Riigikeel: portugali keel Raha ühik: euro( EUR ) Riigitähised: PRT , PT Portugal on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle valib 5 asstaks rahvas. Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel valgel väljal olevad viis sinist kilpi on kujunenud sinisest Burgundia ristist, punasel ribal paiknevad seitse kuldset kastelli, pärinevad Kastiilia vapilt.
piirmäärani), töötaja kulu 0,65% Sotsiaalmaks: 2,08% INFLATSIOON TÖÖHÕIVE OLUKORD HETKEL Soome majanduslik seis on järjepanu halvemaks muutunud. Soomlaste palgad on kaua aega tõusnud tootlikusest kiiremini. Selle tulemusel on nüüdseks ettevõtete investeeringud vähenenud ning tõusnud töötuse tase ja riigivõlg. Aprillis 2015 toimunud parlamendivalimised võitis paremtsentristlik Keskerakond ning peaministriks sai ettevõtja taustaga Juha Sipilä. Uus peaminister on lubanud, et palga kasv peaks jääma nüüd vähemalt seisma, järgneva 10 aasta jooksul peaks tekkima 200 000 uut töökohta – ja seda just erasektorisse, samas kui riigiaparaat peaks muutuma väiksemaks. Selle eelduseks on loomulikult, et ettevõtetele muutub inimeste palkamine lihtsamaks ja tulusamaks.
Riina Kopti Euroopa Rahvapartei Tutvustus Euroopa Rahvapartei on paremtsentristlik Euroopa partei, mis ühendab kristlik- demokraatlikke ja konservatiivseid Euroopa parteisid. Rahvaparteil on 72 liikmes parteid 39 riigis. Eesti parteidest kuulub Rahvaparteisse Isamaa ja Res Publica Liit. Euroopa Rahvapartei fraktsioon on Euroopa Parlamendi suurim, sinna kuulub (2010. aasta augusti seisuga) 265 liiget. Euroopa Rahvapartei asutati 1976. aastal. Liikmed Täieõiguslikud liikmed, kellel on kõik õigused kõigis ERP organisatsioonides ja tegevustes,
Miks on valmisaktiivsus erinev? · Mõnes kohas on valimine kohustuslik · Mõnes kohas tuleb valima registreerida Erakondade roll ühiskonnas · Koondada sotsiaalsete gruppide huve · Propageerida oma ühiskonnaprogrammi · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas Eesti suuremad parteid · Eesti Keskerakond Edgar Savisaar vasaktsentristlik · Eesti Reformierakond Andrus Ansip parem liberaalne · Eesti Rahvaliit Andrus Blok paremtsentristlik · Eestimaa Rohelised Aleksei Lotman vasakpoolne · Isamaa ja Res Publica Liit Mart Laar parempoolne · Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sven Mikser vasakpoolne Survegruppide/sotsiaalsete liikumiste ülesanded · Mõjutada poliitikat · Avaldada survet võimulolijatele · Käsitleb üht valdkonda või probleemi Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad · Võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud
neutraalsed ja sõltumatud. Rahva otsuseid võivad mõjutada väga palju tegurid(meedia,sotsiaalmeedia, propaganda kanalid jne). Ekre on ehk liigagi rahvuslik, nad ei maini oma visioonides muukeelse elanikkonna probleeme ja lahendusi. Oleme ikkagi multikultuurne riik ja peame arvestama ka nendega, kelle emakeel pole eesti keel. Arvan, et peame olema tolerantsemad. Kas Sinu hinnangul on tegemist parem- või vasakpoolse maailmavaatega erakonnaga? Arvan, et EKRE on paremtsentristlik partei. Milline oli erakonna tulemus viimastel Riigikogu valimistel? Kui palju erakonna esindajaid on hetkel Riigikogus? EKRE sai Riigikogu valimistel 46 772 häält, mis moodustas 8.1% häältearvust. Nad said kokku 7 mandaati ehk 7 kohta Riigikogus. Kas erakond on hetkel kaasatud valitsuskoalitsiooni? Kui on, millised on nimetatud erakonda kuuluvad ministrid? Erakond ei kuulu koalitsiooni, seega mnistrikohti neil pole.
liberaalne demokraatia. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12.oktoobril 1991 Tallinnas.Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Eesti poliitikaeksperdid on liigitanud Keskerakonna vasakpoolsete parteide sekka, samas kuulub Keskerakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse, mis on kindlalt parempoolne. Samuti on Keskerakonna programm rohkem paremtsentristlik kui vasaktsentristlik. Minevikus kuulus sellesse ühendusse ka Koonderakond. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Nende eesmärgiks on demokraati arendamine Eestis. Erakonna sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaallkaitset
rohkem, mis teeb kokku 34 kohta. Reformierakond sai häälteenamuse, kuid ei moodustanud koalitsiooni, sest neile sobivate erakondadega liitumisel ei oleks moodustanud nad enamust, kuid Keskerakond tegutses kiiremini ja moodustas koos Isamaa ja EKREga koalitsiooni. Suurel määral võis anda neile edu enda suur reklaamimine, mille peale kulutasid nad 142 000 eurot, mis oli kõigist teistest erakondadest suurem. Ideoloogia Reformierakonna fraktsioon on maailmavaatelt paremtsentristlik ja lähtub oma poliitikas valdavalt liberaalsele ideoloogiale, rõhutades madalate maksude ning suurema isiku-, turu- ja ettevõtlusvabaduse keskset rolli riigi arengus. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt vastutab iga ühiskonna liige ise oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest, tsentrismi iseloomustab püüd liita valijaskonna populaarsemaid ideid. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk minimaalne riigi sekkumine. Paremtsentrismi iseloomustab suund
Kuigi näitaja on madalam kui Euroopa Liidu keskmine, peab Rootsi seda siiski liiga kõrgeks, kuna mitteametlikult arvestatakse aktiivsest tööturust väljaspool seisvat ligi miljon tööealist rootslast. Eelmine, sotsiaaldemokraatlik valitsus, võttis eesmärgiks nähtava tööpuuduse alandamise 4%-ni aastal 2006; tööhõives oli eesmärgiks saavutada 80% tase, kuid eesmärgid jäid täitmata, mis oli ka üheks valimiskaotuse põhjustajaks. Paremtsentristlik valitsus on seadnud tööhõive küsimuse oma prioriteediks. 2007. aasta riigieelarves nähti ette mitmete uute instrumentide rakendamist, tõhustamaks uute töökohtade loomist. Nii soodustatakse pikaajaliste ning noorte töötute palkamist tööandjate poolt ning lihtsustatakse ja tõhustatakse tööturupoliitilisi programme, mis stimuleeriksid töötuid vastavalt nõudlusele ümber kvalifitseeruma. Samuti nähakse ette
aasta detsembris. 2011.aastal oli SKP Rootsis 538,1 mld USD, mis on ühtlasi ka Rootis ajaloo kõige kõrgem. Ajavahemikus 1960 kuni 2012 oli Rootsi keskmine SKP tõus 178,5 USD. Tabel 2- SKP kasvu muutused (%) Tabel 3- Rootsi SKP (USD) 2.2 Tööpuudus Üheks Rootsi majanduse suurimaks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. 2012. aasta keskel oli tööpuuduse määr 8%, kuid noorte (16-24-aastaste) hulgas oli näitaja koguni 24,2%. Paremtsentristlik valitsus on seadnud eesmärgiks tööpuuduse täieliku kaotamise ja viinud ellu mitmeid tööhõivet suurendavaid meetmeid. Näiteks rakendanud viies etapis maksusoodustusi, mis sisuliselt kujutavad endast maksude kärpimist tööst saadavalt tulult. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tööpuuduse näitaja seoses Euroopa võlakriisiga 2012. aastal veidi tõuseb, kuid valitsuse hinnangul kasvab tööhõive seni rakendatud
Tugevaimad parteid: Erakonna nimi Tuntumaid liikmed Poliitiline suundumus Põllumeeste kogud K.Päts, J.Laidoner, Parempoolne J.Hünerson, J. Soots, K.Einbund Kristlik Rahvaerakond F.Akel, J.Lattik, H.Bauer, Parempoolne H.B.Rahamägi, J.Kõpp, N.Kann Eesti Rahvaerakond J.Tõnisson,J.Jaakson, Paremtsentristlik J.Poska,A.Birk,R.Gabrel,P.P õld Eesti Tööerakond O.Strandman, J.Kukk, Vasaktsentristlik K.Konik, J.Seljamaa, A.Piip, A.Anderkop Asunike, Riigirentnike ja O.Köster, R.Penno, Vasaktsentristlik Väikepõllupidajate Koondis J.Zimmermann, O.Tief Eesti Sotsdemokraatiline A.Rei, M.Martna, K.Ast, Vasakpoolne
Inflatsioonitaset reguleerib Riigipank peamiselt baasintressimäära muutustega. 6. juuli 2011. a seisuga on Riigipanga seatud baasintressimäär 2,0% ja inflatsioon juunis 3,1%. 2.3 Tööpuudus Üheks probleemiks on endiselt suur tööpuudus. Eelmine, sotsiaaldemokraatlik valitsus, võttis eesmärgiks nähtava tööpuuduse alandamise 4%-ni aastal 2006; tööhõives oli eesmärgiks saavutada 80% tase, kuid eesmärgid jäid täitmata, mis oli ka üheks valimiskaotuse põhjustajaks. Paremtsentristlik valitsus on seadnud tööhõive küsimuse oma prioriteediks. Rootsi 2009. aasta eelarve jätkas valitsuse 2006. aasta valimislubaduse (suurendada tööga hõivatute arvu) täitmist. 8 2006. aasta teisest kvartalist oli 2008. aasta keskpaigaks tööga hõivatute arv kasvanud 200 000 võrra. Erinevate maksusoodustuste eesmärgiks on sisendada inimestele, et töötamine on tulusam kui erinevate toetuste arvelt elamine
Taanit on pikka aega juhtinud sotsiaaldemokraatlikud valitsused. Sügisel 2001 tuli aga võimule tsentristlik-liberaalne koalitsioon Anders Fogh Rasmusseni juhtimisel. Pärast 11. septembri terrorirünnakut tõusid sotsiaalküsimuste asemel päevakorrale julgeolek, immigratsioon ning islam. Pärast 2005. aasta parlamendivalimisi jäi jõudude vahekord Folketingis praktiliselt samaks. Taani valitsusse kuuluvad liberaalne partei Venstre ning paremtsentristlik Konservatiivne Rahvapartei.Valitsuskoalitsiooni toetab tugeva rahvusliku kallakuga Taani Rahvapartei. Peamised opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraadid, Sotsialistlik Rahvapartei ja Radikaalne Venstre. Anders Fogh Rasmusseni valitsus on püüdnud viia ellu liberaalsemat majanduspoliitikat, muuhulgas piiratakse maksukoormuse kasvu. Samas püüavad valitsusparteid muuta ühiskonna suhtumist liberaalsemaks ja individualistlikumaks.
miljoni krooni (ehk u 960 tuhat eurot), siis parlamendivälised erakonnad alla miljoni krooni (kuni u 64 000 eurot). (Toots 2006) 21. sajandi alguseks oli Eesti parteimaastik enam-vähem juba välja kujunenud ning tõsiseid ümberkorraldusi pole viimastel aastatel toimunud. Selles protsessis oli vaid üks erand -- 2001. aasta lõpus otsustas kümmekond aastat tegutsenud parempoolne poliitiline ühendus Res Publica end reorganiseerida parteiks. Sama nimetusega paremtsentristlik rahvapartei kogus kiiresti populaarsust, saavutades 2003. aasta riigikogu valimistel võidu (28 kohta 101-kohalises parlamendis ja peaministri tool). Kaks aastat hiljem oli erakond mitmete erakonna liidreid puudutanud skandaalide ja ebaõnnestunud avalike suhete tõttu oma populaarsust oluliselt kaotanud, 2005. aasta kohalikel valimistel said nad 8,5% häältest. (Toots 2006) Tabel 1. 2005. aasta lõpus Äriregistrisse kantud tegutsevad erakonda. (Toots 2006) Parlamendis esindatud
ja mõõdukas tiib jõudnud kokkuleppele moodustada võrdsetel alustel Põhiseaduslik Assamblee. 1991 lõpuks valmiski põhiseaduse eelnõu, mis pärast üldrahvalikku arutelu 1992 juunis rahvahääletustel ka ülekaaluka häälteenamusega heaks kiideti. Vastavalt 1992 juulis kehtima hakanud põhiseadusele toimusid 1992 septembris parlamendi ja presidendi valimised. Seadusliku võimu valimistel osales 9 valimisliitu ning uus paremtsentristlik valitsus moodustati ,,Isamaa", ERSP ja Mõõdukad baasil, mille eesotsas oli peaminister Mart Laar. Mariia Kurisoo ajaloo konspekt
Ühekojalised parlamendid Riigikogu ja Seimid: 101, 100, 141. Otsedemokraatia-rahvahääletuse võimalus Lätis 10% valijate allkijadest. - Esimesed valimised: Est 1992 Mart Laari Isamaa radikaalsed turumajandusreformid, erastamine, presidendiks Lennart Meri. Lit 1992 võimule ekskommunistid ehk Demokraatlik Töölispartei ja presidendiks 1993 Algridas Brazauskas. Miks kommud? Majanduse halvenemine, komparteil toetus rahva seas ja ei tähistanud võõrvõime. Lat 1993 paremtsentristlik Läti Tee ja PM Valdis Birkavs, presidendiks Guntis Ulmanis. Kõige stabiilsem parteimaasitk Leedus, kus parem ja vasakpool eristunud. Eestis ja Lätis väga vahelduv ning pidevalt lisandus uusi parteisi. Suund jäi siiski turumajanduslikuks ja Läänele. Ülejäänud presidente-peaministreid vaata internetilehekülgedelt: - Eesti presidendid ja peaministrid: http://web.zone.ee/stemugram/?leht=estvalitsus - Läti PM-d: http://en.wikipedia.org/wiki/Prime_Minister_of_Latvia
Leitakse, et 30 turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Eriti populaarsed on kristlikud demokraadid olnud Saksamaal. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. 1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada). Nt Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse arengut takistasid ja kaotada seisuslikud piirangud inimeste poliitilistele õigustele. Katoliiklikes maades olid liberaalid lisaks vaenulikud kiriku suhtes. Praegu on kiriku mõju vähenenud, samuti liberaalide vastuseis kirikule.
väärtusi, tunnistavad riikliku reguleerimise vajadust majanduses. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. 1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada). Konservatiivseid erakondi: Suurbritannia konservatiivid, USA vabariiklased, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse arengut takistasid ja kaotada seisuslikud piirangud inimeste poliitilistele õigustele. Katoliiklikes maades olid liberaalid lisaks vaenulikud kiriku suhtes. Praegu on kiriku mõju vähenenud, samuti liberaalide vastuseis kirikule.
annaabi.ee 
