundab turg
  
• Kaupade ja teenuste lai valik
  
• Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid
  
• Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahvalisest ressurssidest
  

Turumajandus toimib, otsides tasakaalu pakkumise ja ostujõulise nõudluse vahel. Ostujõuline nõudlus tähendab, et leidub piisavalt inimesi, kes tahavad ja saavad pakutavat kaupa või teenust osta.
Tööturg. Tööhõive. Tööpuudus.
Tööjõuturul on kaubaks tööjõud . Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse käigus.
Tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka).
Palk: tasu tehtud töö eest.
Palga vormid: ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk) makstakse töö tegemiseks kulutatud aja eest
Tükipalk makstakse tööga loodud toodangu koguse eest
Brutopalk : kogupalk enne maksude maha arvamist
Netopalk: raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist
netopalk = brutopalk - maksud
(see raha, mille saab kätte) (see raha, mis on kirjas palgalehel) (21 % üksikisiku tulumaksu, 2,8% töötuskindlustust, 2% kohustuslik kogumispension )
Tööjõu nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga isikuid mingile alale tööle võtta
Tööjõu pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi kindla palgaga mingile kindlale tööle minna
Kui pakkumine on nõudlusest suurem, tekib tööpuudus
Kui nõudmine on pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus(siis tõstetakse tavaliselt palka)
Tööhõive
Elanikkonna jagunemine tööturul
Elanikkond jaguneb: tööeast nooremad , tööealised (15-69.a) ja tööeast vanemad.
Tööealine elanikkond jaguneb: aktiivne rahvastik (tööjõud), mitteaktiivne rahvastik
Tööjõud omakorda jaguneb: töötajad ja töötud
Töötajad on isikud, kes teevad tööd ja saavad selle eest tasu (palgatöölised, ettevõtjad , vabakutselised.)
Töötu on inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda.
Tööjõust väljaspool olijad (mitteaktiivne rahvastik) on need, kes ei otsigi tööd: koduperenaised, õpilased, pensionärid, invaliidid jt. Siia gruppi kuuluvad aga ka need, kes on loobunud tööotsimisest nn. varjatud töötud, heitunud, kes ei ole enam tööbörsil arvel.
Tööpuudus
Oluline majandusprobleem. Samas peetakse teatud % töötute olemasolu vajalikuks, et säilitada konkurents ja konkurentsi kaudu tagada tööjõu kvaliteeti.
Üle 10% töötuid peetakse juba ohtlikuks näitajaks.
Tööpuudust saab ületada
1. uute töökohtade loomisega (selleks edendada ettevõtlust, vähendada ettevõtete makse)
2. täiend- ja ümberõppega
3. hädaabitöödega- vähest kvalifikatsiooni nõudvad üldkasulikud tööd
Tööturustatistika kasutab tööjõu iseloomustamisel selliseid näitajaid nagu hõivatuse määr,
töötuse määr ja tööjõust osavõtu (aktiivsuse) määr.
Hõivatuse määr näitab protsentuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest rahvastikust.
Tööjõust osavõtu määr ehk aktiivsuse määr näitab, milline on aktiivse rahvastiku osa kogu tööealises rahvastikust.
Töötuse määra kasutatakse tööpuuduse mõõtmiseks, näitab protsentuaalselt töötute arvu tööjõus
Pikaajaline töötus üle ühe aasta.
Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil
Miks vajab riik makse? Peamine põhjus ikkagi on avaliku sektori (riigisektori) rahastamine – rahastada on vaja ju haridussüsteemi, meditsiiniabi, valitsuse enda tegevust jne
Riigi võimalused maksude abil majanduselu reguleerida – madalad maksu näiteks jätavad inimestele kätte enam raha, mida nad saaksid tarbimiseks kasutada. Ettevõtjate madalad maksud peaksid nagu soodustama investeerimist majandusse.
Mis on aga madalate maksude oht – mõtle, kas kõik inimesed näiteks tarbivad alati teadlikult jaratsionaalselt. Kui on näiteks madalad maksud, jääb riigil vähe raha, mida paisata meditsiini, mis tähendab aga, et inimesed peaksid oma ravikulud ise kinni maksma.
Maksud ja nende eesmärgid
Maks on rahaline kohustis , mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Riiklikud maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks; hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid ; raskeveokimaks. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele.
Kohalikud maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootor­sõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks, parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.
Maksude eesmärgid:

• Ühiskonna avaliku sektori ülalpidamine (riigi valitsemiskulu, hariduselu rahastamine, tervishoiu rahastamine, pensionid)
  
• Vähendada inimeste hulgas ebasoovitavaid tegevusi (vähendada suitsetamist - aktsiis; alkoholiaktsiis , kütuseaktsiis- seotud keskkonna reostusega, rahastada maanteede remonti, ehitust; luksuskaupade aktsiis)
  
• Turgutada majanduselu- alandamise/tõstmise teel
  

Otsesed ja kaudsed maksud
Otsesed maksud- maksumaksja maksab otse oma sissetuleku pealt: tulumaks, sotsiaalmaksu 33% maksab ettevõtja palgafondilt otse maksuametile, sellega tagatud meditsiinikindlustus
Kaudsed maksud- makstakse tarbimise pealt: käibemaks 20%, teatud kaupadel 9%- raamatud, kultuuri tarbimine, aktsiisid
Maksusüsteemid

• Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad ühe maksumäära järgi, olenemata sissetulekust. (Eesti)
  
• Astmeline (progresseeruv) maksusüsteem- maksumäär sõltub sissetuleku suurusest . Enamikes Euroopa Liidu riikides. Oht: rikkad kolivad mujale, oma sissetulekut deklareerivad riikides, kus vähem maksta tuleb. (Rootsi, Prantsusmaa)
  

Kasutatakse, kuna arvatakse, et kasulikum väiksema sissetulekuga inimeste jaoks.
Eestlased kardavad, et hakatakse meilt kapitali välja viima, kui kehtestada astmeline maksusüsteem Eestis.
(Milline minu meelest õiglasem?)
Maksukoormus ja selle mõju majanduselule
Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse.
Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine.
Eri maksude mõju majandusele erinev:
1)Tarbimismaksud (käibemaks): mõju vaestele
2) Kapitalimaksud (kinnisvaramaks): mõju jõukatele
3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust
Inflatsioon ja deflatsioon
Inflatsioon- raha odavnemine ringluses olevate kaupade suhtes. Seisneb hinnataseme tõusus.
Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta, kuu või kvartaliga) võrreldes
Deflatsioon- ringluses oleva hinna kallinemine, vahepealseks olukorraks hinnataseme stabiilsus- võib tarbijale tuua ühe päevase kasu kui hinnad langevad, langevad ettevõtjate sissetulekud hakatakse inimesi koondama. Paneb raskesse olukorda raha laenajad, reaalhindades peab rohkem tagasi maksma.
Inflatsiooni liigid vastavalt nende tekke põhjuste järgi

• Hüperinflatsioon- situatsioon, kus inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud. Formaalselt defineeritakse hüperinflatsioon kui inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus.
  
• Nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Inimestel on palju raha aga pole kaupa, mida tarbida. Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt (tarbimis)laene
  
• Kuluinflatsioon - tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor.
  

Tarbijahinnaindeks (THI)- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on indikatiivne ostukorv - koosneb teatud erineva osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist.
Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted
Valitsus koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve kinnitab riigikogu.
1. märtsiks peab kinnitatud olema. Kui selleks ajaks pole suudetud vastu võtta, siis president on sunnitud laiali saatma ja uued valimised korraldama
kuludepool - kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1% eelarvest
tuludepool - eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida , võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust.
Negatiivne eelarve- aasta jooksul vähendatakse eelarve kasvu.
Sisemajanduse kogutoodang (ehk koguprodukt ) (SKT ehk SKP)
Sisemajanduse kogutoodang (SKT ehk SKP) hõlmab ainult riigi enda territooriumil teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimiseks läinud kaupade ja –teenuste maksumust.
Ettevõtluse tähtsamad vormid kaasaja ühiskonnas
I Piiramatu vastutusega ettevõtted

• Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)- üks omanik, kes pakub kaupu ja teenuseid oma nimel
  Puudused: piiramatu vastutus, st kõik ettevõtlusega seotud võlad ja kohustused on FIE isiklikul vastutusel; FIE raha saamise võimalused on piiratud tema enda säästude ja laenuvõimalustega
  

Eelised: minimaalsed kulutused alustamisel , omakapitali nõue puudub; FIE on ettevõtluskasumi omanik, ise peremees ja vaba tegema kõiki soovitavaid muudatusi; formaalsete nõuete lihtsus (näiteks raamatupidamine )

• Täisühing- vähemalt 2 omanikku, kes vastutavad piiramatult kogu oma varaga.
  Puudused: piiramatu vastutus, piiratud raha, jagatud kohustused
  Eelised: lisaraha , lisapotentsiaal, kerge luua
  
• Usaldusühing - on sarnane täisühinguga. Erinev on, et vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik (vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest) ja vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab sissemakse ulatuses).
  

Eelised ja puudused samad, mis täisühingul.
II Piiratud vastutusega

• Osaühing (OÜ)- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Minimaalne osakapitali suurus on 2556 eurot. Piiratud, sest iga omanik vastutab ainult oma sissemaksuga ettevõtte käekäigu eest. Vastavalt kui suur sissemakse, siis ka nii suur sõnaõigus.
  

Tegevjuhtkonda võivad kuuluda osaühingu juhtknd või mitte juhtkond.
Eelised: piiratud vastutus, piiramatu eluiga, suuremad ressursid, suhteliselt väike algkapitali nõue, kerge juhtida
Puudused: raamatupidamine on võrreldes eelnimetatutega keerukam, asutamisel
võib vaja minna juriidilist abi
Äriühingu nõukogu Osaühingu puhul olema ei pea. Iga aastast audiitorite kontrolli pole vaja.

• Aktsiaselts (AS)- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Võib välja lasta väärtpabereid ehk aktsiaid .
  Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividende( Dividend on omanikutulu ettevõtte puhaskasumist).
  Kõrgem juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek .
  Kohustuslikus korras kehtestatud nõukogude olemasolu. Suuraktsionäride järelvalveorgan määrab ettevõtte arengu suuna.
  Kohustuseks on palgata audiitor , kes vaatab üle majandusaruande ja annab sellele hinnangu. AVALIK
  Eelised: piiratud vastutus, st aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses; edasiandmise lihtsus – aktsiate müük või ost; piiramatu
  

eluiga – aktsionäri surm ei lõpeta ettevõtte tegevust, aktsiad pärandatakse edasi;
usaldusväärsus klientide ja üldsuse jaoks.
Puudused: maksumus – ASi asutamine on suhteliselt kallis ja keeruline; avalik
tegevus – aktsiate müümisest huvitatud ettevõttes tuleb valmis olla rahade ja
tegevuse kohta käiva informatsiooni avalikustamiseks, samas võib investoritele
mõeldud informatsioon olla kättesaadav ka konkurentidele.
MTÜ, sihtasutus ja ühistud
Mittetulundusühing ja sihtasutus onorganisatsioonid, mis ei taotle kasumit.
Eesmärgid: hariduslikud, heategevuslikud, usulised
Erinevus kahe mitte-kasumittaotleva organisatsiooni vahel seisneb liikmeskonnas: mittetulundusühingul on kindel liikmeskond, sihtasutusel see puudub.
Sihtasutused on loodud kindla sihiga. (Kuressaare haigla ) Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.
Mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille põhieesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Asutajateks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, asutajaid peab olema vähemalt kaks. MTÜ kõrgeimaks juhtorganiks on selle liikmete üldkoosolek, kes määrab juhatuse liikmed. Juhatus esindab ja juhib MTÜ tööd.
Ühistu ehk kooperatiiv on äriorganisatsioon, mille omanikeks ja töötajateks on grupp indiviide, kelle sihiks on vastastikune kasu. Liikmed on vabatahtlikult ühinenud, et demokraatlikult juhitud ja ühisomanduses ettevõtte abil täita ühiseid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurseid vajadusi ning püüdlusi. Ühistu võib olla defineeritud ka ettevõttena, mida omatakse ja juhitakse inimeste poolt, kes kasutavad ettevõtte teenuseid või töötavad seal.
Välismajanduspoliitika
Väliskaubandus on vajalik :siseressursside piiratus , pluss sotsiaalsed ja poliitilised huvid (tööpuuduse vähendamine jmt).
Välismajandussuhteid reguleerivad seadused ja normatiivaktid. Nende normide kehtestamist ja välislepingute sõlmimist nimetatakse välismajanduspoliitikaks.
Välismajandussuhete intensiivsuse järgi eristatakse suletud ja avatud majandusega riike.
Täielikult avatud majanduse puhul on välismaised majandussubjektid kodumaistega täiesti võrdsetes tingimustes.
Import : kaupade ostmine välismaalt
Eksport: kodumaiste toodete müük välismaale
Väliskaubanduse piirangud:

• tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid. Toll on maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust.
  

Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu, kuid ei piira kauba kogumahtu.

• kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida
  
• litsents - määrab konkreetsed ettevõted, mis saavad teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse
  
• ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid
  

Lisaks mittetollilised piirangud – kvaliteedinõuded vmt.
Eksporditõke keelustab või piirab mingi kauba väljavedu (kunstiväärtused, relvad vms).
Väliskaubanduspiirangud on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega
Väliskaubandust ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk on soodustada teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteks, kuid kasutatakse palju.
IMF: rahvusvaheline valuutafond. Tegutseb alates 1945, liikmed kohustuvad rakendama ühist valuuta - ja rahvusvahelist maksepoliitikat, abistama üksteist maksebilansi puudujäägi korral. Fond aitas tagada valuuta konverteeritavust ja korrastada valuutasuhteid. WB: maailmapank
IMF-i eesmärgid:

• soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda
  
• teostada järelvalvet riikide majanduspoliitika üle
  
• Finantsabi majandusreformide läbiviimiseks
  

Euroopa Liidu ühisturg
Euroopa Liidu ühisturg on avanud eurooplastele palju võimalusi. Ühisturg annab enneolematu liikumisvabaduse ja võimaluse valida suure hulga kaupade ja teenuste vahel, tagab inimeste julgeoleku ja tervisekaitse. Euroopa Liidus võib igaüks valida riigi, kus elada, töötada, õppida või pensionipõlve pidada. Kõikjal kehtivad kodanikele ja tarbijatele samad õigused.
Ühisraha euro ja eurotsoon
Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki.
Euro tuli käibele 1999. aastal
Ühisraha eurot kasutavad 28st liikmesriigist 19 riiki: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Belgia, Luksemburg , Holland, Kreeka, Hispaania , Portugal , Soome, Austria, Iirimaa (Euro pangatähed ja mündid tulid 12 riigis käibele 1. jaanuarist 2002)
Sloveenia (1. jaan. 2007)
Malta ja Küpros (1. jaan. 2008)
Slovakkia (1. jaan. 2009)
Eesti (1. jaan. 2011)
Läti (1. jaan. 2014)
Leedu (1. jaan. 2015)
Oma rahvusvaluuta säilitasid Rootsi, Taani ja Suurbritannia- arenenud riigid
postsotsialistlikud riigid- Poola, Ungari, Tšehhi , Bulgaaria , Rumeenia
Mõtle, kas euro kasutusele võtmine on Eestile ka midagi andnud
3 kriteeriumit Euroga liitumiseks:

• Madal inflatsioon (paar protsenti) nt kolme riigi madalaim inflatsiooni keskmine
  
• Riigi eelarve puudujääk e. defitsiit ei tohi aastas ületada 3% SKP-st
  
• Riigi võlg ei tohi ületada 60% SKP-st
  

Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus
Ühisturg ehk majandusalane koostöö – põhineb EL neljal vabadusel:

• kaupade vaba liikumine
  
• teenuste vaba liikumine
  
• tööjõu vaba liikumine
  
• kapitali vaba liikumine
  
• 
  

Rahvusvaheline suhtlemine
Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja viisid
Põhimõtted:

• hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
  
• lahendada tülid rahumeelselt
  
• pidada kinni puutumatuses ja austada riikide territoriaalset terviklikkust
  
• austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
  
• mitter sekkuda teiste riikide siseasjadesse
  
• austada inimõigusi ja põhivabadusi
  
• edendada koostööd riikide vahel
  
• järgida rahvusvahelise õiguse norme
  

Suhtlemise viisid:

• Diplomaatilised suhted
  

• Majanduslik koostöö
  
• Välisabi- raha või kaupade annetamine , vajalike spetsialistide lähetamine
  
• Humanitaarabi - looduskatastroofides kannatanud riikidele, ka tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üleelanud riikides
  
• Lepingud - seaduslikult siuvad dokumentid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe
  
• Avalik arvamus- rahval võimalus välispoliitikat mõjutada
  

Tähtsamad ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid

• ÜRO - Ühinenud Rahvaste Organisatsioon . (Eelkäija Rahvasteliit )
  

26. juuni 1945 San Franciscos
Töökeeled: inglise, prantsuse, hispaania , hiina, araabia ja vene keel
Eesmärgid:

• Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas
  
• Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel
  
• Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine
  
• Globaalprobleemide lahendamine ( kliimasoojenemine )
  

Peakorter on New Yorgis . Peasekretär valitakse 5. aastaks. Praegu Antonio Guterres- Portugali esindaja.
ÜRO kehtivad põhimõtted:

• liikmesriikide suveräänne võrdõiguslikkus;
  
• tülide lahendamine rahumeelsete meetoditega ja jõu kasutamise keeld;
  
• siseasjadesse sekkumise keeld;
  
• solidaarsus.
  

ÜRO on avatud organisatsioon ning liikmeks võivad saada kõik rahu armastavad riigid, kes on nõus täitma põhikirjas sätestatud kohustusi. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel peaassamblee otsusega.
ÜRO peaorganid:

• ÜRO Peaassamblee- iga aastane istung septembris, liikmesriikidel 1 hääl, kinnitab peasekretäri. Peaassamblee otsused liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga .
  
• Julgeolekunõukogu – ÜRO on tähtsaim otsustusorgan. 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus- nendel on õigus keelustada otsuseid. Esitab kandidaadi peasekretärile
  
• Majandus- ja sotsiaalnõukogu- vastutab majanduslike, sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. koosneb 54 liikmest
  

ÜRO rahumissioonid:
Õnnestunud: Sierra Leone , Liibanon, Libeeria
Ebaõnnestunud: Somaalia
Relvajõude pole, riigid saadavad oma rühma rahu eesmärgil selle lipu alla
ÜRO probleemid- suur ametnikkond , erinevate huvidega riigid, puudub sunnimehhanism
ÜRO olulisemad tütarorganisatsioonid:

• UNESCO - Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse, Kultuuri Organisatsioon
  Peakontor Pariisis
  Paika pandud maailmapärandi nimistu: tähtsamad kultuuripärandid UNESCO kaitse all. Eestis: Tallinna Vanalinn , Struve geodeetiline kaar
  Pluss: rahvusvahelised toetused
  Miinus : peab jälgima nõudeid: nt Tallinna Vanalinnas ei tohi olla uusi hooneid
  
• WHO- Maailma Tervisorganisatsioon
  
• WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon
  
• UNICEF - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond
  
• FAO- ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
  

• NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisation )- Maailma tähtsaim sõjalise koostöö organisatsioon. Asutati 4.aprill 1949 Washingtonis, et tõrjuda tagasi NL agressiooni Euroopas- praegu 28 riiki. Peakontor Brüsselis.
  

NATO 5. artikkel- kindlustada ja kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Ehk rünnak ühe riigi vastu, on rünnak kõigi vastu.
Iga riik peab andma 2% SKP-st. Praegu täidab ainult 5 riiki: Ameerika Ühendriigid 70%; UK; Eesti; Poola; Kreeka

• WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil.
  
• CE- Euroopa Nõukogu asutati 1949.a Londonis.
  47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Winston Churchill tegi ettepaneku moodustada Euroopa Ühendriigid, ei tulnud välja, sest riikide rahvustunded olid väga suured. Demokraatlike riikide klubi. Peakorter on Strasbourgis.
  Oluliseim saavutus: Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950, selle raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus- ka eestlased võivad pöörduda, kui on tunne, et on rikutud inimõigusi.
  Tegevusvaldkonnad : inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
  Eestis esindab jurist Julia Laffranque
  
• OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati Helsingis 1975. aastal. 75 liikmesmaad, peakontor on Viinis
  Tegevuses paneb rõhku:
  

• Relvastuskontrollile
  
• Inimõigustele
  
• Autoritaarsete riikide demokratiseerimisele
  
• Valimiste jälgimisele
  
• Keskkonnakaitsele
  Kriisikolletes konflikti poole maha rahustamine
  Probleemid: erinevalt NATOST ei ole oma sõjalisi üksusi, jätab haarde väga nõrgaks
  

Püütakse kinni pidada konsensuse põhimõtetest- kõik 57 riiki peavad olema üksmeelel
1990. aastatel töötasid OSCE missioonid ka Eestis ja Läti

• Euroopa Liit-1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping, millega pandi alus Euroopa Liidule. Kehtima hakkas 1. nov 1993. Keskus on Berliinis. Inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide piires.
  Eesmärk: Uurida korruptsiooni ja võidelda selle vastu. Jagab nõu, kuidas korruptsiooni probleeme lahendada. 28 riiki
  Sümbolid:
  

• Euroopa lipp - 12 tähte
  
• Euroopa hümn- „Ood rõõmule“ Beethoven 9. Sümfoonia
  
• Euroopa päev- 9. mai
  
• Juhtlause - ühinenud mitmekesisus
  

Euroopa Liidus laieneb koostöö kolmele tähtsamale töövaldkonnale (3 samba mudelit):

Majanduskoostöö- algus 50ndatel

Koostöö välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas

Koostöö õiguspoliitika ja sotsiaalpoliitika valdkonnas
Euroopa Liidu tähtsamad tööorganud:
Euroopa Parlament- Euroopa Liidu seadusandlik võim. Praegu 751 liiget. Riigid esindatud vastavalt riigielanike arvule. Saksamaal 96 saadikut (kõige suurem riik). Eestist kuus saadikut, võrdsed Küprose, Luksemburgiga ja Maltaga. Urmas Paet , Kaja Kallas (reformikad), Marju Lauristin ( sotsiaaldemokraadid ), Yana Toom (keskerakond), Tunne Kelam ja Indrek Tarand (Isamaa Liit)
Dokumendid näevad ette, et 2 nädalat peetakse istungeid Strasbourgis ja teise poole ajast Brüsselis.
Euroopa Liidu eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks kuuks. Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017 . aasta juulist kuni detsembrini.
Euroopa Komisjon- Valitsus ehk täidesaatev võim. Euroopa Liidu igapäevane juhtimine, 28 liiget komisjonis, 28 riiki. Asub Brüsselis. Esimeheks Jean- Claude Juncker . Eesti esindaja Andrus Ansip- tema valitseda digitaalne ühisturg Euroopa Liidus
Euroopa Liidu Nõukogu- tähtsaim otsuste langetaja. Koosneb liikmesriikide ministritest, nõukogusse tulevad need ministrid, kelle valdkond arutamisele kuulub. Koguneb kas Brüsselis või eesistuja riigis.
Euroopa Ülemkogu- Euroopa Ülemkogu määrab ELi üldise poliitilise suuna ja prioriteedid.  Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilise tegevuskava, tavaliselt võttes Euroopa Ülemkogu kohtumistel vastu järeldused, milles selgitatakse välja mureküsimused ja määratakse kindlaks võetavad meetmed. Euroopa Ülemkogu liikmeteks on ELi 28 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on välisküsimused. Euroopa Liidu välisminister Federica Mogherini.
Euroopa Liidu Kohus- Luxembourg’is asuva Euroopa Liidu Kohtu ülesandeks on tagada, et Euroopa Liidu aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel austatakse õigust. Koostöös liikmesriikide kohtutega on Euroopa Liidu Kohtul keskne roll selle tagamisel, et liidu õigust kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt kõikides liikmesriikides.
Euroopa Keskpank- ühisvaluuta käibele laskmine . Rahanduspealinn Frankfurt
Euroopa Kontrollkoda- kontrollib Euroopa Liidu raha kasutamist. Eesti esindaja Juhan Parts.
Euroopa integratsioon
Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.
Miks toimus?

Euroopa juhid said aru, et üksikuna, eraldi on Euroopa riigid väga väikesed ja nad ei suuda näiteks USA-ga konkureerida. Koostööd tehes suudetakse aga vastu seista ka näiteks Hiinale

II MS õppetund- prantslased kartsid, et Saksamaal tekivad jälle kättemaksuplaanid

Kardeti kommunismi levikut idast läände
Rooma kokkulepped aastast 1957- sõlmiti Itaalias. Otsustati koostööd jätkata järgmistes valdkondades: Euroopa Aatomienergiaühendus ja Euroopa Majandusühendus ( EMÜ ). Rooma kokkulepete alusel loodi täiendavaid koostööorganisatsioone (kuue riigi vahel – Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Holland, Bekgia ja Luksemburg, need on eurointegratsiooni ehk lõimimise algatajad). Loodi Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus ehk Euratom .
60 aastat möödunud- Euroopa majandusühendus (EMÜ) tähendas, et loodi kuue riigi ühisturg, kehtestati järgmised vabadused – kaupade ja teenuste liikumise vabadus üle piiride, tööjõu liikumise vabadus üle riigipiiride ja kapitali liikimise vabadus. Ses mõttes olid Rooma kokkulepped Euroopa Liidu tekkimisel oluline samm edasi.
Siinjuures tuletan meelde, et euroinegratsioon sai alguse juba 1952. aastal, kui tegevust alustas Euroopa Söe- ja Teraseühendus (European Coal and Steel Community ehk ECSC ). Koostöö algas seega ühes olulises majandusharus ja 1957. aastal seda laiendati.
Maastrichti leping on 1992. aastal Hollandis Maastrichtis allkirjastatud leping, mille alusel loodi Euroopa Liit (European Union). Leping jõustus 1993. aasta sügisel. Sellega lainedati Euroopa riikide koostööd veelgi. Varem oli see toimunud enamasti vaid majanduse valdkonnas (Euroopa Majandusühendus). Nüüd laiendati (Maastrichti lepingu alusel) koostööd veel julheoleku ja välispoliitika ning õigus- ja siseküsimuste (näiteks ühtne sotsiaalpoliitika) valdkonda.
Jäta meelde: see leping asutaski Euroopa Liidu, organisatsiooni, millesse meie 2004. aasta kevadest kuulume. EL toetubki kolmele n-ö sambale:

• I sammas – ühine majandusruum ja majanduspoliitika
  
• II samams – koostöö julgeoleku ja välispoliitika vallas
  
• III samams – koostöö õiguse valdkonnas ja sisepoliitikas.
  

Kopenhageni kriteeriumid- nõuded, mida riik peab täitma, et saaks liituda Euroopa Liiduga

demokraatlik kord ja vastavate institutsioonide olemasolu, mis tagavad demokraatia toimimise.

Turumajandus

Riigi võmelisus täita EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi.
Need kriteeriumid koostati 1993. aasta suvel Kopenhaagenis, kus toimus Euroopa Liitu luuluvate riikide tippkohtumine.
Eesti riigi rahvusvaheline asend
Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid

• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- Eesti ühines 17.september 1991
  
• Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)- Eesti ühines 2004 märts. Liitus kuna see kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, tagab Eesti riigi kaitset kõige otstarbekamalt
  
• Euroopa Liit (EL)- Eesti liige alates 1. mail 2004
  
• Euroopa Nõukogu- Eesti liige alates 1993
  
• OSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon- Eesti liige alates 1999
  
• Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon – OECD- Eesti liige alates 2010
  

Valitsustevaheline koostöö
Eesti julgeolekupoliitika
Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu , on Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) poliitilistes otsustusprotsessides ning juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides.
Julgeolekupoliitika põhimõtted:

• Eesti julgeolekupoliitika lähtub ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigiõigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendid. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
  
• Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitlusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja selle tagamiseks olulisi valdkondi.
  
• Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajaduse korral kiirele ja paindlikule reageerimisele. Eesti julgeolek tagatakse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega .
  
• Eesti korraldab julgeoleku tagamise liikmesuse kaudu NATOs ja Euroopa Liidus ning tihedas koostöös liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. NATO oma Atlandi-ülese ja kollektiivkaitselise olemusega on Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi .
  
• Eesti käsitab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ning vastupidi.
  
• Eesti tagab usutava heidutuse ja sõjalise kaitse NATO kollektiivkaitse kaudu. Eesti arendab oma sõjalist kaitsevõimet, mis on osa NATO kollektiivkaitsest.
  
• Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel .
  

Eesti julgeolekuriskid

•