Ühiskonna
valitsemineValitsemine:
riigi kui terviku juhtimine
Haldamine :
ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ja valitsuse
otsuste
elluviimisel.
Põhiküsimused
:
Kes
valitseb? Rahvas.
Erakondade ja survegruppide kaudu, valimiste ja
rahvahääletuse
abil.
Kuidas valitsetakse ?
Niiviisi, nagu määrab
valitsemiskord (diktatuur - piiramatu
võim;
põhiseaduslik - piiratud võim)
Demokraatlik
valitsemiskord ( põhiseaduslik valitsemiskord)Valitsemiskord,
milles põhiseadusele kuulub tähtsaim roll
Iseloomulikud
jooned:tugineb põhiseadusele
võimude lahusus (peab takistama võimu koondumist kitsa isikute grupi kätte)
kodanikuvabaduste ja õiguste tagamine
regulaarsed vabad valimised
Põhiseadus :
riigi tähtsaim õigusakt , võib olla ühe dokumendina (Eesti), või
dokumentide kogum ( Suurbritannia )
Demokraatliku
valitsemise põhivormid:
Presidentalism
President on nii valitsuse juht kui riigipea , kuid tegevus on piiratud
põhiseadusega.
President on tihedamalt seotud valitsusega,
erinevad võimuharud on suhteliselt iseseisvad.
Parlamentarism
Tähtsaim
võimuinstitutsioon on parlament . Riigipea kujutab endast erapooletut
vahevõimu, ta tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid, täidab
esindusülesandeid, nimetab tähtsaid ametnikke.
Monarhia
- absoluutne monarhia- võimude lahusust pole (Prantsusmaa 17.-18.saj- Louis XIV, Vatikan - paavst valitakse; Saudi- Araabia , Kuweit.
- Põhiseaduslikud monarhiad- riigipea õigused ja kohustused on põhiseadusega paika pandud (Rootsi, Norra, Holland )
Vabariigid
- presidendivabariigid ( presidentalismi põhimõte): Rahvas valib paralleelselt seadusandliku võimu (parlamendisaadikud) ja täidesaatva võimu juhi (President). President määrab valitsuse, ministrid annavad aru vaid Presidendile . Presidendil suured võimuvolitused koos valitsusega. (USA)
Presidendil on suur vetoõigus - õigus parlamendi otsused keelustada (Venemaa)
- parlamentaarsed vabariigid (parlamentalismi põhimõte): Rahvas valib ainult parlamendi ja parlament kinnitab ametisse täidesaatva valitsuse. Parlament valib presidendi. Täidesaatev võim on suures sõltuvuses seadusandlikust võimust.
Enamusvalitsus- üheparteivalitsus (50% + 1 häält parteil)
Koalitsioonivalitsus- mitmeparteilisus
- segatüüp: Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Presidendil palju võimu. Parlament valib peaministri, peaminister valib riigikogu. (Prantsusmaa, Soome, Venemaa)
Poliitilised
ideoloogiad
Ideoloogia-
korrastatud ideede kogum, mis propageerib kindlaid
väärtusi.
Ideoloogia funktsioonid:
annab hinnangu eksisteerivale olukorrale
loob pildi ideaalsest ühiskonnast, pakub teed selle saavutamiseks
Vasakpoolsus: rohkem ühiskonna kui terviku kesksed , tegutsevad selle huvides.
Indiviidi huvid tagaplaanil ( Sotsid , Keskerakond ). Vasakäärmus- kommunistid
Parempoolsus: Indiviidid ja tema vabadus
oluline. ( Reformierakond , IRL). Paremäärmus-
natsionaalsotsialistid (Saksamaa) ja fašistid (Prantsusmaa).
Esimesed
poliitilised ideoloogiad tekkisid keskaja lõpul (utoopiad).
On ka
mittepoliitilisi ideoloogiaid ( budism , feminism , asketism).
Kõik parteid ja
liikumised tuginevad tänapäeval mingile poliitilisele ideoloogiale,
see määrab nende ideaalid, eesmärgid ja vahendid nende
saavutamiseks. (Kuidas korraldada sots. suhteid, rahvakaasamine
valimistesse)
Liberalism
Tekkis 17.-19.
saj kodanlike revolutsioonide käigus. J. S. Mill “ Vabadusest”.
Rajaja John Lock, Inglismaal 1839
ülim väärtus: indiviidi vabadus, indiviid on olulisem kui kollektiiv või riik
inimõigused, humanism , sallivus.
mõistus ja teadmised peavad viima julgete reformideni
Majandus:
vaba ettevõtlus, konkurents , avatud turud , riigi minimaalne
sekkumine.
Sotsiaalpoliitika : igaüks on oma õnne sepp ,
pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik
sotsiaalabi minimaalne.
Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev
kodanikuühiskond.
- Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine
- Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja.
- Naistele valimisõigus
- Vabariigi taotlemine
- Ettevõtlus, konkurents, turumajandus , vabakaubandus (Reformierakond)
Tavamaailmas
liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama.
Reform: Thomas Jefferson
Abraham Lincoln
Woodrow Wilson
Praegu: Andrus Ansip - reform
Mari Kiviniemi- Soomest
Konservatism
Kujunes 18. saj
liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i “Prantsuse
revolutsiooni vastukajad”. 1790
1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal ,
rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud
2. stabiilne areng,
ettevaatlikud reformid
3. rahvus on tähtsam kui üksikisik , kuid
kindlasti ei tähenda see võrdsuse kuulutamist.
4. pooldatakse
sotsiaalsete vahede alalhoidmist
Majandus:
kaitseb tööandjat, omanikku , riik sekkugu minimaalselt,
proportsionaalsed maksud . Kaitsevad kodumaist, rahvuslikku kapitali,
liberaalid on selles osas kosmopoliidid. Tõrjuvad avatud
majandusruumi, pooldavad kaitsetolle.
Sotsiaalpoliitika:
Selle peaksid tagama traditsioonilised kollektiivid (suguvõsa,
naabruskond, kirik , seltsid) ja alles siis riik.
Valitsemine:
põhiülesanne on kodanike füüsiline julgeolek.
Seisukohad:
- Tavad, suhted olgu muutumatud
- Ühiskonna areng sarnaneb evolutsiooniga
- Muudatused läbi viia järk-järgult
- Kord riigis püsigu muutumatuna
- Traditsioonide, kommete, väärtuste, perekonna väärtustamine
- Üksikisik ärgu mässaku ühiskonna vastu
- Kodanik teenib riiki
EKRE ja IRL
19. saj
Inglismaal tekkis, kus haridustase erinev
algne: ei pooldanud
naiste, meeste võrdõiguslikkust, üldist valimisõigust, riigivõimu
avalikku kriitikat, pooldasid tugevat riiki, soovisid kaitsta oma
turgu välismaa konkurentsi eest.
Tänapäeval
neokonservatism.
20.saj konservatiivid : Konrad Adenauer - neokonservatismi rajaja, Saksa riigi
rajaja, EL üks rajaja
Silvio Bertusooni- Itaalia poliitik
Margaret Thatcher
Georg W. Bush
Ronald Reagan
21.saj: David
Cameron- enne Brexitit, nüüd Theresa May
Angela Merkel- Saksamaa kristliku-demokraatliku riigi juht, liidukantsler
Urmas Reinsalu- IRL juht
Sotsialism
19. saj keskpaik ,
seoses töölisklassi (proletariaadi) kujunemisega. Marx, Engels “Kommunistliku partei manifest”. Ideoloogia on läbi teinud suuri
muutusi, algsest radikaalsusest on paljuski loobutud.
1. ülim väärtus
on võrdsus, tänapäeval peetakse silmas eelkõige võrdseid
võimalusi
2. ühiskond peab tagama igale oma liikmele:
- inimõigused
- võimaluse saada haridust
- võimaluse omandada elukutse
- võimaluse leida tööd.
Majandus:
mitmesektoriline konkurentsimajandus, riikliku sektori suur osakaal,
valitsus reguleerib kogu majandust, väldib maksude abil osa inimeste
liigset rikastumist. Progresseeruv (astmeline) tulumaks .
Sotsiaalpoliitika: siin kasutatakse suurem osa
maksulaekumistest, riik tagab igale inimesele normaalse
elatustaseme.
Valitsemine: algne teooria pooldas
revolutsiooni, praegu toetatakse konstitutsioonilist valitsemist
Sotsiaaldemokraatia
on vasakpoolne ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi
sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat.
Sotsiaaldemokraatia
sümboliks on eri riikides kas punane nelk või punane roos.
Ideoloogia tekkis
19. sajandi lõpupoolel sotsialistide nn. revisionistliku
suuna pooldajate hulgas. Rajajaks Austria päritolu juut - Eduard
Bernstein. Sotsiaaldemokraatiat eristas sotsialismist
revolutsioonilisuse eitamine ja soov arendada ühiskonda
evolutsiooniliselt, reformide teel. Lahknes sotsialimist lõplikult
esimese maailmasõja ajal erimeelsuste tõttu rahvusluse küsimuses.
- Majandus allutada ühiskonna huvidele
- Suur tähelepanu ühiskonna heaolule
- Tugev haridus , tervishoid
- Ühesugune valimisõigus
- Poliitiline, majanduslik võrdsus
- Riik sekkub majandusse
- Esikohal tööinimeste probleemide lahendamine
Keskne väärtus on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused
kõigile. Riik peab tagama
igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi , omandada elukutse ja
leida tööd.
- Tasuta haridus
- Taskukohane haiglaravi
- Tasuta lastehoid lasteaedades
- Riiklikud toetused töötutele – rahalised toetused ja
koolitusvõimalused.
T.H.Ilves, Tony Blair , Tarja Halonen , Sven Mikser
Valimised
Funktsioonid:
1.
määravad valitseva võimu koosseisu (need inimesed, kes hakkavad
seadusi vastu võtma)
2. valimiste kaudu saavad kodanikud avaldada
võimule oma nõudmisi
3. valimistega tehakse kindlaks rahva
toetus kehtivale võimule (kui on vähe osalejaid, pole riigivõim tervikuna legitiimne ; seniste valitsusparteide lüüasaamine näitab
kodanike eitavat suhtumist senisesse poliitikasse)
4. valimised
harivad osalejaid poliitiliselt (sunnivad kas rohkem või vähem
mõtlema riigielu küsimustele ja võtma seisukohta)
Valimised võivad
olla demokraatlikud või mittedemokraatlikud
(hääleõigus piiratud, kandideerib üks partei, ühele kohale üks
kandidaat, ei lubata välisvaatlejaid, võltsimised, tegelikud tulemused salastatud, luuakse illusioon rahva osalemisest
valitsemisel).
Erinevad
valimissüsteemid
1.
Enamusvalimised ehk
majoritaarne valimissüsteem-
Riik jaotatakse niimitmeks valimisringkonnaks kuipalju on parlamendis
kohti. Ühes ringkonnas kandideerib mitu inimest, kes esindavad
erinevaid parteisid. Parlamenti pääseb see (võitja), kes kogub kõige rohkem hääli.
Eestis
101 kohta, valimispiirkond ühemandaadiline- antakse 1 koht
valimistele. Erakonnad esitavad ühe kandidaadi piirkonnas.
Hea
külg:
- Kasulik suurtele erakondadele
- Tagab töökindla parlamendi
- Võimalus moodustada ühepartei valitsus
Halb:
- Ei kajasta valijaskonna meeleolusid, pisiparteid tõrjutakse välja
- „Võitja võtab kõik“
- Enamusvalimised ei peegelda õigesti valijaskondade soove
2. Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem:
Proportsionaalset süsteemi kasutatakse rohkem kui majoritaarset,
sest seda peetakse õiglasemaks ja see ei takista väikeparteide
tegevust. Erakond saab parlamendist nii palju kohti kui mitu
protsenti valimistel kogub- näiteks 100 – kohalise parlamendi
puhul partei, kes kogus 7% häältest, saab parlamendis 7 kohta.
Kandidaadid
seataks üles parteide või valimisliitude nimekirjade kaupa, osaleda
võivad ka üksikkandidaadid. Kasutatakse avatud ja suletud
nimekirju. Avatud nimekirja puhul reastatakse nimekiri pärast
valimisi ümber vastavalt kogutud häältele. Suletud nimekirja
puhul pärast valimisi uut pingerida ei tehta . Nimekiri saab nii mitu
kohta, kui mitu protsenti valijaid nimekirja poolt hääletasid.
Valituks osutuvad need, kes on nimekirja eesotsas.
+
kajastab valisjaskonna meeleolu väga hästi
võimaldab ligipääsu valitsuse juurde ka pisierakondadel
- killustab parlamendi- selline parlament pole töökindel
Demokraatlike
valimiste tunnused
Konkurentsi olemasolu, võistlikkus- kõikidel kandidaatidel peab olema võrdne õigus oma vaateid tutvustada
Valimised peavad olema üldised ja võimalikult massilised- valimisõigus peab olema antud kõigile olenemata rahvusest, soost, rassist jne. Siiski on mõngingad piirangud: kodakondsuspiirang, tervisepiirang(kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud )
ja vanusepiirang (alates 18 a.
valija, omavalitsus 16.a, kandideerimisel 18, 21, 40).
aktiivne
valimisõigus-
õigus hääletada
passiivne
valimisõigus-
õigus kandideerida
Valimiste ühetaolisus- kõik hääled on võrdsed
Valimiste perioodilisus - peavad toimuma korrapäraselt
Valimiste salajasus- kellelgi pole õigus nõuda teavet, kelle poolt hääl antakse
Otsesed valimised- hääletaja annab otse hääle kas kandidaadile või kandidaadinimekirjale
Kaudsed valimised- kaudne valijameeste kaudu
Valimised
Eestis
Riigikogu
valimised
Valitakse iga
nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Viimased olid
aastal 2015.
(1) Riigikogul on
101 liiget.
(2) Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised,
ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
(3) Igal
valijal on üks hääl.
(4) Valimistulemused tehakse kindlaks
proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
President võib
välja kuulutada ka erakorralised valimised:
- Kui riigikogu ei suuda enne 1. märtsi eelarvet kinnitada/ vastu võtta
- Kui riigikogu ei suuda peaministrit ametisse kinnitada
Valitakse
võrdelise valimissüsteemi alusel. Valimiskünnis 5% - minimaalne
häälte arv, mille erakond peab saama, et osaleda parlamendis.
Hääleõigus:
- Aktiivne hääletamisõigus kõigil, kes on valimispäeva seisuga saanud täisealiseks
- Teovõimetul puudub hääleõigus, kohus võib teovõimet piirata või ära võtta
- Kohtu poolt süüdimõistetud isik ei saa hääletamisest osa võtta
Kandideerimisõigus:
- EV kodanik, kes on 21-aastane
- Teovõimetud ja kohtu poolt süüdimõistetud ning tegevsõjaväelased ei saa kandideerida
Kohalike omavalitsuste
(linnad, vallad ) valimised
KOV-i valimised toimuvad iga 4 aasta tagant oktoobrikuu kolmandal
pühapäeval.
Võrdeline Eestis- jagatakse piirkondadeks aga pole suuruselt paika
pandud
Minimaalne KOV-i volikogu arv on 7, lähtudes valla- või linnaelanike arvust (alati paaritu arv)
Hääletamis- ja kandideerimisõigus:
- Hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16 ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas
- Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab eelnimetatud tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel
- Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud
- Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas
- Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on registreerimise viimaseks päevaks saanud 18 ja kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. Augustil vastavas vallas või linnas
- Volikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab karistust kinnipidamiskohas
Euroopa Parlamendi
valimised
Valimised toimuvad iga 5 aasta tagant, valimispäevaks on pühapäev.
Eestis valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget.
Euroopa
Parlamendi valimised kuulutab välja Vabariigi President oma otsusega
vähemalt kolm kuud enne valimispäeva.
Hääletamis- ja kandideerimisõigus:
- Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
- Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul, kes on 18-aastane, kelle püsiv elukoht on Eestis ning kelle elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse
- Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust
- Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane
- Kandideerimisõigus on Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane, kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse ning kellelt tema päritoluriigis ei ole kandideerimisõigust ära võetud
- Euroopa Parlamendi liikmeks ei või kandideerida: isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud; isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust; tegevväelane.
- Isik võib samadel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida ainult ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.
Presidendi valimised
Rahva poolt valitud saadikud valivad presidendi. President vähemalt
40-aastane ja Eesti Vabariigi kodanik. Valitakse viieks aastaks ja
mitte üle kahe ametiaja.
Võivad läbida viis valimisvooru:
- 3 riigikogus (101)
- 2 valimiskogus: riigikogu 101 + kohalike omavalitsuste esindaja
Praeguse seisuga Kohalikes omavalitsustes 315 esindajat
Kui hääleõiguslikke kodanikke:
10 000- 1
esindaja
10 001-50 000- 2 esindajat
50 001-100 000-
4 esindajat
- Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt 21 valimiskogu liikmel. Esimeseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide ja valimiskogu esimeseks hääletusvooruks registreeritud kandidaatide nimed.
- Valituks osutuv peab saama esimeses voorus 2/3 hääli Riigikogu koosseisust (101) ehk 68 häält.
- Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse samal päeval teine hääletusvoor. Samal päeval peab toimuma ka kohe kolmas valimine.
KOALITSIOON-
ühendus, liit; mitme partei põhjal demokraatlikus riigis
moodustatud valitsus, mis reeglina tegutseb oma valimisprogrammi ehk
koalitsioonileppe alusel. / need parteid, kes teevad koostööd ja
moodustavad enamuse. On võimul.
OPOSITSIOON- vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid või
parteide ühendust, mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega
suuresti erinevatel seisukohtadel./ Need parteid, kes on vähemuses
ja koalitsiooniga koostööd ei tee.
Seadusandlik võim
Riigikogu on riigi kõrgeim kodanike poolt valitud seadusandlik esindusorgan .
Ülesanded:
- Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
- Riigi eelarve vastuvõtmine
- Kiidab heaks välislepingud
- Ütleb üles välislepingud
- Kinnitab ametisse tähtsamad ametiisikud (kandidaadid esitab president)- peaminister, riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, õiguskantsler, riigi kontrolör.
- Kuulutab välja eriolukorra ja sõja seisukorra
- Valitsuse umbusaldamine
- Rahvahääletuse algatamine
Töökorraldus:
- 101 liiget jagunevad fraktsioonideks (ühe erakonna esindajad). Erakonnal on vaja jagada tööülesanded. Fraktsioonis peab olema vähemalt 6 liiget.
- Riigikogu komisjon on moodustatud eluvaldkondade kaupa.
Alalised komisjonid - tegutsevad alati.
Ajutised komisjonid- tegutsevad, kui tekib mingi probleem. Iga Riigikogu liige peab olema vähemalt ühes komisjonis.
- Riigikogu juhtkond on 3-liikmeline (juhataja+ 2 asejuhatajat). Üks asejuhataja on opositsioonis (ei ole valitsuses)
- Korralised istungjärgud- aastas 2 tükki: I algab jaanuaris ja lõppeb enne jaanipäeva, II algab septembris ja kestab jõuludeni.
- Erakorralised istungjärgud- erakorraline- ettepaneku teeb valitsus, president, 1/5 RK liikmetest. Erakorraline istungjärk on töövõimeline vaid siis, kui kohal on 50%+1 (51) liiget (koosseisuline häälteenamus). Korrapärasel kvoorumi nõuet (saab toimuda vaid siis, kui kohal on vähemalt pooled) pole (võib olla ka 1 liige).
Fraktsioonid-
parteilised saadikurühmad, kes arutavad asju oma pareti
seisukohtadelt lähtudes.
Komisjonid- spetsialistidest
koosnevad töörühmad, kes valmistavad seadused ette ennem kui need
üldisele arutamisele lähevad (nt. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon
jne)
Tavaseadused
võetakse vastu kohalolijate lihthäälte enamusena. Tähtsate
seaduste vastu võtmisel on vaja 51 häält. Reeglina on hääletamine
avalik va tähtsate inimeste ametisse kinnitamine.
Parlamendisaadiku isikupuutumatus - ei saa võtta kriminaalvastutusele, kui pole
Riigikogu enamuse luba. Ettepaneku võtta Riigikogu liige kriminaal vastutusele teeb õiguskantsler ja see ettepanek peab saama riigikogu
enamuse heakskiidu. Kui kohus langetab süüdimõistva otsuse, siis
liige kaotab Riigikogulase staatuse.
Väljend „Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga“- RK liiget ei saa
tagasi kutsuda enne tähtaega. RK liige on avalduste tegemises vaba
(ei pea sõltuma parteist)
Riigikogu
erakorralised valimised- kuulutab välja president Riigikogu ei ole töövõimeline. President kohtustatud välja kuulutama eelarvelised valmised .
Kui RK ei suuda ettenähtud korras ametisse kinnitada peaministrit
Kui 1.märtsi seisuga ei ole RK vastu võtnud eelarvet
Kui rahvahääletuses kukub läbi RK ettepanek. S.t rahva usaldus
on kadunud- president peab välja kuulutama valimised
Kui RK avaldab umbusaldust peaministrile või valitsusele. President võib
välja kuulutada valimised, kuid ei pea.
Täidesaatev
võim
Täidesaatev võim Eestis on valitsuse käes.
See koosneb ministritest ja peaministrist- valitsuse juht.
Ühe
ministeeriumi eesotsas võib olla kuni 2 ministrit. Valitsuse
moodustab Riigikogu koalitsioon ja see tegeleb igapäevase riigi
juhtimisega.
Valitsuse
moodustamise põhimõtted
Kui valitsus on
tagasi astunud , peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama
peaministrikandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse
moodustamise.
Peaministrikandidaat
esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande
saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise
aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile
valitsuse moodustamiseks volituste andmise.
Volitused saanud
peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse
koosseisu presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse
ametisse.
Kui presidendi
määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle
moodustamisest, on presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada
teine peaministrikandidaat. Valitsus astub ametisse ametivande
andmisega Riigikogu ees ning tagasi astunud valitsuse volitused
lõpevad.
Valitsuse
ülesehitus
Peaministri
ametisse määramise kord- Vabariigi President määrab
neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest
peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse
moodustamise. Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva
jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest. Riigikogule
ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel
Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel
peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud
peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse
koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul
valitsuse ametisse.
Ministrite
ametisse määramine ja nende ametist lahkumine
Ministri nimetab
ametisse Vabariigi President peaministrilt sellekohase ettepaneku
saamisest kolme päeva jooksul
Minister astub ametisse ametivande
andmisega Riigikogu ees.
Minister, kes astub ametisse pärast
Vabariigi Valitsuse ametisse astumist , annab suulise ametivande ja
kirjutab vandetekstile alla peaministri juuresolekul.
Kui
Riigikogu on avaldanud ministrile umbusaldust, vabastab Vabariigi
President ministri ametist viivitamata pärast Riigikogu esimehelt
asjakohase teate saamist.
Ministri
volitused lõpevad:
tema tagasiastumisel;
tema surma korral;
peaministri ettepanekul Vabariigi Presidendi otsuse alusel;
talle Riigikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;
tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
Vabariigi Valitsuse tagasiastumisel.
Minister esitab
tagasiastumisavalduse Vabariigi Presidendile peaministri kaudu
Ministri kohta
tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab
Vabariigi President ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast kohe
pärast käesoleva paragrahvi 6.
Bürokraatia -
ametnike võim , rangete reeglite ja hierarhia alusel
toimiv juhtimiskorraldus.
Korruptsioon-
riigiametniku või poliitiku poolne ametiseisundi kuritarvitamine ning äraostetavus (altkäemaksu vm meelehea võtmine)
Vabariigi
president
Presidendi
õigused piiratud, võimalused ühiskonna elu majandamiseks.
President valitakse 5.aastaks, kandidaat peab olema vähemalt 40a ja
sünnilt Eesti kodanik. Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on
president riigipea. Kuna meil on parlamentaarne riik, siis president
mingit reaalset võimu ei oma. Eesti Panga nõukogu esimees, kaitseväe juhataja.
Tööülesanded:
- Esindab Eesti riiki välissuhtlemisel
- Nimetab ametisse diplomaatilised isikud (saadikud), kandidaadid esitab valitsus
- Võtab välissaadikute volitused vastu
- Kuulutab välja seadused
- Teeb ettepaneku riigikogule tähtsamaid aimetiisikuid ametisse nimetada, nt peaminister, õiguskantsler, riigikontrolör
- Annab riiklikke autasusid
- Annab armu
- Nimetab ametisse kohtunikud
Presidendil on
isikupuutumatus- ei tohi võtta kriminaalvahi alla kui ei ole
riigikogu enamuse hääli.
Päts Meri Rüütel Ilves Kaljulaid
Millised
võimalused on Eesti riigipeal igapäeva poliitika mõjutamiseks?
president esindab meie riiki rahvusvahelises suhtlemises,
kuulutab välja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119
Riigikogu erakorralised valimised, teeb Riigikogule ettepaneku
tähtsamate ametiisikute (peaminister, õiguskantsleri, riigi
kontrolöri, kaitseväe juhataja jne) ametissenimetamiseks (nimetatud
isikud kinnitab ametisse küll Riigikogu, kuid kandidaadi valik
sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi presidendist),
Veel on meie
president riigikaitse kõrgeim juht, ta võib süüdimõistetuile
armu anda, algatab näitks õiguskantsleri kriminaalvastutusele
võtmist jne. Võtab vastu seadusi
Kohtuvõim
Kohtuvõim
eraldatud, kuna teostab 2 teise võimu suhtes järelvalvet.
Eesti
kohtusüsteem
Et õiguse
mõistmisel võimalikult vähe vigu oleks, on kohtusüsteem 3
astmeline:
I ASTE: a) Maakohtud (Harju, Tartu, Pärnu, Viru)- arutavad
tsiviilprobleeme, kriminaalasju, süütegusid: 1) kuritegu
2) väärtegu
Halduskohtud (Tallinn, Tartu) – tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega
II ASTE- Ringkonnakohus
Apellatsioonikaebus-
I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle
kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse
2) lükatakse apellatsioon tagasi
Kõige kõrgem
ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel)
Kassatsioon -
riigikohtule esitatud kaebus
Riigikohtul on nö
loakogu, mis vaatab kas asi on üldse nii kõrgel arutamist väärt.
Kui on, siis riigikohus vaatab asja veelkord läbi.
Riigikohus ei
hakka enam fakte võrldema. Vaatab ainult seda, kas eelnevalt ei ole
midagi valesti vormistatud , et ei ole tehtud protseduurilisi vigu.
Kui on tehtud vigu saadetakse ringkonnakohtusse tagasi.
Apellatsiooni ja kassatsiooni vaheline erinevus- kassatsiooni puhul ei vaadata enam
tõendusmaterjale, vaid jälgitakse kas madalamaastme kohtud pidasid kinni reeglist .
Euroopa kohus
(Luxemburg) lahendab liikmesriikide tülisid + kodanike ja
asutuste vahelisi tülisid
Euroopa
Inimõiguste kohus (Strasburgis) on Euroopa Nõukogu juures ja
jälgib inimõigustest kinnipidamist.
Kohtunike sõltumatus : kohtunikele on tagatud ameti eluaegsus, s.t , et
kohtunikul on garanteeritud ametiaeg , mis kestab kuni kohustusliku
pensionieani. Lisaks on kohtunikel kõrged töötasud, et vältida
altkäemaksu.
Ombudsman -
isik, kes kaitseb inimesi riigiorganite omavoli eest.
(Eestis täidab seda ülesannet õiguskantsler- Ülle Madise )
Võimude
lahusus ja tasakaalustatus (töötas
välja Charles de Montesquieu ) -
Demokraatliku riigi valitsemise põhimõte: võim on
jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel , kes kontrollivad
vastastikku teineteise tegevust. Riigis peavad olema 3 võimu
eraldatud:
Seadusandlik võim ehk legislatiivne võim (Riigikogu)
Täidesaatev võim ehk eksekutiivne võim (valitsus)
Kohtuvõim (riigikohus)
Õiguskantsleri
institutsioon -
sõltumatu ametiisik , kelle ülesandeks on õigusalane järelevalve,
et kõik vastuvõetavad õigusaktid oleksid vastavuses põhiseadusega.
Ametisse nimetab riigikogu. Võib algatada tähtsamate riigiametnike
ametist tagandamist.
Riigikontroll
on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan ,
mida juhib riigikontrolör, kelle nimetab viieks aastaks ametisse
parlament presidendi ettepanekul. Riigikontrolör
on kõrge
ametiisik, kes jälgib riigivara kasutamist, kohustuseks teha
ettekanne riigikogule riigivara kasutamisest.
Kohalik
omavalitsus
Kohalik
omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla
või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime
ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida
kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu
iseärasusi. Selleks,et valida ei pea olema kodanik, piisab kui
kohalik püsielanik. Esimese ülesandena valivad volikogu esimehe,
siis valitakse linnapea või vallavanem , tema moodustab valla või
linnavalitsuse, tööloa valitsusele annab volikogu.
Kohalikud omavalitsused (KOV-id) on meil vallad ja linnad. Meie probleem praegu
on, et KOV-id on liiga väikesed (elanikke vähe) ja seega pole need
kõik jätkusuutlikud ega suuda neile pandud ülesandeid (vt ka
põhiseaduse XIV peatükk) täita.
Praeguse
haldusreformi eesmärk (ajakirjandus on viimastel aastatel sellest
palju rääkinud ja ühiskonnaõpetuse eksam nõuab, et gümnasist
oleks igapäevaeluga ka kursus ) on liita KOV-e. Väikestel KOV-idel
pole näiteks piisavalt kaadrit (inimesi), et kohalikku elu juhtida.
Valitsus on ju kehtestanud, et KOV-i minimaalne elanike arv peaks
olema vähemalt 5000. Erandid on vaid väikesaared (Ruhnu, Muhu ,
Piirisaar jne). Saaremaal näiteks peaks eelolevast aastast tekkima üks vald (vaid Pöide on sellele visalt vastu olnud).
Nüüdisühiskond
Ühiskond
on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühte ühiskonda
kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst.
Nüüdisühiskonna
kujunemine
Agraarühiskond-
hakkas kujunema umbes 8000 –6000 aastat eKr, inimesed
jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega
ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka
müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid.
Industriaalühiskond
ehk tööstusühiskond- (sellest algab
nüüdisühiskonna kujunemine) algab tööstuspöördega (18. saj.
lõpp -19.saj. algus), mis seisnes üleminekule vabrikutootmisele.
Majanduses tähendas üleminekut valdavalt põllumajanduslikult
tootmiselt tööstuslikule tootmisele ja turumajandusele.
Ühiskonnas
uued kihid : tööandjad ja töövõtjad (varase kapitalismi uurija
K. Marxi sõnul kaks ühiskonna põhiklassi: kapitalistid ja proletariaat , kelle suhe on lepitamatult vastuoluline vastandlike
huvide tõttu).
Tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja
pangandus arenesid kiiresti. Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus.
Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism . Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid.
Postindustriaalne ühiskond ehk
teenindusühiskond – hakkas kujunema 20. saj viimasel
veerandil, tekkis tootmispõhise ühiskonnakorralduse üleminekul
teenustepõhiseks.
Tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna
arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline
kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris
hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur . Tähtsustati
teaduse ja tehnoloogia osa majanduses.
Teadmusühiskond-
kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui
ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös
hinnatakse paindlikust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on
ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge.
Siirdeühiskond
(ülemineku- ehk siirdeperiood )- ühiskond, kus toimub
üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt
demokraatlikule ja käsumajanduselt turumajandusele).
Demokraatia
põhiprintsiibid ja –väärtused.
- Vabade valimiste korraldamine
- Enamuse võimu teostamine
- Vähemuse õiguste austamine
- Seadustel rajanev riigivõim
- Kontroll võimude tegevuse üle
- Valitsusväliste kodanikualgatuslike organisatsioonide võimalikkus
Seadused
ja õigusnormid
Seaduste
vastuvõtmine Riigikogus:
Seaduse
algatamise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonil, komisjonil ja
Vabariigi Valitsusel. Algatatava seaduse eelnõu antakse üle
täiskogu istungi juhatajale enne istungi algust.
Seaduste loomisel
töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest
algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu
liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude
kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta.
Riigikogus juhib
seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest
alatisest komisjonist.
Seaduseelnõust
saab seadus: Riigikogus vastuvõetud seadusele kirjutab alla
Riigikogu esimees. Seejärel saadetakse seadus väljakuulutamiseks
Vabariigi Presidendile. Pärast väljakuulutamist avaldatakse seadus
Riigi Teatajas ja üldjuhul jõustub see kümnendal päeval pärast
avaldamist. Seda juhul, kui seaduses ei ole märgitud teist
jõustumise aega.
Esimene
lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Pärast esimest lugemist
otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse
eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele,
antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg.
Muudatusettepanekute tegemise õigus on riigikogu liikmel,
fraktsioonidel ja komisjonidel. Teiseks lugemiseks arutab
juhtivkomisjon laekunud muudatusettepanekud läbi ja kannab eelnõu
teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle
koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu . Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile
riigikogu liikmetele .
Teisel
lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja
juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja
teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed
võivad esitada ettekandjatele küsimusi . Järgnevad riigikogu
liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud.
Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu
lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna.
Enne
lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute
muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik
korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka
ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat
lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel.
Oluline erinevus on selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või
alatine komisjon. Kolmas lugemine toimub analoogselt teise
lugemisega. Oluline erinevus on, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu
kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks
volitatud esindaja.
Kolmandal
lugemisel otsustatakse seaduse vastuvõtmine.
Seadused kuulutab
välja president. Võib jätta välja kuulutamata juriidilistel
(põhiseadusega vastuolu) või mittejuriidilistel põhjustel.
Kõige tähtsam
seadus on loomulikult põhiseadus ja ükski õigusakt ei tohi sellega vastuolus olla.
Kõige tähtsamad
seadused, mille vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu
häälteenamust (50% pluss üks hääl):
kodakondsuse seadus;
Riigikogu valimise seadus;
Vabariigi Presidendi valimise seadus;
kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
rahvahääletuse seadus;
Vabariigi Valitsuse seadus;
riigieelarve seadus;
erakorralise seisukorra seadus
Seadlus ei ole
seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud,
st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel.
Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle
poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post
otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi
üldakte dekreetideks.
Riigi
mõiste ja riigi tunnused
Riik- ajaloo
teatud etapil tekkinud ühiskondlik institutsioon ehk asutus, mille
eesmärk on olemasoleva ühiskondliku korra kaitse ja ühiskonna ees
seisvate ühiste probleemide lahendamine. Riigi tekke eelduseks :
varanduslik kihistumine (ebavõrdsus)
Tunnused:
Territoorium - maismaa osa (põhiosa); õhuruum ( piirdub atmosfääriga); territoriaalveed (12 meremiili- 1miil= 1,852 km)
Rahvas ehk elanikkond
Kodanikud- omavad selle riigi kodakondsust
Välisriikide kodanikud- peavad elama seaduslikult, taotlema elamisloa
Kodakondsuseta isikud- üle 80 000- 6% meie elanikkonnast. Halli passi omav inimene- kodakondsuseta isik
Avalik võim??
Kodakondsuse
saamise põhimõtted
Kodakondsus -
isiku õiguslik seos riigiga, mis annab isikule ja ka riigile
teatud õigused, kuid samas paneb ka peale teatud kohustused.
- jus solis- päikeseõigus: inimene saab selle riigi kodakondsuse, mille territooriumil sünnib
- jus sanguinis- vereõigus: laps saab kodakondsuse oma vanematelt (Eestis kehtiv põhimõte)
Eesti ei
rakendanud päikeseõigust lähiajaloo pärast- Eestis oli palju
võõrvõime
Eesti kodakondsuse omandamise reeglid:
Taotleja peab olema vähemalt 15
Peab olema elanud Eestis 8 aastat ja viimased 5 järjepidevalt
Eesti keele tundmine riigikeelena (vastava testi läbimine)
Eesti Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise testi sooritamine
Topeltkodakondsuse
mitte lubamine Eestis: lähiajaloo tõttu, kui venekeelne elanikkond
massiliselt võtab nii eesti kui ka vene kodakondsuse, on oht, et nad
võivad mõjutada meie riigikogu valimiste tulemusi, sest see on suur
mass.
Millal kaob
kodakodnsus?
Võttes teise riigi kodakondsuse aga ei teata sellest võimudele (alates 1995.a). Kui on enne seda taodeldud, siis on inimesel 2 kodakondsust
Avalduse alusel. Riik võib sekkuda kui kohustused täitmata (maksuvõlg), kui ei mõtle tulevikule, võib jääda kodakondsuseta
Sunniviisiline: põhiseaduse muutmine vägivaldselt, astunud võõrriigi teenistusse ega teata sellest, sihilikult esitatud valeandmed
Õigusriik
Õigusriigiks
nimetatakse sellist riiki, kus valitsemist toimetatakse
üldtunnustatud reeglite ehk seaduste kohaselt, mida järgivad nii
valitsetavad kui valitsejad .
Õigusriigis on
korra aluseks seadused, mis kindlustavad indiviidi vabaduse.
Õigusriigis on
tagatud kõigi inimeste võrdsus seaduse ees ja õigus korrakohaseks
õigusmõistmiseks.
Õigusriik on
definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised
inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks
loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse
mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu
seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt,
põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Idee selles, et kui ühele
inimesele anda võim teise üle, kipub ta seda pahatihti
kuritarvitama, seadus aga oleks erapooletu ja ei teeks kellelegi
liiga. Ideaalne õigusriik oleks seega selline riik, kus seaduste
roll ning võim on maksimaalne ja üksikisikute oma minimaalne. Keegi vist ei vaidle vastu, et eesmärk on ilus ja üllas.
Eesti:
Kas Eesti on
õigusriik? Kuivõrd õigusriigi põhimõte seisneb kokkuvõtlikult
öeldes selles, et riigivõimu tuleb teostada mitte võimul olijate
meelevallast lähtudes, vaid kehtiva õiguse alusel, siis võib
öelda, et teoreetiliselt peaks ka Eesti Vabariik olema õigusriik.
Vastav põhimõte on selgelt sätestatud meie põhiseaduses, mille
kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes kooskõlas põhiseaduse ja
sellega kooskõlas olevate seadustega.
Paraku ei sõltu see, kas
Eesti on või ei ole õigusriik – või kuivõrd ta seda on –,
mitte niivõrd põhiseadusesse ja teistesse seadustesse kirja pandud
põhimõtetest, vaid pigem sellest, kas neid põhimõtteid ka
austatakse ja järgitakse. Et üht riiki saaks õigustatult
õigusriigiks nimetada, peavad võimu juures olevad inimesed uskuma
ja ka austama põhimõtet, et kehtiva õigusega vastuolus olevaid
ambitsioone ei tohi ellu viia. Õigusriigis peab selline veendumus saama oluliseks osaks poliitilisest ja õiguslikust kultuurist ning
juurduma rahva eneseteadvuses.
Kui küsime aga selle järele, kas
Eesti Vabariik toimib täna õigusriigina, siis tõusetuvad mitmed
tõsised küsimused ja kahtlused. Näiteks ütleb põhiseadus, et
igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks
kohtusse, ent samal ajal on selle õiguse teostamiseks vajalik
õigusabi kättesaadav vaid vähestele, kuna kvaliteetset
õigusteenust pakkuvale advokaadibüroole tuleb iga nõustamistunni
eest koos käibemaksuga tasuda 130 kuni 150 eurot või oluliselt rohkemgi .
Õigusriigi
teostamise elemendid on näiteks võimude lahusus ja inimõigused.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 viitab selgesõnaliselt
õigusriigile.
Avalik
ja erasektor . Kolmas sektor .
Avalik sektor
ehk esimene sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad;
avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning
sotsiaalse heaolu kindlustamine. Tegeleb valitsemise ja haldamisega.
Avaliku sektori tuumaks on riik (keskvõim ja kohalikud
omavalitsused). Seotud riigi ja kohaliku omavalitsusega
Erasektor ehk tulundussektor - hõlmab kõiki inimeste poolt ettevõetavaid
tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit.
Erasektorisse kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.
Aktsiaseltsid, OÜ
Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- ei taotle võimu ega tulu, selle
moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud
kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada
demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust
avalikku ellu. Nimetatakse kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad
kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid .
Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on
juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ),
sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad
katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja
Sihtasutuste Liit
Kodanikuühiskond
Kodanikuühiskond
ehk tsiviilühiskond- avaliku elu valdkond , mis eristub avalikust
sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist
(tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud
organisatsioonid, ühendused ja liikumised.
Pluralismi
olemus ja tähtsus
Ühiskonda, kus
eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid,
omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse
pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline
tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab
erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks.
Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus – see on paljude
kultuuride kooseksisteerimine , kusjuures nad ei ole üksteisele
allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine .
Tähtsus:
Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus . Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda,
et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline
pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja
ideoloogilises praktikas.
Pluralismi
põhilised poliitilised põhimõtted:
- sallivuslik hoiak – austatakse õigust olla vastandlikult erinev
- koostöö – tegevus, kus võitjad on mõlemad osapooled
- dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa
- solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist
- Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine.
Kaasaja ühiskonna sotsiaalsed probleemid
tööpuudus ,
vaesus, kuritegevus jm
Kui
selles valdkonnas midagi eksmil tuleb, siis kindlasti mõne
konkreetse olukorra lahendamine (näiteks mõni juhtum, mida
ajakirjandus on päevavalgele toonud). Peab oskama analüüsida
graafikuid või tabeleid, mis toovad tööpuuduse või näiteks
kuritegevuse statistika.
Kuidas
näiteks kuritegevus , tööpuudus ja vaesus on seotud teiste
valdkondadega – näiteks hariduse kättesaamise võimalus, inimese
haridustase jne.
Ühesõnaga
siin on soov kontrollida õpilase silmaringi, mitte ainult n-ö õpiku
teadmisi.
Millised
on Sinu arvates meie Eesti ühiskionna kõige valusamad ja teravamad
probleemid – kas on see soolise võrdõiguslikkuse puudumine või
(näiteks) pole meie inimesed piisavalt tolerantsed või, vastupidi,
on meie kasvatussüsteem üleliia tolerantne ja vabameelne, mis on
näiteks paljudes koolides (mitte kõigis) viinud sellene, et kõik
on juba lubatud....
Heaoluriik
riik, mis sekkub
majandusliku tootmise ning jaotamise protsessi, selleks, et
leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil turuhindade
mõju inimese toimetulekule. Kujunes 19.saj. II poolel. . Loojaks on
Otto von Bismarck .
Heaoluriigi
peamine tunnus on sotsiaalpoliitika suur osa riigi
valitsemissüsteemis. Heaoluriik ei tähenda külluse riiki, kus
kõikidel inimestel on hea elada. Igas riigis tuleb arvestada oma
raharessursse, et neid kõige otstarbekamalt jagada.
Heaoluriigi kaks
peamist tunnust:
- Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele – nn ülekandeühiskond
- 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks
Heaoluriik peab oma elanikele tagama kindla elukvaliteedi. Termini “elukvaliteet” juures eristatakse ühiskonna elukvaliteeti (üldise elukvaliteedi ühiskondlikud ressursid ja barjäärid, nt institutsioonide kvaliteet: haridus, tervishoid, turvalisust tagavad institutsioonid jne) ja individuaalset elukvaliteeti, mis omakorda jaguneb materiaalseks (omamine – elatustaseme ja keskkonnatingimuste mõõdikud, rahulolu elutingimustega) ja mittemateriaalseks ( kuulumine ehk sotsiaalsed vajadused + olemine ehk isiksuse arengule suunatud vajadused). Elukvaliteeti hinnatakse inimarengu aruandeid koostades.
Heaoluriigi
põhimudelid:
♣Sotsiaaldemokraatia
– pakutakse sotsiaalseid
hüvesidkõikidele kodanikele hoolimata nende sissetulekust, ühiskondlikust seisusest
või sellest, kas nad on tööl käinud. Riik on peamine heaolu pakkuja , ja et riik sellega hakkama saaks, on riigis kehtestatud
kõrged maksud (Rootsi, Norra, Taani).
♣Konservatism –
riiklik toetus on mõeldud
palgatöölistele, mitte
ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad
sotsiaalfondist suuremaid väljamakseid (Saksamaa, Belgia).
♣Liberalism –
riigi esmaülsanne ei ole jagada kõigile
heaoluteenuseid, vaid tagada suur tööhõive.
Maksud on suhteliselt väikesed, palgad suhteliselt suur, iga inimene peab ise otsustama, kuhu ta raha
paigutab. Sellele mudelile on iseloomulik karjäär, läbilöögivõime
ja raha kogumine (USA, Jaapan).
Saksamaa, Rootsi,
Taani, Norra
Infoühiskond- arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses,
valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud
piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil.
Eestis: Eesti
e-valitsuse ja e-teenuste areng on samuti märkimisväärne. Eesti on
ainulaadne elektroonse ID kasutuse, tänu millele on asjaajamine
võimalik muuta peaaegu paberivabaks. Näiteks saab ettevõtte luua
kasvõi oma kodust vähem kui 20 minutiga.
Ühiskonna
jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik
areng on niisugune areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused
ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid
huve. Hõlmab peamiselt järgmised valdkonnad:
- rahvastiku jätkusuutlik areng, nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõistes. Hõlmab rahvastiku juurdekasvu , tähelepanu pööramist rahvastiku tervisele, haridusele ja heaolule. – kulutused sotsiaalpoliitikale pole mitte kulu, vaid investeering .
- Majanduse jätkusuutlik areng
- Keskkonna jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik majandamine eeldab (loodus)ressursside kasutamist nende
isetaastumisvõime piirides. Taastuvate ressursside kasutamise piirid
on määratud süsiniku, vee ja teiste ainete looduslike ringete
isetaastumisvõimetega. Jätkusuutlik ressursikasutus ei tohi ühegi ressursi puhul ületada ressursside taastootmise kiirust ja
puhverdusvõimet.
Jätkusuutlik
valitsemine – võim peab olema legitiimne ja efektiivne,
läbipaistev ja kodanikke kaasav . Ühtki eelmainitud probleemidest ei
tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse
maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest
keskkonnastrateegiast Agenda 21.
Ühiskonna
majandamine
Ühiskonna majandusressursid
Ühiskonna
majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on
ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks.
Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes:
Riik
ja majandus
Miks
peab riik sekkuma majandusse? Turumajandus
loob olukorra, kus riigi sekkumine majandusse on hädavajalik.
Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi , kus turumehhanismid ei suuda tagada
majanduse tulemuslikku toimimist.
Majanduspoliitika seisukohast on riigi ülesandeks kaasa aidata majanduse tsüklilisest
arengust tulenevate riskide maandamisele ja stabiilselt areneva
keskkonna loomisele.
Riigi
eesmärgiks on tagada inimestele inimväärne elu, selleks tuleb
majandusse sekkuda.
Riik
sekkub maj. 4 viisil:
- võib reguleerida teatud kaupade hindu (tollimaks, aktsiis ), kvaliteeti (toit, ehitus), kvantiteeti
- võib tegeleda tootmisega (Estonian Air, E Energia)
- sotsiaalsetel eesmärkidel rajab riik koole , lasteaedu, raviasutusi jne
- võib mõjutada majandust maksude (aktsiis), subsiidiumitega (juurdemakse põllumeestele)
- võib teha rahaülekandeid, väljamakseid vastavalt sots. vajadustele (toetused, haigusrahad, pensionid , stipendiumid)
Millistel majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel riik sekkub majandusse?
- Majanduslikud motiivid: monopolide kontrollimine, konkurentsi soodustamine , maksude parem laekumine, oluliste tootmisalade toetamine .
- Sotsiaalsed motiivid: tervishoiu ja ohutuse tagamine, tööpuuduse vältimine , toiduainete turu kaitse, kahjulike välismõjude piiramine
Majandusarengu planeerimine liberaalses ühiskonnas
Majanduse
pikaajalist riiklikku planeerimist nimetatakse majanduspoliitikaks.
Majanduspoliitikal on traditsiooniliselt neli peamist
eesmärki:
- Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega
- Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga
- Kõrge ja püsiv majanduskasv
- Õiglane sissetulekute jaotus
Turumajanduse
toimimine
See on selline
majandamisviis, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu ja
teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel. See on selline
süsteem , kus isiklikest huvidest lähtuvalt kasutatakse riigi
majandusressursse kõige efektiivsemal moel. Majanduse kolmele küsimusele vastatakse üksikisiku tasemel. Valdavaks on eraomandus.
Turumajanduse suurim puudus on, et see toimib vaid teatud kindlatel
eeldustel. Turumajanduse võlusõna on konkurents. Valitsused
ja inimesed ise kehtestavad igasuguseid piiranguid turul, seega
täielik turumajandus pole ka võimalik.Kõige rohkem sarnaneb turumajandusega Singapuri või Hongkongi majandussüsteem .
Turumajanduse
põhijooned
- Konkurents
- Hinna kujundab turg
- Kaupade ja teenuste lai valik
- Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid
- Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahvalisest ressurssidest
Turumajandus
toimib, otsides tasakaalu pakkumise ja ostujõulise nõudluse vahel.
Ostujõuline nõudlus tähendab, et leidub piisavalt inimesi, kes
tahavad ja saavad pakutavat kaupa või teenust osta.
Tööturg.
Tööhõive. Tööpuudus.
Tööjõuturul on
kaubaks tööjõud . Tööjõu hind kujuneb pakkumise ja nõudluse
käigus.
Tööturg
on turg, kus inimene müüb oma tööd ja tööandja ostab tööd, makstes selle eest tasu (palka).
Palk: tasu
tehtud töö eest.
Palga vormid:
ajapalk (tunni-, päeva -, kuupalk) makstakse töö tegemiseks
kulutatud aja eest
Tükipalk
makstakse tööga loodud toodangu koguse eest
Brutopalk :
kogupalk enne maksude maha arvamist
Netopalk:
raha, mille saab inimene kätte pärast maksude mahaarvamist
netopalk =
brutopalk - maksud
(see raha, mille
saab kätte) (see raha, mis on kirjas palgalehel) (21 % üksikisiku
tulumaksu, 2,8% töötuskindlustust, 2% kohustuslik kogumispension )
Tööjõu
nõudlus näitab, kui palju ettevõtteid soovib teatud palgaga
isikuid mingile alale tööle võtta
Tööjõu
pakkumine näitab, kui palju on neid inimesi, kes soovivad mingi
kindla palgaga mingile kindlale tööle minna
Kui pakkumine on
nõudlusest suurem, tekib tööpuudus
Kui nõudmine on
pakkumisest suurem, tekib tööjõupuudus(siis tõstetakse
tavaliselt palka)
Tööhõive
Elanikkonna
jagunemine tööturul
Elanikkond
jaguneb: tööeast nooremad , tööealised (15-69.a) ja tööeast
vanemad.
Tööealine
elanikkond jaguneb:
aktiivne rahvastik (tööjõud), mitteaktiivne rahvastik
Tööjõud
omakorda jaguneb:
töötajad ja töötud
Töötajad
on isikud, kes teevad tööd ja saavad selle eest tasu
(palgatöölised, ettevõtjad , vabakutselised.)
Töötu on inimene, kes
soovib tööd teha, kuid ei leia seda.
Tööjõust
väljaspool olijad (mitteaktiivne rahvastik) on need, kes ei otsigi
tööd: koduperenaised, õpilased, pensionärid, invaliidid jt. Siia
gruppi kuuluvad aga ka need, kes on loobunud tööotsimisest nn.
varjatud töötud, heitunud, kes ei ole enam tööbörsil arvel.
Tööpuudus
Oluline
majandusprobleem. Samas peetakse teatud % töötute olemasolu
vajalikuks, et säilitada konkurents ja konkurentsi kaudu tagada
tööjõu kvaliteeti.
Üle 10% töötuid
peetakse juba ohtlikuks näitajaks.
Tööpuudust
saab ületada
1. uute
töökohtade loomisega (selleks edendada ettevõtlust, vähendada
ettevõtete makse)
2. täiend- ja ümberõppega
3.
hädaabitöödega- vähest kvalifikatsiooni nõudvad üldkasulikud
tööd
Tööturustatistika
kasutab tööjõu iseloomustamisel selliseid näitajaid nagu
hõivatuse määr,
töötuse määr
ja tööjõust osavõtu (aktiivsuse) määr.
Hõivatuse
määr näitab protsentuaalselt hõivatute osa kogu tööealisest
rahvastikust.
Tööjõust
osavõtu määr ehk aktiivsuse määr näitab, milline on
aktiivse rahvastiku osa kogu tööealises rahvastikust.
Töötuse
määra kasutatakse tööpuuduse mõõtmiseks, näitab
protsentuaalselt töötute arvu tööjõus
Pikaajaline
töötus üle ühe aasta.
Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanismide
abil
Miks vajab riik
makse? Peamine põhjus ikkagi on avaliku sektori (riigisektori) rahastamine – rahastada on vaja ju haridussüsteemi, meditsiiniabi,
valitsuse enda tegevust jne
Riigi võimalused
maksude abil majanduselu reguleerida – madalad maksu näiteks
jätavad inimestele kätte enam raha, mida nad saaksid tarbimiseks
kasutada. Ettevõtjate madalad maksud peaksid nagu soodustama
investeerimist majandusse.
Mis on aga
madalate maksude oht – mõtle, kas kõik inimesed näiteks tarbivad
alati teadlikult jaratsionaalselt. Kui on näiteks madalad maksud,
jääb riigil vähe raha, mida paisata meditsiini, mis tähendab aga,
et inimesed peaksid oma ravikulud ise kinni maksma.
Maksud
ja nende eesmärgid
Maks on rahaline kohustis , mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile
või omavalitsusele vastavalt seadusele.
Riiklikud
maksud on: tulumaks 21 %; sotsiaalmaks 33%; maamaks;
hasartmängumaks; käibemaks 20 %; tollimaks; aktsiisid ;
raskeveokimaks. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele,
tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja
karastusjoogipakenditele.
Kohalikud
maksud kehtestab iga kohalik omavalitsus oma äranägemise järgi
kohalike maksude seaduses sisalduva valiku põhjal. Kohalike maksude
seadus loetleb kaheksa võimalikku kohalikku maksu: müügimaks,
paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks,
mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks,
parkimistasu. Neist enamrakendatavad on reklaamimaks, teede ja
tänavate sulgemise maks ja parkimistasu.
Maksude
eesmärgid:
- Ühiskonna avaliku sektori ülalpidamine (riigi valitsemiskulu, hariduselu rahastamine, tervishoiu rahastamine, pensionid)
- Vähendada inimeste hulgas ebasoovitavaid tegevusi (vähendada suitsetamist - aktsiis; alkoholiaktsiis , kütuseaktsiis- seotud keskkonna reostusega, rahastada maanteede remonti, ehitust; luksuskaupade aktsiis)
- Turgutada majanduselu- alandamise/tõstmise teel
Otsesed
ja kaudsed maksud
Otsesed
maksud- maksumaksja maksab otse oma sissetuleku pealt: tulumaks,
sotsiaalmaksu 33% maksab ettevõtja palgafondilt otse maksuametile,
sellega tagatud meditsiinikindlustus
Kaudsed
maksud- makstakse tarbimise pealt: käibemaks 20%, teatud
kaupadel 9%- raamatud, kultuuri tarbimine, aktsiisid
Maksusüsteemid
- Proportsionaalne maksusüsteem- kõik maksavad ühe maksumäära järgi, olenemata sissetulekust. (Eesti)
- Astmeline (progresseeruv) maksusüsteem- maksumäär sõltub sissetuleku suurusest . Enamikes Euroopa Liidu riikides. Oht: rikkad kolivad mujale, oma sissetulekut deklareerivad riikides, kus vähem maksta tuleb. (Rootsi, Prantsusmaa)
Kasutatakse, kuna arvatakse,
et kasulikum väiksema sissetulekuga inimeste jaoks.
Eestlased
kardavad, et hakatakse meilt kapitali välja viima, kui kehtestada
astmeline maksusüsteem Eestis.
(Milline minu meelest õiglasem?)
Maksukoormus ja selle mõju majanduselule
Maksude
osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida
väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse.
Eestis on
maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames
keskmine.
Eri maksude
mõju majandusele erinev:
1)Tarbimismaksud
(käibemaks): mõju vaestele
2) Kapitalimaksud (kinnisvaramaks):
mõju jõukatele
3)Aktsiisimaksud (tubakale,alkoholile): kulukam tarbimine, soodustab varimajandust
Inflatsioon ja deflatsioon
Inflatsioon- raha odavnemine
ringluses olevate kaupade suhtes. Seisneb hinnataseme
tõusus.
Inflatsiooni möödetakse inflatsioonimääraga- keskmise
hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga (eelmise aasta, kuu
või kvartaliga) võrreldes
Deflatsioon-
ringluses oleva hinna kallinemine, vahepealseks olukorraks
hinnataseme stabiilsus- võib tarbijale tuua ühe päevase kasu kui
hinnad langevad, langevad ettevõtjate sissetulekud hakatakse inimesi koondama. Paneb raskesse olukorda raha laenajad,
reaalhindades peab rohkem tagasi maksma.
Inflatsiooni
liigid vastavalt nende tekke põhjuste järgi
- Hüperinflatsioon- situatsioon, kus inflatsioon on riigi kontrolli alt väljunud. Formaalselt defineeritakse hüperinflatsioon kui inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus.
- Nõudlusinflatsioon- nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. Inimestel on palju raha aga pole kaupa, mida tarbida. Juhtub, kui pangad annavad liiga kergelt (tarbimis)laene
- Kuluinflatsioon - tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor.
Tarbijahinnaindeks (THI)- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja
tasuliste teenuste hindade muutust. Selle arvutamise aluseks on
indikatiivne ostukorv - koosneb teatud erineva osakaaluga
tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist.
Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise põhimõtted
Valitsus
koostab igaks aastaks riigieelarve. Riigieelarve on plaan,
mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve kinnitab
riigikogu.
1. märtsiks
peab kinnitatud olema. Kui selleks ajaks pole suudetud vastu võtta,
siis president on sunnitud laiali saatma ja uued valimised korraldama
kuludepool
- kõik oodatavad riiklikud väljaminekud. Ettenägemata kulude
katteks jäetakse reservsumma - Eestis valitsuse reservfond 1%
eelarvest
tuludepool -
eeldatavad laekumised riigieelarvesse, mis peamiselt kujunevad
maksudest. Kuna tulude laekumist on raske väga täpselt planeerida ,
võetaks e aeg-ajalt vastu lisaeelarveid. Põhilised
laekumised käibemaksust ja sotsiaalmaksust.
Negatiivne
eelarve- aasta jooksul vähendatakse eelarve kasvu.
Sisemajanduse
kogutoodang (ehk koguprodukt ) (SKT ehk SKP)
Sisemajanduse
kogutoodang (SKT ehk SKP) hõlmab ainult riigi enda
territooriumil teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud
lõpptarbimiseks läinud kaupade ja –teenuste maksumust.
Ettevõtluse
tähtsamad vormid kaasaja ühiskonnas
I
Piiramatu vastutusega ettevõtted
- Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)- üks omanik, kes pakub kaupu ja teenuseid oma nimel
Puudused: piiramatu vastutus, st kõik ettevõtlusega seotud võlad ja kohustused on FIE isiklikul vastutusel; FIE raha saamise võimalused on piiratud tema enda säästude ja laenuvõimalustega
Eelised: minimaalsed kulutused alustamisel , omakapitali nõue
puudub; FIE on ettevõtluskasumi omanik, ise peremees ja vaba tegema
kõiki soovitavaid muudatusi; formaalsete nõuete lihtsus (näiteks raamatupidamine )
- Täisühing- vähemalt 2 omanikku, kes vastutavad piiramatult kogu oma varaga.
Puudused: piiramatu vastutus, piiratud raha, jagatud kohustused
Eelised: lisaraha , lisapotentsiaal, kerge luua
- Usaldusühing - on sarnane täisühinguga. Erinev on, et vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema täisosanik (vastutab oma varaga ettevõtte tegevuse eest) ja vähemalt üks usaldusühingu osanik peab olema piiratud vastutusega usaldusosanik (vastutab sissemakse ulatuses).
Eelised ja puudused samad, mis täisühingul.
II
Piiratud vastutusega
- Osaühing (OÜ)- äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Minimaalne osakapitali suurus on 2556 eurot. Piiratud, sest iga omanik vastutab ainult oma sissemaksuga ettevõtte käekäigu eest. Vastavalt kui suur sissemakse, siis ka nii suur sõnaõigus.
Tegevjuhtkonda võivad kuuluda osaühingu juhtknd või mitte
juhtkond.
Eelised: piiratud vastutus, piiramatu eluiga, suuremad
ressursid, suhteliselt väike algkapitali nõue, kerge juhtida
Puudused: raamatupidamine on võrreldes eelnimetatutega
keerukam, asutamisel
võib vaja minna juriidilist abi
Äriühingu nõukogu Osaühingu puhul olema ei pea. Iga aastast
audiitorite kontrolli pole vaja.
- Aktsiaselts (AS)- äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital . Võib välja lasta väärtpabereid ehk aktsiaid .
Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividende( Dividend on omanikutulu ettevõtte puhaskasumist).
Kõrgem juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek .
Kohustuslikus korras kehtestatud nõukogude olemasolu. Suuraktsionäride järelvalveorgan määrab ettevõtte arengu suuna.
Kohustuseks on palgata audiitor , kes vaatab üle majandusaruande ja annab sellele hinnangu. AVALIK
Eelised: piiratud vastutus, st aktsionärid vastutavad aktsiaseltsi tegevuse eest vaid aktsiakapitali ulatuses; edasiandmise lihtsus – aktsiate müük või ost; piiramatu
eluiga – aktsionäri surm ei
lõpeta ettevõtte tegevust, aktsiad pärandatakse edasi;
usaldusväärsus klientide ja
üldsuse jaoks.
Puudused:
maksumus – ASi asutamine on suhteliselt kallis ja keeruline; avalik
tegevus – aktsiate müümisest
huvitatud ettevõttes tuleb valmis olla rahade ja
tegevuse kohta käiva
informatsiooni avalikustamiseks, samas võib investoritele
mõeldud informatsioon olla
kättesaadav ka konkurentidele.
MTÜ,
sihtasutus ja ühistud
Mittetulundusühing ja sihtasutus onorganisatsioonid, mis ei taotle kasumit.
Eesmärgid:
hariduslikud, heategevuslikud, usulised
Erinevus kahe
mitte-kasumittaotleva organisatsiooni vahel seisneb liikmeskonnas:
mittetulundusühingul on kindel liikmeskond, sihtasutusel see puudub.
Sihtasutused on
loodud kindla sihiga. (Kuressaare haigla ) Sihtasutuse organid on
juhatus ja nõukogu.
Mittetulundusühing
(edaspidi MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille
põhieesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Asutajateks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud,
asutajaid peab olema vähemalt kaks. MTÜ kõrgeimaks juhtorganiks on
selle liikmete üldkoosolek, kes määrab juhatuse liikmed. Juhatus
esindab ja juhib MTÜ tööd.
Ühistu
ehk kooperatiiv on äriorganisatsioon, mille omanikeks ja töötajateks
on grupp indiviide, kelle sihiks on vastastikune kasu. Liikmed on
vabatahtlikult ühinenud, et demokraatlikult juhitud ja ühisomanduses
ettevõtte abil täita ühiseid majanduslikke, sotsiaalseid ja
kultuurseid vajadusi ning püüdlusi. Ühistu võib olla defineeritud
ka ettevõttena, mida omatakse ja juhitakse inimeste poolt, kes
kasutavad ettevõtte teenuseid või töötavad seal.
Välismajanduspoliitika
Väliskaubandus
on vajalik :siseressursside piiratus , pluss sotsiaalsed ja
poliitilised huvid (tööpuuduse vähendamine jmt).
Välismajandussuhteid
reguleerivad seadused ja normatiivaktid. Nende normide kehtestamist
ja välislepingute sõlmimist nimetatakse välismajanduspoliitikaks.
Välismajandussuhete
intensiivsuse järgi eristatakse suletud ja avatud majandusega riike.
Täielikult
avatud majanduse puhul on välismaised majandussubjektid kodumaistega
täiesti võrdsetes tingimustes.
Import :
kaupade ostmine välismaalt
Eksport: kodumaiste toodete
müük välismaale
Väliskaubanduse
piirangud:
- tollimaks - võivad olla tulutollid või kaitsetollid. Toll on maks, lõiv, mida võetakse kaubalt riigipiiri ületamisel, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust.
Tollimaks mõjutab majandust hinna kaudu, kuid ei piira kauba
kogumahtu.
- kvoot - kaubakogus, mida riik lubab kitsenduseta ja täiendava tollimaksuta importida või eksportida
- litsents - määrab konkreetsed ettevõted, mis saavad teatud perioodiks kauba eksportimise või importimise õiguse
- ekspordisoodustus - maksusoodustuste ja sooduslaenude andmine potentsiaalsetel eksportijatele, subsiidiumid
Lisaks
mittetollilised piirangud – kvaliteedinõuded vmt.
Eksporditõke
keelustab või piirab mingi kauba väljavedu (kunstiväärtused,
relvad vms).
Väliskaubanduspiirangud
on tavaliselt seotud riigikaitseliste huvidega
Väliskaubandust
ergutavateks meetmeteks on subsiidiumid ehk lisatasud. Neid saavad
eksportijad eksporditud kauba mahu pealt. Eesmärk on soodustada
teatud kauba väljavedu. Peetakse ebaausa konkurentsi võtteks, kuid
kasutatakse palju.
IMF:
rahvusvaheline valuutafond. Tegutseb alates 1945, liikmed
kohustuvad rakendama ühist valuuta - ja rahvusvahelist
maksepoliitikat, abistama üksteist maksebilansi puudujäägi korral.
Fond aitas tagada valuuta konverteeritavust ja korrastada
valuutasuhteid. WB: maailmapank
IMF-i
eesmärgid:
- soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset maailmamajanduskeskkonda
- teostada järelvalvet riikide majanduspoliitika üle
- Finantsabi majandusreformide läbiviimiseks
Euroopa
Liidu ühisturg
Euroopa Liidu
ühisturg on avanud eurooplastele palju võimalusi. Ühisturg annab enneolematu liikumisvabaduse ja võimaluse valida suure hulga kaupade
ja teenuste vahel, tagab inimeste julgeoleku ja tervisekaitse.
Euroopa Liidus võib igaüks valida riigi, kus elada, töötada,
õppida või pensionipõlve pidada. Kõikjal kehtivad kodanikele ja
tarbijatele samad õigused.
Ühisraha
euro ja eurotsoon
Euroala ehk
eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Sinna
kuulub 19 riiki.
Euro tuli käibele
1999. aastal
Ühisraha
eurot kasutavad 28st liikmesriigist 19 riiki: Prantsusmaa,
Itaalia, Saksamaa, Belgia, Luksemburg , Holland, Kreeka, Hispaania , Portugal , Soome, Austria, Iirimaa (Euro pangatähed ja mündid tulid
12 riigis käibele 1. jaanuarist 2002)
Sloveenia (1. jaan.
2007)
Malta ja Küpros (1. jaan. 2008)
Slovakkia (1. jaan.
2009)
Eesti (1. jaan. 2011)
Läti (1. jaan. 2014)
Leedu (1.
jaan. 2015)
Oma rahvusvaluuta
säilitasid Rootsi, Taani ja Suurbritannia- arenenud
riigid
postsotsialistlikud riigid- Poola, Ungari, Tšehhi , Bulgaaria , Rumeenia
Mõtle, kas
euro kasutusele võtmine on Eestile ka midagi andnud
3 kriteeriumit
Euroga liitumiseks:
- Madal inflatsioon (paar protsenti) nt kolme riigi madalaim inflatsiooni keskmine
- Riigi eelarve puudujääk e. defitsiit ei tohi aastas ületada 3% SKP-st
- Riigi võlg ei tohi ületada 60% SKP-st
Ühisturgu
tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus
Ühisturg ehk
majandusalane koostöö – põhineb EL neljal vabadusel:
- kaupade vaba liikumine
- teenuste vaba liikumine
- tööjõu vaba liikumine
- kapitali vaba liikumine
Rahvusvaheline suhtlemine
Rahvusvahelise
suhtlemise põhimõtted ja viisid
Põhimõtted:
- hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest
- lahendada tülid rahumeelselt
- pidada kinni puutumatuses ja austada riikide territoriaalset terviklikkust
- austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi
- mitter sekkuda teiste riikide siseasjadesse
- austada inimõigusi ja põhivabadusi
- edendada koostööd riikide vahel
- järgida rahvusvahelise õiguse norme
Suhtlemise
viisid:
- Majanduslik koostöö
- Välisabi- raha või kaupade annetamine , vajalike spetsialistide lähetamine
- Humanitaarabi - looduskatastroofides kannatanud riikidele, ka tsiviilelanikkonna abistamiseks sõja üleelanud riikides
- Lepingud - seaduslikult siuvad dokumentid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe
- Avalik arvamus- rahval võimalus välispoliitikat mõjutada
Tähtsamad
ülemaailmsed ja regionaalsed organisatsioonid
26. juuni 1945 San Franciscos
Töökeeled: inglise, prantsuse, hispaania , hiina, araabia ja vene
keel
Eesmärgid:
- Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas
- Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel
- Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine
- Globaalprobleemide lahendamine ( kliimasoojenemine )
Peakorter on New Yorgis . Peasekretär valitakse 5. aastaks. Praegu Antonio Guterres- Portugali esindaja.
ÜRO kehtivad põhimõtted:
- liikmesriikide suveräänne võrdõiguslikkus;
- tülide lahendamine rahumeelsete meetoditega ja jõu kasutamise keeld;
- siseasjadesse sekkumise keeld;
- solidaarsus.
ÜRO on avatud organisatsioon ning liikmeks võivad saada kõik rahu
armastavad riigid, kes on nõus täitma põhikirjas sätestatud
kohustusi. Liikmeks saadakse julgeolekunõukogu soovitusel
peaassamblee otsusega.
ÜRO peaorganid:
- ÜRO Peaassamblee- iga aastane istung septembris, liikmesriikidel 1 hääl, kinnitab peasekretäri. Peaassamblee otsused liikmesriikidele soovitusliku iseloomuga .
- Julgeolekunõukogu – ÜRO on tähtsaim otsustusorgan. 15 liiget, kellest 5 (Prantsusmaa, Hiina, Venemaa, Suurbritannia ja USA) on alalised liikmed. Mittealalised liikmed valitakse 2 aastaks. Alalistel liikmetel on vetoõigus- nendel on õigus keelustada otsuseid. Esitab kandidaadi peasekretärile
- Majandus- ja sotsiaalnõukogu- vastutab majanduslike, sotsiaalsete probleemide lahendamise eest. koosneb 54 liikmest
ÜRO rahumissioonid:
Õnnestunud: Sierra Leone , Liibanon, Libeeria
Ebaõnnestunud:
Somaalia
Relvajõude pole, riigid saadavad oma rühma rahu eesmärgil selle
lipu alla
ÜRO probleemid- suur ametnikkond , erinevate huvidega riigid, puudub
sunnimehhanism
ÜRO olulisemad tütarorganisatsioonid:
- UNESCO - Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse, Kultuuri Organisatsioon
Peakontor Pariisis
Paika pandud maailmapärandi nimistu: tähtsamad kultuuripärandid UNESCO kaitse all. Eestis: Tallinna Vanalinn , Struve geodeetiline kaar
Pluss: rahvusvahelised toetused
Miinus : peab jälgima nõudeid: nt Tallinna Vanalinnas ei tohi olla uusi hooneid
- WHO- Maailma Tervisorganisatsioon
- WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon
- UNICEF - Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Lastefond
- FAO- ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon
- NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisation )- Maailma tähtsaim sõjalise koostöö organisatsioon. Asutati 4.aprill 1949 Washingtonis, et tõrjuda tagasi NL agressiooni Euroopas- praegu 28 riiki. Peakontor Brüsselis.
NATO 5. artikkel- kindlustada ja kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka
sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Ehk
rünnak ühe riigi vastu, on rünnak kõigi vastu.
Iga riik peab
andma 2% SKP-st. Praegu täidab ainult 5 riiki: Ameerika Ühendriigid
70%; UK; Eesti; Poola; Kreeka
- WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Maailma Kaubandusorganisatsioon loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega ühinenud riikide baasil.
- CE- Euroopa Nõukogu asutati 1949.a Londonis.
47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Winston Churchill tegi ettepaneku moodustada Euroopa Ühendriigid, ei tulnud välja, sest riikide rahvustunded olid väga suured. Demokraatlike riikide klubi. Peakorter on Strasbourgis.
Oluliseim saavutus: Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950, selle raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus- ka eestlased võivad pöörduda, kui on tunne, et on rikutud inimõigusi.
Tegevusvaldkonnad : inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur
Eestis esindab jurist Julia Laffranque
- OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati Helsingis 1975. aastal. 75 liikmesmaad, peakontor on Viinis
Tegevuses paneb rõhku:
- Relvastuskontrollile
- Inimõigustele
- Autoritaarsete riikide demokratiseerimisele
- Valimiste jälgimisele
- Keskkonnakaitsele
Kriisikolletes konflikti poole maha rahustamine
Probleemid: erinevalt NATOST ei ole oma sõjalisi üksusi, jätab haarde väga nõrgaks
Püütakse kinni pidada konsensuse põhimõtetest- kõik 57 riiki
peavad olema üksmeelel
1990. aastatel töötasid OSCE missioonid
ka Eestis ja Läti
- Euroopa Liit-1992. aastal sõlmiti Maastrichti leping, millega pandi alus Euroopa Liidule. Kehtima hakkas 1. nov 1993. Keskus on Berliinis. Inimeste, kapitali, kaupade ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide piires.
Eesmärk: Uurida korruptsiooni ja võidelda selle vastu. Jagab nõu, kuidas korruptsiooni probleeme lahendada. 28 riiki
Sümbolid:
Euroopa Liidus laieneb koostöö kolmele tähtsamale töövaldkonnale
(3 samba mudelit):
Majanduskoostöö- algus 50ndatel
Koostöö välispoliitika ja julgeoleku valdkonnas
Koostöö õiguspoliitika ja sotsiaalpoliitika valdkonnas
Euroopa Liidu
tähtsamad tööorganud:
Euroopa Parlament- Euroopa
Liidu seadusandlik võim. Praegu 751 liiget. Riigid esindatud vastavalt riigielanike arvule. Saksamaal 96 saadikut (kõige suurem
riik). Eestist kuus saadikut, võrdsed Küprose, Luksemburgiga ja
Maltaga. Urmas Paet , Kaja Kallas (reformikad), Marju Lauristin
( sotsiaaldemokraadid ), Yana Toom (keskerakond), Tunne Kelam ja Indrek
Tarand (Isamaa Liit)
Dokumendid näevad
ette, et 2 nädalat peetakse istungeid Strasbourgis ja teise poole
ajast Brüsselis.
Euroopa Liidu
eesistujariik on liikmesriik, kes vastutab Euroopa Liidu Nõukogu töö
korraldamise eest. Eesistuja määratakse rotatsiooni korras kuueks
kuuks. Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa 2017 . aasta juulist kuni
detsembrini.
Euroopa
Komisjon- Valitsus ehk täidesaatev võim. Euroopa Liidu
igapäevane juhtimine, 28 liiget komisjonis, 28 riiki. Asub
Brüsselis. Esimeheks Jean- Claude Juncker . Eesti esindaja Andrus
Ansip- tema valitseda digitaalne ühisturg Euroopa Liidus
Euroopa Liidu
Nõukogu- tähtsaim otsuste langetaja. Koosneb liikmesriikide
ministritest, nõukogusse tulevad need ministrid, kelle valdkond
arutamisele kuulub. Koguneb kas Brüsselis või eesistuja riigis.
Euroopa
Ülemkogu- Euroopa Ülemkogu määrab ELi üldise
poliitilise suuna ja prioriteedid. Ülemkogu määrab
kindlaks ELi poliitilise tegevuskava, tavaliselt võttes Euroopa
Ülemkogu kohtumistel vastu järeldused, milles selgitatakse välja
mureküsimused ja määratakse kindlaks võetavad meetmed. Euroopa
Ülemkogu liikmeteks on ELi 28 liikmesriigi riigipead või
valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni
president. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja
osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on
välisküsimused. Euroopa Liidu välisminister Federica Mogherini.
Euroopa Liidu
Kohus- Luxembourg’is asuva Euroopa Liidu Kohtu ülesandeks on
tagada, et Euroopa Liidu aluslepingute tõlgendamisel ja kohaldamisel
austatakse õigust. Koostöös liikmesriikide kohtutega on Euroopa
Liidu Kohtul keskne roll selle tagamisel, et liidu õigust
kohaldataks ja tõlgendataks ühetaoliselt kõikides liikmesriikides.
Euroopa
Keskpank- ühisvaluuta käibele laskmine . Rahanduspealinn Frankfurt
Euroopa
Kontrollkoda- kontrollib Euroopa Liidu raha kasutamist. Eesti
esindaja Juhan Parts.
Euroopa
integratsioon
Euroopa
integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse
asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal
Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja
Prantsusmaa vahel.
Miks toimus?
Euroopa juhid said aru, et üksikuna, eraldi on Euroopa riigid väga väikesed ja nad ei suuda näiteks USA-ga konkureerida. Koostööd tehes suudetakse aga vastu seista ka näiteks Hiinale
II MS õppetund- prantslased kartsid, et Saksamaal tekivad jälle kättemaksuplaanid
Kardeti kommunismi levikut idast läände
Rooma
kokkulepped aastast 1957- sõlmiti Itaalias. Otsustati koostööd
jätkata järgmistes valdkondades: Euroopa Aatomienergiaühendus ja
Euroopa Majandusühendus ( EMÜ ). Rooma kokkulepete alusel loodi täiendavaid koostööorganisatsioone (kuue riigi vahel –
Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Holland, Bekgia ja Luksemburg, need
on eurointegratsiooni ehk lõimimise algatajad). Loodi Euroopa
Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergiaühendus ehk Euratom .
60
aastat möödunud- Euroopa majandusühendus (EMÜ) tähendas, et
loodi kuue riigi ühisturg, kehtestati järgmised vabadused –
kaupade ja teenuste liikumise vabadus üle piiride, tööjõu
liikumise vabadus üle riigipiiride ja kapitali liikimise vabadus.
Ses mõttes olid Rooma kokkulepped Euroopa Liidu tekkimisel oluline
samm edasi.
Siinjuures
tuletan meelde, et euroinegratsioon sai alguse juba 1952. aastal, kui
tegevust alustas Euroopa Söe- ja Teraseühendus (European Coal and Steel Community ehk ECSC ). Koostöö algas seega ühes olulises
majandusharus ja 1957. aastal seda laiendati.
Maastrichti
leping on 1992. aastal Hollandis Maastrichtis allkirjastatud leping, mille alusel loodi Euroopa Liit (European Union). Leping
jõustus 1993. aasta sügisel. Sellega lainedati Euroopa riikide
koostööd veelgi. Varem oli see toimunud enamasti vaid majanduse
valdkonnas (Euroopa Majandusühendus). Nüüd laiendati (Maastrichti
lepingu alusel) koostööd veel julheoleku ja välispoliitika ning
õigus- ja siseküsimuste (näiteks ühtne sotsiaalpoliitika)
valdkonda.
Jäta meelde: see
leping asutaski Euroopa Liidu, organisatsiooni, millesse meie 2004.
aasta kevadest kuulume. EL toetubki kolmele n-ö sambale:
- I sammas – ühine majandusruum ja majanduspoliitika
- II samams – koostöö julgeoleku ja välispoliitika vallas
- III samams – koostöö õiguse valdkonnas ja sisepoliitikas.
Kopenhageni
kriteeriumid- nõuded, mida riik peab täitma, et saaks liituda
Euroopa Liiduga
demokraatlik kord ja vastavate institutsioonide olemasolu, mis tagavad demokraatia toimimise.
Turumajandus
Riigi võmelisus täita EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi.
Need kriteeriumid
koostati 1993. aasta suvel Kopenhaagenis, kus toimus Euroopa Liitu
luuluvate riikide tippkohtumine.
Eesti
riigi rahvusvaheline asend
Eesti
ja rahvusvahelised organisatsioonid
- Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- Eesti ühines 17.september 1991
- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO)- Eesti ühines 2004 märts. Liitus kuna see kindlustas oluliselt Eesti julgeolekut, tagab Eesti riigi kaitset kõige otstarbekamalt
- Euroopa Liit (EL)- Eesti liige alates 1. mail 2004
- Euroopa Nõukogu- Eesti liige alates 1993
- OSCE- Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon- Eesti liige alates 1999
- Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon – OECD- Eesti liige alates 2010
Valitsustevaheline
koostöö
Eesti
julgeolekupoliitika
Eesti
julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti iseseisvus ja
sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning
rahva turvalisus. Kuivõrd rahvusvaheline julgeolek on jagamatu , on
Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika juhtpõhimõtteks olla ise
aktiivne julgeoleku tagaja ja osaleda erinevate rahvusvaheliste
organisatsioonide (NATO, EL, ÜRO, OSCE) poliitilistes
otsustusprotsessides ning juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides.
Julgeolekupoliitika
põhimõtted:
- Eesti julgeolekupoliitika lähtub ÜRO põhikirjas sätestatud põhimõtetest, sealhulgas iga riigiõigusest ja vabadusest valida oma julgeolekulahendid. Eesti julgeolekupoliitika ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu.
- Eesti julgeolekupoliitika põhineb avaral julgeolekukäsitlusel, mis hõlmab kõiki julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja selle tagamiseks olulisi valdkondi.
- Eesti julgeolekupoliitika on suunatud ohtude ennetamisele ning vajaduse korral kiirele ja paindlikule reageerimisele. Eesti julgeolek tagatakse koordineeritud välis- ja sisepoliitilise tegevusega .
- Eesti korraldab julgeoleku tagamise liikmesuse kaudu NATOs ja Euroopa Liidus ning tihedas koostöös liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. NATO oma Atlandi-ülese ja kollektiivkaitselise olemusega on Euroopa julgeoleku ja kaitse nurgakivi .
- Eesti käsitab enda ja liitlaste julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutavad tegurid mõjutavad Eestit ning vastupidi.
- Eesti tagab usutava heidutuse ja sõjalise kaitse NATO kollektiivkaitse kaudu. Eesti arendab oma sõjalist kaitsevõimet, mis on osa NATO kollektiivkaitsest.
- Eesti julgeolekut tugevdab sidus kodanikuühiskond, kus teadlikul kodanikuaktiivsusel on oluline roll julgeoleku ja turvatunde edendamisel .
Eesti julgeolekuriskid
Kõik kommentaarid